Halbadeks külgeteks on suurenenud tööpuudus, palkade vähenemine, kuna firmade tulud kahanevad, siis tõstetakse hindu.Hindade kasvamisega ei jõua kaasa palkade kasv,tarbimine väheneb.Pangad ei anna enam nii kergekäeliselt ja väikese intressiga laene, mis tähendab, et inimesed ei võtta liiga suuri maksekohustusi.Palgad tõusid majandusbuumi tipphetkel kiiremini kui tootlikkus, mis ei saa olla jätkusuutlik. Eesti võrdlus Taaniga SKP krediidikulukusest Eestil 7,5% , Taanil 1,6% , mis näitab, et Eesti oli 2007 aastal Taanist majandusest paremas seisus ja 2008 aasta majanduslangus mõjutas Eestit rohkem kui Taanit.Eesti majanduse SKP langes -3,7% peale, kuigi Taanil langes ta -0,8% 2009 majanduslangus süvenes,Eestil majandus langes võrreldes varasema 2 aastaga võrreldes väga kõvasti,samuti Taanil, kuigi polnud see nii tugev.Taani SKP on 2007-2011 aastani olnud palju stabiilsem, kui Eestil, mis võib olla mõjutatud sellest, et
elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt. Taanile kuuluval Aero saarel on ka Euroopa suurim päikeseelektrijaam Põhiterritooriu on maavarade poolest vaene, leidub turvast, pruunsütt, kriiti, kaolini ja looduslikke ehitusmaterjale. Sisse veetakse peamiselt toorainet, kütust ja masinaid. Kuna Taanil on energeekilisi maavarasid vähe ja väikese energia väärtusega tänusellele taanil on ainulke võimalus alternattiv energiat kasutada.Nii on nad ka teinud Taanil on võimalikult palju alternatiiv energiat kasutautatud (neil ei oleks rohkem võimalik muid alternatiive kasutada). 1 Metallurgia ja masinaehitus Taanis ei leidu ühtegi metallimaaki. Suurimad metallurgia ettevõtted
), Odense (168.8 tuh.) Rahvaarv: 5602628 inimest Rahaühik Taani kroon Kõneldav keel: Taani Asend ● Taani asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos ● Põhja-Euroopa lõuna osas ● Asub enamasti Jüüti poolsaarel, mille kõrval on ka temale kuuluvad saared ● Jääb Põhjamere ja Läänemere vahele ● Ainult lõunas on maismaa piir: ümbritsetud veega Naaberriigd ● Taanil on maismaapiir ainult ühe riigiga – Saksamaa ● Idas on Rootsi (ühendatud silla abil) ● Põhjas Norra ● Läänes üle Põhjamere on Suurbritannia Kliima ● Parasvöötme mereline kliima ● Sademete hulk aastas on 600-800mm ● Keskmine temperatuur suvel on +16° C ● Keskmine temperatuur talvel on 0° C kuni -1° C ● Kõrgeim mõõdetud temperatuur on +36.4° C ● Madalaim mõõdetud temperatuur on -31.2° C Pinnamood
html http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/ettevotlus/ettevtte_funktsioonid.html Kahe riigi vaheline võrdlus (Eesti ja Taani) · Taanis pole kohustuslik koolis käia. *Eestis on kohustuslik põhikoolis käia. * Taani koolis on olulised õppimise lust rühmatöö ja infotehnoloogia *Eestis on oluline omandada haridust ja oma oskuste laiendamine. * Avatud ja arenenud majandusega riik. *Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. * Taanil on mitmekesine majandus, kuna loodusvarasid on seal saadaval vähe, sõltub see täielikult inimressurssidest. *Eesti majandus kasv on väga kiire. * Taani nominaalne SKP on hinnanguliselt 333,238 miljonit USA dollarit, olles maailma riikide seas 32. kohal. *Eesti nominaalne SKP on hinnaguliselt 4,2 miljardit eurot. * Taani peamised ekspordiallikad on tööstustoodang/tööstuskaubad.
Tuli hoopis rohkem keskenduda, et järjel püsida. Huvitav oli jälgida Hamleti kui isiksuse arengut läbi raamatu. Ta oli väga kaval, julge ning teda peeti ka hulluks. Kahjuks maksis liigne julgus talle lõpus kätte, kuna ta ei kontrollinud Laertesi mõõka üle, ning sai mürgise mõõgaga haavata ja suri seetõttu. Mulle meeldis, et raamatul oli pigem positiivne lõpp. Hamlet sai oma kättemaksuiha rahuldatud ning ka endale uue pärija valida. Kuigi paljud pidid surema, oli Taanil uut kuningat vaja. Kuningas, kes mõrvab , et troonile pääseda, ja võtab mõrvatu naise ka veel peale kauba, ei ole õige kuningas. Kokkuvõttes oli „Hamlet“ väga huvitav lugemine ning julgen seda kõigile soovitada. 11. klass
kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et olla vabad ja iseseisvad. Jüriöö ülestõus oli poliitiline üritus. Poliitiliselt oli olukord keeruline, maa kuulus ikka veel Taani kuningale, kes ei suutnud ohjes hoida Harju-Viru vasalle. Adramehed teadsid, et Taanil oli plaan müüa Põhja- Eesti Ordule. Kohalikele elanikele aga lubati see-eest vastupidist. Jüriöö ülesõtõus oli talupoegade mäss. Mässajateks olid enamasti kohalikud adramehed. Vaenulikult suhtusid eestlased ka suurte maavaldustega Padise kloostrisse, mille ehitustööd ja maksud olid rahvale raskeks koormaks. Jüriöö ülestõus oli häsit korraldatud üritus. Ettevalmistust ja plaani peeti salajas ning rahutuste puhkemine oli kõikidele ootamatu
julmemaid sündmusi, mis on kunagi toimunud Eesti aladel. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli muistse vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti ala saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et olla vabad ja iseseisvad. Jüriöö ülestõus oli poliitiline üritus. See oli lihtsameelne. Poliitiliselt oli olukord keeruline, maa kuulus ikka veel Taani kuningale, kes ei suutnud ohjes hoida Harju-Viru vasalle. Adramehed teadsid, et Taanil oli plaan müüa Põhja- Eesti Ordule. Kohalikele elanikele aga lubati vastupidist. Jüriöö ülesõtõus oli talupoegade mäss. Mässajateks olid enamasti kohalikud adramehed. Keskajal oli suur mõisate rajamine. Harju-Viru tollasest 23. teadaolevast mõisast asus 21 Harjumaal. Vaenulikult suhtusid eestlased ka suurte maavaldustega Padise kloostrisse, mille ehitustööd ja maksud olid rahvale raskeks koormaks. Jüriöö ülestõus oli häsit korraldatud üritus
eeldused põllumajandusele. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi. Paljandub ka kriidikaljusid. Leidub ka fjordrannikuid. 3.) Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad.Keskmine temp. on 17C. Keskmine sademete hulk on 570 mm aastas. Vegetatsiooniperiood 8-9 kuud. Üks saak aastas. Asub parasvöötmes. 4.) Taanil on viljakad mullad. 5.)Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavalt niiskust kuid mitte ka ülearu. 6.)Igal pool põllumajandusega ikkagi tegeleda ei saa kuna 12% Taanist on metsaalad,kus põllutegevust ei saa toimuda.Ka mere äärsetes kohtades ei saa tegeleda kuna poolsaare läänerannik on liivane ja levinud on luited.Enamjaolt on ikkagi valdav osa Taanist põllumajanduslike eeldustega. 2.
ning lõuna poolt Saksamaaga. Kuulub arenenud riikide hulka. Suuremad jõed on Gudenå, Kongeåen, Odense jõgi. Suurimad järved on Arresø, Egå Engsø ja Furesø. Asub parasvöötmelises kliimas. Riigi reljeef on tasane lauskmaa. Tähtsaimad loodusvarad on magaas, petrooleum, kala, sool, kriit, killustik, liiv ja lubjakivi. Taani naaberriigid on Saksamaa, Rootsi ja Norra. Kõigi nende riikidega toimub Taanil import ja eksport. Tähtsaimad transporditeed on laevateed, mis riiki läbivad. Rahvusvahelise tähtsusega lennujaamad on Kopenhaageni lennujaam ja Billundi lennujaam. Tähtsaimad reisisadamad on Helsingør, Rødbyhavn. Tähtsaimad kaubasadamad on Fredericia, Aarhus ja Copenhagen. 3. Kasutatud kirjandus 1. CIA - The world factbook. Loetud: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/geos/da.html, 10.10.2011. 2. Flags Of The World. Loetud: http://flagspot.net/flags/dk
Taani Taani on riik Põhja-Euroopas, mis asub Saksamaa ja Rootsi vahel. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on tasane lauskmaa, ning 443 saarest. Nendest 82 on asustatud. Suuremad saared on Fyn ja Sjælland. Taani pealinn on Kopenhaagen. Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige ning kuulub alates 1973. aastast Euroopa Liitu. Taanil on suur kalatööstus ja tugev kaubalaevastik. Suurimad tööstusharud on toiduainete-, keemia-, tööpingi-, metalli-, elektroonika-, ja transporditehnika tööstus. Ka turism on majandusele oluline. 8. ja 11. sajandi vahelisel ajal teati taanlasi viikingitena. Nad vallutasid, rüüstasid ja kauplesid koos norralaste ja rootslastega kogu Euroopas. Tänapäeva taanlased on uhked oma heaoluriigi üle, mis tagab kõigile ulatusliku sotsiaalse kaitse. Taani on vastavalt 1953. aasta põhiseadusele konstitutsiooniline monarhia. Ühekojalises parlamendis on 179 liiget. Taani kliima on pehme, kuid tuul...
Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Rahaühik: Taani kroon Rahvastiku tihedus: 124.3 elanikku km2 Rahvastik: taanlased(97%), türklased(5%), muud(2%) Taani lipp Taani kaart Taani vapp 1.1 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist. 1.2 Rahvastik
Lk 88 Kaart 4 Eesti ala pärast Liivi 1580.- Eesti ala jagatud 3 sõda 1600./1620. kuningriigi valduses a-d (Rootsi, P-L, Taani) Lk 89 Eesti ala pärast P-R jätkusõda, 1620.-1640. Mandri-Eesti Rootsil, Kaardil 2 eri värvi osa a-d Saare- & Muhumaa Taanil Lk 98 Kaart 7 Eesti ala Rootsi ajal ja 1640. a-d Kokku 7 maakonda/ Vene ajal kuni asehalduskorrani Liivimaa kumbermangu Eesti osas 3 maakonda Lk Kaart 2 Eesti ala Kat II ahk ajal 1780.-1790. Olemas Paldiski maakond, 102 a-d maakondade nimed Lk Kaart 5 Eesti ala pärast ahk-d 1790.-1910
EUROOPA RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS JA RAHALIIT Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn Üldpindala: 45 000 km² Rahvaarv: 1,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€) See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere idaka...
Taani ÜLDINFO Pindala: 43 094 km² mis on 2133 km² väiksem kui Eestil.(45227 km²) Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast Norra ja Rootsiga. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjallandil. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjalland kus asub Taani pealinn Kopenhaagen , Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Bornholmi saar asub
1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola ja Venemaa) koolid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Poolale 1583 Pljussa vaherahu (Rootsi ja Venemaa) Põhja- Eesti Rootsile Saaremaa oli Taanil Liivi sõja ajast 3 kuninga Rootsi võim Põhja-Eestis, Poola Lõuna-Eestis Poola-Rootsi sõda 1600-1629 Altmargi vaherahu Vastureformatsioon (keskus Tartu), jesuiitide aeg 13.saj (presidentkonnad, 1589 vojevoodkonnad, (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile) ordu, jesuiitide gümnaasium ja tõlkide lõpp 17.saj mõlemad jagunesid staarostkondadeks), Taani Rootsi-Taani sõda 1643-1645 Brömsebro rahu seminar
EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et Õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi Võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata selle teema juures üksik- asjalist sõdade käigu tundmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajaloo- perioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas - oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, Poola-Rootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 1) Eesti ajaloo perioodid ja pöördepunktid Periood Eesti kaart (haldusjaotus) Pöördepunktid muin...
päikeseelektrijaamadest. Peegelsüsteemid. Peeglid koondavad päikesekiired kitsasse punkti, kus asub aurugeneraator. Tekkiv aur suunatakse turbiinile, mis käivitab elektrigeneraatori. Tuuleenergia tuuleenergia koguvõimsus Eestis hetkel 269,4 MW Suurim tuuleenergia osatähtsus elektrienergia tootmises on Taanil 21%, Portugalis (18%), Hispaanias (16%). Tuulikud Taanis (meres) Hiina USA Saksamaa Hispaania India Itaalia Prantsusmaa Suurbritannia Kanada Taani Laineenergia vabaneb mere taseme kõikumisel, kui laine tuleb Geotermaalenergia · Geotermaalenergia on maa (geo) sisene soojus (therme). · Jaotatakse kaheks:
palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku meie riigil piisavalt ressursse, et õpilastele sellist luksust pakkuda. Kuid kui tulevikus tekiks meil selline võimalus palgasüsteem kasutusele võtta, kas siis tooks see endaga kaasa pigem head või muudab see tulevikutöötajad ahneteks rahaõgijateks?
palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku meie riigil piisavalt ressursse, et õpilastele sellist luksust pakkuda. Kuid kui tulevikus tekiks meil selline võimalus palgasüsteem kasutusele võtta, kas siis tooks see endaga kaasa pigem head või muudab see tulevikutöötajad ahneteks rahaõgijateks?
oluliselt ja järsult eesti rahva olukorda. Tänu sellele ei saanud eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Liivi ordu sai peale ülestõusu kõik tähtsamad Taani linused Eestimaa hertsogkonnas. Need olid Tallinn ja Rakvere, mis saadi kätte aastal 1343 ja Narva aastal 1345. Eestimaa hertsogkond müüdi Saksa ordule aastal 1346. Seda tegi Taani kuningas Valdemar VI . Selle põhjuseks polnud otsest seost Jüriõõ ülestõusuga, lihtsalt Taanil oli sisepoliitilised raskused ja raha puudus. Nad olid kaalunud Põhja-Eesti valduste loobumistjuba pikka aega ligi 10 aastat. Liivi ordu mõjuvõim kasvas sellega tugevalt, kuna ta sai VanaLiivimaa võimsamaks maahärraks. Põhjus miks eestlased kaotasid : 1) Sakslastel oli võimalus vägesid juurde tuua 2) Eestlastel puudus piisav väljaõpe ning toetajad 3) Sakslastel oli parem relvastus Jüriöö ülestõusu pealahingu paik oli Sõjamäe. Sinna on ka praeguseks
Aadli omavalitsus kaotati Liivimaal peaaegu täielikult. Sellega kehtestas Karl XI oma tahte. 1700-1721. aastatel toimus Põhjasõda. Seda mitmetel põhjustel: Venemaa tahtis saada suurt osa Euroopast ja maailmakaubandusest. Samuti ka see, et Taani, Poola ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. Üheks mõjuteguriks võib lugeda näljahäda, mis tabas Rootsit 1697. aastal. Mille läbi suri paljusid inimesi. 1700. aasta suvel õnnestus Taanil vallutada osa Rootsi valdusi Saksamaal. Hoolimata sellest, sundis Rootsi Taanit rahu sõlmima. Sama aasta sügisel koondusid Vene väed juba Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati võimsat pommitamist. Sõdade tõttu Eesti aladel, olid talupojad ja rahvas häiritud ning hirmul, mis tähendas seda,et põlluharimine jäi soiku.1708. aastal küüditati kõik Narva ja Tartu linnakodanikud koos peredega Venemaale. 29. septembril 1719. aastal kirjutati alla
aasta jooksul. Täna on Taani maailma tuuleenergia, eluasemeja arendustegevuse osakondade mitte ainult Vestas (suur Taani firma selles valdkonnas ), vaid ka välismaiste tootjate tuuleturbiinide. Taani on energia puhasekportija Taastuvenergia Taani on võtnud teerajaja rolli arendada taastuvaid 8 energiaallikaid ja tehnoloogiaid. Hüdroelektrijaama ressursside ja tugev biomass traditsioonide puudumisest hoolimata on Taanil (rakendatud poliitikaga) plaan ehitada üks suurimaid taastuvaid energiasektoreid maailmas. Täna, taastuvate energiaallikate nagu tuuleja biomass moodustab üle 25% Taani elektrienergia kogutarbimisest ja 15% üldisest energiatarbimisest. Eesmärgiks on suurendada viimane arv vähemalt 30% aastaks 2025. Energiatõhusus Optimeerimine energiatõhususe igal sammul väärtusahela alates tootmisest ja jaotamises tarbimine lõpptarbija keskse Taani poliitikas. Meetmete kombinatsioone, mida
on Sjaelland, Fyn, Lolland ja Falster. Norrast eraldab Taanist Skagerraki väin, Kattegat ja Öresund Rootsist, mandrist eraldab Fyn`i Väike Belt, Sjaellandist aga Suur Belt. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 4 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 406-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, suuremad neist Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani)
· ehitatakse üha kõrgemaid hooneid ja pikemaid sildu (Kasari sild eestis) · valmivad üha suuremad laevad (Titanic) · valmis lennuk (vennad Wrightid) · autotööstuses võeti kasutusele konveier 3. rassism · rassism oli 20. Aastasaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma · valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine · suured koloniaalvaldused olid Suurbritannial, Prantsusmaal, Hollandil, Belgial, Taanil, Saksamaal, Portugalil 4. antisemitism · antisemitism juudivaenulikkus · 20 sajandi algul antisemitism tavaline nähtus. Juute peeti süüdlasteks kõiges maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdlike tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine. · Eriti raske oli juutide olukord Vene impeeriumis, kus nende liikumisi ja elukutsevabadus olid piiratud. 5. naisõiguslus · 20. Sajandi algul algas maiste võitlus valimisõiguse eest
kuna majanduskriis oli möödas. Prantsusmaa koalitsioonivalitsusi moodustasid enamasti paremerakonnad. Kommunistide eestvõttel loodi 1935 fasismiohuga võitlemiseks Rahvarinne. Rahvarinde valitsus viis läbi mitmeid reforme: vähendati töönädala pikkust, puhkeseadus2 nädalat tasulist puhkust ja seadus, et tõsta rahaostujõudu. Skandinaavia maad pärast I maailmasõda. Kuningad tegid avalduse, et nende riigid sõja tegevusse ei sekku. Neutraliteedipoliitika võimaldas Rootsil, Taanil ja Norral säilitada suhted nii Antandi, kui ka Keskriikidega, kuid täielikku sõja mõju nad vältida ei saanud. Rahulik elu oli häritud, kaubavahetust teiste maadega raskendas sõdivate polte laevastiku tegevus, see aga tõi kaasa elukalliduse tõusu ja muid majanduslikke ebameeldivusi. Rootsil http://www.abiks.pri.ee
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8
alistunud Poolale. 1560ndatel aastatel leidsis aset kaks sõda. KÕigepealt Rootsi-Poola sõda. Poola tahtis enda kätte saada Põhja-Eesti alasid, aga Rootsi ei tahtnud neid anda. Sõda toimus eesti aladel. Teine sõda kandis nimetust Põhjamaade 7-aastane sõda. Vastamisi olid Rootsi ja Taani. Taani oli huvitatud vabast kauplemisest Venemaaga, mis pidi toimuma läbi Narva linna. Rootsi tahtis, et kauplemine toimuks läbi Tallinna. Sõja käigus vallutas Rootsi need alad, mis olid Taanil Eesti mandriosas. Rootsi kätte läksid Läänemaa ja Hiiumaa. Mõlemas sõjas osalesid väga innukalt nn mõisamehed, kes olid endised Ordu liikmed, vaesunud aadlikud, linnakodanikud - otsisid teenistust ning läksid eslle riigi teenistusse, kes maksis rohkem. Mõisamehed olid omalaadsed palgasõdurid Eesti ja Läti aladel. 1560ndate lõpus mõlemad sõjad lõppevad. Rootsi-Poola sõja puhul säilitas kumbki pool selle, mis tal oli, kumbki juurde ei saanud.
kuna Rootsi sidemed teiste riikidega lõigati vahelt ära. Rootsi valitsus nõustus Saksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas ja tahtis aidata salajaselt ka teisi liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele. 1940.aastal vallutas Saksamaa ära Taani ja Norra. Nendest kahest riigist olid mõlemad neutraalsed. Nende vallutamist põhjendas Saksamaa ainult sellega, et sellisel juhul ta kaitseb neid riike ning nende neutraliteeti. Seega võib öelda, et ka Taanil ja Norral puudusid erilised valikud Teises maailmasõjas, ka nende eest otsustasid ära võimsamad riigid. Võrreldes Balti riikide ja Soomega, siis võib öelda, et neil kolmel Skandinaaviamaa riigil läks isegi Teises maailmasõjas hästi. Tänu nende neutraalsusele suuri kaotusi nende riikides ei olnud. Võib öelda, et nende saatus oli üpris ilus, kuigi neil endil erilisi valikuid ei olnud ning nad pidid sunniviisiliselt Saksa võimu alla minema. Saksamaa ja Venemaa (NSVL)
ELi tulevikustsenaariumite üle. Aruteludokumendid keskenduvad järgmistele teemadele: sotsiaalne mõõde, globaliseerumine, majandus- ja rahaliit, kaitsekoostöö ja eelarveküsimused. Brexit ei ole Euroopa Liidu tulevik“ Tihedamalt lõimitud Euroopa tähendab ühtlasi seda, et euro ei oleks vaid valitud grupi vääring, vaid ühisraha, mis liidaks kogu kontinenti.„Euro peab saama kogu Euroopa Liidu ühisvaluutaks!“ Tuletades meelde, et vaid kahel Euroopa Liidu liikmesriigil – Taanil ja Suurbritannial – on seadusega tagatud erand ühisrahaga mitte liituda. Rahaliidul peaks edaspidi olema oma majandus- ja rahandusminister, kes lükkaks tagant struktuurseid reforme ja koordineeriks liidu rahalisi instrumente. See roll võiks edaspidi olla praegusel vastava mandaadiga volinikul – ekstra eraldi uut ametikohta Juncker vajalikuks ei pea. Samuti juhiks seesama inimene eurogrupi tööd, mis koosneb rahaliidu rahandusministritest.
................10 4.5 Turism............................................................................................................................. 11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 1. Üldandmed 1.1 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist[2]. 1.2 Rahvastik
Aastaks 1695 jälle ~400 000 el., pikk rahuaeg, Eesti jäi söjategevusest nat ajaks pouutumata, ei vöetud Eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, sisemigratsioon oli iseloomulik, Eestisse asus soomlasi ja venelasi, Löuna-Eestiss easus lötlasi.1696-1697 näljahäda. 1720. aastaks ~120 000 elanikku, pöhjasöda, Suur nälg, katk. 18. sajandil hakkas elanike arv kasvama, tänu soodsatele tingumustele, rahuaeg, katke enam ei olnud. 2. Kolme kuninga ajajärk taanil oli Saaremaa, Rootsil oli pöhja-Eesti ja Poolal oli Löuna-Eesti. Rootslastel oli luteri kirik ja Poolal oli katoliku kirik. Sigismund III oligi fanaatiline katoliiklane. Liivimaal taastati Pooal vöimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Olulist osa rekatolitseerimises etendasid jesuiidi, kelle toomist liivimaale korraldas paavsti sadik Possevino. Siit lodoeti kat uski edasi viia nii Rootsi kui ka Vene alale. 1583 a asutati Tartus jesuiitide
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest see huvitab mind ja tahan teada, mis on juhtunud 18.sajandil Skandinaaviamaadega. Skandinaaviasse kuuluvad Rootsi, Norra ja Taani. Kuna uusaeg kestis 15.sajandi lõpust kuni 20.sajandi alguseni(I maailmasõja alguseni), siis käsitlen oma referaadis Skandinaaviamaid 18.sajandil, mis on rohkem lähemale nüüdisajale kui näiteks 15.sajand. 1. Rootsi Majandus Uusikaupunkti rahuga 1721.aastal kaotas Rootsi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Vallutatud osast jäi Rootsile alles vaid osa Pommerist ja Soome, mille oli saanud juba alates 12.sajandist enda võimu alla. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik. Lüüasaamisega seoses tuli leppida, et Rootsi rahvaarv ega ainelised võimaluse ei vastanud suurriigi nõuetele koos sellest tuleneva poliitika ja sõdadega. 1710.-1711.aastatel oli rahvastikus levinud katk, mis tegi laostava töö rahvastikus. Põhjasõja ajal oli olnud rida ikaldusaastai...
Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3.Millal ja millise rahulepinguga sai Rootsi endale Saaremaa? Kellelt? Millal ja kelle vahel sõlmiti Kärde ja Oliwia rahulepingud? 1645. Brömsebro rahu- Saa...
Eestis töötas kunagi üle 700 vesiveski, millest praegu oleks võimalik taastada 250-300. Eesti suurimad HEJ asuvad Jägala jõel ja Keila-Joal. Narva jõel asuv kuulub Venemaale. Tuuleenergia 83 riiki kasutab tuulikuid elektrienergia tootmiseks. 2010. aastal andsid tuulikud 2.5% maailma elektrienergia toodangust. 2010 a. tõusis Hiina USA ees suurimaks tuuleenergia tootjaks. Euroopas on suurimateks tootjateks Saksamaa ja Hispaania. Suurim tuuleenergia osatähtsus elektrienergia tootmises on Taanil, Portugalil ja Hispaanial. Suuremad tuuleenergia tootjad maailmas on Hiina, USA, Saksamaa ja Hispaania. Tuuleenergia tootmise eelised: taastuv energia, keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki, jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike, suhteliselt lihtne rajada. Puudused: saab ehitada vaid sinna, kus on pidevalt tugev tuul, vajavad suurt territooriumi, ehitamine suhteliselt kallis, tuulevaiksemal perioodil ei tööta, rikuvad maastiku visuaalset pilti,
Moodsast kirjandusest tundis ta ainult saksa kirjandust ja eriti selle romantilist poolt, Inglismaa ja Prantsusmaa olid Kierkegaardile kaks suurt suletud raamatut. Ta ei tundnud nende maade teadust ega kirjandust, seepärast ei märganud ta ka uue aja psühholoogiat ja eetikat esile kerkimas. Niisuguses maailmasidemete puuduses sai tema maailmaks Taani ehk täpsemine Kopenhaagen. Ta jagas tolleaegsete taanlaste tavalist ebausku kõige taaniliku suhtes. Kierkegaard arvas, et Taanil oli Mynsteri näol tegemist aegade suurima jutlustajaga, Heibergi näol suurima eksisteeriva esteediga, Madvigi näol esimese filoloogiga, ja mis ta kõik ei öelnud, aga mõnikord ütles ta ka: tema ise on Taani suurim prosaist, mis oli küll vähem ülepingutatud oletus kui eelnevad. On kindel, et ta oli Taanile liiga suur. Kierkegaardile sai lõpuks selgeks, et nii väikese rahva seas võis enam-vähem inimväärset elu
Riia peapiiskop läänistas maad eestis olevatele piiskoppidele . 4) Saare-lääne peapiiskopkond, kuulus ka riia peapiiskopile Maahärrad- need, kellele kuulus maa. Maahärradeks olid Tartu piiskop, Saare-lääne piiskop, Taani kuningas, Ordumeister Selline haldusjaotus oli 13-16 saj keskpaik, võib nim ka Eesti alade poliitiliselt killustatuse ajajärguks. 13-16 saj nim kas ORDUAEG või VANA LIIVIMAA AEG. Omavahel 4 maahärra vahel pidevalt konfliktid ja kodusõjad. Ordul ja Taanil kujunes sõda ja arusaamatus Järvamaa pärast. Mõlemad väitsid, et see peaks kuuluma nendele.Selleks, et kodusõda lõpetada saatis Rooma paavst oma legaati e saadiku siia aladele ja 1238 Stensby leping, millega otsustati, et järvamaa läks Ordule. Kinnistati, et Taanile kuulub endine Virumaa ja Harjumaa. Ordualad olid omakorda jaotatud 1) kontuurkondadeks, mida juhtis kontuur 2) foogtkondadeks, mida juhtis foogt Saule lahingus 1236 Mõõgavendade ordu purustati
rahvusvahelisel tasandil(Taani valitsuse koduleht). Vahe tuleb sisse kahe riigi vahel selles, kui aktiivselt ning mis mastaabis välispoliitikas osaletakse. Lisaks on vahe sees teemades, millega tegeletakse. Sellest tuleb juttu, aga hiljem erinevuste rubriigis. Neutraalsuse seisukoha pealt tuleb mainida ka seda, et mõlemal riigil on areng olnud kaduva dententsiga. Tegelikult algas neutraalsuse langus vaikselt juba pärast Teist Maailmasõda, seda eriti Taanil. Seda mõjutas tugevasti Saksa vägede okupatsioon, mis suunas Taani poliitika selgelt lääneliku maailma poole. Ka Euroopa Liiduga liituti juba 1973 aastal. Rootsi see-vastu kuulutas sõja ajal, et on neutraalne. Siiski olid tal Saksamaaga omad lepingud, mis pidid vältima Saksa okupatsiooni Rootsi. Avalikult seda eitati. Sama oli ka külma sõja ajal, kus avalikult oldi selgelt neutraalsed ning ei soovitud teiste probleemidega tegelda. Kogu külma
................................................................................................. 13 2 1. MAJANDUSKESKKOND 1.1. Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist 1.2
ustavusvande. 28.november 1561 sõlmiti Vilniuses leping, millega nii ordu kui ka Riia peapiiskopkond viimase veel iseseisva Liivimaa riigina andsid end täielikult Poola kuninga valitsemise alla. Vana-Liivimaa oli langenud. Ordu ja peapiiskopkond olid Poolal, Tallinn koos läheme ümbruskonnaga oli Rootsil, Ülejäänud orduala Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond tervikuna olid Venel, endine Saare-Lääne piiskopkond oli Taanil. Põhilise sõjajõu moodustasid mõisamehed, see tähendab endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. VENEMAA VALLUTUSED LIIVIMAAL Moskva pakkus endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele kõlavat Liivimaa kuninga tiitlit. 1570. alustas Magnus koos Vene vägedega Tallina esimest piiramist. 1577 alustasid Vene väed Tallinna teist piiramist, mida sedapuhku juhtisid
