Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt (0)

Tartu Ülikool - Pedagoogika - Eripedagoogika
5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #2 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #3 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #4 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #5 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #6 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #7 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #8 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #9 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #10 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #11 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #12 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #13 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #14 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #15 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #16 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #17 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #18 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #19 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #20 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #21 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #22 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #23 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #24 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #25 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #26 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #27 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #28 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #29 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #30 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #31 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #32 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #33 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #34 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #35 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #36 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #37 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #38 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #39 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #40 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #41 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #42 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #43 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #44 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #45 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #46 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #47 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #48 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #49 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #50 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #51 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #52 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt #53
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ingelakaljuste Õppematerjali autor
Kontrollitud
PDF TXT
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt Tartu Ülikooli Eripedagoogika bakalaureuse eksamiks õppimiseks. Kogu materjal, mida on antud eksamil antud teema kohta küsitud. Kõigile küsimustele vastatud ja materjal kokku kogutud.
normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt eksamimaterjal kordamismaterjal eksam tartu ülikool

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
88
doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud

Eripedagoogika
thumbnail
33
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

1. Mõju südamele ­ pidurdav, südame tegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Ja kui on tugev ärritus, siis südame tegevus võib seiskuda. 2. Seedenäärmete tegevus intensiivistub ja seedeelundite motoorika samuti. Parasüpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused. 3. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendaja lihase kokkutõmbele. 4. Kusepõie tühjenemise faas ­ põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. Vere füsioloogia 1. /seda osa saab raamatust!!/ Veri on sisekeskkonna 1 osa. Verd on täiskasvanul keskeltläbi 5 liitrit ja see koosneb vereplasmast ja vormelementidest. Plasma ja vormelementide suhet nimetatakse hematokritiks. Normaalselt on on plasmat rohkem (55-60%) , vormelemente (45-40%). Vormelemendid ladestuvad 24 h jooksul ise. Plasma jääb peale kollaka vedelikuna. Kui plasma ja vormelementide omavaheline suhe muutub, siis muutub ka vere viskoossus.

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
30
docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

Miks? Sissehingamise ajal suureneb sümpaatilise närvisüsteemi toonus. Väljahingamisel aga prasümpaatiline, sellele vastavalt siis südametegevus muutub. Enam on südame arütmia välja arenenud lastel. Eriti vanuses 7-9 ja 16-18. · Tahhükardia ­ Südame tegevuse kiirenemine ehk südame pekslemine. Füsioloogiline tahhükardia esineb emotsionaalse pinge ja füüsilise koormuse korral ning temperatuuri tõusu korral (palaviku korral väga iseloomulik). Patoloogiline tahhükardia võib olla südame vereringe puudlikkuse näitajaks. Tahhükardia võib olla ka põhjustatud kilpnäärme ületalitlusest (liialt palju toodetakse kilpnäärme hormoone) · Bradükardia ­ löögisageduse alanemine alla normi (alla 60 minutis) Lühiajaline bradükardia tekib jahenemisel. (külma kätte minnes nt.) Sportlastel on ka puhkeolukorras bradükardia ja see on füsioloogiline. Kui aga bradükardia tekib äkitselt , siis on südame erutuse tekke häire juhtesüsteemis

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised ­ temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised ­ hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised ­ osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ­ ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse

Füsioloogia
thumbnail
40
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam

ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt,

Bioloogia
thumbnail
40
docx

Anatoomia ja füsioloogia eksam

ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt,

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
23
docx

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

Bilanss võib olla: · tasakaalus- org kaotab lämmasiku sama palju kui omastab · negatiivne- lämmastikku eritatakse rohkem kui omastatakse (haiguste ja nälgimise ajal) · positiivne- lämmastiku omastamine ületab eritamise (haiguste paranemisfaas ja kasvueas) Valkude AV hormonaalne regulatsioon: kasvuhormooni, meessuguhormoonide, insuliini, türeoidhormoonide ja glükokortikoidide mõju. 1. kasvuhormoon- toime anaboolne (stimuleerib valkude sünteesi). Normaalne vaimne argeng ja norm keha proportsioonid. 2. türeoidhormoon- kiirendav valkude AV, ebanormaalne türeoidide produktsioon lapseeas- kehaproportsioonid normist väljas , vaimne areng pärsitud. 3. meessuguhormoonid- anaboolne toime (suurendab koevalkude sünteesi) testosteroon- eelkõige lihaskoes valgusünteesi stimuleeriv toime. 4. insuliin- stim valgusünteesi. Stim aminohapete transportimist verest

Füsioloogia
thumbnail
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

ülemine vererõhk (110-120 mm Hg) - Diastoolne e. alumine (60-80 mm Hg) Diastoli ajal rõhk püsib, sest tegu suletud süsteemiga. Süstoli ajal veresoon venitakse välja, diastoli ajal tõmbub see kokku -> takistus tõuseb ->rõhk ei kao ära. Mida kaugemale südamest, seda väiksem rõhu muutus süstoli ja diastoli vahel. madal vererõhk – ülemine vererõhk alla 100; kõrge vererõhk – ülemine üle 140 Pulsirõhk – süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg). Alumine vererõhk normaalne, kui ülemisest lahutada pulsirõhk. Veresoonte laius mõjutab alumist vererõhku. Sõltub: - Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) ja vereringe perifeersest vastupanust (R). P = QxR - Vanusest: Vanadel inimestel vererõhk tõuseb: lupjumine, veresooned pole enam nii elastsed. Lastel madal vererõhk: vereringe lühem, veresooned väga elastsed, väike süda (väike verehulk ringluses) – ülemine 9-aastastel kuskil 80 mm Hg.

Kategoriseerimata


Rohkem sarnaseid



Meedia

Vasakule Paremale

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Kõik kommentaarid



Uutele kasutajatele on kõik failid 24h TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun