Tõmmulendlane Tõmmulendlane on tumepruuni seljaga ja ta karv on märgatava siidja läikega. Kõhupool on kollakashall, kõrvad ja lennus hallikaspruunid või isegi mustad. Suvel tegutseb tõmmulendlane mitmesugustes paikades - aedades, parkides, metsaservades, lagendikel ning ka veekogude ümbruses. Ta on öise eluviisiga ja tiirutab suveöödel putukaid jahtides sageli puuvõrade vahel ning ka vee kohal, 1,5...8 m kõrgusel. Tõmmulendlase lend on kiire ja kerge ning ta teeb tihti järske pöördeid. Päevaks kogunevad
Mets Metsast üldiselt Põnevaid fakte metsa kota. Mis on mets? Millised taimed kasvavad metsas? Kuidas kujunevad metsad? Abiootilised keskkonnategurid Mets ja valgus Mets ja soojus Mets ja sademed Mets ja tuul Erinevad metsa tüübid Harilik mänd(Pinus sylvestris) Harilik kuusk (Picea abies) Sanglepp (Alnus glutinosa) Pruunkaru Elavad suurtes metsades Ta on suur ja tumepruuni karvaga Ta kõnnib talla peal Söövad taimset ja loomset toitu Talve veedavad talveunes, novembristmärtsini REBANE Kohastunud igasuguste keskkonnatingimustega On kõigesööja: marjad, limused, hiired, linnud Suurema osa aastast veedab üksinda On ettevaatlik Ilves · Elab risurohkes metsas · Eelistab erakuelu
ja õitest Sitikate valmikud ja vastsed toituvad peamiselt loomade väljaheidetest Teiste põrniklaste valmikute menüüsse kuuluvad ka taimede maapealsed osad - noored võrsed, lehed ja õied. PALJUNEMINE Isane liigub emase ümber ülestõstetud keha ja laialiaetud tundlatega Pärast paaritumist muneb emane kõdupuidu sisse munad ning sureb seejärel Igast munast koorub teatud aja pärast välja valkjashall, tumepruuni pea ning kortsulise kehaga vastne AITÄH, ET TE MIND KUULASITE!
MULD Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Ta on tekkinud eluslooduse ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla koostises on kivid, liiv, saviosakesed, huumus, samuti vesi ja õhk. Huumus on tumepruuni või musta värvusega viljakas aine, mis sisaldab taimedele vajalikke toitaineid. Poorides asub vesi ja õhk. Kogu mullas olevat vet taimed kasutada ei saa. Mullaõhus olevat hapnikku vajavad mullaorganismid ja taimede juured hingamiseks. Mullateke on pidev ja lakkamatu protsess. Muld hakkab tekkima siis kui selleks sobivale pinnale asuvad elama rohelised taimed ja teised organismid. Mullateket mõjutavad keskkonnatingimused: · Temperatuur · Organismid · Mulla vanus
Mink Mink on Eestis võõrliik,kes on siia levinud naaberaladelt,kuhu teda on lahti lastud.Looduslikult on mingid levinud pea kogu Põhja-ameerikas,kus ta puudub ainult mandri kirde-ja lõunaosas.Euroopasse on teda toodud karusloomafarmidesse ja loodusesse laht laskmise eesmärgil.Mink on kogu euroopas laialt levinud.Mink hävitab Euroopa-naaritsat ja seega on küttidel lubatud teda jahtida aasta ringselt.Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga .Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug.Mingid kaaluvad 400-1500g ja on 35 -50 cm pikad.Ta saba on 12-25 cm pikk.Mingid elavad vaikse vooluga ja puhta veega veekogude kallastel.Nad rajavad kalda äärde uru mille väljapääs on tihti vee all.Mingid on öise aktiivsusega ja väga head ujujad ja sukeldujad.Mingid söövad veeloomi:kalu,konni,limuseid,vähke ära ei ütle ka veelindude poegadest ja pisiimetajatest.Jooksuaeg on neil märtsist kuni aprillini.Pojad s...
Karu Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu.magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise
Eestis on enne 19. sajandit sissetoodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab taimede osas Eestis kasvavate võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt. Invasiivseteks võõrliikideks on Eestis näiteks loomadest mink ja punahirv, taimedest kanada kuldvits ja galeega. Loomad Mink on peamiselt levinud Põhja-Ameerikas. Ta on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Punahirv on peamiselt levinud Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias ja osaliselt Lääne- ja Lõuna-Aasias. Punahirvel on viie haruga sarved ja ta on üks suurimaid hirveliike hirvlaste sugukonnast. Taimed Kanada kuldvits on liik korvõielisi taimi kuldvitsa perekonnast.Eestisse ilutaimena sisse toodud võõrliik. Alates 1990. aastaist kiiresti invasiivsena levinud, peamiselt niitudel,
Söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Kaasajal on ta kogu Euroopas laialt levinud ja oma leviala pidevalt laiendav liik. Ta oleks muidu igati sümpaatne, kuid tema tõttu on väljasuremise äärele langenud euroopa naarits. Seetõttu on kaasajal lubatud minke jahtida aastaringselt. Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Elavad mingid vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Mingid on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad
Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: keemiline korrosioon ja elektrokeemiline korrosioon. Enamiks nõustub, et roostetamine teeb rohkem kahju kui head. Näiteks tänu korrosioonile võivad masinad lakata töötamast ja värvitud pinnad muutuvad koledaks. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Kõige ehmatavam võib olla, kui torud hakkavad seest roostetama ja välja voolab kraanist tumepruuni vett. On teada isegi juhtumeid, kus sild on kokku varisenud tänu korrosioonile-nt. ohios tuntud Hõbe sild. Selle kõige vältimiseks tuleks teostada õigeaegset hooldust ning katta korrosiooni kindlama värvikihiga. Heast küljest võib roostetamine, tänu erilisele töötlemisele, väga ilus välja näha. Loomulikult vajab see aega ja nutti, aga see on võimalik. Kõige ehedam näide on Tartu Maarjamõisa haigla. Kliinikumi uue maja
Pruunkaru 1 2 Üldandmed Ld keelne nimetus Ursus arctos Suurim Eestis elav kiskjaline Kehapikkus 160...250 cm Kaal: 150250 (~ 400) kg Eluiga: 3035 (47) aastat 3 Välimus Massiivse kehaehitusega. Saba on lühike ja karvade sisse peitunud. Eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal. 4 Karvastik Hele kuni tumepruuni karvaga. Tihe aluskarv, pikad pealiskarvad Karvastik muutub aastaaegadega Talvekarv on tihe ja torkiv. 5 Elupaik ja viis Eelistab rabadega. metsamassiive. Aktiivsed videvikus ja pimedas. Üksikeluviisiga Talv möödub taliuinakus. 6 Toitumine Segatoidulised Valdav osa toidust taimed ja raiped. Mitmesugused marjad Erinevad putukad Mesi koos kärgedega 7 Sigimine
pojad piima piimaväljakult, kuhu piim voolab piimapooridest. Kiskja. Dingo Ta ei ole Austraalia põlisasukas Click to edit Master text styles Dingol on lihaseline ja võimas Second level Third level kehaehitus Fourth level Tema karvastik võib olla Fifth level erinevat värvi alates kuldkollasest kuni tumepruuni ja mustani. Ta ei haugu, vaid ulub ja kiljub. Linnud Austraalias on umbes 800 linnuliiki. Kuukabarra ehk naeruhiidka lur on vapilind Koduloomad. Küülikud ja lambad, kes on sisse toodud Euroopast. Kasutatud materjal: http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kukkurloomad.htm http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/7Bklass/Kukkurloomad.htm http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Crgimetajad http:// www.miksike.ee/docs/referaadid2005/dingo_kaisaraudkepp.htm www.google.ee
SEEPIATE PÜÜDMINE Seepia pole ohustatud liik. Vahemeres püütakse teda liha pärast. Üheks püügimeetodiks on innaajal emaslooma konksu otsa ajamine, mis meelitab ligi hulgaliselt isasloomi, kelle kalamehed seejärel võrguga välja tõmbavad. Erinevaid fakte *Rünnatud seepia paiskab oma kehast tumedat värvainet nii kiiresti välja, et mõne minutiga on ta suuteline värvima 20 kuupmeetrit vett. *Seepia toodetavat värvainet kasutati vanasti maalritöödel. Sajandeid on seda kasutatud tumepruuni värvi ehk nn. seepiapruuni tootmiseks. *Juhul, kui seepia mõne oma kombitsatest kaotab, kasvab talle varsti uus asemele. *Seepia aju on niivõrd täiuslik, et ta on võimeline uusi käitumisviise juurde õppima.
putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või hõivab mägra oma, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Urul on alati mitu sissekäiku. Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10. Sündides on pojad tumepruuni pehme karvastikuga kaetud. Kahenädalaselt hakkavad nad nägema ja kuulma. Pojad iseseisvuvad neljakuuselt ja hakkavad sigima järgmisel kevadel. Looduses on rebane küllalt tähtis pisinäriliste ja kahjurputukate arvukuse reguleerija. Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste, nagu marutaudi ja kärntõve, levitajana. Eestis ei kuulu rebane kaitstavate liikide hulka ning talle peetakse sageli jahti.
PRUUNKARU Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini. Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see...
Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui munarakud. Ta hingab kopsudega ja ta erituselundiks on neer. Teo vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Ning ta juhtivateks meelteks kompimis- ja maitsmismeel. Kiritigu on suure kojaga liik. 5,5-e kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 1418 mm (enamasti 1222 mm) ja kõrgus 1022 mm (enamasti 1825 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud. Teo keha värvus on pruun kuni mustjashall. Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel: leht- ja segametsades, parkides, aedades, surnuaedades. Viimastel aastakümnetel on selle liigi levila Eestis märgatavalt laienenud ja ta on aiakahjuriks muutunud
pruunikasvioletset vööti. 5,5 kiiresti kasvava keermega koda on tumepruun, kaetud heledate 10 – 22 mm 14 – 18 mm (kollakate) tähnidega ning tavaliselt (enamasti 18 – 25 (enamasti 12- 22 KIRITIGU ühe tumepruuni vöödiga. Teo mm) mm) kehavärvus on pruun kuni mustjashall. Silmapaistva kojaga liik. Koda on 5,5 keermega, harilikult särav- või 12 – 22 mm 18 – 25 mm
Levila hakkas kahanema küttimise ja elupaikade kadumise tõttu. Ta on säilinud Baskimaal, Rumeenias, Venemaal ja Valgevenes. Saksamaal nähti naaritsat aga viimati looduses 1925. aastal ja Soomes 1992. aastal. Eestis püüti viimased isendid kinni, et neid kunstlikult paljundada. Alates 2000. aastast on naaritsat taasasustatud Hiiumaale, kus elab looduses umbes 25 looma. Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed. Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm. Kaal on emasloomadel 400 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile ehk ameerika naaritsale. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Pesa rajab ta puuõõnsusesse, mille väljapääs võib viib vee alla. Naaritsad elavad üksi
Liisa Tähiste Maali analüüs Paulus Potter'i maal ,,Figuurid hobustega tallis" on õlimaal lõuendil ja valmis aastal 1647, mil Potter oli 22 aastane. Maali süzeeks on figuraalkompositsioon, sest pildil on kujutatud loomade ja figuuride gruppe. Maal asub Museum of Art, Philadelphias. maalil on kujutatud nelja inimest, kahte hobust, koera ja teri nokkivaid kanu. Üks mees on tallist valget hobust välja toomas ja teine paneb juba raskeid kompse tumepruuni hobuse selga. Naine, kes on kergelt küsiva näoga imetab oma väikest beebit. Kanad nokivad rahulolevalt teri ja koer sügab kärsitult kukalt. Maali taust on kohati tume, sest suur hobusetall varjab suure osa pildist, aga taevas on hele ja kergelt hallikas. Esiplaanil on tumedamad toonid, sest maapind on mullane ja tumepruun. Värvid sobituvad omavahel väga hästi, sest tegu on tumedamate toonidega, aga hele hobune ning inimesed toovad pildi mõtte hästi esile
Konkreetselt neid pilte oleksin küll seinale riputanud. Aivar Rumvolti õlimaalid olid väga uhked ja värvikirevad. Mõnest hoovas vastu sügise kirjut olemust, mõni oli küll sünge, kuid see eest väga erksa olemusega. Hästi huvitav oli tema värvide kokkusobitamine. Nõustun kirjelduses õelduga, et Rumvolti huvitab värvide koosmõju. See oli väga andekalt tehtud. Mulle meeldis, kuidas ta ühe maali peal pani kokku lilla, kollase, pruunikas-oranzi, punase ja tumepruuni. Päriselus ei paneks ma kunagi koos selga pluusi, mis on lilla ja seeliku, mis on kollane. Minu arvates oleks see silmale lihtsalt liiga kirju. Kuid selle maali peal sobisid need perfektselt kokku, justkui oleksidki kokku loodud! Ka üleminekuid oli väga palju. Näiteks maal, kus vasak pool oli helepruun ja parem tumepruun, keskel hajutatud. See mulle meeldis. Üldkokkuvõte tervest näitusest on hea, kuigi oleks võinud veidi rohkem maale ja joonistusi olla
Vastsündinud kaaluvad 7…10 g ning on paljad ja pimedad. Esimesel elukuul toimub areng aeglaselt. Kuu aja vanuselt avanevad neil silmad. Poegi imetatakse 2…3 kuud. Noored iseseisvuvad kahe kuu vanustena. Suguküpsus saabub aasta vanuselt. Keskmine eluiga on viis aastat, maksimaalne kuni 10 aastat. LEVIK,ARVUKUS Oravad on levinud üle terve Eesti ning ka Saartel. Saaremaal võib vahest kohata orava tumedat versiooni, kes siis punake suvekarva asemel kannab tumepruuni suvekarva. Täpne arvukus on hetkel teadmata, kuid väikekiskjate arvukuse kasvuga on orava arvukus viimasel kümnel aastal vähenenud. Seepärast kohtab metsas oravaid küllaltki harva, kindlam viis oravaid näha on minna mõnda suuremasse linnaparki jalutama Kogu Euraasia metsa- ja metsastepi vööndis. LISA http://www.youtube.com/watch?v=SUDl8UneaTs http://www.youtube.com/watch?v=kKf5gm1qzfI http://www.youtube.com/watch?v=RMisp6yeno4 http://www.youtube.com/watch?v=rg3VQ1c2o2E
Euroopa naarits Mustela lutreola Gerli Liloson Rühmitamine Riik:Loomad Animalia Hõimkond:Keelikloomad Chordata Klass:Imetajad Mammalia Selts:Kiskjalised Carnivora Sugukond:Kärplased Mustelidae Perekond:Naarits Mustela Liik:Euroopa naarits Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. Elupaik Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta
Lossid koosnesid paljudest enam-vähem ühesugustest ruumidest, mis asusid korrapäratult ümber suure neljanurkse keskõue. Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd. Mehed maaliti tavaliselt tumepruuni värviga, naised valgega. Egeuse keraamika oli väga värviküllane ja dekoratiivne. Mükeene arhitektuuri pikergust saali ehk meestesaali nimetatakse megaroniks.
Majavamm Majavamm võib lühikese aja jooksul ehk mõne kuuga tugevasti puit konstruksioone kahjustada ja oma suure levimis võime tõttu võivad mütseel niidid kasvada ja üle kivi taimlate jne. Talub väga hästi temperatuuri ja niiskuse kõigumisi ja kaitseks selle seene eest peab puit olema ümpritsetud normaalse õhuvahetusega. Majamädik Koosneb tugevalt hargnevates tume pruunidest mütseelniitidest mis annavad puidule tumepruuni värvuse. Levib seal kus puiduniiskus sisalduse tõus on väga järsk ja kestvus pikkaajaline. Valge mädanik Ehk sööbimis mädanik. Lõhustab puidu koostise peamisi koostisosi ning põhjustab selles puidu pleekumist hilisemas staadionis muutub puit järkjärgult pehmemaks, heledamaks, kiulisemaks kuid säilitab oma vormi. Esineb peamiselt lehtpuude ümarpuidus. Kuidas ära hoida puitu kahjustavaid seeni
Euroopa naarits (Mustela lutrela) Kaitse Eestis: Euroopa naarits on Eestis I kategooria kaitse all olev liik. (I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Samuti on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites.) Naaritsad elavad kiirevooluliste, rikkaliku kaldataimestiku ja varjevõimalustega enamasti metsamaastikel paiknevatel jõgedel. Seisuveekogudel elavad nad harva ning üksnes soojadel aastaaegadel. Mitte kunagi ei ela nad mere ääres. Pesa on neil puuõõnes, kald...
● Kuprud valmivad eri aegadel ● Puuvillakiud kedratakse lõngaks või niidiks ● Kasutatakse enamasti riiete valmistamiseks ● Seemneid kasutatakse ka õli tootmiseks Puuvill (Gussypium) Džuut ehk kalkuta kanep ● Pärit India idaosast ● Kasvab kogu troopikas ● Peamiselt Aasias ● Talub õhu kuivust, vajab soojust ja niiskust, ei talu külma ● Üheaastane taim ● Kasvab 125 päeva ● Tehniline kiud – 1.5-2.5 m ● Kerajas kupras on umbes 30 tumepruuni seemet ● Seemet külvatakse 6-12 kg hektari kohta ● Põua puhul vajab niisutamist ● Valmistatakse kotte, köisi, pakkimisriiet ja mööbliriiet Džuut ehk kalkuta kanep ● Õied – väikesed, kollased ● Vars – silinderjas, 2-4 m pikk ● Lehed – piklikmunajad Sisalagaav ● Pärit Mehhikost ● Troopilistel ja lähistroopilistel aladel ● Peamine tootja Mehhiko osariik Yucatani, aga tähtsal kohal ka Brasiilias ja Ida- Aafrika riikides (Tansaania jt
Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3-4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda. Pilt nr 2. 3 KARU Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini.
★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kroonist 2-2,5 korda pikemad, noorelt helelillad, harva kollased, tolmlemise järel määrdunudkollased. ★ Taim on tuultolmleja. Vili: ★ Vili on kupar. Kupra pikkus on 2-4 cm. ★ Kupras on 8–30 umbes 1 mm suurust tumepruuni seemet. ★ Üks taim võib anda ka kuni 60 000 seemet. ★ Teeleht paljuneb kõige sagedamini seemnete abil, mida kannab oma jalgadega laiali inimene. ★ Seemnetest toituvad Eestis talvituvad linnud. ★ Seemnete kaudu on teeleht levinud üle maailma, kasvab peamiselt sillutamata teedel, teeäärtel, jalgradadel, külatänavatel. Nagu näha, on taim väga tallamiskindel. Teeleht ravimtaimena:
Euroopa naarits Kadri Lebedev Kairo Riivik Kes on Euroopa naarits? Naarits ehk euroopa naarits (Mustela lutreola) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik, üks Euroopa ohustatumaid imetajaid. Euroopa naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja, kes kuulub kaitsealuste liikide esimesse kategooriasse. Välimus Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm. Kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile ehk Ameerika naaritsale. Ameerika naaritsast erinevalt on tal valged nii mokad kui ka alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. https://www.youtube.com/watch?v=__ KCBZvFCDw Leviala
üle riigipiiride. Levik Eestis Karu on levinud kõikjal Mandri-Eestis, välja arvatud Võru ja Valga maakonnas. 2009. aastal hinnati karude arvuks vähemalt 700 isendit, neist vähemalt 140 on täiskasvanud emakarud. Karude arvu Eestis on aastati hinnatud järgmiselt: 1954. aastal 180, 1980 – 150, 1985 – 500, 1995 – 660, ja 2001. aastal 550 isendit. Arvukus oli aga väga madal sajandi eest, kui Alutaguse metsades elas alla 30 looma. Iseloomustus Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Kehapikkus. 150-280 cm Kaal. 100-315 kg (isastel) 60-200 kg (emastel) Turja kõrgus. 90-150 cm Saba pikkus. 6-21 cm Tagakäpa pikkus: 13-30cm Kogupikkus püsti seistes: 250-330cm Käitumine
Rembrandt van Rijn (1606-1669) Rembrandt sündis Leidenis jõuka veskipidaja pojana. Rembrandti peetakse suurimaks hollandi kunstnikuks ja maailma üheks suurimaks kunstigeeniuseks. Ta on loonud üle 700 maali. Itaalia kõrgkunstiga harjunud vaatajad on mõnikord sokeeritud, kui esimest korda näevad Rembrandti maale. Puhta ilu asemel oli talle tähtis loomulikkus, lihtsus, tõde need kolm omadust, mis tavaliselt inimese hinge kõige rohkem liigutavad. Rembrandti varasemad teosed on dramaatilised, rõhutatud diagonaalidega, teravate tagasiastete, valguse ja varju kontrastide ja tugevate, selgete kontuuridega. Tema heroilised karakterid, kes olid küll riietatud kaasaegsetesse rõivastesse ja mõnikord ka talupojana esitatud, on veelgi vähem idealiseeritud kui Caravaggiol isegi tänapäeval ...
Opioidid on teistsuguse molekuliehitusega, kuid samuti morfiinitaolise toimega. Omnopoon on oopiumis sisalduvate alkaloidide kloorvesinikhappe soolade segu, milles leidub kuni 50% morfiini, seetõttu on ta üks levinumaid narkootikume. Puhtast morfiinist ehk tooroopiumist (sisaldab morfiini) sünteesitakse põrandaalustes laborites heroiini ehk diatsetüülmorfiini. Sõltuvalt puhtusastmest, valmistamisviisist ja lisatud ainetest võib see olla valge kuni tumepruuni värvusega. Lõhn võib olla heroiinil hapukas või sarnane oopiumi lõhnaga. 4 Heroiini on väga lihtne morfiinist toota, sellega saab hakkama isegi kõige algelisem labaratoorium. Värskelt valmistatud heroiin on valge lõhnatu pulber, seismisel aga tumeneb ja omandab äädikhappe lõhna. Heroiin sisaldab tihti teisi raviaineid, mis on ka tootmisvea tõttu tekkinud või sinna tahtlikult lisatud, et saada erilist sorti heroiini
Tallinna Kristiine Gümnaasium Naarits referaat Jorke Patrick Raadik 5.B Juhendaja:Jana Kosk Tallinn 2015 Sisukord 1.Välimus 2.Toitumine 3.Elupaigad 4.Vaenlased 5.Huvitavad Tähelepank Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Pilt nr 1 http://files.ene.test.finestmedia.ee/VE/Mink.jpg. Toitumine Ameerika naarits on suurepärane ujuja ja sukelduja. Mingi toidulaua moodustavad talvel põhiliselt veeloomad: konnad, kalad, limused
lehtede arv, kas on olemas kõik, mis nõutud, kas on eneseanalüüs) · Kokkuvõtvat ettekannet ühest esindajast.(maksimushinne on ettekande eest, mida suudad peast oma sõnadega esitada). · Enesehinnangut oma tööle.(Vastused esitatud küsimustele) Näide imetajate esindajast: Pruunkaru. Liiginimi eesti keeles on pruunkaru. Pruunkaru on kiskja. RAHVAPÄRASED NIMED ON mesikäpp laikäpp, vana päts, metsaott, karuott. KARU VÄLIMUS. Karu on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Karu käpad on suured, laiad ja jõulised. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Karu oskab ujuda. Ta võib ujuda kuni 6 km. Karupojad oskavad ilusti ronida ja neile meeldib ronimine. Isegi vanad karud proovivad ronida, aga nende keha on raske ja nad ei jõua kõrgele ronida. Karud ei näe väga hästi ja nad leiavad toidu enamasti lõhna järgi. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud
lehte Varsakabi • Rahvasuus konnakapsas, latiklill. • Õitseb kevadeti suurvee ajal. • Kinnitub risoomiga. Autori foto Kollane võhumõõk • Metsik iiris. • Küllaltki tavaline. • Niiskete niitude ja metsade taim. 2.2. Kaldaveetaimed • Madalas kaldavees kasvavad hundinui, pilliroog, soovõhk, järvekaisel jne. • Varred pikad. Autori fotod Hundinui • Tuntud oma suure tumepruuni õisiku e tõlviku poolest. • Õisikus on tohutul hulgal seemneid. • Ühes grammis on üle üheteistkümne tuhande seemne. • Kinnitub risoomiga. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hundin ui.htm Hundinuia tõlvik ISASÕIE D EMASÕIE D Pilliroog • Moodustavad suuri roostikke. • Meie suurim kõrreline. PIIRISSAARE ROOSTIK Autori fotod Roostik on heaks pesitsus- ja
kasutatav Õied Hall lepp õitseb märtsis või aprillis Emasõied Isasõied on on palju urvakujulise väiksemad d ja ja punakad rippuvad, käbikesed – punakaspru valmides on unid tumepruuni d. Kasutamine Hallli lepa puit sisaldab palju värv ja parkaineid. *Hea kasutada küttepuudena, eriti suitsuahjudes *Tarbematerjaliks ei kõlba Käbidest tehtud tõmmis on hea põletiku ja kõhuhaiguste vastu Sanglepp • Tumedam koor • Tuntud kui must lepp • Kasvab vesistes metsades ja mererannikul • Kõrgus kuni 30m • Iga tavaliselt 100- 150a, harva kuni 300a • Mullasuhtes nõudlik
5. Säilitada tulbisibulad kuivas ruumis (õhuniiskus alla 70%) 6. Samas kohas tulpe mitte enne 4...5 aasta möödumist kasvatada. 7. Võtta sibulad üles õigel ajal. 8. Kasvatada haiguskindlaid sorte.Näiteks vastupidavad on Darwim-hübriid tulbid. 3 Tulbi- juure- ja sibulamädanik Seenhaigus.Sibulad tärkavad nõrgalt. Juured on otstest mädanenud. Välistel sibulasoomustel suured hallid tumepruuni äärisega mädanikulaigud. Patogeneesi zoosporangiumid on kerakujulised, oosspoorid on üksikud,kerakujulised paksukestalised.Lehed vajuvad longu, närtsivad ja kolletuvad või tõmbuvad pruuniks.Põhjuseks on tihti liigniiskus. Tõrje: 1. Sibulate koristamisel kõrvaldada kahjustatud sibulad. 2. Säilitada sibulaid õigel temperatuuril ja niiskusreziimil ning hästi õhustatud hoidlas. 3. Puhtida sibulad enne mahapanekut 4. Vahetada kasvukohta 5
erakordselt pikk saba. Pilt Dodoni, 2007 Lendorav Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Eestis on teda rohkem Kirde ja EdelaEestis Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd. Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. A.Popov, 2008 Pruunkaru Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Appalachian Encounters, 2010 Toiduahel nr. 1 Toiduaher nr. 2 Kaitse Kaitseeeskirjaga kehtestatakse rahvuspargi tsoneering, mille alusel on rahvuspark jagatud erinevatesse vöönditesse. Need vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevööndid ja piiranguvöönd.
õigus valida endale hingekarjane, leidis et sakramente on ainult kaks(ristimine, armulaud), abiellumiskeeld ei ole õige tühistas selle, jäi kehtima ainult alamate vaimulike suhtes, kloostrid suleti, koguduse ühsilaulud Calvin hakkas rääkima predestinatsioonist e. ettemääratuse õpetusest. Inimesed pidid hakkama kandma musta või tumepruuni riietust, ehted keelatud, tantsimine ja laulmine ka, pühapäeviti kõrtsid suletud. Sarnasused: Paavst ei saa andestada ja kõigil on saatus ettenähtud. 4) Mille poolest erines inglismaal läbi viidud reformatsioon mujal toimunud reformatsiooniga? Inglismaal ei haaranud reformatsioon kohe rahvahulki nagu Saksamaal ja mujal ... Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutas parlament 1534
putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Sigimine Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või hõivab mägra oma, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Urul on alati mitu sissekäiku. Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10. Areng Sündides on pojad tumepruuni pehme karvastikuga kaetud. Kahenädalaselt hakkavad nad nägema ja kuulma. Imetamine kestab kuu aega, üle kahenädalastele poegadele annab ema ka peenestatud toitu. Urust hakkavad pojad väljas käima ühe ühekuusena, iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpseks saavad rebased ühe aasta vanuselt. Rebasest mujal maailmas Rebase perekonda kuulub 11 liiki: aafrika liivarebane ehk kahvatu rebane (Vulpes pallida),
väljasurnud.Pruunkaru on Euroopas häviv liik. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10.sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafrika Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20.sajandil. Karude kogu arvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000.Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001.aastal 550 isendit. Eestis on karu laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. 1.2. Välimus Ta on suur, massiivne, hele- või tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Kõrvad ona tal ümarad ja laialiasetsevad, laup lai ja kõrge, koon tömp ja tugev ning silmad väikesed ja ümarad. Karvakate on tihe ja pikk. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Kaalub 150-250 kg,
Põltsamaa Ühisgümnaasium Inimese Mitmekesisus Referaat Kairit Küppar 12b Põltsamaa 2013 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1.Värvus...........................................................................................................................4 1.1Juuksevärvus...............................................................................................................4 1.2Nahavärvus..................................................................................................................4 1.3Silmavärvus..................................................................................................
pärssida, sest nad suudavad ilma toiduta vastu pidada kõigest paar päeva. Vaenlased: Oravate vanelasteks on metsnugised ja suuremad röövlinnud. Eelnevatel aegadel oli Eestis oluliseks ohustajaks ka inimene, kuid kaasajal meil oravatele enam jahti ei peeta. Tema talvekasukas oli kõrges hinnas. Levik ja arvukus Eestis: Oravad on levinud üle terve Eesti ning ka Saartel. Saaremaal võib vahest kohata orava tumedat versiooni, kes siis punake suvekarva asemel kannab tumepruuni suvekarva. Täpne arvukus on hetkel teadmata, kuid väikekiskjate arvukuse kasvuga on orava arvukus viimasel kümnel aastal vähenenud. Seepärast kohtab metsas oravaid küllaltki harva, kindlam viis oravaid näha on minna mõnda suuremasse linnaparki jalutama. Huvitavaid tähelepanekuid: Kevadisel ajal näitavad oravad üles oma kiskjaoskusi, sest nende toidulauale lisanduvad linnumunad. Siis muutuvad armsad oravad halastamatuteks röövliteks. Üks siberi orav näris ühe päeva
ehitatakse plokkidest, mille paksus on 200 mm. Vundamendi tüüp on lintvundament. Varikatus on toetud metallist postidele ja mitte soojustatud. Katus on tehtud puittaladest ning soojustatud mineraalvillaga. Sise- ja välisviimistlus Välisviimistlus: betoonelementidest seined on kaetud halli värvi krohviga. Aknaraamid on tehtud puidust, akna- ja usteraamide värvid on tumepruunid. Elamu katus ja varikatus on kaetud SBS rullmaterjaliga tumepruuni kivipuistega. Rõdud ja terass on tehtud puidust, mille värv on sama, mis on aknaraamides. Puidu kasutamine teeb maja välimus ilusamaks ja muudab seda erinevaks tavalisest kivi- või betoonmajast. Siseviimistlus: krohvitud betoonsein annab vabaduse igale omanikule ise valida oma korteri viimistlust. Kuid soovituslik eluruumides kasutada seinakatteks värvid ja tapeedid, mis saab pesta. Vannitoas ja WC-s põrandad ja seinad parem katta keraamilise plaadiga. Eluruumides on
rakkudest, hoiab koos polüsahhariidne lima. Suurimad koloonialised liigid võivad olla kuni 20 cm läbimõõdus nagu pannkoogid.Vetikaperekonna Nostoc ühte liiki kutsutakse järveploomiks, sest suuremad ongi ploomi mõõtmetega. Mikroskoobis näivad gaasivakuoolidega sinivetikad pruunidena, vees sinakasrohelistena. Värvuse annab klorofüll, lisaks fükotsüaniinid, fükoerütriin, müksoksantofüll. Kui lisapigmente on rohkesti, võib nende värvus varieeruda lillast tumepruuni ja tumepunaseni. Võivad moodustada puhkespoore, mis järve põhjal võivad püsida elusana kümneid aastaid. Eelised ongi puhkespoorid, gaasivakuoolidega liikidel üles-alla liikumise võime, võime ahmida lühikese ajaga tagavaraks toitesooli ning siduda õhulämmastikku. Saavad elada ka siis, kui valgust väga vähe. Samuti on võimelised tootma aineid, mis peatavad võistlevatel organismidel arengu (bakteriotsiinid, antibiootikum tsüanobakteriin).
Pähkli Energ.väärtus: 354 kCal kookoseks. kopraks nimetatakse , on kuivatatud sisu kasutatakse tähtsaim ja nõutavaim saadus riivitult kondiitri- ja maailmaturul kosmeetikatööstuses, see on tooraineks kookosõli ja või saamisel. Kastan Õhuke tumepruuni,nõrgalt Süüakse põhiliselt praetult. Sisaldab tärklist, kuni 17% Söödavate kastanite puitunud koorega pähkel, Valmistatakse suhkrut, kaaliumit, C- ja B- erivorm on kollakaspruuni kestaga seeme. jahu,magustoite,püreesid ja rühma vitamiine. maroonkastanid. Väiksed, hautisi.Võib süüa toorelt, muna- või
lagunemisel ka bakterid. Eelistab lehtpuud ja lagundab ka lülipuitu. 2. Putukkahjustused Eestis on väga palju erinevat liiki mardikalisi, kes kahjustavad puitu. Neist levinuimad on tooneseplased, siklased ja kärsaklased. Kahjurite munadest kooruvad vastsed, kes närivad puidus käikusid ja kahjustavad seeläbi puitmaterjali. 2 Tooneseplased ehk puidukoid Toonesepp on meil kõige levinum puidukahjur. Eestis on neid leitud 28 liiki. Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi 4–8 mm pikkuse silindrilise kehaga mardikad, kelle vastsed toituvad puidust. Emased mardikad munevad puitu 20–30 piimvalget ovaalse kujuga muna. Nendest väljunud vastsed närivad ennast puitu ning ei välju sealt enam enne nukkumist. Täiskasvanud vastne on 5–10 mm pikk, valge usja keha ja kolme paari lühikeste jalgadega. Nukkumiseks õõnestab ta puidu pinna lähedale laiema kambri ning valmistab puidujahust kookoni
aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel · tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg) · 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. KARU Ursus arctos L. · suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga · saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud · kõnnib talla peal · hambad on nürid, kuna sööb nii taimset kui ka loomset toitu · Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud · magab talveund · eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike · liiguvad enamasti ringi videvikus ja öösel, harva päeval · tüvepikkus 160...250 cm · 150..
Viinamäetigu oli aastatel 19581994 Eestis looduskaitse all. Praegu on ta LääneEestis ja saartel kohati üsna harilik loom ning ta on jõudnud üsna paljudesse paikadesse ka mujal MandriEestis. 2. KIRITIGU on samuti suure kojaga liik. 5,5 kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 1418 mm (enamasti 1222 mm) ja kõrgus 1022 mm (enamasti 18 25 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud. Teo keha värvus on pruun kuni mustjashall. Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel: leht ja segametsades, parkides, aedades, surnuaedades. Viimastel aastakümnetel on selle liigi levila Eestis märgatavalt laienenud ja ta on aiakahjuriks muutunud. Kiritigu levib enamasti inimeste kaasabil koos mulla ja taimedega ning kohaneb uue elupaigaga tavaliselt kiiresti ning väga edukalt
Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) nektarinäärmed puuduvad ja mesilane neid taimi ei külasta. Loomne mesikaste on loomse päritoluga magus kleepuv vedelik, mis paikneb puude ja põõsaste lehtedel. Taimemahlast toituvate lehetäide, kilptäide ja teiste putukate väljaheide, mis sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid ja dekstriine. Loomse mesikaste päritoluga mesi on rohekaspruuni kuni tumepruuni värvusega ja mõrkja maitsega. Sobib inimestele toiduks, kuid ei sobi mesilastele talvesöödaks kuna jätab palju seedejääke. Taimne mesikaste on taimse päritoluga magus vedelik, mida eritavad taime lehtede rakud teatud looduslike tingimuste mõjul. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paiknevatele emassugurakkudele, mille tagajärjel toimub viljastumine. Õietolmu koguvad
mitte koera haukumise sarnane. Omamoodi ilusanagi kõlab see hääl veebruaris ja märtsis, mil loodus ööhäältega ju muidu nii kitsi on. JOOKSUAEG, POJAD Jooksuaeg on rebasel veebruaa, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Mõnikord pesitsevad nad hoopiski mõnes looduslikus peidikus-kivivares, kaljulõhes või siis hüljatud kaevanduse käigus. Urul on alati mitu sissekäiku. Tiinus kestab 55-65 päeva, mille järel sünnivad pimedad ja tumepruuni pehme karvastikuga kaetud pojad. Poegi 3-10, Eestis keskmiselt 4-7. Silmad avanevad kahenädalaselt. Imetamine kestab kuu aega, üle kahenädalastele poegadele annab ema ka peenestatud toitu. Lapsi kasvatavad mõlemad vanemad ja saavad nende pärast tublisti vaeva näha. Kõigepealt sellepärast, et kasvavad rebasekutsikad vajavad palju toitu ja siis veel sellepärast, et nad sirgudes seiklushimulisteks muutuvad ja ei taha enam urus püsida. Urust hakkavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