?? Peatükk 21, 21 a PÕHJAMAAD 1. Märgi tabelisse kõige olulisem riikide välispoliitikas ja majanduses heaoluühiskonna kujunemisel: Rootsi välispoliitika- jätkas neutraliteedipoliitikat. Majandus- arenenud tööstusriik , ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks. Norra välispoliitika- tegid koostööd Lääne-Euroopa maadega, loobuti neutraliteedipoliitikast, ühineti Marhalli plaani ja NATOGA. Majandus- suuremad kahjud, kui Taanil. Kiire rikastumine pärast Põhjamere nafta- ja maagaasi varude kasutusele võtmist. Soome välispoliitika- sattus NSV liidu mõjusfääri. Majandus- NSV liidu mõjutused, sõjahüvitiste maksmise kohustus sidus tööstuse ja põllumajanduse tihedalt idaturuga. Majanduslik seis paranes 1950- 1980 aastatel. Taani välispoliitika- tegid koostööd Lääne-Euroopa maadega, loobuti neutraliteedipoliitikast, ühineti Marhalli plaani ja NATOGA. Majandus- rajati
Liivimaa linnakaupmehi ühendav Suurgild. Vallaliste kaupmeeste ja kaupmehesellide Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste Väikegild. Käsitöö tsunft (korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti) LIIVISÕDA (1558-83): Vana-Liivimaa killustunud., sest ühtset riiki ei tekkinud ja ümberringi olid riigid liiga tugevaks saanud. (moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu) Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvav ka Rootsil ja Taanil. Kõik need riigid oli tõusuteel. Eriti aga siiski Moskva, kes kasutas ära teiste riikide omavahelisi lahkhelisid. Venemaa juht Ivan IV ehk Ivan Julm. Moskva svr pidas eestit oma mõjusfääriks, sest eesti polnud võimeline end ise kaitsma. Tallinn ja Riia olid uhkeimad linnad. Kaubanduses võtsid nad vahendustasu endale. See Moskva svrile ei meeldinud. Liivimaa oli aga keelanud Venel neid alasid okupeerida. Oli vaja põhjust, et Liivimaad rünnata, Mõeldi välja mingi loll põhjus, millega
Ühe üksuse sõdurid elasid ühes külas. See lähendas neid lahingus. Deserteerimine oli Rootsi armees sama hästi kui tundmatu. William III, kes oli tol ajal nii Inglismaa kui ka Hollandi kuningas, soovis säilitada Põhja-Euroopas rahu ning status quo'd. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 liinilaevast koosneva Inglise-Hollandi eskaadri admiral Rooke'i juhtimisel Rootsi toetuseks Göteborgi. Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 fregatiga, Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi Sundi väiksema faarvaatri, jäädes Sundi kaldal asuvate Taani kindluste suurtükkide laskeulatusest väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise- Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, nii et Taani admiral ei julgenud merelahingut pidada. Nii ei lahkunud Taani sõjalaevad sadamast. Karl XII maabus 23. juulil 1700 koos
1219. aasta juulis jõudis Valdemar II oma laevastikuga Tallinna alla. Lahing eestlastega lõpuks võideti. Sellest lahingust on pärit ka legend kuulsast Danebrogist(Taani lipust). Seejärel lahkus Taanlaste kuningas, Valdemar II, Eestist, jättes siia oma valdusi valitsema peapiiskop Andrease. 1227. aastal okupeeris Ordu Taani alad Eestis. 1238. aasta Stensby lepinguga sai küll Taani Eestimaa tagasi, kuid selle ajaga oli selle valitsev kiht jõudnud juba saksastuda ja Taanil tuli olukorraga leppida. ,,Taani hindamisraamatu" järgi kuulus 1241. aastal Taani kuningale Harju-Virus vaid 20 protsenti maavaldustest, 5 protsenti oli kiriku käes ja ülejäänud osa oli läänistatud vasallidele, kelle hulgas domineerisid sakslased. Vasallid moodustasid oma korporatsiooni, millel juba hiljemalt 1259. aastal oli oma pitser. Vasallid olid enamasti ka rüütlid. Rüütliseisuse õiguseks oli omada lääne ja mõisaid, omada vappi ja kasutada seda kui pitserit, olla
2.1.8 Elatav keskmine eluiga: Meeste eeldatav eluiga on 78 aastat ja naiste eeldatav eluiga 84 aastat. Keskmiselt on eluiga on 81 aastat. Need on väga kõrged näitajad. Umbes sama kõrged näitajad on veel Prantsusmaal ja Sveitsis, kus keskmine eluiga 80 aasta 2.1.9 SKT(el. Kohta USD): Jaapani sisemajanduslik kogu toodang on 24900 USD elaniku kohta. See on päris kõrge , kui võrrelda riikidega, mis on töövihiku taga tabelis. Kõrgem SKT on ainult USA, Sveitsil ja Taanil 2.1.10Põllumaa. Jaapanis on põllumaad umbes 11%. Osades arenenud riikides on põlumaad rohkem ja osades vähem. Näiteks Rootsis on seda 7%, aga Itaalias 31% 2.1.11 Rohumaad: 3 Jaapanis on rohumaad 3%. Seda on vähe võrreldes teiste riikidega. Kuigi Rootsis on rohumaad 1 % on enamasti teistes riikides seda rohkem 2.1.12. Metsakasvatus: Jaapanis on metsamaad 67%
1219. aasta juulis jõudis Valdemar II oma laevastikuga Tallinna alla. Lahing eestlastega lõpuks võideti. Sellest lahingust on pärit ka legend kuulsast Danebrogist(Taani lipust). Seejärel lahkus Taanlaste kuningas, Valdemar II, Eestist, jättes siia oma valdusi valitsema peapiiskop Andrease. 1227. aastal okupeeris Ordu Taani alad Eestis. 1238. aasta Stensby lepinguga sai küll Taani Eestimaa tagasi, kuid selle ajaga oli selle valitsev kiht jõudnud juba saksastuda ja Taanil tuli olukorraga leppida. ,,Taani hindamisraamatu" järgi kuulus 1241. aastal Taani kuningale Harju-Virus vaid 20 protsenti maavaldustest, 5 protsenti oli kiriku käes ja ülejäänud osa oli läänistatud vasallidele, kelle hulgas domineerisid sakslased. Vasallid moodustasid oma korporatsiooni, millel juba hiljemalt 1259. aastal oli oma pitser. Vasallid olid enamasti ka rüütlid. Rüütliseisuse õiguseks oli omada lääne ja mõisaid, omada vappi ja kasutada seda kui
EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani
(nt Soome lahe sulustrateegiad, kindlustuste ehitamine, Soome venestamine ) ja samuti SB huvid Põhjamaade julgeolek sattus ohtu (Saksamaa/Venema-SB konflikt võimalik). Rootsi vanamoodsa rooduarmee lõplik likvideerimine ja üldise sõjaväekohustuse kehtestamine (1901). Skandinaavse erapooletuspoliitika algus Rootsil õnnestus konfliktidest distantseerumine alates 1814. aastast. Taani ainsad sõjalised konfliktid olid Slesvig-Holsteini kriisid (1848-51 ja 1864). Rootsil ja Taanil õnnestus jääda erapooletuks ka Krimmi sõja ajal (1853-56) , kuigi SB ja Prantsusmaa laevastik tegutses piirkonnas Venemaa vastureaktsioon. Rootsi parempoolsete eestvedamisel algas võimas relvastumine 1914. aasta alguses. Taanis pealinna kindlustamine alates 1880. aastast ja kartused, kas väikeriik suudab end kaitsta. Norra eeskujuks oli erapooletu Sveits (1905---) 1907 rahvusvaheline leping Norra territooriumi puutumatuse kohta
Kui selleks sai, püüdis Ordu ja Riia linna tüli lahedada, käis selleks isegi kõrgmeistri juures. Ei saanud eriti asja. Seejärel hakkas ta toetama linna, kes aga paganlike Leedukatega oli mestis, seega ka tema ja see Saksa Ordule meeltmööda polnud. Tegelikul suurema osa sellest konfliktiperioodist oli Pernstein Avignonis Paavsti kuurias. Pernsteini üheks peamiseks eesmärgiks oli Leedu katoliku usku pööramine. Põhja-Eesti üleminek Saksa ordu Liivimaa harule. Algul oli Taanil plaan müüa Eestimaa Saksa Ordule 13 000 marga eest, aga lõpuks Taanlased sellega ikkagi nõus ei olnud. Seoses Jüriöö sündmustega läks see osa niikuinii Saksa ordu kätte. Ka Harju-Viru vasallkond oli selle vastu, et seal nüüd Saksa Ordu. Huvitaval kombel pärast jüriöö värki vahetuis kohe kolmandik Harju- Viru rüütelkonna juhtidest. Pole teada kui ulatuslik siis see sakslaste tapmine eestlaste poolt ülestõusu käigus oli. "Rõivastustüli".
raamat 22/01/1558 Algab Liivi sõda JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343-1345) 1583 Pljussa rahu; Tartusse asutatakse Jesuiitide Pärast kodusõda tekkisid Taanil raskused oma alade haldamisega ja kolleegium. otsustas need müüa Liivi ordule. Tekkinud võimuvaakumit ja asjaolu, et orduväed olid 1343 kevadel Pihkvas, otsustasid ära kasutada eestlased. Taheti alustada kevadisi põllutöid juba vabana. Algas 23. Aprillil 1343 märgutulede süütamisega. Mai alguseks oli kogu Harju (peale Tlna) võõrvõimust vabastatud Tallinna vallutamiseks paluti abi Turu foogtilt
Erik vihastas, sest Johan oli andnud raha riigile, kellega Erik sõjas on. Erik nõudis abielu tühistamist. Erik saatis Johani naisega vanglasse. Erik oli sunnitud minema sõjaliselt Turusse, vallutama selle. Paide ja Karksi lossid Rootsile. Puhkeb Põhjamaade 7-aastane sõda. 1563.aastal puhkeb. Taanlasi ärritas Eestimaa küsimus, et see oli lahendunud neile vastumeelselt. Samuti ei meeldinud neile Pärnu minek Rootsi võimule. Riigivapid. Rootsil kolm krooni, Taanil kolm lõvi, aga mõlemad pooled võtavad teineteise märgid ka endal kasutusele. Puhkebki selle pärast sõda. Sügisel liitub rootslaste ja Lüübeklastega ka Taani. Sõda peamiselt tnp-s Lõuna- Rootsis. Väga palju merelahinguid. Liivimaal 1563.aasta augustis õnnestus rootslastel enda valdusse saada Haapsalu. Haapsalu oli tähtis, sest kuulus Magnusele, aga Magnuse toomkapiitel ei olnud Kuressaares, vaid Haapsalus. Rootslased said need nüüd kätte. 1563 Hiiumaa Rootsi valdusse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
