Q = cm( t L - t A ) c = SI : =1 SI-s on erisoojuse ühikuks võetud sellise aine m( t L - t A ) 1kg 1K kg K erisoojus, millest valmistatud keha temp. tõstmiseks 1K võrra, tuleb sellele kehale anda soojushulk 1J, juhul kui keha mass on 1 kg ja seda ühikut nim. üheks dzauliks kilogramm-kraadi kohta (1J / kg K ) Sageli kasutatakse ka süsteemiväliseid mõõtühikuid soojushulga jaoks: 1kcal ja 1cal (1kcal=103 cal). 1kcal on soojushulk, mis on vajalik anda 1 kg veele selleks, et selle temp. tõuseks ühe kraadi võrra. 1cal on soojushulk, mis on vajalik anda 1g veele, et selle temp. tõuseks ühe kraadi võrra. 1cal = 4,2J 1kcal = 4200J C = cm SOOJUSMAHUTAVUS füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub keha materjalist ja massist ning ta on võrdne sellise soojushulgaga, mis on vajalik antud keha temp. tõstmiseks ühe kraadi võrra juhul, kui ei toimu agregaatoleku muutust.
Siseenergia suurusest sõltub keha temperatuur. Keha siseenergia tööd saab muuta mehaanilise töö ja soojusülekandega. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus. Selle tähis on Q. Soojushulka mõõdetakse kalorites. 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Soojushulka mõõdetakse dzaulides (J). 1 cal = 4,2 J 1kcal = 4 KJ 3. Soojusülekanne Soojuskiirgus Konvektsioon Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Väga head soojusjuhid on kõik metallid, halvad jää, vesi, klaas ja õhk. Konvektsioon siseenergia levimist vedeliku või gaasivoolude liikumise teel. Soojuskiirgus siseenergia levimist kiirgamise teel. Keha kiirgab ajaühikus rohkem energiat:
1.Aine agregaatolekud Tahkis - Aineosakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt - Aineosakeste soojusliikumine seisneb nende võnkumises ümber oma tasakaaluasendi Gaas - Gaasiline aine on voolav ja täidab kogu anuma, kuhu seda panna - Aineosakesed on väga nõrgalt omavahel seotud, paiknevad üksteisest kaugel - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma Vedelik - Voolav, täidab kogu anuma millesse asetada - Aineosakesed on nõrgalt seotud, liiguvad vabalt - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma - Amorfne aine - voolav tahkis (või, klaas, pigi, hambapasta) Plasma - Iooniseeritud gaas - Tekib gaasi kuumutamisel (päike, äike, laser) Temperatuur e soojus - aineosakeste liikumisenergia Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Soojusliikumine - aineosakeste korrapäratu liikumine (mida kii...
II. VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED. 1. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. · Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur (00C ja 1000C) · Suur aurustumissoojus (540kcal/kg ehk 2260 kJ/kg) · Suur soojusmahtuvus (1kcal/kgdeg) · Kõrge pindpinevus · Kõrge dielektriline constant · Maksimaalne tihedus vedelas olekus · Nurk kahe hapniku vahel 104,3 o. · Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks · Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta · Vee molekul on tugeval polariseerunud, O-H side on 33% ioonsusega. · H-sideme doonor ja akseptor · Mitte tetraeedrilised sideme-nurgad
Mõned tahkised gaasistuvad läbimata vedelat olekut. Sellist protsessi kutsutakse sublimatsiooniks. Tahke süsinikdioksiid (kuiv jää) on aine, mis sublimeerub – muutub süsihappegaasiks – 78,5º C juures. SOOJUSHULK • Ainete soojenemise võrdlemiseks kasutatakse soojushulka. • Igal ainel on oma kindel erisoojus, mis näitab soojushulka, mis on vajalik 1 g aine soojendamiseks 1 kraadi võrra. • Soojushulga tähis on Q • Ühik: 1 cal; 1kcal LISANDID JA RÕHK Lisandid (väike kogus teist ainet) ja rõhk mõjutavad keemis- ja sulamistemperatuure. Kõrge rõhk surub osakesi kokku nii, et nad vajavad keemiseks ja sulamiseks rohkem kineetilist energiat. See tähendab, et keemis- ja sulamistemperatuur tõusevad kõrgeneva rõhu korral kõrgemale. Lisandid muudavad keemis- ja sulamispunkti, mõjutades osakestevahelisi jõude. Seetõttu hakkab soolaga üleriputatud jää sulama. Sool mõjutab samuti vee keemistemperatuuri. SULAMINE
Miks inimese ööpäevane energiakulu sõltub tema keha koostisest? Kui suur energeetiliselt kasutatavate süsivesikute varu peitub normaalkaalulise mehe kehas? Umbes 1600 kcal. Inimese kehamassist umbes 0,7% moodustavad süsivesikud. Kui naissportlase ööpäevane energiakulutus on 12MJ, kui palju kcal peaks ta siis toiduga saama? Arvutage kirjalikult ja mitte väga täpselt 12MJ=12000KJ 1kcal=4,18KJ 12000: 4,18=2871 kcal Mis on elektrolüüdid? Kehavedelikes on põhilised elekrolüüdid Na, K, Cl, Ka, Mg. - nende sisaldus määrab veetasakaalu - koos karbonaatioonidega määravad pH-d - Na-ioonidest sõltub glükoosi ja aminohapete imendumine seedetraktis Mis on aneemia? Aneemia on kehvveresus. Aneemia põhjused: Punavereliblede produktsiooni langus( raua, foolhappe, B12 vitamiini puudus). Verekaotus, haavandtõbi, hemorroidid, menstruaalvere kaotus.
(2) - hüpotaalamuse rakud registreerivad verekoostise muutuse. - Hüpotaalamuse janukeskus registreerib veehulga vähenemise ja tekib janutunde Kus nefronid asuvad ja mis on nende ülesanne? - Neerus asuv mikroskoobiline osa, milles tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine, aktiivne eritamine Kui suure % tarbib aju kogu energiast, mis inimese elu jooksul omandab? - ~20% Kui suur on energiahulk 1kalor? Mitu dsauli on 1kcal? - 4200J Mitu kcal on 1g rasva, valku, süsivesikuid ja alkoholi? - 1g rasva 9kcal - Valku 4kcal - Süsivesikuid 9kcal - Alkohol 7kcal Kuidas on seotud termoregulatsioon ja välistungimused? - ·Kõigusoojane ehk eksotermiline loom kehatemperatuur sõltub - väliskeskkonna temperatuurist - ·Püsisoojane ehk endotermiline loom keha genereerib ise soojust ja - säilitab sisetemperatuuri - sõltumata väliskeskkonnast -
neerude osmootne töö hapniku transport, südame töö hingamine närvisüsteem Põhiainevahetuseks kuluva energia jaotumine organite vahel: maks 26 % lihased 26 süda 9 aju 18 neerud 7 muud organid 14 Põhiainevahetus (PAV) · Määratakse 12 tundi pärast sööki täieliku rahu olekus temperatuuril 18o C. · Sõltub keha pindalast, keskmiselt: Naistel 157 kJ/m2 tunnis (37,6 kcal) 1kcal = 4,185 kJ...1kJ=0,239 kcal Meestel 167 kJ/m2 tunnis (39,9 kcal) · Lastel on see palju suurem ja alates 40-ndast eluaastast väheneb (mõnikümmend kcal aasta kohta). · Individuaalselt erinev, oleneb kilpnäärme talitlusest: alatalitluse korral väheneb kuni 20% üle suureneb Keskmine päevane energiakulu kehakaalu kg kohta (Apps,Cohen,Steel.1996) Mehed, kJ Naised, kJ
aga magusainena. 4.8 Neotaam (E961) on 7000-13000 korda suhkrust magusam. Kuigi neotaam sisaldab fenüülalaniini, ei ole selle kogus ohtlik, kuna neotaami lisatakse selle suure magususe tõttu väga vähe ja seetõttu ei ole vaja hoiatust märgistuses. ADI 2mg/kg kehamassile päevas. 4.9 Polüdekstroos (E 1200) on sünteesi teel valmistatud veeslahustuv kiudaine, mida kasutatakse toidu energiasisalduse vähendamiseks, kuna see annab vaid 1kcal grammi kohta. Polüdekstroosi lisamisega on võimalik vähendada näiteks kondiitritoodete rasva- ja suhkrusisaldust. Eriti populaarne on polüdekstroos kaalujälgijatele mõeldud toodetes. Liigtarbimisel võib polüdekstroos aga sarnaselt polüalkoholidele põhjustada kõhulahtisust. Seda suhkruasendajat kasutatakse ka paksendaja ja stabilisaatorina. 9
Uuemal ajal on soojuse mõõtühikud asendatud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI-süsteemi) ühikutega. SI- süsteemi järgi on energia mõõtühikuteks dzaul, kilodzaul, megadzaul. Nende energiaühikute seos on järgmine: 1 cal = 4,1868 J või 1 J = 0,2389 cal 1 kcal = 4,1868 kJ või 1 kJ = 0,2389 kcal 1 Mcal = 4,1868 MJ või 1 MJ = 0,2389 Mcal Mõõtühikute nimetused ja tähised: Kalor cal Kilokalor kcal 1kcal=1000cal Megakalor Mcal 1Mcal=1000kcal Dzaul J Kilodzaul kJ 1kJ=1000J Megadzaul MJ 1MJ=1000kJ Söötade energiasisalduse arvestamisel ning loomade energiavahetuses tehakse vahet mitme energialiigi vahel need on koguenergia ehk brutoenergia (ka põlemissoojus), seeduv energia, metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia, netoenergia. Koguenergia on mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda orgaanilise aine täielikul põlemisel
On koostatud erinevatele. Enamus koostatud normaalsele paromeetrile(p=760mmHg=101325Pa=0,1MPa). See deagramm väljendab seoseid järgmise põhkarakteristikuid: d,j ,H, pa ,t k ,t M See deagramm on koostadu kordinaatide H ja d kaldnurkses kordinaatide süsteemis. Algtelg on suurema nurga all kui 90 0 . H Enamus diagramme on koostatud normaal rõhu juures 760 mmHg = 101,3kPa . 1kcal = 4,1868 kJ 1kcal = 4,19 kJ Muutub paromeetriline rõhk siis sellega võrdeliselt muutub ka suhteline niiskus . See võimaldab antud B j j B diagrammi kasutada millel kindle rõhk peal. B = B ; 1 = 1 1
1902. a avastas Gaidukov vetikate kohastumuse erineva kvaliteediga valgusele, seletas fotosünteesivate taimede kromaatilise adaptsiooni. Planktonis elavad taimed võivad ööpäeva jooksul oma asendit sügavuti muuta. Varjutaimede omadused: madal kompensatsioonipunkt, madal valguskõvera platoo (veesisestel taimedel). Soojusreziim. Temperatuuritingimused vees on stabiilsemad kui õhkkeskkonnas, sest vee erisoojus 1kcal (15 kraadi juures) on üle nelja korra suurem õhu omast (0,24 kcal). Vee soojusmahutavus on suur ja veekogud soojenevad ja jahtuvad aeglaselt. Kõrge aurumissoojus hoiab ära veepinna kuumenemise. Erandjuhtudel võib veekogu vesi soojeneda üle 30 kraadi, tavaliselt jääb see 25-30 kraadi piiresse. Kiirgusest neelduv soojus on sel juhul võrdne aurumisel eralduva soojushulgaga. Äärmised temperatuurid, kus fotosünteesivad organismid elavad on -3,5 kraadi (soolase vee
soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus (siseelundite aju vereringe hoidmiseks). PAV on igal inimesel individuaalne ja sõltub tema kasvust, kaalust, soost ja vanusest. PAV-e normi saab iga inimene välja arvutada Harrys - Benedict’i tabelites (ÕIS’is olemas). Normaalseks peetakse H-B tabelites erinevust pluss-miinus 15%. PAV 1kcal ühe kilogrammi kohta tunnis. Toitaine omastamisel ja seedimisele kulub lisaks umbes 7% üldisest energiakulust. Seda nimetatakse toitainete postprandiaalseks toimeks. Töö ja tegevus lisandub PAV’ile ja postpradinaalsele toimele. Eristatakse meestel viit füüsilist aktiivsuse gruppi ja naistel 4 gruppi. PAV määramistingimused: 1. Määramine viiakse läbi lamades. Eelnevalt peab 30 minutit lamama, enne kui määrata saab. 2. Katsealune peab olema söömata 12-14 tundi
suurim efekt valgurikkal toidul. 3. Kehaline aktiivsus 20% üldisest energiakulust tavalisel inimesel, väga individuaalne. Organismi üldist energiakulu väljendatakse sageli AV põhikäibe ühikutes, st koefitsiendi kaudu, mis näitab mitu korda ööpäevane energiakulu ületab AV põhikäibe. Kuna mainitud koefitsiendi arvuline väärtus oleneb peamiselt kehalise aktiivsusega seotud energiakulust, nim seda ka kehalise aktiivsuse koefitsiendiks (APK). 1kcal on energiahulk, mis on vajalik 1 liitri vee soojendam 1 kraadini. Toidupala, mis sisaldab märkimisväärsel hulgal valku ja kiudaineid (nt rukkilevaviil õhukese võikorr, juustu ja paprikaga 300kcal), mille omastamiseks peab organism lisatööd tegema s.t osa energiat läheb miinuskaloriteks. Energiavajaduse sõltuvus kutsetöö iseloomust: iga inimese individuaalne vajadus toiduenergia järele on oluliselt mõjutatud tema kutsetöö iseloomust
Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus (siseelundite aju vereringe hoidmiseks). PAV on igal inimesel individuaalne ja sõltub tema kasvust, kaalust, soost ja vanusest. PAV-e normi saab iga inimene välja arvutada Harrys - Benedict'i tabelites (ÕIS'is olemas). Normaalseks peetakse H-B tabelites erinevust pluss-miinus 15%. PAV 1kcal ühe kilogrammi kohta tunnis. Toitaine omastamisel ja seedimisele kulub lisaks umbes 7% üldisest energiakulust. Seda nimetatakse toitainete postprandiaalseks toimeks. Töö ja tegevus lisandub PAV'ile ja postpradinaalsele toimele. Eristatakse meestel viit füüsilist aktiivsuse gruppi ja naistel 4 gruppi. PAV määramistingimused: 1. Määramine viiakse läbi lamades. Eelnevalt peab 30 minutit lamama, enne kui määrata saab. 2. Katsealune peab olema söömata 12-14 tundi
annaabi.ee 
