Mõõtes, arvutades ja joonestades nurki... 0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011 Eesmärgid 1 2 Õppida kasutama malli: a) terav ja nürinurkade mõõtmiseks kraadi täpsusega. 4 b) terav ja nürinurkade joonestamiseks kraadi täpsusega. Mida me kasutame? 0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011 Malli 1 2 See on tavaline mall. 4 Kui me kasutame malli, me peame paigutama selle õigesti. 0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011 1 2 4
TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 Dielektrikute elektrijuhtivus Tallinn 2011 Mõõteviisi kirjeldus: Käesolevas töös kasutatakse vahetu mõõtmise meetodit kasutades teraoommeetrit T. Elektroodid tahkete tasapinnaliste dielektrikute mahu- ja pinnatakistuse mõõtmiseks on valmistatud fooliumist või vasest ja kleebitud katsekehade pinnale. Nii mahu- kui ka pinnatakistuse mõõtmisel kasutatakse kolmest abielektroodist koosnevat elektroodide süsteemi erinevas lülituses. Kaitseelektroodi kaudu eemaldatakse antud mõõtmisel mittevajalik voolukomponent nii, et on võimalik mõõta puhast mahu- või pinnatakistust. Mõõtmistulemused: Plaadi nr. D1, cm D2, cm h, mm Rv, Rs, 4 4,84 5,71 5,37 6,7*109 1,4*1010 8 4,90 ...
x4 0001 0011 0010 0000 x4 0001 0011 0010 0 - - 1 0 - - 1 0 1 3 2 1000 1001 1011 1010 1000 1001 1011 1010 1 0 - - 1 0 - - x1 8 9 11 10 1100 1101 1111 1110 x1
Sissejuhatus Oma esses analüüsisiks mina valisin Otto Dix´i 1926. aasta teost nimega ,,Ajakirjanik Sylvia von Herdeni portree". , vormianalüüs, , , . , ,, " . , . Dix : « , , , ». , . Teoste omadused Otto Dix 1926. aasta kunstiteo ,,Ajakirjanik Sylvia von Hardeni portree" mõõduga 89 x 121 sm. , . . . , , . Dix . . ,, " , , . 1 Sylvia von Harden, . C , , , . . 1 1959- von Harden "Erinnerungen an Otto Dix" (,, Otto Dix"), . Dix , ! - ,, ! !... !" - ,, , , , ; , , , ?" - ,, , , , , ."2 ,,neue frau", , . 1 Vt. https://en.wikipedia.org/wiki/Sylvia_von_Harden 2 Vt. http://www.theartstory.org/artist-dix-otto-artworks.htm ,,Neue ...
Jaroslav Tark Arvatavasti 978-20.02.1054. Valitses aastast 987: 987-1010 oli Rostovi osastisvürst; 1010-1036 oli Novgorodi vürst; 1016-1018 ja 1019-1054 oli Kiievi suurvürst. Jaroslav põgenes Rootsimaale, sest ta isa tahtis teda karistada, sest ta oli vihane oma vanema venna peale ning lõpetas andami maksmise Kiievile. Tema poolvend saatis tema peale palgamõrvarid, õnneks ta õde hoiatas teda ja ta ei saanud surma. Suurem osa tema sõdadest olid tema sugulaste vastu. Jaroslav lasi Kiievisse rajada Kiievi Sofia katedraali, kaks kloostrit ja mitu kindlust Rossi jõele. Selleks, et tugevdada oma võimu ja suhteid teiste riikidega andis ta oma tütreid printsidele ja poegi printsessidele, sellistesse riikidesse nagu Norra, Prantusmaa, Ungari, Poola, Austria, Bütsants. Väidetavalt ehitas ta Tartusse oma kindluse, millele ta pani nimeks Jurjev, Püha Georgi järgi, peale võidukat sõjakäiku tšuudide vastu. Poola kun...
1 1 0 1 (2) (3) (7) (6) x1 x3 x4 x2 , | - | 0. : K , . 1010 0101 1000 1111 1111 1010 1011 1101 1110 0111 1-1- -1-1 10-0 : ( x 2 x 4 )( x1 x3 )( x1 x2 x4 ) 2) : M 0 M - x1 x2 x3 x4 1 0 0 0 (8) 1 0 1 0 (10) x1 x2 x3 x4 1 0 1 1 (11) M0 =
. , . . . . 1152 . . . « ». ! , , . . , , , . . . 1010 . , , . . . 1152. . . , . , , , , . . . 1971 . . , " ". . «» « ». . «». ( , . .
1 km = 103 m = 104 dm = 105 cm = 106 mm = 109 m = 1012 nm = 1013 1 m = 10 dm = 102 cm = 103 mm = 106 m = 109 nm = 1010 1 dm = 10 cm = 102 mm = 105 m = 108 nm = 109 1 cm = 10 mm = 104 m = 107 nm = 108 1 mm = 103 m = 106 nm = 107 1 m = 103 nm = 104 1 nm = 10 1 = 10-1 nm = 10-4 m = 10-7 mm = 10-8 cm = 10-9 dm = 10-10 m = 10-13 km 1 nm = 10-3 m = 10-6 mm = 10-7 cm = 10-8 dm = 10-9 m = 10-12 km 1 m = 10-3 mm = 10-4 cm = 10-5 dm = 10-6 m = 10-9 km 1 mm = 10-1 cm = 10-2 dm = 10-3 m = 10-6 km 1 cm = 10-1 dm = 10-2 m = 10-5 km 1 dm = 10-1 m = 10-4 km 1 m = 10-3 km
1.49 10 5 2 N 1.70 1010 m2 N E 2.3 0.2 1011 m2 Suhtelise vea arvutamine E 1.70 1010 100 % 100 % 7.49 % E 2.27 1011 Järeldus Arvutuste tulemused:
õppemaksu tasumise täies mahus Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Meeri Muld Kalle Must Tegevjuht Finantsdirektor Sille Sepp 611 1111 koostaja [email protected] Vilde tee 130 Telefon +372 611 1010 Arvelduskonto 12614 TALLINN Fax +372 611 1000 EE198672900033384758 E-post: [email protected] Swedbank Registrikood 100088611 Internet www.aripere.eu
01.2010 Kadak Priit Tali saar 28.01.2010 Karu Salme Tali lepp 30.01.2010 Karu Salme Tali kask p_sort p_kogus hind maksumus 3 102 910 92820 3 79 800 63200 4 203 710 144130 1 131 1130 148030 5 52 620 32240 1 84 780 65520 3 23 800 18400 1 312 830 258960 5 23 720 16560 1 121 1010 122210 3 201 800 160800 2 342 850 290700 3 92 910 83720 p_sort p_kogus hind maksumus 3 102 910 92820 3 79 800 63200 4 203 710 144130 1 131 1130 148030 5 52 620 32240 1 84 780 65520 3 23 800 18400 2 41 1240 50840 4 90 760 68400 1 312 830 258960
hoida, on vajalik taimede hulga säilitamine ja isegi suurendamine. Taimedel on tähtis osa süsinikutsüklis, ehk süsteemis, milles süsinik ringleb läbi atmosfääri, maismaa biosfääri ja ookeanide. Fotosünteesi käigus neelavad taimed atmosfäärist süsihappegaasi, mida kasutatakse kudede moodustamiseks. Fotosünteesivad organismid sünteesivad Maal, süsinikule ümberarvestatult, orgaanilist ainet umbes 5 x 1010 tonni, milleks kulutatakse 2 x 10 12 tonni CO2 ja eraldatakse 13 x 1010 tonni hapnikku[2]. Ei saa öelda, et taimekasvatus on ainult abinõu kasvuhooneefekti vastu, see on ka üks selle põhjuseid. Tööstusrevolutsiooni algusest on atmosfääri metaanisisaldus kahekordistunud, mõjutades kasvuhooneefekti suurenemist umbes 20% ulatuses. Tööstusriikides moodustab metaan üldjoontes 15% kasvuhoonegaasidest [3]. Metaani
21.07.2009 Norak Arnold Võiste 22.07.2009 Petrov Meelis Asuja 23.07.2009 Väljas Arvi Abja 24.07.2009 Väljas Arvi Abja 25.07.2009 Nõmmik Ando Võiste 26.07.2009 Parre Selma Asuja 27.07.2009 Meigas Reijo Abja 28.07.2009 Mets Kaivo Asuja 29.07.2009 Vesi Kaspar Abja 30.07.2009 Salu Argo Abja Liik Sort Kogus Hind Maksumus Liik saar 4 34 870 29580 saar saar 1 3 1010 3030 tamm 4 6 1120 6720 Kuupäev kuusk 1 78 950 74100 06.07.2009 kuusk 1 9 950 8550 07.07.2009 saar 1 4 1010 4040 11.07.2009 lepp 4 6 660 3960 14.07.2009 tamm 1 8 1310 10480 23.07.2009 saar 2 9 970 8730 24.07.2009
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr. 5 DIGITAALOSTSILLOGRAAF Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine. Signaali sagedus f=1,01 kHz signaali amplituud Um=3,42 V/2=1,71 V Signaali diskreetimissagedus 625kS/s Markeritega signaali maksimaalne tõusu kiirus U/t. V=28250 V/s Signaali maksimaalne tõusu kiirus lähtudes mõõdetud sagedusest ja amplituudist. v = Um * = Um * 2f = 1,71 * 2 *1010= 28322 V/s Impulss-signaalide jälgimine Signaali frondiajad: Tlangus = 44ns Ttõus = 52ns Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali periood T= 6,10 ms Signaali võnkesagedus f = 1/T = 163,93 Hz Sumbuvus...
. - . . - . . , , . 10 20 . 10-36 ( ), . 12 , 4- , . 10-36 . 1 . 10-14 , , "" . . t=10 t=10 . -6 -4 1017 /3 T=1012...1013 2) . , , , , , ( ), , . t=10 t=10 . -4 1 10 / T=10 7 3 9 2) . - - , 1010 K 1 . t=10 t=10 . -6 -4 10 / T=10 ...10 17 3 12 13 3) . . , . , , . 4) - , , . " " ( 300 000 ) . , 51044 c 1032 , - - «» , 510441036 c 1028 , ...
Minimeerimine Lähte- espresso tulemus espr. v2 (-Dexact) espr. v3 (#0100) espr. v4 (#0110) ülesanne 0000 0101 -001 0100 -001 1000 --00 0100 --00 0100 0001 11-1 -100 1100 -01- 0100 000- 0110 0-1- 0010 0010 01-1 1-11 1001 01-0 0110 1-0- 0001 -011 1101 0011 0-1- 10-0 0011 -111 1001 -011 1101 00-- 0100 0100 -110 010- 1010 10-0 1100 -1-0 1001 1-0- 0011 0101 0011 -1-1 0010 1-0- 0010 0--0 1100 -10- 1010 0110 011- 0-10 0011 --10 0001 -10- 1000 -1-0 1001 0111 1-11 0-1- 0100 0--1 0011 1-1- 0010 0--0 1100 1000 1110 -01- 0001 00-- 0101 1001 10-0 0--0 1000 1010 1-01 1011 -100 1100 0-10 1101 -010 1110 00-- 1111 1001
b = 50 cm = 0.5 m c = 70 cm = 0.7 m [] = 2° G = 8,1 * 104 MPa Kõigepealt koostan väändemomendi epüüri. Maksimaalne deformatsioon = c + b + a [ ] = 2° = 0,035 rad Ristlõike mõõtmed 1. Ristlõikeks täisvarras T1 * l1 +T2 * l 2 +T3 * l 3 800 * 0,7 + 400 * 0,5 + 600 * 0,6 = = [] = 0,035 GI p d 4 8,1 * 1010 * 32 d 4 Ip = 32 1120 d4 =1,26 * 10 -7 8,91 * 10 9 d 0,0188 m d = 20 mm 2. Ristlõikeks õõnesvarras T1 * l1 + T2 * l 2 + T3 * l 3 800 * 0,7 + 400 * 0,5 + 600 * 0,6 = = [] = 0,035 GI p d v4 10
111 mol -5 3,74 10 mol S= = 3,74 10 -4 0,1 L Co( CN ) 2 Co 2 + + 2CN - [ K s = Co 2+ CN - ][ ] 2 = S (2S ) 2 = 4S 3 ( K s = 4 3,74 10 -4 ) 3 = 2,09 1010 Sr ( OH ) 2 Sr 2+ + 2OH - 2. g M [ Sr ( OH ) 2 ] = 88 + 32 + 2 = 122 mol K s = 3,2 10 -4 Ks mol K s = S ( 2 S ) = 4S 3 S = 3 2 = 4,31 10 -2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES “MHE0061 MASINATEHNIKA” Vääne ÜLIÕPILANE: Vadim Petrov KOOD: 120992 RÜHM : AAAB31 TÖÖ ESITATUD: 16.10 .2013 TALLINN 2013 Võll on koormatud pöördemomentidega M 1 , M 2 , M 3 ja M 4 . Leida momendi M 4 väärtus. Arvutada võlli minimaalne läbimõõt. Võlli materjal on teras C45E. Koostada väändemomentide, väändepingete ja väändenurkade epüürid. Algandmed : B 9 l1, m 0,25 A 2 l2, m 0,27 M1, Nm 590 l3, m 0,34 M2, Nm -410 l4, m 0,48 M3, Nm -370 l5, m 0,12 1.1 Väändemomendid: ...
2 2568.8 1874.9 88 Kergkeraamiline plaat 135 136 135.7 5875 2454.8 2393.3 136 245.5 245 245.3 298.6 410.5 727.4 245.5 104 Ekstruuder polüstüroo 104.1 103.7 69.4 55.1 1259.5 103.1 10.6 10 10.5 76.2 104.4 729.9 10.8 70.3 70 70.1 801.2 1377.8 581.5 69.9 43.3 43.8 43.7 189.56 1563.1 121.3 44 19.5 21 20.3 294 291.1 1010 20.5 Column K Katsetatav Proovikeha mass (g) Ruumaala Tihedus Poorsus % materjal Õhus Vees cm^3 kg/m^3 93.7 58.4 35.3 2654 1.0% 103.02 64 39 2642 1.4% 71.31 44.4 26.9 2651 1.1%
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12B TO: Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli Keerdpendel lisaraskusega, nihik, määramine kruvik, ajamõõtja, tehnilised kaalud keerdvõnkumisest Skeem: 3.Katseandmete tabelid Traadi läbimõõt ja pikkus L = ...... ± ........ Katse d, mm d -d, mm (d - d)2, mm nr. d = ..... ± ....... r = ..... ± ........ Võnkeperioodide määramine m = ...... ± ....... D1 = ...... ± ........ D2 = ....... ± ........ Põhiketa Põhiketas+lisaketas Katse nr. s n t1, s T1, s ...
Sheet1 ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Tallinnast väljuvad lennud London Luton 1255 1355 x 1305 1405 x Milan Bergamo x x x 2125 2320 Oslo Rygge 1005 1040 x 0935 1010 x Riiast väljuvad lennud Bremen x 1015 1110 x 1020 1115 Brüssel Charleroi 1430 1605 x x x Dublin x 1455 1615 x 1210 1330 East Midlands 2200 2300 x x 1140 1240
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ. TUUMAREAKTSIOONID Tuumareaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutuvad ainete tuumad. Tuumareaktsioonid jagunevad kaheks: 1) Lagunemisreaktsioonid. Rasked tuumad lagunevad neutronite mõjul kildtuumadeks, toimub ahelreaktsioon. Nende reaktsioonidega kaasneb radioaktiivne kiirgus. Neid reaktsioone saab mõõdukuse piirides hoida nt mõnda neutroneid neelavat metalli kasutades. Ahelreaktsioone saab pidurda kriitilise massiga. Neid reaktsioone kasutatakse tuumaelektrijaamades. 2) Ühinemisreaktsioonid. Kergete tuumade ühinemisreaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks. Sellised reaktsioonid toimuvad päikesel ja teistel tähtedel väga kõrgetel temperatuuridel (miljonite kraadide juures). Selle käigus ühinevad vesiniku aatomid heeliumi aatomiteks. Neid reaktsioone ei saa kasutada aatomielektrijaamades, sest need toimuvad nii kõrgetel temperat...
tsirkulatsioon Õhumass ( ÕM) · ÕM- suur hulk õhku, mis on tekkinud teatud aluspinna ( maismaa või vesi) kohal ja saanud sealt omale omadused ( niiskus, temperatuur) niiske kuiv maismaa ookean Temp. Sõltub kaugusest ekvaatorist TUUL · Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madala rõhuga ala poole · K tuul M 770 mm ( 1010 mb) 755 mm (1000 mb) Õhu liikumine on TUUL Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda tugevam on tuul Tsüklon- madalrõhuala _ õhu pöörlev liikumine äärealadelt keskosa suunas Põhjustab järgmist ilma Talvel: niiske ( lumi, lörts jne. ) pehme - soojem kui enne oli Suvel: niiske ( vihm), jahe ilm Antitsüklon- kõrgrõhulal · Antitsüklon ehk KÕRGRÕHUALA- õhu pöörlev liikumine keskosast äärealade suunas · M Põhjustab järgmist
Referatiivne artikkel Kodutöö 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.SISSEJUHATUSEKS............................................................................................ 4 2.TEADMIKE ÜLEVAADE....................................................................................... 5 3.PROJEKTI MONITOORING..................................................................................7 4.TERVIKLIKKUSE MUDEL..................................................................................... 9 5.ARUTELU JA TAGAJÄRJED................................................................................ 11 KIRJANDUS......................................................................................................... 12 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on refereeritud L...
võimsus: 1100W, 230V, Marathon 4iame, ketas 125 mm, MVT käepide, Quick mutriga Nurklihvija Bosch GWS 11125 CI Toide: 230 V/50 Hz Ketta 4iameter: 125 mm Võlli keere: M 14 Võimsus: 1100 W Tühijooksu kiirus: 11 000 rpm Suurus: P286×K106 mm Kaal: 1.6 kg 2. SAED Metabo ketassaag Ketassaag KS 54, 1010 W, ketas 160 mm, lõikesügavus 0-54 mm, 3,4 kg Tikksaag Bosch PST 800 PEL 230 V/50 Hz Toide: Võimsus: 620 W Töökiirus: 5003100 rpm Käigu pikkus: 23 mm Maks. saagimissügavus puidus: 80 mm alumiiniumis: 15 mm terases (legeerimata): 6 mm Suurus: P185×K200 mm Kaal: 2.1 kg .
vahel. Külm front-külm õhk tundgib sooja õhu alla, tekitades rünksajupilve, mis toob kaasa temperatuuuri languse ja tugevaid sademeid. Soe front- soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, tekitades pilvekihi, mis toob kaasa kergeid sademeid , talvel põhjsutab jäidet. Tsüklon-madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kuhu puhuvad tuuled äärealadelt. kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas (1000 1010 .. need tähendavad millibaare kui on ring,mille sees on ring ja tulevad sinkavonka noosed keskme suunas , siis nende ringide peal on arvud. Teke: fontidel ookeanide kohal,liiguvad üldises läänevoolus läänest itta(põhjaparasvöö) -Tsükloneid meil sügisel ja talvel , kecadel ja suvel on antitüklonid. -Tsükloni eesosas- (idaosas) valitsevad kagu ja lõunatuuled,mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe.
1 0001 x1 x 2 x3 x 4 3 0011 x1 x 2 x3 x 4 7 0111 x1 x x3 x 4 8 1000 x 1 x 2 x3 x 4 10 1010 x1 x 2 x3 x 4 14 1110 x1 x 2 x3 x 4 TKNK: f ( x1 ; x 2 ; x3 ; x 4 ) = ( x1 x 2 x3 x 4 )( x1 x 2 x3 x 4 )( x1 x x3 x 4 )( x 1 x 2 x3 x 4 ) ( x1 x 2 x3 x 4 )( x1 x 2 x3 x 4 ) 6. Teha punktis 2 saadud MDNK-le Shannoni disjunktiivne arendus selle muutuja (muutujate) X i järgi, mida esineb MDNK-s kõige rohkem.
Ülesanne 1: On antud infoallikas X, mille · statistiliselt sõltumatute tähtede pikkused on samad ja võrdsed = 1µsek · infoallika X elementaartähtede esinemiste tõenäosused on: a = 0,45 b = 0,15 c = 0,2 d = 0,2 Moodustada antud allikast piisavalt suur liitallikas ja kodeerida see liitallikas Sannon Fano koodiga. Kodeerida selle koodiga järjestus: abdbcbdacbdabcdacbcda Arvutada: a) Liht- ja liitallika entroopiad b) Liht- ja liitallika maksimaalsed entroopiad c) Liht- ja liitallika liiasused d) Infotekkekiirus allikast e) Arvutada koodi liiasus Lahendus: a) Lihtallika entroopia H(X): H(X) = - ja N = 4 H2(X) = -[0,45*log20,45 + 0,15*log20,15 + 2*(0,2*log20,2)] = (0,5184 0,4106 0,9288) = (1,8578) = 1,858 bitti b) Lihtallika maksimaalne entroopia Hmax(X): Hmax(X) = lognN = log24 = 2 c) Lihtallika liiasus U(X): U(X) = = 0,071*100% =...
1001102 10 10000.1001102 (VLWDGD QGDUY 11011011012 4nd 8nd MD 16ndVVWHHPLV 10 = 101.12 10 = 110.012 11011011012 ?4 ?8 ?16 /HLGD VHOOH DUYX YllUWXV ²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²² = 111000.1101002 56.810 G 7HLVHQGDGD QGDUY QGVVWHHPL 3 5 113.610 1110 = 1110001.101002 10112 = 1010.010102 10.32710 1010.010102 × 110.012 = 1000000.0111012 = 64.45312510 64.5410 Kahendarvude murdosa ÜMARDAMINE TÄIENDKOOD PÖÖRDKOOD NEGATIIVSETE ARVUDE ESITAMINE arvu esitustäpsus, kui murdosas on n 2ndjärku
ÜLESANNE 1 LOOGIKAFUNKTSIOON Leian oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon Matriklinumbri 5 viimast numbrit: 93656 Matriklinumber kuueteistkümnendsüsteemis: 2F478 Seitsmekohaline arv: 3F58CC8 Üheksakohaline arv: 54DFF9FF8 Ühtede piirkond: 3, 5, 8, 12 ( C16 ), 15 ( F16 )/ 0011, 0101, 1000, 1100, 1111 Määramatuspiirkond : 4, 9, 13 ( D16 ) / 0100, 1001, 1101 0-de piirkond : 0, 1, 2, 6, 7, 10 ( A16 ), 11 ( B16 ), 14 ( E16 ) / 0000, 0001, 0010, 0110, 0111, 1010, 1011, 1110 𝒇(x(x1,x2,x3,x4) = ∑ ( 3, 5, 8, 12, 15 )1 ( 4, 9, 13 )_ 𝒇(x(x1,x2,x3,x4) = ∏ ( 0, 1, 2, 6, 7, 10, 11, 14 )0 2 ÜLESANNE 2 TÕEVÄÄRTUSTABEL Esitada oma loogikafunktsiooni tõeväärtustabel. x1 x2 x3 x4 f 0 0 0 0 0
1001102 (VLWDGD QGDUY 11011011012 4nd 8nd MD 16ndVVWHHPLV 10 = 101.12 10 = 110.012 11011011012 ?4 ?8 ?16 /HLGD VHOOH DUYX YllUWXV ²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²² = 111000.1101002 ≈ 56.810 G 7HLVHQGDGD QGDUY QGVVWHHPL 3 5 113.610 1110 = 1110001.101002 10112 = 1010.010102 ≈ 10.32710 1010.010102 × 110.012 = 1000000.0111012 = 64.45312510 ≈ 64.5410 Kahendarvude murdosa ÜMARDAMINE TÄIENDKOOD PÖÖRDKOOD NEGATIIVSETE ARVUDE ESITAMINE arvu esitustäpsus, kui murdosas on n 2ndjärku
Aruanne Dekooder Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Tabeli järgi hakkame koostama valemeid. DCBA 0000 0 abcdef 0001 1 bc 0010 2 abged 0011 3 abgcd 0100 4 fgbc 0101 5 afgcd 0110 6 afgcde 0111 7 abc 1000 8 abcdefg 1001 9 abcdfg 1010 A abcefg 1011 b cdefg 1100 C adef 1101 d bcdeg 1110 E adefg 1111 F aefg Meeldetuletuseks ka väike joonis, mis tähed mida tähistavad: a ----- f | g | b --- e | | c ----- D Valemi saame, kui vaatame tabelis tähti a-g'ni ja selle järgi saame kirjutada kas eitus või jaatus, kui on A' , siis tähendab see eitust, kui aga lihtsalt A siis o...
0011 1 0100 - 0101 1 0110 0 0111 0 1000 0 1001 0 1010 0 1011 - 1100 0 1101 1 1110 1 1111 1 3. Leida MDNK ja MKNK Kuna matriklinumber on paarituarvuline (155539), siis leian MKNK Karnaugh'
1. Teisendatud kuju ühtede piirkond: 24AB1665>2,4,10,11,1,6,5 Teisendatud kuju määramatuse piirkond: 2282E7E> 8, 14, 7 f(X1X2X3X4)=(1,2,4,5,6,10.11)1(7,8,14)_ 2. MDNK Karnaugh' kaardiga! x3x4 x1x2 00 01 11 10 00 1 1 _ 01 1 1 1 _ 11 _ 10 1 1 MDNK f ( x1 x2 x3 x4 ) = x1 x2 x1 x3 x4 x1 x2 x3 x3 x4 McCluskey f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = (0,3,9,12,13,15)0(7,8,14)- In 0-de pk. M Ind 2-sed intervallid M Ind 4-sed d intervallid 0 0000 X 0-1 -000 A1 0-1-1-2 1 1 0 0 0* ...
Järgnvate tehetega leian lahuse normaalse kontsentratsiooni. M 58,5 ENaCl = NaCl = = 58,5 ( g / g - ekv ) 1 1 m 4,138 nNaCl = NaCl = = 0, 0707 g - ekv ENaCl 58,5 nNaCl 0, 0707 g - ekv Cn = = = 0, 2828 Vlahus 0, 25 dm3 Tihedus 252,5 g = 3 = 1010 g / dm3 0, 25 dm 0, 2525 kg = 3 = 1010 kg / m3 0, 00025 m Kokkuvõte Katse eesmärk sai täiedetud. Katse tulemuste põhjal arvutatud naatriumkloriidi protsendiline sisaldus saadi 9,4%-lise erinevusega. Taoline erinevus tulenes sellest, et NaCl väljapesemisel liivast lisatud destilleeritud vee hulk oli koguseliselt suurem, kui mõõtesilindri maht 250 cm3,
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 24f Etaanhappe anhüdriidi hüdratatsiooni kiiruse määramine elektrijuhtivuse meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.03.2015 Töö ülesanne: Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Katse käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile. Termostaati asetatakse ...
10011111111001 - 10011001 10233 153 = 10080 6 =10011101100000 11011 x 100111 = 10000011101 27 x 39 = 1053 11100011 x 110001 =10101101110011 227 x 49 = 11123 1101101 x 11100110110 = 109 x 1846 = 201214 110001000111111110 11100110110 : 1101101 = 10000 1846 : 109 = 16 111011110 : 1101 = 100100 478 : 13 = 36 100001101 : 1001 = 11101 269 : 9 = 29 110011 + 110011 x 1010 =1000110001 51 + 51 x 10 = 561 11011 x 110110 1011011 = 27 x 54 91 = 1361 10101010111 1000110 x 1011 : 1001101 = 1010 70 x 11 : 77 = 10 PRAKTILINE TÖÖ 2: LIHTAHELA ARVUTUS Praktilise töö aruanne: 1. Elektriahela skeem: 7 2. Elektriahela takistite valik: üliõpilased valivad takistite värvi- rõngaste värvused vastavalt oma koodi viimase numbrile
k 11 1100 1101 1111 1110 (misjuhul saavad kõik 1-d olema kontuuridega kaetud 1-kordselt) h n i Katame antud kaardil kõik 1-d mittelõikuvate kontuuridega : 10 1000 1001 1011 1010 t e x 3 x4 x 3 x4 i ( see kaart ei ole lahenduse osa ) x 1 x2 00 x 1 x2 00 t 01 11 10 01 11 10 u
Bilanss 31.12.2015 01.01.2015 Aktiva Raha 240 190 Nõuded 150 200 Varud 200 100 Põhivara (jääkväärtuses) 597 520 Kokku VARA 1187 1010 Passiva Kokku lühiajalised kohustused 357 50 Pikaajalised laenukohustused 310 360 Osakapital 600 600 Käesoleva perioodi kahjum -80 0 Kokku PASSIVA 1187 1010 Lahendus: Äritegevuse rahavood Käesoleva perioodi kahjum -80 Amortisatsioonikulud +43 Nõuded +50 Varud -100 Lühiajalised kohustused +307
20 HEA200 389 3692 19 0,65 21 HEA220 515 5410 21 0,7 Jäikus on külladane 22 HEA240 675 7763 23 0,75 23 HEA260 836 10455 25 0,75 24 HEA280 1010 13673 27 0,8 25 HEA300 1260 18263 29 0,85 26 HEA320 1480 22928 31 0,9 27 HEA340 1680 27693 33 0,95 Av, cm2 Gk, kN/m 3,04 0,06 4,1 0,08 5,28 0,1 6,58 0,13 8 0,16 9,54 0,19 11,2 0,23 12,98 0,26 14,88 0,31
4-mõõtmeline Boole'i ruum { 0, 1 }4 on kõikide 4-järguliste 2ndvektorite Järgnev kahendvektorite hulk on intervall , kuna ta sisaldab 22 = 4 kahendvektorit ja igaüks nendest omab selles hulgas 2 lähisvektorit: hulk: { 0, 1 }4 = { 0000, 0001, 0010, 0011, 0100, 0101, 0110, 0111, 1000, 1001, 1010, 1011, 1100, 1101, 1110, 1111 } { 000 001 010 011 } |____________________________________________________________________________________ |
1 0001 X 0-01 X --01 A3 -001 X 2 0101 X -101 X 0110 A1 1-01 X 1001 X 1010 A2 3 1101 X 4 - - - - - - 1 5 6 9 10 13 A1 X A2 X
Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Pärast Karl Suure impeerimi lagunemist killunesid ka sellest tekkinud riigid. Iga feodaal oli muutunud nii võimsaks, et suutis ise oma alamaid ohjes hoida ja kaitsta. Kuningas või keiser valitses riiki ainult vormiliselt, oli esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pe...
Nt : põhivara kulum. Kontrapassivakonto reguleerib passiva konto jääki, aktiva iseloomuga. Nt : omaosad, omaaktsiad 12.Mida nimetatakse tulemuskuluks? Milleks kasutatakse? Müügitulemuse välja toomiseks. Deebet soetusmaksumus Kreedit müügihind Kui kreedit on suurem deebetist on kasum. Kui deebet on suurem kreeditist on kahjum. Ei ole alg- ega lõppjääki. 13.Kuidas koostatakse kontoplaan, mille jaoks? Kontoplaan on süstematiseeritud kontonumbrite ja nimetuste järgi. Nt : 1010 Kassa 1020 Arvelduskontod 1210 Nõuded ostjate vastu 2131 Võlg tarnijatele 2151 Maksuvõlad 2 14.Mida nimetatakse süneetilisteks kontodeks, kuidas avatakse? Sünteetilised kontod avatakse bilansi kirjete alusel, peetakse ainult rahalises väljenudses. Materjalide, tooraine, kaupade arvestust ei saa pidada ainult rahalises väljenudses nende osas on vaja arvestust pidada naturaalnäitajates, seetõttu tuleb
miljonit aastat tagasi suurenenud 40% võrra Iga täht tekitab tähetuult Pidev gaasi paiskamine ilmaruumi Sellega kaasnev massikadu on tühine Päike kaotab aastas 10-14 osa oma massist[5] ehk ainult 0,01% kogu eluea jooksul Massiivsete tähtede jaoks on tähetuule efekt aga suur võivad kaotada 10-7 kuni 10-5 Päikese massi aastas Peajadal viibimise aeg sõltub tähe algmassist ja absoluutsest heledusest Päikese eluiga on hinnanguliselt 1010 aastat Väikesed tähed, eeskätt punased kääbused, "põletavad" vesinikku väga aeglaselt Eluiga on kümneid kuni sadu miljardeid aastaid Peale massi mõjutab tähe evolutsiooni oluliselt ka heeliumist raskemate elementide kontsentratsioon Metallilisus mõjutab tähe tuumasünteesi protsesside kiirust, magnetvälja kujunemist ja tähetuule tugevust Surnud vanemad tähed suurendavad molekulaarudusid raskemate elementidega
Kasutatakse alaldamiseks, signaalide muundamiseks, elektriahelate kaitseks jne. Töö aluseks eri tüüpi pooljuhtide või pooljuhi- metalli kontakt. Ideaalne ja idealiseeritud diood (diagramm) a) Pooljuhid Tavaliselt kristallstruktuuriga, kovalentne side kristallvõre aatomite vahel (diagramm). Enimkasutatav pooljuht räni Si. Elektrijuhtivus metalli ja dielektriku vahepealne. Juhtivus sõltub temperatuurist. - Omapooljuhid; elektronid ja augud; pi = ni. pini = ni2 = const = f(t°), ni 1010 cm-3 (Si). Pingestatult j = jn + jp; - Lisandpooljuhid. Aktseptorlisandid NA (3-valentsed Al, B) ja doonorlisandid ND (5- valentsed P, As); (NA, ND 1015...1019 cm-3). Lisandjuhtivus >> omajuhtivus p-pooljuht pp = NA toatemperatuuril. Augud p on vabad l/k, ioniseeritud aatomituumad NA on seotud l/k. Kuna nende laengud kompenseeruvad, siis summaarne laeng null. ppnp = ni2 = const, seega np = ni2 / NA ja pp>>np. n-pooljuhis nn = ND; pn = ni2 / ND ja nn>>pn . Enamus- ja vähemusl/k
191 950 15.833333333 0.953 4765 30 3.4011973817 192 955 15.916666667 0.953 4765 30 3.4011973817 193 960 16 0.953 4765 30 3.4011973817 194 965 16.083333333 0.953 4765 30 3.4011973817 195 970 16.166666667 0.953 4765 30 3.4011973817 196 975 16.25 0.953 4765 30 3.4011973817 197 1009 16.816666667 0.953 4765 30 3.4011973817 198 1009 16.816666667 0.954 4770 25 3.2188758249 199 1010 16.833333333 0.954 4770 25 3.2188758249 200 1010 16.833333333 0.954 4770 25 3.2188758249 201 1010 16.833333333 0.954 4770 25 3.2188758249 202 1010 16.833333333 0.954 4770 25 3.2188758249 203 1010 16.833333333 0.954 4770 25 3.2188758249 204 1015 16.916666667 0.954 4770 25 3.2188758249 205 1020 17 0.954 4770 25 3.2188758249 206 1025 17.083333333 0.954 4770 25 3.2188758249 207 1030 17
Kontrolltöö II Üldloodusteadus 1. Üks mikroliiter on 109 m3, 100 mm3, 1021 Å3 2. Kui suur on 18*1017 molekuli sisaldava metanooli tilga mass? N(CH3OH)= 18*1017 M(CH3OH)=12*1+1*4+16*1= 32g/mol NA=6,02*1023 mol-1 m 18 *1017 * 32 g / mol n= m(CH 3OH ) = = 9,6 * 10 -5 g M 6,02 * 10 23 mol -1 N n= NA m N Vastus: Metanooli tilga mass on 9,6*10-5 grammi = M NA N *M m= NA Mitu liitrit on normaaltingimustel 6x1022 molekuli gaasilist lämmastikku? N(N2)=6*1022 NA=6,02*1023 mol-1 N 6 *10 22 * 22,4dm 3 / mol n= V = ...
lahusega. a) Leidke ekvivalentpunkti saavutamiseks vajalik EDTA lahuse maht. b) Leidke pCa2+ kui on lisatud 5.0 ml EDTA lahust. c) Leidke pCa2+ ekvivalentpunktis. d) Leidke pCa2+ kui on lisatud 26.0 ml EDTA lahust (V: pCa2+ = 8.73) Lahendus: Kirjutame välja asjakohase reaktsioonivõrrandi: , ja seda reaktsiooni kirjeldava tingliku püsivuskonstandi: Kf’ = αY4- Kf = (0.30)(1010.65) = 1.34× 1010 , kus αY4- on Y4- (s.t. EDTA4-) aniooni murdosa pH 10.00 juures ja Kf on CaY2- kompleksi püsivuskonstant a) Leiame ekvivalentpunkti saavutamiseks vajaliku EDTA lahuse mahu: Kuna Ca2+ ja EDTA reageerivad omavahel 1:1 suhtega, siis kulub EDTA-d sama palju moole, kui neid on tiitritavas Ca2+ lahuses. 50.0 × 0.0400 = Ve × 0.0800, avaldades EDTA lahuse mahu Ve, saame, et Ve = 25
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
