Koostas Sander Lepik Tallinna Reaalkool 9 c klass 2008 Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Sültjas mass, kaalub u. 1,31,4kg, peaaju pikkus on ligikaudu 16 18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Peaaju koosneb mitmest osast: suur, väike, kesk, vahe, piklikaju. Peaaju suurim keskus on suuraju, mis jaotub paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Ajukoor juhib nii inimese vaimset kui kehalist tegevust. Peaajus asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljun...
· Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised · Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega Suuraju koores paiknevad keskused · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks · Osad: o Mõtlemiskeskus o Kõnelemiskeskus o Liigutuskeskus o Naha- ja lihastundlikkuse keskus o Maitsmiskeskus o Haistmiskeskus o Kuulmiskeskus o Nägemiskeskus · Väikeaju: reguleerib lihaste koostööd, tasakaal · Keskaju: suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju · Vaheaju: kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri · Piklikaju: ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib meie tahtele allumatut elundite tegevust nt. hingamine, südametöö Refleks
Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: nägemiskeskus, kuulmiskeskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus, kõnelemiskeskus, mõtlemiskeskus liigutamiskeskus, lihaste- ja nahatundlikkuse keskus. Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused.
Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: 1) Nägemiskeskus 2) Kuulmiskeskus 3) Haistmiskeskus 4) Maitsmiskeskus 5) Kõnelemiskeskus 6) Mõtlemiskeskus 7) Liigutamiskeskus 8) Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju - asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju - vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest.
NÄRVISÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask Närvisüsteemi jaotus: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem KNS Juhib kogu organismi tegevust. Koosneb: · peaajust · seljaajust Peaaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak ja parem ajupoolkera Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. Väikeaju Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). Keskaju Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus ...
aju pool vasaku kehapoole kõnelemiskeskus enamik tundeid, mõtteid ja Meie aju vasak poolkera liigutuskeskus tundeelamusi mõtleb sõnadega Naha- ja lihastundlikkuse keskus Osad Parem poolkera aga mõtleb Maitsmiskeskus Väikeaju: reguleerig lihaste piltidega Haistmiskeskus koostood, tasakaal Kuulmiskeskus Nägemiskeskus Keskaju: edastab infot suurajust seljaajju Vaheaju: kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri Piklikaju: reguleerib meie tahtele allumatut elundite tegevust (hingamine, südametöö)
akson- on närviraku üks pikk jätke. Mööda seda liiguvad närviimpulsid närvirakust välja. Suuraju ajukoore olulisus.Suuraju koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine.(Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni.) Millised keskused seal asuvad? kuklasagara nägemiskeskus, oimusagara välispinnal kuulmiskeskus, sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus, laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus. Seljaaju ülesanded: juhib tingimatuid reflekse ehk lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Samuti vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Kuidas tekib sõltuvus narkootilistest ainetest? Enamik uimasteid mõjutavad närviimpulsside ülekannet ühest teise. Uimastid matkivad
Poolringkanalid, milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Keha asendi muutumisel ärritab liikuv vedelik vastavaid kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. *Sisekõrva kahjustuste(kasvajad, traumad, põletikud, verevarustuse puudulikkus)korral ilmnevad tasakaaluhäired. Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmispungad > maitsmisnärvid > maitsmiskeskus ajukoores Haisterakud > haistenärvid > haistmiskeskus *Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad). *Maitsmise vajalikkus: 1) toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks 2) seedimise ettevalmistamiseks.
Poolringkanalid, milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Keha asendi muutumisel ärritab liikuv vedelik vastavaid kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. *Sisekõrva kahjustuste(kasvajad, traumad, põletikud, verevarustuse puudulikkus)korral ilmnevad tasakaaluhäired. Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmispungad > maitsmisnärvid > maitsmiskeskus ajukoores Haisterakud > haistenärvid > haistmiskeskus *Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad). *Maitsmise vajalikkus: 1) toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks 2) seedimise ettevalmistamiseks.
13. Kirjelda otsaju (suuraju) ehitust. a. Kuklasagar b. Oimusagar c. Kiirusagar d. Laubasagar Koosneb: 2-st poolkerast Vasak poolkera: parema kehapoole tegevust (loogilusus) Parem poolkera: vasaku kehapoole tegevus (loomingulisus) Sees paikeb: valgeaine Väliskihi moodustab: hallaine Ajukoor on: kurruline ja vaoline 14. Millised tähtsamad keskused millises suuraju osas paiknevad? a. Kuklasagar nägemiskeskus b. Oimusagar kuulmiskaskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus c. Kiirusagar nahakeskus, lihastundlikkus keskus d. Laubasagar mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus 15. Kirjelda seljaaju ja tema ülesandeid. Paikneb: selgrookanalis Koosneb: seest- hallaine Väljast valgeaine Pikkus: 40-45cm Ülesanded: vahendab informatsiooni peaaju ja keha vahel Juhib lihtsaid tingimatuid reflekse Väljuvad: 31 paari seljaaju närve Seganärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude: * toomakiud selgmised
KUULMINE 1. Millisel kujul võtab kõrv vastu helisid? ● Helilainete kujul. 2. Kus paikneb kuulmiskeskus? ● Suuraju poolkerade koores, oimusagara välispinnal. 3. Millise sagedusega inimene helisid kuuleb? ● keskmiselt 16–20000 Hz. 4. Millises sagedsuriba osas tekib inimese vananedes kuulmislangus? ● Vananedes hakkab langema kõrgsagedus. HAISTMINE 1. Kus paiknevad haistmisretseptorid? ● nina limaskestas, taga üleval mediaanselt. 2. Kus paikneb haistmiskeskus? ● oimu-ja otsmikusagara piirimail. MAITSMISTUNDLIKKUS 1. Kus paiknevad maitsetundlikud retseptorid keelel? ● keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades. Üle terve keelepinna. - Näsade külje peal. - Kiiresti süües ei jõua maitse pärale. - Maitsepungad tunnevad ära keemilise ühendi maitse. - Maitse ja lõhn käivad koos. Mõjutavad üksteist. 2. Millises keele osas millist maitset tuntakse? ● soolane - ees külgedel
Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: 1. Nägemiskeskus 2. Kuulmiskeskus 3. Haistmiskeskus 4. Maitsmiskeskus 5. Kõnelemiskeskus 6. Mõtlemiskeskus 7. Liigutamiskeskus Joonis 1.1 Närvisüsteem 8. Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Aju osad: Peaaju- Seal asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju- Asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu.
-KAHVAKERAD+putamen) (nucleus caudatus) claustrum nucleus amygdaloideum MANDELKEHA Valgainest kihnud tuumade vahel: capsula interna, SISEKIHNUD capsula externa, VÄLIKIHNUD capsula extrema Projektsioonikeskused ja assotsiatsioonikeskused a) motoorne d) maitsmiskeskus b) üldtundlikkus e) haistmiskeskus c) kuulmiskeskus f) nägemiskeskus 2. ühendavad erinevaid koorepiirkondi Ventriculi laterales cornu frontale, occipitale et temporale pars centralis Ajukestad dura mater:- KÕVAKEST falx cerebri - SUURAJUSIRP falx cerebelli VÄIKEAJU SIRP tentorium cerebelli - VÄIKEAJUTELK arachnoidea mater - ÄMBLIKVÕRKKEST pia mater PEHMEKEST - veresoonterikas Nervus craniales KRANIAALNÄRVID ehk saavad alguse kolju piirkonnas I nn
Mõisted: kesknärvisüsteem - närvisüsteemi osa, mille moodustavad selja- ja peaaju, juhib kogu organismi tegevust piirdenärvisüsteem - närvisüsteemi osa, koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Jaotub somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks hallaine paikneb seljaaju keskosas, koosneb närvirakkudest ja nende jätketest, seljaajus on selle ümber valgeaine, kuid peaajus on valgeaine selle keskel valgeaine - valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked, seljaajus asub ümber hallaine ja peaajus on ta hallaine keskel ajukoor - juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühe...
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
ka lõpused ja vahel terve keha pind Maod püüavad õhust lõhnamolekule keele abil Haistmiselund Haistmiselundil puudub kindlapiiriline struktuur > haistmispiirkond Nina kaudodorsaalses osas paiknev kemoretseptor kohanenud gaasjs olekus ainete vastuvõtmiseks Haistmisanalüsaator haistmispiirkond haistmisretseptoritega peaaju haistmissibulatesse suunduvad haistmiskiud, ajusisesed juhteteed, haistmiskeskus ajukoores Limaskest sisaldab haistmisnäärmeid haistmis-, tugi- ja basaalrakud haistmisnäärmete nõre-lõhnaainete lahustamiseks Inimese haistmismeel Inimese haistmismeel on üsna piiratud suuteline eristama 4000-10000 erinevat lõhna. Inimese haistmisepiteeli pindala ninaõõnes 5 cm2, koeral 150 Lõhna tundmiseks on inimesel vajalik vähemalt miljon lõhnamolekuli.
Neerupealised eritavad kortisooli (tekib varastel hommikutundidel ja varustab meid energiaga) ning adrenaliini ja noradrenaliini. Kõhunääre eritab insuliini ja glükagooni (veresuhkur). Kilpnääre eritab türoksiini (ainevahetus). Sugunäärmed eritavad testosterooni, östrogeeni, progesterooni. 30. Millised erinevad keskused paiknevad suurajukoores? Liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, haistmiskeskus, kuulmiskeskus, nägemiskeskus, naha ja lihastundlikkuse keskus.
22) Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Mäluhäireid võivad tekitada- peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Mäluhäired - amneesia, hüperamneesia, hüpoamneesia jne. 23) Millised erinevad keskused paiknevad suurajukoores? Suuraju koores paiknevad keskused - liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, nägemiskeskus, haistmiskeskus ja kuulmiskeskus. 24) Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nende poolt toodetavad hormoonid). Humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Sisenõrenäärmed - Ajuripats ehk hüpofüüs toodab kasvuhormoone ja endorfiine; Käbikeha sünteesib nahapigmente; Kilpnääre toodab türoksiini; Neerupealised toodavad adrenaliini; Sugunäärmed toodavad suguhormoone (nt testosteroon); Kõhunääre toodab insuliini.
7. Millised on peaaju osad ja tema funktsioonid? Peaaju osad leida joonisel Suuraju - kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. On jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused : kuklasagaras nägemiskeskus, oimusagara välispinnal kuulmiskeskus, sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus, laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus. Väikeaju asub kuklaosas, reguleerib lihaste koos-tööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist ja südametegevust.
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteem: Selle moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. Mis on ajukoor ning mis tähtsus sellel on? Suuraju millimeetri paksune väliskiht. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa on seotud info töötlemise ja säilitamisega. Selle eri piirkondades asuvad liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, haistmiskeskus, kuulmiskeskus, naha- ja lihastundlikkuskeskus ja nägemiskeskus. Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada infot. Kas sa oled parema- või vasakukäeline? Kumb ajupool juhib sinu parema käe liigutusi? Paremakäeline. Vasak ajupool. Miks ei tohi keegi peale arsti liigutada õnnetusse sattunud inimest, kellel võib kahtlustada selgroovigastust? Juba kahjustunud seljaaju liigutamisel võib kahjustus süveneda punktini, kus inimese keha halvatakse.
Ajuripats e hüpofüüs eritab kasvuhormooni (kasvu ja suguküpsuse reguleerimine) Neerupealised- eritavad kortisooli (tekib varajastel hommikutundidel ja varustab meid energiaga) ning adrenaliini ja noradrenaliini (hirm ja viha) Kõhunääre- eritab insuliini ja glükagooni (veresuhkur) Kilpnääre- eritab türoksiini (ainevahetud) Sugunäärmed- eritavad testosterooni, östrogeeni ja progesterooni 30. Millised erinevad keskused paiknevad suurajukoores? Kuulmiskeskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus, kõnelemiskeskus, mõtlemiskeskus, liigutuskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus, nägemiskeskus.
1. Mis on anatoomia? Õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust Õpetus elusorganismide ja selle erinevate elundite talitlusest ja nende seostest ümbritseva 2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel) NS vegetatiivne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline - 5. Närvisüsteemi (NS) jagu...
(noradrenaliin, atsetüülkoliin, serotoniin jms) vahendusel. 23. Närvikeskused. on närvirakkude kogum info töötlemiseks ja vajaliku talitluse juhtimiseks. Nt hingamiskeskus, neelamiskeskus, aga ka painutus- ja sirutuskeskus jäsemete talitluseks. Keskuste omadused tulenevad sünapside talitlusest Ajukoores asuvad mitmed keskused: · Nägemiskeskus · Kuulmiskeskus · Haistmiskeskus · Maitsmiskeskus · Kõnelemiskeskus · Mõtlemiskeskus · Liigutamiskeskus · Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest.
* somatosensoorne keskus – keha tundlikkust vastuvõttev keskus (temperatuur, valu) Somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus * maitsmiskeskus – paikneb tagumises tsentraalkäärus, kuid selle alaosas Puutetundlikkus, mis pärineb keelelt ja suu limaskestalt; Spetsiifiline maitseretseptoritelt pärit tundlikkus (hapu, soolase, maguse ja mõru suhtes) – osad ka temperatuuri ärrituse suhtes (kuum ja külm jook/söök maitseb erinevalt) * haistmiskeskus – haistmistundlikkus on see tundlikkuse liik, mida edastavad neuronid ei lähe taalamusest läbi. Haistmisretseptorid paiknevad nina limaskestal, need võtavad ärrituse vastu ja edastavad selle n-ö haistmissibulale, mis asub otsmikaju piirkonnas eesmise otsmikusagarate all. (?) Haistmiskeskused on vana aju osades, mille nimed on mandeltuum, hippokampus. Pirnikujuline sagar. Osa haistmistundlikkust vastuvõtvaid närvirakke paiknevad siis naabruses
4) Tasakaal 5) Nägemine 6) Puudutamine 2. Aju saab informatsiooni sisekeskkonna kohta 1) Vererõhk 2) Vere hapniku ja süsihappegaasi sisaldus 3) Plasma elektrolüütide sisaldus 4) Kopsude venitus 5) Temperatuur 3. Maitseaistingud 4. Haistmismeel 1) Soolane 1) Üle 1000 erineva retseptori 2) Hapu 2) Aisting saadetakse erinevate lõhnade kombinatsioonist 3) Magus 3) Haistmiskeskus asub oimusagaras 4) Mõru 5. Kuulmine 1) Helide tajumine 2) Võime eristada helilaineid 3) Teha kindlaks heliallika asukohta ja liikumine ruumis Kuulmis- ja tasakaaluelund paikneb sisekõrvas ja võtab vastu heliärritusi ning keha asendi ruumis muutumisest tingitud ärritusi Helilained panevad võnkuma trummikile see omakorda kuulmeluukesed sealt edasi kuulmeteole võngete toimel tekkinud erutuse juhivad närvid peaajuu 6. Nägemismeel Valgusärritus lääts võrkkest N
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad populatsioonis: I Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. II Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikusest. III Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geneetilise materjali vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. EVOULUTSIOONIVORMID · Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4...
SUURAJU HAISTESIBULASSE, kus annavad erutuse edasi selle närvirakkudele. ● Haistmisepiteeli ulatuvad haistenäärmed, seepärast on haisteepiteel alati märg. ● Haistenäärmete nõre on vedelikuks, milles lõhnaainete osakesed lahustuvad enne kui kui suudavad haisterakkude karvakesi ärritada. Kus paiknevad haistmisretseptorid? ● Nina limaskestas, taga üleval mediaanselt (lõhnadegusteerijad tõmbavad sügavale ninna). Kus paikneb haistmiskeskus? ● Oimu- ja otsmikusagara piiril. Kortikaalne osa asub oimusagaras. ● I Haistmisnärv N.OLFACTORIUS MAITSMISELUND Maitsmiselundiks on MAITSMISPUNGAKESED - sibulakujulised moodustised keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäasades, veidi ka suulae ja kõripealise limaskestas, mis koosnevad maitsmis- ja tugirakkudest. F: toidu ja joogi kõlblikkuse ja kvaliteedi hindamine (seedekanali alguses) Kuidas tekib maitse?
Reguleefib meeleolu, 2. tegevusvalmidust, 4. emotsioone, 5. õppimis- ja mäluprotsesse NS slaid 55; anat lk 207 erinevat! 57. nimeta 4 erinevat suuraju sagarat! 1. Otsmikusagar 2. Kiirusagar 3. Oimusagar 4. Kuklasagar NS slaid 32; anat lk 200 1. Liigutuskeskus 2. Mõtlemiskeskus 3. Kõnelemiskeskus 4. Maitsmiskeskus 5. Haistmiskeskus 6. 58. nimeta 5 erinevat keskust suurajakoores! NS slaid 33; anat lk 206 joonis 150 Kuulmiskeskus 7. Nägemiskeskus 8. Naha- ja lihastundlikkuse keskus 59
Need ühendusteed kulgevad sellise moodustise koostises, mida nimetatakse korpus gallosum. Peaajukoore keskustest kaks suurt rühma: 1) Sensoorsed- tundlikkust vastuvõtvad keskused Somatosensoorne keskus, asub tagumises tsenraalkäärus; Tundlikkus nahalt nii lihastelt kui ka liigestelt; Esimene somatosensoorne tsoon -Siseelundite tundlikkus Maitsmiskeskus tagumine tsenraalkäär. Maitsmistundlikkus paikneb keelel. Haistmiskeskus asukoht pole täpne.: hipokampus, mandletuumas, pirnikujuline sagar; seotud limbilise süsteemiga. Nägemiskeskus kuklasagaras asub. iformatsioon sellesse keskusesse jõuab silma võrkkestalt, nägemisnärvi ja nägemisjuhtetee kaudu. 17 välja nimetatakse ka esmaseks nägemiskooreks, sinna saabub kõige esimene info. 18. ja 19. väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikumisega, puute ja kuulmistundlikkusega. Kolme
gallosum'i Peaaju koore keskused Peaaju koore keskused jagatakse 2. suurde rühma 1. Sensoorsed e. tundlikkust vastuvõtvad keskused (sinna projekteerub keha tundlikkus erinevatelt piirkondadelt) · Somatosensoorne keskus sellese projekteerub kogu keha puutetundlikkus ja propriotsetiivne ehk süvatundlikkus (pärineb lihastelt, liigestelt ja kõõlustelt). Asub tagumises tsentraalkäärus. Vasakusse tsentraalkääru tuleb paremalt tundlikkus ja vastupidi. · Haistmiskeskus - asub mitmes ajupiirkonnas, osa nn. vanaajus ja osa paleokorteksis. Need on peaaju koore osad, mis kõige esimesena peaaju koores moodustusid. Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephalon'i nime ja üksikud selle osad kannavad hippokampuse nime, prepirformne koor, mandeltuum- ajukoore osad. Neil on ühendus hüpotaalamusega. Emotsionaalset käitumist tekitavad haistmiskeskused.
k. AURISJaguneb a) Väliskõrv b) Keskkõrv c) Sisekõrv 7. Trummikile eraldab välimiskõrva keskkõrvast 8. Kuulmeluukesed asuvad keskkõrvas 9. Kuulmetõri kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde 10. Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas vedeliku ehk endolümfiga täidetud poolringkanalites. Tasakaaluelundiga on seotud väikeaju 11. Haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas Haistmiskeskus paiknevad oimusagaras Haistmisretseptorid paiknevad taga üleval ninaõõnes 12. Maitsmiselund paikneb limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades 13. Naha pindmist kihti nimetatakse epidermis ehk marrasnahka , selle all asub derma ehk pärisnahk 14. Nahaalune kiht/kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest, mille vahele jääb rohkesti rasvakoesagarikke. Ta kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest ning on ühtlasi varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu
Närvisüsteem Närvisüsteemi üldine jaotus: 1) Somaatiline ehk kehaline NS (keha soma ld.k). Innerveerib skeletilihaseid. Tundlikkuse juhtimine ja tahteliste liigutuste juhtimine. 2) Autonoomne ehk vegetatiivne NS Vegetatiivne Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Teda võimalik spetsiaalsete treeningutega (nt joogaga) allutada. Silelihas ja südamelihas ei allu tahtele. Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele. Siseelundite liigutuste juhtimine ei ole tahtele alluv. NB! Somaatilise ja anatoomse jagunemist vaata jooniselt!! Somaatiline jaguneb: tsentraalseks NS-ks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS- ks(peaajunärvid (12 paari) ja seljaajunärvid (31 paari)). Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (T...
suurde rühma 1. Sensoorsed e. tundlikkust vastuvõtvad keskused (sinna projekteerub keha tundlikkus erinevatelt piirkondadelt) · Somatosensoorne keskus sellese projekteerub kogu keha puutetundlikkus ja propriotsetiivne ehk süvatundlikkus (pärineb lihastelt, liigestelt ja kõõlustelt). Asub tagumises tsentraalkäärus. Vasakusse tsentraalkääru tuleb paremalt tundlikkus ja vastupidi. · Haistmiskeskus - asub mitmes ajupiirkonnas, osa nn. vanaajus ja osa paleokorteksis. Need on peaaju koore osad, mis kõige esimesena peaaju koores moodustusid. Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephalon'i nime ja üksikud selle osad kannavad hippokampuse nime, prepirformne koor, mandeltuum- ajukoore osad. Neil on ühendus hüpotaalamusega. Emotsionaalset käitumist tekitavad
peaaju koore vahele. Basaal = ajupõhimiku piirkonda jäävad. Nende kahjustuse korral tekivad liigutuste häireid e. Motoorika häired. Nt. Parkinsonism – pea ja käte väga tugev värisemine/liigutuste jäikus alustamisel.. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma a)sensoorsed keskused somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras maitsmiskeskus paikneb tagumises tsentraalkäärus haistmiskeskus paikneb ajukoores erinevates piirkondades. nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Nägemiskeskus on seotud assotsiatiivsete aladega o 17ndasse välja e.nägemiskoorde saabub info otse silma võrkkestalt o 18ndas ja 19nes väli e.puute –ja kuulmistundlikkusega seotud Nende kahjustusel tekivad väga erinevat laadi häired: äratundmishäired o 19nda välja ärritus annab nägemishallutsinatsioone
Basaal = ajupõhimiku piirkonda jäävad. Nende kahjustuse korral tekivad liigutuste häireid e. Motoorika häired. Nt. Parkinsonism – pea ja käte väga tugev värisemine/liigutuste jäikus alustamisel.. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma: a. sensoorsed keskused somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras maitsmiskeskus paikneb tagumises tsentraalkäärus haistmiskeskus paikneb ajukoores erinevates piirkondades. nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Nägemiskeskus on seotud assotsiatiivsete aladega a. 17ndasse välja e.nägemiskoorde saabub info otse silma võrkkestalt b. 18ndas ja 19nes väli e.puute –ja kuulmistundlikkusega seotud Nende kahjustusel tekivad väga erinevat laadi häired: äratundmishäired c. 19nda välja ärritus annab nägemishallutsinatsioone c
Suurajukoore kurde nimetatakse ajukäärudeks (gyri) ning vagusid, mis ajukäärusid üksteisest eraldavad (sulci). Sügav pikivagu jagab suuraju kaheks poolkeraks, mis on omavahel ühendatud mõhnkehaga (corpus callosum). Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused: kuklasagaras nägemiskeskus, oimusagara välispinnal kuulmiskeskus, sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus, laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus. Ajukäärude vahel olevad väljad on nii sensoorsed kui ka motoorsed ning ühtlasi ka primaarsed ja sekundaarsed. Keskvaost eespool asuvad primaarsed motoorsed väljad juhivad teadlikke liigutusi, keskvaost tagapool asuvad sensoorsed väljad vastutavad tundlikuse eest. Kui primaarsed motoorsed väljad peaksid nõrgenema, astuvad sekundaarväljad nende asemele. Lisaks asub selles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
