Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria anatoomia ja füsioloogia - 60 õppematerjali

Meditsiin >> Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
33
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
281 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Exercise Physiology - lecture 1

Lesson aims Review lecture 1 Review lecture 1 · (part 1) (part 1) Henry's Law · Respiratory responses & adaptations · Move onto the cardiovascular system · Lecture 1 ­ recall task 1) Identify the route that air takes from the atmosphere to the blood (e.g., air enters through the mouth and then...). 2) Explain the mechanism of how air is drawn into the body with reference to Boyle's law and diffusion. 3) With reference to Dalton's law explain why training at altitude can be problematic for athletes. Henry's Law · When a mixture of gases is in contact with a liquid, each gas will dissolve in the liquid in proportion to its partial pressure. · Greater concentration of gas, the more and faster that gas will go into solution in the liquid. · How much gas dissolves in liquid depends on: ­ solubility of the gas in the liquid ­ temperature of the liquid. Did You Know...? Th...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Närvisüsteem

Närvisüsteem Närvisüsteemi üldine jaotus: 1) Somaatiline ehk kehaline NS (keha ­ soma ld.k). Innerveerib skeletilihaseid. Tundlikkuse juhtimine ja tahteliste liigutuste juhtimine. 2) Autonoomne ehk vegetatiivne NS Vegetatiivne ­ Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Teda võimalik spetsiaalsete treeningutega (nt joogaga) allutada. Silelihas ja südamelihas ei allu tahtele. Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele. Siseelundite liigutuste juhtimine ei ole tahtele alluv. NB! Somaatilise ja anatoomse jagunemist vaata jooniselt!! Somaatiline jaguneb: tsentraalseks NS-ks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS- ks(peaajunärvid (12 paari) ja seljaajunärvid (31 paari)). Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (T...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
358 allalaadimist
thumbnail
17
rtf

Inimese lihased, arstidele

Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hap...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
201 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Anatoomia ja füsioloogia eksam

ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
815 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (01.11.2013) 17. JAANUAR KELL 10.00 BIOKEEMIKUMIS (RAVILA 19) – ESIMENE EKSAMIAEG 30. JAANUAR – TEINE EKSAMIAEG 6. VEEBRUAR - JÄRELEKSAM ------------------------------------------------------------- ---------------- Eelmisest kontrolltööks kordamiseks: * Millest on tingitud teine südametoon? Poolkuuklappide sulgumisest diastoli alguses. * Millal ja miks poolkuuklapid sulguvad? Diastoli alguses ja rõhumuutuse tõttu, aordis kõrgem rõhk kui vatsakeses (kõrgem sellepärast, et diastolis süda lõtvud – vatsakestes läheb rõhk nulli) * Millal ja miks avanevad atrioventrikulaarklapid? Avanevad siis, kui rõhk kodades ületab rõhu vatsakestes vere juurdevoolu tõttu. * Vererõhu mõõtmine. Korotkovi toonid tingitud sellest, et veri liigub läbi kitsa osa. Süstoolse tooni saame siis, kui toonid tekivad, ja kui toonid ära kaovad, saame diastoolse tooni. * Miks langeb südamest kaugenedes rõhk? Vererõ...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

04.10.2013 Punaliblede teke toimub punases luuüdis. Selleks on vaja rauda, mida saadakse toiduga seedetraktist. Rauda sisaldub juba ka valmispunalibledes. *EPO hormoon-sünteesitakse neerudes(tekib hapnikuvaeguse tõttu, teadlikult saab seda tekitada hõredas õhus-nt. mäkke ronides). *Kogu veri ei ole korraga pidevalt ringluses(nii on vaid väga suure füüsilise pingutuse korral), veri võib olla ka depoodes-maksas, põrnas, punases luuüdis või lihastes. *Seal, kus on hapnikku rohkem vaja, laienevad veresooned. Verd saab juurde võtta maksast või põrnast. Kui maks verest tühjaks jookseb, tekib piste(äkilise koormuse suurenemise korral-nt. ilma varema soojenduseta trenni tehes). Et pistet ei tekkist, tuleb enne sportimist teha soojendusharjutusi. Veregrupid *Punaliblede pinnal ja vereplasmas on olemas väikesi moodustisi, mida kutsutakse aglutinogeenideks(üldnimetus-antigeen). Nad paiknevad punaliblede membraanide peal. Vastava...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
44 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Peaaju koore keskused

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (27.09.2013) Peaaju koore keskused (jätk) Motoorsed keskused ­ juhivad liigutusi : * Somatomotoorne keskus (soma ­ keha) ­ keskus, mis juhib tahtelisi liigutusi See keskus asub otsmikusagarates, eesmises tsentraalkäärus (pildil punane ala) Sealt juhitakse lihaste tahtelisi liigututusi; vasakult ajupoolkeralt paremale poole, paremalt ajupoolkeralt juhitakse liigutusi vasakule poole. Vahet tehakse nendel kahel käärul tsentraal- vaoga, mis lahutab üksteisest otsimikusagarat (somatosensoorne keskus) ja kiirusagarat (somatosensoorne keskus). Eesmisest tsentraalkäärus tööjaotus neuronite vahel. Osad need, mis juhivad keele liigutusi. Ebaproportsionaalne neuronite kogus näol ja labakäel ­ tänu arvukale närvirakkude hulgale saab labakäsi sooritada mitmesuguseid liigutusi ja töid. Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labaj...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Normaalne ja patoloogiline füsioloogia ja anatoomia

Normaalne ja patoloogiline füsioloogia ja anatoomia (11.10.2013) Tagumiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida tundlikkust seljaajju Eesmiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida motoorsust seljaajju EEG rütmide iseloomustus – rütmi sagedust ka vaja mainida. Millistes seisundites? Ajukasvaja ja epilepsia. Peaaju närvid – funktsioon, iseloomustus 11. (innerveerib kaelalihaseid, paneb pea liikuma), 12. närv kõige lihtsamad. Peaaju koore kaks rühma keskusi: sensoorsed (tundlikkust vastuvõtvad), motoorsed (juhivad motoorikat: somatomotoorne, kõnekeskus (Vernicke keskus, broca, sekundaarne motoorne keskus..) ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Südamelihase refraktaarsus Refraktaarsus – südamelihase omadus mitte vastata ärritusele enne, kui eelmine erutus ei ole kustunud; erutus käib alati kontraktsiooni ees Ekstrasüstol ? Teine kiire löök...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 3. loeng (20.09.2013) 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Ajuke on tagaaju osa Neil omavahel närvi juhtetee. See seob silla ja väikeaju nii ehitust kui funktsionaalset talitlust. Ajuke ise meenutab väliselt kogu ülejäänud aju (suuraju). Tal on vasak ja parem poolkera. Väikeajuks nim teda mõõtmete pärast. Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu, aga see seotud kuulmisega). Poolringkanalites ja esikus tundlikud sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja eriti kehaasendi muutuste suhtes. Kehaasend mõjutab peaasendit (tigu on peaasendi muutustele tundlik). Te...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Seedimine maos

Seesmine maos Neelu ja söögitoru kaudu jõuab makku. POLE PROGRAMMIS Neelamise faasid: Suuõõne faas – toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole Neelu faas – ülemine söögitoru sulgurlihas lõdvestub, kõripealis ehk epoglottis suleb hingetoru – selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorusse. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, teisipidi toidukämp liikuda ei saa. Pehme suulae lihas tehitab kõrge rõhu Söögitoru faas – söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku, lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lükatakse toidukämp edasi. Kontraktsioonilaine liigub lainelisel kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine söögitoru sulgurlihas lõõgastub ja toit pääseb edasi. Neelamist reguleerivad piklikus ajus paiknevad närvikeskused. Need innerveerivad neelamislihaseid nii neelu- kui ka söögitoru piirkonnas. Samuti koordineerivad. Ajukahjustuste korral (peaaju või siis ka uitnärv,...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (13.09.2013) (Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon, hambuline teetanus: meenutab saehambaid Sile teetanus: lihas ühtlaselt kokku tõmmanud, platoo on sile) Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse soojusühikutes, kilokalonites. Energiat tööks saadakse glükoosi lõhustamisel. Glükoosi lõhustamine võib toimuda: a) hapniku juuresolekul – aeroobne glükolüüs b) hapnikuta – anaeroobne glükolüüs Neil kahel on energeetiliselt suur erienevus. Anaeroobsel tekib ainult kaks adenosiintrifosfaati (2ATP molekuli), millest saadakse energiat. Aeroobsel tekib 32 ATP molekuli. Aeroobne on 19 korda efektiivsem. Aeroobne on tavaliselt energia vabastamise viis kestva töö puhul. Anaeroobne on ainult intensiivse ja lühiajalise töö korral kasutatav. Anaeroobselt ei lähe glükoosi oksüdatsioon lõpuni: piimhappe laktaadini. Piimhappe laktaat tekitab väsimu...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (06.09.2013) Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus Organismi põhiomadused/-funktsioonid 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed: lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea. 2. Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees b) dissimilatsioon – ainete lagunemine. Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest välja tuleb, siis võib assimilatsioon ülekaalu minna. Lihastreeningu korral on ülekaalus assimilatsioon. 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöo...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (15.11.2013) Oksendamine on refleks, mida juhib oksekeskus piklikus asju. Refleks käivitub keskuse erutuse korral. Erutus teatud stiimulite mõjul ning juhitakse kas närvide kaudu oksekeskusesse või mõjutavad oksekeskust veres ja ajuvedelikus sisalduvad ained. Oksekeskuse erutuse kutsuvad esile lõhnad (ebameeldivad, mis võivad olla põhjustatud nt roiskunud toidust või seotud hoopis ebameeldiva kogemusega), maitsed, mao liigne venitus, roiskunud toiduainete mõju maos, ebameeldivad nägemisstiimulid (visuaalsed stiimulid, mis seotud ebameeldiva sündmusega), rasedus (raseduse algul iiveldust ja oksendamist rohkem – esimestel kuudel, hiljem toimib kohandumine), ravimid ja toksiinid, valu, koljusisese rõhu tõus (koljutraumade tagajärjel või ülekuumenemise tõttu, samuti väga kõrges palavikus. Traumade korral tekib ajuturse ja kolju kitsub – iiveldus pärast traum...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on va...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
36
docx

KOOLIPÄEVA ALGUSE KELLAAJA JA UNETUNDIDE VAHELISED SEOSED

Luunja Keskkool KOOLIPÄEVA ALGUSE KELLAAJA JA UNETUNDIDE VAHELISED SEOSED Loovtöö Koostaja: Riian Rõuk 8.klass Juhendaja: Sirle Suurväli Luunja 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Minu loovtöö põhineb Riina Kanguri artiklil, kus ta räägib Eesti üleväsinud, tüdinud ja õnnetutest lastest, kelle sarnast ta pole mujal riikides töötades märganud. Sellest tekkis idee antud valdkonda täpsemalt uurida ning selgitada, mis roll on tekkinud olukorral noorte uneharjumustel. Seega viisin läbi Eesti noorte päevakava uuringu, kus käsitletakse õppimisele, magamisele kuluvat aega ning koolitundide algust. Koolis on aktuaalseks probleemiks õpilaste väsimus, mistõttu nad ei jõua kooli või jätavad koolitööd tegemata. Põhjusena tuuakse välja, et õpetajad...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Pulmonoloogia ülevaade ja analüüs

TIINA PARGI STSTB-1 12.03.15 PULMONOLOOGIA ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Pulmonoloogia on arstiteaduse ning anatoomia ja füsioloogia haru, mis käsitleb hingamiselundite ehitust ja talitlust ning kõiki hingamisteede ja kopsuhaigusi, nende diagnoosimist, ravi ja profülaktikat, sh terviseedenust. (Vikipedia, 2014). Käsitletavate haiguste alla kuuluvad näiteks tuberkuloos, astma erinevad vormid, hingamisteede allergilised seisundid (sh bronhiidi ja riniidi ehk nohu erinevad vormid) pleura- ehk kopsukelmehaigused, keskseinandi haigused, unehäired jne.

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Kraniaalnärvid

KRANIAALNÄRVID KIUD INNERVEERIVAD STRUKTUURID FUNKTSIOONID AJUTÜVE TUUM (närvierutusi edasi andma) I 1.paar n. olfactorius, haistmisnärv Sensoorsed Kraniaalnärv algab haistmisepiteelist ninaõõne Haistmine ------------------------- limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n. oculomotorius, Motoorsed Ülemine/ keskmine/ alumine sirglihas, Silmamuna liigutused Silmaliigutajanärvi tuumad silmaliigutajanärv ...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Sisesekretsioon

Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aastakümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. Pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme- osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone Sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisalda...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Erituselundite süsteem

Erituselundite süsteem. Erituselundite alla kuuluvad: · Kuseerituse elundid · Nahk · Osaliselt ka hingamiselundid ja seedeelundid Kuseelundite süsteem Kuseelnudid: · Neerud · Kusejuhad · Kusepõis · Kusiti Neerude funtksioonid; 1. Jääkainete eemaldamine uriiniga. Ainevehetuse jääkproduktid, oluline on kusihape ehk uurea. Jäägiks võib lugeda ka sapipigmente, annavad uriinilie kollaka värvuse (biliriubiin). Valkude ainevehtuse produktide eemadamine. 2. Uriini teke. 3. Stabiilse osmootse rõhu ja pH säilitamine. Ph säiltamine on happe-leelis tasakaalu säilitamine. Osmootse rõhu säilitamine toimub vee ja tähtsamate ioonide (Na, Cl) väljutamise reguleerimises. 4. Sisesekretoorne funktsioon. Produtseerivad aineid, mis lähevad verre: A. Erütrotsüütide teket mõjutavad erütropoetiinid- tekivad neerudes, on hädavajalikud punaliblede tekke...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Organimsi aine- ja energia vahetus

Aine- ja energia vahetus Organismi aine ja energiavahetuse alla mõeldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuses sobivateks energia liikideks: 1. Rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks 2. Soojuseks keha temeperatuuri hoidmisel 3. Toitainete depoodeks- moodustuvad maksas (glükogeenina) ja rasvkoes (triglütseriidide kujul), lihastes (glükogeenina). 4. Ehituseks- uute valkude sünteesil kudedes. Rasvkoel kaitse funktsioon, hoiab ka soojust 5. Tööks Toimuvad ensüümide vahendusel biokeemiliste reaktsioonide käigus. Biokeemiliste reaktsioonide käigus osa ensüümi pirurduvad, osa aktiveeritakse. Ensüümide aktivatsioon või pidurdumine toimub kas hormoonide või vegetatiivse NS mõjul. Energia vahetuse mõõtmiseks kasutatavad ühikud on kCal ajaühikus, nt tunnis; või Jaul (J): 1 kCal=4187 J ehk 4,187 kJ Põhiainevahetus, ...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Märksõnad ladinakeeles

anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis ­ lateralis (keskmine -külgmine internus ­ externus ( sisemine-välimine inferior ­ superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans ­ risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen ­ mulk fovea - lohk incisura - sälk linea ­ joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) ­ köber (köbruke) (krobeline luu pind)

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Jäsemete skelett

Õlavööde Scapula- ABALUU-kolmnurkne margo sup., med., lat. ­ ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. ­ NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ­ ABALUU SÄLK processus coracoideus ­ KAARNAJÄTKE ­ inimesel abaluu osa collum scapulae ­ ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI ­mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ­ ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata ­ HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale ­ LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis ­ RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ­ ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ­ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ­ ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ­ ÕLAV...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
124 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kolju

KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA ­ mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV ­üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. ­SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa ­ SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. ­VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ­ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus ­ KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica ­ TÜRGI SADUL ­...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Selgroog ja rinnakorv

Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas ­ I kaelalüli arcus anterior et posterior ­ KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. ­ LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi ­ RISTMINE LIIGESELOHK axis ­ TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ­ ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. ­ HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE) vertebra prominens - KAELALÜL...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
72 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pea ja kaelalihased

Pea ja kaelalihased Miimilised ­ pea lael (algavad luult ja kinnituvad nahale/lihasele või vastupidi) m. epicranius -KOLJU PEALNE LIHAS ­ koosneb kahest osast m. levator labii superioris -ÜLA MOKA TÕSTUR LIHAS m.occipitofrontalis -KUKLA LAUBALIHAS m. zygomaticus - SARNALIHAS galea aponeurotica -KÕÕLUSE TANU m. levator anguli oris -SUUNURGA TÕSTURLIHAS venter frontalis et occipitalis - m. temporoparietalis -OIMUKIIRULIHAS m. orbicularis oculi -SILMASÕÕRLIHAS m. depressor anguli oris -SUUNURGA ALLARÕHUJA LIHAS m. depressor labii inferioris -ALA MÕKA ALLARÕHUJA LIHAS m. nasalis -NINALIHAS m. mentalis -LÕUATSILIHAS m. orbicularis oris -SUU SÕÕRLIHAS m. buccinator -PÕSELIHAS ­ (ainuke lihas mida katab sidekirm) m. risorius - ...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kere lihased

KERE LIHASED (mm. trunci) Selja lihased (mm. thoracica) musculus trapezius - TRAPETSLIHAS musculus erector spinae ­ SELJA SIRGESTAJA musculus latissimus dorsi musculus longissimus ­ PIKKIMLIHASED (kinnituvad selgroolülidele) musculus rhomboideus major et minor musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ­ ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius ­ RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior ­ SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma ­ DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi ­ VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ­ ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorti...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
131 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Peaaju osad

Encephalon I Medulla oblongata - PIKLIKAJU fissura mediana ventralis- KÕHTMINE MEDIAAL VAGU sulcus mediana dorsalis - SELGMINE MEDIAAL VAHE pyramis - PÜRAMIID oliva - OLIIVID pedunculus cerebellaris inferior - tuberculum gracile - SIRETUUMA KÖBRUKE tuberculum cuneatum ­ TALDTUUMA KÖBRUKE decussatio pyramidum ­PÜRAMIIDIDE RISTUMISE KOHT fossa rhomboidea - ROMBAUK ??? Pons - SILD sulcus basilaris - pedunculus cerebellaris medius ­ Cerebellum - VÄIKEAJU hemisphaerium cerebelli - VÄIKEAJU POOLKERAD folia cerebelli - VÄIKE AJU LEHEKESED flocculus - TÄHTRAKE vermis - USS -toimuvad automaatsed liigutused nodulus - SÕLMEKE nucleus dentatus - HAMMASTUUMAD pedunculus cerebellaris inferior ­ALUMISED VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus ce...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Närvisüsteemi osad ladina keeles

Systema nervosum - NÄRVISÜSTEEM Medulla spinalis Segmenta medullae spinalis - Cauda equina - HOBUSESABA Intumesentia cervicalis et lumbosacralis -KAELAPAISUMUS JA ....PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale ­ LÕPPNIIT ­ ajukestad on selle ümber. Canalis centralis ­TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis ­KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale ­ SPINAALGANGLON Substantia grisea ­ HALLOLLUS ­ närvirakkude tuumad ­ liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis ­ KÕHTMINE SARV Columna anterior ­ EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba ­VALGEOLLUS ­seal kulgevad närvirakkude jätked ...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Anatoomia arvestus

Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse po...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Anatoomia lihaste tabel

Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealne lihas/ Lauba naha all Kuklaluu alumine Peanaha musculus kõõlustanust osa liigutamine, occipitofrontalis silmkoopale Osaleb näomiimikas (kulmude kergitamine ja kortsutamine Silmasõõrlihas/ Silma sisenurk Silmalaugude Võimaldab silmade m.orbicularis küljes, avamist ja oculi silmavälisnurk sulgumist ning nende pingutamist Suusõõrlihas Paikneb ringi Suunurga naha ja Teostab suu m.orbic...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
99 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Anatoomia arvestus

Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse po...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vitamiinid

Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm protsess, metabolismi ja lipiidide fosforüülimine peroksüdatsioo arenguks, kapillaaride, Rasvhapete antioksüdantne taset peroksüdatsioo , Ca sidumine ni vastu, kolesterooli hammaste talitlus, ...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

MEELEELUNDID-kontrollküsimused

MEELEELUNDITE SEMINAR Anne Vahtramäe, 22.10.2020 NÄGEMINE 1. Kuidas toimub kujutise tekkimine võrkkestal? ● Optiline süsteem: ​vesivedelik, silmalääts ja klaaskeha - läbipaistvad, murravad valguskiiri - silma valgust murdev süsteem. ● Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. ● Seal tekib esemete selge kujutis ​vähendatuna ja ümberpööratuna. ➔ Parim nägemine ​on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? ​MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv ​võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa ​PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. ● Nägemi...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lihase nimistu

Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid eesti keeles Koljupealnelihas* Kukla-ja Kolju ülemine osa Kulmude tõstmine, otsmiku kortsude MUSCULUS otsmikuluust tegemine, osalevad kõnelemisel ja OCCIPITOFRONTALIS mälumisel(koljupealne osa on kõhreline) Silmasõõrlihas Otsmikuluu, lateral palpebral raphe Sulgeb silmalaud silmakõõlus(media l palpebral ligament) ja pisarluu Suusõõrlihas Alalõualuu ja Suu ümber oleval Suu ahendamine, musisuu ülalõualuu nahal Sarnalihased Põsesarnast algab Suunurkade ülesse Põselohke võivad teha, naeratamine, suu liigut...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
46 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

SISESEKRETSIOON-ainevahetus

Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) ​Rakud on üksteisega ühenduses ​MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: ​levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: ​sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID:​ levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID:​ erituvad närvilõpmetest 2)​ ​Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad​: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: ​antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-​tasakaalu mõjutab eelkõige ​aldosteroon,​ mille eritumist reguleerib ​angiotensiin II 4)​ ​Happe-leelistasak...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Embrüoloogia

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Jekaterina Tšinjajeva O15-012 Analüütiline seminaritöö Õppejõud: Marge Mahla Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 Filmi analüüs. Enne filmi vaatamist ma arvasin, et tean päris palju rasedusest ja loote arengusest ema kehas, vaid pärast vaatamist sain aru, et ikkagi tean natuke vähem, kui kujutasin endale ette. Siis algan sellest, mida ma juba teadsin. Minu jaoks ei olnud uus, et keegi ei tea kuidas seemnerakk leiab tee munarakku ja juba viljastatud munarakk läbib munajuha ainult seitsme päeva pärast nin see pärast munarakku membraan muutub. Minu meeles kõik teavad, et emast tuleb 23 kromosoome ning ka isast sama kromosoomide arv. Teadsin ka seda, et platsent võtab kõike, mis toimub emaga tema raseduse jooksul nt. söök, jook, õhk jne. Nagu näete, see on kõik minu teadmised raseduse kohta, päris vähe, ...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

MEELELUNDID

MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund ​SILM ​OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund ​KÕRV ​AURIS 3. haistmiselund​ - ninaõõne haistepiirko...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM ​SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

NÄRVISÜSTEEM-enesekontroll

1 NÄRVISÜSTEEM ​SYSTEMA NERVOSUM 1.​ NS ülesanded: 1) juhib ja reguleerib organismi talitlust nii seest kui väljast tulnud info põhjal 2) loob organismi sideme väliskeskkonnaga 3) tagab inimese kui kõrgema organismi psüühilise tegeguse (emotsioonid, mõtlemine, plaanipärane tegevus, erutus- ja pidurdusprotsessid) 4) produtseerib hormoone ● NS jaotus talitluse alusel: 1) SOMAATILINE e kehanärvisüsteem - allub tahtele 2) VEGETATIIVNE e siseelundite NS - autonoomne, tahtele ei allu ● Teadlik ja tahtlik ​on somaatiline NS, mis reguleerib skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal. ● Kuidas jaotatakse närvid vastavalt talitlusele? 1) ...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

NÄRVISÜSTEEM ​SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitä...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

AP, lihased, närvisüsteem

1/6 Somaatiline NS (KeskNS-seljaaju-peaaju; PiirdeNS-peaajunärvid-seljaajunärvid) 1. millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Autonoomne ehk vegetatiivneNS(Sümpaatiline NS -tsentraalne osa-perifeerne osa; Parasümpaatiline NS slaid 2, Anat - NS 8.1 lk 180 NS-tsentraalne osa-perifeerne osa) 2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem / Piirdenärvisüsteem NS slaid 2, 3, 4 3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne ...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Anatoomia, füsioloogia, patoloogia, meeleelundid

1. Mis on anatoomia? Õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust Õpetus elusorganismide ja selle erinevate elundite talitlusest ja nende seostest ümbritseva 2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel) NS vegetatiivne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline - 5. Närvisüsteemi (NS) jagu...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Embrüoloogia

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Jekaterina Tsinjajeva O15-012 Analüütiline seminaritöö Õppejõud: Marge Mahla Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 Filmi analüüs. Enne filmi vaatamist ma arvasin, et tean päris palju rasedusest ja loote arengusest ema kehas, vaid pärast vaatamist sain aru, et ikkagi tean natuke vähem, kui kujutasin endale ette. Siis algan sellest, mida ma juba teadsin. Minu jaoks ei olnud uus, et keegi ei tea kuidas seemnerakk leiab tee munarakku ja juba viljastatud munarakk läbib munajuha ainult seitsme päeva pärast nin see pärast munarakku membraan muutub. Minu meeles kõik teavad, et emast tuleb 23 kromosoome ning ka isast sama kromosoomide arv. Teadsin ka seda, et platsent võtab kõike, mis toimub emaga tema raseduse jooksul nt. söök, jook, õhk jne. Nagu näete, see on kõik minu teadmised raseduse kohta, päris vähe, ...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Südame veresoonkond

SÜDAMEVERESOONTE SÜSTEEM. VERI 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 3. Selgitage mõisted: Kollateraal lisa ehk kõrvalveresooned, mida kaudu veri voolaks, kui peaveresoon on vigastatud või umbes. Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri voolab ühest veresoonest teise. Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mida näeb vaid mikroskoobis ja neis veri voolab kõige aeglasemalt. 4. Nimetage erinevused arteri ja veeni seina...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
136 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Närvisüsteem

KORDAMISKÜSIMUSED NÄRVISÜSTEEMIST 1. Selgitage mõiste INNERVEERIMA. Närvidega varustama 2. NS ülesanded 1. loob organismi sideme väliskeskkonnaga 2. ühendab ja kooskõlastab keha organ süsteemide tegevust organismis kui tervikus Kuidas jaguneb närvisüsteem? s o m a a t i l i n e e. kehanärvisüsteem v e g e t a t i i v n e e. siseelundite närvisüsteem 3. Teadlik ja tahtlik on a. vegetatiivne b. somaatiline NS, mis reguleerib (mida?) Reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 4. Hallollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 5. Valgeollus koo...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
110 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

MEELEELUNDID JA NAHK

MEELEELUNDID JA NAHK SILM (nägemiselund) ladina keeles occulus koosneb silmamuna, ja silmaaparaat (lihased, silmalaud, kulmud ja pisaraaparaat). Selgitage mõisted: Silma adaptatsioon Inimese silmal on võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. Silma akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Nägemisteravus silma võimet eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal pöördkujutis vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud mustvalget nägemine, kepikestega aga nägemine värvilist . Nägemisanalüsaatori t...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
101 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Lihased

LIHASED 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade liikumist ruumis, moodustades nn. aktiivse liikumisaparaadi. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Aponeuroos Kilekõõlused, mis ühendavad ülakeha laiu lihaseid kerega või paiknevad kõhuõõnes Innerveerima Närvidega varustamine Sidekirme Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil va...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
97 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Sisenõrenäärmed

SISESEKRETSIOONINÄÄRMETE SÜSTEEM Hormooni mõiste ja funktsioon Hormoon on bioloogiline ühend (sisenõre), mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse Hormoonide toime soodustavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut toetavad reproduktsiooni põhilisi protsesse nagu sugurakkude produktsioon, viljastumine, loote kasv ja areng, sünnitus tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine) hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Nimetage sisesekretoorsed näärm...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
57 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST

1. KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise all mõistetakse füsioloogilist protsessi, mis kindlustab organismi kudede hapnikuga varustamist ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. 2. Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi, principales kopsud pulmones http://image.wistatutor.com/content/feed/ 3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? * pärishingamiselundid ­ need on kopsude alveoolid, kus toi...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Kuse suguelundid

KORDAMISKÜSIMUSED KUSESUGUELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Nimetage eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis (lisage, mida eritavad) Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,30,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happeleelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,40,5l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Neerud eritavad uriini, päevas 11,5l ...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
68 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Seedeelundid

Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on to...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
113 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

SKELETISÜSTEEM

1. KORDAMISKÜSIMUSED SKELETISÜSTEEMIST 1. Nimetage skeleti funktsioone (3) Toetada ja kaitsta keha, teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu. 2. Nimetage lülisamba osad ja lülide arv nendes kaelaosa 7 kaelalülist rinnaosa 12 rinnalülist nimmeosa 5 nimmelülist ristluuosa 5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad ristluu õndraosa 45 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu 3. Roideid on inimesel 12 paari ja vastavalt kinnitumisele jagunevad: * pärisroided I ­ VII roidepaar , kinnituvad rinnakule kõhre varal * ebaroided VIII ­ X roidepaar, kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare * vallasroided XI ­ XII roidepaar, kinnituvad lihastes 4. Nimetage õlavöötme...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
53 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Histoloogia

HISTOLOOGIA 1. Selgitage mõisted: HISTOLOOGIA õpetus kudedest uurib rakkude, kudee ja ka organite ehitust ja talitlust mikroskoopilisel tasandil. KUDE on ühtse ehituse, arengu ja funktsioonidega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon Pärilikkusaine/Rakkude/kudede paraneminetaastumine. 2. Nimetage kudede põhiliigid * epiteelkude * sidekude * lihaskude * närvikude. 3. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest. Troofilised (veri, lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude) Toetavad funktsiooniga (tihe sidekude, skeletikoed, kõhrkude, luukude) 4. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Lihaskoed...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Aine- ja energiavahetus. Toitumine. Termoregulatsioon

ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA KT 2. Aine- ja energiavahetus. Toitumine. Termoregulatsioon. I Aine- ja energiavahetus ­ organismis toimuvate protsesside kogumik, mille käigus toimub lõhustatud toitainetest energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine- ja energiavahetusel 2 olulist funktsiooni: 1) energeetiline 2) plastiline (ehituslik) Bioloogiline oksüdatsioon toimub astmeliselt ensüümide ja koensüümide kaasabil raku mitokondrites, selle tõttu vabandebki energia järk-järgult, mitte plahvatuslikult. Energiat saadakse glükoosi oksüdatsioonist, kusjuures aeroobne on 19x efektiivsem kui anaerooble. Tavaliselt toimubki energia saamine organismis aeroobselt teel. Ainult väga intensiivse töö korral võib toimuda ka anaeroobses. Peale glükoosi saab energiat ka teistest toitainetest. See toimub glükogeneesi teel. Energiat saab ka rasvhapetest, aga see on märksa aeglasem. Rasvhapetega koh...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
102 allalaadimist
thumbnail
18
rtf

Sisesekretsioon

Anatoomia ja füsioloogia - SISESEKRETSIOON Sisesekretsiooninäärmed on need näärmed, mis oma hormooni saadavad verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harknääre · neerupealised · kõhunääre · sugunääre Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed - on nii sise- kui välissekretoorsed näärmed. Kõhunääre toodab insuliini, glükagooni ja pankrease polülipiide. Välissekretoorne funktsioon: kõhunäärme nõre tootmine. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide sekretsioonist. Väl...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
129 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Embrüoloogia

Embrüoloogia Inimorganismi individuaalne arenemine (ontogenees) jaguneb kahte perioodi: 1. Üsasisene ehk embrüonaalseks ehk prenataalseks nimetatakse arenguperioodi, naise suguraku viljastumisest (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni [ Embrüonaalne kestab viljastumisest 8nda nädalani ehk 56 päeva. Üsasisene kestab viljastumisest kuni sünnini. Perinataalne periood algab 22. rasedusnädalal ja lõppeb 7 päeva pärast sündi.] 2. Üsaväline ehk postnataalne periood vältab sünnist surmani. O(v)ogenees Ovogenees on munaraku areng ovogoonist kuni küpse munarakuni. Fertilisatsioon on munaraku viljastamine. Spermatogenees on meessugurakkude küpsemine munandites ehk testistes, täpsemalt väänilistest seemnetorukestes. Süg...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Immuunsüsteem: Ehitus ja funktsioon

Immuunsüsteem. Ehitus ja funktsioon Ksenijs Tsistjakova LA1 Särevere 2014 IMMUUNSÜSTEEM. Ehitus ja funktsioon. See on elavorganismite kaitse mehanism. Immunsüsteem hoiab ära võõrkehadest ja teistest ohtlikutest organismidest nagu mikroobid, viirused ja bakterid. Ta kontrollib organismi füsioloogilised reaktsioonid ja tagab veresoonkonna korraliku töötamist. Immuunsüsteem (edasi IS)on keerukas võrgustik koosnev mitmesugustest elunditest, rakutüüpidest ja molekulidest. IS ehitus on väga keeruline. Seda võib võrrelda kesknärvisüsteemi ehitusega. - IS peaorgan on luuüdi, mis vastutab vereloome eest (erütrotsüütide, trombotdüütide ja leikotsüütide tootmine). Eristatakse kollast ja punast luuüdi. Asukoht on ­ toese suured luud (selgroog, umbluu, puusaluud jne.). - Tüümus koos luuüdiga kujundavad IS kesk...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Kuulmis ja kõneelundite anatoomia füsioloogia patoloogia kordamisküsimused

Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
290 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
119 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun