Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp Atrioventikulaa Hisi kimp r klapp (3 hõlmane) Kodade vahesein Dexter Atriovertikulaarkimb Parem vatsake u parem ja vasak säär Vasak vatsake
Lisa- ehk kõrvalveresooned e. kollateraalid. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas. Kõige väiksemaid artereid nimetatakse arterioolideks. Kapillaarid kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Veenideks nim. veresooni, milledes voolab veri elunditest südame suunas. Kõige väiksemaid veene nimetatakse veenuliteks. Aort on inimese keha kõige suurem arteriaalne veresoon. Kolmehõlmne ehk trikuspitaalklapp. Kahehõlmne ehk mitraalklapp. Südame enda verevarustus ehk koronaarvereringe. Süvad veenid paiknevad tavaliselt kõrvuti arteritega. Pindmised veenid paiknevad naha all. Keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen. Lümf on värvitu, läbipaistev vedelik (koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest. Punane luuüdi on erütrotsüütide, trombotsüütide ja granulotsüütide tekke paik. digestioon digestio ehk seedimine absorptsioon absorptio ehk imamine resorptsioon resorptio ehk imendumine
venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Bradükardia- südamefrekvent alla 60 korra minutis Pulsirõhk- 40-50 mmHg Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja.
Normaalne rasedus 40 nädalat. Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süda. Narisovat i podpisat Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Nado bilo naoborot napisat gde nahodica Paremal kodas ja vatsakest vahel on TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP 3 klapp- POOLKUUKLAPP Vasakul süda voolab arteriaalne veri. Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen . ladn.k. ATRIUM DEXTRUM Bronhiarteris- arteriaalne veri . SVR Bronhialvenides- venoosne veri Kopsuveenides- arterialne veri .VVR Kopsuarteris- venoosne veri. Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo P sakk Verekoostis:
vatsake ventriculus tallaarter a.tibialis posterior parem koda atrium dextrum ülemine ja alumine õõnesveen parem vatsake ventriculus dexter vena cava superior et inferior vasak koda atrium sinistrum parema ja vasaku õlavarre-peaveeni vasak vatsake ventriculus sinister ühinemine v. braciocephalica dextra kolmehõlmne e. trikuspidaalklapp valva et tricuspidalis sinistra kahehõlmne e. mitraalklapp valva paaritu veen v. azygos mitralis sisemine kägiveen v. jugularis interna poolkuu- ehk semilunaarklapp valva õlavarrepeaveen v. brachiocephalica semilunares külgmine ja keskmine käe nahaaluneveen v. cephalica et v.basilica keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen vena mediana cubiti suur ja väike jala nahaalune veen v. saphena magna et parva alumine õõnesveen v.cava inferior
sõrmede lülid phalanges digitorum manus sisemine koljupõhimik basis cranii interna suuõõs cavum oris küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis puusaluu os coxae küfoos kyphosis kahehõlmne e. mitraalklapp valva Õlaliiges articulatio (art.) humeri mitralis Küünarliiges articulatio cubiti poolkuu- ehk semilunaarklapp valva Kodarluu-randmeliiges articulatio semilunares radiocarpea kopsuveenid vv. pulmonales kopsutüvi truncus pulmonalis Vaagen pelvis aort aorta Sümfüüs symphysis kopsutüvi truncus pulmonalis
vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt paremalt vasakule ja vastupidi veri liikuda ei saa. Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: atrioventrikulaarklapid kodade ja vatsakeste vahel, neid on omakorda 2. Klappide funkt on takistada tagasivoolu o Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel kahehõlmne ehk mitraalklapp o Parema koja ja parema vatsakese vahel kolmehõlmne - Need ei lase klappidel tagurpidi minna (kodade poole). poolkuuklapp suurte veresoonte ja vatsakeste vahel. Aort ja kopsuarter. Juhtida verd vatsakestest vasakusse aorti Mille poolest looteeas ja esimestele elukuudel südame ehitus erineb juba lapseeas ja täiskasvanueas? Looteeas on kodade vahel südamel ühendus. See ühendus on ovaalakna kaudu. Sulgub pärast sundi.
katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid Müokard(lihaskest myocardium) koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht. Epikard(väliskest epicardium) seroosne kelme on südame välimine kest Perikard südamepaun. Parem koda atrium dextrum Vasak koda atrium sinistrum Parem vatsake ventriculus dexter Vasak vatsake ventriculus sinister Triikuspidaal klapp valva tricuspidalis parem koda ja vatsake Biikuspidaal ehk mitraalklapp valva mitralis ehk valva bicuspidalis vasak koda ja vatsake Poolkuuklapp(poolkuuklapid) valva semilunaris(valvae semilunares) vatsake ja aort/kopsutüvi Kopsutüvi truncus pulmonalis Kopsuveenid vv. Pulmonales Aort aorta Õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus Vasak ühine unearter a. Carotis communis sinistra Vasak rangluualune arter a. Subclavia sinistra
Kui süda tõmbub kokku, siis annab ta tipuga tõuke vastu rindkere seina seespoolt(tiputõuge). Süda on neljakambriline. Neid kambreid nimetatakse kodadeks(2) ja vatsakesteks(2). Vasaku poole vahel on vahesein. Südamesiseselt veri vasakult paremale ja vastupidi levida ei saa. Südame kambreid eraldavad ükteisest ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: 1) Atrioventrikulaarklapid-neid on omakorda 2: a) Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel-KAHEHÕLMNE e. MITRAALKLAPP b) Parema koja ja parema vatsakese vahel-KOLMEHÕLMNE *klapid kinnituvad müokardilihaste külge, ei lase klappidel tagurpidi kodade alla minna, veri ei saa südames tagurpidi mitte kunagi liikuda. 2) Poolkuuklapid-paiknevad suurte veresoonte(aort ja kopsuarter) ja vatsakeste vahel Südame ealised iseärasused: *Looteeas on kodade vahel südamel ühendus-ovaalaken. On ühendus ka vatsakeste vahel(sulgub looteeas).
pooleks paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese muskulatuur on erineva läbimõõduga. Kuna vasak vatsake peab pumpama verd aorti ja tagama suure vereringe, on vasaku vatsakese sein paksem
9. Onkootne rõhk Liigutab valke 10. Plasma valgud 1) Albumiin Seob veres rasvaineid 2) Globuliinid Kaitsekeha 3) Hemoglobiin Hüübimine, mis peab olema raku sees! 11. Verevalkude funktsioonid 1) Toitumisfunktsioon - globuliinid, fibriogeenid 2) Transpordifunktsioon albumiinid, globuliinid 3) Kandjafunktsioon albumiinid, globuliinid FÜSIOLOOGIA: Süda 1. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. mitraalklapp 2. Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp 3. Suur vereringe Algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus 4. Väike vereringe Algab paremast vatsakesest, suundub läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse ja kapillaaridesse 5. Süstol Vatsakeste kontraktsioon 6. Diastol Vatsakeste lõõgastumine 7
välja ca 50 ml verd. Südame töös on 3 faasi: a)Kodade kokkutõmme (süstol) – veri surutakse kodadest läbi koja-vatsakese (atrioventrikulaar-) suistike vatsakestesse. b)Vatsakeste süstol – veri surutakse vatsakestest aorti ja kopsutüvesse. c)Kogu südame diastol (lõdvestus) – veri voolab veenidest kodadesse. Vere voolu õige suuna tagavad südameklapid. Südameklapid: Vasak koja-vatsakese klapp e. vasak atrioventrikulaarklapp e. mitraalklapp e. Bikuspidaalklapp (valva bicuspidalis): koosneb kahest hõlmast (hõlm – cuspis), mida pingutavad näsalihastele kinnituvad kõõluskeelikud. Parem koja-vatsakese klapp e. parem atrioventrikulaarklapp e. trikuspidaalklapp: koosneb kolmest hõlmast, muus osas sarnane eelmisega. Aordiklapp (valva aortae)– aordi alguses, koosneb kolmest poolkuuklapikust. Kopsutüve klapp (valva trunci pulmonalis)– kopsutüve alguses, sarnane aordiklapiga. Südame skelett:
Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutat...
