(basaalganglionite) tuumadelt. Nende kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju. Ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuste tiheduse järgi koostas Brodman ajukoore kaardi, kus ta jagas ajukoore umbes 50 erinevaks väljaks ja nendel väljadel on ehituslik ja funktsionaalne omapära. Neid väljasid nim. brodmani väljadeks. Teine, kes on proovinud klassifitseerida ajukoort, Economo , jagas viieks rühmaks, neist kolm on homotüüpilised, kus on olemas kõik kuus võimalikku rakukihti, aga kaks on heterotüüpsed ja seal on alla kuue kihi. Homotüüpilised kooreosad on seotud vaimsete ja psüühiliste protsessidega (economorühmad 2,3, 4 ) 1. Economorühma osa on agranulaarne (ei ole sõmer ehk granuloosrakkude kihti). 5. On heterotüüpne granuaale koor- seal lõppevad sensoorsed juhteteed
juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju mustainet punatuuma. Väikeajust ehk ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuse tiheduse järgi. Koostas Brodman ajukoore kaarti, kus ta jagas ajukoore umbes 50ks erinevaks väljaks. Nendel erinevatel väljadel on nii ehituslik kui ka talituslik ehk funktsionaalne omapära. Neid väljasid kutsutaksegi Brodmani väljadeks. Peale Brodmani ka teisi autoreid, kes püüdnud luua ajukoore .... . Üks neist on Economo, kes jaotas ajukoore 5 rühma. Neist 3 rühma on homotüüpilised, kus on olemas kõik 6 võimalikku rakukihti ja 2 on heterotüüpsed, seal on alla 5 kihi. Homotüüpilised kooreosad on seotud vaimsete ja psüühiliste protsessidega need on Economo rühmad 2, 3 ja 4. Esimene Economo osa on heterotüüpide a-kranulaarne (st pole sõmer- ehk kranuloosrakkude kihti)
ristmikukohaks. Pärast ristmikku liiguvad ajju vasakul pool need närviimpulsid, mis pärinevad vasaku silma võrkkesta välimiselt poolelt ja parema silma sisemiselt poolelt. Aju paremasse poolkerra suunduvad need impulsid, mis pärinevad võrkkesta välimiselt poolelt ja sisemise silma vasakult poolelt. Nägemisnärvide ........... nimetuvad ümber välimistes põimikkehades. Siin asuvad neuronite kehad, kuklasagaras moodustavad Brodmani 17.-19. väljad. 17. primaarne nägemisväli, 18.-19. assotsiatiivsed väljad, need võimaldavad nähtust aru saada. Aisting tekib siis, kui erutus on jõudnud peaaju koorde. Silma akommodatsioon Silma kohanemisvõime lähedalt ja kaugemal olevate esemete vaatamiseks see saavutatakse kolmel viisil: 1) läätse läbimõõdu muutmise teel lähedale vaatamiseks mutuub lääts kumeramaks, kaugemal olevate esemete vaatamiseks lamedamaks. Läätse läbimõõdu muutus
välja Broca keskusega. Sek mot ala kahjustusel tekib afaasia võimetus rääkida, kuid see kestab vaid mõne nädala, piirkonna elektrilise ärrituse ajal ei saa rääkida. Kanada neurokirurgid Penfield , Jasper ja Rasmussen avastasid katsete käigus, et vastava motoorse piirkonna ärritusele järgnevad vastavad liigutused, mille põhjal nad koostasid ajukaardi. · Inimene kujundab kõne kuuldud sõnale: kõrv võtab heli vastu, suunab närviimpulsid oimusagarasse Brodmani 41, 42 väljades asuvasse esmasesse kuulmiskeskusesse. Neilt väljadelt levib ärritus Wernicke alale, kus toimub helist arusaamine, sealt levib mööda kaarkimbu kiude Broca alale, kus formuleerub vastuse kõne närvi- e neuraalmudel(mitte vastus sõnana). Broca alalt kandub ärrius sek mot alale ja sealt häälepaeltele, keelelihastele, näo miimilistele lihastele, pehme suulae lihastele kõik lihased, mis osalevad sõna moodustamisel
