Emotsioonid Anna Pereskokova Liina Sepp 10.S Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.) Emotsioonide * Südame ja veresoonkonna töös südame töö aeglustub või kiireneb, väljendused inimene punastab või kahvatab, võib tõusta vererõhk. * Hingamises kiireneb või võib ,,hing kinni jääda". * Seedeelundkonna töös ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral suu kuivab. * Sise- ja välisnõrenäärmete töös adrenaliin suureneb põnevust tundes, kurbuse puhul pisaranäärmete töölehakkamine. Emotsiooni peamised omadused: * Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; * Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha
kopsukoe ja atmosfääri vahel. Kui pleuraõõne hermeetilisus on rikutud, siis hakkab õhk pleuraõõnde kogunema ja seal ei ole enam negatiivne rõhk, ta läheb sinna väga kergesti, sest negatiivses suunas läheb õhk kergesti, hakkab pleuraõõnde kogunema ja see omakorda, see positiivne rõhk pleuraõõnes, põhjustab pleurasurvet kopsudele, kuni nii kaugele, et teine kops langeb kokku. Ja mida rohkem see kops kokkusurutud on, seda vähem ta hingamises osaleda saab, kui täielikult koos, siis teine kops ei saa üldse hingamises osaleda. Ventiilpneumotooraks on selline, kus iga sissehingamisega tuleb pleuraõõnde teatud kogus õhku juurde, aga väljahingamisega välja ei lähe.............. Juhul kui pneumotooraks.......... õmmeldakse ava kinni ja õhk kõrvaldatakse sealt. Esmaabi korras pneumotooraks sulgemine käib nii, et vigastuse kohale pannakse üks marlilapp ja sellele üks õhku läbi laskev materjal, või mõni kile...........
Liisbet Leemets Otto Von Guericke Nov 20 1602- Mai 11 1686 Magdeburg, Saksamaa Saksa teadlane ja leiutaja Elu Õppis Leipzigi ülikoolis Õigusteadust Jena ülikoolis 1621 Matemaatikat ja mehaanikat Leydeni ülikoolis 1623 1631 sai temast mehaanik Gustavus II Avastused Leiutas esimese õhu pumba Uuris vaakumit 1663 leiutas ta kui nähtust esimese elektri Uuris õhu rolli generaatori põlemises ja Mis tootis hingamises staatilist elektrit, pöörleva väävli palli hõõrdumisel Avastused 1673 avastas, et väävli palli hõõrdumisel see hakkab hõõguma Ta avastas, et gaasi Õppis keskkonnas astronoomiat põlemine Ennustas, et tekkitab komeedi sadu suuremat valgust pole juhuslik. ja on säästlikum. (Säästulamp) Tänan kuulamast
E-vitamiin E-vitamiin E-vitamiin ehk Vitamiin E ehk tokoferoolid on E-vitamiinilaadset toimet avaldavate ainete koondnimetus E-vitamiinil on vähkkasvajatevastane toime On igapäevaselt vajalik Täielik puudumine organismist võib kahjulik ja ohtlik olla Milleks E-vitamiini vaja on? Kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks Lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks Kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises Veretrombide ärahoidmiseks Soodustamaks toitainete transporti rakkudeni Vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks Glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas Järglaste saamiseks E-vitamiini allikad Päevalilleseemneõli Rapsiõli Maapähkel Mandliõli India pähkel Oliiviõli Lõhe Päevalilleseemned Spargelkapsas Mandel Kiivi
Emotsioonid Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse. Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist Meeleolu on püsiv tundmuslik seisund. Kui tundmused on suhteliselt lühiaegsed, siis püsivamat tundmuslikku kesta vaid mõned hetked, aga ärritatud meeleolu võib inimest vallata mitmeid päevi. Kirg - tähendab kannatust, piina) on termin, mida kasutatakse väga tugevate tunnete tähistamiseks mõne asja või inimese suhtes. Kirg on intensiivne emotsioon, vastupandamatu tunne, entusiasm või iha millegi järele. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroo...
Loomsed toiduained on E-vitamiini sisalduselt suhteliselt vaesed, vähesel määral leidub seda maksas, munarebus ja seapekis. Enamus puu- ja juurvilju ei ole just kõige paremad E-vitamiini allikad. Miks on E-vitamiini on vaja: rakkude vananemise pidurdamiseks, kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime, kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas, veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks, soodustamaks toitainete transporti rakkudeni, vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas, järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks Kasutatud kirjandus : 1. http://www.toitumine.ee/e-vitamiin/ 2. http://www.kasvaja.net/E-vitamiin/id/330/ 3. http://www.okoviis.ee/index.php? est/huvitavat/v/sona/181 Tänan Kuulamast!
Esimesed Lavoisieri teadustööd käsitlesid Alsace'i ja Lorraine'i piirkonna geoloogiat. Lavoisier koostas esimese Prantsusmaa geoloogilise kaardi. 1769. aastal valiti ta Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks. Lavoisieri kuulsamad tööd käsitlevad aga põlemisreaktsioone. Ta kaalus hoolikalt nii saadusi kui ka lähteaineid ning tuli järeldusele, et põlemine pole midagi muud kui ühinemine hapnikuga. Samuti demonstreeris ta hapniku rolli taimede ja loomade hingamises ning raua roostetamises. Need katsed aitasid kummutada keemias üle saja aasta valitsenud flogistoniteooriat, mille kohaselt oli lisaks neljale elemendile (maa, tuli, õhk ja vesi) veel viies, mille nimeks on flogiston. Teooria kohaselt sisaldavad flogistoni kõik põlevad ained ning põlemine ise polegi midagi muud kui flogistoni vabanemine ainest. Lavoisier andis nimed hapnikule (oxygenium), vesinikule (hydrogenium) ja lämmastikule (nitrogenium). Paraku lõppes Lavoisier' särav elu en...
BIOLOOGIA HINGAMISELUNDKOND Hingates saab organism õhust hapnikku ja vabaneb rakkude elutegevuses moodustunud süsihapegaasist ning väikesest osast veest, mille me hingame välja veeauruna. Inimene hingab põhiliselt kopsudega, sest naha osa hingamises on ligikaudu 1-2%. Hapnikuga varustab organismi hingamiselundkond. Toidu seedimisel on üks verre imenduv lõppsaadus glükoos. Glükoosi kui ka hapniku kannab veri rakkudesse. Kui glükoos rakudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas. Seda nimetatakse rakuhingamiseks. Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi+ energia Rakuhingamisel saadakse energiat. HINGAMISTEED: 1) ninaõõs 2) neel 3) kõri 4) hingetoru 5) kopsutorud (bronhid) 6) kopsud alveool ehk kopsusomp - kopsu väiksem ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahetus KOPSUDE EHITUS Kopsude käsnj...
Rakuhingamiseks on vajalik hapnik ja glükoos. Selle käigus eraldub energia ning tekivad vesi ja süsihappegaas. Nii toitaineid kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda rakkude elutegevuses moodustunud süsihappegaasist. Naha osa hingamises on väga väike, ligikaudu üks-kaks protsenti. !!!!!!!!Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud(bronhid) ja kopsud.!!!!!!!!! Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ninas on palju verekapillaare, mis soojendavadki õhku. Kõri alumises osas on häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu. See on kõri kõige kitsam koht. Helid
Emotsioonid Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad Emotsioon kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema Emotsioonid tekivad kui inimene hindab mingit olukorda enda jaoks tähtaks Emotsioonide teke Põhiemotsioonid Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eks...
O tugev oksüdeerija -> vabaneb energia N tõstab biomolekulide reaktiivsust - leidub aminohapetes ja nukleiinhapetes S sulfiidsidemete tekkeks - valgumolekuli III järku struktuuri sidemed - naha, küünte, juuste valkudes P makroergilises sidemes - luukoe koostises Anorgaanilised ained rakus VESI * dipool -> universaalne lahusti (tähtsaim ülesanne) *osaleb keemilistes protsessides, fotosünteesis on saadus, hingamises lähteaine * suur soojusmahutavus(soojeneb ja jahtub aeglaselt tänu vesiniksidemetele) -> rakusisese temperatuuri stabiliseerija *lisaülesanded: tagab stabiilse raku sisekeskkonna, annab rakkudele kuju, kaitseb- pisarad, liigesevõie, loode- areng SOOLAD-vees lahustunud, katioonid, anioonid Element(katioon/anioon) Ül. organismis Puuduse sümptomid
Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne) subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: ...
Iseseisev töö. Roomajad. Vasta küsimustele. 1. Tuleta meelde, milline on kahepaiksete hingamine! Too välja sarnasused ja erinevused roomajate ja kahepaiksete hingamises! kahepaiksed Roomajad Hingavad kopsudega sarnasused Hingavad kopsudega Hinagvad ka naha abil Kopsud on rohkem erinevused arenenud kui kahepaiksetel
Tugenvevad ka hingamislihased, kopsude ventilatsioon paraneb, kopsumaht suureneb, paraneb gaasivahetus. Muutused hindamises ja vereringes aitavad omastada rohkem O2. Mõõdukas koormus parandab lihaste toonust ja vastupidavust. Lihased muutuvad suuremaks (suureneb ristlõike pindala), oskus lihaste tööd kordineerida. Treenides suureneb lih võime omastada O2. See saavutatakse mitokondrite suurenemisega lihasrakkudes, suurenenud ATP varuga ja hingamises osalevate ensüümide hulga suurenemisega. Suureneb lihaste võime varuda glükogeeni. Suureneb verekapill hulk lihastes. See parandab gaasivahetust töötavate lihaste ja vere vahel.
Emotsioonid Tunded ja emotsioonid võivad olla elus ühed suurimad naudingud aga ka suurimad nuhtlused. Siiski, ükski tunne või emotsioon ei ole kunagi ilma tähenduseta või mõtetu. Ei ole õigeid või valesid tundeid või emotsioone. Tunded ja emotsioonid aitavad meil ennast siin maailmas kogeda Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Seitse olulisemat emotsiooni on raev, rõõm (täpsemalt elurõõm või elujaatus), muretsemine, mõte (Hiina lähenemisviisis on mõtlemisprotsess seotud südamega, mis on eluenergia asupaik, seetõttu on mõte siin emotsioonide nimekirjas), kurbus, hirm ja ehmatus lähtuvalt energiast, mida need organismi jõude...
Inimene ja inimsuhted Põhimõisted Emtosioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Liigid: 1. afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; 2. kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks 3. frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel 4. ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens ('nüüdisinimene'). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, ...
tulemusena hapniku hulk vähenenud ja süsihappegaasi hulk tõusnud. 8.Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamisliigutusi juhib peaajus närvikeskus ehk hingamiskeskus. Hingamisel kopsumaht vaheldumisi suureneb ja väheneb. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku,roided liiguvad üles ja väljapoole. Samalajal rindkere altppolt piirav vahelihas ja rindkere põhi laskub allapoole. Kopsud osalevad sisse ja väljahingamisel passiivselt, sest nende endi lihased hingamises ei osale. 9.Milline tähtsus on aevastusel, köhimisel, haigutusel? Aevastamine- Köhimine- Haigutamine- et aju saaks hapniku 10.Millest sõltub hingamise sagedus ja kuidas mõjutab seda treenitus või mittetreenitus? Lihasetöö tulemusest ja süsihappegaasi sisaldusest veres(kui see suureneb hakkab inimene hingedama). Mittetreenitud inimene ei ole treeninud hingamislihaseid ja pingutu skutsub esile hingeldamise. Treenitud inimene on pingutusega harjunud ja tema hingamislihased on
· Rannikumeres on naftareostuse suhtes kõige vähemtundlikud lainetuse avatud vähese elustikuga liivarannad · Erinevate elustiku komponentide tundlikus õlireostusele on erinev. · Pika elutsükliga organismid on tundlikumad, kui lühemaga. · Fütoplankton Mõju vähene, taastumine kiire. · Zooplankton Mõju suurem, avaldub ka väiksema reostuse puhul. Mõju loomastikule · Põhjaloomastik hävib · Muutused hingamises, paljunemise, toitumises, käitumises, kasvus ja arengus' · Tundlikumad on filtreerijad ja hüdrofoobse kehaga vähilised (Õli kiire imendumine) · Muutused põhjaloomastikus mõjutavad planktilisi kooslusi, põjataimestiku, kalade ja lindude toidubaasi. Mõju kaladele · Otsene · Letaalne mürgitus, eriti tundlikud on mari ja maimud. · Väärarengud, kasvu aeglustumine, lühenendud eluiga, viljakuse vähenemine. · Kaudne
❏ normaalse südametegevuse ja ❏ piimas. verehüübimise saavutamiseks, ❏ stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. E-vitamiinid ❏ rakkude vananemise pidurdamiseks, ❏ Saame: ❏ kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, ❏ taimsed õlid, ❏ lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, ❏ pähklid, ❏ oluline osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga ❏ seemned, ❏ idandid. südamelihaste osas, ❏ veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks, ❏ soodustamaks toitainete transporti rakkudeni, ❏ vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, ❏ glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas, ❏ järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks. K-vitamiin ❏ Puudusel võivad vastsündinutel ja neil, ❏ rohelised taimeosad ja õlid.
1. Millised on elu omadused? Paljunemine, hingamine, seedimine jne, vereringlus 2. Mis on biomolekulid? Molekul, mis moodustub metabolismi käigus. (Sahhariidid, lipiidid jne) 3. Mis on pärilikkus? Organismide geofondi edasikandmine 4. Millised on elu organiseerituse tasemed? Mis on erinevate teadusharude nimed, mis uurib konkreetset organiseerituse taset? Molekulaarne tase(Molekulaarbioloogia), rakuline tase(Tsütoloogia), kudede tase(Histoloogia), elundite tase(Anatoomia), elundkondade tase, organismi tase, populatsooni tase, liigi tase(Etoloogia), ökosüsteemi tase(Ökoloogia), biosfäär, 5. Mis on neuraalne ja humoraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Humoraalne regulatsioon-elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel 6. Mis on loodusseadused? Looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või...
et kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. · Kuna tundub, et sellel teemal räägitakse vähe, pidasin oluliseks uurida kuidas suhtutakse suitsetamisse 7a. klassi õpilaste seas. Suitsetamine · Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sisse hingamises suu kaudu. · Suitsetamine on inimesele väga kahjulik, kuid noored ei mõtle sellele eriti. · Suitsetamine kahjustab kopse ja võib kopsuvähki põhjustada. · Suitsetamine puudutab kõiki inimesi, mis algavad tubakareklaamidest, mis tunduvad ahvatlevad ja positiivsed. · Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Suitsetamine noorte seas
D-vitamiini saadakse: · kalarasvast · munakollasest · võist · pärmist · rikastatud piimatoodetest · määrdemargariinist E-vitamiin - tokoferoolid E-vitamiini on vaja: · rakkude vananemise pidurdamiseks, · kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, · lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime, · kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas, · veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks, · soodustamaks toitainete transporti rakkudeni, · vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, · glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas, · järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks. E-vitamiini saadakse: · taimsetest õlidest · seemnetest · pähklitest · oliividest, täisterajahuKfüllokinoonidspinat, kapsas, herned Vesilahustuvad vitamiinid
Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele Makroelemendid: C H N O P S Mesoelemendid: organism vajab neid mõõdukas kogudes : Ca , Cl , Mg , Na , K Mikroelemendid: organism vajab neid vähestes kogudes aga on ikka hädavajalikud : Fe, Zn , I, Cu Elemendi ülesanne: C- moodustada keemilisi sidemeid ja hädavajalikke ühendeid . ( kuulub biomolekulide koostisesse ) H- Esineb vees ja biomolekulides N-esineb amino ja nukleiinhapetes, vitamiinides O- Vee koostises, osaleb hingamises ja kindlustab toitainete lõhustumise P- Esineb nukleiinhapetes S- esineb vitamiinides ja aminohapetes Biomolekulid- orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismis elu tegevuse tulemusel ( lipiidid, monosahhariidid ja valgu jne ) Biopolümeerid- organismides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetege Seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks : valgud, nukleiinhapped jne Bioloogilised makroelemendid: lipiidid, valgud, sahhariidid, nukleiinhapped
lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust. Uni Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma. Lihaste lõdvestumine. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis Pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Uni Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda.
Uni Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste elus, mida nimetatakse uneks. Me veedame lausa kolmandiku elust magades. Uni kestab ööpäevas keskmiselt 8 tundi, aga see varieerub individuaalselt. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Kehalisteks protsessideks on näiteks lihaste lõtvumise, muutused hingamises ja pulsi sageduses. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Ka ainevahetus aeglustub, immuunsussüsteem keskendub infektsiooniga võitlemisele ja suureneb kasvuhormooni nõristamine, mida vajame mitte ainult kasvamiseks, vaid ka keha seisundi parandamiseks. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, ta on värskendava toimega ja annab meile energiat, et taas tööle asuda. Inimene kannatab palju kaue...
Unenäod on kui tee mingisse kummalisse maailma, kus toimuv tundub sageli tõesem kui elu ise. Mõnikord on hea kergendusega ärgata, teades, et see kõik oli vaid uni, teinekord tahaks aga, et see unenägu iial ei lõppeks. Kuid mis on õieti unenägu? Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine, mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal. Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale võimalikult täielikult meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Säärase subjektiivse meetodi kõrval on tarvitatud unenägude uurimisel ka "objektiivset" meetodit. On vaadeldud magajat, eriti tema miimikat, häälitsemist, muutusi hingamises jne. Unenägude uurimisel on tarvitatud ka eksperimentaalset ...
Hingamisakt ja selle osad Hingamisakti osad on: 1) Väline e kopsuhingamine õhu liikumine atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal ja väljahingatava õhu liikumine alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport O imendub (infundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedesse, kudedest venoosse verega alveoolideni transporditakse CO2. 3) Sisemine e koehingamine kudedesse sisenenud O ära kasutamine aine-ja energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisandu...
hingamisel. Et see toimuda saaks, on tarvis hapnikku. Kui protsess on juba vallandunud, vabaneb energia. Inimene saab hapnikku kopsudesse tõmmates energiat selleks, et edasi elada. Seni kuni hingame, püsib hing sees. Tule energia vallandub soojuse ja valgusena. Ka meie hingamisega vabaneb soojusenergiat. Kuid helenduda me seejuures ei suuda. Energia vabaneb tule põlemisel tormilisemalt ja ägedamalt kui hingates. Sedamoodi võttes on tule hingamises elu ja hinge rohkem kui inimese omas. Siit edasi võib siis ju ka mõelda, et tule hingevägi on juba oma olemuse tõttu inimlikust üle." Seega on tule fenomenaalsus esindatud mitmes erivaldkonnas, sellepärast on see ka nii mitmeti käsitletav ja palju mõtteainet pakkuv. Aga kõige lihtsam viis selle tajumiseks on lihtsalt istuda kamina ette, võtta kätte tass sooja kakaod ja lihtsalt vaadata. See tõestab ennast ise.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.7 Üliõpilane:Alexander Kholin Rühm:AAVB41 Matrikli nr:134624 Juhendaja:Ly Kurist Tallinn 2015 Ma lugesin internetist artikli "Mis on emotsioonid inimeste elus" ja sealt ma sain teada , et emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena,mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.Inimestel tekib emotsioon kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.Meie elus Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses ja...
Emotsioonid Argo Kruusmaa Ranno Rentik Sissejuhatus Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioonide olemasolule põhineb valedetektori tööpõhimõte. Ajalugu Üks esimesi katseid täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse on leitud juba AntiikKreeka filosoofi Empedoklese (492 432 eKr) kirjutistest. Tema arvates taanduvad kõik nähtused neljale algomadusele soe/külm ja kuiv/märg. Ajalugu Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ''Nikomachose eetika'', milles Aristoteles arutleb emotsioonide rollist seoses vooruste ja pahedega. Tema arvates peaks inimene vältima oma tunnetes äärmusi ja püsima nö keskteel. Ajalu...
väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Need kiled võivad koosneda ühest või mitmest rakukihist.Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Ripsepiteel esineb peaaegu kõigis loomarühmades ja etendab tähtsat osa liikumises, toitumises, hingamises ja eritamises. Mõned epiteelkoe rakud võivad olla spetsialiseerunud ka mitmesuguste teiste ülesannete täitmisele: nad võivad vastu võtta välisäritusi, toodavad piima, (imetajatel), eritavad higi, vaha, rasu ja muid aineid. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku
Emotsioonid Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kogniitvseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Nt : Me oleme kurvad sellepärast ,et me nut...
Huvitav fakt: keskmine inimene on 70ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühhofüüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70lt 60le ja lastel 100lt 89le. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Unesse puutuvatest küsimustest on psühholoogia seisukohalt tähtsaim küsimus une "sügavusest". Otseselt "mõõta" une sügavust me ei saa, kuid on võimalik saada une sügavuse kohta enamvähem täpseid kaudseid andmeid
4. Liigutused ühed räägivad, teised liigutavad kehaosi, "kuutõbised" 1)Ühine kõigile unenägudele on see, et nad on katkendlikud 2)Puuduvad loogilised sidemed 3)Ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele. Unenägude uurimine Üritatud uurida aegade algusest saadik 1. Subjektiivne-pärast ärkamist tuletab inimene kõik võimalikult täpselt meelde ja kirjutab üles 2. Objektiivne, on vaadeldud magajat, eriti miimikat, häälitsemist ja muutust hingamises 3. Eksperimentaalne magajat mõjutatakse ja püütakse kindlaks teha, kuidas see mõjub unenägudele.
Väärtuskonflikt *otsene kahju puudub *keeruline lahendada 7. võimu kasutamine 6. võimuga ähvardamine 5. käitumise muutumine väärtust muutmata (silmakirjalikkus) 4. nõuandmine, konsulteerimine, selgitamine 3. minu sõnum, minu veendumus või väärtus + konkreetne kahju teisele, minu mure (lahendust ei paku!) 2. mudeldamine, eeskuju (nt. Tee nagu mina) 1. vaikimine, oma väärtuste uurimine ja või muutmine Valetamine Ära tundmine: lihaseliigutused silmanurgas, suunurgas, muutused hingamises, higistamine, sage neelatamine, punastamine, pupilli suurenemine. Valetamisel üldistatakse Kui ei oska intervjuul küsimusele vastata, küsi uuesti ja siis võidad aega.
paremini oma alateadvusega arvestada ning ka öiseid rahutusi kontrollida ja analüüsida. Uni-Mis see on? Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Füüsilised muutused une ajal: · Lihaste lõtvumine; · muutused hingamises ja pulsi sageduses.( Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le.); · üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust
1. Seleta lahti järgmised metabolismitüübid: a) Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat b) Organotroof- Organism, kes elektroni doonorina kasutab orgaanilisi aineid (loomad ja seened) c) Litotroof- saab energiat anorgaanilistest ainetest. (litotroofsete protsesside käigus anorg ühendid oksüdeeritakse, vabanev energia kasutatakse ära hingamisprotsessides ja CO2 redutseerimisel). Bakterid, taimed või fotosünteesivad protistid. d) Heteretroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. e) Fototroof- on organism, kes saab energiat valgusenergiast (bakterid, protistid ja taimed ehk fotosünteesivad organismid). f) Kemilitotroof- bakterid, kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erineval...
Kuid paratamatult kuuleme lasteke la lausutavat: ,,Pill tuleb pika ilu peale." Püüdes vanema poolt öeldud lauset järgida, püüavad lapsed tihti naeru maha matta. Nii tekitavad lapsevanemad ühiskonda huumorivaeseid isiksusi. Tegelikult tuleks lastele teadvustada naeru kasulikkus tervisele nii tervisekasvatustegevustes kui ka igapäevases elus. Naer on protsess, millest võtab osa kogu organism. Naer on motoorne refleks, mis nõuab näo 15 lihasgrupi kooskõlastatud tegevust ja muutusi hingamises. Oskuse naerda saame sündides ning see ei ole õpitav. Naer saab alguse ajupiirkonnast, mis reguleerib und ja tundeid. Iga inimene pole võimeline tõeliselt, süadamest naerma. Lasteasutuste tervisekasvatuse tegevustes võiks rohkem kasutada naeru kasulikkuse teemat ning näha rohkem vaeva materjali leidmisel ja mitte pidada seda tabuteemaks. Lastevanemad võiksid oma lapsi rohkem naerma innustada kui seda pidurdada,
selle abil avastas ta punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. Laboratoorsete katsete abil uuriti ainete koostist. Rootsi apteeker Carl Scheele (1742-1786) jõudis 18.sajandi lõpul järeldusele, et õhk polegi algelement vaid koosneb erinevatest gaasides, sealhulgas hapnikust. Prantslane Antoine Lavoisier (1743-1794), keda peetakse moodsa keemiateaduse rajajaks, tõestas, et põlemine on ühnemine hapnikuga, ning demonstreeris hapniku rolli hingamises. Samuti jõuti järeldusele, et vesi pole samuti algelement vaid koosneb vesinikust ja hapnikust.
selle abil avastas ta punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. Laboratoorsete katsete abil uuriti ainete koostist. Rootsi apteeker Carl Scheele (1742-1786) jõudis 18.sajandi lõpul järeldusele, et õhk polegi algelement vaid koosneb erinevatest gaasides, sealhulgas hapnikust. Prantslane Antoine Lavoisier (1743-1794), keda peetakse moodsa keemiateaduse rajajaks, tõestas, et põlemine on ühnemine hapnikuga, ning demonstreeris hapniku rolli hingamises. Samuti jõuti järeldusele, et vesi pole samuti algelement vaid koosneb vesinikust ja hapnikust.
Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. See on meie igapäevaelu lahutamatu koostiosa, mille puudumist on raske ette kujutada. Me ei oleks rõõmsad, võites mingit auhinda, ei tunneks seletamatut kurbust lähedase inimese surma puhul. Emotsioonid annavad igale päevale kordumatu ja meeldejääva värvi. Arusaam emotsioonide olulisusest pole uus- paljud psühholoogid ning inimhinge uurijad on täheldanud emotsioonide kesksust inimese mõistmisel ja kirjeldamisel. Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese arvates oli võimalik taandada kõiki jälgitavaid nähtusi neljale algomadusele- soe, külm, kuiv, märg- mida võis endale ette kujutada kahe risti asetuva telje otspunktidena. Telgede ristumisel tekkis neli põhilist elementi- tuli (so...
Meeleolu- kujuneb aeglaselt, võib püsida kaua, suhteliselt nõrk Afekt- kiiresti, lühiaegne, väga tugev Kirg- tugev ja kestev, koondeb mõtted/tegevused teatud eesmärgile Frustatsioon(frustati- pettus) - psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamis. Ärevus-ebamäärane ebamugavustunne (ärevus=hirm=foobia). EMOTSIOONIDE VÄLJENDUMINE Väljendused võivad olla: 1) Psühhofüsioloogilised. (N. südametöös, hingamises, seedimises, naha el. juhtimises jne). Kui emotsioonid on subjektiivsed, siis tõus on väliselt jälgitav ja mõõdetav! Kuna tõus on seotud autonoomse NS'i talitlusega ja on inimese tahtele allumatu, siis võib anda väga olulist infot. 2) Näo- ja kehaväljendused: omastavad suhtumist. Umbes 55-65% on suhtlemine mitteverbaalne. Väljenduste kujunemine: Sündides- ehmatusrefleks Jäljendades-oma vanemaid
Uni ja unenäod Ma valisin selle teema, kuna esiteks mul on unega probleeme, et ma ei jõua magada nii palju kui vaja oleks. Teiseks ma lihtsalt lugesin paar lauset õpikust selle kohta ning see oli nii huvitav, et ma tahtsin selle kohta kirjutada. Kolmandaks haarasin teemasse kaasa veel unenäod sellepärast, et mulle meeldib unenägusid näha ja tahaks neid ka mäletada. Varem ma teadsin , et me näeme öösel unes rohkem kui ühe unenäo, kuid mitte nii täpselt nagu nüüd teada sain. Varem teadsin/arvasin ka, et unenägu, mida sa näed, juhtub sul kunagi elus kindlasti ja ka seda, et sa näed unes, mida sa tahad näha. Ma kunagi kuulsin mingi sõbra käest, et unenägu mida sa näed kolm korda läheb kindlasti täide. Teadsin, et noored inimesed vajavad uneaega rohkem kui vanemad inimesed ja inimene magab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Püstises asendis ei saa magada, sest lihased lõtvuva...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Emotsioonid........................................................................................................................................... 3 Emotsioonide otstarve............................................................................................................................ 4 Emotsioonide teke.................................................................................................................................. 5 Emotsioonide liigid................................................................................................................................ 6 Emotsiooniteooriad.......
4) Emotsioonide väljendused – Emotsioonide psühhofüsioloogilised väljendused – Need on seotud vegetatiivse ehk autonoomse närvisüsteemi talitlusega ja inimese tahtele allumatud. Nad võivad tähendada muutusi : a) Südame ja veresoonkonna töös – Südame töö kiireneb või aeglustub, mille tõttu inimene kas punastab või kahvatab. Eriti tugeva emotsiooni korral tõuseb vererõhk. b) Hingamises – Erutunud inimese hingamine kiireneb, tugeva ehmatuse või suure põnevusega võib nö hing kinni jääda. c) Seedeelundkonna töös – Ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral tunneme, et suu kuivab. d) Sise- ja välisnõrenäärmete töös – Adrenaliinierituse suurenemine põnevust tundes, pisaranäärmete
Stigmad on õhukindlalt suletavad vastava kaane abil. Eriti oluline on stigmade tihe sulgumine nukustaadiumis, kuna see aitab vett kokku hoida. Hingamise mehhanism erineb põhimõtteliselt selgroogsete omast. Nimelt hingavad putukad tsükliliselt -- on faas, mille käigus imetakse keskkonnast hapnikurikast õhku, ja faas, mille käigus eritatakse süsinikdioksiidi. Näiteks kapsaliblika nukk eritab suure koguse CO2 korra umbes 12 - 16 tunni tagant. Ka võivad hingamises esineda külaltki pikad pausid. Mõned uurijad eristavad kuni üheksat hingamisrütmide tüüpi, kusjuures kõige levinum on arütmia ehk igasuguse rütmi puudumine. Praeguseks ajaks on enamus putukate hingamist uurivaid teadlasi jõudnud kokkuleppele, et putukate hingamine ei toimu diffusioonist lähtudes (passiivne gaasi liikumine trahheesid mööda). Arvatavasti hingavad aktiivselt ka kõige väiksemad putukad (on mõõdetud 9
Kõik putukad hingavad trahhesüsteemi abil. Trahheesüsteem avaneb kehapinnale kümne hingeava (stigma) kaudu kehapinnale. Stigmad on õhukindlalt suletavad vastava kaane abil. Eriti oluline on stigmade tihe sulgumine nukustaadiumis, kuna see aitab vett kokku hoida. Hingamise mehhanism erineb põhimõtteliselt selgroogsete omast. Nimelt hingavad putukad tsükliliselt -- on faas, mille käigus imetakse keskkonnast hapnikurikast õhku, ja faas, mille käigus eritatakse süsinikdioksiidi. Hingamises esineda külaltki pikad pausid. Eritamine Putukad eritavad Malphigi soonte ja pärakuga. Seedimine Enamusel putukatest esinevad süljenäärmed, kuid nende funktsioon varieerub äärmiselt tugevalt. Tüüpilisel juhul on sülg vedel, seedeensüüme sisaldav aine mis immutab toitu ja toimib seedimise algatajana. Kesksooles toimub toidu lõhustamine organismile vastuvõetavateks aineteks, selle imendumine ja osaliselt ka säilitamine. 6
km kõrgusel) peavalu, mõtteaeglus, nõrkus, iiveldus. Raskematel juhtudel võib see lõppeda surmaga. Nn Alpi majakesed sportlaste ettevalmistusel on aklimatiseerumiseks organism kohaneb nn kõrgmäestikutingimustega (vere punaliblede ja hemoglobiinisisaldus suureneb, jms) Kõrgema õhurõhuga on tegemist näiteks sukeldumisel. Keskeltläbi suureneb veesamba rõhk iga 10 sügavusmeetri kohta 1 atm. Suurenenud rõhu tõttu hakkab kudedes lahustuma ka gaasiline lämmastik (mis muidu hingamises ei osale). Nt pikemaajalisel ca 40 m sügavusel viibimisel võib lämmastiku tõttu tekkida imelik heaolutunne, tähelepanulangus, mõtlemisvõime kadumine, unisus; veel sügavamal narkoositaoline seisund. Ka amatöörsukeldujale on ohtlik liiga kiire pinnaletõus: rõhk langeb liiga kiiresti ja kudedes lahustunud lämmastikku ei jõuta verega kopsudeni ja sealt välja kanda. Lämmastik see eraldub mullikestena, tekib kessoontõbi ehk dekohaigus (dekompressioonihaigus): valud
RINDKERE Click icon to add picture Rindkere moodustavadLUUD rinalülidele kinnituvad roided ning rinnak Rinnak on lame, naha all tuntav luu rindkere eesseinas Roideid on 12 paari Roidel eristatakse välis- ja sisepinda ning ülemist ja alumist serva Roieluul on pind-, serv- ja keermikkõverus Keskmised roided on kõige pikemad Roided liiguvad sissehingamisel külgmiselt ja üles Vananedes rindkere jäigastub ja hingamises suureneb vahelihaste tähtsus ÕLAVÖÖTME Click icon to add picture LUUDeristatakse õlavöödet ja Ülajäsemetel vabaosa Õlavöötmeks on rangluu ja Abaluu on lame kolmnurkne luu abaluu rindkere tagaküljel, alumine nurk on nüri ja paksenenud
abil. · Tundeelund nahas asuvad puute, valu ja temperatuuritundlikud rakud ning vabad närvilõpmed. · Süntees D ja B vitamiini süntees, rasvade ladestamine. · erituselund erituselundina vähetähtis, pigem on tegemist termoregulatsiooni "kõrvalproduktiga" · hingamiselund hapnik imendub nahka tähtsusetule väikesel määral. Küll on olulisem roll hingamises mõnede loomade limanahal. · NAHA HAIGUSED Peamised inimese nahahaigused on vistrikud, nahavähk, ja palju muid haigusi. VISTRIKUD Vistrikud ehk akne on üks enamlevinud nahahaigusi, mis esineb umbes 80 protsendil inimestest vanuses 18-35 eluaastat. Akne all mõistetakse naha rasunäärmete ja neid ümbritseva koe kroonilist põletikku, mille tulemusena tekivad rasupunnid ehk komedoonid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
