docstxt/13931067672049.txt
KÕRGVERERÕHKTÕBI ·ka Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k) Arterial hypertension (ingl.k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. 85-90%-l juhtudest on tegemist essentsiaalse hüpertensiooniga ehk ilma leitava põhjuseta kõrgvererõhutõvega. Vaid 5-10%-l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab, siis nimetatakse seda sek...
Kuna osa tubakasuitsust lahustub süljes, siis soodustab suitsetamine ka söögitoru ja maovähi teket, vähemal määral kaksteistsõrmiksoole vähi teket. Kuna suurem osa tubakasuitsus olevatest kahjulikest ainetest satub kopsudesse, siis tõuseb kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka tubakasuitsu kuumus. Ajuinsult Ajuinsult on aju verevarustushäire, mis võib halvimal juhul lõpeda surmaga. Ajuinsuldi korral väheneb või lakkab täielikult verejooks mingisse ajupiirkonda. Sellise olukorra võib tekitada trombi teke. Keha üks põhiülesanne on kanda hapnikku kõikidele rakkudele. Ajurakud, aga suudavad olla ilma hapnikkuta 56 minutit ehk siis mõned rakud surevad ära. Kui kahjustuvad ajutüves paiknevad hingamis ja/või südametöökeskused, siis inimene sureb. Ajuinsult tabab
pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Suitsetamisel tekib · Haisev hingeõhk · Kollased hambad · Rögaeritus · Suitsu lehk · Nägemishäired · Peavalud · Kuulmislangus On ka palju haiguseid, mis võivad kaasneda suitsetamisega. Kõige popullaarsemad on : Ajuinsult- ajuinsult ehk ajurabandus. Südameinfarkt- Südameinfarkt ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. Gangreen- Gangreen on raske haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest. Veresoonte lupjumine ateroskleroos Bronhiit- bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik. Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid
Aktiivne maohaavand või seedetrakti verejooks KLIINILINE KASUTAMINE: Äge müokardiinfakt KLIINILINE KASUTAMINE: Kopsuarteri massiivne trombemboolia Äge müokardiinfakt Isheemiline ajuinsult Kopsuarteri massiivne trombemboolia Isheemiline ajuinsult ANTIKOAGULANDID Vere hüübimist pärissivad ained. Ennetavad trombi teket või takistavad olemasoleva trombi edasist moodustumist. Ei kõrvalda olemasolevat trombi. FRAKTSION MADALMOLEKU FONDAPAR VARFARIIN UUED
Kõrge vererõhk Kõrge vererõhk ehk hüpertooniatõbi on seisund, mille tõttu on inimesel pidevalt kõrgenenud vererõhk. Kõrgeks vererõhuks peetakse rõhku alates 140/90mmHg Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mille teket soodustavad: liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Sageli on see pärilik, sega eelsoodumusega isikud peavad eriti hoolsalt vältima ohutegureid. Kõige suuremateks ohteguriteks on stress ja liigne soola tarbimine. Kõrge vererõhk tekib kui arterid on liiga pinges ja tihenenud. Süda peab selel tagajärjel rakendama rohkem jõudu vere läbisurumiseks kitsenenud veresoontest. Seega on pidevalt kõrge vererõhk südamele väga koormav. Ajuinsult ja sellest tingitud jäsemete või kehapoole halvatus ning sageli ka kõnevõime kaotus on valdaval osal juhtudest tingitud halvasti ravitudvererõhust. Seetõttu peaks vererõhku sageli mõõ...
Suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. • Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja (võib- olla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju. • Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. • Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. • Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi...
Maksa: › Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu › Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik › Viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos Süda ja vereringet: › Alkoholisõltlastest pooled surevad südame ja veresoonte haiguste tõttu › Põhilisteks hädadeks on: südamelihase kahjustus südame rütmihäired kõrge vererõhk ja verevalandus ajju ehk ajuinsult MAKS Milliseid organeid kahjustab? Aju: 1. Pikapeale arenevad ajukahjustused: halveneb mälu väheneb õppimisvõime tekivad tasakaaluhäired 2. Drastilisemateks tagajärgedeks on: dementsus ehk nõdrameelsus langetõbi hallutsinatsioonid kõnehäired AJU AJU MUUTUMINE MÕJU ORGANISMIL Mis võiks olla LAHENDUSEKS? Alkohoolsetele jookidele kõrgemad hinnad
Raske joove – hingamis- ja vereringehäired, eluohtlik Surmav kogus 6-8ml etanooli 1kg kehakaalu kohta. 6) Milliseid organeid ja kuidas etanool kahjustab? V: Etanool kahjustab: Maksa - suure alkoholihulga korral hävib osa maksarakke ja ei taastu, tekib rasvmaks, alkohoolne maksapõletik, pöördumatu maksa sidekoestumine. Süda ja vereringet – südamelihase kahjustus, südame rütmihäired, kõrge vererõhk ja verevalandus ajju ehk ajuinsult. Aju – pikapeale halveneb mälu, väheneb õppimisvõime, tekivad tasakaaluhäired. 7) Kuidas liigitatakse alkohoolseid jooke (4 liiki); nimeta vajalikud toorained ja lühidalt tootmisprotsess. V: Alkohoolseid jooke liigitakse: Õlu, vein, viin ja liköör 1. Õlu – teravili, maltoosa Tootmine: Linnased – idandatud teravili Virre – suhkrustatunud linnasetärklise lahus Humalastega keetmine Kääritamine
Tarvitamise jätkamine vaatamata selle tõttu esinenud probleemidele Tarvitamise mõju organismile Seedetrakt Kahjustub söögitoru, suureneb söögitoruvähi oht, väheneb peenja jämesoole aktiivsus, sage kõhulahtisus, kaalukaotus, võimalus kõhunäärme põletikule Maks Rasvmaks alkohoolne maksapõletik pöördumatu maksa sidekoestumine maksavähk eluohtlikud verejooksud Süda ja vereringe Südamelihase kahjustus, rütmihäired, kõrge vererõhk, ajuinsult Aju Mälu ja õppimisvõime halveneb, tasakaaluhäired, langetõbi, hallutsinatsioonid, kõnehäired Alkohol arvudes (Eestis) Aastas tarvitatakse täiskasvanud inimese kohta absoluutset alkoholi u 1315 liitrit Igal aastal hukkub alkoholi tõttu umbes 2000 inimest 10 000 inimest käib igal aastal psüühika ja käitumishäirete tõttu ravil Alkoholisõltuvuse diagnoosi saavad aastas 3500 meest ja 700 naist Eestis on ligi 100 000 alkoholisõltlast
kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud. Magneesiumi vähesuse korral suureneb veresoonte seintes südame- lihases ja skeleti lihastes kaltsiumihulk, Ilma magneesiumi tasakaalustava mõjuta tekitab kaltsium arterite (eriti südamelihasesse ja peaajju suubuvate) kokkutõmbumist, piirates seeläbi neisse elundeisse saabuva vere hulka, mille tulemuseks võib olla vererõhu tõus, südameatakid, ajuinsult ja migreeni tüüpi peavalud. Neerudes tekivad degeneratiivsed muutused. Üheks magneesiumi tähtsamaks funktsiooniks on osalus energiarikka ühendi ATP produktsioonis, samuti suurendab ta ensüümide aktiivsust (see tähendab üldjoontes ainevahetuse paranemist). Samuti on magneesium tähtis närvikoe rakkudele ning võib mõjuda soodsalt Alzheimeri tõve vältimisel. Magneesium reguleerib ka ioonide liikumist rakkudesse ja sealt välja. Ilmne on ka magneesiumist saadav kasu
päevas, pidurdab ja kahjustab embrüo arengut ning annab oma tulevasele lapsele kaasa suure pagasiga hädasid, mis võivad avalduda hilisemal elu perioodil. Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200 g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel. Üks sigaret päevas napsab 10 g beebi kaalust. Haigused, mille teket suitsetamine soodustab: · Ajuinsult- ajuinsult ehk ajurabandus on aju verevarustushäire, mis võib raskemal juhul lõppeda surmaga (veresoonte ahenemine nikotiini mõjul) · Südameinfarkt- Südameinfarkt ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. · Gangreen- Gangreen on raske haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest. Tubakasuits soodustab eelkõige südamest kõige kaugemal asuvate kehaosade gangreeni (veresoonte ahenemine nikotiini toime tõttu)
· Entsefaliit puukides Kõnehäired · Motoorne afaasia ehk kõnevõimetus: kõnekeskuse kahjustuse korral kaotab inimene kõnevõime, kuigi kõik teised kõnesosalevad piirkonnad on terved · Sensoorne kõnehäire st inimene räägib ise soravalt aga teiste kõnest aru ei saa · Amnestiline afaasia inimene ei leia õigeid sõnu, ei oska mälus olevaid sõnu kasutada, küll aga vastab õieti kui talle õige sõna ette öelda Kõnehäirete tekkepõhjused · Ajuinsult · Ajaverevalanus · Trauma · Kilpnäärme või kõri operatsiooni järgselt · Nohy · Adenoidid · Ninavaheseina defektid · Hambumuse häired · Neelupõletik · Kõripõletik · Suitsetamine Dementsus · Dementsus ehk vaimsete võimete süvenev vähenemine sündroom, mis enamasti aeglaselt süveneb, kahjustades inimese intellektuaalseid võimeid ja on tingitud aju prgaanilistest kahjustusest.
VEREHÜÜBIMISE VASTASED RAVIMID ANTIKOAGULANDID pärsivad fibriini moodustamist Hepariinid, varfariin, uued antikoagulandid 1. Fraktsioneerimata hepariin- võimendab antitrombiini inhibeerivat toimet hüübimisfaktoritele 2. Madalamolekulaarne hepariin- seob antitrombiini hüübimisfaktoriga a. Enkosapariin b. Daltepariin c. Bemipariin d. Nadropariin 3. Sünteetilised pentasahhariidid : Fondapariinüks- kiirendab antitrombiini inhibeerivat toimet 4. Varfariin – vitamiin K antagonist, hüübimisfaktorite inhibiitor 5. Uued antikoagulandid – otsene toime inhibeeriv toime trombiinile ja hüübimisfaktoritele a. Rivoroksabaan Xarelto- otsene inhibeeriv toime hüübimisfaktorile X b. Dabigatraan Pradaxa- otsene inhibeeriv toime trombiinile c. Apiksabaan Eliquis- otsene inhibeeriv toime hüübimisfaktorile X ANTIAGREGANDID pärsivad tromb...
Limbiliste struktuuride, hipokampuse ja keskaju kahjustused Anterograadne amneesia · Osaline või täielik registreerimise võime kadu · Uue materjali õppimise võime kadunud · Põhjuseks näiteks peatraumad, psühhoaktiivsed ained, elekterkrampravi H.M.-i juhtum Retrograadne amneesia · Halvenenud enne traumaatilist sündmust aset leidnud faktide ja sündmuste meenutamine Orgaaniline amneesia · Põhjuseks peaaju traumad, ajuinsult, intrakraniaalsed kasvajad, rasked infektsioonid, alkoholi ja neurotoksiinide mõju, äge hüpoksia, varajane dementsus Uue materjali omandamine häiritud Ei unusta peaaegu kunagi oma nime Kauge mineviku mälestused võivad olla meeles Üldiselt seisund aja jooksul ei parane Dementsus · Märkimisväärselt halvenenud nii meenutamine, uue omandamine, säilitamine kui reproduktsioon · Hilisemas staadiumis võib kaduda ka juba omandatud materjal
piibuga või vesipiibuga. 2000. aastal olid 1,22 miljardit inimest suitsetajad. 2010. aastaks oli see tõusnud 1,45 miljardini ja oletatakse, et aastaks 2025 suitsetab 1,5 kuni 1,9 miljardit inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni järgi suri aastal 2004 5,4 miljonit inimest suitsetamisest tingitud haigustesse. 20. sajandil võisid kokku surra nendesse 100 miljonit inimest!!! Eestisse jõudis tubakatarvitamine suhteliselt hilja. Suitsetamisse võib ka haigestuda haigustesse nt: kopsuvähk, ajuinsult, bronhiit, veresoonte lupjumine, kõrgvererõhutõbi, gangreen, südameinfarkt, vähkkasvajad. KANEP Kannabis tähendab kreeka keeles kanep. On olemas harilik kanep nimega Cannabis Sativa. On ka olemas india kanep nimega Cannabis Indica. Ja on ka olemas veel metsik kanep nime ga Cannabis Ruderalis. Eristatakse hulgaliselt erinevaid liike, alamliike, vorme, varieteete. Cannabis intersita Cannabis americana
Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib. südame rütmihäired – alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu. kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e ajuinsult – vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda
Minul veel isiklike lapsi pole nõnda ei pea selle pärast muretsema, et neile oleks mingi abi vajada. Kunagi kindlasti tuleb see aeg, kui pean ka oma laste eest hoolitsema. Hetkel on mul võimalus hoolitseda oma õepoja eest, kui ta on meil külas ning see tuleb mulle endale kasuks, sest ma saan väikeste lastega hästi läbi ja oskan nende eest hoolitseda. Kuid mul on ka üks kindel kohustus seoses oma vanaisaga, kellel on olnud juba kaks korda vasakpoolse ajuinsult ning seetõttu on tal parem käsi halvatud ja ta ei suuda peaaegu mitte üldse rääkida. Iga nädal pean mina tema habeme ära ajama, sest ma olen meie perekonnas kõige kogenum selle tegemiseks. Seda võiks ka teha tema abikaasa ehk minu vanaema, aga kuna temal on raskusi liikumisega, siis ei ole see tal kahjuks võimalik. Mõlemad vanavanemad on raske puudega ning neile on määratud hooldaja, kes peab nende eest hoolitsema, aga
Vananemine on vältimatu bioloogiline seisund. Et seda paremini mõista, uuritakse aina enam raku tasandil toimivat. Rakud moodustavad koed, millest keha koosneb. Rakk uueneb nende jagunemise abil. Uuringud on näidanud, et rakud jagunevad enne programmeeritud rakusurma saabumist piiratud arv kordi. Korduvalt uuenenud rakud ei suuda aga toimida nii tõhusalt, kui nad seda ,,noorena" tegid. Kui rakud ei suuda enam taastoota, muutub elund ebaefektiivseks, kuna ei suuda oma bioloogilist rolli täita. Vananev aju kogeb astmelist ajurakkude kadu ning neid ei asendata. Siseelundite tööd reguleeriva autonoomse närvisüsteemi talitlus muutub seetõttu vähem efektiivseks. Progresseeruva närvisüsteemi kahjustuse tekitab suhteliselt harva esineva haigus Huntingtoni tõbi (ka Huntingtoni korea). Kuigi seda haigust peetakse haruldaseks (1 juhus 10 000 kohta), on Euroopa parlament välja andnud 2007.a. kirjaliku deklaratsiooni milles suunatakse tähelepanu...
