!) + Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvale hele/tume piiri liikumisele + Net dimming detectors: tumedama ala liikumine Informatsiooni liikumine silmast ajusse: * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga * Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt Silmast algavad kolm erineva ’sisuga’ teed ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus Informatsioon on silmapõhja loogika alusel pakitud kuni peaju kooreni Ajukoore muud piirkonnad V1 – V5: Ajukoore primaarsed nägemis- väljad kukla- e. oktsipitaalsagaras Lateraalne põlvikkeha taalamuses (aju sees)
*kesknärvisüsteem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid . Kesknärvisüsteem juhib peaju (suuraju, vaikeaju, piklikaju, keskaju, vaheaju) ja seljaaju. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust ning võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega. Koos piirdenärvisüsteemiga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi käitumise kontrollimisel. *piirde närvisüsteem. Piirde- ehk perifeerse närvisüsteemi moodustavad närvid , mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega
* Informatsioon jääb pakituks ajukooreni: vt. nägemisteed järgmisel kilel Mida me näeme? * Mida me ei näe asju! * Me näeme: + Liikumist + Suunda/ orientatsiooni + Piirjooni (valguse/varju piiri) kuju/ kontuuri + Värvi (+ Sügavust) Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid pertseptuaalsete protsesside tulemus! Sissejuhatus psühholoogiasse 16 Informatsioon on pakitud kuni peaju kooreni: Ajukoore muud piirkonnad V1-V5: Ajukoore primaarsed nägemisväljad oktsipitaalsagaras Lateraalne põlvikkeha aju süvastruktuurides
erinevuse tõttu. 6 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Vasakukäelisus kultuuris......................................................................................................3 Käelisus ja peaju dominants.................................................................................................4 Geneetika osatähtsus............................................................................................................4 Erinevaid vasakukäeliste tüüpe............................................................................................5 Testimismeetodid külgsuse määramiseks............................................................................5 Kokkuvõte.....
Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. See oli täieliku õndsuse paik. Homeros ütleb, et isegi tuuled ei häirinud Olümpose rahu, seal ei sadanud vihma ega lund; pilvitu taevas piiras teda kõikjalt ja valge päikesehelk sädeles ta seintel. Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus( Jupiter), peaju m al 2. Pos eid o n (Neptunu s ), Zeusi vend 3. Hade s (Pluto), Zeusi vend 4. Hestia ( Vesta), Zeusi, Pos eid o ni ja Hade s e õde 5.Hera (Juno), Zeusi naine 6. Ares (Mars) , Zeusi ja Hera poe g 7. Athen a ( Minerva), Zeusi laps 8. Apollon (Apollo), Zeusi vend 9. Aphrodite (Venu s ), Zeusi vend 10. Herm e s (Mercurius), Zeusi laps 11. Artemis (Diana), Zeusi laps 12. Hephaisto s ( Vulcanu s ), Zeusi laps
Sisemine sulgurlihas silelihas, ei allu tahtele (m. sphicter vesieae) Täitumise faasis sümp NS-i toonus, mis tekidab selle, et lihased on lõdvad. Kui ......... , siis edastatakse informatsioon KNS-i. Siis jõuab peaaju koorde, toimub kas põie tühjendamine, või hoitakse refleksi tagasi. Kui põis on täis ja sein venitunud, asendub sümp toonus parasümp toonusega, sisemine sulgurlihas lõõgastub, põie seinalihased (DETRUUSOR???) tõmbuvad kokku.. kui peaju koorest järgneb käsklus seljaajule ja välisele sulgurlihasele, siis ...... Tahteline kontroll võib kaduda vigastuste korral, nt kui on kahjustatud seljaaju, väline sulgurlihas või kui seljaaju närv (ristluu piirkonnas) on viga saanud. Võib välja kujuneda põie automatism, kus põis tühjeneb iseenesllikult, ei saa kontrollida. Kontrolli on võimalik saada siis, kui seos põie ja seljaaju vahel katkeb, nt käega, koputatakse vastu kõhukatteid, see vallandab tühjendusrefleksi
ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus * Informatsioon on lisaks pakitud vastavuses paiknemisele reetinal – retinotoopiliselt, s.t. silma põhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad lähestikustele signaalidele reetinal. 45 Informatsioon on silmapõhja loogika alusel pakitud kuni peaju kooreni Ajukoore muud piirkonnad V1 – V5: Ajukoore primaarsed nägemis- väljad kukla- e. oktsipitaalsagaras Lateraalne põlvikkeha taalamuses (aju sees) 46 Mida me näeme? * Mida me ei näe – asju! * Me näeme:
võimlemiskompleksi meeldejätmine). Nende kahjustusel on häiritud liigutuste koordinatsiooni sujuvus, selle tüüpilisem haiguse nimetus on barkinsionism. Basaakganglionite tuumade nimed: 1. Juttkeha ehk corpus striatum( tal on 2 osa: sabatuum ja läätstuum) 2. Kahvatu kera ehk globus pallidum Kokku moodustavad juttkeha ja kahvatu kera striioallitaarse süsteemi! (strioallitaarse närvirakkudel on ühendus mustainega) Peaaju koor Otsaju suuremat osa nim. peaju kooreks. Peaaju koort jaotatakse sagarateks. Eristatakse nelja sagarat 1. Frontaal ehk otsmikusagar 2. Parietaal ehk kiirusagar 3. Oktsipitaal ehk kuklasagar 4. Temporal ehk olmusagar Ajukäärud, nende vahele jäävad sissesopistused ehk vaod. Peaaju koore ehitus Peaaju koore pindala on ligikaudu 2200 ruutsenti, paksus 1,3-4,5 mm, neuronite arv on 10 astmes 9 kuni 10 astmes 10. Peaaju koore ehitus on kihilne ehk närvid paiknevad kihiti,
Hüpotalamuse funkts:*autonoomne regul, *endokriinisüsteemi kontroll, *lihastalitluse regul, *termoregul,*toitumise regul *emotsioonide regul *une/ärkveloleku tsüklite regul Peafunkts on autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll, lihasetalitluse -, termo -, toitumise-, emotsioonide-, une ja ärkveloleku tsüklite regulatsioon. Vaheaju: talamus+hüpotalamus Ajutüvi: keskaju, sild, piklikaju *SUURAJU peaju suurim osa, mis jaguneb poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju valgeolluse mood juhteteed: *assotsatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera oiires; *komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel; *projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Suuraju sagarad reguleerivad järgmisi funktsioone: *otsmikusagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine.
pikkus on reeglina stabiilne (13-14p). 11 Emaka limaskesta e. endomeetriumi tasemel vastab follikulaarfaasile proliferatsioonifaas, luteaalfaasile sekretsioonfaas ja menstruaalfaasile deskvamatsioonifaas. Fertiilse ea alguses ja lõpus esineb östrogeeni ja gonadotropiinide eritumise kõrvalekallete tõttu rohkem anovulatoorseid ja pikenenud menstruaaltsükleid. Normaalse menstruaaltsükli tagavad peaju koor, hüpotaalamus, hüpofüüs, munasarjad ja emakas. Menstruaaltsükkel väljendab hüpotaalamuse-hüpofüüsi-munasarjade telje rütmilist talitlust ning hormoonide sihtkudede (emaka limaskest, tupe limaskest, rinnanääre) reaktsioone. Hüpotaalamus on aju ja hüpofüüsi vaheliseks ühendusliiniks. Hüpotaalamuse neuronites toodetakse vabastaja- e. riliiserhormoone ning pidurdavaid e. inhibiitorhormoone. Praeguseks hetkeks on teada viis hüpofüüsi e. ajuripatsi eesagara
subtalamuse tuumad on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. Epitalamus jääb talamusest taha ja ülespoole ning sisaldab tuumasid, mis on seotud lõhnade tajumisega. epitalamuses paikneb ka käbikeha e. epifüüs. Hüpotalamus on vaheaju alumisem osa, mis sisaldab palju juhteteid ja väikesi tuumi. Peafunktsioon on autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll, lihasetalitluse -, termo -, toitumise-, emotsioonide-, une ja ärkveloleku tsüklite regulatsioon.; *suuraju peaju suurim osa, mis jaguneb poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju valgeolluse (sisemus) moodustavad juhteteed: *assotsatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera oiires; *komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel; *projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Suuraju sagarad reguleerivad järgmisi funktsioone: *laubasagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine
(A b) astakuga. 2.6 Cramer'i peajuht Definitsioon 2.12 Öeldakse, et lineaarvõrrandisüsteemi (2.5), A · x = b, korral on tegemist Cramer'i peajuhuga, kui 1. võrrandite arv m võrdub tundmatute arvuga n (s.t. n = m); 2. süsteemi maatriks A on regulaarne, s.t. |A| = 0. Lause 2.1 [17]. Kui lineaarvõrrandisüsteemi korral on tegemist Cramer'i peaju- huga, siis on sellel süsteemil täpselt üks lahend. 20 2.7. Gauss'i elimineerimise meetod Igat lineaarvõrrandisüsteemi A · x = b, mille korral on tegemist Cramer'i peajuhuga, on võimalik lahendada Cramer'i valemite abil: |A~i |
annaabi.ee 