tuumadelt. Nende kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju. Ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuste tiheduse järgi koostas Brodman ajukoore kaardi, kus ta jagas ajukoore umbes 50 erinevaks väljaks ja nendel väljadel on ehituslik ja funktsionaalne omapära. Neid väljasid nim. brodmani väljadeks. Teine, kes on proovinud klassifitseerida ajukoort, Economo , jagas viieks rühmaks, neist kolm on homotüüpilised, kus on olemas kõik kuus võimalikku rakukihti, aga kaks on heterotüüpsed ja seal on alla kuue kihi. Homotüüpilised kooreosad on seotud vaimsete ja psüühiliste protsessidega (economorühmad 2,3, 4 ) 1. Economorühma osa on agranulaarne (ei ole sõmer ehk granuloosrakkude kihti). 5. On heterotüüpne granuaale koor- seal lõppevad sensoorsed juhteteed
lähestikku ja kindla funktsiooniga. Brodmanni väljade kaart. (VAATA KA ECONOMO KAARTI – netist?) Economo kolm rühma: homotüüpilised, kus on kõik 6 närviraku kihti ja kaks rühma heterotüüpilised, kus on närviraku kihte vähem. Heterotüüpsed I väli on motoorseid protsesse juhtiv ja V väli on iseloomulik tundlikkust vastuvõtvale (sensoorsele) koorele. Seal lõpevad tundlikkust juhtivad juhteteed. (Meie kasutame edaspidi Brodmani väljade numbreid) Peaaju koor jaguneb neljaks sagaraks: * Kuklasagar * Otsmikusagar * Oimusagar * Kiirusagar Sagarad (ld k lobus) jagunevad omakorda käärudeks (ld k gyrus). Ajusagaraid lahutavad teineteisest vaod (ld k sulcus'ed). Mõned vaod on suuremad – nt tsentraalvagu. Peaaju koore keskused Võib jagada kahte suuremasse rühma: 1) Sensoorsed kesused (tundlikkust vastuvõtvad keskused) : * somatosensoorne keskus – keha tundlikkust vastuvõttev keskus (temperatuur, valu)
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (27.09.2013) Peaaju koore keskused (jätk) Motoorsed keskused juhivad liigutusi : * Somatomotoorne keskus (soma keha) keskus, mis juhib tahtelisi liigutusi See keskus asub otsmikusagarates, eesmises tsentraalkäärus (pildil punane ala) Sealt juhitakse lihaste tahtelisi liigututusi; vasakult ajupoolkeralt paremale poole, paremalt ajupoolkeralt juhitakse liigutusi vasakule poole. Vahet tehakse nendel kahel käärul tsentraal- vaoga, mis lahutab üksteisest otsimikusagarat (somatosensoorne keskus) ja kiirusagarat (somatosensoorne keskus). Eesmisest tsentraalkäärus tööjaotus neuronite vahel. Osad need, mis juhivad keele liigutusi. Ebaproportsionaalne neuronite kogus näol ja labakäel tänu arvukale närvirakkude hulgale saab labakäsi sooritada mitmesuguseid liigutusi ja töid. Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labaj...
Kuulmismeele tsentraalsed teed. Teonärvituumadest algavad närvikiud moodustavad trapetskeha., seal lähevad kuulmisteed üle teise ajupoolde ja ülenevad lateraallinguna. Trapetskehanja lateraallingu tuumades toimub ümberlülitusnkolmandatele närvirakkudele, mille jätked lõpevad ülemises oimukäärus asuvas kuulmiskorteksis. Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus. Eristatakse primaarset AI ja sekundaarset A II auditoorset välja. A II ja 22 Brodmani väli on nn wernicke kõnekeskuseks, mis on seotud kõnest arusaamisega. Kuulmisele assotsiatiivsed teed ühendavad parema ja vasaku ajupoolkera vastavaid alusid, moodustavad ühendusi retikulaarformatsiooniga ning selle kaudu suurajukoorega. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega.
– Milline ajupiirkond? Kõne 3 olulist komponenti: 4 põhipiirkonda (PET, fMRT, el.stimulatsioonid): 1. Hingamine, väljahingatav õhk kopsust rõhu all- hääle tugevus 1. W (TS-s B 22), B (vas. FS-s. Brodmani 44pk.FS) 2.Hääle tekitamine-häälepaelad sulguvad + vibreerivad (sagedusega 100-500Hz) 2. “lisa”e.suplementaare kõne pk (B6 med.osa) + premotoorne ajukoor (B6 lat)-spontaanne 3. KNS areng- motoorne kõnelihaste kontroll (silbid/sõnad), kõne sisu artikulatsioon kõne -kriitilise tähtsusega, 3. motoorse a/k näo pk. (suu ja keel B4)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