Vananemine on vältimatu bioloogiline seisund. Et seda paremini mõista, uuritakse aina enam raku tasandil toimivat. Rakud moodustavad koed, millest keha koosneb. Rakk uueneb nende jagunemise abil. Uuringud on näidanud, et rakud jagunevad enne programmeeritud rakusurma saabumist piiratud arv kordi. Korduvalt uuenenud rakud ei suuda aga toimida nii tõhusalt, kui nad seda ,,noorena" tegid. Kui rakud ei suuda enam taastoota, muutub elund ebaefektiivseks, kuna ei suuda oma bioloogilist rolli täita. Vananev aju kogeb astmelist ajurakkude kadu ning neid ei asendata. Siseelundite tööd reguleeriva autonoomse närvisüsteemi talitlus muutub seetõttu vähem efektiivseks. Progresseeruva närvisüsteemi kahjustuse tekitab suhteliselt harva esineva haigus Huntingtoni tõbi (ka Huntingtoni korea). Kuigi seda haigust peetakse haruldaseks (1 juhus 10 000 kohta), on Euroopa parlament välja andnud 2007.a. kirjaliku deklaratsiooni milles suunatakse tähelepanu...
ei taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Sagenevad haigestumine maksavähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud. Süda ja vereringe- Alkoholisõltlastest pooled surevad südame ja veresoonte haiguste tõttu. Põhilisteks häireteks, mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on südamelihase kahjustus, südame rütmihäired, kõrge vererõhk ja ajuinsult Pikapeale arenevad ajukahjustused: halveneb mälu, väheneb õppimisvõime ja tekivad tasakaaluhäired. Drastilisemateks tagajärgedeks on nõdrameelsus, langetõbi, hallutsioonid ja kõnehäired. Mis on alkohol olemuselt? Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see pingevaba tunde, aga tegelikult on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt. Alkohooliga kaovad tavliselt
naha elastsuse vähenemine termoregulatsiooni häired 33. Haigused vananemisel ja nende leevendus/ravi: Liigesepõletik operatsioon osteoporoos saab ennetada (piimatooted, kehaline aktiivsus) Alzheimeri tõbi ravi puudub Parkinsoni tõbi ravi puudub, kuid leevendust võib tuua mõne dopamiini erimi manustamine 34. Vananemise põhjusteks peetakse vabu radikaale (veresoonte lupjumine, südameinfarkt, ajuinsult, vähk) ja kromosoomi telomeeride lühenemist (rakk ei saa lõpuks jaguneda). 35. Mäluliigid: Sensoorne Primaarne Sekundaarne Tertsiaalne Salvestamine Automatiseeritud Sõnaliselt Harjutamisel Väga sagedal tajumisel harjutamisel Kättesaadavus Väga kiire Väga kiire Aeglane Väga kiire
EKG-l kodade virvendusarütmia. Varem esinenud südamepeklemishoogusid, ent need on spontaanselt kadunud ning pole olnud nii ebameedlivad. Pole objektiviseeritud, mis laadi rütmihäirega on varem tegu olnud. Rütmihäire avastamise järgselt alustatud ravi Proponormiga 150mg x 4. Südamerütm pole taastunud. Detsembrist 2009 tarvitab Marevani, algselt annuses 7,5mg/p, kuni praeguseni 9mg x1. 2003a. põdenud valuta müokardiinfarkti (EKG-l Q-sakid II, III, aVF). 2008a. ajuinsult - paranenud jääknähtudeta. UH-doppler kaelaveresoontest (12.11.2008):stenosis a. carotis int. bilater. Paremal on a. carotis int. algusosas jälgitav valendikus lokaalsed " pehmed" naastud, mis põhjustavad väljendunud stenoosi (poolautomaatset mõõtmisprogrammi sellisel juhul kasutada ei saa). Ca 9 mm bifurkatsioonist kraniaalsemal on ACI seinas lubinaaste. Vasakul on ACI algusosas pehmeid- ja lubinaaste, NASCET järgi on stenoos 42 %. Paremal on a. vertebralise
1 kcal= 4,2 kJ ja 1 MJ= 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. Toiduenergia Kehakaalu säilitamiseks peab toiduga saadav energia olema tasakaalus kulutatud energiaga, kehakaalu alandamiseks peab energiakulu ületama tarbimise.Toiduenergia pideva ületarbimise puhul suureneb keha rasvamass, tekib ülekaal ja rasvumine, mis on aga riskiteguriks südamehaigustele, sealhulgas südameinfarkt, ajuinsult, kõrgvererõhktõbi, aga ka diabeedile, podagrale, sapikivitõvele ja mõningad vähivormidele. Kehakaalu langetamine alla soovitatava piiri viib aga alakaalu tekkeni. See võib olla seotud ka söömishäiretega. 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks 1. Ära unusta hommikusööki Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest sa saad piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade
Anna Haava nim Pala Kool Referaat SUITSETAMINE Koostaja:Ranno Raamets Juhendaja: Tiina Karu Pala 2010 Sissejuhatus Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi.Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubakas ja haigus...
Üleliigseks osutunud toiduenergia ladustub ja jaotub üle kogu keha erinevatesse organitesse laiali, mis rasvakihina hakkab paistma naha altki. Suurem jagu on selleks ajaks juba paigas siseelundite sees ja ümber ning jagunenud laiali veresoontessegi. Liigvähene liikumine on taustategija enamikule tänapäeva levinumale haigusele. Sellega seonduvad kõrgvererõhutõbi, 2-tüüpi suhkrutõbi, südame pärgarterite ateroskleroos, ajuinsult, vere kõrged kolesteroolinäidud, sapikivitõbi. Liikumise puudujäägist on mõjutatud lihas- ja luukadu ehk sarkopeenia ja osteoporoos, mitmed vähkkasvaja vormid, näiteks jämesoole- ja rinnavähk. Küllusliku liikumisega saab hoida kõrgel vaimset töövõimet ja hingelist tasakaalu. Eluaegse järjekindla liikumisega saab vältida nii Alzheimeri tõbe, depressiooni, masendust, unehäireid ja vanusega seonduvat ajutegevuse nõrgenemist. 6
Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus Tubakasuitsetamine on üks levinumaid narkomaaniaid. Elani...
Samuti esined neid episoode, kui haige avaldas vastupanu ravimite võtmisele, söömisele, pesemisele, joomisele. Minevikurollidega seondub haigel kurbus/viha/tühjustunne, kuna eluolu on väga palju muutunud ja haigel on raske oma liikumatusega leppida. Tunneb ennast enda kehas ,,vangis". Seisundit halvendasid/mõjutasid mitmed erinevad diagnoositud haigused ja infektsioonid, mis vajavad ravi või sümptomaatilist käsitlust: hüpertensioon, afaasia, hemipleegia, ajuinsult, astma, glaukoom, urotrakti infektsioon. Haige kehakaal on märgatavalt vähenenud, kuna varem kaalus haige 73kg, kuid nüüd haiglas kaaludes 68kg. Samuti oli märgata turseid halvatud kehapoole labakäel (paremal). Samuti esines astma tõttu õhupuudus ja vajas lisahapniku manustamist. Valu haige ei kaeba. Õnnetusjuhtumeid pole enne haiglasse sattumist esinenud. Haigused/seisundid muudavad haige kognitiivse ja ADL võimekuse, meeleolu ja käitumise ebastabiilseks, kuna on märgata
· südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) · kopsuvähk · hääleaparaadi vähk · söögitoruvähk · põievähk · kõhunäärmevähk · neeruvähk · emakakaela vähk · vähist tingitud surm (30% igaaastasest 130 000 juhtumist) · kopsude krooniline takistus ja puhitus, krooniline bronhiit · mao verejooksu ja maomulgustumise risk · Veresoonte lupjumine - ateroskleroosv · Bronhiit · Ajuinsult · Südameinfarkt · Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia Passiivse suitsetamise mõju Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga
muutus soone purunemist ei põhjusta. Kolesterool ladestub veresoonte seintesse ja teeb need sissepoole paksemaks- seega jääb soones vere jaoks ruumi vähemaks ja keskmine vererõhk hakkab tõusma. Lisaks sellele hakkavad paksenditesse kogunema lubinaastud, mis teevad paksendid jäigaks ja rebenevaks. Mingist vererõhu üleshüppamise hetkest alates ei ole võimalik soonte terveks jäämine. Tulemuseks: a) Surm läbi sisemise verejooksu b) Südameinfarkt, sellega seotud surm c) Ajuinsult, sellega seotud kas halvatus või surm d) Jäseme kaotus läbi soonesulguse Kolesteroolirikkad toidud: 1) Munakollane 2) Sealiha 3) Tugevad juustud 4) Kodulindude nahk 5) Maiustused; keeksid koogid küpsised, kommid, tordipõhi 6) Pihvid, poolfabrikaat (pelmeenid, kalapulgad, viineid) Kolesterooli molekulid jaotuvad keemiliselt kaheks- raskeks ja halvaks ning kergeks ja heaks. Kerge kolesterool ei ole ühegi sellise probleemi tekitaja
Inimene on ladina keeles HOMO- lhendina. Inimene kellel on mistus on HOMOSAPIANS. Pea on ladina keele CAPUT. Ineme kuulub imetajate hulka. Himkond on hominiidid. Aju asetseb kolju nes. Aju kaalub umes 1400g. Gorilla aju moodustab tea keha kaalust ainul 0,2 %. Mesilase aju moodustab 0,5% tema keha kaalust. Inimene kuuleb kuni 18-20000Hz. Korad kuulevad kuni 100000Hz. Nahkhiired kuni 175000Hz. Keha temp. mida ei loeta haiguseks on 37,3. Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. Sdame lgisagedus hes minutis 60-80 lki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised). Inimene hingab minutis 12-16 korda. Kopsumaht naistel on 3l ja meestel on 5l. Graviidsus- rasedus(40 ndalat) 1 menstruatsiooni pevast. Loetakse edasi 280 peva viimase menstruatsiooni pevast arvestaes 280 peva e. 40 ndalat on lapse sndimise ennustatav aeg. Tiskasvanud inimesel on 5l verd. pevas lbib sdant umbes 7000l verd. Lbi neerude voolab pevas veri 300 korda. ...
Implantaati võivad kasutada ka naised kelle kehamassiindeks on suurem kui 30. (Velsker, 2014) Negatiivsed omadused Et implantaati uuesti kätte saada, peab nahka tuimestama ja seejärel tegema mõne millimeetrise sisselõike nahka. Võib esineda ebaregulaarset veritsust tavapärase menstruatsiooni asemel. Vastunäidustuseks etonogestreeliga implantaadi paigaldamisele on rinnavähk, äge süvaveenide tromboos, südamelihase infarkt, ajuinsult, raskekujuline auraga migreen, maksatsirroos ja maksavähk. (Velsker, 2014) Kontraseptsiooni müüdid Interneti avarustes leidub igasugust infot rasestumisvastaste vahendite kohta. Sageli kui noor inimene, kes on alles kogenematu otsib inernetist erinevate rasestumisvastaste vahendite kohta infot võib ta pahaaimamatult sattuda ka väärate või siis poolenist tõeste väidete otsa. Kas hormonaalsed kontratseptiivid põhjustavad kehakaalu tõusu?
urineerimishäired - põiepidamatus ja urineerimisraskus, impotentsus ning madala veresuhkru ehk hüpoglükeemia tundemärkide vähenemine või kadumine. Suurte veresoonte kahjustus Diabeetikutel (eriti II tüüpi ehk insuliinmittesõltuvatel diabeetikutel) tekib veresoonte lupjumine kiiremini ja väljendub selgemalt kui teistel inimestel. Sellest tingituna võivad areneda mitmesugused haigused nagu alajäsemete (jalgade) veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos, südame isheemiatõbi ja ajuinsult. 11 Südame isheemiatõbi Diabeet on riskitegur, mis võib viia südame isheemiatõve väljakujunemisele. Üldised riskitegurid on kõrgenenud vererõhk, ülekaal, vere kolesteroolisisalduse tõus, suitsetamine, väheliikuv eluviis, pärilik eelsoodumus südame isheemiatõve tekkeks. Diabeedist tingitud riskitegurid on kõrgenenud veresuhkru väärtus, vere hüübimatus ja diabeetiline neerukahjustus.
Kõhulahtisus või kõhukinnisus, kõhupuhitus, iiveldus ja oksendamine pärast sööki. Urineerimishäired - põiepidamatus ja urineerimisraskus.Impotentsus. Suurte veresoonte kahjustus Diabeetikutel (eriti II tüüpi ehk insuliin-mittesõltuvatel diabeetikutel) tekib veresoonte lupjumine kiiremini kui teistel inimestel. Sellest tingituna võivad areneda mitmesugused haigused nagu alajäsemete (jalgade) veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos, südame isheemiatõbi ja ajuinsult. Südame isheemiatõve kõige raskem vorm on südamelihase infarkt, mis diabeetikutel võib tekkida ebatüüpiliselt, s.o. ilma valuta. Jala veresoonte ahenemine - ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tagajärjel võib välja areneda veresoonte ahenemine, mis väljendub jalalihaste krampidena. Võib esineda ka vahelduv lonkamine, mille puhul esinevad kõndimisel valud säärelihastes. Valud 11
Depressiooni põhjused Mõned depressiooni võrmid esinevad sagedamini perekonniti, seega võib pärilikkusel olla oma osa. Ilmselgelt on haiguse vallandajaks vajalikud lisafaktorid, milleks võivad olla pinged kodus, tööl või koolis. Depressioon esineb ka inimestel, kelle perekonnas pole depressiooni kunagi olnud. Depressioonile kalduvad madala enesehinnanguga inimesed, kes näevad pidevalt ennast ja ümbritsevat negatiivses valguses või taluvad pingeid halvasti. Haigused nagu ajuinsult, südameinfarkt, vähktõbi jt. võivad põhjustada depressiivseid häireid, mis muudab haige apaatseks. Nad ei ole valmis oma ihuliste vajaduste eest hoolitsema ning nende tervenemisaeg pikeneb. Depressiooni seisundi võivad vallandada ka kaotused, suhteprobleemid, elutingimuste muutused. Depressioon võib tekkida reaktsioonina traumaatilisele sündmusele, pikaajalisele stress-situatsioonile või oodatud või ootamatule negatiivsele kogemusele.
südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) kopsuvähk hääleaparaadi vähk 4 söögitoruvähk põievähk kõhunäärmevähk neeruvähk emakakaela vähk vähist tingitud surm kopsude krooniline takistus ja puhitus, krooniline bronhiit mao verejooksu ja maomulgustumise risk Veresoonte lupjumine Bronhiit Ajuinsult Südameinfarkt Kõrgvererõhutõbi Inimesel, kes tarvitab tubakatooteid korduvalt, võib tekkida sõltuvus. Räägitakse, et sõltuvus tekib tavaliselt 2 aasta jooksul, kui pidevalt tarbitakse tubakatoodet. Sõltuvus võib olla mitmesugune. Uimastite korduv tarvitamine tekitab sõltuvust. Sõltuvuse kujunemise kiirus on individuaalne ja sõltub paljudest teguritest, aga ennekõike uimasti enda omadusest, tarvitatud kogusest, manustamise viisist ja
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU............................................11 1.5. SUITSETAMINE JA NOORED.......................................................
III NÄRVISÜSTEEM 1 Närvisüsteemi üldine jaotus. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakud jagunevad: a) neuronid (närvirakud) koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid on kahesuguseid. Aksonid ja tentriidid. aksonite funkt on erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsete neuronite. Nende neuronite ülesanne on juhtida tundlikust vastu võtvalt retseptorilt närviraku kehani ja kui tegemist on bipolaarsete neuronitega kahejätkelise , siis juhtida seda tundlikkust ka teise neuronini. Osa neuroneid on referentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidasaatva elundini. Kolmas rühm neuroneid on vaheneuroneid. Need on närvisüsteemis eri närvirakkude vahel. Nende ül on sidestada erinevaid närvirakke. Tentriitide funktsioon on juhtida erutust ühe neuroni kehalt teise neuroni kas kehale või dendriitidele või aksonile. b) gliiad tugi...
Patsient on rahulik, üldseisund rahuldav, valu puudub, operatsioonikoht põletiku tunnusteta. Patsient on väga optimistlik oma tervise üle, piisavalt motiveeritud oma lähedaste poolt edaspidises elus. TERVISERISKID JA RESSURSID NING MEESKONNATÖÖ ANALÜÜS TERVISERISKID: 1. TURP infektsioonioht, urineerimise häired 2. Osteoartroos piiratud liikuvus 3. Hüpertoonia tõbi ja ateroskleroos südameveresonnkonda haigused soodustavad südameinfarkti või ajuinsult, südamepuudulikus, neerude kahjustus või pimedaks jäämine. Ressursid: Rahalised vahendid: pensioon, välismaal elava lapsepoolne rahaline toetus. Tehnilised vahendid: ei ole vajalik. Inimressursid: Abikaasa, pojad kolm lapselast. Tulevikus võib patsient loota oma lähedaste peale. Vaadates, kuidas lähedased hoolivad oma isa eest, oodatakse, et edaspidi patsient saab hooldatud ja elab hoole all oma lähedaste juures.
kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib. · südame rütmihäired alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu. · kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e ajuinsult vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
kirjeldada oma seisundit. Kuidas keegi oskab seda teha, sõltub juba inimesest endast. 2) Diagnostika neuroloogia, psühhiaatria. Rohkem küll neuroloogia. Milliste haiguste diagnostikas ta annab infot? Nende, mis seotud ajutalitlusega ja seda infot annab ta ajukasvajate(madal amplituud beeta, delta) korral, epilepsia (ns-i haigus, kus peaajus, koores või koorealustes pindades on püsiv erutus. Tekkepõhjus sageli sünnitrauma, ka elujooksul läbipõetud trauma või ajuinsult või infarkt. Esinevad suureamplituudilised lained ja kogad?. Provokatsioonid kutsutakse esile heliärritus) korral ja ka läbipõetud ajutraumadest (aju vigastustes, kus on toimunud mingisugune orgaaniline muutus ( on jäänud mingi jälg) nt insult). Vegetatiivne NS NS osa, mis reguleerib veresoonte närvitalitlust. Tal on 2 osa: sümpaatiline ja parasümpaatiline. (On ka kolmas osa metasümpaatiline ehk enteraalne või intramulaarne süsteem)
Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine
....................... Gümnaasium ........................................ 11B klass DIABEET Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ................................... .......................... 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on Diabetes Mellitus (suhkrudiabeet)?......................................................................................4 2. Haiguse olemus................................................................................................................................5 3. Diabeedi vormid................................................................
jalakuju moondumist, seda eriti hüppeliigese piirkonnas. Kaasneb hüppeliigese turse. Suurte veresoonte kahjustus Diabeetikutel (eriti II tüüpi ehk insuliinmittesõltuvatel diabeetikutel) tekib veresoonte lupjumine kiiremini ja väljendub selgemalt kui teistel inimestel. Sellest tingituna võivad areneda mitmesugused haigused nagu alajäsemete (jalgade) veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos, südame isheemiatõbi ja ajuinsult. Südame isheemiatõbi Diabeet on riskitegur, mis võib viia südame isheemiatõve väljakujunemisele. Üldised riskitegurid: o kõrgenenud vererõhk o ülekaal o vere kolesteroolisisalduse tõus o suitsetamine o väheliikuv eluviis o pärilik eelsoodumus südame isheemiatõve tekkeks Diabeedist tingitud riskitegurid: o kõrgenenud veresuhkru väärtus o vere hüübimatus (vere kõrgenenud trombivalmidus) o diabeetiline neerukahjustus
· Mürgistus · Valu rinnus 33 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 22. ELUSTAMINE Surma põhjused · Südame veresoonkonna haigused · Vähktõbi · Õnnetusjuhtumid Üle 40 aastastel sagedaseim surma põhjus südamehaigused (isheemiatõbi ja südame rütmihäired, mis viivad äkksurmale) Äkksurm · Kardiaalne ehk südame äkksurm (südamehaigus, eluohtlikud südame rütmihäired) · Mitte kardiaalne (trauma, mürgistused, ajuinsult jm.) Suremine · Agoonia · Kliiniline surm - kestab kuni 3-5 min. (ajus taaspöörduvad muutused) · Bioloogiline surm (ajus taaspöördumatud muutused) Kliiniline ja bioloogiline surm Südame seiskumisel seiskub ka vereringe ja organismi koed ei saa enam oma elutegevuseks vajalikku hapnikku. Erinevate kudede taluvus säilitada elutegevuseks vajalikku olukorda ilma hapnikuta on erinev. Tähtsaim kude ajukude mis kindlustab
proportsionaalseid muutusi üldise sooritustaseme kontekstis - Soorituste profiilid erinevate haiguste korral võivad olla väga sarnased, erinevused nng funktsiooni kahjustuse osakaalus väga väikesed - Kaugelearenenud seisundite puhul on muutusi kõikide funktsioonide osas, sooritustase eri võimetes ühtlustub, raske diferentseerida erinevad diagnoose - Tüüpiline on komorbiidsus nt depressiooni kaasumine - … Vaskulaarsed häired - Ajuinsult – kiire tekkega fokaalne neuroloogiline häire patoloogilistest protsessidest veresoontes. Eristatakse 3 tüüpi: isheemiline, intratserebraalne hemorraagia, subarahhniodaalne hemorraagia. Võib esineda igas vanuses Insuldi neuroloogiline pilt - Algab järsku - Jäsemete nõrkus, ühe kehapoole halvatus - Kõnehäired - Taju ja nägemise häirede - Sümptomaatiline pilt sõltub sellest milline veresoon ummistunud on. Enamasti esineb
6-8 kuuni muskulatuuri, näolihastele mineva korraludse. Info peaks minema, kus kraniaalnärvi tuumad, 8 näonärvile ja keelelihastele, suupõhja lihastele, 7, 9, 12 kraniaalnärv, antakse info ja saame Funktsionaalne magnet uuring. Aju plastilisuse uuring. Osadel lastel ajuinsult tekkinud enne õigetsi öelda. Kontrollib. looteperioodis või sünnituse käigus, kui pärast esimest kuud, siis perinataalne insult. Plastilisus, kuidas on. Lattel vasaku poolekra kahjustuskus kõne paikneb. Latuslik kahjustus.
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
eriti südame ja arterite lihasrakkudes. Samal ajal, kui kaltsium stimuleerib lihaskiudude pinguldumist ja kokkutõmbumist, kutsub magneesium esile lihaste lõõgastumise. Samuti reguleerib magneesium rakkudesse siseneva kaltsiumi hulka. Ilma magneesiumi tasakaalustava mõjuta tekitab kaltsium arterite (eriti südamelihasesse ja peaajju suubuvate) kokkutõmbumist, piirates seeläbi neisse elundeisse saabuva vere hulka, mille tulemuseks võib olla vererõhu tõus, südameatakid, ajuinsult ja migreeni tüüpi peavalud. Magneesiumi funktsioonid Üheks magneesiumi tähtsamaks funktsiooniks on osalus energiarikka ühendi ATP produktsioonis, samuti suurendab ta ensüümide aktiivsust (see tähendab üldjoontes ainevahetuse paranemist). Samuti on magneesium tähtis närvikoe rakkudele ning võib mõjuda soodsalt Alzheimeri tõve vältimisel. Magneesium reguleerib ka ioonide liikumist rakkudesse ja sealt välja. Ilmne on ka magneesiumist saadav kasu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
