Peateos "Wilhelm Tell" Shveitsi talupoegade mäss Austria ülemvôimu vastu. Tegelased:Wilhelm Tell ,mägikütt.Gessler, riigifoogt. Stauffacher, talupoegade juht. Heinrich Holden, talupoeg. Malschtal, tema poeg. Auttingausen, vabahärra. Rudens, tema kasupoeg. Berta, aadlipreili, Rudensi pruut. Sisu: Baumgarteni naine on äranaerdud, tema naiselik väärikus on toodud ohvriks lossifoogt Gesslerile. B. astub naise kaitseks välja, kartes karistust, pôgeneb. Jôuab mägijärve äärde ja palub Tellil end üle viia. Keegi teine ei julge seda teha. Tell ei seganud end kunagi vabadusvôitlusse, kuid ta oli alati mehine ja abivalmis.Vabadusvôitluse juht Stauffacher kutsub Telli salajastele koosolekutele, kus arutatakse mässu Austria ülemvôimu vastu, kuid Tell keeldub alati.. Gessler tahab mägikütte alandada ja paneb oma kübara vaia otsa ning laseb talupoegadel seda kummardada. Piilujad kannavad foogtile ette, kes ei kummarda. Wilhelm Tell möödub kübarast k...
ESSEE Gottfried Wilhem Leibnizi Teksti põhjal Autori põhiväide, et maailm eksiteerib Jumala armu põhjal lihtsubstsantidest ehk monaadidest ja liitsubstantsidest ehk kehadest. Lihtsubstants on kaaluta ja osadeta mass. Ning neid on lõputul hulgal. Liitsubstants on aga keha koos oma monaadiga (hingega, vaimuga). Kui elussubstants on tekkinud, ei saa enam monaad kehast lahkuda ennem kui saabub nö. Surm. Pärast surma on monaad uuesti lihtsubstants.
"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi
SAKSAMAA · 1850 rahvusliku ühtsuse idee · 1858-psüühiliselt haige kuninga Wilhem 4 kaasvalitsejaks ehk regendiks sainnnnnnnn tema vend Wilhem · 1861- pärast vaimuhaige venna surma sai Wilhemist kuningas Wilhem 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadus · 1862 Wilhem 1 kutsus Preisi-maa valitsusjuhiks tugeva käe poliitikuna tuntud Otto von Bismarck · 1866- Austria Preisi sõda, kus Austria sai hävitavalt lüüaning kaotas oma ülemvõimu Põja- Itaalias ja Saksa aladel · 1867- Põhja-Saksa liit, kuhu kuulus 19 saksa riiki. Selle kõrgemaks riigi organiks oli Riigipäev · 1870-Saksa- Prantsuse sõda. Prantsusmaa sai lüüa. · 1871-Saksa Keisririigi väljakuulutamine Prantsusmaal Versailles' lossis
raudteeliin (6 km) 1825 Inglismaal Raudtee soodustas tööstuse arengut ja avardas inimeste liikumisvõimalusi Raudteede ümbrusse kerkisid asulad ja tööstusettevõtted Veetransport aurulaeva areng: sõukruvi ja raudlaevad Kanalite ehitamine 19.saj teisel poolel leiutasid Diesel ja Benz diisel ja bensiinimootori Patarei Alessandro Volta Elektrigeneraator ja mootor Michael Faraday Elektripirn Thomas Alva Edison Elektriahi Carl Wilhem Siemens Röntgenitoru Wilhem Conrad Röntgen Telegraaf Samuel Morse Telefon Alexander Graham Bell Tekkisid uued sotsiaalsed kihid Suurenes tööliste osa elanikkonnas Töölisaristokraatia Töölisseadusandlus Ajaloo õpik "Inimene, ühiskond, kultuur" III osa et.wikipedia.org
Friedrich II Preisimaa kuningas Friedrick II ehk Friedrich Suur elas aastatel 1712- 1789. Friedrick II oli Preisimaa kuningas 1740.aastast kuni surmani. Friedricki ema oli Sophie Dorothea. Sophie isa oli Suurbritannia kuningas George I. Friedrich lapsepõlv ei olnud kerge. Tema isa Friedrick Wilhem I on ajalukku läinud karmi ja äärmiselt kitsi valitsejana. Erinevalt teistest õukondadest, kus oli moeasjaks prantsuse keel ja kirjandus, põlgas Friedrick Wilhem I valgustusaja teadlasi ega sallinud oma poja huvi muusika ja prantsuse kirjanduse vastu. Friedrick II võimuletulekut jälgiti huviga kogu Euroopas. Esimest korda oli troonile tõusnud valitseja, kes oli tuttav valguskirjandusega. Juba oma valitsemise esimesel päeval andis Friedrick II korralduse jagada vaesemale rahvale riigi ladudest soodsa hinnaga vilja, keelas kohtutes piinamised ning kuulutas välja usuvabaduse. Friedrich ise polnud kuigi sügavalt usklik.
Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse.Ta alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega.Goethe oli saksa mitmekülgne geenius,loodusteadlane ja kirjanik.TAlle meeldisid aforismid.Enamjaolt oma teostes kasutas ta hea ja kurja rolle.Kõige paremini on need hea ja kurja rollid välja toodud teoses ,,Faust" .Goethe esimesed kirjanduslikud teosed olid ,,Wilhem Meistri õpiaastad",Götz von Berlichingen",,,Iphigeneia Tourises", ,,AlgFaust", ,,Egmont", ,,Torquato", ,,Tasso" , ,,Rooma eleegid", ,,Noore kunstniku kannatused",,Wilhem Meistri rännuaastad" ja ka loomaeepos ,,Reinuvader Rebane".Goethe tegi teostest järgesid.Algul valmis näiteks ,,AlgFaust" ja siis alles ,,Faust" I ja II. FAust Raamatu peategelaseks ongi Faust ise. Fauston klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on
rahvasõbralikum. Katariina II oli tutvunud valgustuskirjanudusega ning arendas haridust ja proovis läbi viia euroopalike kommetega seadust, mis küll vastu jäigi võtmata, sest Katariina II ei tahtnud minna tülli aadelkonnaga. Ühiskonna seisukohalt oli kindlasti mõlemal omad plussid ja miinused, aga mis puutus rahvasse, siis kindlasti sobis neile valgustusajajärk paremini. Võrreldes kahte preisimaa valitsejat, kellest üks oli Preisi absolutistliku kuningavõimu looja Friedrich Wilhem I ja teine, valgustatud Preisi kuningas Friedrich II, siis nende väljavaated olid erinevad. Näiteks Friedrich Wilhem I lõi tohutu sõjaväe, ohvitseridelt hakati nõudma sõjaväelist haridust, keelas importkangaste kasutamise, rõhutas aktiivse kaubandusebilansi tähtsust jne. Friedrich II aga seevastu suhtus parlamenti ja teistesse esinduskogudesse eitavalt, toetus ametikonnale, linnades kaotati keskaegne omavalitsus, ehitas koolimaju, kus õpetajateks olid
Johann Wolfganag von Goethe (22.oug 1749-22märts 1832) Goethe oli eelkõige Filosof, Kirganik, ja loodusteadlane. Oma kirjandusliku teed alustas ta ülikooli ajal luuletustega. Kokku üle 1600 luuletuse teemadel armastus ja loodus. 1774 a. ilmus esimene proosateos- romaan "Noore Wetheri kannatused" mis sündis autori isiklike kogemuste põhjal. Noore kunstniku kujunemiste eest jutustavad romaanid "Wilhelm Meistri õpiaastad" (1796), "Wilhem Meistri rännuaastad" (1807-1829) Goethekõige kuulsamaks teoseks ja élutions tragédie "Faust" Sentimentalism Nimetatud ka pisaratevooluks ja haledusvooluks. Tegemist on romantismi eelvooluga, mis levis 18. Saj teisel poolel. Tunnused: Rõhutati inimese tundeelu, kannatuslike külgi ja kurbust. Peategelasteks lihtsad inimesed. Tegevus looduserüppes. Protest ühiskondliku julmuse vastu. Palju retoorilisi küsimusi ja hüüdlauseid, tundeline sõnavalik ja ilukõnelisus. Levinumad zanrid:
Metaan on värvitu gaas. Tema tihedus on 1.38 g/cm3, sulamistemperatuur on 92 °C ja keemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunk on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. Metanaal Metanaali vesilahus on formaliin. Formaliinis reageerib metanaal veega, moodustades metaandiooli. Esimesena sünteesis metanaali vene keemik Aleksandr Butlerov ja esimesena määras selle kindlaks August Wilhem von Hofmann. Kus metanaal esineb? Kus seda kasutatakse? Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Maa atmosfääri ülakihtides toimuvates looduslikes protsessides võib olla tekkinud kuni 90% Maal leiduvast metanaalist. Metanaali leidub näiteks metsatulekahju suitsus, auto heitgaasis ja tubakasuitsus. Metanaali kasutatakse desinfitseerimis vahendites ja lahustite tegemisel ja polümeeride saamiseks.
Arvuti ajalugu Elvis Liivamägi 10. c klass Arvuti... ...on masin, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades Vanim masin, mida võib nimetada arvutiks, on abakus Abakus leiutati arvatavasti Mesopotaamias ning seda u 3000 eKr Abakus 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820 hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871) tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi
· John Napier - arvutuspulgad, 1617,Logaritmide arvutamiseks · Wilhelm Schickard - 1623, väitis olevat,leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasin · Jean Falcon- 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine ; leiutas perfokaardi juhtimise põhimõtte · Joseph-Marie Jacquard - 1805 konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed · Blaise Pascal- 1642 leiutas mehaanilise arvutusmasina paskaliini, mis oskas + - · Gottfried Wilhem Leibniz -1671 leiutas arvutusmasina, mis oskas + - / * ; · Leibniz pakkus välja kahendarvutuse · Charles Babbage-1822 automaatselt töötava arvuti idee · Kasutas mõisteid store (andmete hoidmine)mill (andmete töötlemine) · Hermann Hollerith-1884 leiutas perfokaartide sorteerimise · Konrad Zuse · Leiutas releedegadigitaalarvuti 1941-1947 · Howard Aiken · 1944 Mark1 · elektromehhaaniline arvuti· esimene
surma 1807. aastal otsustasid sugulased, et noorWrangell asub õppima mainekas mereväe kadetikorpuses Peterburis, ainult aadlikele mõeldud õppeasutuses. Küllap avaldas Wrangelli elukutsevalikule suurt mõju tema tutvus esimesel Vene ümbermaailmareisil (180306) osalenud kaptenleitnant Friedrich von Rombergiga. Rombergist, kelle protektsiooni alla Ferdinand ja tema tädipoeg Wilhem anti, oli 1807. aastal saanud Ferdinandk täditütre Julia abikaasa. Aatatel 181015 õppis Wrangell merekadetikorpuses Peterburis. Lõpetanud kooli mitsmani auastmes, määrati ta koos õpingukaaslaste, tädipoja Wilhem Wrangelli ning sõbra Peter Anjouga Balti laevastiku ekipaazi koosseisu Tallinnas. 1816. aastal alustas Wrangell koos Anjouga teenistust Soome lahel kurseerival laeval ,,Avtroil". Aastatel 181719 osales Wrangell Vassili Golovnini juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil
VAIMUELU TÜ -taasavati 1802.aastal -neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond (jagunes kaheks: ajaloo- keele- ja matemaatikaloodusteaduskonnaks) -Georg Friedrich Parrot tema lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse -õppekeel oli ladina ja saksa keeles -esialgu Balti kubermangudest tudengid, kuid järjest suurenes ka välismaalaste ja teistest Venemaa piirkondadest pärit üliõpilaste arv -kuulsamad õpetlased Wilhem Struve (astronoom), Moritz Hermann (füüsik), Karl Ernst von Baer (embrüloogia rajaja) Ühtluskool -4 astet: *kihelkonnakool maakondades *kreiskool maakondades *gümnaasium kubermangu linnades *ülikool Õpetajate kaadri tagamine koolidesse -Tartusse rajati 1828.a elementaarkooliõpetajate seminar Esimene eesti k ajaleht -1806.a kevadel Tarto maa rahwa Näddala-Leht -Otto Wilhem Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821-1823, 1825) Marahwa Näddala-Leht Uus eesti kirjaviis
Koostaja: Siim Isup Juhendaja: Mikk Põdra Arvuti... ...on masin, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades Vanim masin, mida võib nimetada arvutiks, on abakus Abakus leiutati arvatavasti Mesopotaamias ning seda u 3000 eKr Abakus Blaise Pascali Aastal 1642 leiutas tema liitmismasina. Liitmismasin koosnes tol ajal ratastest. Oli ainult võimalik liita. 1694- täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820- hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar- leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799- 1871)- tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati
Suure panuse tehnoloogia arengule andis rohkem kui saja aasta jooksul aurumasin ja selle abil liikuma pandud seadmed ja transpordivahendid nii maal, kui vee peal. Mootorratta leiutamisele eelnes paljude inimeste loov uurimistöö ja katsetused keemia, metallurgia ja masinaehituse alal. Nikolaus August Otto ehitas 1876.a. töökindla 4 taktilise sisepõlemismootori. See hakkas välja vahetama seni tehastes jõumasinatena kasutatud väikese kasuteguriga aurumasinaid. Gottlieb Daimler ja Wilhem Maybach leiutasid 1883.a. hõõgsüüte. See võimaldas konstrueerida kiirekäigulisi, kergeid mootoreid. G. Daimler ja W. Maybach ehitasid 1885.a. puuraamil, rihmaveoga kaherattalise sõiduki. See kohmakas sõiduriist oli üllatavalt omast ajast ees. Mootorratta klassikaline konstruktsioon oli leiutatud. Mootor pandi raami keskele, sõidukiirust valiti 2 käigu vahel, juhtrauaga sai sobivalt sõidusuunda muuta. Hiljem prooviti kõiksugu erinevaid lahendusi, mis ei viinud kuhugi.
Juturaamatud. Valgustus ja romantismiideede jõudmine siinsesse kultuuriruumi 18.sajandi teisel poolel 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn. Rahvaraamatuid. Aimekirjanduse algus. Ajaleht Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid: anda talupoegade uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama.
Tseesium Cs Tabelis paiknemine: Tseesium asub tabelis kuuendas perioodis, esimeses A rühmas. Tseesium on leelismetall, mille järjenumber on 55 ning mille aatommass on 132,9054. Ajalooline taust: Tseesiumi avastasid Robert Wilhem Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff 1860.aastal. Pikka aega peeti tseesiumi kaaliumiks, mistõttu tekkis arvutusest vigu. Kahe sinise sektrijoone järgi, mille abil element avastati, pandi sellele nimeks landina keelne nimetus caesum, mis tähendab taevasinist. Leiduvus: Tseesiumi on looduses väga vähe. Seda esineb maakoores vaid kolm osakest miljoni kohta. Suure reaktsioonivõime tõttu ei esine tseesiumi kunagi puhta elemendina, vaid alati ühendina
Jää sulamispunkt -32º F ja vee keemispunkt -212º F 7. Celsiuse ja Fahrenheiti skaalade vaheline seos? 40º C = 40º F 8. Mida nim. temperatuuri absoluutseks nulliks? Piirtemperatuuri, millal ideaalse gaasi ruumala jääval rõhul läheneb nullile nim. tº absoluutseks nulliks 9. Iseloomusta absoluutse temperatuuriskaalat? Seos Celsiuse skaalaga. Madalaim temperatuur looduses. Puuduvad negatiivsed väärtused. Sellise Skaala võttis kasutusele Wilhem Thomson (kord Kelvin) Absoluutse temp. tähis T [K] . Mõlema skaala ühikud on võrdsed . ( t=T ) 10. Miks kehtib väide, et absoluutne temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõduks? Valem. Tähiste nimetused valemis. Saame arvutada molekulide kesmist kineetilist energiat. T- absoluutne temperatuur (K) K-molekulide keskmine kineetiline energia
saksa tants2)coutrante-3taktimõõd us kiire pran3)sarabande-3takti,aeglane pidulik hispaania4)6/8 / 9/8 kiire Soti hüppetants.fuuga- polüfoonilise muusika tähtasim vor m,mitmehäälne.klahvpillid:klaviir,orel,klavesiin,portigorel.j,s,Bach-1685-1750sündis saksas,elas vaesuses,endassetõmbunud,mõtlej a,räägib endast,20last;muusika lihtrahvale,polüfoonilise muusika kõrgpunkt,looming:johannese-,matteuse passion;jõuluoratoorium; inglise süidid;prantsuse süidis,wilhem friedmann bachi noodivihik.üle 40suure oreliteose.stiilide kokkuvõttja ja täiuslikkuseks arend aja.G.F.Händel-1685-1759sündis saksas,elas rohkem inglismaal,oli palju ringi rännand,kõva lärmiga läbi elu,teravad kontastid,oskas palju keeli,muusika ülikutele,tuli saksast luba küsimata ära,õukonnamuusik tõlk;looming:üle40ooperi(julius caesar,xerxes,alcina),üle 30 oratooriumi(messias,sinson),orkestrisüidid(veemuusika,tulevärgimuusika).-it- J.peri,cC.moroverdi,vivaldi
parima lavakujunduse eest.Lisaks arvukatele kujundustele Ungari teatrites on ta dekoratsioone kujundanud ka telesaadetele ja filmidele. Muusika on kirjutanud Tibor Kocsak Ungarist.Ta on kirjutanud muusikat ligi viiekümnele lavateosele ja on Madachi teatri muusikajuht. Dirigeeris Erki Pehk. Peaosa mängis Estonia teatri esibaleriin Eve Andre. Samuti osalesid etenduses Tallinna Balletikooli õpilased. Etendus põhieb vendade Grimmide samanimelise muinasjutu ainetel. Jacob Ludwig Karl Grimm ja Wilhem Karl Grimm on saksa lastekirjanikud, kelle jutukogumikud on väga populaarsed ülemaailma. Seda balleti võivad nautida nii lapsed kui vanemad. Laval toimub koguaeg aeg midagi, tantsustseenida vahel ei ole pause ning stseenivahtused toimuvad publiku silme all. Suurt rõhku on pandud liikuvusele. Lavakujundus oli suurepärane ning muusika sobis ideaalselt kokku iga liigutusega laval. Tantsuseaded olid detailselt läbi mõeldud ning väga sobivad osatäitjatele.
kohale. Tõstmine on võrdlemisi uus spordiala, mis on välja kasvanud raskuse tõstmisest ja atleetvõimlemise harjutustest. 2.AJALUGU Spordialana sai tõstmine alguse 19. sajandi keskel USA, Austria ja Saksamaa atleetikaklubides. 1896. aastal korraldati esimesed mitteametlikud Euroopa meistrivõistlused (võitis sakslane Hans Beck), kaks aastat hiljem toimusid esimesed mitteametlikud maailmameistrivõistlused (esikoha sai austerlane Wilhem Türk, kolmas oli Georg Hackenschmidt). Võistluste korralduses puudus palju aastaid ühtlus. Eesti raskejõustiku sünniajaks peetakse 1888. aastat, kui Gustav Boesberg rajas Tallinna raskejõustikuringi. Esimesed avalikud tõstevõistlused toimusid 16. augustil 1891 Lootuse seltsi rahvapeol. Võitis Gustav Boesberg. Tema ringis tegelesid tõstmisega hilisemad elukutselised atleedid Georg Hackenschmidt, Georg Lurich, Aleksander Aberg ja mitmed teised. Nende
juhtnõelad (50 cm pikkused ja 20 cm laiused puitliistud, kindlates kohtades 1 cm suurused augud) · Enda teadmata leiutas perfokaartjuhtimise põhimõtte info salvestamine mulgukombinatsioonide näol Joseph-Marie Jacquard · 1805 võttis kasutusele Falcon'i idee, asendas puitliistud kartonglehtedega ja konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed Blaise Pascal · 1642 leiutas mehhaaniline arvutusmasina paskaliini, mis oskas liita ja lahutada Gottfried Wilhem Leibniz · 1671 leiutas arvutusmasina, mis oskas + -/ * · Leibniz pakkus välja kahendarvutuse Charles Babbage · 1822 automaatselt töötava arvuti idee · Kasutas mõisteid store (andmete hoidmine) mill (andmete töötlemine) Charles Babbage · Difference Engine, jäi pooleli · Analytic Engine Hermann Hollerith · 1884 leiutas perfokaartide sorteerimise seadme Hollerith'i firmast tekkis IBM Hermann Hollerith · Hollerith'i laud Konrad Zuse · Leiutas releedega digitaalarvuti
Suhtuti pooldavalt, sest tõi rahva religioonile lähemale. Kui see liikumine aga kiriku ja aadli kontrolli alt väljus, keelustas keisrinna Elisabet 1743.a selle Ratsionalism 18.saj II pool (valgustusajastus) Eesmärk on rahva harimine ja valgustamine Erinevalt pietistidest, kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust (Baltikumis valitsevat pärisorjust) Põltsamaa pastor August Wilhem Hupel (esimene eestikeelne ajaleht ,,Lühikke õppetus" Talurahvaseadused 1820 võeti Eestimaa maapäeval vastu esimene talurahvaseadus nn ,,Iggaüks..." Talude kasutusõiguste pärandamine 1804 kehtestati oma talurahvaseadus ka Liivimaal ja asendati Eestimaa ,,Iggaüks.." uue seadusega Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise Talupoegadele anti õigus talu kasutusõigust pärandada Mõisniku kodukariõigust piirati 1805 vastuhakk Kose-Uuemõisas
ARVUTI AJASTU ALGUS Arvuti ajastu algus on märksa pikem, kui seda paljud ettegi kujutada oskaksid. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani.
Sajandi teisel poolel võimaldas jõukuse kasv uhkeid mõisaansambleid rajada ka baltisaksa aadlikel. Nt Palmse mõis Lahemaal. 1770 alustas Eestis võidukäiku klassitsistlik arhitektuur. Selle aja hoonetel oli klassitsimi ja barokki ühiseid jooni nt 1773 ümberehitastud Toompea loss Tallnnas, 1784 Tartu raekoda. Tartust sai alguse klassitsislik ehituskunst sammaste ja kaarte rajamisega. Nt kaarsild ja Ülikooli hoone(projekteerijaks Johann Wilhem Krause). REFORMIDE TAOTLUSED Eesti ja Liivimaal kujensid mõisnike rühmitused, kes otsisid kujunevast kriisist väljapääsu. Talurahvaküsimuste arutamine maapäeval kukkus läbi. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla V mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. Garlieb Merkel kirjeldas Liivimaa talupoegade majanduslikku ja õiguslikku seisundit 1796 Saksamaal ilmunud raamatus
võõrituse effekt. A.Tsehhov: arst; elas kaua Jaltas; novellist ja näitekirjanik; (näided ,,kajakas") F.Dostojevski: insener; vaene ametnik, mängusõltuvus; pühendus aint krijandusele; inimene loomupoolest hea aga ühiskond muudab teda; kristlane; (Kur&Kar, idi,) J.W von Geothe: loodusteadlane ja kirjanik; 1) tormi ja tungi periood (prometheus- draama, metshaldjas- ballaad) 2) itaalia p (luuletsükkel rooma eleegiad, trag egmont) 3)hilisem p (faust, wilhem meistri õppeaastad, rännuaastad). H.Hesse: isa misjonär ja baltisakslane; raamatukaupmees; arhivaar; nobeli preemia (peeter camenzind; stepihunt; demian.ühe nooruse lugu). E.Hemingway: ajakirjanik; I ms raskelt haavata; rändas palju; loomingut iseloomustab ajakirjanikku stiil ja jäämäe printsiip; (ja päike tõuseb; eedeni aed; kellel on ja kellel pole). Albert Camus: ajakirjanik; õnnetu lapsepõlv, aafriklane; nobeli kirjandusauhind; (võõras, katk, )
**Maailmasõja tagajärjed ja tulemused Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Sõjalise lüüasaamise mõjul lahvatas pikka aega kasvanud rahulolematus 1918.a.nov. revolutsiooniks. Wilhem II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks Weimari vabariigiks. 11.nov.1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i vaherahule alla, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Compiehne'i vaherahu oli sissejuhatus veelgi rängemale rahulepingule. 18.jaan.1919 avati Pariisi rahukonverents, kus osales 27 riiki. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles' lossi peeglisaalis 28.juuni 1919
Friedrich oli väga kohusetundlik ja asjalik valitseja, rahvas austas teda. 18. sajandi Austrias valitses 40 aastat joseph teise ema Maria Theresa, kes viis ellu mitmeid reforme, mille eesmärk oli killustatud Austria valduste parandamine. Joseph teine läks, aga kaugemale valgustusaja ideedega. Ta kohustas ka aadlike ja vaimulikke makse maksma ning kaotas pärisorjuse ja jätkas usuvabadust. Valitsejana püüdis ta kehtestada kogu riigis ühesugused seadused. Friedrich Wilhem oli tõesti karm valitseja, aga tänu temale sündis Friendrich teine, kes oli väga hea valitseja. Friedrich on võitnud vähemalt minu sümpaatia, sellise tugeva ja õigalse valitsejana, kes tõi palju kasu oma riigile. Sama on ka Joseph teisega, kes minu meelest oli ka täiesti õiglane ja tore valitseja, kes mõtles oma rahvale. Üldse valgustusajastu tõi väga palju selgust maailma ja ta tõi kohale õige mõtteviisi, mis aitas ühiskonna elutingimuste ja olude paranemisele kaasa
Rajati uusi koole, et valmistada noori ette kirikukirjanduse iseseisvaks lugemiseks. Ühtlasi taheti välja juurida rahvausundi jäänuseid. 3.Ratsionalism-18. Saj lõpuks jõudis baltikumi, saavutades valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Ratsionalistid kritiseerisidühiskonna sotsiaalset korraldust , pärisorjust. Kirkikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja Johann Georg Eisen. Põltsamaa pastor August Wilhem Hupel. Pärisorjuse kaotamine Eestis. 19.saj sajandi algul olid balti provintsid ainsad, kus prooviti maaelu reformida. 1.mujal euroopas oli pärisorjus juba kaotatud, muutes selle venemaale prestiisi küsimuseks 18.saj. II poolel hakkas mõisnike elujärg paranema aga samas hakkasid nad elama luksuslikumalt ja väljaminekud suurenesid. Pärisorjuslik mõisamajandus ei tasunud ennast ära. Mõisnikele tugevnes ühiskondlik surve. 1801 sai venemaa keisriks Aleksander I. Ta ostsustas
Kemoluminestsents-jaaniussike. Ergastusenergia keemilise protsessi tagajärjel. Katoodluminestsents-teleri kineskoop.Ergastusenergia-tahkele kehale langevad elektronid. Elektroluminestsents-reklaamvalgus. Ergastusenergia-elektroni ja aatomi kokkupõrkel. Fotoluminestsents-päevavalguslamp.Ergastusenergia-valguse langemisel tahkele kehale luminofooridele. 18. Millal ja kelle poolt avastati röntgenikiirgus, röntgenikiirguse põhiomadused? Avastati 1895.a. Saksa füüsiku Wilhem Röntgeni poolt. Omadused: olemuselt elekttromagnetlained, väga väike lainepikkus u 10-10m, ioniseerivad õhku, esineb difraktsioon, saame kasutada meditsiinis.
aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. AJALEHED Jannsen asutas 1857. aastal esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees mille tolleaegseks nimetuseks oli "Perno Postimees ehk Näddalileht". Ajaleht ilmus aastatel 1857 kuni 1886, Jannsen toimetas ajalehte aastatel 1857 1863. Ajalehega tegeles lisaks Jannsenile veel ka Friedrich Wilhem Borm. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Jannsen asus aastal 1863 elama Tartusse, kus hakkas andma välja uut ajalehte "Eesti Postimees". Sisult oli loodud ajaleht sarnane "Perno Postimehega". Kartes võimude piiranguid ei lasknud Jannsen oma ajalehes võtta sõna Carl Robert Jakobsonil ega ka Jakob Hurdal. TEGEVUS ÄRKAMISAJAL Jannseni tegevuse tippajaks oli rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860 1870-ndad aastad. 1865
maeti suure rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule. Ta haud asub Raadi kalmistu peateest paremal, peavärava lähedal Kalmistu tn. poolsel küljel. Ajalehed Jannsen asutas 1857. aastal esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees mille tolleaegseks nimetuseks oli "Perno Postimees ehk Näddalileht". Ajaleht ilmus aastatel 1857 kuni 1886, Jannsen toimetas ajalehte aastatel 1857 1863. Ajalehega tegeles lisaks Jannsenile veel ka Friedrich Wilhem Borm. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Jannsen asus aastal 1863 elama Tartusse, kus hakkas andma välja uut ajalehte "Eesti Postimees". Sisult oli loodud ajaleht sarnane "Perno Postimehega". Kartes võimude piiranguid ei lasknud Jannsen oma ajalehes võtta sõna Carl Robert Jakobsonil ega ka Jakob Hurdal. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm http://www.annaabi.com/search.php
3000 aastat ekr -Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. See leiutati arvatavasti Mesopotaamias. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Abakus 1642- Leiutati järgmine tähtis masin ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. Selle aparaadiga sai ainult liita. Blaise Pascal 1694-Täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Gottfried Wilhelm von Leibniz 1820-aastal hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad - kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. Charles Xavier Thomas de Comar Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871).
Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasid levima paber ja kirjutamine.(3) Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita.(3) Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani.(3)
kammerjunkrule ja hilisemale kammerhärrale vürst Aleksandr Golitsõnile. Viimane pantis Sangaste koos Kaagjärve mõisaga 1797. aastal kolleegiuminõunikule parun Karl Georg von Arpshofenile. (2) Selle järel oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostis selle Friedrich Georg von Berg, kelle poegadest 1839. aastal sai omanikuks hilisem Venemaa kindralfeldmarssal krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg. (2) Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav (Astav) Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Rembert sai krahvitiitli, kui ta abiellus Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega. Kuna neil lapsi ei olnud, adopteeris kindralfeldmarssal 1873. a oma venna Gustavi pojad, andes neile parima hariduse, krahvitiitli ja lemmikvennapojale Friedrich Georg Magnusele ka varanduse (16 mõisat Eestis, Lätis, Soomes ja Poolas)
kultuurilise omapära vastu ka baltisakslaste seas. Kerkis esile hulk estofiile, peamiselt kirikuõpetajaid, kelle arvates talupoegade vaimsel ja kõlbelisel arendamisel, nende maailmapildi avardamisel on eluline tähtsus. Kehtiva seadustiku ühiskonna tingimustes leidsid nad, et olukorra muutmine on ühtviisi kasulik nii talupoegadele kui ka mõisnikele. Estofiilide ideed ja teod August Wilhem Hupel Oma teosed kirjutas ta suuremas osas saksa keeles: ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" IIII (Riia 17741782) ajaloolis-geograafilis-majanduslik koguteos, mis annab ülevaate Liivi- ja Eestimaa geograafilistest andmetest ja rahvastikust. Põltsamaal andis ta välja koos arstiteaduse doktori Ernst Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja ,,Lühhike õppetus" mis ilmus aastatel 17661767 (41 numbrit).
kaduvuse tunnetus. Ta ülistab loodust ning eriti ilu. Suri tuberkuloosi. ,,Sügisele" ilusalt edasi antud sügis; marjade, õune jms valmis saamine, värvikirevus totaalselt vastupidine Shellyle. Romantism saksakirjanduses Saksa romantismis eristatakse vararomantismi(18,19.saj vahetusel. Goethe ja Shiller) ja hilis- ehk kõrgromantismi(H.Heine ja muinasjutuvestjad Jacob ja wilhem Grimm). Kõrgromantism pöördus rahvaluule poole kuid ainet leiti ka keskajast. Saksa romantikud põimisid jutustavasse proosasse värsse ning lõid mõtisklusi, muinasjutte, legende. Lüürikas ka rahvalikke ballaade jms. Heinrich Heine: Heine, keda nimetatakse üheks suurimaks saksa kirjanikuks Goethe ja Shilleri kõrval on hilisromantilise luule tähtsaim esindaja. Õppinud ülikoolis õigusteadust pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingule
Juttude tegevus toimub Eestis, palad on üldiselt sentimentaalsepietistliku põhitooniga ja sisaldavad nõuandeid tervishoiu ja talupidamise alalt, tutvustavad maailma ja loodust ning ühtlasi õigustavad feodaalkorda. Jutus on enam manitsust ja moraali kui sündmustikku. Siiski avaldavad raamatus muljet looduskirjeldused, ainulaadsed tolleaegses eesti ilukirjanduses. Esimene algupärane eestikeelne juturaamat on, Püha pastori, hilisema Kuressaare kooliringkonna inspektori Johann Wilhem Ludwig von Luce ,,Sarema Jutto ramat". Teos sisaldab 43 lugemispala, mis toetuvad tähelepanekutele Lääne-Saaremaalt. Nendes kirjeldatakse nii pahelisi kui ka eeskujuks olevaid külainimesi. Lisatud on tervishoiu, põlluharimise ja aianduse nõuandeid. Oma jutud on Luce püüdnud võimalikult lihtsalt kirja panna. Juturaamatute peamiselt keskajast pärit sentimentaalsed süzeed jõudsid eesti lugejani saksa rahvaraamatute vahendusel, nagu W. Nedatzi 1843. aastal tõlgitud ,,Griseldis" ja
mõisakeskus Vana- Riisipere mõisas, mis hiljem jäi karjamõisaks. Vana- Riisipere kunagine parun Johann von Uexküll (srn 1535) oli tähelepanuväärne isik Eesti ajaloos. Tema elukäigust ja talupoja tapmisele järgnenud surmanuhtlusest Tallinnas said inspiratsiooni ka eesti mängufilm ,,Verekivi" loojad. Kõnealused sündmused on teada ajalooürikute, mitte suulise pärimuse kaudu. Uue- Riisipere omanikena on 1598. aastast saadik nimetatud Christopher Treydenit ja 1641. aastast Otto Wilhem von Taubet. Alates 1663. aastast kuulus mõis Rootsi kindralmajorile maanõunik Georg ( Jürgen) von Bistramile (1624- 1687), kes ühendas Vana- ja Uue- Riisipere. Mõisa päris tema poeg Bengt Heinrich, seejärel pojapoeg Bengt Friedrich (1711- 1773), kes oli samuti maanõunik. Viimase viiest lapsest jäid ellu kolm tütart. Mõisa päris Anna Wilhelmine (1737- 1800), kes abiellus Saaremaa Tumala mõisa Stackelbergide soost
kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte proletariaadi oma, ning kes lootsid oma eesmärgis saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1879. Aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria- Ungari vahel, 1882.aastal ühines nendega Itaalia. See nn. Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahtust. Noor Saksa keiser Wilhem 2 valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust. 1893. Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaal alla kokkuleppe ametliku nimega ehk Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad. 1907
· 1807.a kaotati Ida-Saksamaal pärisorjus>kapitalismi-ja tööstusareng · Saksamaa ühendamiseks oli 2 võimalust: 1) Dünastilisel teel nt: Habsburgid 2) Revolutsiooni teel · 1848.a Saksamaal revolutsioon>koguneb ülesaksamaaline parlament> Saksa riigid tegevust ei tunnustanud · 1850.-datel tööstuse kiire areng> tekstiilitööstus, raudtee-ehitus ja Ruhri orus söe-, maardla- ja rauatööstus>lihtrahva tööstuse tõus · 1861.a Wilhem I (Preisi kuningas)>1862.a sai tema peaministriks Otto L. Von Bismarck, kes valitses ilma parlamendi toeta · Preisi välispoliitika muutus agressiivseks: 1) 1864.a võesti Taanilt ära Põhja-Saksa alad 2) 1866.a hävitati Austria armee> Lõuna-Saksa riigid kardavad Preisit Liidud 3) 1867.a sõlmiti Põhja-Saksa Liit, mida juhtis Preisi kuningas · Napoleon III nõudis Lõuna-Saksa riikide sõltumatust>Preisi alistab Prantsusmaa> 18.
Pani aluse eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale. Ta suhtus eesti keelde väga lugupidavalt, üks ajakiri oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile. Ta arvas, et kõik ametid peaks oskama eesti keelt. Ajakirja kaastööliste ring oli lai, ning ta hakkas ajakirja lubama ka eesti soost autoreid nagu Masing, Peterson. Ajakiri etendas ligi 20.aasta jooksul juhtivat osa eesti keele uurimisel ja kirjanduse arendamisel. Otto Wilhem Masing- (1763-1832)Kirikuõpetaja, Ta pakkus peamiselt mõistust ja mõtlemisvõkmet arendavat kirjavara. Tema kirjanduslik tegevus oli mitmekülgne ja viljakas. Tema sulest ilmusid vaimulikud raamatud, kalendrid, koolide tarbeks, luuletusi tuntuim ,,Päts" ning arvukalt keelealaseid kirjutisi. Ta pani endale eesmärgiks inimeste silmaringi avardamise ja köitva populaarteadusliku lugemismaterjali tegemiseks. Andis välja raamatu ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", mis tutvustas
kaotas arvutuslaud oma tähtsuse Euroopas. (Taimi dreier, 2014) Joonis 1. abakus (2014) 2.2 Liitmismasin ja selle täiendamine Aastal 1642 leiutas Blaise Pascal liitmismasina. See oli aparaat, mis koosnes ratastest. Selle aparaadiga sai ainult liita. Kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. (Web zone, 2014) 4 Joonis 2. Blaise Pascal (2014) Aastal 1694 täiustas Gottfried Wilhem von Leibniz, kes oli Saksa matemaatik ja filosoof, liitmismasinat. Ta lõi masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. See masin töötas sarnaselt liitmismasinaga hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel esimese maailmasõjani. (Web zone, 2014) 2.3 Automatiseerimine
seaduse alusel loodi Ajutine Maanõukogu, mille etteotsa sai Konstantin Päts, Tulemus: Nii rahva kui ka sõjaväe toetuse kaotamine Venemaal; Tsaar Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma; Venemaal kehtestati mõneks ajaks demokraatlik kord. Esimest korda tuli kokku eesti rahva valitud oma esinduskogu. Pealinnas moodustati Ajutine Valitsus. Eestimaa kubermangu eesotsas oli esimene eestlane. Asjaajamiskeeleks sai eesti keel. 8. Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp. Troonilt tõugati Wilhem II ja välja kuulutati Weimari vabariik. Allkirjastati Compiegne´i vaherahu (11. Nov. 1918), mis lõpetas Esimese Maailmasõja. 9. Pariisi rahukonverents, Versailles´ rahuleping. Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele . Versailles`i rahuleppega (1919) määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga: Rahuleping allkirjastati aastal 1919. Saksamaa jäeti sellega ilma osast oma
-saksamaa probleeme suurendas ka see et 11 järel langesid sõjast välja saksamaa liitlased -29 sept pöördus saksamaa väejuhatus keisri poole palvega sõlmda otsekohe rahu -valitsusele tuli see üllatusena sest kogu aeg oli räägitud võitudestr Revolutsioon saksamaal ja süja lõpp lk 62 -sõjalise lüüasaamise mõjul alustasid Kielis ülestõusu saksamaalaevastiku madrused, hiljem kasvas sellest välja üleriigiline revolutsioon -Wilhem II loobus kroonist, saksamaal kuulutati välja Weimani vabariik -11.11.1918 kirjutas saksmaa vaherahu delegatsioon alla Compiegne vaherahule -vaherahu tingimused saksamaa jaoks: 1saksamaa pidi loovutama prantsusmaale Elsassi ja Lotringi lossi, samuti mõned alad belgiale ja taanile ning sõja järel tekkinud uutele riikidele Leedu Poola ja Tsehhoslovakkia ; 2pidi vähendama sõjaväge 100 000-ele mehele kellest 400
Aastal 1882 avastas saksa teadlane Robert Koch mikroskoobi all tuberkuloosi tekitaja-bakteri, mida hakati avastaja järgi kutsuma Kochi kepikeseks. Tehnika ja arstiteaduse ühissaavutuseks oli röntgeniaparaat.Tõuke selle leiutamiseks andis füüsikutele katsed klaastoruga, mis oli mõlemast otsast suletud ja millesse kahe metallvarda abil juhiti elektrivool. Torust õhu välja pumpamisel avastati eriline kiirgus- katoodkiired. Uurides neid kiiri, kattis Wilhem Conrad Röntgen klaastoru musta paberiga. Selgus et toru kiirgab veel teistgi valgust Röntgen hakkas katsetama, millest need kiired läbi suudavad tungida.Kiirte ette jäi käsi ning ekraanile ilmus käe kujutis, kuid nii, et luud olid tumedamad ja ülejäänud koed heledamad. Röntgeni avastus osutus arstiteaduse jaoks väga tähtsaks. Elekter: 18.saj suurimaid leiutisi oli elekter, mille kasutuselevõtt uue jõuallikana 19. sajandil muutis oluliselt nii majanduselu kui ka inimese teadvust
üheparteisüsteem, tsensuur. Ühe oma lubadustest ta ka täitis astus sõjast välja. Ainuke lubatud partei oli bolsevikud. 1918-1920 kodusõda venemaal: valged/punased 1922 Nõukogude Venemaa ning kujunes välja Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Saksamaa kaotuse põhjused: Polnud tanke, USA astus Antandi poolele, Saksa sõjaväge laastas ka nakkushaigus hispaania gripp. 1918 võeti seisukoht et Saksamaa on sõja võitnud, sest idarinne kadus. Saksa kindralid andsid Wilhem II-ele valearuandeid ning Wilhelm andis käsu kogu saksamaa sõjamoona ära kasutada, sest talle räägiti võitudest, mida seal polnud. Liitlased pakkusid rahu, kuid Saksamaa keeldus. Saksamaa liitlased astusid sõjast välja. Rünnakuplaanid olid ehku peale, ei tehtud analüüse. 1918 11.november Compiegne'i vaherahu - keegi ei saanud end põhjendada, kaotajatel polnud võimalust ennast kaitsta ega midagi.
avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline). E. Kreapelin psühhiaater, Tartu ülikooli professor, Wundi kaastöötaja, kelle testi kasutatakse senimaani. Leidis, et psüühikahäired põhinevad bioloogilisel ja geneetilisel talitushäirel. V
tähte eraldi. Pea kõik heledad tähed on visuaalsed kaksikud või mitmikud. Nende heledus võib kõikuda, kuna üks neist tiirleb ümber teise. Kõige heledam on selline kaksiktäht siis,kui me näeme mõlemat tähte korraga, ning kahvatuim siis,kui üks täht jab teise varju. Sellel alal on ka Eestis tööd tehtud, mille väärtus kestab üle aegade. 1824 a. seati Tartu Tähetornis üles refraktorteleskoop ja 1827 a. avaldas Wilhem Struve kataloogi 3112 kaksiktähest, millest ta oli 2343 avastanud ise. -7- Muutlikud tähed Tänapäeval tuntakse kümneid tuhandeid füüsiliselt muutlikke tähti,mille heledus muutub ka tegelikkuses, mitte nagu mitmiktähtede puhul, kus heledus sõltus varjutusest. Osadel muutlikel tähtedel muutub heledus perioodiliselt, teistel sagedasti rikutud perioodilisusega või koguni korrapäratult.
annaabi.ee 
