lähevad diafragmale mis tõmbub kokku, välistele roietevahelistele lihastele, mis kontraheeruvad ja järgneb sissehingamine. 2) Humoraalne regulatsioon veres ringlevate ainete mõjul olev regulatsioon. Veres hapniku likumist mõutavad ..... ioonid, CO2 ja hapnik. Aluseliste ja happeliste ainete suhtes on organismis olemas tundlikud sensorid ehk retseptorid. Põhiliselt paiknevad nad kahes kohas: aordikaares ja unearteri hargnemiskohas. Sisemine arter viib ajju verd, välimine väljaspool kolju peapiirkonda verd. Eelkõige on tundlikud hapniku kontsentratsiooni muutuste suhtes. Aordikaares ja hargnemiskohas olevad retseptorid perifeersed kemretseptorid. Teine retseptoorne piirkond tsentraalne-, paiknevad KNS-is piklikajus, seal kus hargnevuski. .............. Kemoretseptorid on tundlikud just happeliste ainete nagu CO2 ja vesinikioonide muutuste suhtes.
venitusele, temperatuurile, mitmetele ainetele (CO2, piimhape, K+, O2, pH, NO jm) · Humoraalne regulatsioon: ained, mis tekivad organismi ühes piirkonnas, kuid liiguvad mujale toime aju vasomotoorse keskusele ja otseselt veresoontele ja südamele (reniin vererõhk ja -hulk; adrenaliin sagedus ja veresoonte toonus) · Neuraalne regulatsioon: vasomotoorses keskuses (piklik aju ja ajusild) - refleksikaare osa - baroretseptorid aordikaarel unearteri lähtumisel - sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud ümber kodade ja veresoonte (südamepõimik) - kõrgemad keskused ajus (nt. mõtlemine jpm) Veresoonte toonuse regulatsioon Jaguneb kaheks: 1.Neurogeenne regulatsioon · Ahendavad närvid · Laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus 1.Reflektoorne regulatisoon · Pressorretseptorid · Baroretseptorid · Kemoretseptorid Maksa läbiv vereringe Maksa läbib väga intensiivne vereringe.
porus acusticus externus VÄLIMINE KUULMEAVA meatus acusticus externus VÄLIMINE KUULMEKÄIK pars squamosa -SOOMUSOSA fossa mandibularis ALALÕUALUU AUK processus zygomaticus - ........ JÄTKE tuberculum articulare LIIGESKÖBRUKE linea temporalis -OIMUJOON pars petrosa KALJUOSA (VÕI PÜRAMIIT) pyramis -PÜRAMIID porus acusticus internus SISEMINE KUULMEAVA meatus acusticus internus SISEMINE KUULMEKÄIK sulcus sinus sigmoidei - incisura jugularis - KÄGIMULK canalis caroticus UNEARTERI KANAL foramen stylomastoideum - TIKKELNIBUJÄTKEMULK processus styloideus -TIKKELJÄTKE pars mastoideus -NIBUOSA processus mastoideus -NIBUJÄTKE sulcus sinus sigmoidei - Cranium viscerale (splanchnocranium) - maxilla (2X), -ÜLALÕUALUU mandibula, -ALALÕUALUU os palatinum (2X), - SUULAELUU os nasale (2X), -NINALUU os lacrimale (2X), - PISARALUU concha nasalis inferior (2X) - vomer, -SAHKLUU os hyoideum, -KEELELUU os zygomaticum (2X) -SARNALUU maxilla - ÜLALÕUALUU
Tegurid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja -mahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu regressile. (Kingisepp 2006: 64-65). Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad veresoonkeskkonna rõhuretseptoreilt, kemoretseptoreilt ja mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist. Rõhuretseptorid asuvad aordikaares ja ühise unearteri sisemiseks ning välimiseks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samasuguste piirkondade kõrval paiknevates karotiidgloomustes ja aordigloomustes. (Kingisepp 2006: 65). Vererõhu liigne tõus vallandab depressoorse refleksi. See tähendab, et perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb, südame löögisagedus ja -maht samuti vähenevad. Perifeerse takistuse ning vere mahtkiiruse vähenemine põhjustavad vererõhu languse.
2) aordikaar (arcus aortae) ehk piirkond, mille jooksul aort teeb pöörde ja hakkab liikuma allapoole; 3) alanev aort - aort liigub allapoole; 4) rinnaaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest ülevalpool; 5) kõhuaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest allpool ja lõppeb aordi hargnemisega. 6. Millised veresooned lähtuvad aordikaarest? Ühise unearteri hargnemise kohal välimiseks ja sisemiseks unearteriks, samuti õõnesveenide südamesse suubumise kohal ja veel veresoonkonna mõnedes kohtades. (Piirkondi). nim. vaskulaarseteks refleksogeenseteks. 7. Õlavarre-peatüvi: ladinakeelne nimetus, kust lähtub, millisteks veresoonteks jaguneb? Lad. keeles (truncus brachiocephalicus) on paaritu, ligikaudu 4cm pikkune veresoon, mis lähtudes aordikaarest, suundub paremale ja üles ning jaguneb parema rinnaku-rangluu
Ainuüksi inimese lihaskoe kapillaaride kogupikkus on umbes 100 000 km. -Huvitavaid fakte ja veel ajaloost- 1492 - esimene dokumenteeritud vereülekanne tehti paavst Innocentius VIII- le. Juhtunus võib kahelda, sest vereringet polnud veel avastatud. * 1616 - anatoom William Harvey kirjeldas inimese vereringet ning avaldas oma uuringute tulemused 1628. aastal. * 1667 - filosoof ja matemaatik Jean Denis ühendas lamba unearteri 15- aastase noormehe küünarveeniga ning kandis üle üheksa untsi verd. Vereülekande ajal tundis noormees tugevat kuumust mööda käsivart, kuid ta nägu muutus selgemaks ning sinna ilmus naeratus. Vereülekande põhjuseks oli kaua kestnud palavik ja korduv aadrilaskmine. * 1667 - Jean Denis ühendas vasika reiearteri 34-aastase mehe küünarveeniga ning kandis üle viis-kuus untsi verd. Vereülekande ajal tundis mees tugevat kuumust käsivarres ning valu neerude
Hingamise regulatsioon ...toimub nii närvisüsteemi vahendusel (neuraalselt) kui hormoonide vahendusel (humoraalselt). Hingamist reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, see reguleerib hingamislihaseid innerveerivaid seljaaju piirkondi. Hingamiskeskusel eristatakse sisse- ja väljahingamist reguleerivaid närvirakke. Hingamiskeskuse erutuvus oleneb: a) kehast saabuvast infost (nt veresoonte seinte kemoretseptorid nt aordikaare ja ühise unearteri hargnemiskoht). Näiteks nahalt või limaskestadelt lähtuvate närviimpulsside tõttu võivad vallanduda köha ja aevastus. b) kõrgematest ajuosadest (nt ajukoor). Selle tõttu saab inimene hingamist tahtlikult reguleerida. Hingamist reguleeritakse vere süsihappegaasi ja piimhappesisalduse järgi. Nii süsihappegaasi kui piimhappe kontsentratsiooni suurenemine alandab vere pH taset. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere süsihappegaasisisalduse
Vahtramäe 2011 7 Need retseptorid on tundlikud venituse suhtes erinevas hingamisfaasis. Sissehingamiskeskus saab informatsiooni ka vere keemilise koostise kohta. Need retseptorid (kemoretseptorid) on tundlikud süsihappegaasi, vesinikuioonide, hapniku suhtes ja edastavad infot nende ainete kontsentratsiooni ja selle muutuste kohta. Kemoretseptorid ise jagunevad veel kahte rühma: 1. Perifeersed kemoretseptorid paiknevad unearteri hargnemiskohal ja on tundlikud O2 kontsentratsiooni muutuste suhtes. Nad erutuvad O2 vaeguse tingimustes 2. Tsentraalsed kemoretseptorid paiknevad kesknärvisüsteemis peaajus hingamiskeskuse läheduses ja on tundlikud CO2 ja H- ioonide kontsentratsiooni muutuse suhtes. Nad erituvad, kui nende ainete kontsentratsioon tõuseb. Veel jaotub hingamise regulatsioon reflektoorseks ja humoraalseks.
2. Humoraalne regulatsioon regulatsioonis on määrav osa veres ja ka rakuvahelises ruumis sisalduval co2-el, hapnikul ja vesinikioonide kontsentratsioonil. Co2 ja vesinikioonid muudavad ph happelises suunas, hapnik aga aluselises suunas. Nende ainete suhtes on organismis refleksogeensed tsoonid, kus paiknevad vastavad tundlikud retseptorid. Üks osa tundlikest retseptoritest (perifeersed) paikneb aordi kaares (sisepinnal) ja teine osa on unearteri hargnemiskohal ja jaguneb kaheks (sisemine (varustab aju verega), väline (varustab verega pead). Nad on tundlikud hapniku kontsentratsiooni muutustel. Hapniku kontsentratsiooni langus mõjutab hingamiskeskust stimuleerivalt, aga hapniku kontsentratsiooni tõus pidurdavalt. (nt. kui tahame endal hapniku kontsentratsiooni tõusu, siis võime kiirelt sisse-välja hingata ja siis üldse mitte hingata, näiteks enne sukeldumist). Teine rühm gemoretseptoreid paiknevad piklikus ajus endas
vegetatiivsed kiud innerveerivad gl parotidea't ja gll buccales'eid. N tympanicus-plexus tympanicus-n petrosus minor on Jacobsoni anastosmoos ühendab ganglion inferius't ganglion oticum'iga e. IX närvi V närviga) R sinus carotici Kulgeb mööda a carotis interna't allapoole ja lõpeb ühise unearteri jagunemiskohal- sinus caroticus'es (baroretseptorid) ja glomus caroticum'is (kemoretseptorid). Moodustab vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentse osa. Rr pharyngei Ühinevad neelukonstriktoritel samanimeliste X närvi ja sümpaatikuse harudega plexus pharyngeus'eks,
nende aktiivsus, rahutus, nutt. (Shelswell & Bentley 2007.) 8 Tabel 1. Arteriaalse pulsi palpatsiooni kohad (Iivanaine jt 1997). Vastsündunutel, imikutel palpeeritakse oimuarterit (a. temporalis) või unearterit (a. carotis) (Hockenberry & Barrera 2007). Unearter palpeeritakse kaelal kilpkõhrest lateraalsel peanoogutajalihase (m. sternocleidomastoideus) eesmise serva kohal. Unearteri palpatsioon võib osutuda raskeks suurekaaluliste vastsündinute, imikute juures. Põhjuseks rohke nahaalune rasvkude ja anatoomiliselt lühike kael. (Novak 2006, Shelswell & Bentley 2007.) 9 Joonis 2. Unearteri (a. carotis) palpatsioon. Joonis 3. Temporaalarteri ehk pindmise oimuarteri (a. temporalis superficialis) palpatsioon. Brahiaalarter ehk õlavarrearter (a
-bb) sageli tuuakse eraldi välja maksa värativeeni süsteem (vena porta) – kõhuõõne elunditest. Ülemise õõnesveeni veenide eripärad: A.Pea ja kael: -aju suured veenid on aju kõvakelme (vt.aju!) lestmete vahel ja neid nimetatakse urgeteks (sinus); need ühinevad järjest, lõpuks koljuõõnest väljub veri kägimulgu (foramen jugulare) kaudu – siit algab sisemine kägiveen (v. jugularis interna), mis jookseb kaelal ühise unearteri kõrval! -välimine kägiveen (v. jugularis externa) jookseb kaelal naha all, kogub vere näost ja kaelast; -Sisemine ja välimine kägiveen (+ mõned väiksemad) ühinevad rinnaku-rangluu liigese taga sama poole rangluualuse veeniga, ühinemiskoht on venoosnurk (angulus venosus). B. Ülajäseme veenid: -ülajäseme arterite kõrval olevad saateveenid kannavad samu nimesid, mis arteridki; -Samal ajal on ülajäseme nahaaluskoes tihe pindmiste veenide võrk, millest moodustub 2 suuremat
toimel (veratriin, nikotiin) südame löögisagedus eglustub, veresooned laienevad ja vererõhk langeb. Kodade, eriti parema koja venitus vallandab kodadekoesolevatest vesiikulitest atriaalse natriudiureetilise peptiidi (ANP), mida sünteesivad südamekodade lihasrakud. ANP suurendab neerudes ultrafiltratsiooni ja pidurdab Na+ tagasiimendumist. ANP toimel vallandub tugev vee ja Na+ eritumine neerude kaudu. Südamelähedaste veresoonte rõhu- ja kemoretseptorid asuvad unearteri hargnemiskoha ja aordikaare läheduses, mida innerveerivad keele-neelunärvi haru ja vasak südamedepressornärv. Rõhuretseptoreilt lähtuvadvererõhku regulerivad depressoorsed ja pressoorsed refleksid. Kemoretseptorid asuvad rõhuretseptoritega samades piirkondades olevates spetsiaalsetes karotiid-ja aordigloomustes. Karotiid-ja aordigloomuste retseptorid on tundlikud arterialse vere P02 languse ja PH muutuste suhtes (avastaja C.Heymans). Sisuliselt kontrollivad need
Keskusteks on hüpotalamus ja piklikaju. Efekt ilmneb 5-10 sekundi jooksul. Sümpaatiline süsteem Ülesandeks südame löögisageduse ja kontraktiilsuse tõstmine. Sümpaatikude närvilõpmed vabastavad noradrenaliini ja neerupealistest vabaneb adrenaliin, mis kandub vereringega organismis laiali. Parasümpaatiline süsteem Tähtis roll südame löögisageduse langetamisel uitnärvi kaudu. Lühiajalised mehhanismid Baroretseptorid. Stabiliseerivad vererõhu. Aordi ja unearteri seintes vastuseks vererõhu tõusule genereeritakse vastuseks aktsioonipotentsiaal. Nende impulsid tekitavad piklikajus vereringekeskuste sümpaatiliste süsteemide pidurduse ja parasümpaatilise erutuse. Tulemuseks langeb südame löögisagedus ja kontraktsioonijõud. Paralleelselt pidurdub higamine ja kahaneb lihastoonud. Pikaajalised mehhanismid: kohanevad minutite-tundide jooksul. Hormonaalne Stressrelaktsioon - vererooned kohanevad rõhutõusuga, reageerivad laienemisega
kuulmetõrve limaskesta koos näärmetega. Sisaldab parasümpaatilisi kiude, mille lõppharuks on n. petrosus minur ja mis lõpeb ganglion oticumis, postgangl. veg. kiud innerveerivad gl. parotideat ja gll. buccaleseid. N. tympanicus plexus tympanicus n. petrosus minor on Jacobsoni anastomoos (ühendab ganglion inferiust ganglion oticumiga e IX närvi V närviga). 3.3.2 R. sinus carotici Kulgeb mööda a. carotis internat allapoole ja lõpeb ühise unearteri jagunemiskohal: sinus caroticuses ja glomus caroticuses. Vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentne osa. 3.3.3 Rr. pharyngei Ühineb n. vaguse rr. pharyngeiga plexus pharyngeuseks, mis innerveerib neelu lihaseid (musculus constrictor pharyngis inferior, medius, superior ) ja limaskesta koos näärmetega, pehmesuulaelihaseid (kõiki peale m. tensor veli palatini-V), kilpnääret ja kõrvalkilpnäärmeid.
Verekapillaarid koonduvad veenuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuks suubuvad alumise ja ülemise õõnesveenina paremasse kotta. Vererõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vereviskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte takistusest. Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoriteilt kui ka mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühise unearteri sisemises ja välimises unearteris hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiid- ja aordigloomuses. Nendelt retseptoritelt lähtuvate refleksidega viiakse veresoonkonna ja südame talitlus vastavusse üldiste verevarustuse vajadustega. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi. Perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse vähendamine põhjustavad vererõhu languse. Vererõhku saab mõõta kas otseselt või kaudselt
kuuluvad alajäseme-, vaagna- ja kõhupiirkonna veenid maksa värativeeni süsteem kõhuõõne elunditest Ülemise õõnesveeni veenide eripära A) Pea ja kael: aju suured veenid on aju kõvakelme lestmete vahel ja neid nimetatakse urgeteks; need ühinevad järjest, lõpuks koljuõõnest väljub veri kägimulgu kaudu siit algab sisemine kägiveen, mis jookseb kaelal ühise unearteri kõrval välimine kägiveen jookseb kaelal naha all, kogub vere näost ja kaelast sisemine ja välimine kägiveen ühinevad rinnaku-rangluu liigese taga sama poole rangluualuse veeniga, ühinemiskoht on venoosnurk B) Ülajäseme veenid peamine veen õlavarre lateraalküljel põhimine veen õlavarre mediaalküljel nende vaheline anastomoos on küünra keskpidine veen, mis on kõige tavalisem vere
potentsiaalide registreerimine Hingamisneuronid ajusillas ja piklikajus Erinevat tüüpi neuronid kompleksselt lülitatud, tsentraalne rütmogenees! Mõjutused kõrgematelt struktuuridelt: -Suurajukoor - Limbiline süsteem - Hüpotaalamus Sensorid. 1) Tsentraalsed ja perifeersed kemoretseptorid a. Tsentraalsed asuvad piklikajus, reageerivad ajuvedeliku PCO2 ja pH muutustele. b. Perifeersed – unearteri jagunemiskohal ja aordikaarel, reageerivad plasma PCO2, pH ja PO2 muutustele. 2) Erinevad retseptorid kopsus a. kopsu venitusretseptorid (osalevad Hering-Breueri refleksis) b. irritantretseptorid (suits, tolm, külm õhk) 43 c. J retseptorid (jukstakapillaarsed, tunnetavad ära interstits. vedeliku mahu muutuse alveoolide seintes) 3) Erinevad retseptorid mujal
61 Küünarliigese juures jaguneb õlavarrearter kodarluuarteriks (a. radialis) ja küünarluuarteriks (a. ulnaris). Kodarluuarteri pulss on küünarliigese juures hästi tuntav (sagedasim pulsi katsumise koht). Kodarluuarteri kanüleerimist kasutatakse otsese arteriaalse vererõhu mõõtmiseks või vereanalüüside võtmiseks arterist (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). Joonis 3.19. Keha suuremad arterid Unearteri ehk karootise pulss on hästi tuntav kaelal, kõri kõrval. Unearterid on paarilised arterid. Kilpkõhre kõrgusel jagunevad ühised unearterid sisemisteks ja välimisteks (a. carotis interna ja externa). Unearterid varustavad verega kaela ja pea piirkonda. Sisemine unearter varustab aju ja silmi, välimine unearter suuõõnt, neelu, keelt, kõrva, nägu, peanahka ja ajukelmeid. Rangluualuse arteri suurim haru on lüliarter. Lüliarterid (a. vertebralis) kulgevad kaelalülide
2. Humoraalne regulatsioon regulatsioonis on määrav osa veres ja ka rakuvahelises ruumis sisalduval co2-el, hapnikul ja vesinikioonide kontsentratsioonil. Co2 ja vesinikioonid muudavad ph happelises suunas, hapnik aga aluselises suunas. Nende ainete suhtes on organismis refleksogeensed tsoonid, kus paiknevad vastavad tundlikud retseptorid. Üks osa tundlikest retseptoritest (perifeersed) paikneb aordi kaares (sisepinnal) ja teine osa on unearteri hargnemiskohal ja jaguneb kaheks (sisemine (varustab aju verega), väline (varustab verega pead). Nad on tundlikud hapniku kontsentratsiooni muutustel. Hapniku kontsentratsiooni langus mõjutab hingamiskeskust stimuleerivalt, aga hapniku kontsentratsiooni tõus pidurdavalt. (nt. kui tahame endal hapniku kontsentratsiooni tõusu, siis võime kiirelt sisse-välja hingata ja siis üldse mitte hingata, näiteks enne sukeldumist). Teine rühm gemoretseptoreid paiknevad piklikus ajus endas
annaabi.ee 
