KARIKAKRA RÜHM TEEMA: LOOMAD SÜGISEL. 1.Lapsel süvenevad mõisted ,,rohkem" ja ,,vähem". MATEMAATIKA EESMÄRGID: 2. Laps rühmitab esemeid ühise tunnuse järgi. 3. Laps loendab 5-e piires. 1. Lapsel süvenevad teadmised loomadest (kodu-, mets- ja lõunamaaloomad). KEELE JA KÕNE EESMÄRGID: 2. Laps teab, et mõned loomad lähevad talveunne. 3. Laps oskab matkida mõnda loomade häält. 4. Laps oskab vastata küsimustele. 1. Pildid loomadest; 2. Mänguloomad (kodu-, mets-, lõunamaaloomad). VAHENDID: 3. Raamat ,,Kas sa räägid loomade keelt?" B. Patat; C. Zarip. I .Osa.5 min. Külla tuleb ,,Jänku Juss", tutvustab ja
Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! („Lõuna“) Kui vaadata tervikuna Liivi luuletusi, siis pole erandiks ka sügise kohta kirjutatud luuletus - ka see on täis liivilikku nukrust. Sügise algus muudab tihti ka minu meele nukraks. Päevad on hallid, sajab vihma, tuul tugevneb. Linnud alustavad oma rännakut soojale maale ning loodus on kurnatud ning väsinud ja valmistub talveunne jääma. Järele jääb vaid mudane puru, suured porilombid ja raagus puud. See tekitab väga tühja tunde. Ainsaks lohutuseks on teadmine, et ka loodus vajab õitsemiseks ja säramiseks puhkust. Aga sügis annab alguse ka uutele metsaasukatele - seentele. Pidevast vihmasajust saavad nad juurde jõudu ning peagi pistavad nad sambla seest välja oma kübarad. Aga kaua nemadki suudavad särada, peagi lõppeb ka nende aeg ning
Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele Temperatuuri mõju organismile- enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased, seega sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi varjuvad soojematesse paikadesse või jäävad talveunne. Magvate loomade ainevahetus aeglustub ning energiavajadus on minimaalne. Imetajatest jäävad talveunne nt. karu ja mäger. Paljud linnud lendavad soojematesse paikadesse. Püsisoojaste loomade – imetajate ja lindude – kaitsekohastumused on eelkõige seotud külmaperioodil esineva toidupuudusega. Valguse mõju organismile- muundub soojuskiirguseks, võimaldab kõigusoojastel loomadel end soojendada. Taimed on paiksed, seega on neil tekkinud mitmesuguseid kaitsekohastumusi.
segametsavöön di peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Taimestik Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Lehtmetsades kasvavad lehtpuud Segametsades kasvavad nii lehtmuud kui ka okaspuud Taimestik segametsas Kuusik Kask Haab Tamm Pärn Sarapuu Taimestik lehtmetsas Tamm Pöök Vaher Jalakas Pärn Loomastik Nad on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid osad jäävad talveunne Jahedas kliimas on vähe kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Inimtegevus Tööstus Põllumajandus Karjakasvatus Metsandus Veise- ja lambakasvatus Keskkonnaprobleemid Ülerahvastus, veereostus, õhusaaste...
hukkub. Eestis magavad (tõelist) talveund näiteks nahkhiired, mitmed pisiimetajad ja roomajad. Suuremad imetajad (näiteks karud ja kährikud) peavad aga taliuinakut.Enamik talveund magavaid loomi ei talu, kui talvituskoha temperatuur langeb miinustesse. Sel juhul nad lihtsalt külmuvad surnuks. Tüüpiliselt langeb looma kehatemperatuur sügava talveune ajal umbes kümne kraadini. Mõne nahkhiireliigi kehatemperatuur langeb talveunes kõigest 0,1 soojakraadini. Igatahes tuleb talveunne siirduvatel loomadel hoolega valida sobivaid paiku, kus pakane liiga karmilt ei näpistaks. Mõned kahepaiksed seavad end sisse veekogude põhjamutta või kivide vahele, teised kaevuvad pinnasesse, kolmandad uinuvad koobastes ja muudes paikades, kus temperatuur püsib võimalikult ühtlane. Optimaalne, st kõige soodsam kehatemperatuur erineb siiski liigiti. Selle järgi valitakse ka talvituskoht. Kui paiga temperatuur püsib kogu magamise vältel ühtlaselt optimumi lähedal, on
Kärbse talv Sügise möödudes lund hakkas sadama, varsti kattis maad valge lumevaip, talveunne end hakkasid mõned, siis sättima, vaid mõnel pool märgata laike veel tumedaid, langeb ja langeb ikka seda lumekest Jukul ja Mannilgi põsel nüüd jumekest, lahtise akna all istun ja mõnulen, karget talveõhku sisse ma hingan valge lume taustal kiikan siis naabri rõdule, seal lumest seinale visatud suur ring on. Mõtlen, mis tähendab see ring seal, mõtlen ja mõtlen, kuid ikka ei tea, mõtted olid otsas, kui järgmine päev ma
Kas rästikuid ja nastikuid leidus metsas? Võtsin uurimisobjektiks ussid. Soovisin teada, kas metsades leidub septebrikuu lõpuks rästikuid ja nastikuid, kelle pärast peavad seenelised valvel olema. Uurisin inetrnetist rästiku elupaiga kohta. Rästik eelistab rohuseid, paraja niiskusega mitmekesise kooslusega elupaiku, kus on võimalus end soojendada ja jahti pidada. Harvemini kohtab teda ka veekogude kallastel. Talvituma suunduvad rästikud septembri teisel poolel või oktoobri alguses, elab muttide urgus, puude-põõsaste juurte sees olevates käigudes, heina- või kivikuhja all, turbasoodes, mis ei valgu vett täis, ja kaljupragudes Nastikud Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel. Oktoobrist märtsi- aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või lehekuhjades. Arvan, et usse ei kohta enam metsades ena...
Ta tuhnib mullast ja kõdust usse ning tõuke, otsib maapinnal pesitsevate lindude mune ja poegi, püüab konni ja hiiri ent ei ütle ära ka tigudest ja putukatest Mäger sööb ka seeni, marju ning rohttaimi Hävitades hulgaliselt metsakahjureid, toovad mägrad kasu nii metsa- kui põllumajandusele ÜLDINE Talveks valmistudes kogub mäger omale naha alla suured rasvavarud, suleb uru "välisuksed" lehtede ja mullaga ning heidab talveunne Varem on mägra karvu kasutatud pintslite valmistamiseks ning rasva rahvameditsiinis. Praegu on mäger looduskaitse all ning tema küttimine on keelatud Mäger on kiskja POJAD Kevadel, märtsis-aprillis, sünnib mägral 2...4 poega Nägijaiks saavad nad kuuvanuselt, kahekuuselt hakkavad juba urust välja käima Esimese talve veedavad koos emaga
keetmise ajal maiustama. Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate peeneks mälutud massiga. toituvad lehe täide väljaheidetest ja rotivad mesilastelt mett. Paaritumine Ema ja-isaherilased lendavad pesast välja paarituma, pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emasherilased aga poevad puu-ja koorepragudesse või sügavale pinnasesse ning langevad talveunne, sügisel pere hukkub. Kimalaste ehk maamesilaste elupaik: Ehitab pesa maapinnale rohukõrte vahele, pinnasesse või samblasse. kimalast kutsutakse veel kumalaseks,maamesilaseks ja metsmesilaseks Liigid: *talukimalane *hallkimalane *aedkimalane *jaanikimalane *karukimalane *kivikimalane *kulukimalane Kimalastel on : *erekollased , punaste triipudega on ka vesihalle ja pruune kimalasi. * kuni 200 liiki.
● Valmistavad pesad süljega niisutatud kõdupuidust ja paberisarnastest materjalidest ka ● Igal kevadel otsivad uue elupaiga ● Talviti poeb puuprao vahele emaherilane , teised töömesilased ja isamesilase surevad ära Pa l j une mi n e ● Enne sügist paaritutakse ● Valmikud nukkuvad ● Sügisel kooruvad valmikutest ainult isas- ja emasherilased kes paarituvad ● Peale paaritumist surevad ära isasmesilased ja viljastatud emamesilased lähevad puupragude vahele talveunne T o i t um i n e ● Õite nektarist ● Lehetäide väljaheidetest ● Varastavad mesilastelt mett ● Viljapuuaias toituvad: ploomidest, õuntest,pirnidest, marjadest jne. ● Vastsed toituvad algul magusast taimemahlast ja natuke suuremaks saades toituvad kärpsete, mesilaste, liblikate röövikutest ja veel teistest putukatest kellest jõud üle käib ● u d h u vi t a v at m es e l e j a m u M õ j u i ni
Suure intensiivsusega ultravalguse desinfitseerivat toimet kasutatakse nt op-saalides steriilimiseks. Temperatuuri mõju organismidele: Kõigusoojaste temperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist nt kilpkonnadel, krokodillidel. Imetajad ja linnud on püsisoojased, ja suudavad pikema aja jooksul säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Talvel, kui temperatuur on madal, meie piirkonna taimedel on puhkeperiood. Paljud kõigusoojased varjuvad soojemasse paika või vajuvad talveunne. Nt jäävad talveunne karu ja mäger. Linnud aga võtavad ette lühemaid või pikemaid rändeid. Imetajate ja lindude kaitsekohastumised on seotud kolmaperioodil esineva toidupuudusega. ÖKOLOOGILISE TEGURI TOIMEGRAAFIK (SELETUS, MÕISTED, JOONIS) Ökoloogilised tegurid- organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid Elutegevuse aktiivsus 1 Teguri intensiivsus 1
et ta võib ennast vigastada. Peenema vooderduse puhul nagu näiteks liiv soovitatakse madu mujal toita, sest on oht, et ta neelab alla ka koos toiduga mingi portsu vooderdust. Maole peab paigaldama terraariumisse veel vähemalt ühe peidupaiga, kuhu ta saaks päeval peituda, muidu üritab kaevuda. Päevane temperatuur terraariumi külmemas osas peaks olema 21 26 Co ja soojemas osas 29 32 Co . Öösel võiks temperatuur terraariumis olla 18 21 Co . Talveunne võib suigutada ainult korralikke terveid madusid. Kaks nädalat enne mahajahutamist ei tohi madusid sööta, samuti ka talveune ajal. Talveune ajal peaks keskkonna temperatuur 12Co ja 21Co vahele jääma. Temperatuuri peab alandama järkjärgult umbes 10 päeva jooksul kuni saavutatakse soovitud temperatuur. Madalaimat soovitatud temperatuuri peaks hoidma 30-60 päeva ja siis jälle temperatuuri järk järgult tõstma kuni normaalse temperatuurini. Toita võib madu umb. nädal peale talveund.
varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas)]. 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed varjunult talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, siis on ainevahetus aeglustunud. 7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele. Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks
,,Liblikas", ,,Kellad", ,,Koit", ,,Männid" ja ,,Videvik". Pealkirjad tekitavad üldise meeleolu ja selle aluseks on olunud Elleri isiklikud elamused, mis seonduv loodusega. 3. Kuula õpetaja valikul üht Heino Elleri sümfoonilist poeemi. Kirjuta sellele omapoolne sõnaline proramm. ,,Kodumaine viis" Kuldne sügis pillutab lehti, ojad vulisevad rõõmselt, loodus hääbub vaikselt ja rahulikult. Saabub talv ja jäätnud on maa, vesi ning hinged, Kõik vaikselt vaub talveunne. Kodus on olla hea, süda on rahul, kodu on südamelähedane paik. 4. Iseloomusta Heino Elleri õpetamismetoodikat. Nimeta tema tuntumaid õpilasi. Heino Eller oli õpetamismetoodika reeglid enda jaoks paika pannud.Ta hindas iga õpilast erali ja säilitas õpilase individuaalsuse. Eller oli nõudlik nii enda kui õpilaste vastu, suunates viimistlus tööle. Ta nõudis õpilastelt, kõik, mis on noodipaberil peab olema väga põhalikult tehtud. Range oli Heino nii
Mesilased Herilased Inimestele: Hävitavad taimekahjureid Mesi Õistaimede tolmeldajad Vaha Looduses: Õistaimede tolmeldaja d Paljunemine Mesilased- Mesilasema paaritub kord elus ja muneb seejärel 45 aastat pesast lahkumata. Lesed ainult paaritumiseks Herilased- Sügisel lendavad pesast välja ja paarituvad. Pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emaherilased langevad talveunne. Sipelgad- Peale pulmalendu isased surevad, emased munevad sügaval pesas. Sipelgad Elupaik Tunnused Mullast või Lüliline keha taimejäänustest kokku Kuni 10mm pikkused kantud pesakuhilates Sipelgad Toituvad Kaitsekohastumused Teistest putukatest Tugevad lõuad ja Lehetäide magusast sipelgamürk nektarist ja taimemahlast Seemned Sipelgate tähtsus Inimestele Looduses Hävitavad põllu- ja Toiduks teistele
hästi hapnikuvaest ja haput vett. Südasuvel, kui veekogusid võib ähvardada ülekuumenemine ja ärakuivamine, langeb linask suveunne. Ta poeb sügavale mutta, kattub paksu limakihiga ja jääb paremate aegade ootele. Linask on väga vastupidav. Arvatakse, et linask suudab söömata vastu pidada kuni 8 kuud. On tehtud katseid, kus linask pidas veest välja võetuna ja märja sambla sisse mähituna vastu 46 tundi. Temperatuuril 8°C jääb linask juba talveunne. Linaski toidusedelisse kuuluvad peamiselt selgrootud loomad: surusääsklaste vastsed, kirpvähid ja limused, kuid ta võib neelata ka kalamarja, vastseid ja väikesi kalu. Linask koeb keset suve mai lõpust kuni augustini, kui vesi on maksimaalselt soe. Kudemispaik asub kalda lähedal ning on tuulte eest kõrgema taimestikuga hästi varjatud. Mari koetakse veetaimedele ning see areneb 3...6 päeva kuni vastsete koorumiseni
Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva. Lumekate on vaatamata sellele olemas, kuna sulailmu peaaegu polegi. Parasvöötme mandrilises kliimas on tihti taimede kasvuks liiga vähe vett ja talved on väga külmad. Seal esinevad suured kõrbealad. Parasvöötmes on loomadest tüüpilisemad imetajad. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Rändlinnud on siin enamasti putuktoidulised. Vähe on siinses jahedas kliimas kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Parasvöötme merelise kliimaga osas on maailma soodsamaid tingimused inimeste eluks. Tiheda asustuse põhjusteks on soe ja niiske suvi, pehme talv, toitainerikkad mullad ja metsade rohkus;
Kikkapuu Ø Paakspuu Ø Kullerkupp Ø Mitmed samblikud ja samblad SEGAMETSA TAIMESTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase LOOMASTIK Ø Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Ø Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Ø Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. TÄHTSAMAD LOOMAD Ø Pesukaru Ø Metssiga Ø Punahirv Ø Metsnugis Ø Kobras Ø Halljänes Ø Roherähn Ø Põder Ø Ilves Ø Metskits SEGAMETSA LOOMASTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase INIMTEGEVUS Ø
lühem saba. NAHK: Õrn, kergesti vigastatav, tavaliselt kaetud peente soomustega, mille vahel on ka suuremaid ogakeste või köbrukeste kujul. Mõned liigid suudavad sõltuvalt tujust või enesekaitseks oma värvust muuta. SUURUS: Pikkus oleneb liigist. Tavaliselt 3,5 40 cm. PALJUNEMINE: MUNADE ARV: Reegline 2. Mõningad gekod munevad korduvalt. LOOTE ARENG: Isegi kuni aasta HAUDUMISAEG: 6- 10 nädalat. ELUVIIS: HARJUMUSPÄRANE: Erakud, mõned langevad talveunne. LÄHISUGUUSES OLEVAD LIIGID: Sugukond hõlmab ligikaudu 90 perekond neljas alamsugukonnas. Arvukam neis on pärisgekolaste alamsugukond, kuhu kuulub üle 500 kogu maailmas esineva liigi. Lõuna- Euroopas elab näiteks sellesse alamsugukonda kuuluv Türgi majageko. KAITSE: Gekosid esineb kogu maailmas, nad on kergestiohtavad loomad ning inimesele ohtu ei kujuta. Enamuse gekode jaoks peitub oht nende looduskeskkona hävimises.
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid 1. Abiootilised 1) Valgus - nähtav valgus (fotosüntees), infravalgus-soojuskiirgus, ultravalgus. 2) Temperatuur - kõigusoojased (loomadel talvel talveunii), püsisoojased (võib jääda talveunne). 3) Sademed (taimeid mõjutab). 4) Õhk - õhu koostis (kõik elusolendid vajavad õhku). 5) Muld. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogilise teguri optimuseks. 2. Biootilised tegurid: organisme vastastikku mõjutavad 1) Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju. 2) Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm
Aastatel 195070 maalis Dalí palju töid religioossetel teemadel, kuid sai inspiratsiooni jätkuvalt ka erootilisest temaatikast, lapsepõlvemälestustest ja oma naisest Galast. 1960. aastal raias ta Figuresi linna oma muuseumi, mille sisekujunduse ta ise kavandas. 1982. aastal suri Salvadori naine rinnavähki. 1983. aastal Dalí tervis halvenes, kuna ta keeldus söömast. Surematuse ideest vallatud, uskus ta, et võib niimoodi kunstlikku talveunne vajuda. Seejärel hakati teda ka sondi kaudu toitma. Dalí'd raviti südamepuudulikkuse vastu, kuid suri 23. jaanuaril 1989. Tema enda soovi järgi balsameeriti laip. Dali oli valmistanud üle 1500 töö oma elu jooksul. Peale maalimise tegi ta palju kuulsaid skulptuure, kirjutas, tegi filme ja tegeles ka fotograafiaga. 1969. tegi ta Chupa Chupsi logo Philippe Halsman `'Salvador Dali Atomicus'' http://en.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD
• Pikapäevataimed – vajavad õitsemaminekuks enam kui 12 tunnist päevapikkust.(nt: kartul, oder, nisu,hernes) Valguse ja temperatuuri mõju organismidele: • taimed vajavad valgust fotosünteesiks • hämaras tegutsevatel loomadel on arenenud suuremad silmad, kui nt mutil, kes elab maa all • kõigusoojased organismid saavad end valguse käes soojendada • õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele • osa loomi läheb talveunne ja linnud lendavad lõunamaale 2. Populatsioon – ühte liiki isendid, kes elavad samal ajal. Populatsiooni tihedus – isendite arv pinnaühiku kohta. Kasvav populatsioon – populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. Kahanev populatsioon – populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Stabiilne populatsioon – populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve.
o Sarapuu o Kuslapuu (marjad mürgised) o Rododendron Loomad: o Tüüpilisemad on seemnetest, pähklitest,tammetõrudest ja ka kõigesööjad imetajad o Kiskjaid ja ulukeid on küttimise ning tiheda asustuse tõttu väheks jäänud o Linnud on enamasti seemnetest ja pähklitest toituvad, nad aitavad kaasa lehtpuude levikule o Rändlinnud on enamasti putukatoidulised o Loomad on kohastunud aktiivse elvuviisiga, vaid osad neist jäävad talveunne. Imetajad ja kiskjad: o Metsnugis o Metssiga o Metskass Linnud: o Peaaegu kogu aasta lendavad metsas toiduotsinguil ringi sabatihaste salgad. Need püsivad koos tänu sellele, et linnud peavad häälitsedes omavahel sidet. o Roherähnid söövad Putikaid,kes puude sisse käike uuristavad. Rähni jalal on kaks ette ja kaks tahapoole suunatud varvast. See aitab tal mööda puutüvesid ronida. Inimtegevus: o
kirjelda valguse mõju taimedele Fotosüntees (orgaanilise aine moodustumine) on peamine taimes toimuv protsess, mille toimumiseks on valgust tarvis kirjelda temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased loomad varjunult soojemaisse kohtadesse talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, sest ainevahetus on aeglustunud. nimeta ja too näiteid biootiliste tegurite kohta. Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). mis on populatsioon? Populatsioon ehk ühisel triitooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. millised näitajad iseloomustavad populatsiooni? Suurus ehk
Lehtmetsades kasvavad: Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: · Tamm Ameerikas: · Vaher · Pöök · Pöök · Pärn · Vaher · Vaher · Saar · Jalakas · Hikkoripuu · Jalakas · Pärn · Tulbipuu · Suhkruvaher LOOMAD: · Levinud on imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest, · kõigesööjad imetajad · Paljud loomad on aktiivsed aasta läbi, mõned loomad jäävad talveunne · Lihatoidulised loomad · Palju linde, kes toituvad seemnetest ja pähklitest · Rändlinnud on putuktoidulised · Putukad ( soojal perioodil) · Vähe on kahepaikseid ja roomajaid Sega- ja lehtmetsades elavad: Euroopas: Aasias: Põhja- · Metskits Ameerikas: · Kaeluskaru · Hirv · Vapiti · Vesihirv · Metsnugi · Skunk · Vöötorav s · Pesukaru · Ussuuri tiiger
Vee all on nad võimelised olema kuni 2 minutit. Veest väljudes raputatakse otsekoheselt kasukas kuivaks. Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Oktoobris novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid.Samal ajal sünnivad ka pojad, ema ise aga hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Sündides on pojad 450 kuni 900 g kaaluvad rotisuusused karvata, pimedad ja kurdid. Umbes kolmekuustena läheb ema poegadega esimest korda jahile. Kas tead, et... · Jääkarudel pole vaja juua, kogu vajaliku vedeliku saavad nad toidust. · Jääkarud võivad joosta kuni 40 km/h. · Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised
Toitumine Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga. Sigimine Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris maismaal emakaru tehtud lumekoopas, kus emakaru hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Harilikult sünnitab emakaru 2 abitut ja tillukest poega. Kui pojad on kolmekuused, lähevad nad emaga jahile. Jääkaru pojad mängivad üksteisega tihti. Mäng muudab jääkarupojad tugevaks ja osavaks. See on harjutuseks iseseisvaks eluks. Noored karud maadlevad tihti lumes, suud lahti, näidates oma teravaid hambaid. Emaga elavad nad umbes 2 aastat. Jääkaru Karud kassid ja koerad
Lehtmetsades kasvavad: Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: · Tamm Ameerikas: · Vaher · Pöök · Pöök · Pärn · Vaher · Vaher · Saar · Jalakas · Hikkoripuu · Jalakas · Pärn · Tulbipuu · Suhkruvaher LOOMAD: · Levinud on imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest, · kõigesööjad imetajad · Paljud loomad on aktiivsed aasta läbi, mõned loomad jäävad talveunne · Lihatoidulised loomad · Palju linde, kes toituvad seemnetest ja pähklitest · Rändlinnud on putuktoidulised · Putukad ( soojal perioodil) · Vähe on kahepaikseid ja roomajaid Sega- ja lehtmetsades elavad: Euroopas: Aasias: Põhja- · Metskits Ameerikas: · Kaeluskaru · Hirv · Vapiti · Vesihirv · Metsnugi · Skunk · Vöötorav s · Pesukaru · Ussuuri tiiger
d) moodustab näärmeepiteeli. Sisekude: a) moodustab skeleti; b) moodustab rasvkoe; c) moodustab vere; d) moodustab kõhrkoe. 6. Leia sobivad vasted ja ühenda joontega. Epiteelkude - Palju rakuvaheainet. Sidekude - Vähe rakuvaheaintet. 7. Täida tabel. · Koe ülesanne: Tugiülesanne · Näide: Side- ja tugikude. · Koe ülesanne: Transpordiülesanne · Näide: Side- ja tugikude. · Koe ülesanne: Kaitseülesanne · Näide: Epiteelkude. 8. Miks talveunne jääv karu kogub endale sügisel naha alla paksu rasvakihi? Et tal talvel külm ei hakkaks ning - et ta surnuks ei nälgiks. 9. Inimese skelett on luustunud. Nimeta loomi, kelle skelett koosneb kõhrest? Kõhrkala ja haikala. 10. Lihaskude Lihaskude koosneb lihaskiududest ja kuulub lihaste koosseisu. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: Silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. Kirjuta iga lihaskoe nimetus ja täida tabel! · Lihaskude: Vöötlihaskude
asuvas lähisekvatoriaalses kliimavöötmes troopilise kliimavöötme tingimused. Seda seetõttu, et Päike on seniidis lõunapoolkeral ja kõik põhikliimavöötmed on nihkunud endast lõuna pool asuva vahekliimavöötme aladele. 1 Põhiliselt troopilistes piirkondades asuvad metsad, kus niiskustase väga kõrge. Talvel, kui lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on troopilise kliimavöötme tingimused (soe ja kuiv), jäävad paljud sealsed loomad kuivusest ja toidunappusest hoidumiseks talveunne või rändavad soodsamatesse elupaikadesse. Taimedel on sel perioodil puhkus, puud langetavad oma lehed ja rohttaimede maapealsed osa surevad ära. Suvel, kui lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on ekvatoriaalse kliimavöötme tingimused, (soe ja sajab palju vihma), tärkab loodus jälle elule. Loomad rändavad tagasi või ärkavad talveunest, puud kasvatavad tänu veele jälle uued lehed, maa seest tärkab rohi ning eelmisel aastal taimede poolt külvatud seemned hakkavad idanema
nimetatakse mustmuldadeks. Loomastik : Liigivaene. Mulla kobestajaks on pimerott. Inimene : rändkarjakasvatus, maaviljelus Loomaliigid : piison, stepituhkur, pimerott, stepi-vaskuss Taimeliigid : hõbevaher, kullerkupp, stepirohi, piisonirohi Parasvöötme sega-ja lehtmets Asend : Põhjapoolkeral. Taimestik : rohkelt inimese istutatud taimi. Mullastik : Pruunmullad. Huumust on mõõdukalt. Loomastik : Enamus on imetajad. Mõned üksikud jäävad talveunne. Inimene : karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine. Loomaliigid : metsnugis, pesukaru, metskass, metssiga Taimeliigid : suhkruvaher, pöök, sarapuu, nulg Parasvöötme okasmets Asend : Euraasia ja Ameerika mandril, parasvöötme põhjaosas. Kliima : Jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taimestik : Üldiselt kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda. Okkad, et vähendada aurumist. Mullastik : Leedemullad
4. Võrdle imetajat linnuga ja leia vähemalt 3 sarnasust ja 3 erinevust. V. Sarnasused: 1) Imetaja süda on 4-osaline. 2)Linnul on tiivalihased ja tiivaluud. 3)Imetajatel on teravad hambad. Erinevused: 1)Mõlemal on sigimiselundid. 2)Mõlemal on järglased. 3)Mõlemal on roided. 5. Millised omadused võrreldes roomajatega võimaldavad elada külmemates elupaikades? V. Nad on püsisoojased, neil on tihe karvkate, nad hangivad talveks toitu, nad jäävad talveunne või taliuinakusse. 6. Millised meeled on koeral toidu otsimisel tähtsad? Milliseid meeli kasutab lind oma toidu otsimisel? V. Haistmine, kuulmine ning nägemine. Nägemine ning kuulmine. 7. Mis aitab imetajatel säilitada püsivat kehatemperatuuri? V. Täiuslik vereringe, tihe karvkate ja 4-ssaline süda. Imetajate sigimine ja areng 1. Võrdle imetaja ja linnu sigimist. Mis on sarnast mis mitte? V. Erinevused: 1) Imetaja loode areneb emakas. 2)Imetajal on jooksu-ehk innaaeg.
Nad küsisid, kas kobras oleks nõus karu maja ehitamisel aitama. Kobras oli lahkesti nõus ja nad asusid töö kallale. Kobras hankis palgid ja karu pani need rebase õpetuste järgi paika. Pärast pikka tööd sai suure ukse ja uhke katusega maja valmis. Karu oli tehtud tööga väga rahul ja tänas oma abilisi. Ta oli väga rõõmus, et maja vähemalt kolmandal korral hea ja korralik välja kukkus. Pika ehitustöö ajal oli ilm külmemaks läinud ja karu otsustaski talveunne jääda. Ta läks majja ja viskas pikali. Karu lamas tükk aega, kuid und ei tulnud. Ta sai aru, et und ei tule, kuna majas oli külm. Karu mõistis, et maja võib olla küll suure ukse ja uhke katusega, aga koopas on ikka soojem magada. Karu läks koopasse tagasi ja veetis kogu ülejäänud talve seal. Sellest päevast peale veedab ta kõik oma talved soojas koopas.
intensiivne ja seetõttu sõltub nende kehatemperatuur otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Üksnes imetajad ja linnud on püsisoojased, nad suudavad säilitada kehatemperatuuri ka siis kui välistemperatuur on märgatavaslt madalam või kõrgem. Talvel kui temperatuur on madal, on meie piirkonna taimedel pukeperiood, kõigusoojased loomad elavad talvise külmaperioodi üle soojematesse paikadesse varjudes või langedes talveunne. Talve saabudes jäävad ka mõned imetajad taliuinakusse mäger ja karu. Paljud linnud võtavad ette talve saabudes lühemaid ja pikemaid rändeid. Püsisoojaste loomade kaitsekohastumused võimaldavaid neil soojusenergiat kokku hoida. Neil on enamasti paks talvekarv, nahaalune raskavkiht, lühikesed kõrvad ja ninaosa ning tuule eest kaitstud pesapaik Ökoloogilise teguri toime organismidele: Igal ökoloogilisel teguril on oma kindel mõju organismile. Kõige ülevaatlikumalt saab
Vahemeremaadest ja põhjaalad).Täiskasvanud isendid võivad olla maksimaalselt 50 cm pikkused. Vaskusside soomused on siledad ja ümber keskkeha on 2430 soomust. Isendite ülapool võib olla pruunikas, hallikas, punakas või vasekarva. Emasloomadele on iseäralik seljatriip, isastega võrreldes tumedamad küljed ja tume kõht. Idapoolsematel aladel elavatel isastel on täheldatud siniseid täppe. Millal võib Eestis kohata. Ärkavad talveunest märtsis-aprillis. Talveunne jäävad uuesti oktoobris. Välimus. Vaskussidel on sile ja kahvatu helgiga vaskse tooniga keha. Sealt tuleb ka tema nimi. Vahel harvem on keha hall või helepruun. Isase vaskussi kõhualune on hele, emasel tume. Emane on üldiselt ka isasest vaskussist tumedam. Osadel populatsioonidel on kehal sinakad laigud, need esinevad tavaliselt rannikute ääres elavatel täiskasvanud isenditel. Elupaik. Vaskussid eelistavad niiskeid avatud kõrge rohuga elupaiku, nagu näiteks heinamaad ja
Karud kannavad puujuurikate vahele või koopasse sammalt, kuivi lehti, kulu ja kuuseoksi, et poegadega soe oleks. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Mida kangem on külm, seda sügavam on karude uni. Nälga ta oma pika talveune ajal ei jää, sest suvega on ta ennast üsna rasvaseks söönud. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Emakarud lähevad talveunne oktoobri lõpul. KASVAMINE. Emasloomal sünnivad pojad jaanuaris, taliuinaku ajal. Karul on harilikult üks või kaks poega, harva aga kuni viis. Alguses on karu pojad täiesti abitud. Poegade silmad avanevad ühe kuu vanuselt. Imetatakse poegi 4...5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Täielikult iseseisvuvad noored karud peale kolmandat eluaastat. Karu on tugev loom, kuid südame poolest hea. Ei tee kurja kellelegi, kui talle just kallale ei kiputa
piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. Loomastik PARASVÖÖTME SEGA- JA PARASVÖÖTME OKASMETS LEHTMETS Peamiselt imetajad, kes liigivaene. Peamised toituvad seemnetest, loomad on paksu pähklitest ja karvkattega kiskjad. Nad tammetõrudest. Mõned toituvad väiksematest imetajatest. Veekogude jäävad talveunne. ääres elab ka kopraid. Kiskjaid vähe, kuna Linnud toituvad kütitakse palju. käbideseemnetest, Põhilised loomad: rändlinnud on enamasti metssiga, pesukaru, putuktoidulised. Põhised nugis, hirv, naarits, loomad: karu, põder, hunt, pruunkaru. soobel. Loomastik Metsamajandamine Loomulikult on metsavööndis oluliseks
tükikesi. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Viljapuuaias imevad herilased ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla. Sügise saabudes ei välju nukkudest enam töölised, vaid uus põlvkond ema - ja isaherilasi. Nad lendavad pesast välja ja paarituvad. Pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emaherilased aga poevad puu- ja koorepragudesse või sügavale pinnasesse ning langevad talveunne, pere sügisel hukkub. Pilte: Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Herilane http://www.astrades.ee/herilased.htm
Eesti sisalikud ARUSISALIK Arusisalik on 3 Eestis elavast sisaliku liigist kõige tavalisem. Täiskasvanud loomake on 10-16 cm pikkune, kel seljal ja külgedel tumedad triibud. Arusisalikku võime kohata nii koduõuel kui kaugel soos puurondil või kivil käikese käes. Talveks poeb ta maa-alusesse urgu talveunne. Kevadel, tihti veel enne, kui lumi viimseni sulanud, ilmuvad talvituspaikadest esimesena välja isasisalikud. Neile järgnevad emasloomad ja viimaks noored. Enamik roomajaliike saab järglasi munedes, arusisalik on üks väheseid, kes poegib. Tavaliselt saab üks sisalikuema korraga kümmekond poega. Pojad sünnivad alates juulikuu teisest poolest. Nad on alguses tumedat tooni ja ilma mustrita ning alustavad kohe iseseisvat elu.
Samuti ei tohtivat nõelatööd teha, et mitte ussi käest nõelata saada. Lumesadu ennustab suveks palju marju ning putukaid. Selleks päevaks viidud vokk silma alt ära või kaetud kinni, sest usuti: kes vokki näeb, näeb suvel hunti. Sügisene madisepäev (21. september) Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Apostel Mattias Kreeka Matthias tuleneb nimest Mattathias.Ta kuulus Jeesuse 70 jüngri hulka, olles temaga Jeesuse ristimisest alates. Ta arvati liisuga Jeesuse apostlite hulka pärast seda, kui Juudas oli reeturina nende seast välja langenud. Mattiase hilisema tegevuse ega saatuse kohta pole midagi teada
Raiesmikel ja lagendikel on elamistingimused paremad. Olulisel kohal on ka siin veel rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on
Tüvepikkus 14- 21 cm, kahara saba pikkus kuni 14 cm. Selgmiselt helehall pruunika varjundiga, kõhtmiselt valkjas. Puhas-hall talvekarv on eriti kohev ja siidjas. Harilik lendorav on levinud Põhja- ja Ida-Euroopas, kogu Siberis (välja arvatud põhjaalad) ja Kaug-Idas. Asustab okas- ja segametsi, kus toitub puude oksakestest, pungadest ja seemnetest, samuti seentest ja marjadest. Areaali kirdeosas on lendorav talvel sunnitud toituma peaaegu üksnes lehise pungadest. Talveunne ta ei lange, kuid käreda pakasega päevad veedab pesas, kasutades suvel kogutud toiduvarusid. Pesa ehitab looduslikesse puuõõntesse, rähni pesakoobastesse, mõnikord ka kaljupragudesse. Emaloom poegub üks kord aastas, sünnitades juunis-juulis 2-4 poega. See liik elab ka Eestis. Kasutatud kirjandus: Tekst: "Loomade elu: Imetajad 7" Lk. 151-152 "EE 5: konj-lõuna" Lk. 484, lendoravlased Kanal2 saade "Osoon" http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$1015?d=2&m=9&mode=topic&y=2006 Pildid:
.................................7 TAIMESTIK............................................................................................................................................................ 8 LOOMASTIK...........................................................................................................................................................8 UKRAINA LOOMASTIK ON LIIGIVAENE. PÕHILISELT ON LEVINUD PISIIMETAJAD, ROOMAJAD JA URULOOMAD. PALJUD NEIST JÄÄVAD TALVEUNNE. PÕLINE LOOMASTIK ON HÄVITATUD: TARPANEID JA PIISONEID ENAM UKRAINAST EI LEIA. SEAL VÕIB SIISKI KOHATA HIRVI, KOPRAID JA NUGISEID. KA MITMESUGUSEID LINDE. NÄITEKS EURAASIA RAISAKOTKAS, STEPIKOTKAS JA HÕBEHAIGUR.....................................................................8 VEESTIK................................................................................................................................................................8
puuokstel istuvaid putukaid. Päevase aja veedavad nahkhiired varjunult, jaheda ilmaga jäävad loomad magama, aeglustub ka nende ainevahetus ning langeb kehatemperatuur. Päevaste varjepaikadena kasutatakse puuõõnsusi, kirikutorne, pööninguid, pesakaste, sillaehitisi. Putukatest toituvad nahkhiired on meie kliimavöötmes kas rändava eluviisiga, näiteks suurvidevlane lendab talveks umbes tuhatkond kilomeetrit lõuna poole, või paiksed, kes jäävad meil talveunne, näiteks lendlased. Talveuni kestab enamasti oktoobrist aprillini ning sel ajal elavad nahkhiired suvel kehasse kogutud rasva arvel. Talvitumispaikadeks on koopad ja keldrid, kus on stabiilne temperatuur ning kõrge õhuniiskus. Liiga külmas ruumis võivad loomad surra, kuivas õhus aga saavad kahjustada lennused. Nahkhiired talvituvad nii üksikult kui ka gruppidena. Loomad võivad laes rippuda, pragudesse pugeda või lihtsalt lamada. Talvitumise ajal on nahkhiirte
Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb varasuvesse, peamiselt aprillikuusse. Väljaspool paaritumisperioodi on nad eraklikud loomad, kuid sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Oktoobris-novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Samal ajal sünnivad ka pojad, ema ise aga hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Sündides on pojad 450 kuni 900 g kaaluvad rotisuusused karvata, pimedad ja kurdid. Umbes kolmekuustena läheb ema poegadega esimest korda jahile. Jääkarupojad mängivad panju, see teeb nad tugevaks ja osavaks. Toitumine Hülged on jääkarude põhitoiduks. Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde
Kui inimene vahele segab, siis pojad tõenäoliselt surevad. Pole mõtet proovida mahajäetud siilipoegi kodus üles kasvatada, sest selle ülesandega saab hakkama ainult vastava väljaõppe saanud inimene. Parem on nad rahule jätta ja lasta siiliemal endal nende eest hoolt kanda! Siili talveuni Siili talveuni kestab oktoobrist varakevadeni. Siil ei soeta talveuneks toidutagavara. Kõik mida on siilil talveune ajal vaja süüakse naha alla enne talveunne jäämist. Poegimine Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Pesakonnas on 36 poega. Maikuus sündivad
Lisaks leidub erinevusi ka välimuses: tõmmulendlane on suurem ja ta ninasõõre on südamekujuline (habelendlasel komakujuline). [3] 4 Joonis 2. Tõmmulendlane [2] 1.2. Tõmmulendlase elutegevus Ka elutegevuselt on tõmmulendlane sarnane teiste nahkhiirtega. Toitub putukatest (põhiliselt kärbestest), keda püüab öösiti, ja päeval varjub puuõõnsustesse või hoonetesse. Talveks jääb talveunne, mille käigus ta kehatemperatuur langeb tavaliselt 40 kraadilt kuni 6 kraadile. Kõigusoojasus võimaldab nahkhiirtel säästa energiat, mis on eriti oluline talveperioodil, kui toidu hankimine oleks peaaegu võimatu. [5, lk 45] „Talvitumiseks sobiv temperatuur on 0…7,5 ° C (harilikult 3…7 ° C)“ [2]. Lisaks lendamisvõimele on nahkhiirte eripäraks saagi püüdmine ja orienteerumine kajalokatsiooni abil
Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga. Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris maismaal emakaru tehtud lumekoopas, kus emakaru hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Harilikult sünnitab emakaru 2 abitut ja tillukest poega. Kui pojad on kolmekuused, lähevad nad emaga jahile. Jääkaru pojad mängivad üksteisega tihti. Mäng muudab jääkarupojad tugevaks ja osavaks. See on harjutuseks iseseisvaks eluks. Noored karud maadlevad tihti lumes, suud lahti, näidates oma teravaid hambaid. Emaga elavad nad umbes 2 aastat. Jääkarud olid peaaegu välja
karvadega. *ülemäärane päevitamine kahjulik,põhjustab DNA mutatsioone ja vähki nakatumist Ultavalgus on meile kasulik,kuna aitab sünteesida D-vitamiini meie naharakkudes Temperatuuri mõju organismidele: *kõigusoojaste org. ainevahetus pole nii intensiivne, st sõltub nende kehatemp. Väliskeskkonna temperatuurist *püsisoojased org. suudavad säilitada sise temp. isegi kui välistemp. on madal *taimedel on talvel puhkeperiood *kõigusoojased loomad lähevad soojematesse paikadesse talveunne-ainevahetus aeglustub ja energiavajadus on minimaalne *taliuinakus on karu ja mäger-juhuslike asjaolude tõttu võib see katkeda Ökoloogilise teguri toime organismidele: *sõltub teguri intensiivsusest ja org. omadustest *kujutatakse graafiliselt *temp. intensiivsust mõõdetakse kraadides, selle toimet hinnata taime arengu või ainevahetuse intensiivuse järgi Alumine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille alanedes org. areng seiskub ning siis hukkub
Kahepaiksetel ja roomajatel on 3-osaline süda, kus liigub segaveri Lindudel ja imetajatel on neljaosaline. Ptk. 21 Kõigusoojased on algsed loomad: kalad, kahepaiksed ja roomajad. Linnud ja imetajad on püsisioojased. Ptk. 22 Raskete aegade üleelamiseks loom varub toitu, pikakarvaline kasukas, lendab lõunasse, magavad talveund, vahetavad karva, varjuvad urgudesse. Loomale on aastaaeg ebasoodne, kui pole toitu või head ilmastikku. Taliuinak on kerge unekas. Enamus, kes talveunne jäävad on kõigusoojased. Ptk. 23 Lahksugulisus- loomal on kaks sugupoolt. Mittesuguliset paljuneb vihmauss. Viljastamine jaguneb kaheks: kehasisene ja kehaväline. Viljastumine- sugurakkude ühinemine. Ptk. 24 Loode on elusolendi arengujärk sündimiseni. Läbi platsenta saavad imetajad toitu kõhus. Looma suurusest sõltub tiinuse aeg. Ptk. 25 Areng jaguneb moondega ja otseseks arenguks. Munast koorunud järglane on vastne.
annaabi.ee 
