anti-B antikehad (aglutiniinid). Kui A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku ehk aglutineeruvad. See aga toob kaasa hemolüüsi ja seega ei saa täita nad enam oma põhiülesannet gaaside transportijatena. Lisaks ummistaksid nad ära väiksemad veresooned, mille tõttu elutähtsate organite talitlus häirub ja organism võib hukkuda või saada püsivad kahjustusi. REESUSFAKTOR Kui punasel vererakud esineb D-antigeen, siis on veri reesuspositiivne ja kui puudub, siis reesusnegatiivne. VEREKOMPONENTIDE KASUTAMINE · verekaotus kõik komponendid · erütrotsüütide produktsiooni pärssivad seisundid erütrotsüüdid · verevähk erütrotsüüdid ja trombotsüüdid · trombotsüütide vähesus trombotsüüdid · maksahaigused hüübimisfaktorid (plasma) · hüübimist vähendavate ravimite üleannus · neeruhaigus- albumiin
Kunstlik viljastamine I Munarakudoonorlus: Tingimused: · vanus kuni 30 eluaastat. · terve naine, kes ei põe geneetilisi või infektsioonhaigusi. · vähemalt keskhariduse olemasolu. · sünnitanud terve lapse. · Doonori isikuandmeid ei avalikustata. · Doneerimise fakti kusagil haigusloos ei fikseerita - info ei välju Elite kliinikust. · Samuti välistatakse doonorikandidaadid, kellel esinesid abieluvälised seksuaalsuhted ning sugulisel teel ülekantavad haigused. Kuidas toimub ? Munarakud võetakse munasarjadest. See protsess toimub narkoosi all, et välistada doonoril igasugused negatiivsed emotsioonid seoses võimaliku valuga (kuigi osa programmis osalenud naistest ei soovi narkoosi munarakkude võtmise ajaks protseduur ei ole traumeeriv ja on piisava rahustava toimega ravimeid, et protseduuri läbi viia). Protseduur on lühiajaline ja kestab 5-10 minutit. Selle järgselt är...
ja antikehasid. · Koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained VERERÜHMAD ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: · 0 vererühm · A vererühm · B vererühm · AB vererühm 0 saab anda verd kõigile, kuid 0-ile saab verd anda aint 0 REESUSFAKTOR · Umbes 85% inimestel esineb veres valguline D-antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on reesuspositiivsed. · Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel kahjustavad need punalible kokkukleepumise. Sama oht varitseb reesusnegatiivse ema ja reesuspositiivse isa reesuspositiivset järglast.
Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda e...
Osalevad vere hüübimisel Hemofiilia - verehüübimatus Vereplasma Transportidib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest (90 %), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: 0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb veres valguline D- antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on reesuspositiivsed. Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel põhjustavad need punaliblede kokkukleepumise. Sama oht varitseb reesusnegatiivse ema ja reesuspositiivse isa reesuspositiivset järglast. Doonor Nõuded doonorile: http://www.verekeskus.ee/index.php?lang=est&id=2,27 veregrupp kellele kellelt 0 A, B, AB, 0 0
Osalevad vere hüübimisel Hemofiilia - verehüübimatus Vereplasma Transportidib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest (90 %), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: 0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb veres valguline D- antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on reesuspositiivsed. Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel põhjustavad need punaliblede kokkukleepumise. Sama oht varitseb reesusnegatiivse ema ja reesuspositiivse isa reesuspositiivset järglast. Doonor Nõuded doonorile: http://www.verekeskus.ee/index.php?lang=est&id=2,27 veregrupp kellele kellelt 0 A, B, AB, 0 0
Vereringeelundkond süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb ...
omastada Vererühm Määratakse alleeliga Genotüüp A IA IAIA või IAi B IB IBIB või IBi AB IAIB IA IB 0 ii ii Ema A I) IAIA x IBIB Isa B II) IAIB IAIB IAIB IAIB >>> AB (AjaB alati i n-ö üle) Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb vere punalibledel asuv valguline D-antigeen ehk reesusfaktor, nad on reesuspositiivsed Reesusnegatiivsetel see puudub Reesusfaktori olemasolu (Rh+) on dominantne tunnus ning puudumine (Rh-) retsessiivne tunnus Reesuskonflikt Tekib ema ja loote vahel, juhul kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri reesuspositiivne Võõra antigeeni sattudes ema organismi hakatakse selle vastu tootma antikehi Järgneva reesuspositiivse loote puhul läbivad antikehad platsenta ning hakkavad loote
põhjustel välja pärast esimest analüüsi, ja hiljem veel pooled nakkuste tõttu. Spermatosoidide ja munarakkude doonorlus on anonüümne. Kui kunstliku viljastamise teel sündinud laps saab täisealiseks, on tal õigus küsida perekonnaseisubüroost andmeid oma bioloogilise isa kohta. Talle ei anta aga teada rohkem, kui on perekonnal juba niigi teada: silmade ja juuste värv, vanus, pikkus, kehakaal, haridus, kas kannab prille, rahvus, perekonnaseis, kas peres on lapsi, veregrupp ja reesusfaktor. Ühelt doonorilt võetud seemnerakke võib kasutada kuni kuue naise sündiva lapse eostamiseks. Kehaväliselt võib embrüot külmutada kuni kolm aastat. Tänu kunstlikule viljastamisele on kogu maailmas sündinud enam kui 3 miljonit last ja elussündide seas on praegu nende osakaal umbes 4% Esimene katseklaasilaps maailmas sündis 1978. aastal Eesti esimene katseklaasilaps sündis 1995. aastal 2004. aasta seisuga oli Eestis sel moel sündinud ligikaudu 1000 last
Erütrotsüüdid on vere punalibled. Ühes liitris veres on 4-5 x 10 12 punaliblet (arvukaim rakutüüp). Tuumata rakud, seovad hemoglobiini. Peamine funktsioon on hapniku transport. 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Meestel 130-160 g/l, naistel 120 160 g/l. Molekulis neli alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom, mis seob ühe O 2 molekuli. (ül ongi hapniku transport). 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor Veregrupi määramise pm seisneb aglutinogeeni (A või B) esinemises veres. 0 veregrupil aglutinogeen puudub, aglutiin nii alfa kui beeta. A veregrupis A aglutinogeen, aglutiniin beeta jne. Reesusfaktor on valguline D antigeen, kui erütrotsüüfif seda sisaldavad, on Rh+ 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1mm3 veres 200 000 400 000 tk (sõltuvalt elu ja töö rütmist). Trombotsütoos on trombotsüütide hulga suurenemine. Ülesanne on vere hüübimise tagamine. Hüübimine
Erütrotsüüdid on vere punalibled. Ühes liitris veres on 4-5 x 10 12punaliblet (arvukaim rakutüüp). Tuumata rakud, seovad hemoglobiini. Peamine funktsioon on hapniku transport. 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Meestel 130-160 g/l, naistel 120 160 g/l. Molekulis neli alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom, mis seob ühe O 2 molekuli. (ül ongi hapniku transport). 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor Veregrupi määramise pm seisneb aglutinogeeni (A või B) esinemises veres. 0 veregrupil aglutinogeen puudub, aglutiin nii alfa kui beeta. A veregrupis A aglutinogeen, aglutiniin beeta jne. Reesusfaktor on valguline D antigeen, kui erütrotsüüfif seda sisaldavad, on Rh+ 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1mm3 veres 200 000 400 000 tk (sõltuvalt elu ja töö rütmist). Trombotsütoos on trombotsüütide hulga suurenemine. Ülesanne on vere hüübimise tagamine.
6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus- Punavereliblede massist on kuni 30% hemoglobiini, mis seob endaga ja transpordib hapniku. Hemoglobiini molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini.Igas heemis on üks Fe aatom , mis seob 4 hapniku molekuli.Naistel hemoglobiini veres 120-160g/l ja meestel 130-160g/l. Alla 100 g/l kehvasti, st pidevat hapnikuvaegust organismis, üle 160g/l läheb veri paksuks( kõrgmäestikes tõuseb kuna õhk hõre)! Äkksurmaoht! 7.Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor- 1901 K.Landsteiner kirjaldas 4 põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja B-antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad ( aglutiniinid( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni .AGLUTINA...
Trombotsüüdid peatavad verejooksud hüübimise abil. Arv: 150 400 x 109 /liitris 27.Millised on inimese veregrupid? Mille alusel neid eristatakse? Inimese veregrupid, mida kasutatakse on AB0 süsteemis on ABAB0, kus punasel vererakul on pinnal glükoproteiin (igal veregrupil erinev valk, 0 omal puudub ja AB omal on mõlemad). Reesusfaktori süsteem, k erütrotsüüdi pinnal Dantigeen või puudub see. Muidugi esineb veel teisigi gruppe, näiteks Kell süsteem, 28. Mis on reesusfaktor? Dantigeeni olemasolu erütrotsüüdil. 29. Selgitage mõisted: Süstol Vatsakeste kontraktsioon. Diastol Vatsakeste lõõgastumine Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul. Südame löögimaht normaalselt 70 ml väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Südame löögisagedus ehk frekvents on pulss ehk mitu korda minutis toimub süstol.
tervishoiuteenuse osutaja poolt kinnitatud koopiad · pangakonto number, kui olete kutselaune, reservis olev isik või kaitseväekohustust võtta sooviv naine. [samas] Arstlikus komisjonis toimub arstlik läbivaatus ning tehakse terviseuuringud, sh elektrokardiograafia, vere automaatuuring, veresuhkru määrmine, uriinianalüüs ning vajadusel rindkere röntenograafia ja audiomeetria. Lisaks määratakse enne teenistusse asumist kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta eelnevad andmed puuduvad. Vajadusel tuleb arstliku komisjoni suunamisel läbida ka täiendav arstlik läbivaatus või terviseuuring tervishoiuasutuses. [samas] 1.3 MILLEGA TULEKS ARVESTADA? Järgnevas peatükis on kirjeldatud nõuded, millega tuleks naistel arvestada ajateenistusse astudes. Väljaõpe ajateenistuses toimub naistel ja meestel ühtsetel alustel ning erinevusi ei ole. Erinevad vaid üldfüüsilise testi normid. Naisajateenijate välimusele laienevad
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
04.10.2013 Punaliblede teke toimub punases luuüdis. Selleks on vaja rauda, mida saadakse toiduga seedetraktist. Rauda sisaldub juba ka valmispunalibledes. *EPO hormoon-sünteesitakse neerudes(tekib hapnikuvaeguse tõttu, teadlikult saab seda tekitada hõredas õhus-nt. mäkke ronides). *Kogu veri ei ole korraga pidevalt ringluses(nii on vaid väga suure füüsilise pingutuse korral), veri võib olla ka depoodes-maksas, põrnas, punases luuüdis või lihastes. *Seal, kus on hapnikku rohkem vaja, laienevad veresooned. Verd saab juurde võtta maksast või põrnast. Kui maks verest tühjaks jookseb, tekib piste(äkilise koormuse suurenemise korral-nt. ilma varema soojenduseta trenni tehes). Et pistet ei tekkist, tuleb enne sportimist teha soojendusharjutusi. Veregrupid *Punaliblede pinnal ja vereplasmas on olemas väikesi moodustisi, mida kutsutakse aglutinogeenideks(üldnimetus-antigeen). Nad paiknevad punaliblede membraanide peal. Vastava...
Aglutiniin ? αβ β α - Universaalne Võib anda II ja Võib anda II ja Universaalne doonor – võib IV IV retsipient – ise kõigile anda võib kõigil saada; ei saa teistele anda. Reesusfaktor – kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeeni, siis RH+ (reesus positiivne), kui ei sisalda, siis RH- 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1 mm3 veres on 200 000 – 400 000 trombotsüüti e vereliistakut. Ülesandeks on verehüübimise tagamine. Inaktiivsest PROTROMBIINIST tekib tänu tromboplastiinile aktiivne TROMBIIN. Trombiin lõhustab suure
Seisundit, kus organismi pH on muutunud liialt aluseliseks nim alkaloosiks (sõnast alcalis - alus) Spontaanselt toimub pH regulatsioon peamiselt hingamise kaudu (kopsud). Atsidoosi saab tekitada hinge kinni hoides, alkaloosi hüperventilatsiooni kaudu (sisse- ja väljahingamisel). pH'd reguleeritakse veres olevate puhverainete kaudu. Aeglasem pH regulatsioonisüsteem on neerud, mille kaudu saab suurendada/vähendada aluseliste/happeliste ainete väljaviimist uriiniga. 5. Veregrupid. Reesusfaktor. Veregruppide määramine. Veregrupi määramiseks võetakse vastavale alusele erinevate veregruppide testseerumid ja lisatakse igale seerumile väikene kogus uuritavat verd, segatakse ja hinnatakse aglutinatsiooni teket. Aglutinatsiooni korral erütrotsüüdid kleepuvad, tekivad punased helbed ja ümbritsev vedelik muutub selgeks. Kui aglutinatsiooni ei teki, jääb testseerum seal olevate erütrotsüütide tõttu ühtlaselt häguseks
2. 5 3. KÜSIMUS Geneetika 32 Vereülekande tegemisel ei tule arvestada mitte ainult ABO-süsteemi vererühmi, vaid ka reesusfaktorit. Umbes 85% inimeste veres esineb erütrotsüütidel antigeen, mida nimetatakse reesusfaktoriks (Rh). Selliseid inimesi nimetatakse reesuspositiivseteks (Rh). Inimesi, kelle veres reesusfaktor puudub, nimetatakse reesusnegatiivseteks (Rh ). See seletab, miks mõnikord on juhtunud õnnetusi vereülekande puhul samasse vererühma kuuluvate inimeste korral. Lihtsustatud geneetilise käsitluse järgi määravad reesusrühmi 2 alleeli. Dominantne alleel (tähis R) määrab reesusantigeeni tekke veres, retsessiivne alleel (tähis r) reesusantigeeni teket ei põhjusta. 1. Milline on reesuspositiivse inimese genotüüp? 2. Milline on reesusnegatiivse inimese genotüüp? 3
verega – hapniku vaegus/puudus, nt raua puudus veres/toidus) Ülemine piir 160 g/l kuna muidu muutub veri paksuks (viskoosseks) (võib esineda nt äkksurmasi tippspordis) (hemoglobiini taset tõstetakse nt nn alpimajades jne) (mägirahvastel on hemoglobiini tase kõrgem, ent nad on sellega harjunud) Ülesanded: Hapniku sidumine ja transport (1 Fe seob 4 hapniku molekuli) 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor Eristatakse nelja põhilist veregruppi: A, B, 0 ja AB. Kui veregrupp sisaldab D aglutinogeeni, siis on see Rh + (reesuspositiivne) Kui ei sisalda siis on Rh- (reesusnegatiivne). Kui doonori aglutinogeen A puutub kokku retsipiendi aglutiniiniga, siis toimub aglutinatsioon e. erütrotsüütide kokku kleepumine Aglutinogeen - erütrotsüütides sisalduv aglutineeriv aine (A või B) Aglutiniin - vereplasmas leiduv aglutineeruv antikeha (α või β )
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
Erütrotsüüdid Sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Naistel 4,0-5,5x1012/liitris Meestel 4,5-6,0x1012/liitris Funktsioon Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse Leukotsüüdid Kaitseb organismi 4,0-8,8 (10)x109/liitris Trombotsüüdid Osaleb hüübimises 150-400x109/liitris 30. Inimese veregrupid A, B, AB, O 31. Reesusfaktor Rh. Pos. Antigeen D on inimesel olemas Rh. Neg. Antigeen D ei ole inimesel olemas 32. Verevalgud Toitumisfunktsioon Globuliinid, fibrinogeenid Transpordifunktsioon Albumiinid, globuliinid Kandjafunktsioon Albumiinid, globuliinid 33. Mõisted Süstol Vatsakeste kontraktsioon Diastol Vatsakeste lõõgastumine Südame minutimaht Vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul
- Peab liikuma emakast munajuhasse 15-20cm - 1% läbib emakakaela - Rasestumiseks munaraku vabanemine ja vahekorra vahe alla 1 päeva 24.Geenide ekspressiivsus ja penetrantsus Geeni penetrantsus - 6 sõrme – arenguhäire - Geeni penetrantsus – geen on olemas aga kõikidel ei avaldu - Ekspressiivsus – kui tugevalt geen väljendub – etteulatuv lõug 25.ABO veregruppide süsteem - Reesusfaktor – negatiivse ja positiivse vahel on reesuskonflikt ABO-veregrupid A, AB, B ja 0 - 0 on retsessiivne + üks parimaid veregrppe 26.Suguliiteline pärandumine - Erinevused järgnevuses ja loetelus - Esimesest põlvkonnast võib toimuda lahknemine - Ristpärandumine – tütred isa sarnased ja pojad ema sarnased - F2 põlvkonnas tunnused seonduvad sooga - Lahknemissuhted on erinevad
