Abstraktne-assotsiatiivne tüüp Samuel Johnson on öelnud, et inimene peaks lugema seda, mis teda huvitab, kohustuslikust kirjandusest pole eriti palju kasu. Abstraktne-assotsiatiivne lugeja-see olen mina. Abstraktsed- assotsiatiivsed lugejad on need, kes otsivad raamatuga mingisugust sidet, mis neid seob. Huvi aga on koondatud reprodutseerimisele. Mina olen elava kujutlusvõimega ning minu ja raamatu vaheliseks sidemeks on samastumine, kogu aeg raamatuid lugedes meeldib mulle ennast siduda peategelasega või kellegi muuga, kes peab sangarlikke võistlusi ja vapraid tegusid. Minu üks lemmikumaid raamatuid on ,,Harry Potter ja tarkade kivi", raamat, mille autor
summavektori määrab tekkinud murdjoone sulgeja so vektor mis suundub esimese liidetava alguspunktist viimase liidetava lõpp-punkti. Kahe vektori vahe leidmiseks viiakse nad ühisesse alhuspunkti ja nende vahe on vektor, mis kulgeb vähendaja lõpp-punktist vähendatava lõpp-punkti. Vektorite liitmine allub järgmistele arvutusseadustele: 1. vektorite liitmine on kommutatiivne ( a+b=b+a) 2. vektorite liitmine on assotsiatiivne a+(b+y)=(a+b)+y 3. lahutamise olemasolu seadus, tähendab seda et ka vektorvõrdustes võib viia liikmeid teisele poole, muutes märki. Vektori korrutamine arvuga Vektori korrutiseks arvuga nim vektorit mille pikkus võrdub arvu absoluutväärtuse ja lähtevektori pikkuse korrutisega ning mis on lähtevektoriga sama- või vastassuunaline vastavalt sellele,kas arv on positiivne või negatiivne. Vektorruumi mõiste  kõigi n-dimensionaalsete vektorite hulka nim n-dimensionaalseks vektorruumiks
1.Aritmeettika-loogika seade (ALU) - , . ALU . . , (, , , ,...). , ( , , ,...). , . ( ) , , . Protsessori üldstruktuur , . (..) , - () . . . - . () . . , . . " " ROM , (), , . " " RAM , . - . 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Peidikmälu, vahemälu (Cache) , , , . - . - , , . . - , . , , -, , - . , -, , , - . , , - . . . . , , . , , . Kogumassotsiatiivne. , , - 1 32 , CD/DVD/BD- . . 3. Printerid . , .. - . , , . , , . : , . , . , , .
1. Koodimuundur. Koodimuundur. (Code converters) - , . . 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Peidikmälu, vahemälu (Cache) , , , . - . - , , . . - , . , , -, , - . , -, , , - . , , - . . . . , , . , , . Kogumassotsiatiivne. , , - 1 32 , CD/DVD/BD- . . 3. KUVARID CRT (Cathode Ray Tube) kuvar - -
enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine, positiivne hoiak ...) sotsiaalsed strateegiad (üleküsimine, koos töötamine ...) Mis on õppimine? harjutamise või kogemuse teel omandatud käitumise või ÕO8, L8 tegevuse muutus, mis kestab küllalt pikka aega Mis on assotsiatiivne Assotsiatiivne õppimine on: uute käitumisviiside ÕO8, L8 õppimine ehk tingimine omandamine,vanade käitumisviiside kohandamine ja (conditioning)? Nimeta 2 asendamine uutega.uued seosed seoses käitumise ja erinevat tingimise liiki. Miks nimetatakse keskkonna vahel, vanade seoste modifitseerimine ja tingimist assotsiatiivseks asendamine uutega õppimiseks? Mis on klassikaline Klassikaline tingimine on õppimise vorm, mis leiab aset, ÕO8
- omandatakse sageli ühekordse nägemisega · Kognitiivne õppimisteooria: - sisemise huvi äratamine ja sellest lähtuva aktiivsuse üles näitamine · Sotsiaal-konstruktivistlik õppimisteooria: - õpilase sisemine aktiivsus - mõtete vahetamine teiste inimestega - õppimine rajaneb juhendamisel ja õpetamisel (Krull 2000) Biheivioristlikud õppimisteooriad · Klassikaline tingimine · Operantne tingimine · Assotsiatiivne tingimine Klassikaline tingimine · Klassikaline õppimine- Ivan Pavlovi katse koeraga (Krull 2000 lk. 182) märkide ja seoste õppimine 1) Liha tekitab koeral automaatselt nt. Autos hakkab vilkuma kütuse süljeerituse. Neutraalne stiimul, näidik Pavlovi katses mingi heli, süljeeritust ei tekitanud.
09.2015 Biheivioristlikud õppimisteooriad (3) • Klassikaline tingimine – Seose kujunemine tingimatu ja tingitud refleksi ehk tingimatu ja tingitud ärritaja vahel –Klassikaline tingimine – Signaali õppimine –Assotsiatiivne tingimine • Assotsiatiivne tingimine – Asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine (kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, –Operantne tingimine järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud) – Ka seos kahe neutraalse ärritaja vahel • Operantne tingimine
Mõtlemise osa peavad biheivioristid teisejärguliseks. Viidates asjaolule, et mõtlemisprotsesside puhul on tegemist järelduslike konstruktsioonidega, leiavad nad, et ainukesed faktid, mida õppimise puhul saab kindlalt fikseerida, on keskkonna märguanne ja õpitud reageering sellele. Biheivioristlikud õppimisteooriad jagunevad: · Klassikaline tingitus: Ivan Pavlov (1849Â1936) · Operantne tingitus: Edward L.Thorndike (1874Â1949) · Assotsiatiivne tingitus (Krull E, 2000) 6 2. KLASSIKALINE TINGITUS Klassikalist tingitust seostatakse harilikult vene füsioloogi Ivan Pavlovi (1849Â1936) avastusega. Pavlov uuris esimesena eksperimentaal meetodil õppimist. (Krull E, 2000) Klassikalisel tingimisel toimub õppimine siis, kui kaks sündmust esinevad ajas koos. Toimub
Näiteks endise juveelivarga Bill Mason'i ülestunnistustes, kus peategelane rikastus teiste tagant varastamisega. Ta lausa nautis varastamist, sest ta sai lisaks rikkusele ka metsiku ,,adrenaliini süsti". Teose lõpuks mõtlesin ka ise nagu varas. Poodi minnes ja müüjat tervitades oli alati mõni uus skeem mõtteis, kuidas tulla poest rikkamalt välja kui sinna sisenedes. H. Mugasto esitatud lugejate põhitüüpidest olen ma abstraktne- assotsiatiivne lugeja, sest mulle meeldib samastuda peategelasega ning luua sidemeid teosest saadud mulje ja enda kogemuste vahel. Teisalt olen intellektuaalne- tahteline tüüp, kes otsib raamatuist tahtejõudu parema tuleviku nimel. Olen lugenud ka raamatuid, kus peategelased on jõudnud soovitud rikkuseni ebaseaduslikul moel ning need teosed on mõjutanud minu mõttemaailma negatiivselt.
vormides. Valdkonnad: majandus, õigus, poliitika, ühiselu ametlik ja mitteametlik korraldus (s.t sotsiaalsed normid). Vormid: tootmine, kaubavahetus ja raharinglus; seaduste kehtestamine ja kohtumõistmine; ametlik võim, selle omandamine ja edasiarendamine; grupid oma väärtuste ja traditsioonidega; riigid oma ametliku elukorraldusega jm. Uurimisobjektiks on INIMühiskond ((inim)liigi loomuomane elukeskkond). Inimene ja peaaju koore assotsiatiivne osa (väärtused, huvid, tunded, intellektuaalse ning loomingulise töö ja mõistmise võimalused, isiksus ja käitumise motivatsioon). Ühiskonna mõõdetavusest: 1. Ühiskond on mõõdetav nagu looduski; 2. Ühiskond ei ole sama reaalsus kui loodus, ta on olemuslikult erinev, mistõttu ei ole ta ka tunnetatav nagu loodus. Sotsioloogia eripära: kriitilisus mõõdame üksikisikut, püüame üksikus näha üldist
mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud, maapaomeeleolud arbujad ja nende kaasaegsed: Bernhard Kangro (1910-1994) Karl Ristikivi (1912-1977) 17 luulekogu paguluses "Inimese teekond" (1972) Loodusluuletaja inimene võõras, muutunud maailmas nn kadunud põlvkond: Kalju Lepik (1920-1999) "Tuulisui" rühmituse kokkukutsuja vastupanuluule, kirjanik võõras maailmas, maapaos olemise mõtestamine traditsiooniline vorm, assotsiatiivne luule, rahvaluule mõjutused, intertekstuaalsus Raimond Kolk (1924-1992) Ivar Grünthal (1924-1996) murdekeelsus luule sõjast ja erootikast, autobiograafil. ja ajaluule "Ütsik täht" (1946) sonett, riimileidlikkus Ilmar Laaban (1921-2000) modernist- sürrealist "Ankruketi lõpp on luule algus" (1946) "Rroosi Selaviste" paguluses hariduse saanud noored: Ivar Ivask (1927-1992) identiteeditunde väljendamine
Puu mõiste tähistata v referents PUU hääliku- järjend tähistaja referent Tähenduse koostisosad ·Nominatiivne tähendus on keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendus. ·Ekspressiivne tähendus on keelendi põhitähendusele toetuv emotsionaalselt värvitud tähendus. ·Assotsiatiivne tähendus - lisatähendus, mis tuleneb sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast Tähenduse liigid · - keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus; sama Leksikaalne tähendus sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. · Aktuaalne tähendus - keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus (surema: mu kingad on surnud) ·Grammatiline tähendus - ühesuguste muutevormide ühine tähendus (tunnused või tüveteisendid)
alguspunkt viia eelmise liidetava lõpp-punkti ning summavektori määrab tekkinud murdjoone sulgeja so vektor mis suundub esimese liidetava alguspunktist viimase liidetava lõpp-punkti. Kahe vektori vahe leidmiseks viiakse nad ühisesse alhuspunkti ja nende vahe on vektor, mis kulgeb vähendaja lõpp-punktist vähendatava lõpp-punkti. Vektorite liitmine allub järgmistele arvutusseadustele: 1. vektorite liitmine on kommutatiivne ( a+b=b+a) 2. vektorite liitmine on assotsiatiivne a+(b+y)=(a+b)+y 3. lahutamise olemasolu seadus, tähendab seda et ka vektorvõrdustes võib viia liikmeid teisele poole, muutes märki. Vektori korrutamine arvuga Vektori korrutiseks arvuga nim vektorit mille pikkus võrdub arvu absoluutväärtuse ja lähtevektori pikkuse korrutisega ning mis on lähtevektoriga sama- või vastassuunaline vastavalt sellele,kas arv on positiivne või negatiivne. Vektorruumi mõiste  kõigi n-dimensionaalsete vektorite hulka nim n-dimensionaalseks vektorruumiks
Vektorkorrutis on null, kui vektorid on paralleelsed, s.t. kui vektoritevaheline nurk on 0º või 180º. Siit tuleneb ka, et vektori vektorkorrutis iseendaga on null: a × a = 0 . Kahe vektori vektorkorrutis on antikommutatiivne: a × b = -b × a . See tuleneb vektorkorrutise definitsioonist, täpsemalt tema suuna määramisest. Vektorkorrutis on distributiivne: (a + b)× c = a × c + b × c . Seda saab kontrollida geomeetriliselt. Kolme vektori vektorkorrutis ei ole assotsiatiivne: (a × b )× c a × (b × c ). Ka see selgub vektorkorrutise definitsioonist. 5. Skalaar- ja vektorkorrutised komponentides Olgu antud kaks vektorit: a = ax i + a y j + az k b = bx i + b y j + bz k Korrutades need vektorid skalaarselt, saame a b = a x bx + a y b y + a z b z Korrutades need vektorid vektoriliselt, saame
Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas ,,Tuleviku rajad". 1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Vormilt hajusamad luuled kajastavad sõjaaegseid kohemusi, esimesi pagulasmeeleolusid ja kibedat protsesti vabaduse kaotanud kodumaa saatuse pärast. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Domineerib assotsiatiivne struktuur, mida iseloomustavad järsud kontrastid, üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist
. Vektoreid nim komplanaarseteks, kui nad pärast ühisesse alguspunkti viimist asuvad ühel ja samal tasandil. Kahe vektori skalaarkorrutiseks nim vektorite moodulite ja nende vahelise nurga cos korrutist. . Omadused: · Vektorite skalaarkorrutis võrdub 0-ga, kui üks teguritest võrdub nulliga või vektorid on omavahel risti. . · Vektorite skalaarkorrutis on kommutatiivne. . · Vektorite skalaarkorrutis on assotsiatiivne skalaariga korrutamise suhtes. . · Skalaariga korrutamise on distributiivne. . · Vektori sklaarruuduks nim vektori skalaarkorrutist iseendaga. . . Kahe vektori vektorkorrutiseks nim vektorit, mis rahuldab järgmisi tingimusi a) b) c) Moodul võrdub vektoritele ehitatud rööpküliku pindalaga. Omadused:
Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas „Tuleviku rajad“. 1946 ilmus debüütkogu „Nägu koduaknas“. Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Vormilt hajusamad luuled kajastavad sõjaaegseid kohemusi, esimesi pagulasmeeleolusid ja kibedat protsesti vabaduse kaotanud kodumaa saatuse pärast. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Domineerib assotsiatiivne struktuur, mida iseloomustavad järsud kontrastid, üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist 3 ängistustunnet
kompleksarvu mooduliks ja suurust selle kompleksarvu järgmised: argumendiks; neid tähistatakse järgmiselt: 1) maatriksite korrutamine ei ole kommutatiivne, s.t. leiduvad r z| , arg z . sellised maatriksid A ja B, et Kompleksarvu z 0 argument on üheselt määratud kuni AB BA; arvu 2täisarvu kordse 2) maatriksite korrutamine on assotsiatiivne, s.t. täpsuseni. Seepärast lepitakse sageli kokku valida mingil ABCABC, alati, kui vaadeldavad maatriksid on kindlal arvtelje poollõigul korrutatavad; pikkusega 2näiteks 0 2. 3) liitmine ja korrutamine on seotud distributiivsusega, s.t. Suurused r ja avalduvad x ja y kaudu valemitega: AB CAB AC, A BC AC BC
Üldisel: *suured muutused kirjanduselus=>loominguvabadus *hakkas kehtima kollegiaalsuse nõue, mis piiras ainuisikuliselt tehtud otsuseid *loomingulise tegevuse taaselustumine, nõidusunest ärkamise aeg *Luule uuenemine (vabavärss, arbujate tagasitulek, kassettipõlvkond) *uus põlvkond luules, kes uskus paremasse tulevikku, vabadusse *isikupära *luule teisenemine, luulebuum (1963-68) *luule arenes modernismini *optimistilik eluvaade *rooma maailma avastamisest *assotsiatiivne (ühendav) luule Tähtsamad esindajad: vanem põlvkond: D.Vaarandi: ISEL: *tugev lürism *"lihtsate asjade" teema *tundeline armastuslüürika *kasutab sageli rahvaluule kujundikeelt *vabavärss *mitmekihilised luuletused *luules kujunes keskseks kõige selle mõtestamine ja kuulutamine, mis on inimväärne ja oluline *käsitleb ka elu varjupoolt LK: *Unistaja aknal *Selgel hommikul *Rannalageda leib (inimväärse kujutamine) *Tuule valgel *Eestimaa mullad B.Alver ISEL: 1)inimlikkus,
ja vaheldamine (Interleaving) Aritmeettika-loogika seade (ALU) ALU - aritmeetika-loogika seade - , . ALU . . , (, , , ,...). , ( , , ,...). , . ( ) , , . Protsessori üldstruktuur , . (..) , - () . . . - . () . . , . . " " ROM , (), , . " " RAM , . - . Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Peidikmälu, vahemälu (Cache) , , , . - . - , , . . - , . , , -, , - . , -, , , - . , , - . . . . , , . , , . Printerid Printer . , .. - . , , . , , . : , . , . , , . . . , . maatriksprinter (Dot matrix printer) ,
väikelapse kõne arengut. Kõne areng sõltub lapse tegevusest. Kujuneb seos praktilised toimingud - nende kujutlused- kujutluste väljendamine teiste jaoks mingite vahenditega, sh keelevahenditega. Oluline on koostegevus lapse ja täiskasvanu vahel.Lapse esimesed keeleüksused vajavad kujutlusi, millele toetuda, hiljem vajavad üldistatud kujutlused ja nende sõltumatus situatsioonist keelt. Peamine üksus on ütlus, kõneloome on heuristline(avastuslik). ¤ PSL uurimismeetodid: assotsiatiivne eksperiment- katses osalejale esitatakse stiimulsõna,tal tuleb sellle vastata esimese meeldetulnud sõnaga(vabad assotsiatsioonid). Saadud andmete põhjal koostavad lingvistid assotsiatsioonide sõnastikke, mida on hea kasutada näiteks keele õpetamisel. PSL huvitab esmajoones assotsiatsioonide laad ja selle sõltuvus kasutatud sõnadest. Verifitseerimine- ¤ PSL rakendusvõimalused eripedagoogikas/logopeedias. assotsiatiivne eksperiment pakub
asuvad mingi fikseeritud hulga elemendid. Enamasti eeldatakse, et selle hulga võrdusi elemente saab liita ja korrutada. Kõige sagedamini on selleks hulgaks reaal- või AA-1=A-1A-E. kompleksarvude hulk. Üldisemalt võib selleks hulgaks olla suvaline korpus või Pöördmaatriks eksisteerib ainult siis, kui maatriks A on regulaarne (determinant isegi assotsiatiivne ühikelemendiga ring. A ei tohi võrduda 0ga) Maatriksi A=(aij) transporneeritud maatriksiks nimetatakse maatriksit AT=(aij), Kui maatriksis on m rida ja n veergu, siis öeldakse, et tegemist on ( )- s.t et maatrikis read kirjutame veergudena. indat järku maatriksiga või lihtsalt ( )-maatriksiga. Selline maatriks näeb
= 0 + 0 = 0, .................................................................................................................................... 1 (1 + 1 ) + 2 (2 + 2 ) + + ( + ) = (1 1 + 2 2 + + ) + (1 1 + 2 2 + + ) = 0 + 0 = 0, s.o + Vabavektorite liitmine on assotsiatiivne. (14.3) Viimase tõestamiseks saame kasutada ainult vektorite liitmise definitsiooni, sest hulga E ehituse kohta midagi muud me veel ei tea. Fikseerime mingi punkti AE (vt.joonis) Leiduvad punktid B,C,D E nii, et = , = , = Valemi (14.2 + : = ) abil saame millest paremate poolte võrduse tõttu saame vasakute poolte võrduse. Sellega oleme valemi tõestanud.
suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Oidipuse kompleks - rajaneb Sophoklese "Kuningas Oidipusel" mõte, et igas mehes peitub väljatõrjutud soov tappa oma isa ja abielluda emaga Elektra-kompleks - tütre soov abielluda isaga; seostub ka peenisekadedusega (Jungi käsitluses) Primaarsed protsessid Freudil  psüühe assotsiatiivne toimimismehhanism, mille puhul psüühe ei toimi mitte vastavalt loogikareeglitele ja arvestades tegelikkust, vaid alateadlikest mehhanismidest lähtudes (tihendamine, nihutamine), mis alluvad naudinguprintsiibile Sekundaarsed protsessid Freudil järgivad reaalsusprintsiipi. Psüühe üritab arvestada tegelikkust ja selle piiratud rahulduse saamise võimalusi. Kirjandus oleks primaarsete ja sekundaarsete printsiipide kooskõla. Retoorika Retoorika `ars bene dicendi', väitluskunst, kõnekunst
Mõned kirjanikud on oma loomeprotsessi võrrelnud sigitamise, raseduse ja sünnitamisega; Kunstniku biograafia kui haiguslugu Kirjandus kui võimalus vabaneda hingelisest traumast (autoteraapia) Nartsissistliku defitsiidi tasakaalustamine: kunstnik identifitseerib ennast oma taiesega. Puuduvat sisemist täiuslikkust kompenseeritakse sümboolselt täiusliku teose abil. Oidipaalset laadi motivatsiooniks on mehe sünnituskadedus Primaarsed protsessid Freudil  psüühe assotsiatiivne toimimismehhanism, mille puhul psüühe ei toimi mitte vastavalt loogikareeglitele ja arvestades tegelikkust, vaid alateadlikest mehhanismidest lähtudes (tihendamine, nihutamine), mis alluvad naudinguprintsiibile Sekundaarsed protsessid Freudil järgivad reaalsusprintsiipi. Psüühe üritab arvestada tegelikkust ja selle piiratud rahulduse saamise võimalusi Kirjandus oleks primaarsete ja sekundaarsete printsiipide kooskõla. Fantaasia
emotsionaalset või psüühilist reageerimist ja mis on sarnased instinktiivsetele või refleksiivsetele reageerimistele. Ehk kui me kogeme midagi negatiivset võtame näiteks, et me kukume eksamil läbi siis me võime hakata kogema enne igat järgnevat eksamit ärevust ja seda mitte ainult selle kindla aine eksamil vaid ka teistes ainetes. Õppimine seisneb uue märguande omandamises. 1 Assotsiatiivne tingitus Klassikalise tingituse kujunemiseks on vajalik orienteerumisrefleksi esilekutsuva ehk neutraalse ärritaja kas eelnev või üheaegne toime tingimatu ärritajaga. Selle tulemusena tekib assotsiatiivne seos kahe ärritaja vahel ja algul neutraalsest ärritajast saab tingitud ärritaja, mis hakkab vallandama samasugust reaktsiooni nagu tingimatu ärritajagi. Tekkinud on kahe eri liiki ärritaja assotsiatiivne seos.
.........15 3. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid................................................................15 10. PILET.........................................................................................................................................15 1. Aritmeetika-loogika seade (ALU) ...........................................................................................15 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. ......................................................................................................................................................15 3. Printerid....................................................................................................................................16 11. PILET.........................................................................................................................................17 1. Trigerid......
eesti tardunud luulesse kergust, hoogu, eksootikat ning sära (luuletus "Irax"). 1996. aastal vastab ta intervjuuerija küsimusele: Kust võtsite nendes oludes oma luules kajastuva optimismi?  võibolla kartusest, et kui ma maailma hakkan teisiti nägema siis osutun löödud tüübiks (Kross 1995). Krossi ande laad ja mastaap tulid paremini välja järgmise aasta luules, mis koguna "Kivist viiulid" ilmus 1964. Seal olid esindatud nii tema suurejooneliselt barokne vabavärss kui ka assotsiatiivne kujundiloogika. Runnel iseloomustab seda kui lineaarset loogilist arutlust ja teostust, mida saab harvem, kui see hea oleks, meeleline kaemus. Taas Krossi luulest ajendatuna areneb eesti luulekriitikas pikk ja segane vaidlus intellektuaalse luule ja selle kahjulikkuse üle. Samal ajal annab selle raamatu kõiki motiive koondav assotsiatiivne (s.t tavamõistes süzeetu) poeem "Maailma avastamine" nime terve ajajärgu suundumustele. (Poeemi moto kõlab:
ning korrutamise vahel. Ühikmaatriks Maatriksi mille reavektoriteks on 1 , 2 ,..., m , korrutiseks maatriksiga mille veeruvektorid on 1 , 2 ,..., p , nimetatakse maatriksit kus i j tähistab vektorite i ja j skalaarkorrutist. Maatriksite korrutamise omadused ja seosed lineaarsete tehete ning korrutamise vahel on järgmised: 1. maatriksite korrutamine ei ole kommutatiivne, s.t. leiduvad sellised maatriksid A ja B, et AB BA ; 2. maatriksite korrutamine on assotsiatiivne, s.t. A (BC)= (AB) C alati, kui vaadeldavad maatriksid on korrutatavad; 3. liitmine ja korrutamine on seotud distributiivsusega, s.t. A(B+C)=AB+AC, (A+B)C=AC BC alati, kui antud tehted on teostatavad; 4. kui eksisteerib maatriksite korrutis AB, siis a(AB)=(aA)B=A(aB) iga a korral. m-ndat järku ühikmaatriksiks nimetatakse m-ndat järku ruutmaatriksit. 9. Transponeeritud maatriks. Sümmeetriline maatriks. Maatriksi ridade ja veergude elementaarteisendused.
6 halastaja samaariamees, Buridani eesel. Fraseoloogilise nominatsiooni aluseks olevad tunnused võivad avalduda väljendi struktuuris erinevatel viisidel: Motiveeritud nimetused, mille prototüübi tunnused sisalduvad väljendi atributiivses komponendis: eksinud lammas, valge vares vms Väljendid, mille nominatsiooni aluseks on tunnustest tekkiv assotsiatiivne tervikkujutelm: hunt lambanahas, kits kärneriks, ingel maa peal jne. selliste nimetuste puhul kirjeldatakse inimest mitmest aspektist korraga. Situatsioonist lähtuva kujundiga nimetused, mis on sageli tekkinud mingi kirjandusliku süzee alusel: halastaja samaariamees, Taavet ja Koljat, koer heinakuhja otsas jne. (Õim 2001B) 2. 3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid Põhisõna tähistab fraseologismis eeskätt inimest kui sellist ja võib nimetamisel
Kompleksarv kui reaalarvude paar. Tehted kompleksarvudega. Tehete omadused. Kompleksarvu algebraline kuju. Tuletatavad tehted ja nende omadused. Kompleksarvuks nimetatakse reaalarvude paari (x,y). C = {(x;y) | x, y R} Tehted kompleksarvudega: z1 = (x1; y1) C; z2 = (x2; y2) C 1. liitmine: z1 + z2 = (x1 + x2; y1 + y2) 2. korrutamine: z1 * z2 = (x1x2 - y1y2; x1y2 + x2y1) Kompleksarvudega tehete omadused 1. liitmine on kommutatiivne, st z1 + z2 = z2 + z1 z1, z2 C korral 2. liitmine on assotsiatiivne, st (z1 + z2) + z3 = z1 + (z2 + z3) z1, z2, z3 C korral 3. liitmise suhtes leidub nullelement (reaalarv 0, 0 + z = z + 0 = z z C korral), st leidub C, nii et z + = + z = z z korral; = (0; 0) = 0 4. igal kompleksarvul z = (x; y) = x + yi leidub (liitmise suhtes) vastandarv, st selline arv w C, et z + w = w + z = 0; w = -z 5. korrutamine on kommutatiivne, st z1z2 = z2z1 z1, z2 C korral 6. korrutamine on assotsiatiivne, st (z1z2)z3 = z1(z2z3) z1, z2, z3 C korral 7
muutub ka kogu ekraani mahtuvus, mis mõjutab ka vahelduvvoolu. Kui erinevate ekraani punktide puudutuse mõju on teada (kalibreeritud), saab määrata ka puutepunkti koordinaaadid. Pilet 20 1. Multipleksor, demultipleksor.  Vaata Pilet6 2. Virtuaalmälu. - Vaata pilet 20 3. Puutetundlikud ekraanid.  Vaata Pilet19 Pilet 22 1. Aritmeettika-loogika seade (ALU). 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne 3. Printerid. Aritmeettika-loogika seade (ALU). Sõltumata arvuti ja protsessori ehitusest on arvutis alati üks skeemiosa, kus teostatakse otsesed arvutustehted ja muu infotöötlus - nimelt aritmeetika-loogikaseade ehk ALU (Arithmetical and Logical Unit). Eri protsessoritel on üldiselt erinev tehete
Ühe kogemuse põhjal õppimine (onetrial learning) ja ülipikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel (CS ja US) Reaktsioonid kuuluvad teatud kokku sarrustasudega (tuvil nokalöök toidu ja vee, üleshüppamine ja tiibadega vehkimine valuärrituse puhul) Liigiomased kaitsereaktsioonid (Bolles 1970) vs. suvaline vastusohule ja valule Treenitud loomade "väärkäitumised" 33. Milliste tingimuste puhul tekib stiimulite vahel seos? Assotsiatiivne õppimine: stiimulite ja/või reaktsioonide seostamine · uute käitumisviiside omandamine · vanade käitumisviiside modifitseerimine ja asendamine uutega · uued seosed seosed käitumise ja keskkonna vahe · vanade seoste modifitseerimine ja asendamine uutega 34. Tooge näide varieeruva intervallkava kohta. Intervallskeem: sarrustatakse esimest vastust teatud ajavahemiku järel kindel, muudetav 35. Kas loomad on võimelised a) loovalt probleeme lahendama ja b)aru saama
Õppimistingimuste loomisega sõnavoolavus numeraalne võimekus 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös? ruumiline ettekujutamine assotsiatiivne mälu Planeerimine, realiseerimine, reflekteerimine taju kiirus arutlus 5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Need on kõik nõrgalt omavahel seotud. Ei ole, on koordineeriv
Tunduvalt väiksem liigutuslik repertuaar võrreldes tavalise lapsega. Motoorsete oskuste ilmnemine, mis või olla vastuolus normaalarengu põhimõtetega. Ebanormaalsed liigutusmustrid ja põhiliikumise komponentide kombinatsioonid. Ebanormaalne refleksiaktiivsus, mida ei esine ühelgi normarengu etapil. Väljendub liigutuste sooritamisel ebaefektiivne jõupingutus ja kontrollimatu lihaspinge enamkahjustatud kehaosas - assotsiatiivne reaktsioon. Kompensatoorne lihastalitlus kahjustusest vähem haaratud kehaosades. Mäluprobleemid, raskused tegevuste plaanimise ja organiseerimisega, vähenenud teadlikkus iseendast ja teistest erinevates sotsiaalsetes olukordades, vähenenud arusaam ajast ja ruumist. Raskused kehaskeemi hoomamisel, tähelepanu suunamisel ja keskendumisel Kaasuvad häired: Söömis - joomisraskused Nägemisprobleemid Kuulmiskahjustused Kommunikatsioonihäired Sensoorse tundlikkuse häired
reklaamiva firma suhtes (üksikreklaamid, reklaamikampaanijad, sponsorlus). Selle suuna alla kuulub ka olemasolevate hoiakute muutmine kauba/teenuse jaoks soodsamas (positiivsemas) suunas. Erinevad kahe protsessi/reziimi teooriad Implitsiitsed protsessid Intuitsioon on (1) mitteteadlik ja (2) kiire otsustusprotsess, mille käigus (3) kohaldatakse hetkesituatsioonile kognitiivne skeem ning mille väljundiks on 4) emotsionaalselt laetud valik. Assotsiatiivne Reeglipõhine Sisu Assotsiatsioonid Loogikareeglid Allikad Korduvad kogemused Teadlik infotöötlus (sümbolilised (sarnasus ja koosesinemine) representatsioonid Õppimine Aeglane ja järk-järguline Kiire ja ühekordne
asetsevad kas ühel tasandil või paralleelsetel tasanditel 17.Skalaarkorrutis- kahe vektori a, b skalaarkorrutiseks nimetatakse arvu a ∙ b=|a||b| cos ∠(a , b) 18.skalaarkorrutamise omadused-  skalaarkorrutis on null parajasti siis, kui vähemalt üks vektoritest on nullvektor või kui vektorid on omavahel risti  skalaarkorruti on kommutatiivne: a ∙ b=b∙ a  skalaarkorruti on assotsiatiivne arvuga korrutamise suhtes: k ( a ∙ b )=(ka) ∙b  ditributiivsus: ( a+b ) ∙ c=a∙ c +b ∙ c 19.arvutamise valem koordinaatides ristreeperis- a ∙ b=x 1 x 2 + y 1 y 2+ z 1 z2 20.Parema käe kolmik-kolmevektorilist vektorsüsteemi { x , y , z } nimetatakse parema käe kolmikus, kui vaadelduna vektori z lõpp-punktit toimub vektori x
8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne[2] 19. Pooljuhtmälud[2] 20. Mälude klassifikatsioon[2] 21. Käsu täitmine protsessoris[1] 22. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm[1] 23. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid[1] 24. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC) [1] 25. Aritmeetika-loogika seade (ALU)[1] 26. Võrdlusskeem[1] 27. Analoog ja digitaal info. Helikaart[1] 28. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)[1] 29. Katkestused arvutis (Intrrupt) [1]
33 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. VT II piletit...............................................................33 XXII......................................................................................................................................... 33 1. Aritmeetika-loogika seade (ALU).....................................................................................33 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne............................................................................................................ 34 3. Printerid, värvitrükk......................................................................................................... 35 XXIII........................................................................................................................................ 36 1. Trigerid. VT I piletit...................................
Programmi käsu täitmine koosneb mitmetest etappidest mida käivitavad juhtautomaadi juhtsignaalid. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realisatsioon loogikaskeemina. Jäik loogika: realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal. Iga muutus käsusüsteemis = uus loogikaskeem. Mikroprogrammeeritav: kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus, siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamata. Vahemälu organiseerimine: otsevastavus, assotsiatiivne, kogumassotsiatiivne Vahemälus säilitatakse sagedamini vaja olevat osa programmist, mida on protsessori käsu täitmisel korduvalt vaja. Põhimälust loetud infot säilitatakse koos aadressiga vahemälus. See teeb protsessori töö kiiremaks. Tavaliselt kasutatakse realiseerimiseks SRAM-i. Otsevastavus: lihtsaim vahemälu organiseerimisviis. Infot loetakse mälust plokkidena, mälu on jaotatud segmentideks, millest iga sisaldab teatud hulga plokke
erinevustega tsüto- ja müeloarhitektoonikas. Funktsioonid saab jagada kolme rühma. i. Primaarsed väljad – projektsioon, domineerib IV (aferentne) koore kiht. 95% modaalspetsiifiline: sensoorsed tunnused. ii. Sekundaarsed väljad – gnostiline, domineerib II ja III rakukiht, 50% modaalspetsiifiline: asjad. iii. Tertsiaarsed väljad – TPO, „tagumine assotsiatiivne kompleks“. Kõrgemad rakukihid. Funktsioon multi- ja supramodaalne: meeleline maailm. iv. Funktsioonide progresseeruv lateraliseerumine: primaarne -> sekundaarne -> tertsiaarne. g. Suurem osa ajukoorest moodustavad tertsiaarsed väljad. Olulised erinevused nii koorekihtide suhtelises paksuses, rakutüüpides ja ühendustes. Müeliini
. Näiteks järgmine 3×3-maatriks on sümmeetriline: Kaldsümmeetriline maatriks  on selline ruutmaatriks, mille transponeeritud maatriks ühtib selle vastandmaatriksiga, mille korral kehtib võrdus AT = -A Tehted maatriksitega. Maatriksite võrdsus - Me nimetame maatriksit A võrdseks maatriksiga B, kui neil maatriksitel on samad mõõtmed ning ¨uhesugustel kohtadel on võrdsed elemendid. Maatriksite A ja B võrdsust tähistame A = B. Liitmine Maatriksite liitmine on assotsiatiivne, s.t. mistahes X,Y , Z Mat(m, n) korral kehtib (X + Y ) + Z = X + (Y + Z). Iga X Mat(m, n) ning nullmaatriksi Mat(m, n) korral kehtivad X + = X, + X = X. Iga X Mat(m, n) ning tema vastandmaatriksi -X Mat(m, n) korral kehtivad X + (-X) = , (-X) + X = . Maatriksite liitmine on kommutatiivne, s.t. mistahes X,Y Mat(m, n) korral kehtib X + Y = Y + X. Lahutamine - Maatriksite X,Y Mat(m, n) vaheks nimetatakse (m, n)-maatriksit X - Y := X + (-Y ).
Alati on võimalik mõni osa vahemälust asendada infoga põhimälust. Vahemälus asendatav info säilib alati põhimälus ja seda saab sealt alati uuesti vahemällu laadida. Vahemälu on ühe osa põhimälu koopia. Loomulikult peab olema tagatud, et kui midagi vahemälus muudetakse, siis muudetakse ka vastavat osa põhimälus. 6.1. Vahemälu organiseerimine Kasutatakse kolme vahemälu organiseerimisviisi:  Otsevastavusega vahemälu (Direct-mapped cache);  Assotsiatiivne vahemälu (Associative-mapped cache);  Kogumassotsiatiivne vahemälu (Set associative-mapped cache). 1. Otsevastavusega vahemälu Otsevastavusega vahemälu on üks lihtsamaid vahemälu organiseerimisviise. Infot loetakse mälust plokkidena (Line - minimaalne vahemäluga vahetatav info hulk (4-16 baiti)). Mälu on jagatud segmentideks (Set), millest igaüks sisaldab teatud hulga plokke. Otsevastavusega vahemälus sisaldab aadress seega segmendi aadressi,
(Täieliku tagasisidega siin töötab kindla järjekorra alusel) *Grupi andmeedastus(Burst mode)- Antakse count e. tsüklite arv, mis tuleks läbi viia ning esimene aadress. Ülejäänud andmeid hakatakse võtma esimesele järgnevatelt aadressidelt. *Andmeedastus konveierina- uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal. XXII. Vahemälu(Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne Vahemälu/telefonimärkmik. Vahemälus säilitatakse sagedamini vaja olevat osa programmist, mida on protsessoris käskude täitmisel korduvalt vaja. Seega põhimälust loetud informatsiooni säilitatakse koos aadressiga vahemälus ja kui vastava mäluaadressi poole pöördudes leitakse vajalik informatsioon vahemälust, siis kasutatakse seda põhimälu poole pöördumata. See teeb protsessori töö kiiremaks, kuna põhimälust lugemine võtaks kauem aega
Lugemisel arvestatakse peegeldunud valguse intensiivsuse jms-ga. Tavaliselt peegeldub valgusest 75% tagasi, üleminekul 10%. CD-R  aluse ja peegelduva kihi vahel on orgaanilisest materjalist kiht, mille kuumutamine muudab seda läbipaistvaks. Laser peab seda lohuks. CD-RW  orgaanilise kihi kuumutamisel 300C-ni see kristalliseerub (erase), 600C-ni aga muutub amorfseks (write). PILET 5. Vahemälu (Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogumassotsiatiivne). Vahemälu organiseerimine kolmel viisil: Assotsiatiivne  vahemälu kontroller võib põhimälust võetud ploki paigutada vahemälu piires kuhu tahes Kogumassotsiatiivne  vahemälu on jaotatud kogumiteks, millest igaüks sisaldab mitut andmeplokki. Iga põhimälust vahemällu loetav plokk võib asuda suvalises kogumis, kuid kogumi piires on kindlal kohal. Otsevastavusega  iga konkreetne vahemäluplokk vastab kindlatele põhimäluplokkidele.
Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set, inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. 17.Vahemälu(cache) organiseerimine: Otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogunassotsiatiivne. Otsevastavusega vahemälu (Direct-mapped cache): Üks lihtsamaid vahemälu organiseerimise viise on otsevastavusega vahemälu. Info lugemine mälust toimub gruppidena (Line). Mälu on jagatud segmentideks (Set). Vahemälus on igale grupile oma koht. Antud näites on iga segment jagatud neljaks grupiks. Seega on vahemälus ruumi neljale grupile. Korraga saab vahemälus olla üks 0-s grupp, üks 1-ne grupp, üks 2-ne grupp ja üks 3-s grupp.
seltskonnas, aga ei mängi oma kaaslasega koos, st ei osale ühistegevuses. Paralleelmäng esineb 2-3 aastast väikelaste kõige sagedasemat mänguvormi. Samas esineb seda koolieelses vanuses lastel ka hiljem Assotsiatiivne mäng Laps mängib koos teistega, kuid ei määratle veel oma rolli ega organiseeri tegevust. See mänguliik saab lastele kättesaadavaks kolmandal eluaastal, on valdav 3-4aastastel lastel, taandub hilisemas vanuses.
vastama mingi element hulgast B). · alati, kui (x, y1) G ja (x, y2) G, siis y1 = y2 (ühelegi elemendile hulgast A ei vasta kahte erinevat elementi hulgast B) 4 Funktsiooni kompositsioon Funktsioonide f : A B ja g : B C kompositsiooniks ehk liitfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni gf : A C, mis defineeritakse tingimusega. · Kompositsioon on assotsiatiivne: h(gf ) = (hg)f . · Kui f ja g on injektiivsed (sürjektiivsed, bijektiivsed), siis gf on injektiivne (sürjektiivne, bijektiivne). Funktsiooni pöördfunktsioon Bijektiivse funktsiooni f : A B pöördfunktsioon on funktsioon f -1 : B A seab igale elemendile y B vastavusse selle elemendi x A, mille korral f (x) = y. St f -1(y) = x y = f (x). · Kui funktsioonide f : A B ja g : B A puhul gf = I ja fg = I , siis leidub f -1 ja f
θ, kus θ on vektori a ja vektori b vaheline nurk, st θ = ∠(a,b) Ristreeper on ristkoordinaadisüsteemi ristreeper. 1 Skalaarkorrutis Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse arvu Skalaarkorrutamise omadused 1. Skalaarkorrutis on null parajasti siis, kui vähemalt üks vektoritest on nullvektor või kui vektorid on omavahel risti. 2. Skalaarkorrutis on kommutatiivne: a · b = b · a. 3. Skalaarkorrutis on assotsiatiivne arvuga korrutamise suhtes: k(a · b) = (ka) · b. 4. (a +b) · c = a · c +b, c distributiivsus. Arvutamise valem koordinaatides ristreeperis Parema käe kolmik Kolmevektorilist vektorsüsteemi {x, y, z} nimetatakse parema käe kolmikuks, kui vaadelduna vektori z lõppp-punktist toimub vektori x pööre vektorini y lühemat teed pidi kellaosuti liikumise suunale vastupidises suunas. Vektorkorrutis Vektorite x, y vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit x×y, mis on
m 1 m 2 K m p kus i j tähistab vektorite i ja j skalaarkorrutist. Maatriksite korrutamise omadused ja seosed lineaarsete tehete ning korrutamise vahel on järgmised: 1) maatriksite korrutamine ei ole kommutatiivne, s.t. leiduvad sellised maatriksid A ja B, et AB BA ; 2) maatriksite korrutamine on assotsiatiivne, s.t. A ( BC ) = ( AB ) C (1) alati, kui vaadeldavad maatriksid on korrutatavad; 3) liitmine ja korrutamine on seotud distributiivsusega, s.t. A ( B + C ) = AB + AC , ( A + B ) C = AC + BC alati, kui antud tehted on teostatavad; 4) kui eksisteerib maatriksite korrutis AB, siis a ( AB ) = ( aA ) B = A ( aB ) iga a korral. Def
annaabi.ee 