7. Perikard Südamepaun 8. Südame vasakus pooles voolab venoosne veri Südame paremas pooles voolab arteriaalne veri 9. Südame kambrid Parem vatsake VENTRICULUS DEXTER Parem koda ATRIUM DEXTRUNUM Vasak koda ATRIUM SINISTRUM Vasak vatsake VENTRICULUS SINISTER 10. Südame klapid asukoht, hõlmade arv, ladina Kolmehõlmne Trikuspidaalklapp Paremal südamepoolel Kahehõlmne Mitraalklapp Vasakul südamepoolel Kolmene poolkuu Semilunaarklap Kopsutüve ja aordi väljumiskohalt vastavalt paremast ja vasakust vatsakesest paiknevad kopsutüve- ja aordiklapid Funktsioon Takistavad vere tagasivoolu vatsakestest kodadesse ja veresoontest vatsakestesse 11. Koronaarvereringe Toimub parema ja vasaku südame pärgarteri e. koronaararteri kaudu, mis lähtuvad aordi algusosast ja varustavad verega südamelihast. Venoosne veri koguneb veenulitest
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt paremalt vasakule ja vastupidi veri liikuda ei saa. Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: atrioventrikulaarklapid kodade ja vatsakeste vahel, neid on omakorda 2. Klappide funkt on takistada tagasivoolu o Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel kahehõlmne ehk mitraalklapp o Parema koja ja parema vatsakese vahel kolmehõlmne - Need ei lase klappidel tagurpidi minna (kodade poole). poolkuuklapp suurte veresoonte ja vatsakeste vahel. Aort ja kopsuarter. Juhtida verd vatsakestest vasakusse aorti Mille poolest looteeas ja esimestele elukuudel südame ehitus erineb juba lapseeas ja täiskasvanueas? Looteeas on kodade vahel südamel ühendus. See ühendus on ovaalakna kaudu. Sulgub pärast sundi.
tagamine veresoontesüsteemi.Spontaanne erutustekkesüsteem sinuatriaalsõlmes on vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise ja parasümpaatilise osa ning kõrgemate ajuosade mõju all.(para ja sümp osade mõju-kiirendab/aelglust!!) Südame parem ja vasak pool on vereringesse järjestikku ühendatud pumbad.Kodade- vatsakeste vahel atroventikulaar- e hõlmased klappid.Vasaku koja-vatsakese vahel kahehõlmane e mitraalklapp ja perema kolmehõlmaneklapp. Südamest väljuvate suurte veresoonte-vatsakeste vahel poolkuuklapid. Parema ja vasaku südamepoole südametsükli(süst+diast)kestvuses ja mahus erinevusi ei ole,kuid vatsakeste poolt arendavad rõhud erinevad(max (süstoolne)rõhk paremas vatsakeses 25 ja vasakus 120mmHg).Kodade juures klappe pole! Kodade süstol(0,1s),lisab veel diastoli ajal täitunud vatsakesse verd(vähe),lõpetab vatsakese
regulatsiooniülessandeid täitva vere ringe tagamine veresoontesüsteemi.Spontaanne erutustekkesüsteem sinuatriaalsõlmes on vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise ja parasümpaatilise osa ning kõrgemate ajuosade mõju all.(para ja sümp osade mõju- kiirendab/aelglust!!) Südame parem ja vasak pool on vereringesse järjestikku ühendatud pumbad.Kodade-vatsakeste vahel atroventikulaar- e hõlmased klappid.Vasaku koja-vatsakese vahel kahehõlmane e mitraalklapp ja perema kolmehõlmaneklapp. Südamest väljuvate suurte veresoonte-vatsakeste vahel poolkuuklapid. Parema ja vasaku südamepoole südametsükli(süst+diast)kestvuses ja mahus erinevusi ei ole,kuid vatsakeste poolt arendavad rõhud erinevad(max (süstoolne)rõhk paremas vatsakeses 25 ja vasakus 120mmHg).Kodade juures klappe pole! Kodade süstol(0,1s),lisab veel diastoli ajal täitunud vatsakesse verd(vähe),lõpetab vatsakese täitumisfaasi,kummaseki vatsa 80ml-
FÜSIOLOOGIA Südame ja vereinge füsioloogia Südame ehitus: 4 kambriline Jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks - vasakuks (arteriaalne) ja paremaks (venoosne); pole omavahel ühendatud Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid Atrioventrikulaarklapid avanevad ainult ühtepidi - kodadelt vatsakeste suunas; kui klapid lasevad verd tagasi siis on tegemist klapipuudulikkusega Vasaku koja ja vatsakeste vahel on kahehõlmaline ehk bikuspidaal- ehk mitraalklapp (valva mitralis) Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane ehk trikuspidaalklapp (valva tricuspidalis) Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad (aordi ja kopsutüve suudmetes) poolkuuklapid ehk semilunaarklapid (kolmehõlmsed) (valvae semilunares) (avanevad ühes suunas) Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine Vasaku vatsakese sein on paksem, sest peab pumpama verd aorti ja tagama suure vereringe
verelipiidide (koos kolesterooliga) sisaldust määravaks teguriks, ja vähendama küllastatud rasvhapete osakaalu polüküllastamata rasvhapete kasuks oma toidusedelis. Kolesteroolist sünteesitakse organismile hädavajalikke aineid. Kuulub kõigi rakumembraanide koostisesse. Süda, vereringe. (Kardiovaskulaarne süsteem.) · Poolkuuklapid: aordiklapp, kopsutüveklapp · Kojavatsakeseklapid e. atrioventrikulaarklapid e. hõlmklapid e. puriklapid: mitraalklapp e. vasak kojavatsakeseklapp e. bikuspidaalklapp. Trikuspidaalklapp e. parem kojavatsakeseklapp. Pärgarterite verevarustus: · Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. · Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Müokardi peamise osa moodustab südamelihaskude. Südamelihaskiud koosneb mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muundavad
Vasakul vatsakesel on vaja pumbata verd u. 7*suurema rõhu vastu, mis on kopsudes. Kodade ja vatsakeste lihaskiht on eraldatud sidekoega, neid ühendab vaid erutusjuhtesüsteem. Kojad ei tööta suure rõhu vastu, seepärast on nende seinte läbimõõt u. 2 mm. Seestpoolt vooderdab südant südame sisekest e. endokardium moodustunud sidekoest ja lameepiteelist. Südameklapid: kopsutüveklapp (Valva trunci pulmonalis); vasak atrioventrikulaarklapp e. mitraalklapp (valva atrioventrikularis sinistra/valva mirtalis); Parema pärgarteri lähtekohal aordiklapp (valva aortae); parem atrioventrikulaarklapp e. kolmhõlmklapp/tsirkuspidaalklapp (valva atrioventrikularis dextra/valva tricuspidalis) ongi endokardi kurrud, millele võib kergelt laieneda südame sidekestapõletik, põhjuistades klapirikkeid. Koja-vatsakese e. atrioventrikulaarklapid on hõlmikklapid, mida leidub vaid südames. Klappide laiemad vabad
Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ja paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremat ja vasakut poolt eraldab vahesein. Südamekambrite ja südamesse suubuvate ja väljuvate suurte veresoonte vahel asuvad erineva ehitusega klapid. Südame parema koja ja parema vatsakese vahel asub kolmehõlmaline parema koja- vatsakeseklapp e. trikuspidaalklapp. 34 Südame vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel asub kahehõlmaline vasaku koja- vatsakeseklapp e. mitraalklapp. Parema vatsakese ja kopsuarteri vahel asub kolmehõlmaline poolkuuklapp- kopsutüveklapp e. pulmonaalklapp. Vasaku vatsakese ja südamest väljuva aordi vahel asub kolmehõlmaline poolkuuklapp aordiklapp. Süda töötab "pumba" põhimõttel. Et "pump" töötaks regulaarselt ja rütmiliselt on südames olemas erutustekke ja erutusjuhte süsteem. Selleks on südames olemas spetsiaalne erilihastik. See koosneb erilise ehitusega lihaskiududest, mis on koondunud
välja 50ml verd. Südame töös on 3 faasi: 1. Kodade kokkutõmme (süstol) veri surutakse kodadest läbi koja-vatsakeste (atrioventrikulaar-) suistike vatsakestesse. 2. Vatsakeste süstol veri surutakse vatsakestest aorti ja kopsutüvesse. 3. Kogu südame diastol (lõdvestus) veri voolab veenidest kodadesse. Vere voolu õige suuna tagavad südameklapid. Südameklapid: · vasak koja-vatsakese klapp e vasak atrioventrikulaarklapp e mitraalklapp e bikuspidaalklapp koosneb kahest hõlmast, mida pingutavad näsalihastele kinnituvad kõõluskeelikud · parem koja-vatsakese klapp e parem atrioventrikulaarklapp e trikuspidaalklapp koosneb kolmest hõlmast, muus osas sarnane eelmisega · aordiklapp aordi alguses, koosneb kolmest poolkuuklapikust · kopsutüve klapp kopsutüve alguses, sarnane aordiklapiga Klapirike on mõne südameklapi kahjustus või ebanormaalne ehitus, mis viib funktsioonihäireni;
verelipiidide (koos kolesterooliga) sisaldust määravaks teguriks, ja vähendama küllastatud rasvhapete osakaalu polüküllastamata rasvhapete kasuks oma toidusedelis. Kolesteroolist sünteesitakse organismile hädavajalikke aineid. Kuulub kõigi rakumembraanide koostisesse. Süda, vereringe. (Kardiovaskulaarne süsteem.) · Poolkuuklapid: aordiklapp, kopsutüveklapp · Kojavatsakeseklapid e. atrioventrikulaarklapid e. hõlmklapid e. puriklapid: mitraalklapp e. vasak kojavatsakeseklapp e. bikuspidaalklapp. Trikuspidaalklapp e. parem kojavatsakeseklapp. Pärgarterite verevarustus: · Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. · Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Müokardi peamise osa moodustab südamelihaskude. Südamelihaskiud koosneb mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muundavad
Kui rõhk on piisavalt suur, siis semilunaarklapp avaneb ning algab väljutusfaas, kus rõhk kasvab jätkuva kontraktsiooni tõttu, veri väljutatakse südamest, osa verd jääb sisse- EDV (end-diastolic volume e lõppsüstoolne maht) Kontraktsiooni lõpus hakkab rõhk vatsakeses vähenema, poolkuuklapid sulguvad. Vatsake on nüüd suletud kamber ja ülejäänud lõõgastumine toimub sellises olekus, lõpuks, kui rõhk on madalam kui kojas, avaneb mitraalklapp e üks hõlmalistest klappidest ning tsükkel algab otsast. Lõppdiastoolse ja lõppsüstoolse mahu vahe on väjutusfraktsioon. Rõhkude muutused südametsükli vältel vasakus vatsakeses 0- 115 mm/Hg, aordis 76-115 mm/Hg, vasakus kojas 0-10 mm Hg 33) Vere voolamise seaduspärasused veresoonkonnas. Vere voolamise maht- ja joonkiirused ning takistused veresoonkonna eri osades. Veri voolab suurema rõhuga piirkonnast madalama rõhuga piirkonda. Kirjeldatakse Poiseuille
hirudiin, dikumariin. 10. Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia. Vere liikumine südames.Südametsükkel- Südame parem ha vasak pool on vereringes järjestikku ühendatud pumbad. Vere ühesuunalise liikumise tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad kodedevatsakeste e atrioventikulaar e.hõlmased klapid, ning poolkuuklapid, e.semilunaarklapid. Vasaku koja ja vatsakese vahel on mitraalklapp ning parema koja ja vatsakese vahel kolmehõlmane klapp. Südamelihase süstolid ja lõõgastumised e.diastolid vahelduvad korrapäraselt, moodutades ühe südametsükli. Selles võimalik eristada kodade ja vatsakeste tsüklit. Südametsükkel arvutatakse südamelöögisagedus / sekunditega minutis. Erinevad rõhud parema ja vasaku vatsakese vahel- maksimaalne süstoolne rõhk paremas vatsakeses 25mmHg ja vasakus 120mmHg. Kodade tsükkel-
Kodadel ja vatsakestel on erineva suurusega lihaskiht. Vatsakestel on paksem kiht- pumpavad südamest verd välja. Vasaku vatsakese lihaskiht on paremast veel suurem, sest tema pumpab südamest verd rohkem välja (suurema rõhu vastu). Kodade ja vatsakeste vahel on klapid, neid nim. atrioventrikulaarklappideks. Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel on kahehõlmaline klapp ja sellel on spetsiifiline nimetus mitraalklapp. Parema koja ja parema vatsakese vahel on kolmehõlmaline klapp. Klappide hõlmad kinnituvad tugevate niidikeste abil vatsakeste seinte vastu. Tänu klappide olemasolule, vatsakestest kodadesse veri tagasi ei pääse, aga kui on tegemist patoloogiaga(klappide rike), siis pääseb, mida suurem on tagasipääs, seda halvem. Südames on veel teine paar klappe need on poolkuu klapid e. semilunaar klapid. Ühed pookuu klapid paiknevad
Seda põdevad inimesed peaksid langetama oma kehakaalu, sest kehamass on üheks kõige olulisemaks verelipiidide (koos kolesterooliga) sisaldust määravaks teguriks, ja vähendama küllastatud rasvhapete osakaalu polüküllastamata rasvhapete kasuks oma toidusedelis. KARDRIDOVASKULAARNE SÜSTEEM Süda kardia kr, cor ld. Soon vas Id (vascularis soone-) - Poolkuuklapid - Aordiklapp - Kopsutüveklapp - Kojavatsakesed e aortiventrikulaarklapid e hõlmklapid e puriklapid - Mitraalklapp e vasak kojavatsakeseklapp e bikuspiraalklapp - Trikuspidaalklapp e parem kijavatsakeseklapp PÄRGAARTERI VEREVARUSTUS Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad suletud. REFLEKTAARSUS ·Kui südame tsükli kestus on 1...0,85 s, siis kestab absoluutne refraktaarsus umbes 0,20 sekundit. Sellelejärgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise e suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02..
vasak koda ja vatsake moodustavad südame vasaku poole, parem koda ja vatsake parema poole. Kahte poolt lahutab vahesein. Täiskasvanul ja ka lapsel mingist east ei ole ühendust südame parema ja vasaku poole vahel, kuid lapse esimestel elukuudel on need ühendused olemas Südame klapid Hõlmased klapid e atrioventikulaarklapid – kodade-vatsakeste klapid, mis tagavad vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes o Kahehõlmane klapp - mitraalklapp asub vasaku koja ja vatsakese vahel o Kolmehõlmane klapp – asub parema koja ja vatsakese vahel Veri lükkab klapid lahti ja veri pääseb vatsakestesse, seejärel lükatakse hõlmad kinni ja veri tagasi ei pääse Poolkuuklapid – asuvad vastakeste ja südamest väljuvate suurte veresoonte vahel ning takistavad vere tagasivoolamist südamesse. o Vasaku vatsakese ja aordi vahel o Parema vatsakese kopsuarteri vahel
poole. Kahte poolt lahutab vahesein. Täiskasvanul ja ka lapsel mingist east ei ole ühendust südame parema ja vasaku poole vahel, kuid lapse esimestel elukuudel on need ühendused olemas Südame klapid: Hõlmased klapid e atrioventikulaarklapid – kodade-vatsakeste klapid, mis tagavad vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes o Kahehõlmane klapp - mitraalklapp asub vasaku koja ja vatsakese vahel o Kolmehõlmane klapp – asub parema koja ja vatsakese vahel Veri lükkab klapid lahti ja veri pääseb vatsakestesse, seejärel lükatakse hõlmad kinni ja veri tagasi ei pääse. Poolkuuklapid – asuvad vastakeste ja südamest väljuvate suurte veresoonte vahel ning takistavad vere tagasivoolamist südamesse. o Vasaku vatsakese ja aordi vahel o Parema vatsakese kopsuarteri vahel
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
