........... 10. Selgitage mõisted: lihastoonus - pinge all olevad lihased. lihasväsimus - 11. Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Piimhappe tekkimine lihastes 12. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihaskiudude pikkus muutub näiteks raskuse tõstmisel. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihakiudude pikkus lihasekokkutõmbe ajal ei muutu. 13. Selgitage mõiste hingamislihased . Lihased, mis võtavad osa hingamisest. 14. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased mis muuduvad kõhuõõne mahtu ja rõhku. 15. Mis on ja kus asub diaphragma? Eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest, vahelihas. 16. Mis on ja kus asub perineum? Lahkliha, suleb vaagnavöötme alt poolt. 17. Kirjutage lihase eestikeelne nimetus, lisage lihase asukoht ning funktsioon m. masseter - mälur, alalõual, teostab mälumist. m
süsivesikutest Peale trennilihas vajab taastumiseks valke Peale treeningut organism jätab kalorite põletust ( taastumise käigul) Spordi tegevus aitab kiirenedada ainevahetust Optimaalse kehalise koormuse mõju kogu organismile kõrge vererõhuga inimestel hakkab vererõhk langema vere maht suureneb, punaliblede ja hemoglobiini sisaldus veres tõuseb organismi energiavahetus paraneb vere HDL (,,hea") kolesterool tõuseb ja LDL (,,halb") kolesterool langeb hingamislihased tugevnevad ja gaasivahetus kopsudes paraneb lihaste töövõime ja energeetika suureneb raku ,,jõujaamade" ehk mitokondrite arv ja mass lihastes suureneb suurenevad aeroobse ainevahetuse fermendid tugevnevad luud, lihased, kõõlused ja liigesekõhred vastupidavuskoormusel intensiivistub ainevahetus tugevneb organismi immuunsus enesetunne ja üldine heaolutunne paranevad, stressitunne väheneb
Samuti vereringe intens, tekib liigne soojus. Veri kannab soojuse naha pinnale, kus saab üle kanda, sp nahk punane. Suureneb higistamine- jahutab keha, organism kaotab vett ja soolasid. Suureneb glükogeeni lagundamine. Koormuse lõppedes taastatakse ATP varud, mille järel tasutakse hapnikuvõlg. Treeningu käigus suureneb südamelihas, suureneb löögimaht. Mida treenitum, seda väiksem löögisagedus südamel. Tugenvevad ka hingamislihased, kopsude ventilatsioon paraneb, kopsumaht suureneb, paraneb gaasivahetus. Muutused hindamises ja vereringes aitavad omastada rohkem O2. Mõõdukas koormus parandab lihaste toonust ja vastupidavust. Lihased muutuvad suuremaks (suureneb ristlõike pindala), oskus lihaste tööd kordineerida. Treenides suureneb lih võime omastada O2. See saavutatakse mitokondrite suurenemisega lihasrakkudes, suurenenud ATP varuga ja hingamises osalevate ensüümide hulga suurenemisega
M latissimus dorsi funkt (3) ---> retroversioon, abduktsioon, pronatsioon ---> tööasend, algus + kinnitus M rectus abdominis sidekoelised alad kõhtude vahel (äkki ma mõtlesin üla- ja alakõhtu?), funktsioon, antagonist Kolm külgmist lihast ---> kanal + tupp (laibal peab ka teadma) M pectoralis major ---> algus + kinnitus + funkt M rhomboideus, supraspinatus, infraspinatus (laibal) Serratused rühm hingamislihased M deltoideus ---> algus + kinnitus + funktsioon ©pipu M biceps brachii ---> algus + kinnitus + funktsioon M coracobrachialis, teres major (laibal) M triceps brachii ---> algus + kinnitus + funktsioon Küünarvarre lihas kirjalikus ei tule, laibal tuleb ---> kõõluste järgi Käelihased kirjalikus testis ei tule, laibal tulevad ---> kõõluste järgi M gluteus maximus algus + kinnitus + funktsioon o Tractus iliotibialis
Koormuse kadumisel taastakse ATP varud lihastes ja eemaldatakse organismi kogunenud piimhape. Kui treening toimub pidevalt kohaneb organism aktiivsusega. Toimuvad muutused südames, kopsudes ja lihastes. Mängides aktiivselt ja regulaarselt tennist reageerib südamelihas sellele nagu iga teinegi lihas ta suureneb. Sellega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka südame löögimaht ehk vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab. Treenimise tulemusena tugenevad ka hingamislihased, mis võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja seda ühtlasi sealt rohkem välja suruda sellega paraneb oluliselt organismi gaasivahetus. Ning kõigetipuks paraneb ka lihaste toonus ja vastupidavus, mis võimaldavad aina aktiivsemalt ja edukamalt treenida.
Luud, liigesed ja lihased Keha toese ehk tugielundkonna moodustavad luud ja luude ühendid- liigesed ja liidused. Toese osadele kinnituvad lihased, võimaldades seega keha liikumist. Skelett- liikumiselundkonna passiivne osa. Lihased- liikumielundkonna aktiivne osa. Luud on kõvad, veidi elastsed elundid, moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu koostismaterjalik on peamiselt luukude (kõva sidekude) Luud jagunevad kujult ja struktuurilt: · Pikad luud- on kaks jämendunud otsaosa ja silindrist keskosa (toruluud) · Lühikesed luud- kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed (randmeluud) · Lameluud- õhukesed ja laiad luud (abaluu) · Segaluud- ei sarnane eespool nimetatutega (näo luud) · Seesamluud- väikesed luud lihaste või kõõluste sees (põlvekeder, keeleluu) Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Punane luuüdi- on vereloome elundkond. Kollane luuüdi- toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Loote luustik koosneb...
ANATOOMIA 16. LOENG 13.10.11 Hingamine Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhid (vasak ja parem bronh), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud, hingamislihased (diafragma, roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura), millel on sisemine ja välimine leste. Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere laieneb, võimaldavad langetada rindkere. Seljapeale jäävad trapetslihased. Hingamisiseärasused lastel Ninaõõs kitsas, limaskest õrn ja veresoonterikas. Nohu korral kergesti limaskesta turse. Kuna imik ei oska suuga hingata, siis ta. Ninaõõnt ühendab pisaranäärmetega kanal, nim. canalis nasolacrimalis. Nohu puhul on kerg...
9.Milline tähtsus on aevastusel, köhimisel, haigutusel? Aevastamine- Köhimine- Haigutamine- et aju saaks hapniku 10.Millest sõltub hingamise sagedus ja kuidas mõjutab seda treenitus või mittetreenitus? Lihasetöö tulemusest ja süsihappegaasi sisaldusest veres(kui see suureneb hakkab inimene hingedama). Mittetreenitud inimene ei ole treeninud hingamislihaseid ja pingutu skutsub esile hingeldamise. Treenitud inimene on pingutusega harjunud ja tema hingamislihased on treenitud ning ta suudab vajaduse korral sügavamalt hingata.
Selgitage. Lihas lüheneb ja pakseneb. Lihase kokkutõmbejõud on võrdeline lihaskiudude ristlõike pindalaga. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihaskiudude pikkusest, viimased võivad kokku tõmbuda ½ oma pikkusest. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihase pinge kasvab, kuid ta ei lühene ja nähtavat liikumist ei toimu. Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 7. Selgitage mõiste hingamislihased Funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid. Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu
Higistamisega kaasneb veekaotus. Selle taastamiseks joon ma pärast jooksmist väga palju vett. Kuna ma jooksen regulaarselt ja pikaajaliselt, siis minu organismi mõjutab pikaajaline muutus. Selle käigus toimub minu veresoonte tugevnemine, mis võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule. Pideva südametöö tõttu suureneb südamelihas, millega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab. Pideva jooksmise tulemusena tugevenvad hingamislihased, mis võimaldavad tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja ka seda välja suruda- ehk suureneb kopsumaht ja paraneb gaasivahetus. Pikaajaliste muutuste üheks positiivseks pooleks on ka see, et minu lihaste toonus paraneb ning vastupidavus. Suureneb lihaste võime varuda glükogeeni, kasutada energiaallikana rasvu ja müoglobiini. Suureneb verekapillaaride hulk lihastes, mis parandab kogu vereringet. Minu meelest peaksid inimesed tegema piisavalt
Selgitage. Lihas lüheneb ja pakseneb. Lihase kokkutõmbejõud on võrdeline lihaskiudude ristlõike pindalaga. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihaskiudude pikkusest, viimased võivad kokku tõmbuda - ½ oma pikkusest. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihase pinge kasvab, kuid ta ei lühene ja nähtavat liikumist ei toimu. Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 6. Selgitage mõiste hingamislihased Funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid. Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu
1.Elusorganismide liigitus:*bakterid *protistid *taimed *loomad *seened. Inimene kuulub loomariiki. Liigituse aluseks on rakuline ehitus 2.Inimese & looma sarnasused/erinevused. S:*rakuline ehitus *samasugused koed *paljunemisviis *ainevahetusprotsessid E:*püstine kõnnak/kahel jalal kõndimine *käte vabanemine *aeglane areng *rääkimine *ajumaht u. 3x suurem *pikem eluiga *mitmekesisem toit 3.Inimese põhikudedeks on lihaskude, sidekude, närvikude, kattekude. Kõige rohkem esineb inimese organismis lihaskude(40%) ja sidekude. Lihaskoe põhiülesanded: *liikumine *hoiab sooja *paneb kehaorganid tööle. Sidekoe ülesanded: *annab kehale tuge *seob organismi üheks tervikuks *(siseorganite kaitse nt. kõhr- ja luukoe puhul) 4.Inimesel on 9 elundkonda. *Katteelundkond-kaitseb keskkonnamõjude eest *Tugi- ja liikumiselundkond- Toetab keha ja kaitseb organeid. *Sigimiselundkond-vajalik järglaste saamiseks *Hingamiselundkond- varustab organismi hapnikuga...
Luude ehitus Luud jagunevad üldiselt- Kaele, kere ja saba luud Osteloogia- õpetus luudest Epifüüs- luu otsad Luud jagunevad oma ehituse järgi, Pikk- ehk toruluud Lühiluud Lameluud Helmes- ehk seesamluud Õhkluud Välis ehitus jaguneb: Keskosa Otsosa Füüsikõhr Luu siseehitus jaguneb: Luuümbris Kompaktaine Käsnaine Luuüdi Verevarustus Lümfi äravool Närvivarustus Luude seostumis vormid Luud seostuvad Lihastega, Liigestega ja Kudedega Lihased jaotuvad selle järgi, kuidas kinnituvad kõõlustele Liigesed: Ratasliiges Plokkliiges Sadulliiges Keraliiges Lameliiges Lihase: Vöötlihas- tahtele alluv Südamelihaskude Silelihas- tahtele alluv Pikadlihased Laiadl...
hävitada. 14) Allergia ülitundlikkus. Immuunsussüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. 15) Millised muutused toimuvad organismis treeningu ajal Hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistades. korduva treeningu tulemusel Südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad, hingamislihased tugevnevad, lihased suurenevad. vananedes juuste hõrenemine/välja langemine, lõhna ja maitsetundlikkuse nõrgenemine, kuulmise nõrgenemine, nägemine halveneb, ajukoore rakkude hävinemine, kopsu ja südamemahu vähenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine, naha elastsuse vähenemine, termoregulatsiooni häired. 16) Sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. 17) Miks tekib narkootikumidest sõltuvus?
suuõõs kõripealis keel keeleluu sõrmuskõhr kilpkõhr häälekurrud hingetoru söögitoru rinnak kopsud diafragma · Hääle moodustamiseks vajalik energia saadakse õhuvoolu abil, mille tekitavad hingamislihased. Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu. Selle tulemusena häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde. Järgnevalt tekib häälekurdudest allpool alarõhk, mis omakorda suleb häälekurrud. Nii toimubki üks häälekurdude võnge. Lapsehääl tekitab umbes 300 võnget sekundis, naishääl 200 ja madal meeshääl umbes 100 võnget sekundis · Põhitooni tõustes (hääle kõrgenedes) kõri asukoht tõuseb
Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *S...
sissetungi ja veekao eest. Tugielundkond kõõlused, liigesed, luud, lihased tagavad liikumisvõime, toetab keha, kaitseb organeid Seedeelundkond suuava,söögitoru, magu, maks,kõhunääre, peensool, jämesool, pärasool, pärak - tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise Hingamiselundkond suu/nina, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud, alveoolid(toimub gaasivahetus verega); hingamislihased: vahelihased, roietevahelised lihased -Tagab gaasivahetuse, rakuhingamine- energia saadakse oraaniliste ainete lagundamisel, (glükoosi oksüdeerimisel). Hingamiskeskus asub piklikajus. Hingamiskeskue ärritust põhjustab: 1)süsihappegaasi sisaldusest veres aluseline pH-tase 2) Piimhappe sisaldus-happeline pH-tase 3) adrenaliin eritub verre vastuseks stressile, erutusele,emotsioonidele. On hormoon, mis valmistab og ette tegevuseks Organismi ei mõjuta hapniku sisaldus organismis
vesi + söök või vesi glükoosi ja elektrolüütidega) treeningu pikaajaline mõju organismile: 1. Muutused südames · Südamelihas suureneb · Suureneb südame löögimaht · Veresoonte seinad muutuvad tugevamaks (vastupidavamad rõhule) 2. muutused kopsudes · Hingamislihased tugevnevad, paraneb ventilatsioon · Suureneb kopsumaht · Suureneb alveeoolide pindala, paraneb gaasivahetus 3. Muutused lihastes · Lihased suurenevad, paraneb lihastoonus, vastupidavus · Paraneb lihaste koordinatsioon (oluline antagonistlike lihaste kasutamisel) · Suureneb verekapillaaride hulk lihastes, paraneb gaasivahetus
8. Veresuhkrusisaldust veres reguleerib insuliin. Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks, toodavad kõhunäärme rakud insuliini. Insuliin aktiviseerib rakumembraanis olevad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. 9. Maks puhastab verd mürkainetest. 10. Inimesel tekib janutunne, kui veekaotus ulatub umbes 0.5% kehamassist. 11. 12. 1) südamelihased suurenevad ja seoses sellega suureneb ka löögimaht 2) tugevnevad hingamislihased ja kopsumaht suureneb 3) skeletilihased suurenevad( suureneb müofibrillide hulk ja sidekoe hulk) 4) suureneb oskus lihaste tööd koordineerida st. liigutused muutuvad täpsemaks 5) suureneb lihaste võime omastada hapnikku ja toota ATP. 13. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Lühipäevataimedel moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi
Et muuta süda vastupidavaks negatiivsetele mõjutustele, on vajalik paraja koormusega kehaline tegevus kogu elu jooksul. Eriti oluline on see noorukieas. Spordimeditsiinis käibel olev termin atleedi süda on süda, mille õõnte maht ja seinte paksus ületavad samaealiste inimeste südame keskmisi näitajaid. Sellise südame omanik võib edu saavutada kõikidel spordialadel. Kehalise koormuse puhul täiustub inimese hingamine. See tagab gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel. Hingamislihased tugevnevad, rindkere liikuvus suureneb, paraneb kopsude mahutavus. Treenitud inimesed suudavad hinge kinni hoida üle poole minuti kauem kui treenimata inimesed, samas aitab hingamispeetuse proov ehk apnoe proov määrata õige kehalise koormuse hulka. ORGANISM JA KEHALINE TREENING Organismis toimuvad treeningu käigus mitmed muutused, need võib tinglikult jagada kaheks: energeetilised ning ehituslikud ehk plastilised muutused. Energeetilised muutused
Kuidas jaotatakse ja kus neid peamiselt kasutatakse? Mitte-depolariseerivad ja depolariseerivad perifeersed müorelaksandid . Lühikese toimeajaga, keskmise toimeajaga, pika toimeajaga. Kasutatakse: intubatsiooni soodustamiseks; liikumatuse tekitamiseks; mehhaanilise ventilatsiooni teostamisel. 26. Millised on perifeersete müorelaksantide toimed organismis? Mida nende manustamine patsiendile teeb? Need ravimid halvavad skeleti- ja hingamislihased, kuid ei mõjuta samas patsiendi teadvust ja valuläve. 27. Mille poolest perifeersed müorelaksandid üksteisest erinevad? Mitte-depolariseerivad müorelaksandid kutsuvad esile lihaste nõrga halvatuse ning blokeerivad erutuse ülekande lihasnärvi lõpp-plaadil. Depolariseerivad perifeersed müorelaksandid kutsuvad esile N-kolinoretseptorite ergutuse – Na kanalid avanevad – erutuse ülekanne pole võimalik. Samuti erinevad toimeaja poolest. 28
õhenevad, varbaküüned paksenevad jne 12.Muutused sidemetes. Sidemed ja kõõlused koosnevad suurest hulgast kollageenist, milles ea suurenedes ristiasetus ja jäikus suurenevad ning see viib liigese liikuvuse vähenemisele. 13.Muutused liigestes Väheneb kõõluste vastupidavus venitusele Lülisamba diskide tuumaosa tõmbub kokku Väheneb kõhre veesisaldus, elastsus, paksus, seega väheneb lülisamba elastsus ja koormustaluvus 14.Muutused hingamiselundites. Rindkere jäigastumine; Hingamislihased nõrgenevad;Väheneb kopsude elastsus; Nõrgeneb väljahingamine ja köharefleks ;Bronhide puhastusmehhanismid nõrgenevad; Kopsude kaitsevõime väheneb; Alveoolide pindala väheneb; Füsioloogiline hingamisraskus koormusel; Hingamisreservide vähenemine; Infektsiooniohu kasv; Uneaegsed hingamiskatkestused 15.Mis on kehaline aktiivsus? ... on igasugune skeletilihaste abil sooritatavliigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuloleku taseme.
kopsude poole, õhk surutakse välja. Sügaval hingamisel kaasneb ka tesite lihaste töö (nt kaelalihased, kõhulihased jt). Kopsud järgivad pleuraõõne alarõhu tõttu rindkere mahu vastavaid muutusi. Seetõttu on arusaadavad ka järgmised juhtumid: 1) kui rindkere vigastamisel õhk pleuraõõnde tungib, langevad kopsud kokku (alarõhk kaob); niisugust olukorda nimetatakse õhkrinnaks ehk pneumotooraks'iks; 2) kui mingil põhjusel lähevad hingamislihased krampi (nt teetanuse korral), ähvardab lämbumine. Kopsude mahud ja mahtuvused Rahulikul hingamisel vahetub kopsudes ca 0,4 0,5 liitrit õhku, seda mahtu nimetatakse hingamismahuks. Osa sellest õhust täidab ülemised hingamisteed, aveoolideni jõuab ca 0,3 l õhku. Kopsude minutimaht ehk kopsude ventilatsioon on ühes minutis kopse läbinud õhu hulk: arvuliselt võrdub see hingamismahu ja hingamissageduse (12 16 korda minutis) korrutisega, rahuolekus siis ca 6 8 liitrit
Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Hüpotalamus nagu mõõdab vere temperatuuri. Treeningu pikaajaline mõju lihastele: Toimuvad muutused südames, kopsudes,lihastes. Südamelihas suureneb treenimisel,suureneb südameklambrite maht, südame löögimaht, vere hulk,mida südamelöök edasi pumpab, tugevdab veresooni, vähendab vanemaseas ateroskleroosiohtu. Treenimise tulemusena tugenevad hingamislihased, kopsumaht suureneb, kopsude ventilatsioon paraneb, võimalik omastada rohkem hapnikku. Muutused lihastes: paraneb pika treeninguga lihaste toonus ja vastupidavus, lihased suurenevad, suureneb oskus lihaste tööd koordineerida.Suureneb lihaste võime omastada hapnikku, suureneb lihaste võime varuda glükogeeni, kasutada energiaallikana rasvu, suureneb verekappillaaride hulk lihastes,parandab gaasivahetust. Vananemise mõju luustikule Inimese vananeddes hakkab luustik kannatama kulumise all
· suureneb ka higistamine, aga see tingib vajaduse asendada higistamisega kaotatavad vesi ja soolad (lihaskrambid) joomine (kas tavaline vesi + söök või vesi glükoosi ja elektrolüütidega) treeningu pikaajaline mõju organismile: 1. Muutused südames: Südamelihas suureneb, Suureneb südame löögimaht, Veresoonte seinad muutuvad tugevamaks (vastupidavamad rõhule) 2. muutused kopsudes: Hingamislihased tugevnevad, paraneb ventilatsioon, Suureneb kopsumaht, Suureneb alveeoolide pindala, paraneb gaasivahetus 3. Muutused lihastes: Lihased suurenevad, paraneb lihastoonus, vastupidavus. Paraneb lihaste koordinatsioon (oluline antagonistlike lihaste kasutamisel). Suureneb verekapillaaride hulk lihastes, paraneb gaasivahetus . Suureneb mitokondrite arv, ATP/KP varu lihastes, glükogeeni varumise võime jne
SEEDIMINE Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammastega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedeelundkonnal on vaja täita järgmised protsessid: a) toitainete lõhustumine: algab suuõõnes-magu-peensool-jämesool b) sekretoorne funktsioon: sülje-, mao-, soole- ja kõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest. Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine: toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused: a) kindel temp +37 b) teatud kindel pH SEEDIMINE SUUÕÕNES Suuõõnes toimub toidu peenestamine, süljega niisutamine ja sülje koostises olevad ensüümid algatavad ka toitainete lõhustamise. Peenestamine toimub hammaste abil, neid on täiskasvanul 32, lapsel sõltuvalt vanusest. Toidu niisutam...
vajalikke soolasid. Suureneb glükogeeni lagundamine- vajalik et tagada organismile piisavalt energiat(taastatakse söögiga) Treeningu pikaajaline mõju: Toimuvad muutused südames, kopsudes,lihastes. Südamelihas suureneb treenimisel,suureneb südameklambrite maht, südame löögimaht, vere hulk,mida südamelöök edasi pumpab, tugevdab veresooni, vähendab vanemaseas ateroskleroosiohtu. Treenimise tulemusena tugenevad hingamislihased, kopsumaht suureneb, kopsude ventilatsioon paraneb, võimalik omastada rohkem hapnikku. Muutused lihastes: paraneb pika treeninguga lihaste toonus ja vastupidavus, lihased suurenevad, suureneb oskus lihaste tööd koordineerida.Suureneb lihaste võime omastada hapnikku, suureneb lihaste võime varuda glükogeeni, kasutada energiaallikana rasvu, suureneb verekappillaaride hulk lihastes,parandab gaasivahetust. Vananemine Miks vananeme-meie sees tiksub geneetiline kell, mis määrab elupikkuse
kõne täppisuuringutega ning ta vastandiks on fonoloogia ehk õpetushääldussüsteemi(de)-st. Eksperimentaalfoneetika all mõeldakse tavaliselt foneetikat kitsamas tähenduses. Kõnemoodustust (kõneelundite tööd) uurib artikulatoorne foneetika, kõnesignaalide analüüsiga tegeleb akustiline foneetika, kõnetaju uurimisele on spetsialiseerunudtajufoneetika. Kõneelundite hulgas eristame 1) hingamiselundeid, 2) hääleelundeid, 3) artikuleerimiselundeid. Tähtsamad hingamislihased on 1) diafragma (vahelihas) ja 2) sisemised ning välimised roietevahelised lihased. Hääl (helilisus) tekib väljahingatava õhuvoolu mõjul kõris toimuva vibreerimise (võnkumise) tulemusena. Helivõnkeid tekitavad häälepaelad (häälekurrud). Võngete tekkekohta nimetatakse ka häälepilu-ks. Häälikute nii- või teistsugused tämbriomadused sünnivad kõlaruumides ehk resonaatorites nendeks on 3 tähtsat
VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ehitus ja iseärasused lastel. Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks. Väikelastel on nina ja pisaranäärme vaheline kanal suhteliselt avar ja nohu korral on infektsiooni oht silma kanduda suur
segmentidele. 2) Motoorika juhtimine peaajust seljaajju ja seljaajus ülemistelt alumistele segmentidele. 3) Seljaajus on paljude reflekside keskus – reflektoorne regulatsioon toimub suures osas seljaaju kaudu. 4) Lihastoonuse säilitamine - mõjutab pea, kuid seljaaju viib selle täide. Kõige hullem kahjustus: ühenduse katkemine pea- ja seljaaju vahel. Kõige hullemad on vigastused nelja ülemise segmendi juures või pea- ja piklikaju vahel. Hingamislihased on roietevahelised lihased ja diafragma. Roietevahelised lihased rinnasegmentidest väljuvate motoneuronite vahel. Diafragma närv väljub neljandast kaelasegmendist. Mida rohkem allpool on vigastus, seda ohutum on. Piklikaju ja ajusild – ehitus ja funktsioonid Piklikaju piirneb altpoolt seljaajuga ja ülalt sillaga. Ajusild altpoolt piklikajuga ja ülalt keskkajuga. Piklikus ajus paiknevad järgmised närvistruktuurid: a) üheksanda kuni kaheteistkümnenda peaajunärvi keskused, 9
4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere liikumine. Rindkere moodustavad lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak. Ühendused: roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: roidepealiiges ja roide-ristijätke liiges Rindkere liikumine: toimub roidelüliliigeste, roide rinnaku liigeste, rinnakupideme ja –keha vahelise kõhrliiduse liikumise ning roidekõhre kuju muutumise tagajärjel. 5. Hingamislihased, innervatsioon. Põhilihased: Roidevahelihased. Rindkereristilihas Diafragma- innerveerib diafragma närv Roidevahelihaseid ja rindgere ristilihast innerveerib roietevahenärvid Abilihased: Kõhusirglihas Kõhupõiklihased Astriklihased Innerveerib kaelapõimiku närvid 1 6. Õlavöötmeluud, nende ühendused, liigesed, sidemed, liikumine.
5. HINGAMISELUNDID Ene Linn, Terje Arula 5.1. Mõisted Apnoe - hingamatus, hingamispaus, hingamise lakkamine. Düspnoe - hingeldus. Tahhüpnoe - hingamissageduse kiirenemine. Bradüpnoe - hingamissageduse aeglustumine. Kussmauli tüüpi hingamine - sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega, näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Lapse läbivaatuse teostamisel on alati oluline teha hingamiselundite läbivaatust, sest hingamine on inimese tähtsaim elamistoiming, mis tagab ka teiste organite normaalse funktsioneerimise. Hapnikurikas veri jõuab kopsudest südamesse, sealtkaudu ajju ja kõikidesse teistesse organitesse ning tänu kopsualveooli...
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad populatsioonis: I Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. II Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikusest. III Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geneetilise materjali vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. EVOULUTSIOONIVORMID · Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4...
Maratoni jooksmisel sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel. 5) Missugused muudatused toimuvad organismis vastusena lühiajalisele füüsilisele pingutusele? * Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad; * vereringe nahas intensiivistub; * suureneb higistamine; * suureneb glükogeeni lagundamine. 6) Missugused muudatused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? Pideva treeningu tulemusel: * südamelihas suureneb, südamekambrite ja löögimaht suureneb; * hingamislihased tugevnevad kopsumaht suureneb, paraneb gaasivahetus. Kokkuvõttes võimaldavad muutused hingamises ja vereringes omastada rohkem hapnikku. Muude lihaste puhul paraneb toonus ja vastupidavus; suure raskuste puhul lihased suurenevad. Paraneb lihaste koordinatsioon ja võime omastada hapnikku. + õpetaja küsimused: 7) Millised muutused toimuvad organismis vananedes? Vananedes elundid degenereerivad ja elundkonnad muutuvad vähem efektiivseks.
a. süstoolne <=120 dm Hg, diastoolne <= 80 dm Hg b. süstoolne <=120 mm Hg, diastoolne <= 80 mm Hg c. süstoolne <=120 mm Ag, diastoolne <= 80 mm Ag 7. Kõrgematest ajuosadest reguleerivad südame tegevust? a. suurajukoor, limbiline süsteem ja hüpotalamus b. kõik suuraju sagarad c. keskaju, ajusild ja talamus 8. Mis ei mõjuta vererõhku? a. Veresoonte läbilaskvusvõime b. Hingamislihased c. Mitmed hormoonid 9. Milline hormoon tõstab vererõhku? a. Melatoniin b. Östrogeen c. Aldosteroon 10. Mis hoiab tavatingimustes vererõhu homöostaasi? a. Hüpotalamus b. Parasümpaatiline NS c. Neerupealised 35 6.1.4 Vegetatiivse NS mõju südamele Võrdle ning täida tabel. Sümpaatiline mõju Parasümpaatiline mõju
kontakt temaga on raskendatud. Mis on kooma? Teadvuse raskema häire korral ei ilmne ärkamisreaktsiooni ka tugevamate ärrituste korral. Mis on amüotroofne lateraalskleroos? Motoorneuroni haigus on progresseeruv närvisüsteemi degeneratiivne haigus, mis esineb peamiselt täiskasvanud inimestel. Mitmete närvide põletik, tekib lihastroofia ja halvatus, lõpeb hingamispuudulikkusega sest hingamislihased ei tööta. Lihased ei allu tahtele, võib kesta 10-20a Mis on Parkinsoni tõbi? Degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, kahjustab liigutus ja kõnevõimet. Väheneb dopamiini hulk ajus, mis on musttuuma kahjustusest. Käte ja jalgade värin ehk treemor. Mis on sclerosis multiplex? Krooniline, kogu elu kestev, tuvastamata põhjusega haigus, muutused kesknärvisüsteemi valgeaines
Oksüdatsiooniprotsess saab toimuda ainult õhuhapniku pideva tarbimise teel, mistõttu on eluks vajalik õhuhapniku pidev juurdevool kopsudesse. 80. Lapse hingamise puudulikkuse põhjused. Väikelapse kopsud on kehaga võrreldes suhteliselt suured, kuid ehituslikult ja talitluslikult veel vähe arenenud. Kopsualveoolide arv on suhteliselt väike ja nende vahel on rohkesti sidekudet. Rinnakorv on silindrikujuline ning hingamislihased nõrgalt arenenud. Sellest tingituna on ühe hingamistsükliga ( sisse- ja väljahingamine) organismi toodav hapnikuhulk väike. Vajaliku hapnikukoguse toomiseks organismi peab laps hingama suure sagedusega. 81. Hapniku puuduse ilmingud organismis. Haigutamine, ohkamine, hingeldamine. 82. Neelumandli adenoidi mõju lapse arengule ja tervisele. Sisemise kuulmeava sulgumise tõttu nõrgeneb kuulmine-õppimisraskused. Öine uni häiritud hingamisraskuste tõttu
10. Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid Vere hapniku mahtuvus on 20,4 ml. Seda mõjutavad temperatuur, vere pH, O2 ja CO2 osarõhk, oksühemoglobiini protsent. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO2 sisalduse järgi veres. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. Füüsilise kehalise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvelt. Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks,
Kopsud paiknevad rindkereõõnes ja on ümbritsetud roiete ja roietevaheliste lihastega. Kopsukude on vahetult ümbritsetud kopsukelme ehk pleuraga (???). Pleural on kaks lestet (???): sisemine ja välimine – nende vahele jääb pleura õõs. Kopsukelme on liikuv ja vastavalt sisse- või väljahingamisele muutub pleura õõne ruumala ja rõhk. Pleura õõs on hermeetiliselt suletud, välisõhk sinna ei pääse. Hingamiselundite hulka kuuluvad ka hingamislihased. Hingamise põhilihasteks on roietevahelised lihased: sisemised ja välised. Põhihingamislihasteks on ka diafragma. Hingamisel on elunditel ka abilihased – nende abil saab hingamist muuta sügavamaks. Abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Hingamiselundite iseärasused lastel * Ninaõõs kitsas ja limaskest õrn, veresoonterikas. Imik ei oska läbi suu veel hingata ja tema puhul on nohu esialgu tõsiseks probleemiks – takistab hingamist. Pisaranäärmete ja ninaõõne vahel on
10. Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid Vere hapniku mahtuvus on 20,4 ml. Seda mõjutavad temperatuur, vere pH, O 2 ja CO2 osarõhk, oksühemoglobiini protsent. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO 2 sisalduse järgi veres. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. Füüsilise kehalise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvelt. Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside
Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, toimub roiete pöördumine ümber roidekaela pikitelje. - Roiete ühendused rinnakuga toimuvad: 1) 1. roidel kõhrliiduse abil 2) 2.-7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega 3) 8.-10. roide eesotsad ühenduvad 7. roidega kõhrliiduse abil. Roiete liikumisel tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad suurendades rindkere ülemise osa sagitaalmõõdet ja alumise osa frontaalmõõdet. 5. Hingamislihased - põhilihased: 1) Sisemised roietevahelihased – langetavad roideid 2) Välimised roietevahelihased – tõstavad roideid 3) Diafragma – rindkere õõs suureneb (sissehingamine) ja väheneb (väljahingamine) - abilihased: Sissehingamisel: astriklihased, ülemis-tagumine saaglihas Väljahingamisel: kõhu sirglihas, kõhupõikilihased, alumis-tagumine saaglihas - Innervatsioon: 1) Roietevahelihased – roietevahelised närvid 2) Diafragma – kaelapõimiku vahelihasenärv
ja H2O -> süsihape -> vesinikkarbonaat -> asend. Cl, vaban. H ja CO2, erütrotsüüdist lahk. Cl ja osal. vesi eripärad: kõva toes -- ninaõõs, neel - luud; kõri, hingetoru, bronhid - kõhred; => hingamisteed ei lange kokku, õhk saab vabalt liikuda; sisepinnal limaskest, ripsepiteel; puud. lihaskest regul.: piklikaju hingamiskeskus -- inspiratoorsed ja ekspiratoorsed neuronid -> motoneuronid seljaajus -> hingamislihased aktiivs.: piklikaju, ajusild, suurajukoor, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 8. Seedeelundkond koosn.: suuõõs -- keel, hambad; süljenäärmed; neel; söögitoru; magu; peensool -- kaksteistsõrmik, tühi-, niudesool; jämesool -- umb-, käär- (ülenev, risti-, alanev-, sigmakäärsool), pärasool; maks; sapipõis; kõhunääre tööt.: suu -- peenest., segat. süljega, süsivesikute, lipiidide lõhust. -> neel (hing. peat.
Vere- ja lünfiringe 1. Kirjuta vaste numbritele (ja ka kehaosa või piirkond, kus antud elund paikneb) (13p) Märgi numbriga ja nimeta erinevad regionaalsed lümfisõlmed ja rinnajuha V.Cava superior Süda. Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp Atrioventikulaa Hisi kimp r klapp (3 hõlmane) Kodade vahesein Dexter ...
pühjustanud kariloomade hukkumist. Vetikate tekitatud hapnikureziimi kõikumise ning hapniku puudumise tõttu esineb kalade suremist. 30. Vee reostumise mõjud inimesele. Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitab inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Vetikad eraldavad närvi- ja maksamürke. Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta. Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus, kõhulahtisus ja külmavärinad, pikaajalise mõju tulemusena maksa kärbumine. Seedetrakri-, silma-, hingamisteede- või nahahaigusi. 31. Biodegradatsiooni mõjutavad faktorid. Molekuli struktuur (omadused, toksilisus, kontsentratsioon); keskkond; mikroorganismid (päritolu, hulk); aeg. 32. Biodegradatsiooni efektiivuse mõõtmine. Vaja teada: proovi summaarne (esialgne) orgaanilise aine sisaldus. Leitakse: kui paalju sellest
kariloomade hukkumist. Vetikate tekitatud hapnikureziimi kõikumise ning hapniku puudumise tõttu esineb kalade suremist. 30. Vee reostumise mõjud inimesele. Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitab inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Vetikad eraldavad närvi- ja maksamürke. Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta. Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus, kõhulahtisus ja külmavärinad, pikaajalise mõju tulemusena maksa kärbumine. Seedetrakri-, silma-, hingamisteede- või nahahaigusi. 31. Biodegradatsiooni mõjutavad faktorid. Molekuli struktuur (omadused, toksilisus, kontsentratsioon); keskkond; mikroorganismid (päritolu, hulk); aeg. 32. Biodegradatsiooni efektiivuse mõõtmine. Vaja teada: proovi summaarne (esialgne) orgaanilise aine sisaldus
Funktsiooniks varvaste tõstmine ehk siis sirutamine. · Eesmine sääreluulihas algab sääreluu lateraalselt pinnalt, kinnitub 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Funktsiooniks pöia tõstmine ning lähendamine. · Pikk pindluulihas algab pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt. Kinnitub taldmiselt 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule. Funktsiooniks külgmise serva ning koos eesmise säärelihasega ka jala pöia tõstmine. 53. Hingamislihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Sisemised roietevahelihased algavad iga roide ülemiselt servalt, suunduvad põiki üles ette, kus kinnituvad naaberroide alumisele servale. Funktsiooniks roiete langetamine. · Välimised roietevahelihased algavad roide alumiselt servalt, kulgevad põiki alla ette ja kinnituvad naaberroide ülemisele servale. Funktsiooniks roiete tõstmine. · Diafragma ehk vahelihas algab rinnaku mõõkjätke ja alumise roide sisepinnalt
Veekogu, milles toimub vetikate vohamine on täis mürkained ning selle vee joomine on põhjustanud kariloomade hukkumise. Vetikate tekitatud hapnikureziimi kõikumise ja hapniku puudumise tõttu esineb kalade suremist. Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitab inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta. · Heitvesi- kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi (võib olla reostunud või mitte). · Olme- ehk kommunaalreovesi- suur orgaaniliste ainete sisaldus. Olmereovetele on omane kõrge bakterioloogiline saastus. · Tööstuslik reovesi- vett kasutatakse tööstuses soojakandjana( katlad, jahutusvedelikuna (masinaehitus, metallitööstus, toiduainetööstus), lahustina, pesemisvahendina jne. Mineraalsete saasteainete peamisteks allikateks on:
on põhjustanud kariloomade hukkumist · Vetikate tekitatud hapnikureziimi kõikumise ning hapniku puudumise tõttu esineb kalade suremist 31. Vee reostumise mõjud inimesele: · Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitab inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Vetikad eraldavad närvi- ja maksamürke · Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta · Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus, kõhulahtisus ja külmavärinad, pikaajalise mõju tulemusena maksa kärbumine · Seedetrakti-, silma-, hingamisteede- või nahahaigusi 32. Biodegradatsiooni mõjutavad faktorid Biodegratsioon ehk biolagunemine- orgaaniliste ainete lagunemine mikroorganismide abil lihtsateks ühenditeks. Mõjutavad faktorid: · Molekuli struktuur (omadused, toksilisus, kontsentratsioon) · Keskkond
Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitab inimese nahale kupla, mis hakkab · vee liikumine kihelema. Vetikad eraldavad närvi- ja · ainete lahustuvus vees maksamürke. · jaotumine vesi õhk Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm vesi tahke aine võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta. Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus, kõhulahtisus ja külmavärinad, pikaajalise mõju tulemusena maksa kärbumine. seedetrakti-, silma-, hingamisteede- või nahahaigusi. 87 88 Saasteaine jaotumine K= C1/C2 C1 aine kontsentratsioon õhus C2 aine kontsentratsioon pinnases (vees)
Kiudainete liigtarbimine viib välja liialt kaltsiumi. Kiudained apteegis saadaval ka preparaadina. Defekatsiooni korral oluline ka kõhupressi ja diafragma koostöö. Diafragma samaaegselt sigma- ja pärakulihastega kontraheerub , kõhupressilihased samuti. Eploclottis sulgub ka (epiclottis kõripealis, mis neelamise ajal sulgeb hingetoru). Defekatsioon (rooja väljutamine) Defekatsiooni sagedus sõltub toitumusharjumustest. Defekatsioonis olevad kõhupressilihased, hingamislihased, jämesoole enda silelihased ja päraku sulgurlihased. Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele, välimine allub tahtele. Defekatsioon on reflektoorne protsess, mille tahtele mittealluv keskus asub seljaaju ristluu piirkonnas, tahteline kontroll toimub aga peaaju koore piirkonnas, mööda alanevaid juhteteid. Refleks käivitub siis kui sigmasool (jämesoole lõppu jääv kõver osa) täitub ja 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
