Facebook Like

SEEDIMINE (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida kutsutakse ka rütmi.. ?
  • Millised protsessid toimuvad jämesooles ?
 
Säutsu twitteris
VII SEEDIMINE
1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused.
Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel , söögitoru, magu , peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum , tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust . kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak ( anus ). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi .
Seedeelundkonna funktsioonid:
  • Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt produtseerivate nõrede osavõtuna. Nõredes sisalduvad ensüümid , mis lõhustavad erinevaid toitaineid. Süsivesikud lõhustatakse monosahhariidideks ( glükoos , galaktoos ja fruktoos ). Valgud lõhustatakse lõplikult aminohapeteks. Lipiidid lõhustatakse glütserooliks ja rasvhapeteks
  • Imendumisfunktsioon. Imendumine suuremalt jaolt toimub peensoolest. Süsivesikud saavad monosahhariidide kujul imenduda, valgud aminohapetena, lipiidid glütserooli ja rasvhappetena. Imendumine toimub pärast lõpliku lõhustamist.
  • Motoorne funktsioon. Liigutuslik funkt. Toimub silelihaste abil ja nii transporditakse seedekulgla (küümus) sisaldist edasi.
  • Seedekulgla endokriinne funkt ehk sisesekretoorne funkt. Seedekulglas on hulgalisel sisesekretoorseid närvirakke. Eriti palju on neid peensoole ja mao limaskestas . Need paiknevad seal hajutatult. On laiali. Erinevaid rakke on u paarkümmend. Paiknevad endokriinsed närvirakud, kokku moodustavad: difuusne neuroendokriinne süsteem.
  • Erituslik funktsioon. Seedekulgla kaudu väljutatakse toitainete lõhustamisel tekkinud jääkaineid ja sapipigmente. Teatud süsivesikute lõhustamisel jäävad jääkained/ kiudained . Alles jämesooles. Sapipigmendid lisanduvad sapiga soolde . Pigmendid tekivad punaliblede lagunemisel. Tumepruun uriin pigmentidega. Sapi äravoolu takistus. Kollaseks läheb hemolüüsikorral, kui punalibled purunevad.

Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeensüüme produtseerivad seedenäärmed, aga nende toime mõjule pääsemiseks on vajalikud teatud tingimused:
  • Teatud kindla temperatuuri olemasolu - Inimesel +37 kraadi.
  • Teatud kindla pH olemasolu – erinevad seedeensüümid vajavad erinevaid pH’sid. Süljeensüümid ajavad neutraalse lähedast pH’d. 6,7-7,2.
  • Aktivaatorite juuresolek – aktivaatoriteks võivad olla mineraalsoolade ioonid (nt kaltsiumiioonid või klooriioonid) ja spetsiaalsed ensüümid.

2. Seedimine suuõõnes: hammaste ja süljenäärmete funktsioon. Sülje hulk, koostis ja omadused. Sülje eritumise regulatsioon . SÜLG ERALDI LEHEL
  • Hambad – täiskasvanul on 32 hammast . Eestpoolt piimahambad (20, esimesed piimahambad, mida on 8, silmahambad, neid on 4) esimesed piimahambad ilmuvad u .. elukuul, hakkavad vahetuma u 6-7 aastaselt. Silmahammaste järel tulevad eesmisel purihambad , neid on 8, kõige taga on suured purihambad. Kõige viimast purihammast kutsutakse tarkusehambaks. Teine purihammas vahetub üldiselt kuni 16.ndal eluaastal . Tarkusehammas moodustab erandi, tema 18-30 eluaastal või jääb hoopis igeme sisse.
  • Süljenäärmed – suured ja väikesed. Väikesed on suulael, põskedel. Suuri on 3 paari. Alalõua süljenääre, keelealune süljenääre, kõrvalsüljenääre. Ööpäevas u 1,5 l sülge. Sülje kogus sõltub toidukordade arvust, toidu konsistentsist (kuivale toidule eritub rohkem), hape . Alfaamülaas alustab süsivesikute lõhestamist disahhariidideni. Aga peab arvestama, et tema toime avaldub kõige paremini neutraalse pH lähedal, kui pH langeb alla 5, sis alfaamülaas üldse enam ei toimu. Sülg niisutab suu limaskesta rääkimisel. Amülaasia aktiivsus imikul puudub. Süljeerituse regulatsioon toimub närvisüsteemi kaudu. Süljesekretsiooni pidurdab sümpaatilise NS erutus ja soodustad parasümpaatilise NS erutus . Söömine ja puhkamine on stiimulid .
  • Seedimine maos – toidukämp jõuab makku neelu ja suuõõne kaudu. 1) Suuõõne faas, selles faasis toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole. 2) Neelufaas - selles faasis lõõgastub ülemine söögitoru sulgurlihas ja kõripealis ehk epiglottis suleb hingetoru . Selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorru. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, tagasi see toidukämp liikuda ei saa. 3) söögitorufaas – söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku. Lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lõkatakse toidukämp edasi. Liigub laineliselt kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine söögitoru sulgurlihas lõõgastub ning toit pääseb makku. Neelamist reguleerivad piklikus ajus paiknevad närvikeskused. Need innerveerivad neelamislihased nii neelupiirkonnas kui söögitoru piirkonnas. Ja ka koordineerivad. Ajukahjustuste korral peaaju ja ka uitnärv, on neelamine häiritud.
Neelamise faasid :
Suuõõne faas – toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole
Neelu faas – ülemine söögitoru sulgurlihas lõdvestub, kõripealis ehk epoglottis suleb hingetoru – selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorusse. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, teisipidi toidukämp liikuda ei saa. Pehme suulae lihas tekitab kõrge rõhu
Söögitoru faas – söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku, lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lükatakse toidukämp edasi. Kontraktsioonilaine liigub lainelisel kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine söögitoru sulgurlihas lõõgastub ja toit pääseb edasi.
Neelamist reguleerivad piklikus ajus paiknevad närvikeskused.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
SEEDIMINE #1 SEEDIMINE #2 SEEDIMINE #3 SEEDIMINE #4 SEEDIMINE #5 SEEDIMINE #6 SEEDIMINE #7 SEEDIMINE #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaarjaa Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

33
docx
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
16
docx
Seedimine maos
3
docx
Seedimine
39
docx
Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt
40
docx
Anatoomia ja füsioloogia eksam
78
doc
Exami küsimused 2005
2
doc
Seedimine
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun