Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Nimetu (1)

Varia - Kategoriseerimata
1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis eraldab uusaja keskajast ?
  • Kes juhib kirikut ?
  • Kes saab endale Hispaania trooni?
  • Kus ei väljendunud valgustuse mõju ?
  • Kuidas hääletada ?
  • Mis toimub Prantsusmaal?
  • Miks revolutsioon algas 1789 ?
  • Kes selle tegid ?
Uusaeg I
Mõiste Uusaeg areng
1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel)
2.Cristoph Keller : MaailmaAjalugu ( 1675 -96)
I Antiik ( Vanaaeg )
II Keskaeg
III Uusaeg
3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus:
Uusaeg algab aasta 1500 paiku ( 1450 -1550)
- Renessanss
- Konstantinoopoli langemine (1453)
- Maadeavastusretked (1492, 1498 )
- Reformatsioon (1517-...)
- Itaalias 15.saj. II poolel
- Põhjamaades 1520 -1540
4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus:
Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689)
5. Tänapäeva tõlgendus:
Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni . – Varauusaeg 1450 -...
Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu
Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789):
- Seisusliku ühiskonna lagunemine
- Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused)
- Rahvusideoloogia
- Liberalism
- Tööstusrevolutsioon
-Lähiajalugu: Algus I MS (1914)
Nõukogude(Eesti) ajalooteaduses uusaeg jagati kaheks:
- Kapitalistlik ajastu:
I 1640-1870
II 1870-1917 (Imperialismi ajastu)
- Uusim aeg
Sotsialismi ja kommunismi ajastu alates vene oktoobri revolutsioonist (1917)
Mis eraldab uusaja keskajast ?
Varauusaja arengujooned (16.-17.saj)
Keskaja universaalsusideoloogia lagunemineigal tasandil:
- Üldine vaimne vabanemine (uus maailmavaade): „Individualism“
- Reformatsioon lõhestab roomakat. kiriku
- Tsentraliseeritud rahvusriikide arenemine (kaob feodaalne killustatus, kuningavõim tugevneb)
- Lääne-Euroopas kaob talupoegade sunnismaisus , Ida-Euroopas (Venemaal) areneb alles uusajal tõeline sunnismaisus
Varauusaja rahvusriik on keskaegse universaalriigi vastand : Kohalik tsentralism kaalub üles universaalse detsenralismi
Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris
Uusaja olulised tunnused 1500-1800
- Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk :
- Ühtse katoliku maailma lagunemine
- Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/ sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas.
- Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648
*Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma
- Domineerib monarhistlik mentaliteet
Dünastiline mõtlemine:
--Pärilussõjad
- Poliitlises elus domineerib absolutism
- Seisusliku korralduse Püsimine
Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed,
neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised
Kõrgemad seisused : privileegid
Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas
  • Euroopa ekspansioon üle kogu maailma:
- Euroopa- keskne maailm
Euroopa territoriaalne jaotus
-Süveneb piir Lääne ja Ida/Õhtu- ja hommikumaa / Rooma -Ladina ja Kreeka-ortodoksia vahel:
- Venemaa ja Türgi mentaalne eraldumine läänest (esialgu usuline vastuseis)
- Lääne jaoks Idas arengupeerus ja despotism (oluline 18saj.)
- Varem oluline barbaarne põhi/ tsiviliseeritud lõuna
Piirkonnad:
1. Lääne-Euroopa: „Rahvusriikide“ kujunemine ja atlandi orientatsioon
2. Kesk-Euroopa: Poliitiline killustatus (Saksamaa, Itaalia)
3. Kesk-Ida-Euroopa: Eeskujuks lääs ( piiriks Elbe) (Saksa idaalad, Baltikum jne.)
4. Ida-Euroopa: Puuduvad euroopalikud struktuurid (Venemaa ja Türgi)
Euroopa rahvastik :
-1500a. umbes 80-85 miljonit
-1600a. umbes 100-110 miljonit
-1700a. umbes 185-190 miljonit
- Gregoriuse kalender (uus. K) kasutusele 1582
- Esialgu Kat. maades
- Prot maades 18 saj. (nt. SB 1752,Rootsi 1753)
- Eestis 1918

Reformatsioon


1. Eellugu keskajal (14.-15.saj.)
- Roomakat. kiriku ülemvõim ja autoriteet hakkas devalveeruma:
- Paavsti Avignoni vangistus (1303-77)
- Suur skisma (1378-1418): Kirikukogud
...Kes juhib kirikut ? Reformikatsed nurjuvad
Reformimiskatsed:
I Inglane John Wycliff(e) oli esimene kes seadis usuelu kõrgeimaks autoriteediks piibli kat. kiriku paavsti asemel. (suri 1384)
II Tsehh Jan Hus taunis avalikult kat. kiriku sekulariseerumist ja vaimulike pahelist eluviisi (hukati 1415)
Böömimaal sai temast rahvuslik märter (hussiitide sõjad 1419-1485: ususõdade 1 .eelvaatus)
III Tomas de Torquemada oli roomakat. kiriku vastureformatsiooni pioneer :
Inkivisitsiooni tõhustamine Hispaanias (suri 1498)
Aasta 1500 paiku kasvab inimeste sisemine ebakindlus (vaimne segadus ):
- Trükikunsti areng võimaldab religioosse kirajnduse plahvatusliku leviku:
Saksamaal ilmus enne aastat 1521 koguni 18 saksakeelset piiblitõlget
Reforormatsioon varauusajal
Põhjused:
- Kiriku sekulariseerumine ja varanduse kuhjumine kirikule.
- Kõlbeline langus
- Kirikuametite müümine ( simoonia ), eriti Saksamaal
- Patukustutuskirjade (indulugentside) hoogne müük
- Kat. kiriku juhtkonnas domineerisid Lõuna-Euroopast pärit vaimulikud
Olulised Kriitikud:
Rotterdami Erasmus (1466- 1536 )
- Kriitiline Renessanssihumanist
(Antiikkirjanduse spetsialist ja preester ) – algkristluse taastamine
- Avaldas uue testamendi kreekakeelse tekstikriitilise väljaande ( 1516 ) !
- Narruse kiitus (1517a.) (20 000 eksemplaari)
- Kuulus tõsikristlike eluideaalide ja sisemise usuelu pooldaja , kes taunis silmakirjalikust. sallivus! Moraal .
- Ei soovinud katkestada suhteid rooma kirikuga , kuldne kesktee
Martin Luther (1483-1546)
- Saksamaa reformatsiooni suurkuju ja luteri kiriku rajaja.
- Munk ja Wittenbergi ülikooli teoloogia professor piibli tõlgendamine alal (1512)
- Usuline veendumus : inimene saab õndsaks vaid jumala armust
- Suurepärane piibliekspert
- Iseloomult konservatiivne (taunis kapitalismi ja ühiskond.mässe)
- Reis Rooma ( 1510 -1511)
- 1517 Naelutas Wittenbergi lossikabeli uksele 95 ladinakeelset teesi, milles taunis patukustutuskirjade müüki. (Tetzel) ...Ketserlussüüdistused
- Hülgas Paavsti ja kirikukogu primaadi ja seadis ülimaks juhtnööriks piibli (ristiinimene ei vaja vahendajaid) – Piibli lugemine enakeeles
- Hea kõneleja ja kirjutaja: lendlehed
- 1521 Wormsi riigipäev: lindpriii
- Jättis seitsmest sakramendist alles vaid kaks, mis põhinesid evangeeliumitele: Ristimine ja armulaud
- Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, asemele paljulapseline ideaalperekond ( 1525 -...)
- Tõliks piibli saksa keelde ( moodsa saksa kirjakeele alus) katekismus
- Reformatsioon omandab poliitilise mõõtme ja muutub südametunnistuse asjast valitsejate võimuvõitluse vahendiks ... talurahva mässud al. 1524 -25
- Luther toetas vürstide võimu:
Vürstidel ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate usuelu (rahva „kannatlik kuulekus ülemkihile“) ; kirik : sõna/ ilmalik valitsus: mõõk
Garanteeris Luteri kiriku edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias:
Uued evangeelsed Luteri riigikirikud (Rootsis ja Taanis , 1520ndatel)
- Luteri konfessiooni levitajad Saksamaal: territotiaal vürstid ja linnakodanlus (riigilinnad)
Luteri kirikute alusdokument (kuni tänaseni):
1530 Augsburgi riigipäeval usutunnistus (confessio augustana), mille pani kirja Lutheri töökaaslane Philipp Melanchton ... Karl V ei kiida heaks.
Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustasid enda kaitseks:
1531 Schmalkadeni liidu , kes otsis tuge Saksa keisri ja paavsti vastu Prantsusmaalt, kes oli habsburgdünastia vastane.
Tulemusi:
- Nii oli Saksamaa usuline lõhenemine tõsiasi (uued Luteri kiriku kogudused)
- Algab ususõdade periood, mis kestab umbes sada aastat (kuni 1648)
- Kirjaoskuse üldine levimine Põhja-Euroopa kultuuriruumis (Põhja-Saksamaal, Põhjamaades, Põhja-Baltikumis), uued kirjakeeled .
- Luterlik töömoraal
Reformatsiooni olulised voolud (1517-60)
- Reformatsioon = uundus, ümberkorraldus.
- Reformeeritud = Kõige laiem mõiste
- Usupuhastus
- Protestantism. protestant = avalikult tunnistav, reformatsiooni tulemus.
- Evangeelne usk = aluseks UT evangeeliumid
- Usupuhastusliikumine toimub põhjapool alpe
- Esimesed keskused Wittenberg , Zürich (1524) ja Strassburg (1523), protestantism levib Saksamaalt kiiresti Šveitsi, madalmaadesse ( Holland ), Prantsusmaale, Böömimaale , Ungarisse
(alt ülespoole) ja põhjamaadesse (ülevalt alla)
1. Luterlased (Wittenberg)
- Saksamaal, Põhjamaades ( 1527 ,1530),P-Baltikumis
- Linnakodanlus, vürstid- valitsejad , aadlikud .
- Kirik allub maisele valitsejale
- Õndsaks teeb jumala arm, usu juhtnöör piibel , nn üleüldine preesterlus.
2. Zwingli Sekt (Zürich)
- Ulrich Zwingli (langeb ususõjas 1531)
- Šveitsi linnad (nt Bern, Basel )
- Linnakodanlus
- Demokraatlik. Levib spontaanselt alt ülespoole
- Piiblile põhinev „Puhas Usk“ , pildirüüstajad, range moraal
- Šveitsis algab ususõda 1529 ja maa lõhestub usuliselt
3. Anabaptistid ehk uuestiristijad (Zürich): täiskasvanute ristimine
- Konrad Grebel (suri 1526): soovis taastada algkristluse, Münzer (saksamaal)
- Protestantismi kõige radikaalsem („Ohtlik“) vool, demokraatlik.
- Kirik tuleb lahutada riigist
- Linnade alam keskklass (väikekodanlus)
- Šveitsis, L-Saksamaal (Westfaleni münster 1534), madalmaades (10%), Määrimaal, Põhja-Ameerikas (Baptistid), (Menhoniidid)
4. Kalvinistid ( Genf )
- Jean Calvin (suri 1564) oli pärit Prantsusmaalt, aga tema konfessiooni tõeliseks kodumaaks kujunes Šveits (1534)
- Calvin on usupuhastuse II põlvkonna kõige tähtsam esindaja. Ta arendas edasi reformatsiooni ideestiku.
- Peateos Ristiusu õpetus (1536): jumala arm teeb inimese õndsaks
- Predestinatsioon-õpetus: pääsemine on jumala poolt ette määratud
- Prantsusmaa ( Hugenotid ), Šveits, Böömimaal, Madalmaades (Hollandis), Lääne-Saksamaal, Šotimaal (John Knox, puritaanid ), P-Ameerikas, Inglismaal)
- Teokraatia: maise võimu allutamine kirikule. Genfi range kirikukorraldus (1530.ndatel), Strassburg, Genf 1541 ...
- Demokraatia ja vabariiklus, mis sobisid linnriikidele
- Linnakodanlus
- Moodsa kapitalismi juured on kalvinismis (kodanlik mentaliteet) ... Weber
- Prantsusmaa Hugenotid kaotasid usuvabaduse 1685
5. Riiklik anglikaani kirik inglismaal
- Mitteusulised põhjused : Henry VIII abieluprobleemid 1530.-tel, aga ka
  • Riiklik anglikaani kirik Inglismaal – mitteusulised põhjused: Henry VIII-da abieluprobleemid 1530-tel, aga ka humanistide tegevus, Wycliffe-i pärand. Kujunes Elizabeth I valitsusajal ( 1559 ). Õpetuse sisu protestantlik , vormid meenutavad Kat. Kiriku liturgiaid. Allub valitsejale. 16 saj. Inglismaal moodustasid anglikaanid poliitilise tsentri. Vastandusid protestantlikud puritaanid ehk kalvinistid / Katoliiklased. Inglismaa usuline lõhenemine.
    Paljudes Euroopa Riikides toimub usuline lõhenemine: Saksamaal, Sveitsis , Prantsusmaal, Inglismaal, Madalmaades ( protestantlik holland kuulutab iseseisvuse 1581 )
    - Uued protestantlikud (riigi)kirikud
    - Kirjaoskus
    - Individuaalse usuelu süvenemine ja mentaliteedi muutumine
    - 1)Luther : Kõik on jumala ees võrdsed, aga võrdsus ei kehti poliitika alal (allumine valitsejale)
    - 2) Galvin : Kollektiiv otsustab koos ühised asjad
    Kat.Kiriku Vastureformatsioon
    - Usupuhastus suundus nii Rooma Paavsti kui ka Habsburgide monarhia vastu (Karl V)
    - Uus Paavst Paulus III (1534): Ülesandeks Kat.Kiriku sisemine reformeerimine.
    - 1536 Reformikomisjon: Koolitusprogramm ja usuelu süvendamine
    - Spontaane sisemine uuenemine , Hispaanlane Ingnatius Loyola (1491- 1556 )
    - Asutab Jesuiitide Ordu (1540): Usu kaitsmine on sõjaline väljakutse.Loojalsusvanne Rooma Paavstile.
    - Vaimulike harjutusi: ordu tegevuse juhtnöörid
    - Jesuiitide ordu = Paavstikiriku kõige efektiivsem relv võitluses reformatsiooni vastu:
    Sõjavägi ja kolleegiumid-gümnaasiumid, efektiivne organisatsioon ja hea koolitus.
    - Tegutses kõikides Euroopa riikides (ka salaja) – Ketserite ja paganate pööramine kat. usku.
    - Paavst uuendas inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi
    - Itaalias renessanssi kunst ja arhitektuur vastureformatsiooni teenistuses. Vaimuvabadus kaob.
    - Pöördeline Trento Kirikukogu (1545-63): Katoliikluse põhjalik teoloogiline ja kiriklik reorganiseerimine.Konservatiivsus.
    - Saadakse aru, et Lääne kirik on jäädavalt lõhenenud: Prot. Boikoteerivad.
    - Vastureformatsiooni vaimne töökava
    Tulemuseks:
    Scmalkaldeni sõda Lõuna- ja Kesk-Saksamaal (1546-47,1552)
    - Algab ususõdade periood, mis kestab sada aastat (kuni 1648)
    - Augsburgi usurahu ( 1555 ):
    - Vürst määrab oma alamate usutunnistuse (Cuius regio , Eius religio)
    - Riigilinnade elan. saavad valida usu ise.
    - Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise
    - Kehtis ainult Kat. ja Luterlaste puhul, ei puudutanud Kalviniste.
    - Vaimulik reservatsioon: Roomakat. läänistused peab tagastama kat.kirikule kui piiskop vahetab usku.
    - Karl V loobub troonist (1556)
    Usupuhastuse ja ususõdade alguse kokkuvõte (kuni 1555)
    1. Euroopa lõhestus kaheks: Protest. ja Kat. omavaheline umbusk, vihameelsus. levib sallitamtus ja sõjakas meeleolu.
    2. Usupuhastus mõjutas tavainimeste elu palju rohkem kui renessanss !
    Ebakindlus kasvab. (NB. inimeste elatustase hakkab langema 16.saj II poolel).
    3. Paavst kaotas oma ülemvõimu Põhja-Euroopas, kus tugevnes vürstide ja kuningate poliitiline võim. (riik tugevneb!)
    4. Paavst ja Jesuiidid jätkasid oma intensiivset tegevust kõikjal (edu nt. Poolas)
    Kolmekümneaastane sõda Saksamaal
    Eellugu (1556-1618):
    - Saksamaa tähtsus Euroopas kahaneb
    - Ametlikult eksisteerib Püha Saksa-Rooma keisririik (tegelikult järjest rohkem vaid paberil ), mida juhib Habsburgide dünastia (Pärisala Austria).
    - Kuna keisrivõim on nõrk, Detsentraliseeritud Saksamaal kujunevad tsentraliseeritud territoriaalriigid (valitseja kohalik vürst või hertsog ). Habsburg -Keisri võim kahaneb saksamaa aladel (va Austrias )
    - Usuline sallimatus kasvab nii erinevate konfessioonide vahel kui ka nende sees.
    - Jesuiitide edukas vastureformatsioon Lääne- ja Lõuna-Saksamaal ( Baier 1563 , Austria alad 1576-1600, Reinimaal 1583).
    - Usuvabadus Böömimaal ja Ungaris
    - Pfalzi kalvinistist kuurvürsti juhtimisel algab saksamaa, madalmaade ja tsehhi (böömi- ja määrimaa) protestantide omavaheline koostöö.
    - Tulevase sõja peamised osapooled:
    I Protestantlik ehk Evangeelne Unioon ( 1608 )
    - Enesekaitseline organisatsioon
    - Kontakteerub Prantsusmaaga , kelle peavaenlane on Habsburgide dünastia (ehk Saksamaa keiser )
    II Katoliitlik Liiga (1609)
    - Asutatakse vastukaaluks (juhib Baieri Hertsog)
    - Toetub Habsburgide dünastia kahele harule (1556):
    1.Saksamaa Keisritroonile (Austria haru) ja
    2.Hispaania troonile
    Kolmekümneaastane sõda = Ühine nimetus mitmetele peamiselt Saksamaa pinnal toimunid sõjasündmustele (1618-1648)
    Lähtekoht:
    - Saksamaa protest. vürstide enesekaitseline võitlus Saksamaa keisri ja kat. vürstide vastu
    - Varsti sõjategevusse sekkusid ka mitmed välisriigid: Saksamaa prot. toetasid erinevatel perioodidel evang. Holland , Taani ja Rootsi ning Kat. Prantsusmaa (ka. Inglismaa)
    - Sõda algab usuvõitlusena
    - Selles vallanduvad:
    1. Üldine Euroopa kat. ja prot. vaheline pinge
    2. Saksamaa kat.habsburg-monarhia ehk keisri ja prot. territoriaalvürstide omavaheline pinge
    3. Saksamaa prot. Riigilinnade (vabalinnade) ja kat. keisri vah. pinge
    4. Prantsusmaa ja Habsburgide dünastia vaheline pinge (nb. mõlemad on kat.)
    Osapooled:
    I Protestandid: Põhja-, Ida- ja Kesk-Saksamaa territoriaalvürstid (mh. Pfalz , Brandenburg ), alguses Böömimaa, seejärel Taani ja Rootsi.
    Lisaks prot. toetasid (eelkõige Rahaliselt) madalmaad ja kat. Prantsusmaa
    II Katoliiklased:
    Lõuna-Saksamaa territoriaal vürstid (mh Baier), Saksamaa keiser (Austria alad) ja Hispaania.Lisaks veel Paavsti rahaline toetus.
    Mitmesugused eesmärgid:
    1. Usulised eesmärgid kõikidel (va Prantsusmaa)
    2. Sõltumatuse eest võitlemine (Territotiaalvürstid, vabad riigilinnad, madalmaad ehk Holland, Böömimaa)
    Ülemvõimu taaskehtestamine ( Habsburgid )
    3.Habsburgi võimu kahandamine (Saksamaa vürstid, Prantsusmaa, Holland) Säilitamine (Saksamaa keiser ja Hispaania kuningas)
    4.Oma võimupiirkonna laiendamine Saksamaa aladele ja suurruugi staatuse taotlemine (Rootsi, Prantsusmaa ja Taani) – Imperialism
    Sõjasündmused algavad böömimaal Praha kindluses 1618
    ...Rahvale ei meeldi Böömimaa rekatoliseerimine ja äärmuskatoliiklasest keiser Ferdinand II, kelle asemele nad valivad b. kuningaks Pfalzi kuurvürsti.
    Sõja Neli Faasi (1618-48)
    I. Böömi ja Pfalzi sõda (1618-23)
    - Võidavad Kat.
    - Kat.(Ühinenud) armee juht Johann Von Tilly (Kat.liiga juht)
    - Valgemäe lahing 1620 Praha juures
    Tulemus:
    1. Pfalzi kuurvürst-böömi kuningas põgeneb Hollandisse, Pfalz Baierile
    2. Saksamaa Prot. unioon hajutati sunniviisiliselt
    3. Põhja-Saksamaal sunniviisilise vastureformatsiooni oht
    4. Reformeeritud tsehhid putustati täielikult.Böömimaal algab rekatoliseerimine ja Saksastamine ning böömimaa muutus Habsburgide pärilikuks pärisvalduseks (liideti Austriaga)
    II Taani sõda Põhja-Saksamaal (1625-29)
    - Kat. edenemine Põhja-Saksamaal aladel jätkub (alam-saksimaal)
    - Prantsusmaa ( Richelieu ) ja Holland, inglismaa sekkuvad rahastajatena + Taani
    - Keiserliku palgasõduritest koosneva professionaalse sõjaväe juht Albrecht von Wallenstein (suri 1634)
    - Lübecki Rahu (1629) Keisri ja Taani vahel (W. on okupeerinub läänemere ranniku ja oht Jüüdi poolsaarele – soodne Taanile
    Tulemus:
    • Võidurõõmus Saksa keiser annab välja: Restitutsiooniedikt (1629), mille järgi Kõik peale aastat 1552 Luterlaste kätte läinud endised Kat. kiriku läänistused ja piiskopitoolid (mh. Bremen ja Lübeck) kuulusid tagastamisele (sisuliselt vasturef. sunniviisiline teostamine P.Saksamaal)

    - Wallensteini vallandamine (1630), kat. armee Tilly kätte (vale otsus)
    III Rootsi sõda Saksamaal (1630-35)
    - Sõjaõnn pöördub Prot. poolele !
    - Rootsi kuningas Gustav II Adolf (langes 1632): südamelt protestant ja Suur-Rootsi ehitaja
    - Üliefektiivne ja ainulaadne Rootsi-Soome Talupoegadest koosnev rahvaarmee ( 50 000 meest, kellest 60 % Rootslased ja 40 % Soomlased ) randub Pommeris 1630, regionaalsed rügemendid. Liikuv lahingukord , mida toetasid tulirelvad. Ratsavägi
    - Lisaks veel Rootsi palgaarmee (umbes 50 000 meest), mida rahastab Prantsusmaa.
    - 1631 Breitenfeldi lahing Saksimaal
    - Lech-jõe lahing (Tilly langeb, asemele Wallenstein)
    - Lützeni lahing Saksimaal (1632):
    Vastamisi Gustav II Adolf ja Wallensteini armee.Rootslased võidavad ja G II A langeb (6.11)
    - Rootsi riigikantsler Axel Oxsenstierna proovib säilitada prot. vahelist koostööd:
    Heilbronni liit (1633), W. mõrvatakse
    - Nördlingeni lahing (1634): Rootslased kaotavad Lõuna-Saksamaa
    Rahuleping :
    1. Praha Leping (1635): Saksamaa keisri ja Saksimaa kuurvürtsi vahel. sellega ühinevad peaaegu kõik ülejäänud Saksamaa evangeelsed vürstid
    - Tühistab aasta 1629 keiserliku restitutsiooniedikti
    - Põlistab Põhja-Saksamaal enne aastat 1618 valitsenud protest. hegemoonia
    - Lõpetab Saksamaa kodusõja
    IV Rootsi ja Prantsusmaa sõda Habsburgide dünastia vastu (1635-48)
    Lähtekoht:
    - Praha rehuleping ei andnud midagi Rootsile ja Prantsusmaale, kes lid investeerinud palju Saksamaa sõjategevusse.
    - Satisfaktsioonipõhimõte
    - Habsburgide võimu piiramine
    - Prantsusmaa alustas sõja Hispaania ja Saksamaa keisririigi vastu. sõda toimus Prantsusmaa ja Hispaania madalmaade aladel, hiljem Baieris.
    - 1638 Prantsusmaa ja Rootsi uus liit. Rootsi armee tegutseb Saksamaa aladel. Rootsi armee saavutas edu 1640ndatel (vallutab Praha)
    Vestfaali rahu 1648
    - Sõlmiti kahes Westfaleni maakonna linnas:
    Rootsiga Osnabrükis
    Prantsusmaaga Münsteris
    Tähendus:
    - Nende rahulepingute alusel tekkis esimest korda uusajal ulatuslik välispoliitiline süsteem, mis hõlmas peaaegu kogu Euroopat (va Ida-Euroopa) – tasakaalupoliitika
    - Rahulepingutes pandi paika uusaja Euroopa riikide välispoliitika reeglid ehk määratleti rahvusvahelise suhtlemise uued üldised põhimõtted.
    Vestfaali rahulepingu sisu:
    1. Regioonisätted
    2. Religioonisätted
    3. Saksamaa riigikorda puudutavad sätted
    1)
    -Šveits ja madalmaad (holland) said rahvusvahelise kinnituse oma iseseisvusele.
    - Rootsi sai (kompensatsiooniks) lisaalasid Põhja-Saksamaalt: Ees- Pommeri , osa taga-Pommerist, Wismari linna ja Bremeni ja Verdeni piiskopkonnad . Tollitulud.
    - Brandenburgile maavaldusi Põhja-Saksamaalt. algab Brandenburg- Preisimaa tõus Saksamaa juhtivaks territotiaalriigiks !
    - Prantsusmaal Lothringeni maakonf ja osa Elsassi maakonnast ning Metzi, Touli ja Verduni piirkonnad (tänapäeva Kirde-Prantsusmaa)
    - Väikeseid lisaalasid Saksimaale ja Baierile
    2)
    - Lõpetas religioonivaidlused. Augsburgi usurahu (1555) järjekordne kinnitamine.
    Parandused:
    - Saksamaa kalvinistid said võrdväärsed õigused Luterlastega
    - Luterlaste kätte läinud end. Roomakat. kiriku vaimulike läänistuste küsimus lahendati nii , et lähtekohaks võeti aasta 1624 olukord. garanteeris Luteri usu säilimise P-Saksamaal
    3)
    - Prantsusmaa soovide kohaselt kinnitati Vestfaali rahus Saksamaa poliitiline killustatus ja Habsburg-keisrite võimukaotus. Saksamaa jäi ilma poliitilisest keskvõimust.
    - Saksamaa keisririik koosnes üle 300 vürstiriigist, vabalinnast ja piiskopkonnast, mis olid praktiliselt iseseisvad (nt. Said sõlmida lepinguid võõrriikidega) (vürstid absoliitsed monarhid)
    - Riigiseisuste suveräänsus = Saksamaa keisrit sidusid Saksamaa riigipäeva otsused, mis puudutasid sõjaküsimusi ja üldriiklikku seadusandlust (Keiser absoluutne monarh vaid Austrias)
    Tulemus:
    - Saksamaa Habsburg-keiser võis loota ja toetuda vaid oma pärusvaldustele Austrias ning Böömimaal ja Ungaris (Nende troon kuulus automaatselt Habsburgidele)
    Vestfaali rahulepingu tagajärjed:
    1. Euroopas kadus Habsburgide hegemoonia oht.
    2. Saksamaa poliitiline killustumine umbes 200 aastaks. Püha Saksa-Rooma keisririik lagunes Saksamaa riikide liiduks.Territoriaalriiklus võitis universaalriigi idee Saksamaal)
    3. Euroopa kaardile ilmusid uued suurriigid : Prantsusmaa, Rootsi ja madalmaad (Holland)
    4. Pikemas perspektiivis algas uus moodne ajastu ehk järjest suurenev usuline tolerantsus .
    • Kolmekümneaastase sõja negatiivne mõju Saksamaa elanikkonnale, majandus- ja kultuurielule ( Populatsioon enne sõda 15milj. , selle järel 10milj.)
    • Euroopa poliitiline, majanduslik ja kultuurne keskpunkt liikus läände Prantsusmaale, Inglismaale ja Madalmaadesse.
    • Tasakaalupoliitika algus !
    • Ususõdade ajastu lõpp

    Rootsi 1658 -60-1700 (ei ole eksamis)


    Suur-Rootsi tõus ja mõõn (1520/ 1560 -1700)
    I Gustav Vasa Periood ( 1521/23-1560)
    • GV juhtis Taani vastast mässu
    - Valiti Rootsi riigihoidjaks (1521)
    - Krooniti kuningaks (1523): Vasade dünastia algus, rahvuslik monarh, kuningavõim kasvab
    • GV juhtimisel Rootsist areneb erakordselt ühtlane tsentraliseeritud administratsiooniga moodne rahvusriik!
    • Märksõna raha!

    Gustav Vasa Reformid :
    • Poliitiline usupuhastus (1527)
    - Riigile allutatud Luteri kiriku algus Rootsis
    • Tsentraliseeritud riigiadministratsiooni loomine („moodne“ keskvalitsus )
    • Päriliku monarhia kehtestamine (1544)
    • Pöördelised maksureformid: Maaraamatud, kuhu märgiti talude maksukoormus
    - Talupoegade maksukoormus kasvab !
    - Riigikassas raha
    - Talupoegade sõjaväekohustus (raha ei jätku palgaarmee jaoks)
    • Kaubanduse edendamine (taotleb läänemere kaubanduse allutamist Rootsile)
    • Keskaegne härradepäev hakkab moonduma nelja seisuse riigipäevaks

    II Rootsi Areng Suurriigiks (1560-1660)
    • Võimaldab naabrite nõrkus ja Rootsi jõuvarude oskuslik mobiliseerimine! (Tugev,tsentraliseeritud riik)
    • Ülemereprovintside algus Tallinn (1561), hiljem Narva
    • Jätkuvate sõdade periood (1560-1721)
    - 16.-17. sajand on Rootsi-Soome vabade talupoegade jaoks raskeim periood läbi aegade (sõjad & maksukoormus)
    Gustav II Adolf (1611-32):
    - Suur-Rootsi tõeline rajaja
    - Märksõna sõda ! ( Stolbovo 1617, Altmark 1629, Vestfaali 1648)
    • Jätkas oma vanaisa GV elutööd:
    - Silmapaistev riigihalduse arendaja
    - 17.saj. sõjanduse oluline uuendaja !
    Reformid:
    1. Sõjaväereformid: regionaalne rahvaarmee (roodud), liikuv lahingukord. odav!
    2. Riigipäevareform (1617): Kindlakujuline nelja seisuse riigipäev, kus ka talupojad on esindatud (rüütelkonna loomine 1626) – erand euroopas
    ( PUUDUV OSA !!!)
    ...
    III Karoliinide periood (1654-1718)

    - Seejärel Rootsi on kaitsepositsioonil
    • Karl XI kehtestab absolutismi (1680-1718) – Riigipäev säilib vaid maksude üle otsustusõigus.
    • Suur Reduktsioon 1680:

    - Aadlile jagatud läänistuste tagastamine riigile (1632-...)
    - Maksud laekuvad jälle riigikassasse
    • Sõjaväereform: uus rooduarmee

    Suur Põhjasõda likvideerib Suur-Rootsi (1700-1721)
    - Uusikaupunki rahu 1721
    - Rootsi oli liialt väike ja vaene et olla impeerium .
    Hollandi Kuldajastu 17. sajandil
    Hollandi Riigi kujunemine (1568-1648)
    - Keskajal Saksakeisririigi osa, Karl V pärandab oma pojale.
    - Hispaania Madalmaade provintsid
    ( Burgundia pärand Habsburgidele Hiliskeskajal)
    I Lõunas Prantsusesek. Kat. Valloonid ja Flaamid)
    II Põhjapoole Hollandik. Prot. Holland: (Tänapäeval : I Belgia II Holland)
    - Karl V ajastu õitseng majanduse, kultuuri alal , levib prot.
    - Maj. õitsev piirkond (üle 200 linna)
    Transiitkaubanduse sõlmpunkt (50%)
    - Kõige olulisem ühiskonnaklass jõukas ja iseteadlik Prot. Kodanlus
    - Igal Prov. on oma omavalitsus (Seis. esindus ). + Ühinenud maapäev (1465)
    1560-tel Kalvinistide ülestõus Flandrias (1567)
    - Usuline ja rahvuslik vastuolu kat. Hispaaniaga süveneb (Inkvisit.)
    - Madalmaade 7 Põhjapoolse Prov. vabadusvõitlus algab 1568 ( 1572 Hollandlaste mäss) ja
    kestab kuni Vestfaali rahuni (1648)
    - Oranje suguvõsa (Wilhelm/ Willem ja Maurits, militaaria uuendamine)
    - Põhjaprov. prot Utrechti Unioon (1579):
    - Kuulutab välja 7 provintsi iseseisvuse 1581.
    PUUDUV OSA !!!
    - 1609 Kaheteistaastane vaherahu Hispaania tunnistab De Facto 7 Maakonda (Hollandi) Iseseisvust
    - Hispaania De Iure tunnistus 1648
    - 7 maakonnal (Vabariigi) on suur sisemine autonoomia
    - Vaieldakse Riigisüsteemi üle
    1. Oranje sõjapartei:
    Ülemasehalduri amet peab kuuluma oranje suguvõsale ( Lihtrahvas )
    2. Vabariiklased (kaupmeeste aristokraatia)
    - Ülemasehalduri amet likvideeriti 1651 (ajutisel) ja Vabariiklaste frakt. (suurkaupmehed) hakkasid juhtima Hollandi vabariiki (jan de Witt ) , suurem usuline sallivus.
    Välispoliitika 17.saj.
    -17. saj. keskpaiku kuulus Hollandile 75 % Euroopa kaubalaevastikust!
    - 17 saj. algab Vab. sõda Hispaaniaga. liitlane Prantsusmaa (30.a. sõjas)
    - Koloniaalriigi algus (Portugalilit) 1580 -...
    - Kolm sõda Inglismaaga ( 1652 -74): maj. põhjused
    - Prantsusmaa ekspansiivne välispol. hakkas ähvardama Hollandi julgeolekut 17. saj lõpul.
    • 1672 Prantsusmaa ründab Hollandit (Kaitse eesmärgil taastatakse oranje suguv . ülemasehalduri amet.)
    • 1672 Riigijuhiks Oranje Willem Wilhem II
    (1688-1702 Inglismaa William III, kellest saab Prantsuse vastase koalitsiooni juht Euroopas)
    • Rahuleping 1678 (Vanad piirid)
    - Oluline muutus:
    Hollandi populatsioon on nii väike, et riik ei suuda maj. võistelda Inglismaa ja Prantsusmaaga.
    Hollandi merevõimu aeg saab läbi ja maailma juhtivaks mereriigiks tõuseb 18.saj. Inglismaa.
    Majanduselu 17. saj.
    - Antwerpeni asemele Amsterdam , millest sai 17.saj. Euroopa rahanduse ja koloniaalkauband. keskus (1609 Amsterdami pank )
    - 1602 Hollandi Ida-India Kompanii Hankis Hollandile uusi kolooniaid keskuseks on Jaava ( Indoneesia )
    - Kompaniil oma erasõjavägi.
    Vallutused Ceylon (Portugalilt), Malaka poolsaar ja Maluku saared
    - Uus Amsterdam 1626, kaplinna (1652)
    - Naabermaade usuline sallimatus oli kasulik Hollandi majandusele.
    Usulise sallivuse pioneerriik Euroopas.
    - Hollandi reformeeritud kirik (Calvin ja Zwingli) , anabaptistid, katoliiklased, juudid
    Pagulased:
    Portugaali juudud (1580)
    Prantsusmaa Hugenotid (1658)
    - Weber 20 saj. alguses: (Hollandi) kalvinismi (Prot. tööeetika) seos varakapitalismi arenguga ( invest .)
    17.saj. Hollandi Kultuuri Kuldajastu
    - „Kodanlik“ maalikunst
    1. Hollandi koolkond: Realistlikud olustikumaalid, prtreed (eriti grupip.) natüürmortid, mõistupildid (f. Hals , Rembrant)
    2. Flaami koolkond : baroksed allegrooriad, portreed (P.P Rubens )
    - Teadus: Kõrgetasemelised prot. ülikoolid ( arstiteadus , loodusteadused)
    - Hugo Grotius: Rahvusvahelise õiguse rajaja (suri 1645). üldise rahu ja julgeoleku tagamine
    - Filosoof Baruch Spinoza (suri 1677): mõttevabadus ja usuline sallivus („ Ateism “)
    Inglismaa 17.saj. Kuninga ja parlamendi vaheline võimuvõitlus
    • Kuningavõimu tugevnemine Tudorite Henry VII ja Henry VIII ajal (1485- 1547 )
    • Viimase Tudori Elisabethi I valitsusajal (1558- 1603 ) loodakse alus Inglismaa tulevasele maailmaimpeeriumile
    - Usuelu: kindlustas anglikaani kiriku positsiooni (algus 1531,1559)
    - Välispoolitika: Elisabethi üldine kat. vastane poliitika laienes inglismaa ja hispaania omavaheliseks konfliktiks (Holland, Francis Drake) Mary Stuarti hukkamine 1587
    - Sõda 1587-1604: Hispaania „Võitmatu armaada “ kaotus 1588
    - Inglismaast hakkas arenema maailma juhtiv mereriik .
    1587 I ülemerekoloonia asutamine ( Virginia )
    - Majanduslik tõus:
    - 1571 Londoni Börss
    - 1600 Ida_India (Kaubakompanii)
    • Kodanluse ja alamaadi tähtsus kasvab ( lambakasvatus ) ja tõstab parlamendi alamkoja eneseteadvust oluline sisepoliitiline nihe !
    • Kultuuriõitseng ( Shakespeare , Bacon)
    • Euroopa juhtiv protestantlik suurriik
    • Oskuslik valitseja: valitses peaaegu isevalitseja moodi , aga samaaegselt tegi rahuldavalt koostööd parlamendiga
    • Probleem:

    - Neitsikuninganna ei abiellunud. Tal ei olnud järglasest troonipärijat.
    - Inglismaa trooni päris tema sugulane, šotimaa kuninganna Mary Stuarti poeg
    I Stuart-Dünastia esimene periood (1603-48):
    Kuninga ja parlamendi vahelise võimuvõitluse algus (1. maksuküsimus, 2. usuküsimus)
    1. James I (valitses 1603-25)
    - Inglismaa ja Šotimaa vaheline personaalunioon (1603-1707)
    - Usupoliitika: Toetas anglikaani kirikut (puritaanide emigreerumine aglab 1620), katoliiklaste vandenõu mahasurumine 1605
    - Sisepoliitika : Absolutismi pooldaja , parlamendil pole õigust piirata tema kui jumala poolt valitud kuninga võimu.
    - Kuninga tõlgendus vastuolus Inglismaa traditsioonide ja parlamendi enamuse arvamusega !
    - Parlamendi võimu toetasid: Suurkodanuls (City) ja Maaadel ( Gentry)
    - Komistuskiviks uute riigimaksude kehtestamine (Kelle pädevuses?)
    - James I soovib toetada Saksamaa protestante – vajab lisaraha
    Sisepoliitililised vatuolud tekkisid:
    - Usuliste ja poliitiliste eriarvamuste alusel. Laiem kontekst : Inglismaal toimunud Majandusmuutused
    2. Charles I (Valitses 1625-49, Hukati)
    - Sisepoliitika: Absolutismi pooldaja. Areneb avalik konflikt parlamendiga: vajas raha prantuse hugenotide toetamiseks.
    Areneb avalik konflikt parlamendiga:
    - 1628 Petition of Rights (Õiguste Petitsioon ):
    • Kinnitas vanad, magna Chartas (suures vabaduskirjas) 1215 kinnitatud kuningavõimu piirangud:
    1. Kuningal pole õigust määrata uusi makse ilma parlamendi nõusolekuta
    2. Meelevaldsed vangistamised on keelatud
    - „Eleven years tyranny“ (1629-40):
    Parlament laiali, ebaseaduslikud maksud
    - Nõunik Straffordi Earl leidis kaubseid teid uute maksude määramiseks (hukati 1641)
    1635 Ship Money (Laevaraha)
    - Usupoliitika: Toetas anglikaani kirikut, puritaanide tagakiusamine (Independentid =sõltumatud), Šotimaa prebüterlaste mäss 1638, peapiiskop William Laud (hukati 1645)
    - „Lühike parlament “ (1640) – Ei andnud kuningale lisaraha.
    - „Pikk parlament“ (1640-53)
    - John Pym, puritaanide juht parlamendis.
    - 1641 Aasta seadus:
    1.Kuningas ei tohi parlamenti laiali saata ilma parlamendi nõusolekuta.
    2. Kuningas peab kutsuma parlamendi kokku vähemalt iga kolmas aasta
    - Charles I läheb vangistama parlamendi opositsiooni esindjaid (tollal Iirimaal katoliiklaste mäss 1641)
    Sellega algab Inglismaa kodusõda
    II Inglismaa kodusõda ehk puritaanide mäss 1642-48
    Põhjus:
    Parlamendi püüe kindlustada oma võimupositsioon ja Charles I vastuseis parlamendi võimule.
    - Kuningat toetasid:
    Kõrgaadel, osa alamast maaadlist ja talupoegadest ning anglikaani kirik ja katoliiklased.
    - Parlamendi rindega ühinesid: osa maaadlist, kodanlusest ja talurahvast, puritaanid ja šotlastest presbüterlased, suurlinnad , laevastik .
    - Puritaanide armee ja revolutsiooni juht alamaadlik Oliver Cromwell :
    Ümarpead (roundheads) ja talupoegadest Raudküljed (ironsides) – Parlamendi armee
    - Kuninga Armee sõdurid: Kavalerid
    - Otsustav lahing 1645: Charles I sai šotlaste sõjavang, kes anti Cromwelli kätte
    - Parlament puhastati 1648
    - Jäänukparlamendi liikmetest koosnev kohtuorgan mõistis charles I surma ja ta hukati 1649.
    - Inglismaal kaotati monarhia ja maa kuulutati vabariigiks
    III Vabariik Inglismaal
    - Commonwealth
    - Parlamendi ülemkoda likvideeriti, pikk parlament (selle alamkoda ) likvideerus 1653
    - Cromwelli sõjaline diktatuur
    - 1653 uus põhiseadus: Cromwell lordprotektor ehk vabariigi kaitsja (1653-58), Kehtib puritaanide sõjaline diktatuur.
    Sisepoliitika:
    - Iirimaa katoliiklaste mässu mahasurumine (1649-50): Iiri/Inglise vahavaenu algus.
    - Šotlaste mässu likvideerimine ( 1650 -51)
    - Puritaanide elunormid:
    Välispoliitika:
    - Väga edukas!
    - 1651 Navigatsiooniakt = kaupade vedi inglismaale ja inglismaalt lubatud vaid inglise laevadega. Sihitud Hollandi vahenduskaubanduse vastu.
    Tulemuseks:
    I Meresõda Hollandiga (1652-54)
    - Sõda Hispaania vastu (1654-59)
    Inglismaa sai Jamaica saare
    - Cromwell suri 1658
    IV Stuart-Dünastia Restauratsioon (1660-88)
    3. Charles II (valitses 1660-85, C I poeg)
    - Aktiivsemad kuningamõrvarid hukati
    - Taastati monarhia, parlamendi ja anglikaani kiriku positsioon.
    - Vanad probleemid jäid lahendamata :
    1. Usulised vastuolud
    2. Kuninga ja parlamendi vahelised võimupiirid jäid täpsustamata
    - Charles II oli absolutismi ja kat. kiriku pooldaja, kes tahtis valitseda ilma parlamendita.
    Väispoliitika:
    - II Inglismaa ja Hollandi meresõda (1665-67). Inglismaa saab endale uus Uus-Amsterdami (New York ). Sõja tulemus ei rahulda CII, kes sõlmib – 1670 Doveri Salaleping Prantsusmaa kuninga Louis XiV-ga:
    1. CII lubab toetada Prantsusmaa sõda Hollandi vastu (algas 1672)
    2. Lubas Prantslastele, et suhtub pooldavalt sellesse,et Inglismaal taastataks kat. riigiusk
    3. Vastutasuks sai CII Prantsusmaalt suure toetusraha (Hollandi vastase sõja jaoks) – ei pea paluma parlamendilt.
    - Leping tuli avalikuks
    - III Hollandi vastane (1672-74) on Inglismaal äärmiselt ebapopulaarne
    - 1673 Test ACT-Seadus:
    keelas mitteanglikaanidel töötada riigiametites (kehtis kuni 1829) – sihitud troonipärija vastu.
    - Habeas Corpus ACT-Seadus:
    Keelas jälle omavolilised vahistamised ja tagas isikuvabadused
    - Probleem:
    Charles II oli ametlikult lastetu.
    Troonipärija, vend James oli Katoliiklane!
    - Troonipärimisvaidluse osapooled:
    1. Viigid (Whigs) = Kat. Stuartide vastane partei parlamendis, riigivõim kuulub rahvale
    2. Toorid (Tories) = Pooldasid Jamesi õigust troonile („seaduslik valitseja“)
    - Esimesed parteid arenesid Inglise parlamendis 1670.-tel
    - Hiljem 19.saj: Viigid = Liberaalid ,
    Toorid = Konservatiivid
    4. James II (valitses 1685-88)
    - Oli katoliiklane:
    Indulgents ehk sallivusseadus, mis andis usuvabaduse katoliiklastele ja mitteanglikaanidest protestantidele.
    - Talle sünnib poeg, aga inglased ei soovi saada endale kat. dünastiat – kaotab tooride toetuse.
    V „kuulus revolutsioon“ 1688 (Glorious revolution ),
    - Inglise parlament kutsub („Prot. religiooni ja vaba parlamendi kaitseks“) valitsejaks James II ( esimesest abielust ) tütre mehe Oranje Wilhelm (Williami) , kes on protestant ja Hollandi riigipea
    - Wilhelm ja Maria/Mary saabuvad Inglismaale 60 laeva ja 14 000 mehega
    (PUUDUV!!!)
    I Hobbesi Leviathan (1651)
    -Politoloogia alane uurimustöö, kus prooviti ehitada ideaalne riigimudel, mis välistaks anarhia.
    - Parim lahendus = valitseja piiramatu võim ja selline riigisüsteem, mida oleks võimatu kummutada.
    - Üksikindiviid pidi loobuma oma õigustest piiramatu isevalitseja heaks, kes H. arvates suudab kõige paremini lahendada igasugused ühisk. vastuolud
    - Valitseja võimu suveräänsus ja tühistamatus.
    II Locke (1690):
    - Politoloogiline uurimus, kus esitati Lepinguteooria:
    - Valitseja ei saa võimu jumalalt, vaid võimu loovutab talle rahvas lepingu alusel.
    - Leping seob ja kohustab mõlemaid osapooli (isikuvabadused ja omandi kaitse)
    - Ühiskonnaleping = vabatahtlik võimu delegeermine valitsejale
    - Loomuõiguse sätete alusel on valitseja tagandamine võimalik!
    - Aluseks Bill of Rights
    Konstitutsiooniline monarhia ja parlamentarism
    - William III alates ei ole inglise kuningad enam parlamendi seadusandlusesse sekkunud, vaid nad on kinnitanud parlamendi enamuse poolt heaks kiidetud seadused.
    - Parlamentarism algus: Kuningas WIII valis valitsuskabineti ministrid selle partei esindajate hulgast (viikide või tooride), kes oli saavutanud enamuse parlamendi alamkoja valimistel.
    - Valitsuskabinet ei olnud enam kuninga nõuandja ega allunud kuninga tahtele!
    Parlamentarism = riigijuhtimisvorm, mille puhul seadusandlik võim ja täidesaatev võim on üksteisest lahutatud ning täidesaatev võim on seadusandliku kontrolli all (sellest sõltuv=valitsusel peab olema parl. enamuse usaldus).
    18.saj. alguse Inglismaal Saksamaalt pärit Hannoveri dünastia esimesed kuningad ei vallanud hästi inglise keelt.Tulemuseks oli see,et nad jätsid valitsusasjad parlamendi ja peaministri hoolde ning jäid ise kõrvale.
    NB! 17saj. Euroopas loodusteaduste revolutsioon!
    - Inglismaal Empirismi isa Francis Bacon , Isaac Newton.
    Absolutismi areng Prantsusmaal sisekaosest suurriigiks ( 1562 -1661)
    Taust:
    - Peale saja-aastast sõda algab kõrgaadli mõju piiramine Prantsusmaal. (1453)
    - Kuninga võimu tugevnemine
    Charles VIII (1483-1498) Itaalia: sõdade algus 1494 burgundia pärandi tõttu.
    - Francois I (1515-1547)
    - Sisepol. kat kiriku allutamine: 1516 kuningas paneb ametisse piiskopid.
    - Välispol. taotleb Habsburgide võimu piiramist.
    1) kandideerib Saksa keisriks 1519 (valitakse Karl V)
    2) Neli sõda F1 ja K5 vahel (1521-1544)
    - Enamasti Itaalia pinnal (Itaalia sõjad 1494-1559)
    3) Toetab Saksa protestante (Pr-l protestan. tagakiusamine)
    Tulemused: Prantsusmaa ja Habsburgide vastuseis kuni 18.saj. keskpaigani.
    Kõrgrenessansi mõju levib Itaaliast Pr-le
    - paneb aluse Pr. kõrgetasemelisele õukonnakultuurile.
    1. 1562-98 Hugenotisõjad (8)
    - Varem oli kalvinistidest Hugen. 1/6 pranstl. tagatud piiratud õigused (I kogudus 1523)
    - Kalvin . kodandlus ja aadek eriti Edela-Prantsusmaal.
    - Peale tähtsa Bourbonide -suguvõsa pöördumist kalvinismi omandas poliitilise mõõtme (Hugenotid=Vandeseltslased). Vastaspoolel kat. guised (Kirde- ja Põhja- prantsusmaal), Valois-dünastia
    - Hispaania toetab Guise´de poole, Inglismaa ja Pfalz toetavad Hugen.
    - 1570 St.Germaine rahu: Hugen. saavad 4 tugikohta.
    - Pärtliöö veresaun :
    Kuninganna Catarina De´Medici tütre ja Navarra Henri pulma järel tapetakse 20 000 – H. kaotavad õigused.
    - Abielu kaudu saab Hugenot Navarra Henrist (Bourbon) Prantsusmaa seaduslik troonipärija!
    - 1584 kat. Pariisi liiga (Guise´id) sõlmib navarra henri vastase liidu hispaaniaga.
    - 3 sõda
    2. (Navarra Henri IV de Bourbon) valitses 1589 - 1610 ,mõrvati)
    -Bourbonide dünastia algus (kuni 1792) ( 1814 -30)
    - Oskuslik poliitik , kes teeb sõdadele lõpu
    I 1593 asutub kat. usku
    II 1598 Nantes edikt (kuni 1629,1685):
    Prot. tagati südametunnistuse vabadus,
    Piiratud kultusevab. oma provintsides,
    Pol. võrdõiguslikus
    Kindlus.tugipunktid (riik riigis:100)
    III 1593 Rahu Hispaaniaga (Jesuiidid)
    - Prantsusmaal hakkas arenema uusajale iseloomulik „Ühtne rahvusriik“ ja tugev keskvõim.
    - Absolutismi algus: H IV soovis teha Prantsusmaa kuningavõimu sõltumatuks: kat. kirikust ,
    riigiseisustest
    (Generaalstaatidest = riigipäev)
    Parlamentidest (kohtuorganid)
    - HIV ei kutsu kokku riigipäeva (21.a)
    - Merkantilism , koloniaalmajandus.
    (1608 Quebec ) Manufaktuurid
    - Maksusüsteemi ei reformita: aadli maksuvabadus, riigimaksud talup., efektiivne maksukogumine.
    - riigikassas kullareserv
    - välispol. liitlased saksa protestan. ja türklased
    - Rahvalik kuju.
    3. Kardinal Richelieu (val. 1624-42)
    - Loius XIII (1601-43, valitsejaks 1610)
    - Viimane riigipäev 1614 (järg 1789)
    - „ Verine Kardinal“ on 18 aastat Prantsusmaa tähtsaim minister
    - tema eesmärgiks on riigivõimu koondamine ja tsentraliseerimine , absolutism
    - Sisepol. „sisevaenlaste“ = kõrgaadli ja hugenotide allutam.
    - 1629 Hugenotidele antud pol. õiguste tühistamine (la rochelle)
    - Kuningliku provitsiaalvalitsuse loomine: idendantid – kontroll !
    - Loodi alaline kuninglik armee + sõjalaevastik !
    - välispol. saksa prot. toetamine (Habsburgide haardest pääsemiseks)
    - Vestfaali rahu teeb Prantsusmaast Mandri-Euroopa juhtiva suurriigi.
    - Finantsraskused: riigiametite müümine
    - Merkantilism, manufakt.,kompaniid,
    - Prantsusmaa akadeemia (1635): kunst ja teadus
    - Ühtlustada,unifitseerida
    4. Kardinal Jules Mazarin ( 1643 -61)
    - Alaealine Loius XIV (sünd. 1638)
    - Itaallane M on juhtiv minister 18.a.
    - M vastu kõrgaadel: fronde mäss 1648-53. seejärel
    - Algab lõplik Prantsuse kõrgaadli Pol. tasalülitamine. (Kaovad aadlite lossid ja erasõjaväed.)
    - M tegutseb R vaimus !
    - Nõtke diplomaatia kehastus
    - 17.saj. keskpaiku algab „Prantsuse ajastu“ poliitika ja kultuuri alal
    - Välishegemoonia: vestfaali rahu, rahu Hispaaniaga 1659: Hisp .allakäik
    5. Päikesekuningas Louis XIV
    - Kehtestab absoluutse monarhia, mille teoreetikud
    I Jean Bodin (1579):
    Esitab riigivõimu suveräänsuse mõiste = on jagamatu ja tühistamatu ja kuulub valitsejale. Rahvas on pöördumatult loovutanud oma õigused valitsejale. Absoluutne riigivõim kehastub kuningas, kelle võimu ei tohi piirata. – piiramatu absolutism.
    I Piiskop Jacques Bossuet (Louis XIV õukonnajutlustaja):Kuningas on saanud oma võimu jumalalt! ilmal. võimuorganitel (nt. riigipäeval) pole õigust piirata jumaliku valitseja võimu.
    - Hobbes leviathan
    • Tulemus: Louis XIV: „Riik , see olen mina! (Tegelikult Voltaire iseloomustus)

    - Bossuet : (Üks kuningas,üks usk,üks seadus)
    1.Louis XIV õukondlik absolutism
    - Absolutismi kõrgaeg Prantsusmaal.
    - Louis „Jumala silmaga nähtav kehastus maa peal“, kellel polevalt inimlik. nõrkusi.
    - Ministrid on kuninga isiklikud usaldusisikud, kuninga ainuisikulised korraldused.
    - Eesmärgiks Prantsusmaa juhtivpositsioon (hegemoonia) Euroopas.
    - Kogus kõrgaadli versailles lossi, mis on Prantsuse kassitsism!
    - Hiilgav näide ( mansart ): seest pillavalt luksuslik , geomeetriline park „Prantsuse stiilis“. pol.keskus kuninglik magamistuba .
    - Õukonnaaaadel, kes säilitas maj. privileegid (maksuvabaduse)
    - Prantsusmaa keel ja kultuur (mood, haridus ja luksuskaubad) vallutavad Euroopa!
    2. Usupoliitika: Ühtlane Prantsusmaa, kus ei jätku ruumi vähemustele
    - 1685 Nantes´i edikti usuvabaduse tühistamine (250 000-500 000 pagulast) – löök prantsusmaa majandusele
    - Kat. riigikiriku allut. kuningale
    3. Sisepoliitika
    - Valis endale Häid nõuandjaid ja ametnik. tõstis tippu kodanl. päritoluga mehi (Vab.aadlist)
    - Provints. riigihalduses kõrvuti:
    I Vana feidaalne kord
    II Tsentraliseeritud riigihaldus (intendantid)
    - Uus alam teenisaadel (kod.päritolu): Ostis endale riigiameti, sai maksuvabaduse
    - Kehtib vana seisuslik korraldus, vaid pol. õigused puuduvad.
    - Nõrkus: Maksupoliitikat ei reform .
    I Aadel ja vaimulik seisus maksudest vabad
    II Kodanlus kosus (merkantilism)
    III Talupoegade tuludest maksudeks 60-70%,
    - Toimetulekuraskused!
    • Maksudekogumine efektiivsemaks

    PUUDUV OSA !
    -Riik juhtis ja valvas väliskaubandust!Manuf. ja kompaniide riiklik subsideerimine
    - Colbert kahekordistas riigi sissetulekud ilma maksureform.
    - Sissetulekud vaja: sõjaväe,halduse ja õukonna jaoks
    5.Sõjaväereformid
    - Tulemus: Prantsusmaa sõjavägi on suurim Euroopas
    - Eesmärgiks: Prantsusmaa hegemoonia mandri-Euroopas
    Vallutuspoliitikia teostamine
    - Prantslasi 18milj. kellest alalise armee ridades 200 000 meest (300 000).
    - Armee seoti kokku tsentraliseeritud riigistruktuuriga
    - Kasarmud, munder , riik korraldas varustamise, eriväeosad, teenistusastmik, aadlikest ohvitseride jaoks sõjakoolid.
    - Tulemuseks: Tugev ja distsiplineeritud sõjavägi, parim ja suurim armee kogu maailmas.
    - Negatiivne: Kulukas ja kurnav majandusele.
    - Relvastuse ja kaitserajatiste täiustamine: Vauban arendab tähekujulised bastionid, piirile kaitsekindluste vöönd.
    6.Välispoliitika
    -Eesmärgiks: Hegemoonia ja kujundada strateegiliselt soodsad „loomulikud“ piirid Idas ja Põhjas (Reini piir)
    - Liitlaste ostmine abirahadega ( Subsiidiumid , nt.Rootsi) – Diplomaatia
    - Louis XIV sõjad:
    1.Devolutsioonisõda Hispaania vastu (1667-68), ajend Flandria devolutsioonireegel. Prantsusevastane koalitsioon: Hispaania, Holland, Inglismaa ja Rootsi.
    Tulemus: Prantsusmaa saab mõne Flandria linna endale.
    2.Rünnaksõda Hollandi vastu (1672-78). Põhjused:kättemaks, Hollandi usuline sallivus ja kaub . rivaliteet.
    • Doveri salaleping: Inglismaa, Rootsi ja Baier toet. Prantsusmaad.
    • Hollandi päästab tammide avamine .
    • Oranje wilhelmist kujuneb Louis XIV sihikindlam vastane: Suur Prantsuse-vastane liit (Holland,Habsburg-riigid Hispaania ja Saksa keiser, brandenburg)
    • Tulemus: Prantsusmaa saab endale Hispaaniale kuulunud piirkondi Elandriast ja Franche Comtˇe (Šveitsi piiril )

    3. Prantsusmaa reunioonipoliitika Reini piiriala „Rahumeelseks“ hõivamiseks= apelleeritakse keskaegsetele feodaallepingutele, mida tõlgend. meelevaldselt Prantsusmaa kasuks
    • Saksa keisri käed seob Türgi oht Idas
    • „Legaalsed“ kohtuotsused
    • 1681 Strassburg (Strasburg)

    4. Pfalzi sõda (1688-89), ajendiks vennanaise „Pärandi“ nõudmine.
    • Oranje Wilhelm/William III kogub jälle suure Prantsusmaa-vastase liidu (Saksamaa keiser,Hispaania,Holland ja Inglismaa).

    Tulemus: Prantsusmaa kaotab osa reunioonivallutustest, aga Strasbourg ja Elsassi tuumikalad.
    5. Hispaania Pärilussõda (1701-1713/14)
    I uusaja „Maailmasõda“ ei too mingit kasu Prantsusmaale.
    Vastased: Inglismaa,Holland,Austria,Preisimaa, Portugal
    Louis XIV regioonivallutused:
    • Flandria tuumikalad, Franche Comt´e ja mitmed reiniäärsed piirkonnad
    - Sõjad on kurnavad Prantsusmaa majandusele.
    6. Kultuurielu
    - „Prantsuse vaim“ vallutas P-le rohkem alasid kui Prantsuse relvad !
    - Prantsuse kultuuri suur sajand
    - Prantsuse Kultuurihegemoonia (17-18saj.) on valitsusringkondade teadliku ja sihikindla tegevuse tulemus
    - Riik (Kuningas) juhtis ja toetas P. kultuurielu
    - P.Akadeemia tähtsaim ülesanne on Prantsuse keele hoidmine ja arendamine ja „Hea Maitse“ kujundamine
    - Ideaaliks Prantsuse klassitsism : lihvitud väljendusviis, ülev ja väärikas stiil, antiigi eeskuju.
    - Preemiad, pensionid , karistused
    - Prantsuse keelest sai Euroopa eliidi suhtluskeel .
    - Prantsuse ilukirjandus, eriti draamakirjandus :
    1. Pierre Corneille : El Cid, tragöödiad.
    2. Jean Racine: (suri 1699): heroilised kangelastragöödiad Rooma antiigi ainetel , L.XIV ajaloolane
    3. Moliere (1622-73): Erandlik meister, kes on ka tänasel päeval ajakohane !
    - Kirjanik ja näitleja ja trupijuht
    - Karakterkomöödiad sisaldavad palju kriitikat nt:
    Tartuffe (Vagatsemise taunimine)
    Ebahaige (Arstide küündimatus)
    Kodanlasest aadlimees (Tõusikluse satiir ), naeruväärset kenitlejad.
    - Taunis igasugust silmakirjalikust ja teesklemist, üldinimlikud nõrkused.
    - Rajas Come´die-Francaise
    - Omal ajal ebasoosingu ohver.
    - Kujutavas kunstis väljendus ortodoksne keskvõimu vaim: oli isevalitsuse teenistuses, suursugune hiilgus
    - Õukondlik kunst: kõrgest soost isikud (antiik-mütoloogilises) rõivastuses
    - Poussin
    - Arhitektuuris Prantsuse klassitsism
    - Rene Decartes (s.1650):
    • Uusaja filosoofia rajaja
    -Analüütiline meetod, autoriteetidest vabanemine: „Cogito, ergo ,sum“: Mõtlen , järelikult olen.
    - Matemaatik:analüütiline geomeetria
    - Loodusteadlane
    - Jesuiitide kasvandik, elas Hollandis, suri Rootsis.
    Hispaania Varauusaja alguse suurriik.
    - Kelle võim devalveerub 17.saj.
    Vajadus ühendab konsolideerida!
    • Hispaania riigi kujunemine: Kat. valitsejate kastiilia Isabelli ja Aragoni Fernando II abielu (1469) – Kuningavõimu tugevdamine
    • Rekonkista (Tagasivallutamine) võit (Granada 1492): Ristitud vs Araablased (711-...)
    • Inkvisitsioon ! Hispaaniast saab fanaatiliselt religioosne maa, kus töö tegemist peetakse ristitutele ebaväärikaks tegevuseks!
    • Keskaja esindusnõukogude hääbumine.

    - 16.saj. Hispaania mood ( riietuses ) ja etikett valitseb Euroopa õukondades (eeskuju burgundiast)
    - Kultuuri õitseng: kirjandus Cervantes (suri 1616 ), maalikunst Eö Greco ja Velasquez
    - Madeavastusperioodil. (A.1500 paiku) olid Hispaania ja Portugal Euroopa juhtivad suurriigid,kes rajasid võimsad koloniaalimpeeriumid.
    - Hispaania valdused : I Lõuna- ja Kesk-Ameerika ( Mehhiko 1519-21, Peruu 1530.tel), Lääne- India saared.
    - Konkistadooride kullahimu ( Cortes ,Pizarro)
    II Filipiinid (1565)
    III Itaalias Sitsiilia , Napoli (1504), Milano (1535), ( Sardiinia )
    IV Portugal (Personaalunioon 1580-1640)
    V Hispaania madalmaad (habsburgidele 1477, Hispaania Habsburgide harule 1556)
    Fernando ja Isabeli tütrepoeg
    - Habsburg-monarh Karl V (1500-58):
    1. Madalmaade Hertsog ( 1506 -56)
    2. Hispaania kuningas (1516-56) Carlos I
    3. Austria valitseja (1519-21,loobus oma venna kasuks) ertshertsog
    4. Saksa Keisririigi (valitud) keiser (1519-56)
    - Oli Vastureformatsiooni oluline kuju. Peale Augsburgi usurahu (1555):
    • Pettunud Karl V loobus Hispaania troonist oma poja Felipe II kasuks ja Saksa Keisritroonist oma venna Ferdinand I kasuks.(Habsburgide Dünastia Saksa ja Hispaania harud)

    Karl V poeg:
    Felipe II (1556-98) kat.usu kaitsja:
    - Madalmaade Hollandi alade vabadussõda (algus 1568,1581)
    - Meresõjas kaotus Inglastele: „Võitmatu armaada“ häving 1588.
    Hispaania ei ole enam Maailma merede valitseja!
    - Hispaania sekkub Prantsusmaa hugenotisõdadesse.
    - Võitlus Türklaste vastu (võit 1571 – Leganto merelahing )
    - Suured sõjalised väljaminekud
    Majandus:
    - Ameerika kuld ja hõbe voolavad Hispaaniasse, jõukuse alus ! – Raha ei investeerita.
    - Majanduslik allakõik:
    1. Juutide väljasaatmine
    2. Moriskide (ristitud Maurid), kes on käsitöölised ja talumehed)
    3. Maailmakaubanduse keskus nihkub vahemerelt atlandile, lõunast põhjapoole. Kasulik Hollandile ja Inglismaale, mitte Hispaaniale.
    4. Inflatsioon algab ja väärismetallide sissevedu kahaneb 16.saj. lõpul.
    5. Majanduse karm maksustamine (Felipe II)
    - Hispaania majandus sattub kriisi 17.saj.: Majanduslik allakäik!
    - Hispaania kaotab 17.saj. Euroopa juhtiva suurriigi staatuse: Uued mere- ja koloniaalriigid Holland ja Inglismaa.
    Mandri-Euroopa juhtivaks riigiks saab 17.sak. Prantsusmaa (Püreneede rahu 1659)
    Hispaanias ei ole reformatsiooni: tulemuseks vaimne piiratus ja mentaalne allakäik 17.saj.
    Hispaania on 17.saj. Euroopas taandarenev, degenereeruv suurriik!
    Hispaania pärilussõda (1701-1713/14)
    - I uusaja „Maailmasõda“
    - Hispaania viimane Habsburg monarh Carlos II (1661-1700) on geneetilise degeneratsiooni toode (nõdrameelne,keerulised tervisehäired ja kohutav välimus)
    - Oli abielus Louis XIV vennatütrega, abielu oli lastetu.
    - Probleem: kes saab endale Hispaania trooni?
    - Nõudmised esitavad :
    1. Saksamaa Habsburg-Keiser ja Austria valitseja (kelle abikaasa oli Carlose õde)
    2. Prantsusmaa bourbon Louis XIV (Kelle I abikaasa oli C poolõde)
    3. Mõlemad alternatiivid Hollandi julgeoleku seiskohalt ohtlikud!
    4. Inglismaa seisukoht: Hispaania-Saksamaa (Austria) või Hispaania-Prantsusmaa suurriigi tekkimine tähendab Hegemooniat mandri-Euroopas ja hävitab tasakaalu – Uue maailmariigi oht.
    - Enne oma surma tegi Carlos II testamendi: Ta pärnadas Hispaania trooni Louis XIV pojapojale Anjou Philippele.
    ehk Bourbonide dünastiale. P saab endale Hispaania trooni 1700.
    - Hispaaniast on kujunemas päikesekuninga nukuriik: nt. Prantsusmaa nõuab: enda käsutusse Hispaania sadamaid
    - Kindlustusi Hispaania madalmaade aladelt (Belgia flandriast)
    - Hispaania orjakaubanduse monopoli
    - Lisaks Louis XIV nõuab, et Inglismaa troon peab kuuluma kat. Stuartite suguvõsale (Inglismaa personaalunioon Hollandiga, valitseb Oranje William III)
    Tulemuseks sõda !
    - Algab Austria sünnakuga 1701a. kevadel
    - (Mandri-) Euroopa välispoliitika juhtivpõhimõte vestfaali rahust alates: Tasakaalupõhimõte.
    - Tasakaalupoliitikat segavad eelkõige Prantsusmaa (Louis XIV) hegemooniataotlused.
    1701.a. sügisel
    - Tekkib Prantsusmaa ja Hispaania (Bourbonide hegemoonia) vastane suur allians: Inglismaa,Holland,Austria-Saksa Keisririik, Preisimaa, Hannover , Portugal ja Savoia (Itaalias)
    - Prantsusmaa poolel on Baier, ametlik Hispaania
    - Sõda Lääne-Euroopas algab 1701 ja on ulatuslik ja hävitava iseloomuga .
    - Lahingud mitmel rindel:
    Hispaanias (kodusõda),Itaalias,Lõuna-Saksamaal, Madalmaades, Kolooniates (Floridas,Uus Inglismaal)
    - 1704 Inglased vallutasid Gibraltari (kuulub nendele ka praegu) ja võtsid vahemere enda kontrolli alla.
    - Prantsusmaa on 1708 täiesti kurnatud , järgneb veel näljahäda (saak ebaõnnestub)
    Sõja lõpetavad kaks rahulepingut:
    I 1713 Prantsusmaa sõlmis Utrechtis rahulepingu Inglismaa, Hollandi Preisimaa, Savoia ja Portugaliga.
    II 1714 Prantsusmaa sõlmis Rastatis rahu (Saksa Habsburg-keisriga) Austriaga, veidi hiljem Saksa keisririigiga Badenis.
    Sisu:
    1. Bourbonide dünastia jäi Hispaania troonile ja neile jäid Hispaania kolooniad .
    2. Määrati, et sama isik (bourbon) ei tohi olla nii Hispaania kui ka Prantsusmaa valitseja (Personaaluniooni välistamine)
    3. Austria Habsburgid said endale ispaania Madalmaad (Belgia) ja Itaalia maavaldused (Milano,Sitsiilia,Napoli).
    4. Savoia sai endale Sardiinia.
    5. Inglismaa jättis endale Gibraltari (Vahemere kontrollimine) ja Hispaania ameerika koloniate orjakaubanduse monopoli 30 aastaks ( tulus tehing)
    6. Preisimaa sai endale lisamaavaldusi reinimaalt.
    7. Prantsusmaa loovutas Inglismaale alasid Põhja- Ameerikast (Kanadast): mh. New Foundland, Nova Scotia,Hudsoni lahe.
    Tulemused:
    - Jagati Hispaania valdusi (Belgia,Itaalia alasid, Gibraltar ). Võidavad Austria ja Inglismaa, kaotavad Prantsusmaa, Hispaania.
    - Briti tasakaalupoliitika võit !
    - Suurbritanniast saab vaieldamatult maailma juhtiv mereriik (algus juba 1558. kuni 20,saj.)
    - Holland ei pidanud enam kartma Prantsusmaa ja Hispaania nõudmisi (Hispaania madalmaade = Belgia loovutamine Austriale sobis nii Inglastele kui ka Hollandlastele)
    - Hispaania kaotas lõplikult suurriigi staatuse. Ei mõjuta sellest alates Euroopa poliitikat.
    - Prantsusmaal majandusraskused, Louis XIV valitsus ebapopulaarne ( sureb 1715 ), selgub et Louis XIV on maj. laostanud riigi ja vaimselt lömastanud oma alamad !
    Suur Põhjasõda (1700-21)
    Põhjus:
    - Nõrgenenud Suur-Rootsi maavaldusi himustavad endale naaberriigid Venemaa, Taani ja Poola-Saksimaa, kes sõlmivad
    - Omavahel Rootsi-vastase liidu 1699 ( vahendab Liivimaa patkul )
    - Rootsi riigis suur näljaaeg (1695-97)
    - 15 aastane ainuvalitseja Karl XII saab endale trooni 1697
    - Taani soovib tagasi vallutada Lõuna-Rootsi maakonnad
    - Saksi-Poola unioonriik soovib saada endale Liivimaa.
    - Venemaa soovib pääseda läänemerele ja tahab saada endale ingerimaa , kuna Venemaa tsaar Peeter I (1689-1725)
    - Soovib arendada venemaast moodsa euroopaliku riigi.
    - Välismaalaste abil (Saksa,šoti immigrandid)
    Laevastik ja armee (
    • NB! Venemaa on uusaja algusest saadik tsentraliseeritud riik, kus paralleelselt moodsa riigia on arenenud talupoeg sunnismaisus

    Olulised sõjasündmused:
    - Saksi-Poola väed piiravad sisse Riia linna (Veebruaris 1700a.) ebaõnnestuvad
    - Taani Rünnak ebaõnnestub: Taani-Rootsi rahuleping 1700
    - Karl XII pöörab oma armee itta: Peter I on sisse piiranud Narva linna.
    Narva Lahing 1700 on Rootsi armee hiilgav võit.
    - Seejärel teeb Karl XII saatusliku vea: pöördub Saksi-Poola aladele viieks kuueks aastas ja jätab venemaa suuna hooletusse.
    - P1 saab lisaaega ja ta võtab õppust (Armeereformid,relvastumine)
    - PI alustab võimuhaaramist baltikumis (1701) ja Soomelahe põhjas Ingerimaal (1703), kuhu P1 asutab ankt Peterburgi (Peterburi) linna 1703 (väljaspoole riigipiire kuni aastani 1721!) Venemaa pealinn 1712 -1917.
    - 1707 Karl XII lahkub Poolast (rahuleping 1706) ja suundub itta
    - Otsustav lahing Poltaava lahing (1709) Rootsi armee kaotus ja Venemaa hiilgav võit. Suur-Rootsi hävingu sümbol!
    - Karl XII põgeneb allesjäänud 1000 sõduriga Türki, kus veedab 5 aastat (1709- 14)
    - PI jätkab Rootsi alade hõivamist: Baltikumi alad (Pärnu langeb 1710) ja Soome okupeerimine: Viiburi vallutamine (1710, „Suur vaenuaeg“ 1713-21.
    - Venemaa on vallutanud Ingerimaa, Baltikumi ja Soome (1701-13)
    - Saksi-Poola ja Taani alustavad uuesti sõda Rootsi vastu, nendega ühinevad Hannover ja Preisimaa.
    - Karl XII saabub Rootsi tagasi 1715 ja soovib vallutada kompensatsiooniks Norra 1718 (ebaõnnestub).
    - Karl XII langeb 1718 Norras
    - Rootsis loobutakse absolutismist (kehtis 1680-1720)
    Rahulepingud:
    1. Hannover (1719) ja Preisimaa (1720) saavad endale lõviosa Rootsi Saksa maavaldustest.
    2. 1720 rahulepingud Taani ja Poolaga piirid ei muutu!
    3. Uusikaupunki rahuleping Venemaaga (1721), Rootsi kaotab venemaale
    PUUDUV OSA !!!
    Osmanite impeeriumi areng
    - Moslemitest türklased tungisid väike- aasiasse , kus nad hakkasid vallutama bütsantsi alasid (13.saj.)
    I Suur Ekspansioon (14.saj.)
    - 1301rajati osmantite riik (püsib kuni 1922)
    - 14.saj. türklaste ekspansioon anatooliasse ja balkanile ( kosovo lahing 1380 )
    II Ekspansioon (15saj, II poolel)
    - 1453 Konstantinoopoli vallutamine, millest sai Istanbul ja osmantite riigi pealinn,
    (Ida-Rooma likvideeritakse)
    - 15saj. II poolel jätkuvad vallutused Balkanil : mh. Serbia , Kreeka , Albaania: Türgi kristlatel usuvabadus.
    III Ekspansioon (16.saj. I poolel) : Tippajastu
    - Võidukas Sultan Suleiman II Suur 1520-66
    - Vallutatakse mh. Süüria, Araabia ,Egiptus, Rhodos ,Pärsia, Bagdad ,Laevastik vahemerel.
    - 1526 Ungari vallutamine ! (va. lääneosad jäid Austriale) ¾
    - Kristliku Euroopa enesekaitse Austria (Habsburgide) juhtimisel.
    - Esimest korda ulatuslik Türklaste hädaoht Euroopa südames
    - 1529 Viini piiramine (Päästab Karl V)
    - 1571 Lepanto merelahing: moslemid kaotavad pühale liigale (Hispaania,Rooma,Veneetsia)
    - Allakäik: Taganemine Pärsiast.
    IV Ekspansioon (17.saj. II poolel)
    - Türklased takistasid poolautonoomsel Transilvaanial (ungarlastel) lahtilöömist (1660)
    - Osmanite riik kuulutas sõja Austriale 1663 (Ungari lääneosa kuulus Austriale, nn „ Ennetav löök“):
    - Teine suur türklaste pealetung Kesk- Euroopale (1663-64, 1683 -1699), I 1520ndtel
    ehk Autria – Türgi sõda
    - II Viini piiramine 1683 (Päästab rahvusvaheline abi ja poola kuningas Jan Sobieski)
    - Püha Allians (Austria,Ungari, Venezia ja Venemaa)
    -1699 rahu: kogu Ungari kaotamine Austriale
    -1700 Venemaa sai Aasovi
    - Türgi allakäik
    18.saj II poolel Venemaa ekspansioon ja 19.saj. Balkani õigeuusklike vabastamine Türgi ikke alot (nt. 1783 kaotati Krimm , 1812 Bessaraabia/Moldaavia, 1821 Kreeka,1878 Rumeenia,Serbia ja Montenegro, 1913 kaotati viimased alad balkanil..
    Osmanite Riik – Tugev sõjavägi!
    - Paljurahvuseline !
    - Ei viida läbi Türgi kristlaste islamiseerimist (5.milj.)
    - Oluline on maksude kogumine!
    - Vähemusrahvustel oluline positsioon halduses, majanduses, sõjaväes ja orjadena haaremis.
    - Kurikuulsad Janitšarid: kristlastelt äravõetud poisid, kellest kasvatati fanaatilised moslemi võitlejad (14.saj. alates maks)
    - Sultan, Suurvesiir – autokraatia
    - Kristlaste arvates türklased on julmad võõrausulised, salapärane riik (võrld. venemaaga)
    - Kõrgetasemeline kultuur, mis aga kivistub ja ei suuda uueneda (moderniseerimise probleem 20.saj. alguses: noortürklased)
    Austria areng suurriigiks (Kuni 1780.a.)
    - Austria = Habsburgide pärilik pärisvaldus keskajast alates ( kuni 1918), algus 13,saj 1453 Erthertsogkond.
    - 1440 Habsburgid saavad enda kätte ka püha-Saksa-Rooma keisririigi trooni (kuni 1806), Saksa kuurvürstid valivad Saksa keisri ehk keiser on valitav.
    - 16 saj. hakkab devalveerumia Saksa keisri tegelik võim.Hävitava löögi Saksa keisri võimule annavad usupuhastus ja kolmekümneaastane sõda.
    - 16.-17. saj Kasvab Sakasmaa aladel territotiaalvürstide võim.
    - Alates vestfaali rahust on Saksa vürstiriigid, mis koos riigilinnadega moodustavad Püha-Saksa-Rooma keisririigi praktiliselt iseseisvad..
    - Habsburgide Saksa keisririik eksisteerib vaid paberil.
    - Saksa vürstiriikide hulgas hakkab arenema kaks uut suurriiki: kat. Austria ja veidi hiljem Prot. Brandenburg-Preisimaa.
    - Juba uusaja alguses on Austria Saksamaa tähtsaim vürstiriik.
    - NB! Austria keisririik asutati alles 1804 ja varsti peale seda likvideeriti Napoleoni survel Vana-Saksa-Rooma keisririik 1806 (Austria muutus Austria-Ungari Kaksikmonarhiaks 1866)
    - 19.sak alguses rajatud Austria keisririik formeerus ja konsolideerus olulisel viisil eelnenud 18.saj. jooksul.
    - 18.saj Austria vürstiriigi moodustasid kolm omaette Habsburgide pärisvaldust:
    I Tuumikala Austria (Tänapäeva Austria alad), habsburgide vana pärisvaldus.
    II Böömimaa (Tänapäeva Tšehhi riik).
    Allutati 30.aastase sõja ajal Habsburgidele. Varem oli böömimaa kuningas valitav, alates 1648 kuulus böömi troon habsburgidele.
    III Ungari Ungari oli keskajal võimas sõltumatu riik , mille iseseisvuse likvideeris Türgi. Raskes välispoliitilises olukorras said Habsburgid enda kätte Ungari lääneosad 1526, idaosad jäid Türklaste kätte. 1699 rahuleping andis Habsburgidele kogu Ungari.
    1687 Ungari riigipäeva seisused otsustasid anda Ungari trooni Habsburgide-Dünastiale (Seni oli Ungari kuningas olnud valitav, nüüd pärandati troon habsburgide suguvõsas isalt pojale)
    Ungari allutamise lugu: Suur Austria-Türgi sõda (1683-99)
    - 1525 Lääne-Ungari alad Austriale.
    - 1606 kinnitati Austria Ungari alamate Usuvabadus.
    - 17.saj. II Poolel hakkas Austria keskvalitsus sunniviisiliselt pöörama Ungari protestante kat. usku.
    - Prot. Ungari kõrgaadel on rahulolematu.
    -l-Unagri aadel alustab mässu (1683): Nad kutsuvad appi võõrausulised türklased, kuna Türgile alluvatel Ida-Ungari aladel on usuvabadus.
    - Ungarlasi toetab Habsburgide peavaenlane Prantsusmaa.
    - 1683 algab Türklaste edukas pealetung:
    Austria pealinna Viini piiramine 1683
    - Habsburg-keiser ja Rooma paavst pöörduvad abipalvega Euroopa ristirahva poole, kuna muhameedlased on tungimas ristitud euroopa sdamesse.
    - Euroopa „päästab“ Poola kuningas Jan sobieski koos oma abivägedega.
    - Seejärel Austerlased „vabastavad“ kõik Ungari alad Türgi alluvusest (1687)
    - 1699 rahuleping Autria ja Türgi vahel:
    Austria sai endale kõik Ungari alad (ka Transilvaania)


    PUUDUV OSA !!!


    - Tugeva riikluse ideoloogia:
    - FWI „ Preisi riigirahvuse õpetaja“, kes nõudis alamatelt täielikku kuulelikust (Taust Luteri usus)
    - FW1 on ise eeskujulik „tööspilegas“
    - Rahvuslik voorus: Kohusetunne (Ülesannete täitmisel)
    - Lerne leiden ohne zu klagen!
    - Kuninga käsud realiseerib efektiivne ametnike „armee“.
    - Kehtestati finantskontroll (Maksude laekumisel)
    - Tsentraliseeritud riigihaldus
    - Lääne-Euroopa efektiivsem isevalitsus !
    - Vastutasuks sai aadel endale „Vabad käed“ pärisorjadest talupoegade suhtes ning kõrged riigi- ja sõjaväeametid
    - 1717 määrus asutada rahvakoole talurahvale (usk ja armee)
    - Merkantilistliku majanduspoliitika eesmärgiks on suure armee finantseerimine.
    - Arendab põllumajandust ja manufaktuure
    - Austriast saabuvad prot. põgenik.
    FW1 Reformidel on pöördeline tähendus 18.saj. tingimustes: - 27 aastaga sai väikesest ja hajutatud Preisimaast võimas võimuriik.
    - Saavutus: Riigi väljaminekud ja sissetulekud olid tasakaalus.
    - Preisimaal ei esine rahulolematust !
    (1730ndatel on austria sisemiselt nõrk)
    FWI poeg Friedrich II Suur ( 1740 -86) tõstis oma aktiivse välispoliitikaga preisimaa Euroopa suurriikide hulka!
    Noorusaastad : 1712- 1730
    • Friedrich oli laia silmaringiga vaimne isik: huvi filosoofia ja kunsti vastu
    • Lihtsakoeline isa ei väärtustanud poja intellektuaalset tegevust, vaid proovis seda takistada
    • 1730

    Friedrich saab praktilise väljaõppe riigiteenistuses (2.a. alamametnikuna) ja huvitub riigihaldusest
    • Poliitilise abielu sõlmimine
    • Teenib Preisimaa armees
    • Raske nooruse tulemus: F areneb vastupidav, töökas ja kohanemisvõimeline troonipärija.

    Filosoofilise palge avaldumine
    • 1736 sai oma õukonna ja õiguse pühenduda filosoofia ja kirjanduse õpingutele
    • F alustab eluaegset kirjavahetust prantsuse valgustusfilosoof Voltairega, kes külastab FII õukonda ja levitab tema mainet
    • F tunneb siirast huvi 18.saj prantsuse valgustusfilosoofia vastu ja proovib ellu rakendada paljusid selle ideaale oma valitsusperioodi jooksul.
    • Valgustusfilosoofia valikuline rakendamine !

    Friedrich II valgustatud valitsemise filosoofiline alus
    • Avaldas anonüümselt kaks riigifilosiifilist teost prantsuse keeles ( 1737 : Antimachiavell,1740) -... Teostes väljenduvad valgustatud absolutismi põhimõtted.
    • Valitseja on saanud oma volitused oma rahvalt mitte jumalalt
    • Hea valitseja eesmärgiks on ühendada riigi prioriteet valgustuse inimlikkuspõhimõttega
    • Avaldas ka hiljem valgustuse vaimus kirjutusi, milles toetus moodsale ideoloogiale.

    Friedrich II riigifilosoofiline tõlgendus
    • Lepinguteooria tõlgendus: kuna rahvas ja valitseja on sõlminud kokkuleppe, kuulub võim täielikult valitsejale.
    • Valitseja kohustus on olla „Oma rahva-riigi esimene teener“, kes valitseb mõistlikult“
    • „Mitte midagi rahva arvel, kõik rahva heaks“
    • Uus absolutismi põhjendus: ratsionaalne mõistus: rahva ja kuninga vahel valitseb „Mõistlik tööjaotus“ ... Üks valitseb arukalt, teised alluvad tema määrustele.
    • Tulemus sama kui 17.saj abs. puhuhl: range isevalitsus!

    Friedrich II kui valgustatud absolutismi eeskuju
    • Reklaamis ennast kui eeskujulikku valgustatud monarhi
    • Prantsusmaal tema mainet propageeris sõber Voltaire
    • Nii Sai FII valgustatud isevalitsuse pioneer kohu Mandri-Euroopa jaoks
    • Eeskuju nt Austria (Maria Theresia ) Joseph II jaoks

    Friedrich II Suure Välis-Ja Sõjapoliitika
    • Valgustusfilosoofia ei mõjuta tema välispoliitikat, milles jätkab oma isa militaristliku joont ja ületab oma eelkäijate saavutused
    • F välis- ja sõjapoliitikas väljenduvad vaid Preisi riigihuvid ... Suure armee ja aktiivse välispoliitikaga tõstab Preisimaa Euroopa suurriikide hulka
    • Tõusu võimaldab ülepaisutatud Suur Armee (200 000), mis on hästi varustatud ja treenitud
    • 2/3 Preisi riigieelarvest läheb sõjaväe ülalpidamiskulude katteks.

    Friedrich II Suured Sõjad ja vallutused
    • „Preisimaa ei ole armeega riik vaid armee, kellel on oma riik“
    • 1. Autria pärilussõda ... Sileesia ( 1742 ,1745)
    • 2. Seitsmeaastane sõda (1756-63) ... suurriigid proovivad nõrgendada Preisimaad, aga see ei õnnestu.
    • 3. Poola I jagamine (1772) ... F Saab endale Lääne-Preisimaa

    Seitsmeaastane sõda (1756-63) ja Briti-Prantsuse koloniaalsõda
    • Järjekordne „Euroopa maailmasõda“: mitmel rindel ja mitmel mandril
    • Kaks lähtekohta:

    I Euroopas:
    • Preisimaa nõrgendamine: Mitme riigi osalemine Hohenzollern-Dünastia vastases koalitsioonis ja seekord Preisimaa kaitsepositisoonil

    II Koloniates:
    • Prantsusmaa ja Inglismaa (ja Hispaania) võitlevad Põhja-Ameerika valduste pärast ... soovivad saavutada ülemvõimu maailmakaubanduses

    I Sõda Euroopas:
    • Maria Theresia soovib tagasi vallutada Sileesia ... 1756 sõlmib Austria Habsburg üllatava liidu Bourbonide Prantsusmaaga!
    • See „diplomaatia revolutsioon“ oli 18.saj „ Molotov -Ribbentrop-pakt“
    • Austria sõda isolatsioonis Preisimaa vastu
    • Preisimaa sõlmib liidu Suurbritanniaga, kellelt saab abirahasid (SB peavaenlane Austria liitlane Prantsusmaa)
    • Preisimaa-vastase koalitsiooniga ühinevad veel lisaks Austriale ja Prantsusmaale Venemaa, Rootsi, Saksa ja Saksa Keisririik
    • Friedrich II hulljulged ja üllatavad sõjaoperatsioonid
    • Preisimaa võitleb oma olemasolu eest!
    • Olulised lahingud nt. 1757, 1759
    • Preisimaa pääseb eelkõige soodsate juhuste tõttu ... „Brandunburgi ime“: 1762 sureb Vebemaa Elisabeth ja uus valitseja Peeter III lõpetas kohe sõdimise, kuna oli FII (kui sõjaväelase) imetleja
    • Preisimaale soodsa rahulepingu sõlmimine
    • Preisimaa pääses oma sisemise tugevuse ja valitseja isikuomaduste tõttu
    • Rahu sõlmimine Preisimaaga ilma piire muutmata ( 1763 )
    • Preisimaast sai Euroopas viies suurriik (SB,Prantsusmaa,Austria,Venemaa)
    • Kasvab ka Venemaa mõju Euroopas
    • Austria ei saa sõjast kasu
    • Saksa dualism: Preisimaa/Austria vastasseis
    • FII sütitab sakslaste Poliitilise eneseteadvuse ja rahvustunde

    II SÕDA KOLOONIATES ( 1754 -63)
    • Prantsusmaa ja SB vahel tänapäeva USA ja Kanada aladel ja Lääne-Aafrikas ja Indias
    • kaotab Prantsusmaa
    • SB saab endale kõik Prantsusmaa alad Põhja-Ameerika mandril: Kanada Quebec, nn Ida- Louisiana (New Orleansist mööda Mississippit kuni Suure järvistuni)
    • Suurte sõjakulude katteks hakkab SB kehtestama uusi makse , millega ameeriklased ei nõustu.

    Friedrich II Haldus- ja Ühiskonnapoliitika
    • Uudne joon riigiideoloogia sidumine valgustuse inimlikkuseideoloogiaga (nt. õigusreformid)
    • Samas jätkas oma isa poliitikat: tugeva riikluse arendamist
    • Koondas võimu täielikult enda kätte
    • Paraleelselt arendas moodsa bürokraatia ja korrastatud õigussüsteemiga absolutistliku riigi
    • Tsentraliseerimine: nt uued keskametid
    • Riigiametit pole võimalik osta
    • Põhimõte: Kõik seisused peavad riiki (mitte kuningat!) teenima

    1. Kuningas valitseb ainuisikuliselt nõunike ja sekretäride abil ja jälgib ja kontrollib isiklikult kõike.
    • Iga-aastased kontrollreisid maakondadesse: Riigiametnike töömoraal ja riigitruudus
    • Hoolekandeküsimused
    • Aktiivne kultuuripoliitika

    2. Aadel (Mõisnikud,junkrud)

    3. Kodanlus
    • Ei ole suur ega tugev
    • Merkantilism: majandus oli riigi eestkoste all ( manufaktuuride riiklik toetamine)

    4. Talupojad
    • Olid aadlikest mõisnike sõltlased
    • Pidid teenima Preisimaa armees reameestena
    • Kuna Preisimaa ühiskonna, majanduse ja armee

    III Moodsad õigusreformid
    • Ainuke ühiskonnareform oli riigimõisade talupoegade vabastamine (Eramõisade talurahvas vabastati 1807)
    • Seevastu seadusandluse ja kohtukorralduse vallas väljendusid valgustuse ideaalid:
    • Kaotati piinamine ja ebainimlikud karistusvormid
    • Viidi läbi „võimude lahususe põhimõte“ , õigusorganite vallas --- Täitevvõimust sõltumatu kohtuvõim ja kuningas ei sekku.
    • UUS RADIKAALNE PÕHIMÕTE: KÕIK ALAMAD ON VÕRDSED SEADUSE EES !
    • Anti välja uus üleriiklik kriminaal- ja karistuskoodeks
    • Rajati üleriiklikud kohtuinstitutsioonid
    • Juristide riiklik eksamineerimine
    • Kohtukorraldus erapooletumaks ja tasakaalukamaks.
    • Tulemus: Preisimaa ühiskonnastruktuur jöi ebaõiglaseks(Sunnismaisus), aga õiguskorraldus oli nö õiglane
    • Areng politseiriigist õigusriigiks !

    IV Usupoliitika
    • Valgustusfilosoofia otsene rakendamine ... Usuvabaduse kehtestamine
    • F II oli deismi ja usulise sallivuse pooldaja
    • „Preisimaal võib iga üks saada õndsaks omal viisil“
    • Garanteeriti usu- ja mõttevabadus
    • Valikuline trükivabadus ( valvati poliitilise sisuga tekste )
    • Need valgustuse vaimus reformid teenisid ka riigi huve
    • Nt. arenev majandus eeldas kodifitseeritud seadusandlust hästi funktsioneerivat kohtukorraldust
    • Õigusreformid likvideerisid riikliku ühtust killustava (seisusliku) feodaal ’ iguse
    • Kasvab valitseja võim ja alamate rahulolu
    • Usuline sallivus ahvatles preisimaale oskustöölis

    V Kultuuripoliitika valgustuse vaimus
    • Toetas ja turgutas aktiivselt Preisimaa teadust ja kunsti:
    • Taastas Berliini Teaduste Akadeemia tegevuse
    • Aasta 1717 koolimääruse ellurakendamine: Üldise koolikohustuse kehtestamine 1763 !
    • Järelmõju: Preisimaast-Saksamaast sai 19.saj. maailma juhtiv teadusriik

    Friedrich suur kultuuritegelasena
    I Kirjutas prantsuse keeles luuletusi, esseesid ja uurimusi: nt. „Minu ajastu ajalugu“
    II Kompneeris 120 muusikateost peamiselt flöödile, ka ühe sümfoonia ... Helilooja
    III Ehitas endale Potsdamisse väikese „ Preisi 18.saj Versailles´“ Sanssouci palee , kus õitses mitteametlik kultuurielu ... Arhitekt
    IV Bibliofiil ja kunstikoguja
    Preisimaa Friedrich II ajastul
    • Kuningas oli oma elaelus tagasihoidlik
    • Õiguskorralduse, usu- ja kultuurielu aladel oli FII Suur 18.saj. valgustatud absolutismi ideaalkuju
    • Riigi tuntuim filosoof: Immanuel Kant ( 1724 -1804) ... Kategooriline imperatiiv moraalifilosoofias, kõlbluse tingimatu nõue.

    IV Majanduspoliitika
    • Jätkas vanas Saksa merkantilismi vaimus ... Majanduse maksustamine riigi kasuks ... Majandus allus riigi kontrollile
    • Oluline sõltumatus väliskaubandusest ja resursside tootmine s’javäele
    • Riigieelarve
    • Monopolide soosimine
    • Uusasustuse edendamine kuivendamise abil (300 000 Talupoega)
    • Näidistalud propageerisid mitmeväljasüsteemi ja kartulikasvatust

    Kus ei väljendunud valgustuse mõju ?
    • Majanduse- , ühiskonna- ja välispoliitika alal Friedrich II Suur ei olnud uuendusmeelne
    • Nendel aladel tootis pettumuse valgustusfilosoofidele!
    • Ei kõigutanud seisusliku ühiskonna struktuuri!
    • Tegevuse tulemus: piiratud revolutsioon ülevalt allapoole !

    18.saj valgustatud absolutism
    • Tekkis Prantsusmaal 18.saj. valgustusfilosoofia alusel
    • Leidis vatukaja väljaspool Prantsuse piire nn saksa maailmas:

    1. Preisimaal Friedrich Suur, Autrias Joseph II ja mingil määral Maria Theresia, badenis jne.
    2. Mujal: Venemaal Katarina II, Rootsis Gustav III
    Erinevus 17. saj. absolutismiga
    • Valgustatud isevalitseja on saanud oma võimu rahvalt, mitte jumalalt!
    • Valgustatud isevalitseja peab valitsema igati mõistlikult (ratsionaalselt) , mis välistab meelevalla.
    • Valgustatus ainuvalitseja tegevust suunavad ajastu humaansed ideed: inimlikkus,õiglus,sallivus

    Valgustatud absolutismi tulemused
    1. Õigusreformid ( piinamise keelustamine)
    2. Usuline sallivus (Usuvabaduse kehtestamine)
    3. Valitseja väide: eesmärgiks on alamate, eriti (maa) rahva heaolu edendamine ... loogiline järeldus oleks pidanud olema talurahva sunnismaisuse likvideerimine, mis teostus vaid Austrias
    4. Sisuliselt edendasid rohkem riigi heaolu !
    5. Kultuuri- ja hariduselu väärtustamine ja metseenlus
    Valgustatud absolutism...
    • Varjatud püüe: laiema toetuspinna hankimine absolutismile
    • Sooviti valitseda ilma rahvaesinduskoguta
    • Õnnestub: nt. sakslased ei ole revolutsiooniliselt meelestatud 1789
    • Prantsusmaal jätkatakse 17.saj. absolutismi vaimus ja ei viida läbi reforme

    ... Tulemuseks on revolutsioon
    • Valgustuse vaimus refmormid tugevdasid riiki (kuna alamate heaolu kasvas)
    • Suurim mõju: õigusriigi arenemine, usulise sallivuse levimine
    • Iseloomulik: valgustusfilosoofia valikuline rakendamine
    • Välispoliitikas ei kehti valgustuse humaansed ideaalid, vaid iidsed jõupoliitika reeglid ja tasakaalupoliitika

    18. Saj. Valgustatud isevalitsejad


    1. Preisimaa friedrich Suur
    2. Austria Maria Theresia
    3.Austria Joseph II 1741 -90

    Joseph II


    • MT poeg ja vabamüürlane
    • Tõesti reformimeelne valgustusfilosoofia pooldaja
    • Tema reformid ületasid ühiskonna taluvusläve
    • Keskendus sisulistele reformidele, mitte enesereklaamile
    • Kuulus FII austajate hulka ja võttis temalt eeskuju
    • JII sotsiaal. ja majanduspoliitika oli palju uuendusmeelsem kui FII oma.

    1. Õigusreformid
    - Kaotas piinamine ülekuulamisel
    - Piirassurmanuhtluse kasutamist
    - Moderneeris kriminaal- ja tsiviilkoodeksit
    - Kõik alamad pidid olema võrdsed seaduse ees
    2. Usureformid
    - 1781 andis usuvabaduse protestantidele, õigeusklikele ja juutidele.
    - Tsiviilabielu
    - Proovis vähendada roomakat. kiriku mõju: riik koolitab preestrid ja maksab neile palka
    ... Riigikiriku ideoloogia
    - Likvideeris kloostriordusid ja võõrandas kloostrite varandusi ja asutas koole ja haiglaid
    ... Ordude raha läks heategevuseks
    - Tulemus: kat. kirik on opositsioonis !
    3. Pöördelised ühiskonnareformid
    - 1781 kaotas pärisorjuse Austrias
    - Talupojad said õiguse lunastada talumaa endale
    - See oli JII kuulsaim reform
    - Kaotas aadliprivileegid
    - 1789 maksusüsteemi revideerimine: üldise maamaksu kehtestamine
    - Tulemuseks aadliopositsioon!
    4. Majandusreformid
    - Uuendusmeelne füsiokratismi pooldaja ... põllumajanduse tähtsustamine, vabamajandus- ja kaubandus, manufaktuuride alahindamine.
    - Kaotas Tsunftisunduse
    5. Haldusreformid
    - Jätkab Austria kujundamist ühtsusriigiks
    - Ei arvesta kohalike traditsioonidega, vaid kehtestas saksakeelse asjaajamise kogu riigis (ka Ungaris ja Austria madalmaades = Belgias)
    - Tulemus: riigi erinevad rahvad asuvad oma rahvuslike eriõiguste kaitsele !
    Joseph II Reformide Tulemus
    • Riivati paljude grupide huve: aadlikute, vähemusrahvaste, kat. vaimulike
    • Tekkiv võimas J II vastane opositsioon : 1787 ülestõus Belgias, 1788-90 Ungaris
    • Protestiliikumise surve all pidi JII veidi enne oma surma tühistama osa Haldusreformidest
    • J II reformid olid liiga radikaalsed ja tormakad!

    Võrdlus F II ja J II vahel
    • Preisimaa valitseja oli kaalutlev realist, kelle reformid jäid püsima
    • FII „Jospeh II astub alati teise sammu enne esimest“
    • JII on siiras, kärsitu idealist , kes oli peaaegu vägivaldselt uuendusmeelne ning ta pidi lõpuks osaliselt taganema
    • JII kehtestas kümne aastaga 17 000 uut määrust ja 6 000 uut seadust.

    Joseph II Valitsejana
    • Oli valgustusfilosoofia kõige innukam ja mitmekülgsem realiseerija
    • Vaid kultuurielu alal oli tema panus tagasihoidlik
    • Välispoliitikas pidas oluliseks Austria-Preisimaa-Venemaa omavahelist sõprust.

    Rootsi Gustav III


    • F II õepoeg, kelle ideaaliks on valgustatud absolutism
    • Likvideeris Rootsis seisuste „Vabaduste ajastu“ (Varaparlamentismi) ja koondas võimu enda kätte
    • Piiras jätkuvalt nelja seisuse riigipäeva võimu , mille pädevusse jäid peamiselt maksuküsimused.

    Gustav III Reformid ja tegevus
    • 1. Õigusreformid: keelustas piinamise ja muutis karistusi mõõdukamateks (Rootsis oli juba vanast ajast kohtuvõim sõltumatus
    • 1789 andis talupoegadele oma privileegid: said osta maksuvõlgade tõttu kaotatud talumaa tagasi ja garanteeriti , et maksuvõlgade tõttu talumaa ei muutu riigimaaks ja õigus osta endale mõisamaad (NB! Talurahvas oli vaba)
    • 3. Aktiivne kultuuritegelane: ooper,teater.
    • 4. Laiendas võõrausuliste (nt. juutide) õigusi: Luterlastel pole usuvabadust

    Gustav III
    • Ka tema reformid ületasid taluvusläve: Rootsi kõrgaadel kaotas positsioone ja teised seisused võitsid.
    • Tulemus: Aadliopositsioon ja kuninga mõrvamine 1792
    • GIII ebaõnnestunud välispoliitika lisas aadli rahulolematust.

    5. Venemaa keisrinna Katariina II Suur (1762-96)
    • Sündis Saksamaal 1729 ja oli phe väikevürsti tütar (G III nõbu)
    • Abiellus 15 aastaselt (1744) Venemaa troonipärija Peeter III
    • Väga andekas ja haritud ning kohanes hästi Venemaal
    • Tema preisimeelne abikaasa mõrvati 1762 ... K II oli usurpaator , kuna seaduslik troonipärija oli poeg Paul.

    Katariina II Suur
    • Valitses 34 aastat
    • Oli siiras valgustusfilosoofia austaja
    • Püüdis esialgu valitseda Venemaal valgustatud põhimõtete järgi
    • Sai ruttu aru , et reformide läbiviimine Venemaal on raske.
    • Valgustuse ideed realiseeruvad vaid haridus- ja kultuurielu vallas
    • Nooruses oli kirjavahetuses Voltairega
    • Vanas eas pidas valgustust „nooruse patuks“
    • Oli eriti oskuslik propagandist ja manipulaator, avaliku arvamuse mõjutamine
    • Ühiskondlikus sfääris taandareng : aadli võim kasvas ja talupoegade sunnismaisus süvenes!
    • 1773-74 talurahvasõda
    • K II jaoks oli aadli toetus vajalik !
    • Sai lisanime „Suur“ eelkõige tulemusliku välispoliitika tõttu
    • Sõjad Türgi vastu ja Venemaa laienemine lõunas (Mustamere rannik) ja läänes (Poola kolm jagamist)
    • Üldiselt jätkas P I uuenduspoliitikat: Venemaa kultuurielu läänelikustamist ja moderniseerimist ning riigi laienemist läände

    PUUDUV OSA !!!

    Poola riik ja tema likvideerimine

    - Poola allakäik ja kolm jagamist (1772,1793,1795)
    • 960. aastatel riigi algus ja rooma kat. usu vastuvõtmine.

    I Poola-Leedu Unioon (1386- 1596 ): Jagelloonide dünastia
    II Mõlema Rahva Vabariik ( 1569 -1795): valitav kuningas
    • Kooslus annab riigile suured Lääne- Ukraine alad
    • Poola on oma territooriumi ja elanike arvu (11-12 milj.) poolest Euroopa suurimaid riike varauusajal

    Poola Ühiskond „aadlivabariigi“ ajastul (1569-1791)
    • Sunnismaised talupojad
    • Juhtiv kiht aadel, kelle hulka kuulub u. 10 % elanikkonnast
    • Aadel juhib kogu Ühiskonda: aadliparlament seim
    • Kuningas on valitav (al.1572): tal ei ole reaalset võimu

    ...Poolas ei arene absolutismi
    ...Riik jääb tsetntraliseerimata
    Liberum veto = vaba keeluõigus
    • 1652 alates Seimis kehtib Liberum veto: uue seaduse kehtestamine eeldab üksmeelsust

    ...Igal aadlikul on õigus eriarvamusele ehk liberum vetole
    ...Eriarvamust ei pea põhjendama
    ...Tulemus: Reformid takerduvad ja riigi areng peatub.
    Poola allakäik
    • 17.saj. keskpaike algab Poolas poliitiline,majanduslik ja sotsiaalne kriis
    • Detsentraliseeritud Poola ei moderniseeru: struktuurid on arhailised ja funktsioneerivad halvasti
    • 18.saj. on ümberringi tugevad tsentraliseeritud ja absolutistlikud riigid: Venemaa, Austria ja Preisimaa, Poolas on aga sisekaos.

    Poola puudused
    • Naabritega võrreldes väike sõjavägi
    • Riigil väiksed sissetulekud
    • Puudub moodne bürokraatia
    • Halvatud aadliparlament
    • Valitav kuningas hakkab järjest rohkem sõltuma ka naaberriikidest
    • Naaberriikides on tõhus valgustatud absolutism, Poolas „feodalism“ (aadli õigus sõlmida konföderatsioone.

    Poola kui naaberriikide sõltlasriik
    • 18.saj. on Poola oma naabrite valve all!
    • Tugevneb eriti Venemaa mõju
    • Kuningas Stanislaus Poniatowski (1764-95) on Katariina II hoolealune:
    • Tähtsaimad otsused tehakse väljaspool Poola piire, tavaliselt Peterburis
    • Poolas hakkab kujunema Venemaavastane aadliopositsioon:
    • 1768 Bari konföderatsioon
    • Venemaa ja Poniatowski vastane
    • Soovivad uut riigikorda: oluline keskvõimu tugevdamine ja Venemaa lõua otsast vabanemine
    • Kat.usu kaitsmine: nt. Katariina II esineb Ukraina õigeusklike kaitsjana
    • Poola tugevnemine ei sobi Venemaa plaanidesse.
    • Sisekonflikt päädib Poola I jagamisega.

    Venemaa,Preisimaa ja Austria huvid Poola suunal
    • Valgustatud isevalitsejad Katariina II , Friedrich II ja Maria Theresia alustavad Poola jagamisega, mille tulemuseks on 800 aastase ajalooga riigi likvideerumine.
    • Tasakaalupoliitikaajastu „kabinetipoliitika“ oivaline näide
    • Preisimaa: Taotleb maismaaühendust Brandenburgi ja Ida-Preisimaa vahele
    • venemaa: Oluline Vene mõjusfääri laiendamine läände
    • Austria: huvitatud tasakaalus säilimisest

    Poola I jagamise taust
    • Jagamiste initsiaator on Preisimaa
    • Austria on passiivne osapool
    • Naabrite söögiisu äratab Poola nõrkus ja sisekriis, mis laieneb välispoliitiliseks konfliktiks
    • Bari konföderatsiooni sõja ajal kuulutab Türgi sõja Venemaale.
    • Poola I jagamine 1772
    • Venemaa sõda Türgi vastu on edukas
    • See riivab Austria huve: Austria sõlmib liifu Türgiga
    • See omakorda ähvardab Preisimaa huve, kes on Venemaa liitlane: Preisimaa ei soovi sõdida kaugel Türgi aladel.
    • FII leiab Türgi sõjale alternatiivi, mis arvestab Preisimaa, Austria ja Venemaa huvidega : Poola alade jagamine.

    Poola I Jagamine
    • Diplomaatiline kompromiss :
    • F II teeb K II ettepaneku, et Venemaa loobuks Austria jaoks oluliste Türgi piirkondade hõivamisest ja saaks vastutasuks kompensatsiooni Poola aladelt!
    • K II oli kohe nõus
    • M T kõhkles kaua, aga lõpuks nõustus.
    • Preisimaa,Venemaa ja Austria Poola-jagamise leping valmis 1772.a. augustis
    • Sundseisus Poola seim ratifitseeris lepingu
    • Sisu:

    I Preisimaa sai L-Preisimaa
    II Austria sai alasid Lõuna-Poolast (Galiitsia)
    III Venemaa sai suurima tüki: alasid Ukrainast ja Valgevenest
    IV Poola tuumikalad säilitasid „iseseisvuse“
    Poola II jagamise taust (1793)
    • I Jagamine oli kooskõlas tasakaalupoliitikaga, aga mitte rahvusvahelise õigusega!
    • I jagamise osapooled garanteerisid Poola senise riigikorra säilitamise (liberum veto)
    • II jagamine on kui ahelreaktsioon
    • Lääne-Euroopas oli alanud Prantususe revolutsioon (1789)

    Poola II jagamise taust
    • Poolakad proovivad reformida oma riiki, mis ei ole kooskõlas Venemaa huvidega
    • Võimalus avanes kui Venemaa oli sõjas Türgi ja Rootsiga (1787-90)
    • 1791 seim kehtestab Poolas maikonstitutsiooni:
    I Pärilik monarhia
    II Leberum veto tühistamine
    • Poola II jagamine (1793)
    • Konstitutsiooni ei kiidetud heaks ühel häälel!
    • Venemaa toetab maikonstitustsiooni vastaseid:
    • Opositsioon kutsub appi venelased, kes vallutavad Poola
    • Seejärel Venemaa ja Preisimaa jagavad omavahel Poola alasid: leping ratifitseeritakse 1793.a. jaanuaris
    • Poola maikonstitutsioon tühistatakse
    • Poola kaotas üle poole oma territooriumist: Järele jäid Poola-Leedu keskosad
    • Enamuse aladest saab endale Venemaa

    Poola III jagamine (1795)
    • Poola riigi likvideerimine
    • 1794 meeleheitel poolakad alustasid mässu
    • Vabaduskangelane Tadeusz Kosciuszko
    • III jagamine vormistatakse 1795.a. jaanuaris:
    • Poola järelejäänud alad jagatakse Venemaa,Preisimaa,Austria vahel.

    Jagamiste Mõju:
    • Suurriikide Austria, Venemaa, Preisimaa piirid saavad kokku
    • Venemaa laieneb olulislt läände: 19.sa. algab venestus Poolas (peale aastate 1830 ja 1863 mässe)
    • Poola-ühendab Preisimaa-Saksamaad ja Venemaad omavahel: Poola IV jagamine 1939!
    • Poolakatest saavad Euroopa elukutselised vabadusvõitlejad 19saj-
    • Napoleoni sõdade ajal lühiajaline Varssavi suurhertsogkond (1807-1815): moodustati Preisimaa ja Austria aladest.

    Mahajäänud Lõuna_Euroopa valgusajastul


    Roomakat. Hispaania Portugal ja Itaalia väikeriigid
    • Regiooni iseloomustab 18.saj. taandareng !
    • Mahajäänud piirkond, mis jäi Lääne Euroopa varju
    • Valgustus levib piirkonda vaevaliselt.
    • Valgustuse vaimus reforme algatavad nõunikud ja ministrid, mitte valitsejad!
    • Portugalis minister Pombali uuendused ( 1755 -77)
    • Reforme ka Napolis ja Hispaanias
    • Reformid: kohtukorralduse uuendamine ja inimlikustamine, riigihalduse efektiviivistamine, kat. Kiriku mõju piiramine (nt. jesuiitide väljasaatmine Hispaaniast 1759)
    • Uuenduste mõju oli väike!

    Suurbritannia 18.saj – Efektiivselt funktsioneeriv riik , mille areng erineb Mandri-Euroopa omast.
    • 1750. aastatel on SB saartel 7milj. elanikku (Prantsusmaal 24.milj)
    • London on Euroopa suurim linn: peaaegu 1 milj elanikku (Pariisis 600 000)
    • Puudub absolutism, mille asemel on iseregulatsiooni teel arenenud moodne parlamentaarne riigikord ja põhiseaduslik monarhia.
    • Puudub merkantilism: erakordselt soodne majandusareng , mille raames algab tööstusrevolutsioon.

    Majandus:

    A. Juhtiv kaubanduslik ja koloniaalriik
    • Maailma merede valitseja
    • Globaliseeruv maailmamjandus ... „maailmakaubanduslik revolutsioon“ (maht mitmekordistub)
    • Uus ideoloogia: Adam Smithi liberalism (1780...)

    B.Põllumajandus
    • „Põllumajanduslik revolutsioon“ , mille tulemusena iga-aastane viljasaak kasvas (nt. iga talu põllumaa koguti kokku, vahele põõsastarad, väetamine, suurmajandid)... elanikke arv kahekordistub 1820 14 milj.
    • Talupojad ammu vabad , aga paljud vajuvad rentniku staatusesse või rändavad linnadesse.

    C.Kaupade tootmine
    • Iseregulatsiooni tulemusena on kadunud tsunftisundus ... positiivne mõju toomisele
    • On kogunenud kapitali.
    • Villamanufaktuuridest algab tööstusrevolutsioon!
    • Tehnilised leiutised , mis võimaldavad töö mehaniseerimise:
    • Aurumasin ( 1769 ) , ketrusmasin (1779), mehaanilised kudumisteljed ( 1785 )

    Tööstusrevolutsiooni algus u. 1775 ...
    • SB-s hakkab arenema tekstiilitööstus
    • Pöördeline muutus maailma ajaloos... tööstusühiskonna arngu algus
    • Kivisüsi, rauamaak
    • SB-s levib 18.saj. „kodanlik (kapitalistlik) mentaliteet“: kasumi investeerimine .

    II SB poliitiline kord
    • Poliitiline võim on nihkunud kuninga käest parlamendile ja valitsusele:

    1. Kuningas on täitevvõimu esindaja, tal on veel reaalset võimu nt. välispoliitika alal, aga ta jagab seadusandliku võimu parlamendiga.
    2. Parlamendi pädevuses on uute seaduste ja maksude kehtestamine
    3. Valitsusel (ministritel) peab olema parlamendi alamkoja enamuse toetus.
    • Parlamentarismi väljakujunemine 18.saj. I poolel (erand Euroopas!)
    • On saavutatud „ võimude tasakaal“
    • SB peaministrid on 18.saj. olulisemad kui kuningad (Georg I-III)
    • Peaminister on valitsuse ja alamkoja juht
    • „Parteid“ viigid/toorid on esialgu sõpruskonnad
    • Kuulsate peaministrite seeria:

    1. Viig Robert Walpole (1721-42): rahupoliitika pooldaja ja edukas maj. pol.
    2. Viig William Pitt vanem (1757-60): impeeriumi ehitaja ja kuulus oraator
    3. William Pitt noorem (1783-1801,1804-1806): Prantsuse vastase koalitsiooni juht ja moodsata maj. ringkondade esindaja, kes esialgu viig, hiljem toor.
    • Võimul viigid 1715- 1760
    • 1760.aastatel mitmed valitsused
    • Tooride partei uueneb ja mõju kasvab 1780 ... konservatismi algus Edmund Burke (1790) vaimus.
    • Kõrvalnähtused: onupojapoliitika, valitsuskorruptsioon, ajakirjanduse tsentsuur (J.Swift: Gulliveri reisid ( 1726 )on tooride toetaja satiir)
    • Majandusringkonnad osalesid pol. otsuste langetamisel ja eelkõige kaubanduslikud huvid mõjutasid SB (välis)poliitikat (viigid).
    • Kodanlus garanteerib riigile pangalaene ja annab krediiti (sõjalise edu saladus )
    • Pooldab jõudude tasakaalu Mandri-Euroopas, kuna see garanteerib stabiilsuse
    • Uus veendumus: sõda kahjustab majandust ja väliskaubandust
    • Samas on oluline avada kõik maailma piirkonnad SB kaubandusele, ka teiste maade kolooniad
    • Esialgu prioriteet avada Hispaania kolooniad SB kaubadusele (Lääne-India saared)
    • Seejärel kogu Põhja-Ameerika (seal on ka prantslased )
    • Nendel põhjustel SB sekkus Mandri-Euroopa sõdadesse:
    • Koloniaalsõjad põimusid Austria pärilussõjaga (1740-48) ja seitsme aastase sõjaga (1754/56-1763)
    • SB peamised vastased olid Prantusmaa ja Hispaania: SB võidab ja võitmatu maine.
    • Suur võit: 1763 SB sai endale Prantsusmaa Põhja-Ameerika valdused (Kanada Quebec, tänapaeva USA suure järvistu piirkond, Mississippijõe org, Louisiana
    • Välispol. edule aitas kaasa see, et SB oli saareriik : suur sõjalaevastik, jalavägi oli väike (välismaa palgasõdurid); Prantusmaa pidas üleval mõlemaid, mis oli kulukas.
    • Kolooniad: India alasid, Põhja-Ameerika, Austraalia.

    Põhja-Ameerika koloniseerimine (1528-1763)
    • Viikingite Vinland (Kanada New Foundland) u. 1000

    1. Hispaanlased (1528...)
    • Meretee otsimine Indiasse , Kolumbus „avastab“ Ameerika (1492 Lääne-India saared)
    • Maadeavastaja Amerigo Vespucci annab nime piirkonnale (1507)
    • Hispaanlased rajavad sõjaväebaasid Floridasse ja misjonijaamad Floridast Californiani.
    • Kaotavad huvi, kuna ei leia sealt kulda.

    2. Inglased
    • 17.saj. usulised põhjused (puritaanid)
    • Valitusel maj. taotlused ... kolooniate sihikindel toetamine.
    • 18.saj väljarände põhjuseks paremate elamistingimuste otsimine
    • I koloonia rajamine idarannikule : Virginia (1585); 1607 alaline Jamestown
    • 1619 esimesed mustanahalised orjad
    • 1620 palverändurid: 1628 koloonia Massachusetts ( Boston )
    • teokraatia: demokraatia algus
    • 1763 PA idarannikul on 13 inglise kolooniat, kus on 2,5 milj. elanikku (1776)

    3. Hollandlased
    • 1626 kaubakompanii ostis indiaanlastelt Manhattani saare ja rajas Uus-Amsterdami koloonia ... 1664 sai sellest Inglismaa New York

    4. Rootslased
    • 1637 Uus-Rootsi Delawares ... läheb inglaste kätte

    5. Prantslased (inglaste peamised rivaalid)
    • Kanada aladel I püsikoloonia 1605, Quebec 1608
    • Suure järvistu veetee mõõda Mississippi kuni Mehhiko laheni (New Orleans )
    • Vähe elanikke: karusnahakaupmehed
    • Prantsuse valdused piirasid nagu kuusirp Inglismaa kolooniaid: lahenduse toob rahuleping 1763: Prantsusmaa kaotab oma valdused SB-le , kes saab ka Florida Hispaanialt.

    Inglise kolooniad idarannikul:
    • 13 koloonia vöönd New Hapsirest kuni Georgiani; laius 150km
    • Põllumajandus
    • Poliitiline korraldus jälgis SB eeskujusid: esinduskogud; hääleõigus 50-70% valg .mees.
    • Probleemide allikaks on SB merkantilistlikud arusaamad koloniaalküsimustes:
    • PA kolooniad peavad tootma tooraineid emamaale ja ostma SB manufaktuuritooteid
    • Kolooniate maj. ärakasutamine
    • Nende maj. oli monopoliseeritud ameeriklastele ja brittidele
    • PA tootis nisu,tubakat,suhkrut ja riisi
    • Kaubandus: Aafrikast orjad Ameerikasse, Ameerika toorained Euroopasse , Euroopa manufaktuuritooted Ameerikasse.

    Põhja-Ameerika kolooniate iseseisvumine (1763-1783)


    Lähtekoht peale Suurt koloniaalsõda 1763
    • Sõda oli tekitanud SB-le suure riigivõla (140milj. naela )
    • SB parlamendi seisukoht: ka ameeriklased peavad andma omapoolse panuse riigikassasse = peavad maksma osa kolooniate kaitse- ja halduskuludest
    • PA kolooniate omavalitsusliku võimu kärpimine SB keskvõimu (parlamendi) heaks

    Maksuvaidlus
    • SB peaministri algatusel kehtestab SB parlament SB Ameerika kolonistidele uusi makse
    • Probleem: ameeriklaste arvates on uued maksud ebaseaduslikud, kuna ameeriklased pole esindatud SB parlamendis
    • Ameeriklased: uusi makse võivad kehtestada vaid kolooniate omad seadusandlikud kogud.
    • Põhimõte: „ No taxation without representation“

    Uued Maksud
    • 1764 Sugar act = Suhkruseadus (salakaubanduse tõkestamiseks)
    • 1765 Stamp Act = tempelmaks (riigilõiv kehtus ja SB-s): kaebekiri SB-sse
    • Ameeriklased otsustavad boikoteerida SB kaupu nii kaua kuni tempelmaks tühistatakse (9 koloonia resolutsioon Nys 1765)
    • Tempelmaks tühistatakse 1766
    Maksuvaidluse poliitiline mõju
    • 1767 Townshend acts = Uued tollimaksud (mh tee sisseveo maksustamine)
    • Uus protestide laine ja SB impordi boikoteerimine
    • Maksuvaidlus jätkub, sest SB vajab raha
    • Ameeriklaste poliitiline aktiivsus on ärganud: lendlehed, ajalehed, vastupanuühingud, avalikud koosolekud .
    • Arutletakse missugused peaksid olema PA kolooniate ja SB vahelised põhiseaduslikud suhted.
    Suhete pingestumine
    • „ Bostoni veresaun“ (3-5 surnut )
    • Seejärel SB tühistab uued maksud, va teetolli
    • 1773 Tea act = anti PA teekaubanduse privileeg SB Ida-India kompaniile (mõju: tee hind langes)
    • 1773 „Bostoni teejoomine “: väärtusliku teelaadungi uputamine ... SB valitsus pidas seda avalikuks mässuks !
    • 1774 „Talumatud seadused“ = Mass. õiguste piiramine.

    13 koloonia omavaheline koostöö
    • Briti autoriteet devalveerub
    • Ameeriklased hakkavad rajama üleameerikalikku poliitilist struktuuri:
    • 1774 I kontinentaalkongress Philadelphias (55 delegaati, mh John Adams , Georg Washington; puudu Georgia )
    • Eesmärgiks tühistada „talumatute seaduste“ mõju.

    Kontinentaalkongressi otsused
    • Otsustatakse katkestada kaubandussuhted SB-ga kuni vana õiguskorra taaskehtestamiseni kontinentaalliit
    • Kinnitatakse lojaalsust SB-le
    • Boikoti järele valvavad kohalikud komtieed
    • Tulemus: areneb uus võimustruktuur

    Ameeriklaste vaimsed eekujud
    • SB poliitiline süsteem (Locke): Inglismaa „Traditsioonilised“ väärtused = põhiseaduslikud vabadused ja (17.saj.) vabariiklik ideoloogia
    • Valgustusfilosoofia riigiteooriad ( Montesquieu )
    • Ameerika ideaalid : vabadus, võrdsus, põhiseaduslikkus
    • Kaks suunda: Briti lojalistid (1/5) ja patriootilised radikaalid ehk iseseisvuslased

    Iseseisvumisprotsess
    • I sõjaline kokkupõrge 1775 a. aprillis Lexingtoni külas (Bostoni lähedal): minutimehed vs briti maakaitsevägi
    • Sellega algab kolooniate vabadussõda (Kuni 1781)
    • 1775 a. augustis kuningas George III kuulutab kolooniad mässulisteks.
    • II kontinentaalkongress koguneb 10, mail 1775 (kuni 1776) ... organiseerib sõjaväe, mille ülemjuhatajaks saab G.Washington ( 1732 -1799)

    Iseseisvumispropaganda
    • Iseseisvumismõtte oluline levitaja Thomas Paine, kes andis välja lendlehe „Common sense “ (1776); läbimüük 150 000 eks.)... Kuningas Gerog III on türann , emamaa põhiseadus on mäda ning on vastuolus terve mõistusega, et saar võiks valitseda mandri üle

    Iseseisvusdeklaratsioon
    • 7.6 1776 Richard Henry Lee (Virg.) resolutsioon KK-le
    • Lee ettepaneku alusel koostas formaalse iseseisvusdeklaratsiooni viieliikmeline komisjon eesotsas Thomas Jeffersoniga (Virg.)
    • 2.7. 1776 KK heakskiit (vastu pole keegi)
    • Jeffersoni koostatud iseseisvusmanifest avaldati 4. juulil 1776 (rahvuspüha)

    Iseseisvusdeklaratsiooni sisu
    • Iseseisvuse põhjendamine: poliitilise vastupanu õigustamine (Locke)
    • Inimõiguste formuleerimine: „Life, liberty and pursuit of happiness“
    • Nn kaebekiri (SB meelevaldsuste loetelu )
    • Kolooniad on „vanad ja iseseisvad riigid“

    USA iseseisvussõda (1775-1781/83)
    • Sõltuvalt vaatenurgast:

    1. Revolutsioon (Vana võimu kummutamine )
    2. Vabadussõda (Radikaalide jaoks)
    3. Koloniaalmäss (Londoni ja Georg III jaoks)
    4. Kodusõda (lojalistide jaoks)
    • Briti väeosad: Saksa palgasõdurid 32 000 – 50 000
    • Ameeriklaste sõjavägi: 5000 – 20 000

    Iseseisvussõda...
    • Sõja pöördepunk on Saratoga lahing 1776: eurooplased hakkavad uskuma, et ameeriklased võivad võita
    • 1776 hakkab Prantsusmaa toetama ameeriklasi (vana rivaali SB nõrgendamiseks)

    1. Majanduslik abi ( laskemoona ,relvi)
    2. 1778 sõlmib absolutistlik Prantsusmaa poliitilise liidu vabariikliku USA-ga ... vahendab Benjamin Franklin (USA saadik Prantsusmaal)
    Sõda ja eurooplased
    • Prantsusmaa saadab mehi, laevu jne.
    • SB kuulutab sõja Prantsusmaale
    • Hispaania ühineb SB vastastega
    • USA vabadussõda innustab eurooplasi ... saabuvad vabatahtlikud: nt. prantsuse kindral markii La Fayette, Poola Kosciuszko, preisimaa kindral von Steuben.

    Sõja lõpp
    • Viimane lahing 1781: briti armee kapituleerub
    • Keerulised rahuläbirääkimised toimuvad Prantsusmaal
    • Versailles rahu 1783: SB tunnustab „13 Ameerika ühinenud riiki“ sõltumatust, vabadust ja enesemäärmisõigust.
    • SB garanteerib neile Mississippist ida poole asuvad alad.
    • Põhjas piiriks Kanada, Lõunas Hispaaniale kuuluv Florida (mille H sai tagasi SB-lt 1783)

    Mõju Euroopale ja USA-le
    • Demokraatliku vabariigi eeskuju eurooplastele (valgustusfilosoofia ellurakendamine)
    • Tähtis vaimne eeskuju Prantsuse revolutsioonile
    • Tühjendas Prantsuse riigikassa
    • 1787 USA konstitutsioon , mis jõustub 1789:
    • On I moodne demokraatlik konstitutsioon maailmas !
    • Presidentaalne liitvabariik
    • Võimude lahusus (Montesquieu)

    Revolutsioonide ajastu (1770-1815)


    1. Ameerika „Revolutsioon“ ehk Põhja-Ameerika iseseisvussõda (vabadussõda) 1775-1783:
    • Ideeline mõjutaja valgustusfilosoofia
    • Konkreetne põhjus oma regionaalhuvide eest seismine SB vastu: maksuvaidlus

    2. Suur-Prantsuse revolutsioon 1789 kuni 1815:
    • Ideeline mõjutaja valgustusfilosoofia
    • Konkreetne eeskuju USA vabadussõda
    • Konkreetne ajend riigi pankrot ja absolutismi sisepoliitiline ummik

    3. Mitmel pool Euroopas on mässe 18.saj. lõpul ja 19.saj. alguses:
    • Venemaa talurahva ülestõus (1773-74)
    • Austria madalmaades ja Ungaris mäss Joseph II reformide vastu (1790)
    • Poolakate mäss riigi likvideerimise vastu (1795)
    • Ladina-Ameerika iseseisvumisprotsessi käivitumine 19.saj. alguses

    ... Põhjused on väga erinevad, ka „tagurlikud“
    4. „Tööstusrevolutsioon“
    • Sai alguse 18.saj. II poole SB-st

    5. „Rahvastikurevolutsioon“
    • 18.sa. keskpaiku algas rahvastiku oluline juurdekasv Euroopas
    • Hoogsal juurdekasvul olid mitmesugused sotsiaal-maj. tagajärjed (nt. Prantsusmaal)
    • Ajaloolaste probleem: Kas need revolutsioonilised liikumid on võrsunud ühest ja samast juurest ?

    Prantsusmaa 18.saj. „vana korra“ ajal


    • Kunigas alates 1715
    • Louis XIV pojapojapoeg on võmetu valitseja
    • Ei soovi loobuda 17.saj. absolutismist ega teosta valgustuse vaimus reforme
    • Kuni 1723 on regent Orleansi Philippe (LXIV vennapoeg )

    1. Kuningavõimu prestiiz devalveerub
    2. Peale Hispaania pärilussõda riigimajandus raskustes (võlgades) , aga jätkub õukonna pillav elulaad.
    Louis XV ajastu...
    • Tulemus: Börsikrahh ja Prantsuse riigi pankrot!
    • 1726-44 on riigi juhtiv minister andekas majandustegelane Kardinal Fleury ... tasakaalustab riigi eelarve
    • Fleury ajastul on Prantsusmaa välispoliitika võrdelmisi edukas.
    • Peale Fleury surma omandavad suure poliitilise võimu kuninga armukesed ja ministeeriumid ....
    • Välispoliitika on kõikuv ja sõjalised kaotused suured (1763)

    Rahulolematus Louis XV ajastul
    • Kõrgaadli mõju kasvab:
    • Parlamendid (= regionaalsed kohtuorganid) muutuvad eliidi vastupanukeskusteks
    • Võitlust juhivad advokaadid, kes proovivad pidurdada ainuvalitseja määruste jõustumist
    • Valgustusfilosoofia levik õõnestab Prantusmaa traditsioonilise ühiskonna alustalasid 1730. aastatest alates.

    Vana korra kivistunud ühiskond
    1. Privileegidele põhinev seisuslik ühiskonnakorraldus
    2. Feodalismi riismed (kuigi talupojad on enamasti vabad)
    3. Absolutism = kuningas on isevalitseja ilma generaalstaate
    4. Maksureformikatsed luhtuvad
    5. Vaid kultuurielu õitseb: valgustus, rokokoo
    Rahulolematuse erinevad põhjused
    • 1750.aastatest alates valgustusfilosoofid ja vaimueliit nõuavad valju häälega poliitilisi reforme: terav kriitika
    • Eliit (aadel ja vaimulik seisus, 2%) soovib piirata absoluutset monarhiat, aga samas (kõrg)aadel ei soovi loobuda oma privileegidest
    • Iganenud feodaalkord tekitab rahulolematust:

    1. Kõrgaadli ja juhtivate kirikutegelaste lahe elu / alamaadli ja tavavaimul. tagasihoidlik elu.
    2. „Kolmas seisus“ (=kodanlus) nõuab sotsiaalset võrdsust ja poliitikas kaasarääkismise õigust ja merkantilismi piirangute kaotamist
    PUUDUV OSA!
    Riigimajandusprobleemid
    PUUDUV OSA !
    Lahendamata probleemide mõju
    • Ühiskonna stabiilsus on ohus !
    • Sellele vaatamata kunigas ja 15 000 kõrgaadlikku veedavad luksuslikku elu ja ei soovi muutusi
    • Prantsusmaa valitsemine muutub järjest raskemaks.

    Valgustuse mõju
    • Tippajastu 1730-1770
    • Komponendid: mõistuse (üle)hindamine, ratsionaalsus , kriitilisus, tolerantsus, vaimne vabadus, humanism , kosmopolitism
    • Üldine progressiusk, arenguoptimism, positiivne ettekujutus inimloomusest ... reformide nõudmine

    Valgustusfilosoofide eesmärk
    • Soovivad muute valitsevat ühiskonda nii ,et inimestel oleks hea elada!
    • Kodanike poliitilised õigused ja vabadused on olulised
    • Oluline on sisepoliitika
    • Valgustusajastul hakkab tekkima valik arvamus: lendlehed, raamatud, ajakirjad, klubid, salongid, seltsid, kohvikud.

    Valgustuse riigifilosoofiad
    1.Valgustatud isevalitsus (Voltaire 1694-1778): valgustuse ja absolutismi liit, mis teostub nn Saksa maailmas
    2. Põhiseaduslik monarhia (Montesquieu 1689-1755): absolutismi ja valgustuse ühendamine pole võimalik, kuna isevalitsus piirab kodanikuvabadusi. Eeskuju SB
    3.Rahva suveräänsus ( Rousseau 1712-1778): rahvas on nii võimu allikas kui ka selle võimu kasutaja ... tänapäeva demokraatia algus.

    Montesquieu


    • Jõukas jurist , kes kohandab loodusteadusliku mõtlemisviisi riigifilosoofiale
    • „Pärsia kirjad“ (1721): kritiseerivad iroonilised prantsuse absolutismi
    • „Seaduste vaimust “ ( 1748 ): peateos... Riigi meelevaldsuse välistab inglisepärane poliitiline süsteem.

    Montesquieu võimude lahususe teooria
    1. Valitsejale kuulub täitevvoim
    2. Seadusandlik võim kuulub rahva esinduskogule
    3. Sõltumatu kohtuvõim
    • Nii tekib tasakaal kui üks võim piirab teist ja tulemuseks on kodanikuõiguste puutumatus.

    Montesquieu mõju
    • Poliitilise teooria mõju on pöördeline alates Prantsuse revolutsioonist kuni tänase päevani
    • M lõi selle 18.saj. Prantusmaa jaoks ... „ideaalkord“ ja Prantsuse revolutsiooni esialgne siht
    • Võimude lahusus on tänapäevani läänemaailmas üldiselt aktsepteeritud põhimõte.

    Rousseau


    • Moodsa demokraatia visandaja
    • Oli „Valgustuse korrarikkuja“
    • Pärit kalvinistlikust Genfist
    • Oluline kasvatusfilosoof: loomulik areng
    • „Ühiskondlikust lepingust“ (1762): peateos
    ... Riigivõim kuulub rahvale ja valitseja on rahva teenistuses
    ... Ebamäärane mõiste „Rahva ühistahe“, mille eesmärgiks on kõikide heaolu
    ... Ideaalik vahetu-otsene demokraatia ja vabadus eksisteerib vaid võrduses.
    Rousseau mõju
    • Rousseaul täiesti uut moodi revolutsiooniline mõtlemine
    • Kui Prantsuse revolutsioon radikaliseerub, kogub Rousseau tõlgendus populaarsust
    • Oluline mõju ka 19.-20. saj. rahvusaatele: igal rahval on õigus moodustada oma riik.

    Valgustus ja religioon
    1.Deism: Populaarne tõlgendus ... Jumal on loonud maailma, aga seejärel ei sekku asjadesse
    2.Ateism: haruldane (Voltaire – kuulus pilkaja, kes võitleb usuvabaduse ja sallivuse eest)
    Louis XIV (1754-93, valitses 1774-92)
    • Louis XV introvertne ja kohmakas pojapoeg
    • Abiellus 1770 Austria Marie Antoinettega („ Madam defitsiit, „austerlanna“)
    • Saab aru, et majandust tuleb reformida, aga ei saavuta tulemusi
    • Majandusreformid ebaõnnestuvad:

    1. Minister Turgot (1774-76) vabastab viljakaubanduse hinnad
    ...leivahinna kiire tõus ja Pariisi tööliste mäss
    ...reformid seiskuvad
    Prantsusmaa revolutsiooni eelõhtul
    2. Minister Necker (1776-1781) avalikustab riigi meeletu eelarvedefitsiidi ja kaotab seejärel oma koha
    ... Võetakse tagasi 1788
    • Prantsusmaa osalemine PA vabadussõjas kasvatab ohtlikult riigivõlga
    • PA edu oma vabaduse saavutamisel tugevdab Prantsusmaal absolutismi kriitikat
    • Jätkuv majanduskriis , rahutused , näljahädad.

    Generaalstaatide kokkukutsumine 1789
    • Nõutakse riigipäeva = generaalstaatide kokkukutsumist
    • Notaablite kogu 1787: ei anna tulemusi
    • 1788 Prantsuse riigi pankrot
    • Olukorra lahendamiseks nõustub Louis XVI kokku kutsuma generaalstaatid
    • Äge ja radikaalne valimisvõitlus
    • Kolmanda seisuse esindajate arvu kahekordistatakse , kuna Necker usub , et nemad toetavad maskureformi.

    Generaalstaatide delegaadid
    • Esindajad: aadel 300, vaimulikud 300, III seisus 600
    • III seisuse esindajad:

    1. Valitakse eelkõige advokaate = 2/3 on juristid või isikud , kes tunnevad seadusandlust
    2. Enamus pärit linnadest (Kuigi 80% elas maal)
    3. Nende hulgas pole ühtegi talupoega ega käsitöölist
    4. Nende hulgas on edumeelseid aadlikke
    • Vaimulik seisus: enim esindajaid saab alam vaimulikkond, kelle hulgas piiskopide vastane opositsioon.

    Generaalstaatide delegaadid ja nõudmised
    • Tulemus: III seisuse saadikud moodustavad väga ühtlase ja radikaalse rühma ja vaimulikkonnas radikaalne tiib enamuses
    • Mida nõutakse:

    1. Piiratud monarhiat ja põhiseadust (aadel jaosa advokaatidest)
    2. Aadlikke ja kiriku privileegide piiramist ning maksureformi (III seisus)
    Generaalstaatide mõjutaja
    • Vaimulik Sieyesi mõjukas pamflet „Mis on kolmas seisus?“ (30 000 eks.)
    ... Nõuab rahva esindajate osalemist valitsuses
    ... III seisus = prantsuse rahvas, teised seisused on parasiidid.
    Generaalstaatide avamine
    • 5. mai 1789 Versailles´s: Kuidas hääletada ?
    • III seisus nõuab seisuste kaupa hääletamise asemel hääletamist saadikute arvu alusel
    ... Süveneb konflikt aadli ja III seisuse vahel (Privileegide kaitsmine/nende ründamine)
    ... III seisuse hulgas levib arvamus, et nad võivad ka üksinda moodustada riigipäeva
    ... III seisus kutsub teisi seisusi ühinema endaga 10.mail: järgnevad alama vaimulikkonna esindajad.
    Võimuhaaramine ja revolutsiooni vallandumine
    • III seisus kuulutab end rahvuskoguks 17. juunil 1789
    • Avalik sõjakuulutus aadli- ja vaimulikule seisusele ning absolutismile!
    • 19. juunil vaimulik seisus ühineb rahvuskoguga
    • Louis XVI otsustab sulgeda III seisuse koosolekuruumi:
    ...järgneb 20.Juunil 1789 pallimängusaalis vande andmine: „Mitte enne laiali minna kui põhiseadus on välja töötatud“
    ...Eesmärgiks põhiseaduse kehtestamine.
    Mis toimub Prantsusmaal?
    • Toimub kolm erinevat revolutsiooni:

    1. Eliidi revolutsioon Versailles´s (valgustuse mõju)
    2. Proletariaadi revolutsioon linnades
    ... Suve 1788 saak oli kehv : toidunappus ja näljarahutused
    ... Rüüstamine Pariisis algab 12.juulil 1789
    3. Talupoegade revolutsioon maal feodaal korra riismete vastu
    Tulemus: rahvarevolutsioonid päästavad eliidi revolutsiooni.
    Revolutsiooni levimine
    • Despotismi sümboli Bastille poliitilise vangla ründamine 14.Juulil 1789:
    ...Müütiline tähendus, kuigi sees vaid 7 vangi
    ... Prantsusmaa rahvuspüha alates 1800
    ... Rahva võit absolutismi üle
    ... Vägivald algab ja esimesed emigrandid
    ... Lihtrahva rahutused levivad maale ja teistesse linnadesse: losside röövimine ja põletamine
    Nii algas Suur Prantsusmaa Revolutsioon.
    Prantsuse Revolutsioon historiograafias
    • Miks revolutsioon algas 1789 ?
    • Kes selle tegid ? (nn kodanliku revolutsiooni probleem)
    • Miks vabaduspüüdlused lõppesid terrori, Napoleoni diktatuuri ja Bourbonide restauratsiooniga?
    • Kas revolutsiooni saavutused jäid püsima ?
    ... Mitmesugused tõlgendused ja uurimistraditsioonid
    ... Suhtumine on olnud maailmavaateline kpsimus, mis on omandanud poliitilise tähenduse.
    Revolutsiooni tõlgendamine...
    • Praegu keskpunktis sotsiaal- ja majanduslikud tingimused ja kollektviised, masside poliitilist käitumist ja mentaliteete (vaimulaadi) puudutavad nähtused
    • Tänapäeval pole iseenesest mõistetavalt „kodanluse revolutsioon“ (marksistidel „kodanlik revolutsioon“

    „Kodanluse revolutsiooni“ küsimus
    • Kahtlemata teenis kodanluse emantsipatsiooni eesmärke, aga
    • Tänapäeval enam ei usuta, oleks olnud kondakujuline seisuslik konflikt (või klassikonflikt)
    • Veendunud revolutsionääride hulgas oli nii aadlikke, vaimulikke, talupoegi ja alamklassi esindajaid
    • Revolutsiooni kodanlased olid juristid ja ametnikud = haritlaskodanlus
    • Ärimeeste roll oli väike

    Tõlgendus...
    • Iga ametlik seisus koosnes väga erinevatest gruppidest
    • Seisused olid sisemiselt heterogeensed (varanduslikud vahed olid suured)
    • Prantsuse seisuslik ühiskond oli hakanud mõranema ja muutuma juba enne revolutsiooni!

    Tänapäeva tõlgendus I
    Eliit
    • Alustajad generaalstaatidel moodustasid uut moodi ühiskonna eliidi, mis ületas vanad seisuslikud piirid
    • Uus eliit oli haritud, jõukas ja mõjukas
    • Valgustusfilosoofia mõju
    • Eesmärgiks ühiskonna moderniseerimine

    Talurahvas ja proletariaat
    • Eliidi kõrval aktiviseerus lihtrahvas
    • Teised eesmärgid kui eliidil
    • Motivaatoriks tühi kõht ja aineliselt raske elu
    • Moodsad eesmärgid puuduvad

    Tänapäeva tõlgendus III
    • Kuna Huvigruppe oli palju ja eesmärgid olid erinevasd, tulemuseks olid kaootilised sündmused (ühendajaks vaid rahulolematus)
    • Revolutsiooni oli võimatu juhtida: Pööras ise enda vastu, nt. vabadusest arenes terror , vabariigist arenes keisririik

    Liberaalne faas (1789 suvi – 1792 sept.)
    • Märksõna vabadus!
    • Revolutsioon on populaarne
    • Eesmärgiks põhiseaduslik monarhia
    • III seisuse rahvuskogu võttis endale nimeks Asutav kogu (9.7.89) ja hakkas ettevalmistama konstitutsiooni (kuni 1791 aastani)
    • AK soovib „vabastada“ rahva: usuti , et põhiseaduslik monarhia annab võimu rahvale ja garanteerib kodanikuvabadused.

    AK öine istung 4.-5.8 1789
    • Likvideeriti korraga kõik vanad eesõigused: seisuste ja tsunftide privileegid ning feodaalkoormised, kirikukümnised, ametite ostmine jne.
    • Seisuslikust riigist sau ameti- ja teenistusvabadusega riik (Klassiriigi algus)
    • Kaotajatele kompensatsiooni ei makstud
    • Uues ühiskonnas pidi otsustama isiklik tublidus, mitte päritolu.

    Inimese- ja kodanikuõiguste deklaratsioon
    • AK võttis vastu 26.8.1789 USA eeskujul
    • 17 punkti valgustusfilosoofia ja loomuõiguse vaimus:
    • Inimesed (mehed) sünnivad vabadena ja võrdsetena koos loomulike õigustega
    • Keskne õigus on vabadus, mida piiravad vaid seadused ja kohustus mitte kahjustada oma kaasinimesi
    • Omandiõigus, õigusriigi põhimõtted ja õigus vastuhakule rõhumise puhul
    • Sõna- ja trükivabadus, usuvabadus
    • Õigus osaleda seadusandluse kujundamisel oma esindajate kaudu: valitav rahva esinduskogu
    • Põhimõtted: rahva suveräänsus , õigusriik ja võimude lahusus
    • Apelleris seadusandluse puhul Rousseau ühistahtele
    • Rõhutas võrdsust seaduste ees
    • „ Vabadus, võrdsus, vendlus“

    Deklaratsiooni mõju...
    • Tsiviliseeritud Euroopa võttis selle vastu vaimustusega
    • Realiseeris „filosoofia sajandi“ suured eesmärgid.
    • Põhimõtted pole aegunud vaid moodustavad ka tänasel päeval liberaalsete kodanikuõiguste aluse!

    Ühiskonna- ja haldusreformid
    • 1790 likvideeriti aadliseisus (taastati Napoleoni keisririigis)
    • 1791 ettevõtlusvabadus: võimaldab moodse kapitalismi arengu
    • Riigihalduse detsentraliseerimine:

    1. Departemangud (83)
    2. Provintsihalduse demokratiseerimine
    3. Kohtureformid: nende sõltumatus
    Usu- ja kirikureformid
    • 1789 usuvabadus
    • Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused
    • 1789 kat.kiriku varanduste konfiskeerimine (riigile võõrandamine)

    ... Motiiviks riigi pankrot ja maata maaelanike aitamine (pole kasu)
    Riigi ja kiriku vaheliste suhete uuendamine: riik valib preestrid-piiskopid ja maksab neile palga
    1790 hakatakse nõudma vaimulikelt truudusevannet revolutsioonile ja tsiviilriigile.
    Kirik...
    • Osa vaimulikest ja lihtrahvast pole sellega nõus
    • Riigistatud kirik = uus „põhiseaduslik kirik“
    • Hiljem kirik ja riik lahutatakse teineteisest täielikult

    Uus põhiseadus 1791
    • 1791. juunis Louis XVI perekonna põgenemiskatse: rahva pahameel ja solvumine
    • Vabariiklik mõtlemine hakkab levima
    • Võetakse vastu uus põhiseadus 1791.a. septembris: on 19.saj. põhiseaduste oluline eeskuju!

    1. Prantsusmaa on konstitutsiooniline monarhia, kus kuninga veto on vaid edasilükkav: L XVI kasutab tihti
    2. Seadusandlik kogu ühekojaline (väga moodne)
    Põhiseadus 1791...
    3. Ei ole üldist hääelõigust, varanduslik tsensus
    4. Ametnike, kohtunike ja vandemeeste valmine
    5. Tagatakse inimõigused, võrdsus seaduse ees, eraomandi puutumatus
    • Likvideerub vaid aasta hiljem, kuna monarhia kaotati ja Prantsusmaa kuulutati vabariigiks

    Monarhia kaotamine ja vabariigi kehtestamine (1791-92)
    • Uue põhiseaduse alusel valimised:
    ... Keelas senistel delegaatidel kandideerida
    ... Uutel rahvasaadikutel puudub poliitiline kogemus!
    ... Jälle enamuse moodustavad advokaadid
    ... Revolutsioon radikaliseerub
    • Uue seadusandliku kogu töö algab sügisel 1791

    Seadusandliku Kogu rühmad ja tegevus
    • Kuningatruu trupp (laiali 1792a. kevadel)
    • Vabariiklastest ja födelistidest žirondiinid: jõuka kodanluse esindajad
    • Jakobiinid : radikaalse keskvõimu pooldajad ja vabariiklased
    • Sõltumatud = „soo“: ilma selge programmita
    • Kuningas kasutab oma edasilükkavat vetot
    • Kevadel 1792 algab sõda: Prantsusmaa kuulutab sõja Austriale ja Preisimaale
    • Levib arvamus, et kuningas ja tema perekond on riigireeturid

    Kuningavõimu lõpp ja terrori algus
    • Augustis 1792 kuninglik perekond interneeriti ja Louis XVI kaotas Prantsusmaa trooni
    • septembrimõrvad 1792: algab revolutsiooni „vaenlaste“ massiline likvideerimine
    • Monarhia likvideerimisele aitavad kaasa sõda, majandusraskused, toidunappus, kirikuvaidlus ja kuninga eitav suhtumine revolutsiooni.

    II „Võrduse revolutsioon“ (sept.1792-juuli 1794)
    • Ideaaliks demokraatia laiendamine
    • Algus: 21.sept.1792 kuulutas Prantsusmaa konvent (end. seadusandlik kogu) Prantsusmaa vabariigiks.
    • Lõpp: Jakobiinide diktatuuri terrorireziimi kukutamine
    • Areng: „demokraatia“ moondub enneolumatuks terrorireziimiks

    Sankülotid
    • Sankülotid: konvendi väline „demokraatlikke rahvakihte“ esindav survegrupp .
    • Väikekodanlased, töölised, haritlased
    • Mõjutavad revolutsiooni suunda: radikaliseerumine
    • Põhjuseks lihtrahva häda (nälg ja töötus)
    • Kontrevolutsioonilise tegevuse tõrjumine
    • Programm: „Rikkurid“ on revolutsiooni vaenlased ja vaid rahvas võib päästa revolutsiooni

    „Pahempoolsed“ jakobiinid
    • Sankülotide eesmärk: demokraatlik väikeomanike ühiskond ja riigi juhitud majanduselu
    • Jakobiinid toetavad sankülotide nägemusest, et rahvas on revolutsiooni kaitsja
    • J pooldavad võrdõiguslikkuse ideaali
    • Nad on pärit kodanluse ridadest: pooldavad vürdõiguslikkuse ideaali
    • Nad on pärit kodanluse ridadest: pooldavad majanduslikku liberalismi ja eraomandi kaitset
    • Jakobiinide eesmärgiks ei ole võimu loovutamine rahvale (varsti likvideerivad sankülotide mõju)

    Kuninga hukkamine
    • Dets. 1792 konvendi kohtuprotsess „kodanik Capet´i“ vastu: mõisteti surma rahvavaenlasena
    • Louis XVI hukatakse jaan. 1793 giljotiiniga
    • Negatiivsed tagajärjed:
    1. Katkestas lõplikult suhted välisriikidega
    2. Talurahva rojalistlikud ülestõusud
    Jakobiinide terrorivalitsuse taust
    • Algus kevad 1793, lõpp suvi 1794
    • Terroriseadusandluse võimaldab sise- ja välispoliitilne kriisiolukord
    • Prantsusmaa on tunginug Belgia (Austria) ja Reinimaa (Preisimaa) aladele
    • Konvent: sõda on õigustatud, kuna Prantsusmaa annab teistele rahvastele vabaduse.

    I kolitsioonisõda (1792-97) ja terror
    • vastased: Austria, Preisimaa, SB (alates veeb. 1793), Holland, Hispaania, Portugal, mitmed Itaalia riigid
    • Prantsusmaa hakkab kaotama, mis tekitab hüsteerilise õhkkonna
    • Igal pool on „vaenlasi“, keda on vaja likvideerida
    • Märts 1793: revolutsioonilise tribunali (pol.kohus) asutamine, mille otsuseid ei võinud vaidlustada ega edasi kaevata !

    Diktaator Robespierre ja terror
    • Valdadesse revolutsioonikomiteed
    • Surmanuhtlused
    • Inimõigused kaotavad oma reaalse sisu
    • Aprill 1793: „Comité du salut public“ On uus absolutistlik valitsus „rahva päästekomitee“ ( Danton )
    • Suvi 1793: juhtivate žirondiinide vangistamine
    • Diktaator advokaat Robespierre: suur idealist ja „äraostmatu“ poliitik, kes arvab , et vägivalla kasutamine revolutsiooni eesmärgil on õigustatud revolutsiooni päästmise eesmärgil

    Uus põhiseadus 1793 a. juunis
    • Järjekorras teine põhiseadus
    • Kehtestab vabariigi
    • Sisus peegelduvad võrduse ideaalid:

    1. Absoluutne rahvavõim: üldine meeste valimisõigus
    2. Seaduste puhul rahvahääletus
    3. Kaotati võimude lahusus
    4. I korda ajaloos tunnustati kodanike sotsiaalseid põhiõigusi (õigus toimetulekule, kooliharidusele)
    • Ei rakendatud, kuna pidi jõustuma peale sõda !
    • Augustis 1793 kehtestati üldine sõjaväekohustus: mobiliseeris KOGU rahva sõja teenistusse (mh naised)
    • Armees miljon meest
    • Prantsusmaa armee võidud algavad igal rindel (mh Belgia ja Hollandi vallutamine)

    Ususõda
    • Sügisel 1793 algab võitlus ristiusu vastu = dekristianiseerimine
    • Kirikute röövimine, tagakiusamised
    • Uus ateistlik revolutsiooniline religioon
    • Uus ajaarvamine (kalender) kehtib kuni 1806
    • Ristiusu jumalateenistused keelustati 1793 (lubati uuestu 1799)
    • Pariisi Notre Damest sai „mõistuse tempel“
    • Suvel 1794 Robespierre „kõrgema olendi“ kultus
    • Maarahvas usureforme ei poolda

    Terrori tippajastu
    • Septembri dekreedid 1793: sõjaväeline diktatuur ja terrori meelevald
    • Terror on „seaduslik“ !
    • Jagatakse kodanikutunnistused
    • „Revolutsiooni vaenlaste“ süstemaatiline otsimine ja hävitamine
    • Tulemused

    1. Kontrrevolutsioonilised mässud provintsides on minevik
    2. Massilised hukkamised mitmes linnas
    3. Hukati Marie Antoinette (okt.1793)
    • Revolutsioonäärid õiendavad arveid ommavahel: hukatakse žirondiinid, sankülotid, jakobiinide opositsioon, Danton jne.
    • Robespierre viimane „ suurpuhastus “ juunis-juulis 1794
    • Uus seadus „moraalne süütõend“: piisab veendumusest, et isik on rahvavaenlane

    Terrorireziimi lõpp
    • Konvendi salaliit ja Robespierre kukutamine 27. juulil 1794
    • 28.07.1794 Robespierre ja tema 21 pooldaja (mh. Sain-Just) hukkamine
    • Võim jälle konvendi kätte
    • Terrorisüsteemi lammutamine
    • Terrori hind: hukati 35 000 – 40 000 prantslast, kellest 85% oli pärit III seisuse hulgast
    • Näiliselt revolutsiooni lõpp

    Direktoorium (1795-99)
    • Vastureaktsioon „Rahva revolutsioonile“
    • jõuka kodanluse võit , „Kodanlik vabariik“
    • 1795 uus põhiseadus (III):

    1. Nõrk täitevvõim: 5 direktorit
    2. Seadusandlik koda on kahekojaline
    3. Võimude lahusus
    4. Tunduv varanduslik tsensus
    Direktooriumi probleemid
    • Reziimi toetajaskond väike
    • Vastu vasakpoolsed ja rojalistid : mitmed vandenõud nt. 1785,1796
    • Majanduspoliitika ebaõnnestub: jätkuv riigi pankrot ja inflatsioon
    • Kuritegevuse kasv
    • Püsib armee toetusel
    • Valimistulemuste manipuleerimine

    Välispoliitika ja armee
    Edu I koalitsioonisõjas (1792-97)
    • Preisimaa ja Hispaania sõlmivad rahu (Reini piiri kehtestamine)
    • Austria jätkab SB toetusel
    • Sõdade mõju allutatud Euroopas:

    I Moodsa rahvusaate (keelenatsionalismi tekkimine)
    II Prantsusmaa massiarmee mõjul muudatus sõjanduses: suured pealetungid
    Napoléon Bonaparte (1769-1821) esiletõusu tingimused
    • Kindral Itaalia rindel (1796-97)
    • Prantsusmaa edu mandril, merel SB ülevõimas vastane
    • Relvastumine ja kaubandussõda
    • I koalitsioonisõda lõpeb 1797: Austria kaotab mh. Belgia alad, Itaalia alasid
    • Järele jääb üks vastane : SB !
    • Napoléon ründab SB vahemerelt: sõjaretk Egiptusesse ( 1798 -99)

    Sündmused rindel
    • Napoléon vallutab Türgile kuuluva Egiptuse, aga
    • 1798 inglased hävitasid Nelsoni juhtimisel Prantsusmaa sõjalaevastiku Abukiri merelahingus

    II Prantsusmaa vastane koalitsioonisõda (märts 1799-1801)
    • mitmel rindel
    • Kuna liitlased edukad , Prantsusmaa kaob stabiilsus.

    Napoléoni võimuhaaramise taust
    • Sõjavägi ja juhtivad poliitikud on veendunud, et III põhiseadus on ebaõnnestunud
    • Vajatakse tugevat kätt!

    Napoléon Bonaparte:
    • Revolutsiooni noorim ja kuulsaim kindral
    • SB vastase sõja ülemjuhataja
    • Populaarne ja legendaarne

    Napoléoni brümäärikuu riigipööre (11.Nov.1799)
    • Hoolikalt ettevalmistatud veretu võimuhaaramine vendade abil
    • Õnnestub sõjaväe toetusel
    • Teovõimetu direktoorium likvideeritakse
    • Esinduskogu kojad puhastatakse poliitilistest vastastest
    • Napoléon: „Revolutsiooni aeg on läbi saanud !“

    Napoléoni elu ja isik
    • Kuni 1796 Napoleone Buonaparte (Korsika)
    • Paeluv isik, kes oskas käsitleda inimesi
    • Haruldaselt andekas ja võimekas lai haare ja suursugune organisaator ja töötas 18h päevas
    • Hiilgav sõjaväeline karjäär: erakordselt andekas väejuht, kes teeb Prantsusmaast Euroopa ajutise valitseja
    • Kaotab seetõttu, et peab võitlema kogu ülejäänud Euroopa vastu
    • Konsul 1799-1804, keiser 1804-1814
    • Tema valitsusperioodil on prantslaste jaoks positiivne tähendus: reformid ja stabiilsus
    • Tipphetk 1811: kogu Mandri-Euroopa tegelik valitseja
    • Allakäik koos Venemaa-sõjaretkega 1812
    • 1814 pidi loobuma keisritroonist ja saadeti Elba saarele
    • 1815 taastas oma võimu: keiser 100 päeva
    • Seejärel St. Helena saarel, kus sureb 1821

    Napoleoni mitu palet
    1. „Revolutsiooni poeg“ päritolu ja aasta 1789 maailmavaate poolest
    2. „Valgustatud isevalitseja“: riigireformid ja tugeva riikluse arendaja
    3. „ Jultunud diktaator“: diktaator iseloomu ja külma närviga reaalpoliitik, kes manipuleerib rahvaga
    IV faas: Napoleoni ajastu
    1. Konsulaat
    • Vastuolude tasadamine ja sisepoliitilise tasakaalu loomine: üldine rahulolu
    • „Konstitustsiooniline isevalitsus“ säilitas demokraatia kulissid
    • Uus konsulaadi põhiseadus (IV) 1799:
    1. NB on I (10.a.) konsul, kellele ainuisikuliselt kuulub seadusandliku initsiatiivi õigus
    2. Nimetab ohvitserid, ametnikud, kohtunikud ja senati (80) liiget
    3. I Konsulit nõustavad kaks konsulit ja riiginõukogu
    Konsulaat
    4. Meestel on üldine hääleõigus
    • Korraldati pidevalt „rahvahääletusi“, kus N sai masside ülekaaluka toetuse
    • 1802 N on eluaegne konsul („tänuliku rahva kingitus“)
    • Demokraatiasse süütatud sõjaline diktatuur!
    • Alles jäid revolutsiooni ühiskondlikud saavutused
    • 1802 amnestia emigrantidele

    Konsulaadi sisepoliitika
    • Võimu tsentraliseerimine igal tasemel (prefektid)
    • Opositsioonil ei ole tegutsemisvõimalusi (tsentsuur, pol politsei)
    • Karjäär riigiteenistuses oli kõikidele avatud
    • Koolireform: kindel struktuur ja riigile allutamine
    • Majanduse stabiliseerimine !!!

    • .DOCX Laadi alla originaalfail 70 lk · .docx · 115 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19 Nimetu #20 Nimetu #21 Nimetu #22 Nimetu #23 Nimetu #24 Nimetu #25 Nimetu #26 Nimetu #27 Nimetu #28 Nimetu #29 Nimetu #30 Nimetu #31 Nimetu #32 Nimetu #33 Nimetu #34 Nimetu #35 Nimetu #36 Nimetu #37 Nimetu #38 Nimetu #39 Nimetu #40 Nimetu #41 Nimetu #42 Nimetu #43 Nimetu #44 Nimetu #45 Nimetu #46 Nimetu #47 Nimetu #48 Nimetu #49 Nimetu #50 Nimetu #51 Nimetu #52 Nimetu #53 Nimetu #54 Nimetu #55 Nimetu #56 Nimetu #57 Nimetu #58 Nimetu #59 Nimetu #60 Nimetu #61 Nimetu #62 Nimetu #63 Nimetu #64 Nimetu #65 Nimetu #66 Nimetu #67 Nimetu #68 Nimetu #69 Nimetu #70
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 70 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MariLaidemae Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT

    Sarnased õppematerjalid

    Uusaeg
    19
    pdf

    Uusaeg

    VARAUUSAEG (1517 ­ 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid. Habsburgidele

    Ajalugu
    Ajaloo põhiperioodid
    39
    doc

    Ajaloo põhiperioodid

    Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell ­ Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta

    Ajalugu
    Uusaeg
    21
    doc

    Uusaeg

    Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete ül

    Ajalugu
    Keskaeg-uusaeg
    19
    rtf

    Keskaeg-uusaeg

    Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamin

    Ajalugu
    VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM
    66
    doc

    (VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

    (VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust

    Ajalugu
    Inimene-ühiskond-kultuur II osa
    9
    doc

    Inimene, ühiskond, kultuur II osa

    Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) ­ Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, e

    Ajalugu
    UUS AJA EKSAM 1 OSA
    33
    docx

    UUS AJA EKSAM 1 OSA

    Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Kesk ja uusaja piir nõukogu

    Ajalugu
    VALGUSTUS JA ABSOLUTISM
    4
    doc

    VALGUSTUS JA ABSOLUTISM

    UUSAEG Uusaja alguseks peetakse erinevaid sündmusi, sest igale maale on tähtis erinev sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17

    Ajalugu


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (1)

    noncapisco profiilipilt
    noncapisco: austra pärilussõda ei ole selles materjalis....
    19:48 11-10-2011



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun