hingamisteedesse nad jõuavad. Seega põletikud võivad tekkida bronhides, bronhioolides kui ka kopsualveoolides.(Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006) Kopsutolmustuseks e. pneumokonioos Sümptomid tekivad 10-15 aasta jooksul tolmuses keskkonnas töötamisel. Esialgu sümptomid puuduvad. · Köha · Hingeldus füüsilisel pingutusel · Valud rindkeres · Nõrkus ja väsimus. Kopsudes põletikulised protsessid ja kopsukude tiheneb ehk armistub.Tegemist on pöördumatu haigusega, kus töötaja on tolmuosakestele väga allergiline ning tolm võib põhjustada teisi allergilisi hingamisteedega seonduvaid haigusi. Allergiline bronhiit · Tööl viibides võivad esineda hingamishäired · Pidev köha · Rögaeritus Hingamishäireid ei esine väljaspool töökeskkonda, kuid kui allergiline reaktsioon on pidev siis hingamishäired süvenevad. Allergiline alveoliit
Haigust põhjustab tuberkuloosibakter Mycbacterium tuberculosis. Tuberkuloos võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse. Kopsutberkuloosi põdemisel kahjustab bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude ning seetõttu tekivad haigussümptomid. Teistest elunditest kahjustuvad tuberuloosi korral sagedamini luud, liigesed ja neerud. Sellist tuberkuloosi nimetatakse kopsuväliseks tuberkuloosiks. Eristatakse tuberkuloosi nakatumist ja haigestumist. Tuberkuloosi nakatumise korral on inimese organismis haigustekitajad, kuid need pole aktiivsed. Tuberkuloosi nakatunud inimesel ei ole haigussümptomeid ning ta ei levita tuberkuloosibaktereid. Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu
TUBERKULOOS Hanna-Liis Karp Carolin Väin 11.a Mis on tuberkuloos? • Tuberkuloos on nakkushaigus • Tuntakse ka tiisikuse nime all • Haiguse tekitajaks on tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis Mycobacterium tuberculosis Kopsutuberkuloos • Kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud • Kopsutuberkuloosi põdemisel kahjustub bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude • Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha Kuidas tuberkuloos levib? • Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu • Mida suurem on kokkupuude haigega seda suurem on võimalus ise nakatuda • Tuberkuloosi ei nakatuta haigega käteldes, samasid toidunõusid või tualetti kasutades Sümptomid • Haigustunnused sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud • Kõige sagedamad on palavik, öine
TUBERKULOOS Hanna-Liis Karp Carolin Väin 11.a Mis on tuberkuloos? • Tuberkuloos on nakkushaigus • Tuntakse ka tiisikuse nime all • Haiguse tekitajaks on tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis Mycobacterium tuberculosis Kopsutuberkuloos • Kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud • Kopsutuberkuloosi põdemisel kahjustub bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude • Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha Kuidas tuberkuloos levib? • Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu • Mida suurem on kokkupuude haigega seda suurem on võimalus ise nakatuda • Tuberkuloosi ei nakatuta haigega käteldes, samasid toidunõusid või tualetti kasutades Sümptomid • Haigustunnused sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud • Kõige sagedamad on palavik, öine
Loote üsasisene areng kestab 40 nädalat = 10 lunaarkuud 1 lunaarkuu = 4 nädalat Platsenta funktsioonid: Ühendab emaorganismi areneva lootega. Ainevahetus. Platsentaarbarjäär. Loote varustamine antikehadega. Toodab naissuguhormoone Loote vereringe erinevused võrreldes täiskasvanuga Loote vereringet nimetatakse ka platsentaarvereringeks, sest platsenta kaudu toimub ainevahetus ema ja loote vahel. Pärast sündi vereringe muutub. Seoses sünniga lapse esimesel hingetõmbel täitub kopsukude verega ja alustab tööd väike vereringe. Ainult loote vereringele omased elundid on venoos- ja arterioosjuha, nabaarterid ja nabaveen atrofeeruvad ja muutuvad sidemeteks, ovaalmulk kasvab kinni, muutudes ovaallohuks.
2 respiratoorseks bronhiooliks, mis lähevad üle Alveolaar- ja sombujuhaks, mis lõpevad laienditega, mille seintes ongi kopsualveoolid. Kopsu väikseimaks ühikuks ongi kopsualveoolid ehk kopsusombud, mis täidavad gaasivahetuse ülesannet. Alveooli ja temaga külgnevate kapillaaride kogupaksus on ligikaudu 5 mikromeetrit. Läbi selle seina toimubki gaasivahetus alveolaarse õhu ja vere vahel. Alveoole on kopsus 300-500 miljonit. Kopsukude on käsnja ehitusega. Tema koostisesse kuuluvad veresooned, närvid, bronhid. Bronhioolid, lümfisooned. Kopsude vereringe: 1. Esimene vereringe teostab opsude spetsiifilist hingamsfunktsiooni (väike vereringe), mis koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest ning nende harudest. Kopsuarterite kaodu tuleb kopsu arteriaalne veri, mis ringleb kopsualveoolide ümber andes ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga. Kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri
kudedest kopsudesse. Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub väljapoole ja õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium, - väljahingamine, Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad ja roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk suureneb ja õhk surutakse välja. 3.Hingamisteede ülesanded: · atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel · alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel
Sissehingamine Sissehingamise ajal diafragma tõmbub kokku (kontraheerub) ja liigub allapoole samal ajal kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk
Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abilihased. Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk õõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu languse tõttu liigub väljapoole ka pleura väline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja nüüd liigub järele ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk langeb ning õhk imetakse trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse. Väljahingamise ajal diafragma lõtvub ja liigub ülespoole ning omandab kupli kuju. Rindkereõõne ruumala väheneb pikisuunas. Lõtvudad välised roietevahelised lihased, seesm roietevah lih tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ka rindkereõõne ruumala väheneb ka klgsuunas. Rõhk rindkere õõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõuseb, kopsudes muutub
leiduvate elastsete kiudude tõttu on võimalik nende mahu muutumine sisse- ja väljahingamisel. Alveooli ja temaga külgnevate kapillaaride kogupaksus on kokku ligikaudu 5 mikromeetrit. Läbi selle seina toimubki gaasivahetus alveolaarse õhu ja vere vahel. Alveoolide üldarv kopsudes on 300-500 miljoni piires, nende üldpind on u. 100 m2. Alveoolidevahelises sidekoes on arvukalt makrofaage, mis võivad tungida alveoolide valendikku ja täita siin oma fagotsütoosi funktsiooni. Kopsukude on käsnja ehitusega. Tema koostisesse kuuluvad veresooned, närvid, bronhid, bronhioolid, lümfisooned ja rohkesti elastseid kiude sisaldavat sidekude. Õhusisalduse tõttu on kopsu erikaal alla ühe ( 0,34 ), mistõttu jäävad kopsukoe tükid vee pinnale ujuma. Loote kopsud ei sisalda õhku ja vajuvad põhja. Kopsudel on 2 vereringe süsteemi: Esimene veresoonte süsteem teostab kopsudele spetsiifilist hingamisfunktsiooni (s.o. väike
mõned ppm: Süsinikoksiid Tsüaniidid Vesiniksulfiid Primaarsed anesteetikud, toime kns-le, depressandid Dietüüleeter Kloroform Toksilised maksale Lahustid Süsiniktetrakloriid Nitrosoamiinid Tetrakloroetaan Toksilised neerudele Lahustid Pb, Cd Halogeenitud süsivesinikud Uraani ühendid Vererakke ja luuüdi kahjustavad Aniliin Benseen Nitritid Nitrobenseen Toluidiin Kopsukude kahjustavad Fibriootilised muutused – räni ja asbest Pneumokonioosi põhjustavad: Söe tolm Puuvillatolm Puidutolm Metalliaurud Lahustid Pestitsiidid Neurotoksilised, kahjustavad kns Orgaanilised lahustid Süsinikdisulfiid Metüülelavhõbe Mangaan Orgaanilised fosforit sisaldavad insektitsiidid Tetraetüülplii
Kopsuarterite kaudu tuleb kopsudesse venoosne veri, mis ringleb kopsualveoolide ümber andes ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga. Kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta. Teine vereringe süsteem tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (s.o. suur vereringe), mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Bronhiaalarterite kaudu saabuva arteriaalse verega varustatakse kopsukude hapniku ja toitainetega, bronhiaalveenid kannavad venoosse verega kopsudest välja ainevahetuse jääkproduktid. Kummagi veresoonte süsteemi peenimate harude vahel on anastomoosid. 8. Selgitage mõisted: Kopsuvärat Seesmisel pinnal keskkohast veidi tagapool on kopsuvärat e. hiilus, paremal on see laiem ja lühem kui vasakul. Kopsuväratis sisenevad kopsu peabronhid, närvid ja lümfi ning veresooned kõik kokku koos katva kopsukelme e
Patogenees etioloogia riskiteguris Kliiniline pilt ravi Kopsuemfüseem Kopsuemfüseemi Põhjuseks võivad 1.aktiivne Algus on aeglane pole võimalik korral on olla erinevad suitsetamine (80- ja sageli ka ravida, sest häirunud kopsuhaigused 90% märkamatu. kopsukude on gaasivahetus. suitsetajatest Sageli on pöördumatult Esialgu alveoolide võib esineda esimiseks kahjustunud. vaheseinad emfüseem) kaebuseks Raviga ja õhenevad ja 2.passiivne füüsilisel suitsetamisest
Patogenees etioloogia riskiteguris Kliiniline pilt ravi Kopsuemfüseem Kopsuemfüseemi Põhjuseks võivad 1.aktiivne Algus on aeglane pole võimalik korral on olla erinevad suitsetamine (80- ja sageli ka ravida, sest häirunud kopsuhaigused 90% märkamatu. kopsukude on gaasivahetus. suitsetajatest Sageli on pöördumatult Esialgu alveoolide võib esineda esimiseks kahjustunud. vaheseinad emfüseem) kaebuseks Raviga ja õhenevad ja 2.passiivne füüsilisel suitsetamisest
Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi käigus rindkere õõs suureneb nii külg- kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Pleura välimine leste liigub negatiivse rõhu tõttu väljapoole ja pleuraõõne ruumala suureneb. Seega aga muutub rõhk rindkereõõnes veelgi negatiivsemaks (väljahingamisfaasis on rõhk 2...- 4 mmHg, sissehingamise alguses 6...-8 mmHg). Selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole s.o. pleuraõõne suunas ja kopsusisene ruumala suureneb, rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE. Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism: A.Vahtramäe 2011 2 Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel tõuseb üles
hiljem südame kokkutõmmete sagedus väheneb (parasümpaatilise ns-i toonus). 3.Hingamissüsteemi iseärasused Ehituslikud Lapsel – kitsas ninaõõs, õrn ja veresoonterikas limaskest, imik ei oska läbi suu hingata, nina kõrvalkoopad on puudulikult arenenud (põletikud harva). Neelumandlid nähtavad 9.-10.elukuul, Eustachi- ehk kuulmetõri ühendab keskkõrva trummiõõnt neeluga, mis on lühike ja lai. Kõri valendik on kitsas (lämbumisoht), samuti kitsad trahhea ja bronhid. Kopsukude on hea verevarustusega, ventilatsioon tagasihoidlikum kui täiskasvanuil. Funktsionaalsed 11.lootenädalal ilmnevad pausidega esimesed hingamisliigutused, 9. looteKUUL on need juba regulaarsed. Asfüksia – lämbus, kopsudesse satub lootevesi. Sünniteedest väljumisel rindkere laieneb, kopsudesse satub vee asemele pisut õhku. Kopsualveoolid avanevad esimese hingetõmmega ja algab iseseisev hingamine.
Sissehingamine: Sissehingamisel tõmbuvad kokku välised roietevahelised lihased, nad tõstavad roideid ülesse poole ja külgedele. Diafragma tõmbub sissehingamisel samamoodi kokku lameneb ja liigub allapoole, rindkere laieneb nii külgsuunas kui pikisuunas. Kuna rindkere on hermeetiliselt suletud ruum, siis ruumala muutumise tõttu , rõhk väheneb. Selle tagajärjel kopsukelme e. pleura liigub väljapoole ja elastsuse tõttu liigub väljapoole ka kopsukude. Selle tagajärjel rõhk kopsudes muutub atmosfääri rõhust madalamaks ja õhk imetakse kopsudesse. Väljahingamine: väljahingamisel aga välised roietevahelised lihased lõtvuvad, sisemised aga tõmbuvad kokku. Diafragma omandab taas kupli kuju ja liigub ülesse poole. Selle tagajärjel väheneb rindkere õõne ruumala nii piki-kui külgsuunas. Rõhk kopsudes tõuseb atmosfääri rõhust kõrgemaks ja õhk surutakse kopsudest välja.
Hingamispuudulikkuse korral on gaasivahetus kopsudes ebapiisav ning vere hapnikusisaldus langeb ja/või süsihappegaasi sisaldus tõuseb. Hingamispuudulikkus tekib erinevate haiguste tagajärjel ja võib olla äge või krooniline. Hingamispuudulikkus tekib ükskõik millist hingamissüsteemi osa haarava haiguse tagajärjel. Need võivad olla hingamisteede haigused (astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kasvajad, epiglotiit, võõrkeha aspiratsioon, tsüstiline fibroos), kopsukude haaravad haigused (kopsupõletik, kopsuturse, kopsuverejooks, õhkrind, pneumokonioos), hingamist reguleerivat kesknärvisüsteemi haaravad haigused (ajuinfarkt, kasvajad, ravimite või narkootikumide üledoos, ainevahetuse häired, traumad), hingamislihaste ja rindkere närvide haigused (müasteenia, lihasdüstroofia, Guillan-Barre sündroom) ja rindkere või kopsu traumad. Nende haiguste tagajärjel häirub kas hapniku transport kopsu, gaasivahetus kopsude ja vere vahel,
HINGAMINE Hingamiselundkonna moodustavad: * ninaõõs * neel * hingetoru – selle algusossa jäävad kõri ja häälepaelad Hingetoru jaguneb kaheks bronhiks – vasakuks ja paremaks. Need omakorda peenemateks harudeks, mida kutsutakse bronhioolideks. Bronhioolid lõpevad kopsu alveoolides (???). Kopsu koesse jäävad bronhioolid, alveoolid ja nende seintes paiknevad veresooned. Kopsud paiknevad rindkereõõnes ja on ümbritsetud roiete ja roietevaheliste lihastega. Kopsukude on vahetult ümbritsetud kopsukelme ehk pleuraga (???). Pleural on kaks lestet (???): sisemine ja välimine – nende vahele jääb pleura õõs. Kopsukelme on liikuv ja vastavalt sisse- või väljahingamisele muutub pleura õõne ruumala ja rõhk. Pleura õõs on hermeetiliselt suletud, välisõhk sinna ei pääse. Hingamiselundite hulka kuuluvad ka hingamislihased. Hingamise põhilihasteks on roietevahelised lihased: sisemised ja välised. Põhihingamislihasteks on ka diafragma
Hingamiskeskuse seisundi reflektoorne regulatsioon. Siin etendavad tähtsat rolli kopsude retseptorid. Sissehingamisel venivad kopsud suuremaks, mis ärritab kopsukoes paiknevaid uitnärvi lõpmeid. Retseptorites tekkinud erutus kandub mööda uitnärvi edasi hingamiskeskusesse ja põhjustab väljahingamisosa erutuse ja ühtlasi sissehingamisosa pidurduse. Selle tagajärjel lakkab impulsside vool hingamiskeskusest seljaajju ja algab väljahingamine. Väljahingamise ajal langeb kopsukude kokku, kopsu retseptorid ei erutu, retseptoritelt ei tule hingamiskeskusesse närviimpulsse tekib väljahingamisosa pidurdus. Samal ajal sissehingamisosa erutub ja algab sissehingamine. Hingamiskeskuse seisundi humoraalne regulatsioon. Siin etendab tähtsat rolli veres olev süsihappegaas. Süsihappegaas on hingamiskeskuse spetsiifiline ärritaja. Kui süsihappegaasi on verre kogunenud küllalt palju, siis ärritab see veresoont seintes asuvaid spetsiaalsed retseptoreid
RINGLEB KOPSUALVEOOLIDE ÜMBER ANDES ÄRA SÜSIHAPPEGAASI JA KÜLLASTUB HAPNIKUGA. KOPSUVEENIDE KAUDU VOOLAB ARTERIAALNE VERI SÜDAME VASAKUSSE KOTTA. 2) SUUR VERERINGE TAGAB ÜLDISE AINEVAHETUSE KOPSUKOES ENESES, MIS KOOSNEB BRONHIAALARTERITEST (LÄHTUVAD RINNAAORDIST) JA BRONHIAALVEENIDEST. BRONHIAALARTERITEST TULEB ARTERIAALNE VERI, MILLEGA VARUSTATAKSE KOPSUKUDE HAPNIKU JA TOITAINETEGA. BRONHIAALVEENID KANNAVAD VENOOSSE VEREGA KOPSUDEST VÄLJA AINEVAHETUSE JÄÄKPRODUKTID. TUNNITEST- SEEDEELUNDITE SÜSTEEM: 1. NIMETAGE SUURED SEEDENÄÄRMED (eesti ja lad. k.), MIDA NAD TOODAVAD JA KUS AVANEVAD NENDE JUHAD? SÜLJENÄÄRMED: 18 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (GLANDULA PAROTIS). ASUB MÕLEMAL POOL NÄGU,
transudatsioon vere vdelate osiste väljaränne transudaat vedelik, mis liigub rakkudevahelisse ruumi eksudatsioon ja eksudaat samasugune protsess põletiku puhul eksudaadis > 3,5% valku tihedus > 1018 sademes leukotsüüdid, sageli fibriin Tihedus= mass:ruumala Kg/m3 7. Tihkenemine e. induratsioon kroonilise venoosse hüpereemia korral tekivad toitumishäired, rakud kõhetuvad, atrofeeruvad, stimuleeritakse sidekoe vohamist. induratio fusca pulmonum kopsukude tihkeneb sidekoe osa suurenemise tulemusena, kaotab elastsuse. Punaliblede diapedeesi tõttu vabaneb lagunevatest erütrotsüütidest pigmenti, kopsukude muutub pruuniks. MIKROTSIRKULATSIOONI MUUTUSED VENOOSSE HÜPEREEMIA KORRAL · Verevool arterioolides, kapillaarides ja veenulites aeglustub · Kui rõhk venoosse takistuse ees võrdsustub diastoolse rõhuga, muutub verevool tõukeliseks, liikudes vaid süstolis
Aneemia sümptomid: väsimus, töövõime langus, kiire väsimine koormusel, õhupuudustunne, pearinglus, kahvatusUuringud:1. Kliinilise vere analüüs – hemoglobiin, hematokritt, punavereliblede üldarv jtnäitajad2. Foolhape ja vitamiin B12 seerumis 3. Ferritiin, transferriin 4. Raud seerumis. Vajadusel gastroskoopia jt uuringud Kopsuklamüüdia, sümptomid. Clamydia pneumonia infektsioon- hingamisteede eritiste kaudu leviv patogeen- infitseerib lisaks ülemistele hingamisteedele ka kopsukude- nakkus levib piisknakkusena Chlamydia pneumonia tekitatud ägedaid haigusi: 1. Hingamisteede infektsioonid- kopsupõletik - bronhiit - sinusiit- keskkõrvapõletikud 2. Teised haigused (tüsistused) - südamelihasepõletik- reaktiivne artriit 3. Haigused, mida seostatakse Chlamydia pneumonia infektsiooniga- astma- ateroskleroos- südame pärgarterite skleroos- müokardi infarkt jt spetsiifised analüüsid –antikehade olemasolu veres – IgA IgG IgM. Infektsioosne mononukleoos
somaatilisi ja psüühilisi häireid, kuid ei ole ametlikult kantud narkootikumide nimekija (med.ut 2009) joonis 8.Gaasi hingamine. (autor) 2.9.1 Sissehingatavat ainete mõjud inimese kehale Võivad kiirendada südamelööke, põhjustavad südamerütmihäireid. Äkksurma oht südametegevuse seiskumisel. Põhjustab hingamisteede ärritumist, nohu, köha, nina verejooksu. Pikaajalise kasutamise korral võib kahjustuda kopsukude. Võivad põhjustada ajutisi või pöördumatuid talitlushäireid ning kahjustusi. Põhjustab halba enesetunnet, oksendamist, kõhulahtisust. Söögiisu väheneb. Põhjustavad depressiooni. Aistingute moondumine, millega võivad kaasneda hallutsinatsioonid. Tagajärjeks funktsionaalsed ajukahjustused ja vaimsete võiemte langus. Seksuaalne võimekus ja huvi vastassugupoole vastu langeb. Võib vähendada viljastumisvõiemet.
Hingamise mehhanism 1) Sissehigamise (inspiirium) mehhanism: Aktiivne protsess Toimub hingamislihaste osavõtul Sissehingamine -> välimiste roietevaheliste lihaste kontraheerumine -> roided tõusevad üles ja külgedele & samal ajal kontraheerub ka diafragma (tema kuppel lameneb) - nende 2 protsessi käigus rindkereõõs suureneb külg- ja pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes (veelgi negatiivsemaks) -> selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole ja kopsusisene ruumala suureneb - rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE 2) Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism: Passiivne protsess Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad -> sisemised interkostaallihased kontraheeruvad -> roided langevad alla ning diafragma kuppel tõuseb üles -> selle tagajärjel kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes
· häälekõri alune ruum Hingetoru on söögitoru ees. Kopsud paiknevad rinnaõõnes ümbritsetuna kopsukelme e pleura poolt. Kopsude vahele jäävat piirkonda nimetatakse mediastiinumiks. Gaasivahetus toimub alveoolides läbi õhu-vere barjääri. Kopsus toimib samaaegselt 2 vereringet: 1. kopsu e väike vereringe 2. bronhiaalarterid ja -veenid Kopsudes on õhuteede, alveoolide, veresoonte jne vahel sidekude, milles on palju elastseid kiude. Selle tõttu püüab kopsukude alati kokku tõmbuda. Sissehingamisel rindkere laieneb, kopsude ümber tekib alarõhk ja välise õhurõhu surve tõttu voolab õhk kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb ja kops tõmbub kokku, surudes õhku välja.
füüsikalise olemuse järgi võib jaotada elast- seks ja mitteelastseks takistuseks. Elastne takistus: 14 takistus, mida avaldavad rindkere ja kopsude elastsed kiud ning alveoolide pindpinevus nende venitamisele hingamisel. See vastupanu on vaja ületada kopsude mahu muutuse (suurendamise) esilekutsumiseks. Elastne takistus suureneb, kui kopsukude või rind- kere on muutunud jäigemaks. Mitteelastne takistus: Mitteelastseks takistuseks on hingamisteede kui järjestikku ja paralleelselt ühendatud torude süsteemi takistus õhu voolamisele, kudede mitteelastne vastupanu (deformatsioon ja hõõrdumine) ning inerts, mis tuleb ületada õhu liikumapanemisel. Ripsepiteel sisaldab karirakke, mis toodavad lima. Ripsepiteel võngub rütmiliselt, liigutades seda katvat limakihti neelu suunas
neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni). 2) alveolaarne surnud ruum – õhk, mis jõuab allveoolidesse, kuid ei jõua gaasivahetusse Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum võrdub peaaegu funktsionaalse surnud ruumiga. Hingamisprotsessi kohapealt tegemist surnud õhuga, sest sealt ei saada hapniku. Tähtsus: 1) Sissehingatav õhk soojeneb – kopsukude ei saa külma tõttu kahjustust 2) Sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega - termoregulatsioon 3) Sissehingatav õhk puhastatakse– seepärast vaja hingata nina kaudu Alveolaarne ventilatsioon VA=f*(VT – VD); VD – väljahingamismaht Harva ja sügavalt hingates omistatakse allveoolides rohkem hapnikku. 4.Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse-ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Spirogramm – hingamise protsessi jälgimine
hingamislihaste tegevuse tagajärjel. Sissehingamine: Sissehingamisel tõmbuvad kokku välised roietevahelised lihased, nad tõstavad roideid ülesse poole ja külgedele. Diafragma tõmbub sissehingamisel samamoodi kokku lameneb ja liigub allapoole, rindkere laieneb nii külgsuunas kui pikisuunas. Kuna rindkere on hermeetiliselt suletud ruum, siis ruumala muutumise tõttu , rõhk väheneb. Selle tagajärjel kopsukelme e. pleura liigub väljapoole ja elastsuse tõttu liigub väljapoole ka kopsukude. Selle tagajärjel rõhk kopsudes muutub atmosfääri rõhust madalamaks ja õhk imetakse kopsudesse. Väljahingamine: väljahingamisel aga välised roietevahelised lihased lõtvuvad, sisemised aga tõmbuvad kokku. Diafragma omandab taas kupli kuju ja liigub ülesse poole. Selle tagajärjel väheneb rindkere õõne ruumala nii piki-kui külgsuunas. Rõhk kopsudes tõuseb atmosfääri rõhust kõrgemaks ja õhk surutakse kopsudest välja.
Düstressiga võib kaasneda seisund, kus inimene on võimeline mingile olukorrale vastavalt toimima kuid ta ei teadvusta endale oma tegevust. Kroonilise valu all mõeldakse vähemalt 3 kuud kestnud pidevaid valusid või valuhooge. Biokeemilised faktorid "rajavad" KNS-s püsiva tee, mis töötab isegi siis kui valukole ise on likvideeritud nn. "puujalasündroom". Koe kahjustuse määr ei ole korrelatsioonis valu aistinguga, ja mõni kude ei tunnegi valu (näit. maksakude, kopsukude, küll aga hakkavad nende tursumisel valu tundma neid ümbritsevad kelmed). Valu on võimalik hinnata spets. pallilise skaala alusel, kus valu all kannataja näitab ise ära kui suur on tema valu antud ajahetkel. See aitab mõõta ka valu kulgemist ja ravi efektiivsust. Valuga kohanemist takistavad peamised faktorid: eelnevate ravide ebaefektiivsus kaebuste kestus, probleemide rohkus kaebuste sagedus ja ebaühtlus muude psüühikahäirete olemasolu
annaabi.ee 
