Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"talveunne" - 100 õppematerjali

thumbnail
8
doc

Imetajad eestis

Elutseb leht- ja segametsades, alusmetsa põõsastes. Aktiivsed on pähklinäpid öösiti. Suveks valmistavad nad endale keraja pesa põõsastesse või puuokste vahele umbes 1...2 meetri kõrgusele maapinnast. Pesamaterjaliks on süljega kokkukleebitud rohukõrred. Talvel magab ta talveund maa-aluses urus kännujuurte all. Pähklinäpid toituvad pähklitest, tammetõrudest, mitmesugustest marjadest ja putukatest. Peamise osa toidust moodustavad siiski taimed. Enne talveunne jäämist kaalub muidu umbes 20 grammi raskune loom peaaegu 40 grammi. Talveuni kestab tal oktoobrist maini. Sel ajal kaob ta aktiivsus täielikult ning kehatemperatuur alaneb tugevalt. Pähklinäppidel esineb ka suvel õhutemperatuuri langemisel alla 15 °C talveune taolist tardumust. Sigima hakkavad pähklinäpid kevadel. Tiinus kestab neil kolm nädalat. Seejärel sünnitab emasloom 3...5 (harva 2...9) poega. Eestis on tõenäoliselt üks pesakond juunis või juulis,...

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Jääkaru - Antarktika

Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga. Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris maismaal emakaru tehtud lumekoopas, kus emakaru hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Harilikult sünnitab emakaru 2 abitut ja tillukest poega. Kui pojad on kolmekuused, lähevad nad emaga jahile. Jääkaru pojad mängivad üksteisega tihti. Mäng muudab jääkarupojad tugevaks ja osavaks. See on harjutuseks iseseisvaks eluks. Noored karud maadlevad tihti lumes, suud lahti, näidates oma teravaid hambaid. Emaga elavad nad umbes 2 aastat. Jääkarud olid peaaegu välja...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Loodusvööndid

Mullastik ­ pruunmullad ­ toitainerohked, piisavalt huumust. Püsivad raua- ja alumiiniumiühendid. 5. Taimestik ­ ulatuslikud metsad, sügisel värvikirevad. Kõrge puurinde alla kuuluvad pöök, tamm, vaher, kastan. Madalamas rindes on kask, paju, haab. Põõsad: sarapuu, kuslapuu. Rohu- ja samblarinnet palju. 6. Loomastik ­ Peamiselt imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest. Mõned jäävad talveunne . Kiskjaid vähe, kuna kütitakse palju. Põhilised loomad: metssiga, pesukaru, nugis, hirv, naarits, pruunkaru. 7. Inimesed ­ Tegeletakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse ja maavarade kaevandamisega. Rannikul tegeletakse ka kalandusega. Kõige tihedam asustatus maailmas. Peamised põllukultuurid on nisu, rukis, oder, kartul. Kasvatatakse veiseid, lambaid. PARASVÖÖTME OKASMETS 1. Kliimavööde ­ parasvööde 2...

Geograafia
228 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Joogiõpetus

Teraviljadest kasutatakse kõige rohkem otri. Linnased jahvatatakse ja segatakse aurukatlas veega, tekkinud massi nimetatakse meskiks . Meski temperatuuri tõstetakse 75 kraadini. Seejärel meski filtreeritakse , ning saadakse selmoel virre, mida keedetakse. Hiljem jahutatakse 5 kraadi C-ni , ning lisatakse kultuurpärmi. Algab käärimine 5 ­ 10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale. Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle kääritamisel kasutatakse. Käärimise lõppedes lastakse heledal õllel 8-12 ööpäeva ja tumedal õllel kuni 70 ööpäeva laagerduda. Laagerdumine kujutab endast pikaajalist õlle valmimise ja stabiliseerumise protsessi püsivates tingimustes ( 4 ­ 8 C ) juures , mille jooksul saavutab õlu õige maitse...

Joogiõpetuse
96 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Herilane

Tüüpiline herilane on mesilasest saledam ja pole nii tihedalt kaetud karvakestega, kuna ei korja tolmu. Karvad on siledad ja sirged, mittehargnevad. Enamiku herilaste värvus koosneb mustadest ja valgetest karvadest ning laikudest. Erinevalt mesilastest herilased toidavad järeltulijaid mitte taimse toiduga, vaid teiste putukate ja ämblikutaolistega, kuid enamik herilasi nagu mesilasedki, teeb seda spetsiaalselt ehitatud pesas. Enamiku herilaste värvus seisneb mustades ja valgetes ribades ning laikudes. Tavalise herilase hammustus on vähem ohtlik kui mesilase hammustus. Kuid mesilane, jätnud hüvasti oma nõelaga, hukkub, herilased aga võivad nõelata korduvalt, ja nendega ei juhtu midagi. Isegi kõige kergemini herilase mürki taluval inimesel tekib nõelamise kohal põletikukolle: mõneks tunniks ja isegi ööpäevak...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
13
odp

Parasvöötme segamets ja lehtmets

segametsavöön di peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Taimestik Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Lehtmetsades kasvavad lehtpuud Segametsades kasvavad nii lehtmuud kui ka okaspuud Taimestik segametsas Kuusik Kask Haab Tamm Pärn Sarapuu Taimestik lehtmetsas Tamm Pöök Vaher Jalakas Pärn Loomastik Nad on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid osad jäävad talveunne Jahedas kliimas on vähe kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Inimtegevus Tööstus Põllumajandus Karjakasvatus Metsandus Veise- ja lambakasvatus Keskkonnaprobleemid Ülerahvastus, veereostus, õhusaaste......

Geograafia
82 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Madisepäev

Lumesadu ennustab suveks palju marju ning putukaid. Selleks päevaks viidud vokk silma alt ära või kaetud kinni, sest usuti: kes vokki näeb, näeb suvel hunti. Sügisene madisepäev (21. september) Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Apostel Mattias Kreeka Matthias tuleneb nimest Mattathias.Ta kuulus Jeesuse 70 jüngri hulka, olles temaga Jeesuse ristimisest alates. Ta arvati liisuga Jeesuse apostlite hulka pärast seda, kui Juudas oli reeturina nende seast välja langenud. Mattiase hilisema tegevuse ega saatuse kohta pole midagi teada...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Okasmetsad

Olulisel kohal on ka siin veel rändlinnud ja ­loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad ­ lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras ­ üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Nirgid ja kärbid on lühikeste jalgade ja suhteliselt pika ümara kerega loomad nagu soobelgi (pildil). Selline kehakuju aitab rohkem sooja kokku hoida. Kassikakk on okasmetsade üks levinumaid röövlinde. Teda tunneb ära...

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti nahkhiired

Päevase aja veedavad nahkhiired varjunult, jaheda ilmaga jäävad loomad magama, aeglustub ka nende ainevahetus ning langeb kehatemperatuur. Päevaste varjepaikadena kasutatakse puuõõnsusi, kirikutorne, pööninguid, pesakaste, sillaehitisi. Putukatest toituvad nahkhiired on meie kliimavöötmes kas rändava eluviisiga, näiteks suurvidevlane lendab talveks umbes tuhatkond kilomeetrit lõuna poole, või paiksed, kes jäävad meil talveunne , näiteks lendlased. Talveuni kestab enamasti oktoobrist aprillini ning sel ajal elavad nahkhiired suvel kehasse kogutud rasva arvel. Talvitumispaikadeks on koopad ja keldrid, kus on stabiilne temperatuur ning kõrge õhuniiskus. Liiga külmas ruumis võivad loomad surra, kuivas õhus aga saavad kahjustada lennused. Nahkhiired talvituvad nii üksikult kui ka gruppidena. Loomad võivad laes rippuda, pragudesse pugeda või lihtsalt lamada. Talvitumise ajal on nahkhiirte...

Loodus õpetus
18 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Referaat siilist

Suhtlemine ja harjumused Kõik siilid on peamiselt öised, kuigi erinevatele liikidele on iseloomulik rohkem või vähem ka päevasel ajal ringi uudistada. Siil magab suure osa päevaajast kas põõsa all, muru sees, kivi varjus või maas olevas augus. Jällegi, erinevatel liikidel on erinevad harjumused, kuigi üldiselt kaevavad siilid endale urge ja peavarje. Kõik vabalt elavad siilid saavad jääda talveunne , kuigi mitte kõik ei jää ; talveuni sõltum temperatuurist, liigist ja toidu kogusest. Siilid on üpriski vokaalsed ja suhtlevad mitte ainult röhatsuste ja turtsumisega, vaid vahepeal ka vigisevad valjusti (oleneb liigist). Siil mõnikord teeb rituaali, mille nimi on võidumine. Kui loom sattub uue lõhna jälile, siis ta lakub ja hammustab selle allikat ja siis moodustab oma suus lõhnaga vahu ja paneb seda oma keelega oma okastele. Ei ole teada, mis selle...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Puisniidud

