Vajalike mikroelementide defitsiit Seedekulgla mehaanilised vigastused Risk nakatuda parasiitidega Buliimia Buliimia ehk liigsöömine Toitumishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja liigne kehakaalu kontroll, mille käigus üritatakse kaotada toidu paksukstegevat mõju Põhjused Viis maandada vaimset ebakindlust ja stressi Proovitakse toidukordadelt kokku hoida ja süüakse korraga kogu päeva toit Anoreksia taastusravi tagajärg Vaheajus oleva küllastuskeskuse erutuse puudumine Tunnused Perioodilised salajased õgimishood Oksendamine Valud seedekulglas Kehakaalu kõikumine suurtes piirides Tarbivad lahtisteid Ovulatsiooni ja menstruatsioonihäired Õgimishoogude vahepeal kalorivaesed dieedid Tunnused Hambad kahjustatud Söögitoru limaskest rikutud Süütunne U 10% tarvitab alkoholi ja narkootikume Ravi Eesmärk: Korrastada regulaarne söömisreziim
Peaaju suurim keskus on suuraju, mis jaotub paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Ajukoor juhib nii inimese vaimset kui kehalist tegevust. Peaajus asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis ja südametegevuse keskused. Ajukoores asuvad mitmed keskused: Mõtlemiskeskus Kõnelemiskeskus Nägemiskeskus Liigutamiskeskus Lihaste ja nahatundlikkuse keskus Kuulmiskeskus Haistmiskeskus Maitsmiskeskus
kehas on hing, mis töötab koos kehaga, nagu kaksikud, kes on lahutavatud ja käivad käsikäes. Näiteks oli kirjeldatud näiteid: külmatunne tekib sellest, et keha on külmas keskkonnas (keha mõjutab hinge); käsi liigub taskusse seetõttu, et inimesel oli kavatsus rahakott taskust välja võtta (hing mõjutab keha). Ka kõige selgemini mõistetavam oli minu jaoks Decartes'I arusaam ja arvamus sellest, et kuss toimub keha ning hinge vastastikune mõjutamine- vaheajus asuvas käbikehas. Kogu kehas asub hing, kõik organid ja luud jne. moodustavad hinge. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Minu enda arvamus sel teemal on sarnane Decartes'i omaga. Kui kogu keha toimib, toimib ta tänu hingele, kui hing on olemas, funktsioneerib ka keha. Omavaheline seos keha ja hinge vahel on täiesti märgatav ja mõistetav. Keha ning vaim toimivad koos nagu mainisin eelmises vastuses. Kui lõpetab keha töötamise, lahkub ka kehast hing,
kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. -peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. -väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. -keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. -vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. -piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Ajukoores asuvad mitmed keskused: Seljaaju (seljaaju on närvide kogumik, mis asub selgrookanalis.) -seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. -seljaaju ülesanded vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse.
Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside (nt seedimisrefleks) ja kaitsereflekside (nt aevastamisrefleks) keskused. Tagaaju koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus. Vaheajus paikneb koorealune tundlikkuskeskus, seega saadetakse kogu informatsioon ajukoorde. Hüpotalamus kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi. Otsaaju katvas ajukoores toimub kõrgem närvitalitlus. Ajukoores on 4 sagarat: otsimikusagar (seotud liigutuste planeerimise, teostamise ja kontrollimisega), kiirusagar (seotud naha- ja lihastundlikusega), oimusagar (seotud kuulmisega), kuklasagar (seotud nägemisega). Ajukoor jaotatakse ka väljadeks:
kõnelemis keskus Suur aju on inimese kõige suurem peaaju osa. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Peaaju teised osad Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suuajust seljaajju. Samuti vabastab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Peaaju teised osad Vaheajus asuvad ainevahetus, paljunemis, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Seljaaju paikneb selgrookanalis Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik. Täiskasvanud inimese seljaaju kaalub umbes 35 grammi, selle pikkus on 40-45 cm ning läbimõõt 0,7-1,4 cm Seljaajul on kaks ülesannet, esiteks vahendab
VI vasta küsimustele: Seljaajul on 2 ülesannet : vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. PIKLIKAJU - ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. VÄIKEAJU - asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. KESKAJU - vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. VAHEAJUS asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. TINGIMATUD ehk tahtmatud reflektsid- on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, need on on seotud selja-ja piklikajuga TINGITUD ehk tahtlikud refleksid- kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad.
Ajukoores asuvad mitmed keskused: nägemiskeskus, kuulmiskeskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus, kõnelemiskeskus, mõtlemiskeskus liigutamiskeskus, lihaste- ja nahatundlikkuse keskus. Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Seljaaju on närvide kogumik. Seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. Seljaaju asub hästi kaitstd selgrookanalis. Ta on meie närvisüsteemi tähtsaim juhe, mis seob peaaju teiste elunditega. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve, mis on ühendatud käte,
1) Nägemiskeskus 2) Kuulmiskeskus 3) Haistmiskeskus 4) Maitsmiskeskus 5) Kõnelemiskeskus 6) Mõtlemiskeskus 7) Liigutamiskeskus 8) Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju - asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju - vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. Vaheajus - asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju - ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Seljaaju - närvide kogumik, mis asub selgrookanalis. Seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. Vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. Piirdenärvisüsteem - koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest
koos väikeajuga (cerebellum) moodustab tagaaju. Järgmine on keskaju, mis koos piklikaju ja sillaga moodustab ajutüve, milles on mitmeid elutähtsaid keskusi. Vaheaju hüpotalamus ja taalamus ( e nägemiskühm) Ostaju suurem osa peaaju kor (kortex), mille alla jäävad aju põhimiku tuumad e basaalganglionid närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on ajuvatsakesed tühimikud ajus, kus paikneb ajuvedelik liikvor. Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves, vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4.vatsake on ühenduses seljaajukanaliga. Vegetatiivse ns keskused on ka kns-is, aga sealt väljuvad närvid ei lähevad teistmoodi innerveeritakse siseelundeid ja veresooni, tahtele ei allu Peaajunärvidega siseneb peaajju kuulmine, nägemine, histmine, seljaaju kaudu ka tundlikkus. Kehalihastele läheb seljaaj närvide kaudu, pealihastele peaajunärvide kaudu. Erutuse ülekanne ns-is, sünaps, mediaatorid
ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde Ajukoore all asub valgeollus, mille närvikiud jagunevad: Assotsiatsioonikiud . ühendavad poolkera üksikuid osi omavahel Kommissuraalkiud ühendavad poolkerasid omavahel Projektsioonikiud ühendavad suuraju madalamal asuvate KNSi osadega Ajuvatsakesed Peaajus asuvad õõned: Külgmised ajuvatsakesed (suurajupoolkerades) III ajuvatsake (vaheajus suurajuveejuha) IV vatsake (läheb üle seljaajukanaliks) Omavahel ühenduses sisaldavad ajuvedelikku Ajukestad Ajukestad on pea- ja seljaajul ühised Välimine ehk kõvakest tihe sidekoeline leste, moodustab pea- ja seljaaju ümber umbse koti, osaleb venoossete siinuste moodustumisel. Pea- ja seljaaju kõvakest omavad eraldi veresooni ja närve Keskmine ehk ämblikkest õhuke sidekoeline leste, milles puuduvad veresooned ja
Suuraju on jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust. Piklikajus on mitmeid eluliselt tähtsad juhtkeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetus, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi: hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. Seljaaju asub selgroo kanalis ja on umbes 50 cm pikk. Tema läbimõõt on umbes 1,5 cm ja kaetud aju kestaga. Seljaajust väljuvad seljaajunärvid. Seljaajul on kaks tähtsat ülesannet.
Seljaaju · Asub selgrookanalis · Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel · Tingimatud refleksid (a'la põlverefleks) · 31 paari seljaajunärve läbib seljaaju Seljaaju vigastusega võib kaasneda halvatus Kontrollküsimused · Mis on kesknärvisüsteemi osad? · Millest sõltub parema ja vasakukäelisus? · Mis kaitseb peaaju? · Mis kaitseb seljaaju? · Kas mälu on A) seljaajus? B) ajukoores? C) vaheajus? Ajukahjustused Loksutatud beebi sündroom Piirdenärvisüsteem · Koosneb närvidest! · Närvid ühendavad keha organeid kesknärvisüsteemiga · Inimesel on kehas 75 km närve... Närvid ja refleksid · http://www.youtube.com/watch? v=xRkPNwqm0mM · Oskad selgitada, kuidas liiguvad kehas närviimpulsid! · Tead, mis on refleksid ja refleksikaar! · Tead, miks hingamine ei lõppe, isegi kui
Kõõrdsilmsust võivad tekitada silmamunaliigutajanärvide/-lihaste häired. Keskajus asuvad veel punatuum (nucleus ruber), mustaine (substantia nigra), katmik (tectum) nende tuumade põhifunktsioon on lihaste toonuse regulatsioon, eriti sirutaja-ja painutajalihase vastastikuse toonuse hoidmine. Enamus ülenevaid ja alanevaid juhteteid läbivad ka keskaju. Keskajus paiknevad nägemis-ja kuulmistundlikkust juhtivate esimeste, piklikajus ja sillas teiste neuronite kehad (kokku 3 3. Paikn vaheajus). Keskaju kahjustu sirutaja-ja painutajalihase vastastikkuse toonuse häiredm toimub, kui punatuumalt ja mustainelt saadav info ei saa allapoole levida, sirutajalih toonus on ülekaalus (katkeb ühendus punatuuma ja mustaine ja alumiste lihaste vahel) detserebratsiooni rigiidsus. Kui kahjustatud on peaajunärvi tuumad häired silmamuna pööramises akommodatsioonis. Vaheaju piirneb alt keskajuga, ülalt otsajuga. Selle osad on nägemiskühmud (taalamus
väljumiskoht ehk pimetähn. 2. Nägemismeele tsentraalsed juhteteed. Nägemisaistingu teke. Kujutis vaadeldavast esemest langeb normaalse nägemise korral silma võrkkestale ja on kõige teravam siis kui ta langeb tsentraallohu piirkonda. Erutuse võtavad vastu valges nägemise korral kolvikesed ja annavad selle edasi nägemisnärvi kiududele. Nägemisnärvi ja nägemisjuhteteede esimene ümberlülitus närvilt närvile on keskaju piirkonnas ülemises küngastikus. Sealt edasi läheb erutus vaheajus taalamusse, kus asub välimine/külgmine põlvikkeha (lateral geniculatebody). Välimisest põlvikkehast läheb erutus mööda närvikiude kuklasagarates asuvas nägemiskeskusesse ja nägemisaisting tekibki siis, kui erutus on jõudnud nägemiskeskusesse. Kui sellel teel on mõni piirkond kahjustatud, siis tekivad vastavad häired. Nägemise kulgemine ei ole ühtne, ehk paremalt silmalt ei lähe kõik vasakusse ajupoolkerra ja vastupidi. 3. Silma akommodatsioon. Lühi- ja kaugelenägevus.
hormoonid koorehormoonid Hüpofüüsi hormoonid Suprarenaalnäärmete säsi hormoonid Epifüüsi hormoonid Peaaju hormoonid Ajuripats e. hüpofüüs Koosneb kolmest sagarast (eessagar, tagasagar ja vahesagar) ja seostub vaheajuga Produtseerib, deponeerib ja eritab 9 tuntud hormooni Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust Sünteesib kasvuhormooni; kääbuskasv, gigantism Käbikeha e. epifüüs Asub vaheajus Click to edit Master text styles Pärsib varajast Second level sugunäärmete arengut Third level Fourth level Talitluse lakkamine Fifth level tingib enneaegse suguküpsuse Käbikehas sünteesitakse melatoniini (unehormoon) Kilpnääre I Inimese suurim sisenõrenääre- 40 grammi.
Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Väikeaju kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste tööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju suhteliselt väike aju osa, mis edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. Toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. regulerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikaju juhib nt. hingamist ja südametegevust. Seljaaju paikneb selgrookanalis. Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Lisaks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks. NÄRVID JA REFLEKSID Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha
sujuvad ja koordineeritud. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Väikeaju võimaldab nii niiti nõela taha ajada kui ka köielkõndijal tasakaalu hoida. Mitmeid liigutusvilumusi peab algul küll õppima, kuid pärast nende omandamist toimuvad liigutused automaatselt. Keskaju on suhteliselt väike. Tema edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Piklikaju vigastamisel inimene sureb. SELJAAJU Seljaaju on selgroogkanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik
sportimist ja samuti palava ilmaga tarvitada võimalikult suure naatriumi-, kaaliumi-, kaltsiumi- ja magneesiumisisaldusega vett (kokku umbes 1500 mg/l), et korvata kehast higiga eraldunud sooli. Kõrge naatriumisisaldusega mineraalvesi kiirendab seedimist, mineraalveega omastatud magneesium aga aitab lihastel lõdvestuda ning parandab lihaste taastumist. Peale trenni joodav mineraalvesi peaks olema jahe (kuni 10 kraadi), sellise temperatuuriga vesi leevendab kõige optimaalsemalt vaheajus asuva janukeskuse ärritust. Väga oluline on regulaarne mineraalvee joomine ka üle 50aastastele inimestele, sest vananedes joob inimene tavaliselt vähem vett. Normaalne oleks, kui üle 50sed tarvitaksid 1,75 liitrit ehk 8 klaasi vett päevas. Kui juuakse vähem, võivad tekkida elulised häired, ka südamehäired. Organismil kulub rohkem vedelikku ka ravimite manustamisel, et maks suudaks keemiaga toime tulla ja vajalikke aineid organismile vastuvõetavaks muuta.
1.4 Inimese termoregulatsiooni mehhanism Hoiab inimese keha temperatuuri ühesugusel tasemel, olenemata välistingimustest. Inimese keha tuuma (siseorganite) temperatuur on 37º C, kõikumine sellest 4º piires. Hüpertermia on keha ülekuumenemine, 6º võrra on see juba eluohtlik. Hüpotermia keha allajahtumine ei ole samuti normaalne, kuid 10º võrra allajahtumist talub organism mõnda aega kahjustusteta. Termoregulatsiooni juhib hüpotaalamus (teatav piirkond vaheajus), mis reguleerib vere- varustust, higistamist ja keha soojatoodangut, et säilitada normaalset temperatuuri. Keha pinna temperatuur külmas ruumis võib olla: 31º- jäsemetel 34 º- reitel 28 º- sõrmedel 32 º- küürarnukkidel 36 º- õlavarrel 37 º- tuumas. Inimese kehas toimuvad toitainete hapendumise protsessid, mis on eksotermilise iseloomuga: 80-85% eralduvast soojusenergiast antakse üle väliskeskkonda;
Intrinsiivne(seesmine) motivatsioon- seotud pikaajaliste eesmärkide saavutamisega Ekstrinsiivne( väline) motivatsioon- seotud väliste tasudega. Tavaelus piirid ähmased, vahel võib väline motivatsioon hakata sisemist kahandama. SEKSUAALVAJADUS väga tugev liikumapanev jõud. Bioloogiline eesmärk: oma geenide/ liigi säilitamine. Suguiha-soov leida partner ja astuda seksuaalvahekorda. Põhjused: füsioloogilsed ja psühholoogilised. Füsioloogilised põhjused · Ajuripats(vaheajus)->suguhormoonide tootmine · Testosteroon (androgeen) Mõlemad mõjutavad suguiha · Östrogeen Ülesanded:1)olulised sootunnuste väljakujunemisel 2) olulised suguihade mõjutamisel. Psühholoogilised põhjused 1)intiimse läheduse tunne 2)naudingu saamine-orgasm 3)vastassoo omadused: kehalised-sootunnused; psüühilised omadused- mingid käitumisviisid. EMOTSIOONID Emovere- esile kutsuma, erutama, liigutama. Teaduslik sisu vs. igapäevane tähendus.
Omandatakse elu jooksul(käimine, jooksmine, ujumine) Seljaaju funktsioon: reflektoorne talitus ja erutuse juhtiminе. Mis keskused asuvad piklikajus? (MEDULLA OBLONGATA)Hingamis ja südametegevus, vasomotoorsed keskused, tingimatute reflekside keskus(seedimine, imendumine), kaitserefleksid(köhimine, oksendamine, aevastamine) Mis keskused asuvad tagaajus? tasakaal, koordinatsioon Mis keskused asuvad keskajus? lihaste toonuse säilitamine, nägemis- ja kuulmiskeskused Mis keskused asuvad vaheajus? ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Mis keskused asuvad otsajus? kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ja liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Naha tekised: Karvad, juuksed ja küüned Kus paikneb tasakaaluelund? Sisekõrvas Kus paikneb haistmiselund? Ninaõõnes ülemises osas Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Soojendamine, niisutamine, puhastamine Piirkonnad, millelt on võimalik palpeerida pulssi
ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumise juhtimises otsaju olulist rolli ei mängi. Haistmiselundeid on kaks - ninaõõne limaskest ja ninaõõnes paiknev nn Jacobsoni elund. Jacobi organ, mis asub suulaes ja kujutab endast kaht lohukest. Kõigi roomajate keel on kaheharuline ja sellega nad justkui maitsevad õhku. vibutab veidi aega keelt ja surub selle seejärel vastu Jacobi organit, et keelele jäänud lõhnasid analüüsida. Vaheajus paiknevad käbinääre ja põhiline liigutusi suunav keskus taalamus. Puudub kaladel esinev soonkott. Keskaju peamise osa moodustavad nägemissagarad. Nägemine on suhteliselt hea. Silmadel on tekkinud laud ja pisaranäärmed. Tagaaju olulisim osa on üsna vähearenenud väikeaju. Väikeaju ja seljaaju vahel paikneb piklikaju, millest lähtub 10 paari kraniaalnärve. Seljaajus on tekkinud kaelapaisumus ja nimmepaisumus, kust saavad alguse jäsemetesse kulgevad närvid
____________________________________________________________________ Sensoorne närvisüsteem - närvid toovad retseptoritest signaale kesknärvisüsteemi; sensoorsed närvid Somaatiline närvisüsteem närvid viivad kesknärvisüsteemist signaale skeletilihastele; motoorsed närvid 5. Kus paikneb hüpotalamus? Tema ülesanded? Hüpotalamus on kesknärvisüsteemi osa, mis asub vaheajus. Reguleerib suurt osa autonoomsest närvisüsteemist Reguleerib kehatemperatuuri, vererõhku, ainete sisaldust veres Reguleerib hormoone, mis hoiavad 6. Mida nimetatakse autonoomseks närvisüsteemiks? Kuidas see talitluse põhjal jaguneb? Too näiteid. Autonoomne närvisüsteem on piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatuid tegevusi, nt seedimine, südametöö, näärmed, silelihased.
informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused : kuklasagaras nägemiskeskus, oimusagara välispinnal kuulmiskeskus, sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus, laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus. Väikeaju asub kuklaosas, reguleerib lihaste koos-tööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist ja südametegevust. 8. Mida teevad somaatiline ja autonoomne närvisüsteem ? Piirdenärvisüsteem jaguneb: Kehaliseks ehk somaatiliseks närvisüsteemiks - juhib tahtele alluvaid tegevusi (näiteks lihaseid). Koosneb närvidest ja närvisõlmedest ehk ganglionidest
Kesknärvisüsteem reguleerib kogu organismi elutalitlust. KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju ühendab kehas toimuvat peaajuga ja vastutab reflekside eest. Peaajul on 5 osa. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust lähtuv võrkmoodustis reguleerib und ja ärkvelolekut. Tagaajus toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. Keskajus asuvad automaatsete liigutuste ja orienteerumisreflekside keskused. Vaheajus paiknevad muu hulgas koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus. Limbiline süsteem, aju funktsionaalne osa, reguleerib emotsionaalset käitumist. Otsaju on seotud kõrgema närvi talitlusega. Ajukoores eristatakse 4 sagarat -- otsmiku-, kiiru-, oimu-ja kuklasagar -- ning 3 liiki välju: motoorsed, sensoorsed ja assotsiatiivsed väljad. Aju töö on reflektoorne.
Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub ehk talletub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim. glükogeeniks. Pankreas ehk kõhunâäre. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Hüpotaalamus asub vaheajus taalamusest allpool ja sele kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitumiskäitumist. Antidiureetiline hormoon- sünteesitakse hüpotaalamuses, hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon). Termoneutraalne tsoon- vahemik, kus kehatemperatuuri säilitamiseks ei kulu lisaenergiat. 5. Inimese närvisüsteemi üldine ehitus. Peaaju osade (5) ülesanded. Peaaju (cerebrum)
täiendamine ja töövõime taastamine. ● Funktsioon: 1) innerveerib siseelundeid 2) reguleerib siseelundite ja veresoonte silelihaste kokkutõmbeid, sekreedi eritumist näärmetest (ka nahast), südametegevust ja ainevahetust 3) skeletilihaste ja meeleelundite troofiline funktsioon (AV) ● Aju osa, kus paiknevad vegetatiivse NS kõrgemad keskused - vaheajus HÜPOTAALAMUSES ● Vegetatiivne NS ei allu inimese tahtele.
Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, produtseeritud hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: Käbikeha (vaheajus) Hüpofüüs (kiiluluu türgi sadula augus) Kilpnääre (kaela eespinnal, kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal) Harkelund (eesmises kaksikseinandis rinnaku
Toit 0,6...1,2 Higi 0,3...0,55 Ainevahetus 0,3...0,35 Hingeõhk 0,3...0,4 Väljaheide ~0,15 Organismi tasakaalustatud veesisaldust aitab reguleerida ja säilitada janutunne. Tavaliselt tekib inimesel janu ühel põhjusel kolmest. Esiteks, organism ei saa piisavalt vett. Teiseks, organismi on viidud liiga palju mineraalsooli. Kolmandaks, organism on liigselt vett kaotanud. Janutunde aluseks on vaheajus asuva janukeskuse ärritus. See tekib soolsuse tõusule ehk vee vähenemisele reageerivate retseptorrakkude ärritumisel või limaskestade kuivamisel. Füsioloogiline vastusreaktsioon janutundele on vedelike joomine. Organismi veebilanss võib tasakaalust nihkuda ja muutuda nii negatiivseks või positiivseks. Veepuuduse kõige tavalisem põhjus on vee vähene juurdetulek organismi või suurenenud vee eritumine. Kui organism ei saa piisavalt vett, siis keha vähendab veekulu, eeskätt
Anorektikud kannatavad ka kõhukinnisuse, alapalaviku (<36ºC) ja pideva külmatunde (eriti käed ja jalad) all. Ka nende vere elektrolüütide tasakaal on häiritud. Oma olekult on anorektikud loiud ja apaatsed. Enamasti on anoreksia põhjused ühiskondlikud Tugev sotsiaalne surve kõhnumiseks (meedia), samuti pereringi märkused. Aga põhjusi on teisigi, näiteks sugulisest küpsusest tingitud kehakaalu tõus, aktiivse sporditegemise lõpetamine või häired vaheajus paikneva isukeskuse toimes. 9 Anoreksia tagajärjed võivad olla traagilised. Statistiliselt sureb anoreksiasse u 5% põdejatest (esimene anoreksiahoog jääb ka viimaseks). 60% paraneb täielikult ning ülejäänud peavad haigusega pidevalt võitlema (krooniline). Anoreksia ravi on kompleksne. Kõigepealt tuleb selgeks teha, mis haiguse põhjustas. Ravi
Regulatsioon jaotatakse kaheks: 1) Keemiline toimub soojustekke intensiivsuse muutumise teel. On eriti oluline keha temperatuuri languse vältimise seisukohalt. Siis soojusteke intensiivistub. Põhilised soojustekke allikad on lihased nendes tekivad 80% soojusest. Ülejäänud 20% tekivad peamiselt maksas ja neerudes. 2) Füüsikaline reguleerib põhiliselt soojuse äraandmist ja väldib sellega ülekuumenemist. Termoregulatsiooni keskus asub vaheajus, hüpotaalamuses. See keskus saab pidevalt infot nii keha pinna kui ka keha sisemuse termoretseptoritelt keha temperatuuri kohta. Ähvardava mahajahtumise korral saadetakse termoregulatsiooni keskusest närviimpulsid lihastele. Täna tahetele mittealluvatele lihastele võivad tekkida külmavärinad ja kananahk. Kananahk on põhjustatud karvapüstitajalihaste kokkutõmbest. Soojuse äraandmine toimub: 1) Kiirguse teel katmata kehaosadelt ümbritesevasse õhku
epifüüs, kilpnääre, kõhunääre e. pankreas) b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust.( nt .kasvuhormoon, melatoniin, insuliin, suguhormoonid: testosteroon, östrogeen) 49. Nimeta sisesekretoorsed näärmed ja nende paikenemine inimese organismis- vaheaju Käbikeha (vaheajus) Hüpofüüs (kiiluluu türgi sadula augus) Kilpnääre Harkelund Neerupealis Kõhunääre
· Kuulmiskeskus · Haistmiskeskus · Maitsmiskeskus · Kõnelemiskeskus · Mõtlemiskeskus · Liigutamiskeskus · Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. 24. Mis on erutuse summeerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Jaguneb: ajaline ja ruumiline. Kujutab endast erutuse jutimise üht iseärasust närvikeskuses. 25. Mida tähendab erutuse rütmi transformeeimine närvikeskuses? 26. Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes?
~ 60 % ajupoolkerade kaalust. Koostanud M. Kolga 11 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/biobk/cerebrum_1.gif Ajuvatsakesed Peaajus leiduvad omavahel ühenduses olevad õõned - ajuvatsakesed. Neid on kokku 4: suurajupoolkerades on 2 külgvatsakest; vaheajus asub III ajuvatsake; pikliku aju, ajusilla ja väikeaju vahel paikneb IV ajuvatsake. III ja IV ajuvatsakest ühendab keskaju läbiv suurajuajuveejuha. IV ajuvatsake läheb üle seljaaju tsentraalkanaliks. Ajuvatsakestesse sopistub aju pinnalt sisse soonkest koos veresoontega moodustades nn. soonpõimikuid. Nende kapillaaridest filtreerub ajuvatsakestesse lümfilaadne vedelik, s.o. ajuvedelik. See väljub IV ajuvatsakese kaudu ajutüve välispinnale
Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Väikeaju kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste tööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju suhteliselt väike aju osa, mis edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. Toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. regulerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikaju juhib nt. hingamist ja südametegevust. Seljaaju paikneb selgrookanalis. Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Lisaks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks. NÄRVID JA REFLEKSID Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki
Suuraju koor _ sotsiaalne käitumine _ kohanemine keskkonnaga _ Tähelepanu ja keskendumine _ Tahtlik liigutamine _ Mõtlemine 12. Väikeaju, mõju käitumisele Tagaaju (metencephalon) _ Koosneb ajusillast (pons) ja väikeajust (cerebellum) ja seljaaju kraniaalsetest närvidest _ Hingamise reguleerimine _ Liigutuste koordineerimine, tasakaalu hoidmine 13. Hüpotaalamus ja seal produtseeritavad hormoonid, mõju käitumisele Hüpotaalamus _ Asub vaheajus _ Reguleerib mitmeid homeostaatilisi mehhanisme ja emotsionaalseid reaktsioone: Kehatemperatuur, nälja- ja janutunne, ainevahetus Seksuaalkäitumine, raev _ Reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja seob seda endokriinsüsteemiga _ Hüpotaalamus reguleerib hüpofüüsi tööd neurosekretoorsete rakkude abil _Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH, GH)- mõjustab noorloomade kasvu ja arengut, piimatoodangut ja immuunsust
Aurumine on võimalik niikaua, kuni õhk pole küllastunud. Kuivas ja kuumas keskkonnas võib tekkida ülekuumenemine. Soome saun 60-70 talumine. Soojuskiirgust ja soojusjuhtivust reguleerivad omakorda veresooned, higistamist higinäärmed. Ülekuumenemisel ei tohi kanda kummiriietust! (osad, kes keemiaga tegelevad) 16.11.2011 Nii füüsikalist kui keemilist termoregulatsiooni juhib vaheajus hüpotaalamuses paiknev termoregulatsioonikeskus (TRK). See keskus saab pidevalt informatsiooni keha nii sisemuse kui kehatemperatuuri kohta ja reageerib vastavalt temperatuurimuutustele selliselt, mis võimaldavad mahajahtumist või ülekuumenemist vältida. Kui ähvardab mahajahtumine, lähevad termoregulatsioonikeskusest närviimpulsid sümpaatilise
Higiaurumine sõltub õhuniiskusest. Aurumine on võimalik niikaua, kuni õhk pole küllastunud. Kuivas ja kuumas keskkonnas võib tekkida ülekuumenemine. Soome saun 60-70 talumine. Soojuskiirgust ja soojusjuhtivust reguleerivad omakorda veresooned, higistamist higinäärmed. Ülekuumenemisel ei tohi kanda kummiriietust! (osad, kes keemiaga tegelevad) 16.11.2011 Nii füüsikalist kui keemilist termoregulatsiooni juhib vaheajus hüpotaalamuses paiknev termoregulatsioonikeskus (TRK). See keskus saab pidevalt informatsiooni keha nii sisemuse kui kehatemperatuuri kohta ja reageerib vastavalt temperatuurimuutustele selliselt, mis võimaldavad mahajahtumist või ülekuumenemist vältida. Kui ähvardab mahajahtumine, lähevad termoregulatsioonikeskusest närviimpulsid sümpaatilise NS-i kaudu veresoontele, naha veresooned ahenevad ja keha sisemuse veresooned laienevad. Samal ajal lähevad
merijänese uuringud 20 000 n-rakku, sp hea uurida, tingitud reaktsioonid kujunevad välja sama edukalt kui kõrgematel loomadel). Kokkuvõttes, muutused närvikoes endas peale seda, kui teatud neuronitevahelisi ühendusi korduvalt aktiveeriti sünapsite arv/neuronite-vaheliste ühenduste arv suurenes. ( Sellist sünaptilise ülekande tugevnemist nim "long-term potentiation". Pikaajaline mälu vajab uute valkude tootmist, lühiajaline mitte. Leitud ka hiirtel (hippokampuses ja vaheajus) sünapsite kuju muutus). Sensoorne mälu (SM) (=taju?) ·Taju-uurijad tunnistavad kindlasti ka kolmanda süsteemi, sensoorse mälu olemasolu. ·Modaalsusspetsiifiline. ·Hoolimata lühikesest kestvusest (..kuni 3 sekundit) on SM täpsus kõrge. ·G.Sperlingi osalise reprodutseerimise protseduur (1960)- andis tõenduse, et sobiva katseprotseduuri leidmisel võib saada põhimõtteliselt hoopis teise tulemuse, ehk (SM) mälu maht võib olla suurem kui
9 muusat) nimest I mälureegel - peab olema positiivne sisendus ja tahe ma tahan seda meelde jätta see jääb mulle meelde Öeldakse: homseks õpid- homme tead, eksamiks õpid-eksamil tead, eluks õpid- elus tead! Peaaju koosneb: suuraju (cerebrum, telencephalon); selle poolkerades paiknevad õõned külgmised ajuvatsakesed: I ajuvatsake vasakus, II ajuvatsake paremas poolkeras vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake keskaju (mesencephalon) sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake piklikaju (medulla oblongata). Keskaju, sild ja piklikaju moodustavad ajutüve. Ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanaliga. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju. Ajutüvi ühendab pea- ja seljaaju, seal paiknevad kraniaalnärvide tuumad. 12-st kraniaalnärvist 10 väljuvad ajust ajutüve kaudu
Nt neerudes. 101. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime: (joonis 17) Sisesekretoorsed näärmed ülalt alla on epifüüs ehk käbikeha, hüpofüüs ehk ajuripats, kilpnääre, harknääre ehk tüümus, neerupealised, neerud, kõhunääre ehk pankreas, 12-sõrmik, munandid/munasarjad. Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali. Epifüüs paikneb vaheajus, toodab loomuliku valguse toimel serotoniini, mis soodustab vaimset töövõimet; melatoniini, mida pärsib päikesevalgus (soodustab valguse puudus). Viimane soodustab unisust ning väidetavalt pidurdab oma hormoonidega ka enneaegset sugulist küpsemist. Hüpofüüs paikneb vaheaju põhjas, seal toodetakse kõiki teisi sisesekretoorseid näärmeid stimuleerivaid hormoone ning ühtlasi produtseeritakse ka somatotroopset hormooni ehk kasvuhormooni.
4. Millistele põhjendustele tuginedes peaks Singeri meelest loomade huve inimeste omadega võrdselt arvesse võtma? Ka loomad tunnevad valu, kuna neil on meiega sarnane närvisüsteem ning meie ju tunneme valu. Käitumuslikud märgid nagu väänlemine, näomoondused, oigamine, ulgumine ning muud häälitsused viitavad sellele, et püütakse vältida valu allikat ning ning valu kordumist. Kõik need impulsid, emotsioonid ja tunded paiknevad vaheajus, mis on sama hästi arenenud ka paljudel teistel loomaliikidel, eriti imetajatel ja lindudel. Loomade närvisüsteem arenes nagu meiegi oma ning tegelikult ei lahknenud meie evolutsiooniline ajalugu enne, kui meie kesksed närvisüsteemi omadused juba eksisteerisid. 5. Miks on inimelu pühaduse tees spetsiesistlik? Usutakse, et inimelu on püha ning seda tuleb iga hinna eest kaitsta.
Toiduvalmistamiseks tarbitava vee üks kvaliteedinäitaja on tema karedus (s.o kaltsiumi- ja magneesiumsulfaatide ning vesinikkarbonaatide sisaldus vees) Toitumisreziim. Menüü koostamise põhireeglid. Tähtis: toitumise regulaarsus, söögikordada arv, söögikorra kestus, toitainete hulga jaotus toidukordadel. Regulaarsus söömine enam-vähem kindlatel kellaaegadel; kujuneb stereotüüp, siis on seedemahlade eritumine suurem, seedimine lihtsam. Vaheajus paiknev toitumiskeskus koosneb nälja- ja küllastuskeskusest; need peavad omavahel olema tasakaalustatud see tagab norm söögiisu, küllastustunde tekkimise ja lõpetamise. Söögikordade arv lähtub seedesüsteemi tööst. Seedeelundid ei tööta pidevalt, vaid rütmiliselt. Toidu seedimiseks ja imendumiseks kulub u 4-6 h. Täiskasvanu vajalik toidukordade arv on 3-4. Vähem kordi süües koormame seedeelundid üle. Söögikorra kestus ei tohiks olla liiga pikk, ega liiga lühike
sekretsioon. Neerude talitus seotud otseselt vedeliku mahu ja soola tasakaalu sisaldusega. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel. Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd - kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre.Antidiureetiline hormoon,tekib hüpotalamuses,selle teke oleneb vaheajus olevatest koevedelike osmootse rõhu tundlikest osmosensorite aktiivsusest. Hormoon, mis vabaneb hüpofüüsist ja suurendab vee tagasiimendumist distaalses vääntorukeses ja kogumistorukeses. AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele (osmoretseptorid hüpotalamuses). Aldosteroon,neerupealisekoore hormoon,suurendab Henle lingus ülemises sääres Na+
eritamine-sekretsioon. Neerude talitus seotud otseselt vedeliku mahu ja soola tasakaalu sisaldusega. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel. Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd - kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre.Antidiureetiline hormoon,tekib hüpotalamuses,selle teke oleneb vaheajus olevatest koevedelike osmootse rõhu tundlikest osmosensorite aktiivsusest. Hormoon, mis vabaneb hüpofüüsist ja suurendab vee tagasiimendumist distaalses vääntorukeses ja kogumistorukeses. AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele (osmoretseptorid hüpotalamuses). Aldosteroon,neerupealisekoore hormoon,suurendab Henle lingus ülemises sääres Na+ imendumist ja seega ka vee
? Jumal kohandab keha ja hinge teineteisega igal juhtumil eraldi 3. Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") AH ? alluvad inimese hing ja keha erinevatele seaduspärasustele; hinge ja keha kooskõla on analoogne mehaanilise kella ja päikesekella näitude kooskõlaga AI Õige! on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest ? mõjutavad hing ja keha teineteist vaheajus asuva käbikeha kaudu 4. Okasionalismi eristab ettemääratud harmoonia teooriast see, et AJ Õige! esimese kohaselt kooskõlastab Jumal keha ja hingega toimuvat pidevalt, teise kohaselt aga on keha ja hingega toimuv Jumala poolt ette määratud ja kooskõlastatud. AK ? esimese kohaselt mõjutavad hing ja keha teineteist, teise kohaselt mitte. ? esimene eeldab Jumala olemasolu, teine mitte. 5
keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusilla ja piklikaju kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlulitamine. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel Eesaju - koosneb vaheajust ja otsaajust. Vaheajus asuvad taalamus ja hüpotaalamus. 5. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. · Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Kraniaalnärvid on peaajust väljuvad närvid. Spinaalnärvid on seljaajust väljuvad närvid. Somaatilist närvisüsteemi kontrollib KNS läbi kraniaal- (osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed, mõned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente) ja spinaalnärvide (iga seljaaju segment saab
cm3. jääkõhu tõttu ei vaju vette asetatud kops põhja. Lootel kopsuhingamist ei ole ja kopsud õhku ei sisalda. Hingamise regulatsioon. Piklikajus on hingamist reguleerivate närvirakkude kogumik hingamiskeskus, millel on kaks osa: sissehingamisosa ja väljahingamisosa. Nad on omavahel funktsionaalses seoses: sissehingamisosa eritumisel pidurdub väljahingamisosa ja vastupidi. Hingamise regulatsioonist võtavad veel osa spetsiaalsed närvirakkude kogumikud ajusillas ja vaheajus. Seljaaju kaudu mõjutab hingamiskeskus sisse- ja väljahingamisel 6 rindkere mahtu muutvaid hingamislihaseid. Hingamine allub ajukoore mõjule (inimene saab tahtlikult hinge kinni hoida, lühikest aega; hingamise kiirenemine emotsioonide puhul). Piklikaju on ka köhimis- ja aevastamisreflekside keskus (kaitserefleksid). Hingamiskeskuses vaheldub pidevalt erutus ja pidurdus, mis
vahendavad keskused. Keskaju – paiknevad automaatsete liigutuste keskused, osa nägemis- ja kuulmisprotsesside ülekande ja kontrolli keskustest. Vaheaju – on kehast ja meeleelunditest tuleva informatsiooni peamine vastuvõtja, sorteerija, vahendaja ja ajukoore alanevate mõjude vahendaja. Samuti autonoomse talitluse reguleerija. Vaheajus asuvad nn mittespetsiifilised keskused tagavad virguse- ja tähelepanu seisundeid ning on teadvusseisundite oluliseks vahendajaks. Hüpotaalamuseks nimetatakse keskust, kus leiame rakutuumi, mis kontrollivad kehatemperatuuri regulatsiooni, ainevahetust, nälja- ja janutunnet, teadu emotsioone (nt viha). Hüpotaalamus on tihedalt seotud limbilise süsteemiga, mis samuti osaleb emotsionaalses käitumises
annaabi.ee 