vanemaks, siis nim. teda segmentuumsed (siis võib tal olla 2-3 segmenti) Agranulotsüüdid jagunevad 2 rühma. Monotsüüdid ja lümfotsüüdid. Nende tsütoplasmas keralisust täpselt eristada ei saa, nad on homogeensema tsütoplasmaga. Erinevad valgevererakud on kindla sisaldusega veres. Erinevate leukotsüüdide protsentuaalset suhet veres kutsutakse leukotsütaalseks valemiks. Selle määramine on küllaltki levinud laboratoorne tegevus. VEREGRUPID JA REESUSFAKTOR Inimese veres punalibledel võivad esineda nn. aglutinogeenid, mis oma iseloomult on antigeenid. Vereplasmas võivad esineda teatud antikehad, mida nim. aglutiniinideks. Need esinevad inimestel veres erinevates kombinatsioonides. Inimestel on neli võimalikku veregruppi. AB0-SÜSTEEM (vt. raamatust tabel lk. 37) Aglutinatsiooni korral punalibled kleepuvad omavahel kokku, osa purunevad. Kuidas veregruppe määrata?(lk 38) Reesusfaktor (lk.39) vereülekanne ja rasedus (lk.39) 11.loeng
protsesside läbiviimiseks. Riist olevat kasutusel olnud kuni 20. sajandi alguseni. 1900. a avastatakse veregrupid A, B, O, 1902. a lisandub AB. 1914-1915 avastatakse, et naatriumtsitraadi abil on võimalik vältida vere hüübimist. 1940. a avastatakse reesusfaktor. Vereülekande tehnoloogiate ja meetodite arengu suur stimulaator oli II maailamsõda. 2) (Üld)anesteesia Horace Wells Naerugaasi esimene kindel meditsiinilises praktikas kasutamine valuvaigistina 1844. aastal. (Tõmbas hambaid välja) William Morton tegi 1846. a ajalukku läinud operatsiooni (avalik
KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse orga...
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge ...
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude ...
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toru...
probleemide hindamisel. 4. Raseda kehakaalu, pikkuse ja vaagna mõõtmine Vaagna mõõtmisel hinnatakse 4 mõõtu, millest oli juttu eespool ( vt. ptk."Naise vaagen"). Distantia spinarum Distantia cristarum Distantia trochanterica Conjugata externa 5. Laboratoorsed uuringud raseduse ajal · kliiniline veri, veresuhkur · uriin · uuringud süüfilisele, HIV-le, gonorröale, klamüdioosile (soovitatavalt ka mükoplasmoosile) · veregrupp, reesusfaktor, antikehade esinemine · emakakaela onkotsütoloogiline uuring (PAP-uuring) · uuring B-hepatiidile 6. Vajadusel terapeudi konsultatsioon Kindlasti peaksid terapeudi konsultatsioonil käima kroonilisi haigusi põdevad rasedad. Raseduse kulu jälgimine esimesel kahel trimestril 43 Kui ei ole tegmist riskirasedusega, siis minimaalne intervall jälgimiseks on üks kord kuus
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...
inimeselt inimesele. Sama mees valmistas ka aparaadi (nn impellor) sääraste protsesside läbiviimiseks. Riist olevat kasutusel olnud kuni 20. sajandi alguseni. 1900. a avastatakse veregrupid A, B, O, 1902. a lisandub AB. 1914-1915 avastatakse, et naatriumtsitraadi abil on võimalik vältida vere hüübimist. 1926. a rajab Aleksander Bogdanov Moskvas Vereülekande Teadusliku Uurimise Instituudi. 1936. a avatakse esimene verepank USA-s Chicagos. 1940. a avastatakse reesusfaktor. Vereülekande tehnoloogiate ja meetodite arengu suur stimulaator oli II maailamsõda. Kõige eelneva tulemusel muutus kirurgia teraapia kõrval, või isegi ees, juhtivaks meditsiiniharuks. Algas kirurgide spetsialiseerumine. Kirurgia muutus agressiivseks seda kasutati palju ja ta ei püüdnud enam olla võimalikult tagasihoidlik. EKSPERIMENTAALTEADUSED Tasub meeles pidada mõnesid 19. sajandi loodusteaduse arengut mõjutanud tendentse: 1. Keemia- ja füüsikateaduse areng
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
