Esialgu süüa tihti, väikestes kogustes ja süsivesikurikkaid toite. Hiljem tõsta teiste toitainete koguseid. Vajalik ka psühhiaatriline ravi Anoreksia Anoreksia psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri Põhjused Tugev sotsiaalne surve kõhnumiseks Lähedaste inimeste kriitilised märkused Aktiivse sporditegemise lõpetamine Sugulisest küpsemisest tingitud kaalu tõus Häired vaheajus paiknea isukeskuse toimes Kujunemise faasid 1. Vähendatakse kaloririkaste toitude tarbimist, suurendatakse kehalist aktiivsust 2. Jäetakse ära osad toidukorrad, valetamine, trennimaania 3. Minimaliseeritakse tarbitava toidu kogus, kasutatakse lahtisteid, haiglaslikud sundmõtted toidu ümber Tunnused Nahaalune rasvkude kadunud Kehakumerused imelikud Nahk kuiv ja ülitundlik Südame töö nõrgenenud Pidev külmatunne kätel ja jalgadel Alapalavik
Peaaju suurim keskus on suuraju, mis jaotub paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Ajukoor juhib nii inimese vaimset kui kehalist tegevust. Peaajus asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis ja südametegevuse keskused. Ajukoores asuvad mitmed keskused: Mõtlemiskeskus Kõnelemiskeskus Nägemiskeskus Liigutamiskeskus Lihaste ja nahatundlikkuse keskus Kuulmiskeskus Haistmiskeskus Maitsmiskeskus
kehas on hing, mis töötab koos kehaga, nagu kaksikud, kes on lahutavatud ja käivad käsikäes. Näiteks oli kirjeldatud näiteid: külmatunne tekib sellest, et keha on külmas keskkonnas (keha mõjutab hinge); käsi liigub taskusse seetõttu, et inimesel oli kavatsus rahakott taskust välja võtta (hing mõjutab keha). Ka kõige selgemini mõistetavam oli minu jaoks Decartes'I arusaam ja arvamus sellest, et kuss toimub keha ning hinge vastastikune mõjutamine- vaheajus asuvas käbikehas. Kogu kehas asub hing, kõik organid ja luud jne. moodustavad hinge. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Minu enda arvamus sel teemal on sarnane Decartes'i omaga. Kui kogu keha toimib, toimib ta tänu hingele, kui hing on olemas, funktsioneerib ka keha. Omavaheline seos keha ja hinge vahel on täiesti märgatav ja mõistetav. Keha ning vaim toimivad koos nagu mainisin eelmises vastuses. Kui lõpetab keha töötamise, lahkub ka kehast hing,
NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem: (Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. -kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju (juhib ja kontrollib organismi talitust) ja seljaaju. -kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. -kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. -piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: Somaatiline e. kehaline Vegetatiivne Reguleerib organismi liigutusi, allub juhib tahtele allumatut siseelundite jne tahtele. talitlust. Peaaju osad -peaaju suurim osa on suuraju, ...
Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside (nt seedimisrefleks) ja kaitsereflekside (nt aevastamisrefleks) keskused. Tagaaju koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus. Vaheajus paikneb koorealune tundlikkuskeskus, seega saadetakse kogu informatsioon ajukoorde. Hüpotalamus kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi. Otsaaju katvas ajukoores toimub kõrgem närvitalitlus. Ajukoores on 4 sagarat: otsimikusagar (seotud liigutuste planeerimise, teostamise ja kontrollimisega), kiirusagar (seotud naha- ja lihastundlikusega), oimusagar (seotud kuulmisega), kuklasagar (seotud nägemisega). Ajukoor jaotatakse ka väljadeks:
kõnelemis keskus Suur aju on inimese kõige suurem peaaju osa. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Peaaju teised osad Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suuajust seljaajju. Samuti vabastab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Peaaju teised osad Vaheajus asuvad ainevahetus, paljunemis, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Seljaaju paikneb selgrookanalis Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik. Täiskasvanud inimese seljaaju kaalub umbes 35 grammi, selle pikkus on 40-45 cm ning läbimõõt 0,7-1,4 cm Seljaajul on kaks ülesannet, esiteks vahendab
Tõmba joon alla tingimatutele refleksidele. Lugemine, kirjutamine, haigutamine, käekella vaatamine, neelamine, nutmine, köhimine, ujumine, jooksmine, aevastamine. II Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda. Kilpnääre, ajuripats, süljenääre, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed. Sest süljenääre kuulub välissekretsiooninäärmete rühma, teised aga sisesekretoorsed näärmete hulka. III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema ülesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest D-keskaju 3) mälu kujunemine A-suuraju 4) juhib hingamist ja südametegevust E-piklikaju 5) asuvad sigimist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused C-vaheaju IV Järjesta järgmised refleksikaare osad vastavalt erutuse liikumisele. 4. Eferentsed närvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed närvikiud, 1. erutust vastuvõtvad närvira...
Peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. Piirdenärvisüsteem koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Mehe aju kaalub keskmiselt 1380 g, naisel 1280 g. Peaaju pikkus on ligikaudu 16-18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Mehe peaaju on naiste omast veidi pikem. Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. ...
Kesknärvisüsteem ja tema osad. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju.Ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. Osad: Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: ...
Närvisüsteemi üldine jaotus Somaatiline ns innerveeib skeletilihasid, nahka ja kõiki meeleelundeid. Autonoomne ns siseelundeid ja veresooni. Naha tundlikkust juhitakse vastavates seljaaju segmentides. Selle järgi saab kindlaks teha kahjustatud piirkonna (tundlikkuse kontrollimise kaudu) Peaaju seljaajuga vahetus kontaktis, osad piklikaju (medulla oblongata), sild (pons), mis koos väikeajuga (cerebellum) moodustab tagaaju. Järgmine on keskaju, mis koos piklikaju ja sillaga moodustab ajutüve, milles on mitmeid elutähtsaid keskusi. Vaheaju hüpotalamus ja taalamus ( e nägemiskühm) Ostaju suurem osa peaaju kor (kortex), mille alla jäävad aju põhimiku tuumad e basaalganglionid närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on ajuvatsakesed tühimikud ajus, kus paikneb ajuvedelik liikvor. Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves, vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4.vatsake on ühendu...
Närvisüsteem Neuron närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ärritust vastuvõttev organ Dendriidid neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne: Innerveerib siseelundite talitust Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks Hallollus Koosneb neuronite kehadest. Tuumad seljaajus ja peaajus. Korteks suurajukoor cortex...
Suuraju on jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust. Piklikajus on mitmeid eluliselt tähtsad juhtkeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetus, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi: hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. Seljaaju asub selgroo kanalis ja on umbes 50 cm pikk. Tema läbimõõt on umbes 1,5 cm ja kaetud aju kestaga. Seljaajust väljuvad seljaajunärvid. Seljaajul on kaks tähtsat ülesannet.
Seljaaju · Asub selgrookanalis · Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel · Tingimatud refleksid (a'la põlverefleks) · 31 paari seljaajunärve läbib seljaaju Seljaaju vigastusega võib kaasneda halvatus Kontrollküsimused · Mis on kesknärvisüsteemi osad? · Millest sõltub parema ja vasakukäelisus? · Mis kaitseb peaaju? · Mis kaitseb seljaaju? · Kas mälu on A) seljaajus? B) ajukoores? C) vaheajus? Ajukahjustused Loksutatud beebi sündroom Piirdenärvisüsteem · Koosneb närvidest! · Närvid ühendavad keha organeid kesknärvisüsteemiga · Inimesel on kehas 75 km närve... Närvid ja refleksid · http://www.youtube.com/watch? v=xRkPNwqm0mM · Oskad selgitada, kuidas liiguvad kehas närviimpulsid! · Tead, mis on refleksid ja refleksikaar! · Tead, miks hingamine ei lõppe, isegi kui
7.loeng, 19.sept Piklikaju (medulla oblongata) piirneb seljaajuga altpoolt ja ülevalt sillaga. Piklikaju läbivad kõik pea-ja seljaaju ühendavad juhteteed, nii ülenevad kui alanevad. Piklikaju läbib suurt kuklamulku, mistõttu on eluliselt ohtlik piklikaju turse, sest piklikaju võib pitsuda, juhteteed pigistatakse kinni ja ühendaus ajuda vahel katkeb /on häiritud piklajus paikneb mitmed elutähtsad keskused hingasmis-, vasomotoorne (reguleerib veresoonte toonust, vas soon ld k) keskus. Hingamine hingamislihaste (diafragme ja roietevahelised lihased) osavõtul, mida innerveerivad seljaajust väljuvad närvid ja roietevahelistest lihastest väljuvad närvid mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni. Kui vigastus allpool, toim...
väljumiskoht ehk pimetähn. 2. Nägemismeele tsentraalsed juhteteed. Nägemisaistingu teke. Kujutis vaadeldavast esemest langeb normaalse nägemise korral silma võrkkestale ja on kõige teravam siis kui ta langeb tsentraallohu piirkonda. Erutuse võtavad vastu valges nägemise korral kolvikesed ja annavad selle edasi nägemisnärvi kiududele. Nägemisnärvi ja nägemisjuhteteede esimene ümberlülitus närvilt närvile on keskaju piirkonnas ülemises küngastikus. Sealt edasi läheb erutus vaheajus taalamusse, kus asub välimine/külgmine põlvikkeha (lateral geniculatebody). Välimisest põlvikkehast läheb erutus mööda närvikiude kuklasagarates asuvas nägemiskeskusesse ja nägemisaisting tekibki siis, kui erutus on jõudnud nägemiskeskusesse. Kui sellel teel on mõni piirkond kahjustatud, siis tekivad vastavad häired. Nägemise kulgemine ei ole ühtne, ehk paremalt silmalt ei lähe kõik vasakusse ajupoolkerra ja vastupidi. 3. Silma akommodatsioon. Lühi- ja kaugelenägevus.
hormoonid koorehormoonid Hüpofüüsi hormoonid Suprarenaalnäärmete säsi hormoonid Epifüüsi hormoonid Peaaju hormoonid Ajuripats e. hüpofüüs Koosneb kolmest sagarast (eessagar, tagasagar ja vahesagar) ja seostub vaheajuga Produtseerib, deponeerib ja eritab 9 tuntud hormooni Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust Sünteesib kasvuhormooni; kääbuskasv, gigantism Käbikeha e. epifüüs Asub vaheajus Click to edit Master text styles Pärsib varajast Second level sugunäärmete arengut Third level Fourth level Talitluse lakkamine Fifth level tingib enneaegse suguküpsuse Käbikehas sünteesitakse melatoniini (unehormoon) Kilpnääre I Inimese suurim sisenõrenääre- 40 grammi.
SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised t...
Referaat bioloogias NÄRVID NÄRVID Inimesele mõjuvad pidevalt välisärritajad. Meeleelundid muudavad neid kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid, mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakord...
sportimist ja samuti palava ilmaga tarvitada võimalikult suure naatriumi-, kaaliumi-, kaltsiumi- ja magneesiumisisaldusega vett (kokku umbes 1500 mg/l), et korvata kehast higiga eraldunud sooli. Kõrge naatriumisisaldusega mineraalvesi kiirendab seedimist, mineraalveega omastatud magneesium aga aitab lihastel lõdvestuda ning parandab lihaste taastumist. Peale trenni joodav mineraalvesi peaks olema jahe (kuni 10 kraadi), sellise temperatuuriga vesi leevendab kõige optimaalsemalt vaheajus asuva janukeskuse ärritust. Väga oluline on regulaarne mineraalvee joomine ka üle 50aastastele inimestele, sest vananedes joob inimene tavaliselt vähem vett. Normaalne oleks, kui üle 50sed tarvitaksid 1,75 liitrit ehk 8 klaasi vett päevas. Kui juuakse vähem, võivad tekkida elulised häired, ka südamehäired. Organismil kulub rohkem vedelikku ka ravimite manustamisel, et maks suudaks keemiaga toime tulla ja vajalikke aineid organismile vastuvõetavaks muuta.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Georg Badasjan 021PK TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 SISUKORD Georg Badasjan Referaat 1. Mikrokliima Normaalsest erinevad meteoroloogilised tingimused toiduainete töötlemisel on: 1) madal temperatuur klmtsehhis, liha, kala, ja juurvilja ettevalmistusruumides 2) liigsoojus kondiitritsehhis, kuumtsehhis, kuuma toidu jaotustsehhis soojal ajal. Soojust eraldub pliitidelt, keeduaparatuurist, kuumadelt toitudelt 3) liigniiskus pesuruumis, eraldub kuumadelt toitudelt, kateldest 4) gaasid, ebameeldivad lõhnad, toidu praadimisel ja kpsetamisel eralduv lõhn, jahutolm, suhkrutolm, ammoniaak, CO. Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea...
MOTIVATSIOON Motus-liikumapanev jõud/tung/aje. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõusujõuks ja suunab seda eesmärgi poole. ( vajadus-> paneb otsima parimaid lahendusi/võimalusi) Motivatsioon(asjaolude kogum)=motiiv(üks kindel asjaolu) Üldjuhul on kõikide motiivide tuvastamine raske, tuleks rääkida pigem motivatsioonist. (Enesetapp:bioloogil. tegurid, psühholoogil. tegurid, sotsiaalsed tegurid, kultuurilised tegurid) MOTIVATSIOONI TEKITAVAD VAJADUSED 1. Füsioloogilsed vajadused- oluline ellujäämise aspektis 2. Psühholoogilised vajadused- oluline psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalsed vajadused- seotud enese teostamisega antud kultuuris heakskiidetud moel( omandad kultuuriga, mis määrab, mida vajad alates riietest)(haridusest->ümbermaailmareisini) Kultuur määrab ka füsioloogilisi vajadusi( söömise, seksimise osas). Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD...
Omandatakse elu jooksul(käimine, jooksmine, ujumine) Seljaaju funktsioon: reflektoorne talitus ja erutuse juhtiminе. Mis keskused asuvad piklikajus? (MEDULLA OBLONGATA)Hingamis ja südametegevus, vasomotoorsed keskused, tingimatute reflekside keskus(seedimine, imendumine), kaitserefleksid(köhimine, oksendamine, aevastamine) Mis keskused asuvad tagaajus? tasakaal, koordinatsioon Mis keskused asuvad keskajus? lihaste toonuse säilitamine, nägemis- ja kuulmiskeskused Mis keskused asuvad vaheajus? ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Mis keskused asuvad otsajus? kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ja liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Naha tekised: Karvad, juuksed ja küüned Kus paikneb tasakaaluelund? Sisekõrvas Kus paikneb haistmiselund? Ninaõõnes ülemises osas Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Soojendamine, niisutamine, puhastamine Piirkonnad, millelt on võimalik palpeerida pulssi
Inimese ning primitiivsete usside ajud on alguse saanud samast kohast. Selgroogsetel jookseb närvisüsteem mööda selgroogu, kuid putukatel ning rõngussidel, nagu näiteks vihmaussidel, on lihtsad organid, mis meenutavad algelist aju, aga need asuvad kõhus. Lülijalgsed - Lülijalgsete närvisüsteem on sarnaselt rõngusside omaga nöörredel-tüüpi, mis tähendab, et kaks kõhtmist närviketti on igas lülis omavahel närvijätketega ühendatud. Suurimad närvitängud asuvad peas ja rindmikulülides. Peas asuvad mitmed jäsemed, mis on kompimiselundiks (nt tundlad putukatel või kobijad ämblikulaadsetel). Peas asuvad ka silmad, mis võivad olenevalt rühmast olla kas üksikud täppsilmad või suured mosaiiksilmad. Et putukate rindmikulülide külge kinnituvad jäsemed või tiivad, on ka sealsed närvitängud teistest suuremad. KAHEPAIKSED - Kahepaiksete otsaju on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumi...
____________________________________________________________________ Sensoorne närvisüsteem - närvid toovad retseptoritest signaale kesknärvisüsteemi; sensoorsed närvid Somaatiline närvisüsteem närvid viivad kesknärvisüsteemist signaale skeletilihastele; motoorsed närvid 5. Kus paikneb hüpotalamus? Tema ülesanded? Hüpotalamus on kesknärvisüsteemi osa, mis asub vaheajus. Reguleerib suurt osa autonoomsest närvisüsteemist Reguleerib kehatemperatuuri, vererõhku, ainete sisaldust veres Reguleerib hormoone, mis hoiavad 6. Mida nimetatakse autonoomseks närvisüsteemiks? Kuidas see talitluse põhjal jaguneb? Too näiteid. Autonoomne närvisüsteem on piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatuid tegevusi, nt seedimine, südametöö, näärmed, silelihased.
KORDAMISKÜSIMUSED, SISENÕRENÄÄRMED; KESKNÄRVISÜSTEEM: MEELEELUNDID. 1,. Mis on sisenõrenäärmed? - Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot. 2. Joonistelt leida kõik sisenõrenäärmed, nimetada nende hormoonid ja toime organismis. Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis ...
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma- dusi, mis eristavad teda loomadest, -- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Kognitiivne psühholoogia (J. Piaget) - uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaim...
Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub ehk talletub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim. glükogeeniks. Pankreas ehk kõhunâäre. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Hüpotaalamus asub vaheajus taalamusest allpool ja sele kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitumiskäitumist. Antidiureetiline hormoon- sünteesitakse hüpotaalamuses, hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon). Termoneutraalne tsoon- vahemik, kus kehatemperatuuri säilitamiseks ei kulu lisaenergiat. 5. Inimese närvisüsteemi üldine ehitus. Peaaju osade (5) ülesanded. Peaaju (cerebrum)
täiendamine ja töövõime taastamine. ● Funktsioon: 1) innerveerib siseelundeid 2) reguleerib siseelundite ja veresoonte silelihaste kokkutõmbeid, sekreedi eritumist näärmetest (ka nahast), südametegevust ja ainevahetust 3) skeletilihaste ja meeleelundite troofiline funktsioon (AV) ● Aju osa, kus paiknevad vegetatiivse NS kõrgemad keskused - vaheajus HÜPOTAALAMUSES ● Vegetatiivne NS ei allu inimese tahtele.
158. Ajuvatsakesed (külgvatsakesed, III ja IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus: Suuraju poolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned - külgvatsakesed. Külgvatsakestel eristatakse kiirusagaras paiknevat keskosa, millest lähtuvad teistesse sagaratesse ulatuvad umbselt lõppevad jätked: eessarv otsmikusagarasse, tagasarv kuklasagarasse ja alasarv oimusagarasse. Vatsakeste vahemulgu kaudu on külgvatsakesed ühendatud vaheajus talamuste vahel asuva kolmanda ajuvatsakesega. 159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded: Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. a) Soonkest - on kohevast sidekoest veresoonterikas õhuke leste. Ta liibub tihedalt pea- ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse
Rakusisese vee moodustab kõikides rakkudes (lihas-, vere-, naha-, luu- ja isegi rasvarakkudes) leiduv vesi. Kudede veehulk sõltub suurel määral rakkudes ja rakuvälises vedelikus leiduvate kaalium- ja naatriumioonide sisaldusest. Lisaks ioonidele osalevad rakusisese ja rakkude välise vee normaalse tasakaalu tagamises mitmed hormoonid ning vereplasma valgud. Vee ja elektrolüütide ainevahetust reguleerib närvisüsteem koostöös sisesekretsiooninäärmetega. Vastav kontrollkeskus asub vaheajus. Normaalfüsioloogilise seisundi puhul valitseb rakusisese ja rakuvälise vedeliku hulga vahel liikuv tasakaal. Selle tasakaalu kindlasuunaline häirumine võib organismis põhjustada raskeid ja pöördumatuid tervisehäireid. Näidetena vaatleme kahte juhtu, mis võivad kujuneda vedelike vääral tarbimisel. Esiteks, destilleeritud vee joomine suurtes kogustes koos kestva nälgimisega. Organismi viiakse hulgaliselt magestatud mineraalsooladeta vett
Anorektikud kannatavad ka kõhukinnisuse, alapalaviku (<36ºC) ja pideva külmatunde (eriti käed ja jalad) all. Ka nende vere elektrolüütide tasakaal on häiritud. Oma olekult on anorektikud loiud ja apaatsed. Enamasti on anoreksia põhjused ühiskondlikud Tugev sotsiaalne surve kõhnumiseks (meedia), samuti pereringi märkused. Aga põhjusi on teisigi, näiteks sugulisest küpsusest tingitud kehakaalu tõus, aktiivse sporditegemise lõpetamine või häired vaheajus paikneva isukeskuse toimes. 9 Anoreksia tagajärjed võivad olla traagilised. Statistiliselt sureb anoreksiasse u 5% põdejatest (esimene anoreksiahoog jääb ka viimaseks). 60% paraneb täielikult ning ülejäänud peavad haigusega pidevalt võitlema (krooniline). Anoreksia ravi on kompleksne. Kõigepealt tuleb selgeks teha, mis haiguse põhjustas. Ravi
Regulatsioon jaotatakse kaheks: 1) Keemiline toimub soojustekke intensiivsuse muutumise teel. On eriti oluline keha temperatuuri languse vältimise seisukohalt. Siis soojusteke intensiivistub. Põhilised soojustekke allikad on lihased nendes tekivad 80% soojusest. Ülejäänud 20% tekivad peamiselt maksas ja neerudes. 2) Füüsikaline reguleerib põhiliselt soojuse äraandmist ja väldib sellega ülekuumenemist. Termoregulatsiooni keskus asub vaheajus, hüpotaalamuses. See keskus saab pidevalt infot nii keha pinna kui ka keha sisemuse termoretseptoritelt keha temperatuuri kohta. Ähvardava mahajahtumise korral saadetakse termoregulatsiooni keskusest närviimpulsid lihastele. Täna tahetele mittealluvatele lihastele võivad tekkida külmavärinad ja kananahk. Kananahk on põhjustatud karvapüstitajalihaste kokkutõmbest. Soojuse äraandmine toimub: 1) Kiirguse teel katmata kehaosadelt ümbritesevasse õhku. See saab juhtuda vaid siis, kui
47.Regulatsioonimehhanisemide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste- a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone....
· Kuulmiskeskus · Haistmiskeskus · Maitsmiskeskus · Kõnelemiskeskus · Mõtlemiskeskus · Liigutamiskeskus · Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. 24. Mis on erutuse summeerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Jaguneb: ajaline ja ruumiline. Kujutab endast erutuse jutimise üht iseärasust närvikeskuses. 25. Mida tähendab erutuse rütmi transformeeimine närvikeskuses? 26. Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes?
~ 60 % ajupoolkerade kaalust. Koostanud M. Kolga 11 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/biobk/cerebrum_1.gif Ajuvatsakesed Peaajus leiduvad omavahel ühenduses olevad õõned - ajuvatsakesed. Neid on kokku 4: suurajupoolkerades on 2 külgvatsakest; vaheajus asub III ajuvatsake; pikliku aju, ajusilla ja väikeaju vahel paikneb IV ajuvatsake. III ja IV ajuvatsakest ühendab keskaju läbiv suurajuajuveejuha. IV ajuvatsake läheb üle seljaaju tsentraalkanaliks. Ajuvatsakestesse sopistub aju pinnalt sisse soonkest koos veresoontega moodustades nn. soonpõimikuid. Nende kapillaaridest filtreerub ajuvatsakestesse lümfilaadne vedelik, s.o. ajuvedelik. See väljub IV ajuvatsakese kaudu ajutüve välispinnale
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünte...
Suuraju koor _ sotsiaalne käitumine _ kohanemine keskkonnaga _ Tähelepanu ja keskendumine _ Tahtlik liigutamine _ Mõtlemine 12. Väikeaju, mõju käitumisele Tagaaju (metencephalon) _ Koosneb ajusillast (pons) ja väikeajust (cerebellum) ja seljaaju kraniaalsetest närvidest _ Hingamise reguleerimine _ Liigutuste koordineerimine, tasakaalu hoidmine 13. Hüpotaalamus ja seal produtseeritavad hormoonid, mõju käitumisele Hüpotaalamus _ Asub vaheajus _ Reguleerib mitmeid homeostaatilisi mehhanisme ja emotsionaalseid reaktsioone: Kehatemperatuur, nälja- ja janutunne, ainevahetus Seksuaalkäitumine, raev _ Reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja seob seda endokriinsüsteemiga _ Hüpotaalamus reguleerib hüpofüüsi tööd neurosekretoorsete rakkude abil _Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH, GH)- mõjustab noorloomade kasvu ja arengut, piimatoodangut ja immuunsust
Aurumine on võimalik niikaua, kuni õhk pole küllastunud. Kuivas ja kuumas keskkonnas võib tekkida ülekuumenemine. Soome saun 60-70 talumine. Soojuskiirgust ja soojusjuhtivust reguleerivad omakorda veresooned, higistamist higinäärmed. Ülekuumenemisel ei tohi kanda kummiriietust! (osad, kes keemiaga tegelevad) 16.11.2011 Nii füüsikalist kui keemilist termoregulatsiooni juhib vaheajus hüpotaalamuses paiknev termoregulatsioonikeskus (TRK). See keskus saab pidevalt informatsiooni keha nii sisemuse kui kehatemperatuuri kohta ja reageerib vastavalt temperatuurimuutustele selliselt, mis võimaldavad mahajahtumist või ülekuumenemist vältida. Kui ähvardab mahajahtumine, lähevad termoregulatsioonikeskusest närviimpulsid sümpaatilise
Higiaurumine sõltub õhuniiskusest. Aurumine on võimalik niikaua, kuni õhk pole küllastunud. Kuivas ja kuumas keskkonnas võib tekkida ülekuumenemine. Soome saun 60-70 talumine. Soojuskiirgust ja soojusjuhtivust reguleerivad omakorda veresooned, higistamist higinäärmed. Ülekuumenemisel ei tohi kanda kummiriietust! (osad, kes keemiaga tegelevad) 16.11.2011 Nii füüsikalist kui keemilist termoregulatsiooni juhib vaheajus hüpotaalamuses paiknev termoregulatsioonikeskus (TRK). See keskus saab pidevalt informatsiooni keha nii sisemuse kui kehatemperatuuri kohta ja reageerib vastavalt temperatuurimuutustele selliselt, mis võimaldavad mahajahtumist või ülekuumenemist vältida. Kui ähvardab mahajahtumine, lähevad termoregulatsioonikeskusest närviimpulsid sümpaatilise NS-i kaudu veresoontele, naha veresooned ahenevad ja keha sisemuse veresooned laienevad. Samal ajal lähevad
M Ä L U .... on elusa organismi võime omandada, säilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi (e kogemust) · Mälu on pigem organismi omadus v. seisund. Me ei saa mälu otseselt defineerida, vaid saame ainult tuletada selle olemasolu subjektil tema tegevuse resultaadist (mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest). MÄLU STRUKTUUR ehk MÄLU LIIGITUS Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise alg...
9 muusat) nimest I mälureegel - peab olema positiivne sisendus ja tahe ma tahan seda meelde jätta see jääb mulle meelde Öeldakse: homseks õpid- homme tead, eksamiks õpid-eksamil tead, eluks õpid- elus tead! Peaaju koosneb: suuraju (cerebrum, telencephalon); selle poolkerades paiknevad õõned külgmised ajuvatsakesed: I ajuvatsake vasakus, II ajuvatsake paremas poolkeras vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake keskaju (mesencephalon) sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake piklikaju (medulla oblongata). Keskaju, sild ja piklikaju moodustavad ajutüve. Ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanaliga. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju. Ajutüvi ühendab pea- ja seljaaju, seal paiknevad kraniaalnärvide tuumad. 12-st kraniaalnärvist 10 väljuvad ajust ajutüve kaudu
Nt neerudes. 101. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime: (joonis 17) Sisesekretoorsed näärmed ülalt alla on epifüüs ehk käbikeha, hüpofüüs ehk ajuripats, kilpnääre, harknääre ehk tüümus, neerupealised, neerud, kõhunääre ehk pankreas, 12-sõrmik, munandid/munasarjad. Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali. Epifüüs paikneb vaheajus, toodab loomuliku valguse toimel serotoniini, mis soodustab vaimset töövõimet; melatoniini, mida pärsib päikesevalgus (soodustab valguse puudus). Viimane soodustab unisust ning väidetavalt pidurdab oma hormoonidega ka enneaegset sugulist küpsemist. Hüpofüüs paikneb vaheaju põhjas, seal toodetakse kõiki teisi sisesekretoorseid näärmeid stimuleerivaid hormoone ning ühtlasi produtseeritakse ka somatotroopset hormooni ehk kasvuhormooni.
4. Millistele põhjendustele tuginedes peaks Singeri meelest loomade huve inimeste omadega võrdselt arvesse võtma? Ka loomad tunnevad valu, kuna neil on meiega sarnane närvisüsteem ning meie ju tunneme valu. Käitumuslikud märgid nagu väänlemine, näomoondused, oigamine, ulgumine ning muud häälitsused viitavad sellele, et püütakse vältida valu allikat ning ning valu kordumist. Kõik need impulsid, emotsioonid ja tunded paiknevad vaheajus, mis on sama hästi arenenud ka paljudel teistel loomaliikidel, eriti imetajatel ja lindudel. Loomade närvisüsteem arenes nagu meiegi oma ning tegelikult ei lahknenud meie evolutsiooniline ajalugu enne, kui meie kesksed närvisüsteemi omadused juba eksisteerisid. 5. Miks on inimelu pühaduse tees spetsiesistlik? Usutakse, et inimelu on püha ning seda tuleb iga hinna eest kaitsta.
Toiduvalmistamiseks tarbitava vee üks kvaliteedinäitaja on tema karedus (s.o kaltsiumi- ja magneesiumsulfaatide ning vesinikkarbonaatide sisaldus vees) Toitumisreziim. Menüü koostamise põhireeglid. Tähtis: toitumise regulaarsus, söögikordada arv, söögikorra kestus, toitainete hulga jaotus toidukordadel. Regulaarsus söömine enam-vähem kindlatel kellaaegadel; kujuneb stereotüüp, siis on seedemahlade eritumine suurem, seedimine lihtsam. Vaheajus paiknev toitumiskeskus koosneb nälja- ja küllastuskeskusest; need peavad omavahel olema tasakaalustatud see tagab norm söögiisu, küllastustunde tekkimise ja lõpetamise. Söögikordade arv lähtub seedesüsteemi tööst. Seedeelundid ei tööta pidevalt, vaid rütmiliselt. Toidu seedimiseks ja imendumiseks kulub u 4-6 h. Täiskasvanu vajalik toidukordade arv on 3-4. Vähem kordi süües koormame seedeelundid üle. Söögikorra kestus ei tohiks olla liiga pikk, ega liiga lühike
sekretsioon. Neerude talitus seotud otseselt vedeliku mahu ja soola tasakaalu sisaldusega. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel. Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd - kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre.Antidiureetiline hormoon,tekib hüpotalamuses,selle teke oleneb vaheajus olevatest koevedelike osmootse rõhu tundlikest osmosensorite aktiivsusest. Hormoon, mis vabaneb hüpofüüsist ja suurendab vee tagasiimendumist distaalses vääntorukeses ja kogumistorukeses. AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele (osmoretseptorid hüpotalamuses). Aldosteroon,neerupealisekoore hormoon,suurendab Henle lingus ülemises sääres Na+
eritamine-sekretsioon. Neerude talitus seotud otseselt vedeliku mahu ja soola tasakaalu sisaldusega. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel. Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd - kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre.Antidiureetiline hormoon,tekib hüpotalamuses,selle teke oleneb vaheajus olevatest koevedelike osmootse rõhu tundlikest osmosensorite aktiivsusest. Hormoon, mis vabaneb hüpofüüsist ja suurendab vee tagasiimendumist distaalses vääntorukeses ja kogumistorukeses. AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele (osmoretseptorid hüpotalamuses). Aldosteroon,neerupealisekoore hormoon,suurendab Henle lingus ülemises sääres Na+ imendumist ja seega ka vee
? Jumal kohandab keha ja hinge teineteisega igal juhtumil eraldi 3. Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") AH ? alluvad inimese hing ja keha erinevatele seaduspärasustele; hinge ja keha kooskõla on analoogne mehaanilise kella ja päikesekella näitude kooskõlaga AI Õige! on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest ? mõjutavad hing ja keha teineteist vaheajus asuva käbikeha kaudu 4. Okasionalismi eristab ettemääratud harmoonia teooriast see, et AJ Õige! esimese kohaselt kooskõlastab Jumal keha ja hingega toimuvat pidevalt, teise kohaselt aga on keha ja hingega toimuv Jumala poolt ette määratud ja kooskõlastatud. AK ? esimese kohaselt mõjutavad hing ja keha teineteist, teise kohaselt mitte. ? esimene eeldab Jumala olemasolu, teine mitte. 5
keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusilla ja piklikaju kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlulitamine. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel Eesaju - koosneb vaheajust ja otsaajust. Vaheajus asuvad taalamus ja hüpotaalamus. 5. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. · Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Kraniaalnärvid on peaajust väljuvad närvid. Spinaalnärvid on seljaajust väljuvad närvid. Somaatilist närvisüsteemi kontrollib KNS läbi kraniaal- (osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed, mõned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente) ja spinaalnärvide (iga seljaaju segment saab
cm3. jääkõhu tõttu ei vaju vette asetatud kops põhja. Lootel kopsuhingamist ei ole ja kopsud õhku ei sisalda. Hingamise regulatsioon. Piklikajus on hingamist reguleerivate närvirakkude kogumik hingamiskeskus, millel on kaks osa: sissehingamisosa ja väljahingamisosa. Nad on omavahel funktsionaalses seoses: sissehingamisosa eritumisel pidurdub väljahingamisosa ja vastupidi. Hingamise regulatsioonist võtavad veel osa spetsiaalsed närvirakkude kogumikud ajusillas ja vaheajus. Seljaaju kaudu mõjutab hingamiskeskus sisse- ja väljahingamisel 6 rindkere mahtu muutvaid hingamislihaseid. Hingamine allub ajukoore mõjule (inimene saab tahtlikult hinge kinni hoida, lühikest aega; hingamise kiirenemine emotsioonide puhul). Piklikaju on ka köhimis- ja aevastamisreflekside keskus (kaitserefleksid). Hingamiskeskuses vaheldub pidevalt erutus ja pidurdus, mis
vahendavad keskused. Keskaju – paiknevad automaatsete liigutuste keskused, osa nägemis- ja kuulmisprotsesside ülekande ja kontrolli keskustest. Vaheaju – on kehast ja meeleelunditest tuleva informatsiooni peamine vastuvõtja, sorteerija, vahendaja ja ajukoore alanevate mõjude vahendaja. Samuti autonoomse talitluse reguleerija. Vaheajus asuvad nn mittespetsiifilised keskused tagavad virguse- ja tähelepanu seisundeid ning on teadvusseisundite oluliseks vahendajaks. Hüpotaalamuseks nimetatakse keskust, kus leiame rakutuumi, mis kontrollivad kehatemperatuuri regulatsiooni, ainevahetust, nälja- ja janutunnet, teadu emotsioone (nt viha). Hüpotaalamus on tihedalt seotud limbilise süsteemiga, mis samuti osaleb emotsionaalses käitumises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
