Kaebekiri meeldeelundilt Kõrvad Mulle aitab, et saa kogu aeg muusikat kuulad. Sa rikud sellega minu ja enda elu. Sa ei tohi kogu aeg kuulata muusikat. Vahetevahel peab tegema pause ja hoolitsema kõrvade eest, muidu jääd kurdiks ja ma ei usu, et sa seda tahad. Üks trummikile on juba katki, sest sa liiga palju muusikat lasid ja ma ei usu, et sa tahaksid , et see uuesti juhtuks. Minu soovitus sulle on, et ära kuula nii palju muusikat kõrvaklappidega ja kui kuulad, siis vähemalt ürita kuulata normaalse häälega mitte ära lükka kõlarid lõpuni välja. Hoia oma kõrvu nagu sa hoiaksid ka ennast.
arenenud. Suurema osa kehast liitsugulised loomad. paiknevad eraldi igas lülis täidabki sigimiselundkond. Enamik Nende keha sees, ega pole seotud naaberlüli imiusse on liitsugulised. kohevas rakumassis elunditega. Tavaliselt Isassuguelundid koosnevad kahest asuvad arvukad arenevad lülides seemnesarjast. Sealt lähtuvad põiekesed, kõigepealt isas-, seejärel juhad viivad sugutini, mis paikneb
Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Seljaaju on närvide kogumik. Seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. Seljaaju asub hästi kaitstd selgrookanalis. Ta on meie närvisüsteemi tähtsaim juhe, mis seob peaaju teiste elunditega. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve, mis on ühendatud käte, jalgade, lihaste ja siseelunditega. Seljaaju saab teateid temperatuuri-, puute- ja valuaistingute kohta ning juhib need peaajukeskustesse. Peaaju käsud liigutuste kohta aitab elunditeni viia jällegi seljaaju. Seljaajuga on seotud ka närvid, mis juhivad siseelundite (südame, mao, soolte, neerude, maksa jt. tööd ). Seljaajul on ka teine tähtis ülesanne: paljud refleksid töötab ta ümber ise, säästes sellega peaaju
..................................................................................................................................................... 6. Mis aitab lisaks kõrva tasakaaluelundile rulaga sõites tasakaalu hoida? ........................................................................................................................................................ NIMETA KÕRVA OSAD(3) PÕHJUSI, MIKS VANANEDES KUULMINE NÕRGENEB KIRJUTA MILLISTE ELUNDITEGA JA MILLIST INFOT SAAD LIHA GRILLIDES JA SÜÜES. 1. 2 3. B. 1. Jüri märkas,et ta ei näe enam selgelt koolis tahvlile kirjutatud teksti ja kodus televiisorits filmide alla kirjutatud tõlget. Kui ta õopikust teksti luges oli see aga täiesti selge. · Milline nägemishäire oli Jüril tekkinud?.......................................................................... · Millise silmaosa talitlemisega on see muutus seotud?......................
ekspluateerimise vorm inimesed (seksuaalne ärakasutamine, sunniviisiline töö või värbamine ja hoidmine, sisu orjuses või sarnases olukorras) või sunniviisiline elundite eemaldamist. Välisminister võrrelda kaubitsemine organiseeritud kuritegevus, mis ohustab nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku julgeoleku. Inimkaubandus on mitmeid erinevaid vorme. Üks tuntumaid vorme - laste seksuaalne ekspluateerimine, inimkaubandus, vaid ka teostatud kujul sunnitöö ja elunditega kauplemise. Inimkaubandus mitmesugustel põhjustel, mis võivad olla nii kriminaal- majanduslikust taustast. Inimõigusi saab jagada poliitilisteks ja kodanikuõigusteks ning majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. Esimene grupp on enam tuntud ja sinna kuuluvad näiteks õigus elule, õigus sõnavabadusele, õigus eraelu puutumatusele. Teise kategooria õigused on abstraktsemad hõlmates näiteks õigust tööle, õigust tervisele, õigust haridusele. 3
wikimedia.org/wiki/File:Metastasis_sites PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON I · Elundipiirini jõudnud kasvaja võib tungida naaberelunditesse ja ümbritsevatesse kudedesse. Põiekasvaja http://www.patienteducationcenter.org/articles/bladdercancer/ PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON II Elundipiir Liited naaber- Põletik on serooskest elunditega · Kui liitunud naaberelund on teine õõneselund, võib tekkida uuris ehk fistul kahe naaberelundi vahel (nt magu ja jämesool). METASTASEERUMINE I · Kasvaja levik algkoldest kaugematesse keha piirkondadesse; · tekivad uued, sekundaarsed kolded: siirded ehk metastaasid (ld metastasis); · metastaas kasvab sageli kiiremini kui algkolle. METASTASEERUMINE II Lümfogeensed metastaasid Regionaalsed Venoosne
Kirjand Kõik müügiks Kahekümne esimesel sajandil ei tundu sõnapaar ,,kõik müügiks" enam sugugi mitte nii vähelevinud. Praeguses majanduskriisis olles võib väga paljudes kohtades rippuda silt ostan, müün, vahetan. Teatekirju leiab mitmeilt reklaamitahvleilt. Kuulutuse taga võivad tegutseda mitmed illegaalsed ärid ning ühingud, nt inimkaubitsejad ja elunditega hangeldajad. Müügist pole ka välja jäänud sündimata lapsed. Üha enam süvenevaks probleemiks on inimkaubandus, mille eesmärgiks on kasu saamine. Tööpuuduse käes vaevlevad naised võivad sageli langeda reklaamiohvriteks. Kuulutustes lubatakse tulusat tööd välismaal. Võõrsil asuv amet pole miski muu kui prostitusioon või mingil muul viisil inimese keha ekspluateerimine. Kõige tulusam skeem kaubitsejatele on isikuttõendavate dokumentide
samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel. 1. Selgrootud vees · Selgrootute hulka kuuluvad putukad, vähid, ussid, ämblikulaadsed, teod, karbid, kaheksajalad jne. Jõevähki jääb Eestis järjest vähemaks. Ta on oma elupaiga suhtes väga nõudlik. Kuidas selgrootud vee all hingavad? · Jõevähk hingab lõpustega. · Paljud putukavastsed samuti lihtsamate lõpusetaoliste elunditega. · Mõnedel putukatel õhutoru (nt. vesihark). VESIHARK Õhutoru 2. Kuidas kalad vees hingavad? · Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid, raid), sõõrsuud (silmud) ja luukalad (ahven, särg, haug jne.). · Kalad ei pea veepeale hingama tulema. · Nad hingavad lõpustega. LÕPUSEKAANE D 1. Mida tähendab väljend ,,ma tunnen end kui kala vees"? 2. Mis kala on pildil? Lõpused
Inimene ei või mäletada oma nime ja sünnipäeva. GHB ehk korgijook Nasitel võib põhjustada põiepidamatust. Põhjustab hingamiskeskuse halvatuse ja surma. Koos alkoholiga võib juhtuda ennearvamatu. Marihuaana ja Hasis Kanepi suitsetamisel vananeb inimese nahk väga kiirsti. Kanepisuits sisaldab 10 korda rohkem vähkitekitavaid aineid kui tubakasuits. Igapäevane kasutamine tekitab depresiooni. Areneb sõltuvus. Tekivad suured probleemid hingamis elunditega. Nädala pärast kanepi kasutamist meestel sperma hulk ja kvaliteet halveneb. Opiaadid ehk heroiin Tekitab kiiresti vaimset ja füüsilist sõltuvust. Kui inimene on saanud sõltuse heroiinist siis ta ei suuda ilma selleta eldada ja peab seda tarbima umbes 3 korda päevas. Iga päevaga heroiini kogused suurenevad. Kui sõltlane ei saa piisavalt kogust hakkavad tal valud liigestes, sülje- ja pisaratevool, unehäired, krambid ja külmahood.
Traditsiooniline Hiina meditsiin põhineb eelteaduslikul paradigma ravimil, mis on välja töötatud mitu tuhat aastat tagasi ja hõlmab kontseptsioone, mis ei ole vastuolus tänapäeva meditsiiniga. Hiina meditsiinis käsitletakse keha kui ühte tervikut, mis koosneb mitmetest süsteemidest. Need süsteemid on oma nime saanud erinevate organite järgi, kuigi organid ja süsteemid pole omavahel otseselt seotud. Yang süsteemid on seotud tahkega ning yin süsteemid elunditega nagu maks, samas fu süsteemisd on seotud õõnes yang elunditega näiteks sooled. Tervist on seletatud kui tasakaaluolukorda yin ja yang süsteemide vahel, haiguse korral on need süsteemid kas tasakaalust väljas, blokeeritud või peatunud. Traditsioonilise Hiina meditsiini seisukoht Traditsiooniline Hiina meditsiin põhineb pigem ,,ebakõlal" kui biomeditsiini diagnoosidel. Praktiseerijad on tuttavad mõlema süsteemiga ning on ühendanud mõlemad
Kui kaks häälikut esinevad samas häälikuümbruses, olemata seejuures omavahel opositsioonis, on nad vabas vahelduses ja kujutavad endast ühe ja sama foneemi allofoone. 7. Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? Kõneaparaat elundid, mida hääldamisel kasutame. 1) Hingamiselundid (ninaõõs, hingetoru, kopsutorud). Ülesanne: hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. 2) Fonatsioonielundid (kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas). Ülesanne: hääle tekitamine. 3) Artikulatsioonielundid ülemine hääleallikas (neel-, suu- ja ninaõõs). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 8. Missugused on meie hingamiselundid? Elundid: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud 9. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise faasid: 1) Sissehingamine aktiivne tegevus, mille jooksul roided tõusevad> rinnaõõnes madalam rõhk > õhk kopsudesse. Vahelihas
kus teine ei esine. Paralleelne jaotumine kaks häälikut saavad esineda ühesuguses positsioonis ja kontekstis (varu-valu). 6. Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? Kõneaparaat elundid, mida hääldamisel kasutame. Saame jagada kolmeks osaks: 1) hingamiselundid (ninaõõs, hingetoru, kopsutorud). Ülesanne: hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. 2) Fonatsioonielundid (kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas). Ülesanne: hääle tekitamine. 3) Artikulatsioonielundid ülemine hääleallikas (neel-, suu- ja ninaõõs). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 7. Missugused on meie hingamiselundid? Hingamiselundid on nina, hingetoru ehk trahhea (trachea), 2 kopsutoru ehk bronhi (bronhi), 2 kopsu (pulmones), rindkere (thorax), vahelihas (diaphragma). Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. 8
· Inimkaubanduse liikumapanevaks jõuks on nõudlus seksiteenuste, odavad tööjõu ja elundite järele. · Orjatöö kasutamise eesmärgiks on kasumi suurendamine, hoides kokku töövõtjatele pakutavate töötingimuste pealt. INIMKAUBANDUSE MOOTOR - NÕUDLUS · Enamasti vaestest riikidest pärit töötajatele ei võimaldata tervisekindlustust, iga aastast puhkust ega maksta nende eest sotsiaalkindlustusmakseid. INIMKAUBANDUSE MOOTOR - NÕUDLUS · Elunditega kauplemine ning illegaalsel teel saadud elundite siirdamine on kõikides arenenud riikides ebaseaduslik. Suur lõhe nõudluse ja pakkumise vahel kasvan elundite kaubitsemist vaestest riikidest rikastesse ning siirdamisturismi, · Seksi ostmine on tugevalt seotud seksistlike, rassistlike ning ksenofoobsete eelarvamustega. INIMKAUBANDUSE MOOTOR - NÕUDLUS · Seksi ostjad pärinevad kõikidest rahvus-, klassi-, vanuse- ja haridusgruppidest.
Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt. tubakasuits) Geneetilised muutused need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt.AIDS-ihaiged või siirdatud elunditega patsiendid). Sümptomid (Avaldumine) : Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga. Basalioom tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal ümarovaalse valutu roosakas-punaka, vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine. Kolde ümber võib näha väikeste veresoonte laiendeid ja pigmendilaigukesi
Meeleelundid * Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil.
15 aastat vanad, külastada naistearsti kabineti. Seal tüdrukud saavad kontsulteerida oma terviseseisundi kohta ja uurida, millised muutused kaasnevad puberteedieaga ning ovariaalmenstruaaltsükliga. Andmed näitavad, et osa tüdrukutest kardavad günekoloogilisi läbivaatusi, aga naistearsti kabinetis ei tehta günekoloogilist läbivaatust. Samuti suur osa tüdrukutest tunnevad häbi, kui räägivad oma menstruatsioonist ja haigusest, mis on seotud väikese vaagna elunditega. Autor valis selle teema uuringuteks, kuna teema on aktuaalne tervishoius ja noorukite seas. Uuringud näitavad, et probleemid, mis kaasnevad puberteedieas on suhteliselt levinud, aga tüdrukud ei tea nendest. Oluline on, et tüdrukud pöörduksid naistearsti poole või noortekabinetti. Nii saavad nad rohkem informatsiooni oma sugulisest küpsemisest. (M. Hickey, A. Balen 2003: 493,503). Uurimistöö probleem: Tütarlastel on vähesed teadmised puberteediea muutuste kohta
Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22. Pea-ja Seljaaju Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Seljaaju asub hästi kaitstult lülisamba luulises kanalis. Ta on närvisüsteemi tähtsaim juhe, mis seob peaaju teiste elunditega. 23. Nahk ja karvad 24. Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud. 25. Mitoos(raku paljunemine)
riski.Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt.tubakasuits)Geneetilised muutused need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt.AIDS-ihaiged või siirdatud elunditega patsiendid). Diagnoos ja ennetamine Kasvaja diagnoosimine ei ole üldjuhul raske.Piisab kasvaja vaatlusest suurendusklaasiga või spetsiaalse intsrumendiga-dermatoskoobiga.Ebamäärase nahakasvaja korral on soovitatav eemaldada see tervete kudede piiridest ning uurida mikroskoopiliselt.Kasvaja liigi määramine aitab valida õiget ravi.Kui kasvaja on regioonis kliiniliselt suurenenud ning tihenenud lümfisõlmed,on vaja teha nende
INIMKAUBANDUS EUROOPA LIIDUS Mis on inimkaubandus? Karistusseadustik § 133 käsitleb inimkaubandusena: inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega. Haavatava seisundina käsitletakse olukorda, kus inimesel puudub tegelik või vastuvõetav võimalus mitte täita mõnda nimetatud kohustust. ÜRO definitsiooni järgi on inimkaubandus on inimeste värbamine, transportimine, ümber asustamine, neile varjupaiga andmine või majutamine jõudu kasutades või sellega ähvardades. Samuti hõlmab inimeste smugeldamine röövimist, pettust, kelmust, jõu kasutamist või isiku kaitsetu või abitu seisundi ära kasutam...
Siia loetakse 6 lümfifolliikulite kogumikku: a)Keelemandel (tonsilla lingualis) – keele tagapinnal b)Suulaemandlid (tonsilla palatina) – kurgukaarte vahel (2tk. – parem ja vasem!). c)Neelumandel (tonsilla pharyngis) – neeluõõne laes d)Tõrvemandlid (tonsilla tubaria) – neelu külgseinal, kuulmetõrve avade ümber. Lümfifolliikulid on lümfoidkoe kogumikud, mis toodavad organismi kaitserakke – lümfotsüüte. Söögitoru (oesophagus). Söögitoru on ca 25 cm pikkune, ümbritsevate elunditega adventiitsia abil seotud õõneselund, algab neelust VI kaelalüli kõrguselt ja lõpeb suubumisega makku ca XI rinnalüli kõrgusel. Söögitoru kitsused (3): a) kõrikitsus e. larüngeaalne kitsus – alguskohas; b) aortaalne – ristumisel aordiga; c) diafragmaalne – diafragmast läbiminekul. Söögitoru seina ehitus: Limaskest: tavalised kihid, pikikurrud – võib palju laieneda, submukoosa väga kohev ja limaskesta lihaskiht arenenud – võib neelata ka teravaid esemeid!
erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid
kõrvale) - hingamispaus - väljahingamine (passiivne tegevus, mille käigus kopsumaht väheneb ja õhk liigub kopsudest välja lihaste lõdvestamise tulemusena). Hingamise liigid: - jõudehingamine (kui inimene ei räägi, sisse- ja väljahingamisfaas on ühepikkused) - kõnehingamine (inimene räägib pidevalt, sisse hingatakse kiiresti, välja aeglaselt) - kõhuhingamine - roidehingamine - kontrollitud hingamine Fonotatsioonielundid e. kõri oma elunditega e. alumine hääleallikas: - kõri (larynx) - kilpkõhred - sõrmuskõhr - pilkkõhred - häälepaelad (plicae vocalis)+häälepilu. Häälekurdude tegevus kõnelemisel Häälekurdudel on neli kasutusviisi: liigutamine külgsuunas (häälepilu vastavalt kas laieneb või aheneb), pikendamine ette- või tahapoole, õhendamine (häälekurdude kokkupuutepind tavapärasest õhem) ja pingutamine. Normaalkõnet iseloomustab Bernoulli efekt e
- pulmonaalne – kopsuõhuvoolu abil - glotaalne – kõriõhuvoolu abil. Tekitatakse suruhäälikuid (= ejektiive) – kõri liigub ülespoole, õhk väljapoole –, implosiivne – kõri liigub allapoole, õhk sissepoole. - velaarne – pehme suulae õhuvool. Tekitatakse imihäälikuid (= avulsiive) – õhk liigu imedes suhu, pehme suulagi sulgub. Fonatsioonielundid – hääle tekitamine Kõri oma elunditega – alumine hääleallikas. Häälekurdude võnkumine tervikuna tekitab hääle põhisageduse ehk põhitooni (F0): kõrgem sagedus = kõrgem hääl, madalam sagedus = madalam hääl. Häälekurrud liiguvad nii tervikuna kui osadena. Häälekurdude osade võnkumine tekitab hääle ülemsagedused ehk ülemtoonid. Heliliste häälikute hääldamisel häälekurrud võnguvad (avatud), helitute häälikute hääldamisel ei võngu (kas osaliselt või täielikult suletud).
Tuntud on arseeni vähki tekitav toime, millega võib inimene kokku puutuda tööstuses. Olmes on kantserogeense toimega näiteks tubakasuits. (Bogovski jt 1989.) 5. Geneetilised muutused. Võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Samuti võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (näiteks AIDS-i haiged või siirdatud elunditega patsiendid). (Tampere I.a.) 20 Vähihaigestumustrendid Eestis 19702004* (valitud paikmed) Mehed Haigestumuskordaja** 100 000 in. k 1000 Kõik paikmed Kops 100 Eesnääre Käär- ja pärasool
Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt. tubakasuits) Geneetilised muutused need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt.AIDS-ihaiged või siirdatud elunditega patsiendid). 5.2 Sümptomid (avaldumine) ja ennetamine Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga. Basalioom tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal ümarovaalse valutu roosakas-punaka, vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine. Kolde ümber võib näha väikeste veresoonte laiendeid ja pigmendilaigukesi
ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel 3 meeleelundkond - nahk,silmad,kõrvad,nina,keel 4 .katteelundkond - nahk 5
mitmel kujul: võrgutüüp tuumatüüp kooretüüp - paralleelselt morfogeneesiga toimub siin ka närvirakkude spetsialiseerumine: ühed neuronid astuvad kontakti soomaga – meeleelundeid sisaldav keha väliskatte ja liikumisaparaadiga teised astuvad kontakti vistseraga – siseelundite, nääremete soontega, st organismi sisemuses paiknevate elunditega kontakt võib olla sensoorne (aferentne) või motoorne (eferentne) kujuneb välja 4 funktsionaalset tsooni, mis säilivad ka hiljem 1. Somatosensoorne tsoon (F10) alaarplaadi piirkonnas dorsaalselt 2. Vistserosensoorne tsoon (F11) alaarplaadi piirkonnas dorsaalselt 3. Vistseromotoorne tsoon (F12) basaalplaadi piirkonnas ventraalselt 4. Somatomotoorne tsoon (F13) basaalplaadi piirkonnas
ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel 3 meeleelundkond - nahk,silmad,kõrvad,nina,keel 4 .katteelundkond - nahk 5
Kõhuõõs cavitas abdmoninalis - recessus retrocaecalis - fascia extraperitonealis vooderdab luulis-lihaselist seina - iliocaecalis superior et inferior - cavitas peritonealis kõhukelmega vooderdatud seroosne - duedenojejunalis et intersigmoideus kõhukelmeõõs Alakorrus - spatium extraperitoneale sidekoe ja ekstraperitoneaalsete elunditega - väikevaagnas (kõhuõõne tagaseinal) excavatio rectovesicalis et rectouterina (kõhukelmeõõne kõige madalam - Regio olfactoria haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine punkt osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud
Üks ägenemine, kliiniliselt kaks kollet + liikvoris oligoklonaalsed ühendid. Üks ägenemine, kliiniliselt üks kolle ja parakliiniliselt kolle + liikvoris oligoklonaalsed ühendid. Närvihaiguste diagnoosimise võimalused. Haiguste klassifikatsioon. Neuroloogilised haigused on organismi närvisüsteemi häired, sealhulgas aju ja luuüdi (kesknärvisüsteem), samuti närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi elunditega (perifeerse närvisüsteemiga). Närvisüsteemi häirimine võib põhjustada kogu keha funktsioonide või nende osade häireid, nagu liikumisraskused, hingamine, rääkimine, mäluhäired ja siseorganite, nagu süda ja kopsud, häiritud toimimine. Inimkehas on kolm tüüpi närve, sealhulgas: Mootori närvid, milleks on närvid, mis saadavad signaale (impulsse) ajust ja seljaajust kõigile keha lihastele. See närvisüsteem võimaldab teha erinevaid tegevusi,
õhuvoolu loomiseks (Bernoulli' efekt). Fonatsioon on hääle tekitamine kõris häälekurdude võnkumisega, mis tekitab põhisageduse (F0). Fonatsioonist sõltub, kas häälikud on helilised või helitud. Helilised häälikud: häälekurrud vibreerivad (vokaalid ja helilised konsonandid). Helitud häälikud: häälekurrud ei vibreeri (nt klusiilid). 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Ülesandeks hääle tekitamine. Kõri (larynx ) e alumine hääleallikas oma elunditega sõrmuskõhr (cartilago cricoidea ) kilpkõhr (cartilago thyroidea ) pilkkõhred (cartilagines arytaenoideae ) häälekurrud (plicae vocalis ) häälepilu ehk glotis (glottis ) kurrupilu ja kõhrepilu 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Mis moodi hääl tekib? Loetakse, mitu võnget ajaühikus tekib põhisagedus. Fonatsioon. Võngete normaalsageduse määravad häälekurdude pikkus ja paksus. Pikemad ja paksemad häälekurrud (meestel) võnguvad
Ökoloogiline divergents e adaptiiv radiatsioon seisneb ühe taksoni järglaste kohastumises väga erinevate elutingimustega. Ntks tulikate perekonnas on tekkinud vee-, soo-, metsa ja niidutaimed. Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugusest funktsioonist. Ntks putukate ja lindude tiivad. Homoloogia elundite sarnasus, mis johtub nende sisemise ehituse ja tekkelaadi ühtsuses. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elunditega sarnaselt või on arenenud ühesugusest embrüonaalsest algest. Ntks nahkhiire tiivad, hülge loivad, inimese käed. KONVERGENTS JA PARALLELISM Organismi ja tema keskkonna vahelist sobivust vaadeldakse sageli kui sarnasust ühesugustes keskkondades elavate, kuid evolutsiooni erinevatel harudel olevate organismide vormi ja käitumise vahekorda. Siit ka see, et iga keskkonna jaoks pole vaid üks sobiv liik.
Seedeelundkonna funktsiooniks on toitainete lõhustamine, lõhustunud toitainete imendumine verre, transport kudedesse, seeditud jääkainete eemaldamine ja endokriinne funktsioon (sisesekretoorne funktsioon). Seedeelundkonnas on hulga hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis on produkti (hormooni) saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Need hormoonid osalevad igaüks kindlas regulatsiooni mehhanismis. Seedekulglas hajutatult paiknevaid näärmerakke on teiste elunditega võrreldes erakordselt palju (kõige rohkem teiste elunditega võrreldes), hajutatult paiknevad sisesekretoorsed närvirakud kogu organismis moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi (DNS). OSA PUUDU!!!! 17.loeng Maonõre koostis 2.Ensüümid Ensüüme produtseeritakse limaskesta pearakkudes. Kahte liiki ensüüme sisaldab maonõre: 1.Pepsinogeenid- need on ensüümid, mis pearakkudes on mitteaktiivsed. Neid on 7 isoensüümi (sarnased üksteisele)
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidum...
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
kaob Dorsoventraalne – lehe erinevad küljed täidavad erinevaid ülesandeid ja on erineva ehitusega Isolateraalne – lehe mõlemal küljel samad ülesanded ja ühesugune ehitus Võsu Tekib tipmisest meristeemist, liigestub varreks, lehtedeks, pungadeks Ülesandeks: fotosüntees, vegetatiivne paljunemine, varuainete ja vee talletamine Võsu osad: sõlm, sõlmevahe, kaenlapung. Metameeria: ühesuguste elunditega lõikude kordumine. Tüüpiline metameer koosneb lehe ja kaenlapungaga sõlmest ja sellest allpool paiknevast sõlmevahest. Pung Pung on lühivõrse, mis koosneb kasvukuhikuga kaetud metameeride algmetest – vegetatiivne pung Kui kasvukuhik on muutunud õie või õisiku algmeks – vegetatiiv-generatiivne pung Kui pung koosneb ainult õie või õisiku algmetest, puuduvad fotosünteesivate lehtede algmed – generatiivne pung
·Metaboolseatsidoosikorral intensiivistub kopsude ventilatsioon, uriin on happelisem ja ammoniaagirikas. NÄRVKUDE ·Närvikude koosneb närvirakkudest e neuronitest ning neid ümbritsevatest, toestava ja toitefunktsioonig agliiarakkudest. ·Närvirakud on närvisüsteemi nii morfoloogilisteks kui funktsionaalseteks üksusteks. ·Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast perikaarüoniste soomast(d= 4...200m)ja jätketest. ·Teiste närvirakkude ja efektor elunditega on nad ühendatud jätkete abil. Jätkete arvu järgi eristatakse uni-, bi-ja multipolaarseid närvirakke. ·Viimati nimetatutel on palju lühikesi jätkeid- dendriite-ning üks pikk jätke-neuriite akson, mida ühes katetega nimetatakse närvikiududeks. Pikemad võivad ulatuda seljaajust varbani, olles seega üle meetri pikad, paksus on aga ainult 0,1...2,0 m. ·Omavahel ühendavad närvirakke sünapsid. AKSONAALNE TRANSPORT ·Neuroni kogu tsütoplasma on pidevas liikumises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
