!) + Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvale hele/tume piiri liikumisele + Net dimming detectors: tumedama ala liikumine Informatsiooni liikumine silmast ajusse: * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga * Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt Silmast algavad kolm erineva ’sisuga’ teed ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus Informatsioon on silmapõhja loogika alusel pakitud kuni peaju kooreni Ajukoore muud piirkonnad V1 – V5: Ajukoore primaarsed nägemis- väljad kukla- e. oktsipitaalsagaras Lateraalne põlvikkeha taalamuses (aju sees)
*kesknärvisüsteem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid . Kesknärvisüsteem juhib peaju (suuraju, vaikeaju, piklikaju, keskaju, vaheaju) ja seljaaju. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust ning võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega. Koos piirdenärvisüsteemiga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi käitumise kontrollimisel. *piirde närvisüsteem. Piirde- ehk perifeerse närvisüsteemi moodustavad närvid , mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega
* Informatsioon jääb pakituks ajukooreni: vt. nägemisteed järgmisel kilel Mida me näeme? * Mida me ei näe asju! * Me näeme: + Liikumist + Suunda/ orientatsiooni + Piirjooni (valguse/varju piiri) kuju/ kontuuri + Värvi (+ Sügavust) Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid pertseptuaalsete protsesside tulemus! Sissejuhatus psühholoogiasse 16 Informatsioon on pakitud kuni peaju kooreni: Ajukoore muud piirkonnad V1-V5: Ajukoore primaarsed nägemisväljad oktsipitaalsagaras Lateraalne põlvikkeha aju süvastruktuurides
erinevuse tõttu. 6 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Vasakukäelisus kultuuris......................................................................................................3 Käelisus ja peaju dominants.................................................................................................4 Geneetika osatähtsus............................................................................................................4 Erinevaid vasakukäeliste tüüpe............................................................................................5 Testimismeetodid külgsuse määramiseks............................................................................5 Kokkuvõte......
Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. See oli täieliku õndsuse paik. Homeros ütleb, et isegi tuuled ei häirinud Olümpose rahu, seal ei sadanud vihma ega lund; pilvitu taevas piiras teda kõikjalt ja valge päikesehelk sädeles ta seintel. Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus( Jupiter), peaju m al 2. Pos eid o n (Neptunu s ), Zeusi vend 3. Hade s (Pluto), Zeusi vend 4. Hestia ( Vesta), Zeusi, Pos eid o ni ja Hade s e õde 5.Hera (Juno), Zeusi naine 6. Ares (Mars) , Zeusi ja Hera poe g 7. Athen a ( Minerva), Zeusi laps 8. Apollon (Apollo), Zeusi vend 9. Aphrodite (Venu s ), Zeusi vend 10. Herm e s (Mercurius), Zeusi laps 11. Artemis (Diana), Zeusi laps 12. Hephaisto s ( Vulcanu s ), Zeusi laps
Sisemine sulgurlihas silelihas, ei allu tahtele (m. sphicter vesieae) Täitumise faasis sümp NS-i toonus, mis tekidab selle, et lihased on lõdvad. Kui ......... , siis edastatakse informatsioon KNS-i. Siis jõuab peaaju koorde, toimub kas põie tühjendamine, või hoitakse refleksi tagasi. Kui põis on täis ja sein venitunud, asendub sümp toonus parasümp toonusega, sisemine sulgurlihas lõõgastub, põie seinalihased (DETRUUSOR???) tõmbuvad kokku.. kui peaju koorest järgneb käsklus seljaajule ja välisele sulgurlihasele, siis ...... Tahteline kontroll võib kaduda vigastuste korral, nt kui on kahjustatud seljaaju, väline sulgurlihas või kui seljaaju närv (ristluu piirkonnas) on viga saanud. Võib välja kujuneda põie automatism, kus põis tühjeneb iseenesllikult, ei saa kontrollida. Kontrolli on võimalik saada siis, kui seos põie ja seljaaju vahel katkeb, nt käega, koputatakse vastu kõhukatteid, see vallandab tühjendusrefleksi
ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus * Informatsioon on lisaks pakitud vastavuses paiknemisele reetinal – retinotoopiliselt, s.t. silma põhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad lähestikustele signaalidele reetinal. 45 Informatsioon on silmapõhja loogika alusel pakitud kuni peaju kooreni Ajukoore muud piirkonnad V1 – V5: Ajukoore primaarsed nägemis- väljad kukla- e. oktsipitaalsagaras Lateraalne põlvikkeha taalamuses (aju sees) 46 Mida me näeme? * Mida me ei näe – asju! * Me näeme:
võimlemiskompleksi meeldejätmine). Nende kahjustusel on häiritud liigutuste koordinatsiooni sujuvus, selle tüüpilisem haiguse nimetus on barkinsionism. Basaakganglionite tuumade nimed: 1. Juttkeha ehk corpus striatum( tal on 2 osa: sabatuum ja läätstuum) 2. Kahvatu kera ehk globus pallidum Kokku moodustavad juttkeha ja kahvatu kera striioallitaarse süsteemi! (strioallitaarse närvirakkudel on ühendus mustainega) Peaaju koor Otsaju suuremat osa nim. peaju kooreks. Peaaju koort jaotatakse sagarateks. Eristatakse nelja sagarat 1. Frontaal ehk otsmikusagar 2. Parietaal ehk kiirusagar 3. Oktsipitaal ehk kuklasagar 4. Temporal ehk olmusagar Ajukäärud, nende vahele jäävad sissesopistused ehk vaod. Peaaju koore ehitus Peaaju koore pindala on ligikaudu 2200 ruutsenti, paksus 1,3-4,5 mm, neuronite arv on 10 astmes 9 kuni 10 astmes 10. Peaaju koore ehitus on kihilne ehk närvid paiknevad kihiti,
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
pikkus on reeglina stabiilne (13-14p). 11 Emaka limaskesta e. endomeetriumi tasemel vastab follikulaarfaasile proliferatsioonifaas, luteaalfaasile sekretsioonfaas ja menstruaalfaasile deskvamatsioonifaas. Fertiilse ea alguses ja lõpus esineb östrogeeni ja gonadotropiinide eritumise kõrvalekallete tõttu rohkem anovulatoorseid ja pikenenud menstruaaltsükleid. Normaalse menstruaaltsükli tagavad peaju koor, hüpotaalamus, hüpofüüs, munasarjad ja emakas. Menstruaaltsükkel väljendab hüpotaalamuse-hüpofüüsi-munasarjade telje rütmilist talitlust ning hormoonide sihtkudede (emaka limaskest, tupe limaskest, rinnanääre) reaktsioone. Hüpotaalamus on aju ja hüpofüüsi vaheliseks ühendusliiniks. Hüpotaalamuse neuronites toodetakse vabastaja- e. riliiserhormoone ning pidurdavaid e. inhibiitorhormoone. Praeguseks hetkeks on teada viis hüpofüüsi e. ajuripatsi eesagara
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