Võib juhtuda, et mõni suvi on erakordsel kuum ja kuiv ning mõni vihmane ja jahe. Parasvöötmes vahelduvad ka aastaajad, seega saavad tuntud niidu ja metsataimed kasvamisega kõige rohkem 5-6 kuud. Talveperioodil püsivad püsti vaid puurinne. Taimed on aga sellega kohastunud näiteks risoomi abil, loomad korjavad endale talveks toitu või vajuvad talveunne , nagu näiteks siil. Puud saavad oma vee kätte ka siis, kui mõned taimed enam selleks võimelised ei ole, sest nende juured ulatuvad tunduvalt sügavamale (tamm, saar) kui päike põletab nii kuumalt, et niiskus on maapinna pindmistest kihtidest ära aurunud. Õhuniiskus (intensiivne või mitte, millised kohastumused on selleks loomadel ja taimedel, kellele vajalik, ohtlik jne) Puisniidud levivad valdavalt mereäärsetes maades, mille tõttu on ka õhuniiskus märksa suurem, kui...

Bioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Okasmetsad

Olulisel kohal on ka siin veel rändlinnud ja ­loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad ­ lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras ­ üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti selgroogsed

Elutseb leht- ja segametsades, alusmetsa põõsastes. Aktiivsed on pähklinäpid öösiti. Suveks valmistavad nad endale keraja pesa põõsastesse või puuokste vahele umbes 1...2 meetri kõrgusele maapinnast. Pesamaterjaliks on süljega kokkukleebitud rohukõrred. Talvel magab ta talveund maa-aluses urus kännujuurte all. Pähklinäpid toituvad pähklitest, tammetõrudest, mitmesugustest marjadest ja putukatest. Peamise osa toidust moodustavad siiski taimed. Enne talveunne jäämist kaalub muidu umbes 20 grammi raskune loom peaaegu 40 grammi. Talveuni kestab tal oktoobrist maini. Sel ajal kaob ta aktiivsus täielikult ning kehatemperatuur alaneb tugevalt. Pähklinäppidel esineb ka suvel õhutemperatuuri langemisel alla 15 °C talveune taolist tardumust. Sigima hakkavad pähklinäpid kevadel. Tiinus kestab neil kolm nädalat. Seejärel sünnitab emasloom 3...5 (harva 2...9) poega. Eestis on tõenäoliselt üks pesakond juunis või juulis, mujal...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti sisalikud

Eesti sisalikud ARUSISALIK Arusisalik on 3 Eestis elavast sisaliku liigist kõige tavalisem. Täiskasvanud loomake on 10-16 cm pikkune, kel seljal ja külgedel tumedad triibud. Arusisalikku võime kohata nii koduõuel kui kaugel soos puurondil või kivil käikese käes. Talveks poeb ta maa-alusesse urgu talveunne . Kevadel, tihti veel enne, kui lumi viimseni sulanud, ilmuvad talvituspaikadest esimesena välja isasisalikud. Neile järgnevad emasloomad ja viimaks noored. Enamik roomajaliike saab järglasi munedes, arusisalik on üks väheseid, kes poegib. Tavaliselt saab üks sisalikuema korraga kümmekond poega. Pojad sünnivad alates juulikuu teisest poolest. Nad on alguses tumedat tooni ja ilma mustrita ning alustavad kohe iseseisvat elu. Arusisaliku toiduks on putukad, ämblikud jm väikesed selgrootud...

Loodusõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muinasjutt Karu Maja

Kobras oli lahkesti nõus ja nad asusid töö kallale. Kobras hankis palgid ja karu pani need rebase õpetuste järgi paika. Pärast pikka tööd sai suure ukse ja uhke katusega maja valmis. Karu oli tehtud tööga väga rahul ja tänas oma abilisi. Ta oli väga rõõmus, et maja vähemalt kolmandal korral hea ja korralik välja kukkus. Pika ehitustöö ajal oli ilm külmemaks läinud ja karu otsustaski talveunne jääda. Ta läks majja ja viskas pikali. Karu lamas tükk aega, kuid und ei tulnud. Ta sai aru, et und ei tule, kuna majas oli külm. Karu mõistis, et maja võib olla küll suure ukse ja uhke katusega, aga koopas on ikka soojem magada. Karu läks koopasse tagasi ja veetis kogu ülejäänud talve seal. Sellest päevast peale veedab ta kõik oma talved soojas koopas....

Kirjandus
123 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Tähtpäevad Eestis ja USA-s

epl.ee/artikkel/256537 ) Linnakese äritegelased teenivad tänu loomale ja teda imetlema saabunutele igal aastal priskelt raha. Küünlapäeva peakangelane metsümiseja (marmota monax) on Põhja-Ameerikas kurikuulus aedade rüüstaja. Loom elab lagendikel, põldudel ja aedades, harvemini ka metsas. Metsümisejad kaevavad ulatuslikke koobastikke maa alla, kuid oskavad ka ujuda ja puu otsa ronida. Suvel ja sügisel toituvad nad intensiivselt, et see-järel sügavasse talveunne suikuda. Legendi esialgne versioon meenutab muistset Kreeka uskumust, et looma hing asub tema varjus, mis on aasta jooksul tehtud pattudest tumedaks muutunud. Talveuni oli vaimse 15 uuenemise aeg. Iga enda varju näinud loom teadis, et tal tuleb kauem talveunes olla, et pikem puhastumine varju kustutaks. (Cole, 2007, lk. 33) 4.3. Talvised pühad Eestis Küünlapäev...

Eesti keel
28 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Referaat lendoravast

Selgmiselt helehall pruunika varjundiga, kõhtmiselt valkjas. Puhas-hall talvekarv on eriti kohev ja siidjas. Harilik lendorav on levinud Põhja- ja Ida-Euroopas, kogu Siberis (välja arvatud põhjaalad) ja Kaug-Idas. Asustab okas- ja segametsi, kus toitub puude oksakestest, pungadest ja seemnetest, samuti seentest ja marjadest. Areaali kirdeosas on lendorav talvel sunnitud toituma peaaegu üksnes lehise pungadest. Talveunne ta ei lange, kuid käreda pakasega päevad veedab pesas, kasutades suvel kogutud toiduvarusid. Pesa ehitab looduslikesse puuõõntesse, rähni pesakoobastesse, mõnikord ka kaljupragudesse. Emaloom poegub üks kord aastas, sünnitades juunis-juulis 2-4 poega. See liik elab ka Eestis. Kasutatud kirjandus: Tekst: "Loomade elu: Imetajad 7" Lk. 151-152 "EE 5: konj-lõuna" Lk. 484, lendoravlased Kanal2 saade "Osoon" http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$1015?d=2&m=9&mode=topic&y=2006 Pildid:...

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

Pärtel kuulis teda, kuid kahtles. Lõpuks ta siiski tuli ja peitis sirbi selja taha. Pärtli meelest oli külas tore. Ta rääkis jumalast ja leiva tegemisest. Leemet oli tema peale vihane, sest Pärtel pidas metsaelanikke lollakateks. Pärtel, kes oli ristitud Peetruseks ja Leemet läksid tülli. 14. Pikka aega ei näinud Leemet Pärtlit. Saabus talv ja Ints kutsus Leemeti, Salme, Linda ja Vootele maa alla rästikute pessa talveunne . Aeg-ajalt ärgati ja limpsiti suhkrukivi, mis kõhu hästi täis tegi ning siis uinuti taas. Lõpuks Leemet ärkas, ka Vootele oli juba üleval. Mindi maa peale kevadet tervitama. Suunduti keldrisse põdraliha sööma. Kont või läbinärimata lihatükk jäi onule kurku kinni ning ta lämbus surnuks. Leemet tahtis ta keldrist välja tirida, kuid ei jaksanud. Ta kukkus keldrisse tagasi ja murdis käeluu. Keldriluuk vajus kinni. See oli niivõrd raske, et...

Kirjandus
1563 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ökoloogia

Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse...

Bioloogia
239 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eksami teemad

Neil on suurpeaaju, mistõttu on nende kolju ümaram ja suhteliselt suurem kui teistel roomajatel. Jalad asuvad otse keha all. Vereringe on suletu, püsisoojased. Silmad ja nina paiknevad lähestikku kolju eesmisel küljel. · Eluviis- ebasoodsa talveune elavad üle jäädes talveunne või kogudes toiduvarusid. Elavad peamiselt maismaal. · Elupaigad- elavad peamiselt maismaal, aga ka vees (hülged, vaalad, delfiinid). Ookeanites, samblikes, rohus, kõrbetes, vihmametsades, Arktikas, Antarktikas, inimeste kodudes, puude otsas, metsas. · Osa looduses- on toiduks, koduloomad, osade nahk on väga kallis, sellega teevad inimesed ära. Inimene 23...

Bioloogia
225 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun