Keisrinna Katariina II Sissejuhatus · Katariina õige (põhi)nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. · Sündis 21 aprillil 1729. a. · Valitses aastatel 1762- 1796 Katariina II Väga noorena Katariina II · Ta oli väga mitmekülgne isiksus, kelle puhul mängisid võrdset rolli nii ilu kui intelligents. · Meeldis aega veeta ratsutades · Meelelise ja kirgliku naisena andus ta igavese armastuse otsinguile. Troonile tõusmine · 1744. a. asus elama Venemaale, kus · 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. · 1745. a.Ristiti ta ümber.. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna) Peeter III · 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks · Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poo...
Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsidesEestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775. aastal jõustunud kubermanguseadusele. Keskvõim ei seganud esialgu vahele usuasjadesse ega kirikuga seotud kooliküsimustesse. Rüütelkonnal ei olnud enam koolide vastu mingeid kohustusi. Eesti- ja Liivimaal puudus üldine koolikorraldus, igas kihelkonnas valitsesid kooliõpetuse suhtes omad põhimõtted. Mõisnikel avanes võimalus tagasi võtta koolimaad, mis enne sõda olid eraldatud koolmeistri ülalpidamiseks
KATARIINA II Ellen-Maria Makus 5.B K.S.G ANDMED Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste) sündis 2. mail 1729 ja suri 19. novembril 1796. Ta oli AnhaltZerbsti printsess ning Venemaa keisrinna. Ta oli Peeter III abikaasa ja Paul I ema. VÕIMULETÕUS Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisilembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. ISIKLIKKU Abielu ajal suurvürst Pjotr Fjodorovitsiga oli Katariinal kaks järglast: 24. september 1754
Samal ajal annab raamat ka ülevaate Euroopa poliitilistest, majanduslikest ja ühiskondlikest arengutest 18.sajandil, käsitledes Vene-Türgi sõdasid ning Krimmi ja Musta mere ranniku liitmist tsaaririigi koosseisu. Eraldi tooksin välja ka lõppsõna, milles autor kirjeldab kokkuvõtlikult Katariina elu pärast vürsti surma. Potjomkini surm jättis Katariina ellu tühja koha, mida viimane ei suutnud enam kunagi täita. Popovist, kes oli keisrinna sekretär, sai vürsti elav kehastus, kellel pruukis vaid öelda, et Potjomkin ei oleks üht või teist ettepanekut heaks kiitnud, ja Katariina keeldus sellele tähelepanu pööramast. Oma teose esimeses peatükis kirjeldab Simon Sebag Montefiore provintsipoissi, kes hooples, et suurena peab temast saama riigimees või peapiiskop. Pärast isa surma 1746. aastal kolis perekond Moskvasse, 1750. aastal sõidab Potjomkin Smolenskisse, et end sõjaväeteenistusse kirja panna
Katariina II Koostaja:Elina Petrovskaja Juhendaja:Ester Kukk 16.oktoober 2007 Katariina II ehk Katariina Suur (sündinud Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Frederike Auguste 2. mai1729 Stettin, Preisimaa (praegune Szczecin) 17. november 1796 Tsarskoje Selo) oli Venemaa keisrinna alates 1762 kuni surmani. Ta oli Peeter III sakslannast naine, kel polnud vere poolest Venemaaga mingit seost. Enne trooniletõusmist oli Katariina saksa väikevürsti tütar, Anhalt- Zerbsti printsess Catharina. Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis paremat elu ning nii haaras ta kohe kinni Venemaa tsaarinna
Katariina II Katariina II ka Katariina Suur, sünninimega Sophie Friederike Auguste, päritolult Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 2. mai 1729 Stettinis. Oli Venemaa keisrinna aastatel 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a. asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo , hilisema keisri Peeter III-ga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis
Allikas: ENE4 lk 390-391 Katariina II, Jekaterina II , Vene keisrinna 1762-96, päritolult Anhalt-Zebsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli Venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseri abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist.
Neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites oma memuaarides, et Paul olevat koguni tema armukese Sergei Saltõkovi poeg. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas.1766. a
Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis poeg Paul I ja hiljem tütar Anna (1757-1759), süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas Katariina end kursis poliitiliste oludega ja pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga, kes on nimetanud seda printsessi "Põhjala täheks". 5 Võimuletõus ja valitsemisviis Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma oli Peter Vene troonile tõusnud Peeter III-na, kes annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele toetas kaardivägi Katariinat kukutades oma mehe Peeter III troonilt ja kuulutades enast paleepöörde tulemusena 14. juulit valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema
Katariina II Sophie Friedrike Auguste sündis 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Hostein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. Saksamaa väike vürsti printsess valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna oma õepojale abikaasaks põhjusel, et väikevürsti riigi printsessina ei olnud Sophie Friedrike Augustusel poliitilisi ambitsioone ning mõju Venemaa keisririigi õukonnale. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friedrike Auguste koos emaga keisrinna Jelizvaveta Petrovena kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. aasta juunil võttis Sophie vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina kuna ta oli Venemaa keisririigi troonipärija suurvürst Pjotr
5. huvitavaid fakte 2 Sissejuhatus Katariina II oli võimas valitsejanna. Kuigi karm lihtrahvaga, oli ta väga edukas. Katariinal oli suhe paljude meestega. Ka järeltulijaid oli tal päris mitu. Elulugu Algselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste- Jekaterina II, lisanimega Suur sündis 2. mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, printsess Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste
Katariina II 1729-1796 Elulugu Sündis 2.mai 1729 Settinis ja suri 17.nov. 1796 Peterburis sünninimega Sophie Friederike Auguste 1744- võttis vastu õigeusu ja sai nimeks Katariina 1745 abiellus Karl Peter Urlichiga(Peeter III) Pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni. Võimuletulek Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik
elujõu sümbolit. 2 Katariina II elukäik Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast ,,Katariinaks". Sündinud on ta Stettinis 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal
Orlovil, G. Potjomkinil ja P. Zubovil(1767-1822), neile kinkis ta helded raha, maad ja talupoegi. K. Oli andekas, tahtejõuline, bõimuahne ja lõbuhimuline. Ta kirjutas artikleid komöödiaid ja lastejutte ning andis välja (1769-709 statiiriajakirja. 3 Ajalooline karamzin KatariinaII kohta KatariinaII Peetri suuruse tõeline pärija ning uue Venemaa teine arhitekt. Selle unustamatu keisrinna peamine saavutus oli isevalitsuse pehmendamine ilma seda nõrgestamata. Ta meelitas 18 sajandil niinimetatud filosoofe, imetles antiiksete vabariiklaste voorusi kuid ta tahtis valitseda nagu maine Jumalanna ning tegi seda... Katariina puhastas isevalitsuse türannia plekkidest. See rahustas inimeste südameid ning tulemusena hakkasid arenema ilmalikud mõnud ja teadmised. Tõstnud oma valitsemise läbi inimese kõlbelist väärtust, vaatas
Torma kirik Kirikuhoone saamislugu Torma arenguloolise edemuse põhjuseks oli 150 aasta pikkune periood, mille jooksul teenisid kogudust neli kirikuõpetajat. Suuremat rolli mängis nende seas õpetaja Johann Georg Eisen. Nimelt kui keisrinna Katariina II külastas Eesti- ja Liivimaa kubermange, esitles pastor Eisen ennast keisrinnale Ninasi postijaamas ja andis talle soolaks-leivaks kirsse, eelmise aasta õunu ja tsentifoolia roose, mispeale keisrinna küsis: «Kelle inetu vana kirik oli 20 versta eespool, kust ma mööda sõitsin?» Kuulnud, et see ongi pastor Eiseni kirik, soovitas valitsejanna Liivimaa kindralkuberneril Browne'il, kes teda oma kubermangu piirides saatis, uue kivikiriku ehitamisega kiirustada. Et teatavasti tähendas keisrinna soovitus tegelikult käsku, alustati kiriku ehitust juba järgmisel aastal ning see õnnistati 1767. aasta maikuus. Torma kirik on romaani stiilis
Katariina II Katariina II (Katariin Suur) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Sünninimi oli Sophie Friederike, sündis 21. aprillil 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, suurvürst Pjotr Fjodorovitši pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, õppis kiiresti selgeks vene keele ja sai nimeks Katariina. Tema soontes ei voolanud tilkagi vene verd. 29. juunil toimus tema ja Pjotri kihlus. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745.aastal. See ei olnud tundeabielu. Rahuldamatu abielu, millest sündis
Lugema Viiburi. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter 1714 oli vallutanud. põhjasõjas. PEETER I oli venemaa väejuht kes alistas rootsi pühjasõjas. õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks BALTI ERIKORD oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev KATARIINA II oli venemaa keisrinna kes lõpetas balti erikorra. GEORGE VON lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud.18.sajandi teisel autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides BRAUNE oli Katariina II poolt määratud eesti kuberner. ANTON THOR HELLE poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt maarahva Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Peale Põhjasõja lõppu tõlkis eesti keelde piibli
RAKVERE GÜMNAASIUM Katariina II Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8.klass Juhendaja: Silva Taremaa Rakvere 2012 Sisukord Sissejuhatus Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürsti tütrema. Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks vene keele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma
peale oma saatusele, Sophie oli kõigeks valmis, et ainult krooni pähe saada. Stettinist algas reis, kust enam tagasipöördumist ei olnud. Isa ei näinud enam oma tütart kunagi, sest suri aastal 1746. Sophie ema- reisi ajal nimega Krahvinna von Rheinbeck – alustasid oma viis nädalat kestvat reisi Venemaale, et keisrinnat heategude eest tänada. 3 Katariina II valitsejana 20.veebruaril jõudsid ema ja tütar Moskvasse, kus neid tervitas keisrinna Jelizaveta isiklikult. Seal kohtus ka ta oma tulevase mehe – Peetriga, kes tunnistas ausalt, et on armunud hoopis preili Lopuhhinasse, kuid täidab tädi soovi, abielludes Sophiega. Sophie elas kiirelt oma rolli sisse. Ta õppis usinalt vene keelt, ajalugu ja kultuuri – seda kõike Jelizaveta ja õukonna rõõmuks. Sophie õigeusku astumine oli määratud 1745.aasta 28.juunile. Siis võttis Sophie vastu uue usu juba sisemisest
Katariina II Üldinfo Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste) oli Venemaa keisrinna aatatel 1762-1796. Sündis 2. mail 1729 Preisimaa kuningriigis ja suri 17. novembril 1796 Peterburis Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Isiklik info 24. septembril 1754 sündis poeg Paul Petrovitš (1754-1801), tulevane keiser Paul I 9. detsembril 1758 sündis tütar Anna Petrovna Tal oli armukesega poeg Aleksei ja erinevate meestega kolm tütart. Oli Peeter III abikaasa Valitsemine Katariina II oli 18.sajandi üks tuntumaid valgustatud monarhe 1762
21.aprillil 1729.a. 1744.a asus elama Venemaale, kus 1745. a abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745.a ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina. Katariin sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754.a sündis Katariin ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul. Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi- lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades
ELUKÄIK Katariina, sünnijärgselt printsess Sophia Frederike Auguste. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse teda „Katariinaks“. Sündinud on ta Preisimaal 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitšiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust
Voltaire'ga. 1754. a. sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovits). Katariina II Venemaa valitsejannana Peale Jelizaveta surma sai HolsteinGottorpi Peter, Peeter IIIna, Venemaa keisriks ning Katariina keisrinnaks. Et Peetri poliitika oli vastuoluline ning ta hoolis rohkem oma hertsogiriigist kui keisririigist, siis küpses peagi paleepöördeplaan ning peagi ta kukutati, asendades ta Katariinaga, kellest sai Venemaa keisrinna Katariina Suur. Varsti pärast seda laskis ta kukutatud Peeter III mõrvata, nagu hiljem ka vangis hoitava endise keisri Ivan VI ja hoidis oma poega Pauli kuni oma surmani valitsemisest eemal, kavatsedes viimast oma järglasena isegi asendada tema poja Aleksandriga. Katariina kavatsused ning saavutused Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades
VENEMAAL Referaat Koostas: Eesnimi Perekonnanimi 11. klass Puhja 2014 Sissejuhatus - elukäik Katariina II sünninimega Sophie Friederike Auguste, sündis 2. mail 1729 Stettinis, Preisimaa kuningriigis, Anhalt-Zerbsti vürsti, endise Preisi kuninga sõjaväelase, polkovnik Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29. juunil toimus Jekaterina Aleksejevna ning Pjotr Fjodovitsi kihlus. Vahepeal õppis ta kiiresti ära vene keele
Katariina Suur Retsensiooni materjal Esimene osa: Saksa printsess Saksa keisrinna · Katariina/ Sophie ema ei teinud oma tütrest sugugi välja. Tema ainsaks eesmärgiks tema puhul oli panna tütar mehele, mille vastu Sophiel polnud midagi. · Tekkis lootus, et temast võiks saada Rootsi kuninganna naitudes Karl Peter Ulrichiga, kes oli Peeter Suure ainus elusolev lapselaps. · Sophie kurameeris neljateistkümneselt oma ema venna Georg Ludwigiga ja oleks temaga äärepealt abiellunudki, kui poleks saabunud kirja Sankt- Peterburgist.
I N I U V A D I L T E N M A R A R I I K I 1.Bütsantsi tuntuim katedraal 2.Kes kehtestas Eesti – ja Liivimaa talurahvaseaduse? 3.Venemaa linnade ema 4.Kes oli aastatel 1762-1796 Venemaa keisrinna? 5.Kust riigist võttis Vladimir vastu uue usu? 6.Kes krooniti esimeseks tsaariks 1547. aastal? 7.Kes kaotas pärisorjuse? 8.Mis linn sarnanes kõige rohkem Lääne – Euroopa feodaalriikidega? 9.Kelle väed küüditasid üle 10000 eestlase Siberisse? (mees, 1701-1708.a.) 10.Kes vallutas 1030.a. Tartu ja rajas sinna oma kindluse? 11.Keiser ehk..... 8. 7. 1. 3. 5
harjumused. Katariinat mõjutasid L-Euroopa valgustusfilosoofide kirjutised, mis ülistasid neid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonda parandavate ümberkorralduste tegemiseks. Selliseks valitsejaks tahtis ka Katariina II saada. Mida enam kasvas õukonnas vastumeelsus Peeter III suhtes, seda populaarsemaks muutus Katariina, kes talitas kõiges vastupidiselt oma abikaasale. Katariinast sai kaardiväelaste soosik ning 1762. a. juunis toimunud paleepöördega Venemaa keisrinna. Peeter III vihkas Venemaad. Ta tagastas Preisimaale võidetud maad, tahtis muuta õigeusu kombestikku jne. Tema vastu pöörduvad nii kaardivägi kui aadel. Katariina uskus, et ühiskonna parandamiseks piisab headest ja õiglastest seadustest. Venemaa uue seaduste kogu projekti koostas Katariina ise, noppides sinna mõtteteri tolleaegsete tuntud euroopa mõtlejate sulest. 1767. a. suveks kutsus keisrinna Moskvasse kokku esinduskogu kõige erinevamate
a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks. Katariina tiitel Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa,
Kui Maria Theresia lõpetas sõja, oli ta 31-aastane ning temast oli saanud hoolitsev ja austatud riigiema. Tema kohta on kirjutatud, et tal on suurepärane mälu ja otsustusvõime. Palju aega kulutab ta söömisele, hinnates eelkõige kohvi. Talle meeldisid ka jalutuskäigud, ballid ning ratsutamine aga aja möödudes ning raseduste tõttu veetis ta aina rohkem aega kirjutuslaua taga. Rahuaastatel hakkas Maria Theresia end ning ümbritsevat rohkem analüüsima. Keisrinna nägi ennast oma sõdurite emana. Riiklike finantside seisu paranemine lubas Maria Theresial tegeleda ühe tema kirega ehitamisega. Üks tema lemmiksaavutus oli Schönbrunni loss. 1. mail 1756. aastal kirjutati alla lepingule Prantsusmaaga, milles nähti ette, et kui Austrial õnnestub Sileesia tagasi võita, loovutatakse Prantsusmaale Belgia. Seda ei juhtunud kunagi. Näib maailmaajaloo irooniana, et just neil päevil, mil loodi liit Prantsusmaaga, sünnitas Maria
paleepöörde ja vangistas valitseva laps-keisri Ivan VI ning tema vanemad kui välismaalased. Rahvale esitles ta end kui Vene huvide esindajat ja Peeter I aegsete elukorraduste taastajat, kes võttis valitsusametisse nimelt venelasi. Tema võimulolek muutis Vene õukonna intriigipesaks, mida suurelt suunasid välispoliitilised mahhinatsioonid. Jelizaveta taastas senati õigused, kergendas aadlike teenistuskohustusi, mis ka suurendas nende võimu kohalikes asjades. Nüüd oli keisrinna tasakaalustanud riigi siseolud, nind ta ei huvitunud enam valitsemisest, vaid rohkem õukonnaelust, mida sel ajal peeti Peterburis sädeleivamaks. Välise hiilguse tõukel soosis Jelizaveta Bartolomeo Rastrelli tegevust. Selletõttu valmisid praegune Talvepalee ja 2 lossi. Asutati ka Moskva ülikool ja Peterburi Kunstiakadeemia. Rootsi-Vene 1741-1743 sõja lõpetas Jelizaveta Turku rahuga ja saavutas Rootsilt suure osa Soome territooriumist.
vennastekogudustesse hõlmatud ligi 12 000 inimest, olulisim keskus oli Saaremaa. Ehitati palvemaju, sh Saksamaalt saadud toetustega. Zinzendorfi abiga avaldati 1739 eestikeelne piiblitõlge. Eestlastest kirjamehed tõlkisid ja kirjutasid hernhuutlikke tekste. Vennastekogudustes pandi üldse suurt rõhku lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust, kirjutati ise. Asutati ja peeti ülal talurahvakoole. 2.2 KATARIINA II VALITUSAEG Alates Venemaa keisrinna Katariina II ajast, kes valitses Venemaa keisririiki aastail 1762– 1796, hakkas keisririigi keskvõim oma huve baltisakslastele jõulisemalt peale suruma, mille tulemuseks oli asehalduskorra kehtestamine Balti kubermangudes 1783. aastal, keskustega Tallinnas ja Riias. Katariina ja Liivimaa kindralkuberner George Browne püüdsid parandada ka talupoegade olukorda, Liivimaa kubermangus oli sellel rohkem edu kui Eestimaal. 1764
hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Tõnisepäeval käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid. Selle kohta on rohkem andmeid Setumaalt, kus mitmetes külades peeti nn praasnikut, kuhu kutsuti sugulasi paariks päevaks pidutsema. 25. TATJANAPÄEV E. TANJAPÄEV Tatjanapäeva tähistamise traditsioon ulatub 18. sajandisse. 1755. aasta 25. jaanuaril, kirikukalendri järgi tatjanapäeval kirjutas Vene keisrinna Jelizaveta II alla Moskva ülikooli, Venemaa esimese ülikooli asutamisaktile. Traditsiooniline vene üliõpilaste püha, mida Narvas on tähistatud 1990. aastate keskpaigast. Selle puhul toimub tõrvikurongkäik ja esmakursuslaste pühitsemine tõeliseks üliõpilaseks. Vene keisrinna Jelizaveta II 25. PAAVLIPÄEV Eestis saartel, määrati Läänemaal ja Harjumaal 20. sajandi alguses vähetähistatud pühaks
........................... ja Novgorodi. Ühenda õiged paarid 1. Pärisorjus a. Selle moodustasid 29 kubermangu Venemaa Euroopa osas 2. ,,Maakonnakogu seadustik" b. Langetas aastatel 1648-1649 tähtsaid otsuseid 3. Sunnismaisus c. Seadustik, mis tegi järelandmisi eriti aadlikele 4. Maakogu d. Keisrinna, kes tõusis Venemaa troonile paleepöördega (1762-1796). 5. Aleksei Mihhailovits e. vene tsaar 1645-1676. aastatel. 6. Katariina II f. Silmapaistev sõja- ja riigimees ning usujuht. 7. Vale-Dmitri I g. Seisus, mille vormistas lõplikult ,,Maakogu seadustik". 8
kaotati, pearahamaks säilis. Talupoegade olukord ~1000 mõisa, teraviljakasvatus peamine vilja väljavedu Rootsi vilja müük sõjaväele viinapõletamine ,,hõbedavihma sadu üle Eestimaa" Restitutsioon riigistatud maade tagasiandmine nende endistele omanikele. Taastusid ka mõisnike õigused talupoegade üle. Talupoeg kui õigusteta pärisori Roseni deklaratsioon 1739 (Vohnja mõisa mölder Jaani kaebekiri Annale, keisrinna soovis selgitust talupoegade olukorra kohta, selgituse andis Liivimaa maanõunik Rosen) 1.talupoeg on pärisori, teda võib osta.... 2.talupoja maa ja vara kuulub mõisale 3.maa kasutamise eest koormised, nende suurus pole piiratud 4.kohtuvõim kuulub rüütelkonnale Talupoega kaitses pigem mõisniku majanduslik huvi. Talupojad üritasid ka pageda. Seoses Katariina IIga olukorra mõningane paranemine, keisrinna mõjutatud valgustusideedest
Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja jääkelder asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. 18. sajandi keskel lasi keisrinna Anna Ivanovna viia lossipargist Peterhofi paleei parki viia raidkujud ja purskkaevud ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse. Kadrioru lossi paremad päevad saabusid pärast keiser Aleksander I külaskäiku Tallinnasse 1804. aastal, pärast mida anti korraldus Eestimaa kubernerile korrastada loss ja ehitati tänapäeva Koidula tänav äärde lossi ülevaataja elumaja, kus tänapäeval asub Eduard Vilde Muuseum, kuid aja jooksul jäi loos jällegi keisriperekonna tähelepanuta
õpetamiseks). Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Suurimat tähelepanu äratanud Katariina II ettevõtmiseks oli 1766. aastal kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajad, aga ka 536 valitud saadikut (kelle hulgast loomulikult puudusid pärisorised talupojad). Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni, milles arvestati valgustajate seisukohti. Ta soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seadustikku, sest arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad. Komisjon saadeti laiali ja mingisugust parlamenti meenutavat rahvaesindust ei asutatud, kuid
8 Katariina soovis need suured ümberkorraldused nii ühiskondlikus, kui ka halduskorralduses läbi viia valgustuskirjanduse mõjul, mida Katariina palju luges. Peale selle kirjutas ta ka ise aegajalt nii lõbusaid lugusid, jutte kui ka luuletusi. Kirjandusehuvilisena armastas ta ka raamatuid ning seetõttu ta luges palju, märkides üles tähtsaid mõtteid. Katariina lemmikmõte oli, et: "Harimata rahvas on nagu lambad ilma karjuseta." Suurima rikkuse andiski keisrinna Katariina venelastele hariduse näol, lastes teha palju koole ja õppeasutusi. Samuti koostas ta ise Venemaa uue valitseja seadustekogu projekti. Katariina II kutsus Moskvasse riigi erinevate rahvaste ja ühiskonnakihtide esinduskogu, mis pidi uue seadustiku läbi arutama. Kuid peagi selgus, et igal ühiskonna kihil olid oma huvid ning keisrinna soov kehtestada kõiki alamaid 7 http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm 8 ,,Venemaa tsaarinnad" Detlef Jena lk 220
a. tallas peole tulnud rahvahulk Hodõnka väljal rüsinas surnuks umber 10 000 inimest. Õnnetused ja hädad jätkusid ka tulevikus. Nikolail tuli üle elada kaks kaotatud sõda ja kolm revolutsiooni. Tõsi küll, I ilmasõja kaotuse häbi langes enamlaste (bolsevike) peale, kes sakslastega 1918 märtsi alguses separaatrahu sõlmisid. Ka kolmanda revolutsiooni, õigemini küll enamlaste kontrrevolutsiooni aegu polnud Nikolai enam keiser. Lisaks sellele ei kohanenud keisrinna Alexandra Venemaaga ega olnud seetõttu ka eriti armastatud. Pealegi sünnitas ta oodatud troonipärija asemel tervelt neli tüdrukut ning alles siis troonipärija, kes oli aga surmahaiguse - hemofiilia (vere hüübimatus) - küüsis. 1904-1905. a. toimus toimus esimene kaotatud sõda, Vene-Jaapani sõda, mis on ajalukku läinud selle poolest, et see oli esimene sõda, kus kollased valgeid võitsid. Sõja tulemusena kaotas Venemaa Korea ja suure osa mõjust Hiinas
Mosaiikude, ikoonide ja freskode käsituslaadis ilmneb suurem maalilisuse ja ruumilisuse taotlus; figuure kujutatakse plastisemalt ja realistlikumalt. Vabaplastikat büsantsi kunstis peaaegu ei esine. Kunskäsitöös saavutatkse silmapaistev tase elanvandiluunikerduses. Pärast Konstantinoopili valutamist arenevad bütsantsi kunstivormid edasi kreeka õigeusu maades. a. Hagia Sophia kuppelbasiilik b. Keisrinna Theodora mosaiik 2. bütsantsi kunst- · Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega: keiser Justinianus I valitsemine 6. Saj.
Vene riik sa Uusikaupunkti lepinguga avara väljapääsu Läänemerele Viiburist Riiani. Venemaast oli saanud Ida- Euroopa võimsaim riik, mille piirid ulatusid Läänemerest Vaikse ookeani rannikuni. Saavutatud võidu auks kroonis Peeter I end keisriks- impeeriumi valitsejaks. Impeeria rajaja ise haigestus ootamatult ning suri 1725. aasta alguses 52- aastasena. Katariina II 1762-1796 keisrinna Katariina II Katariina II tõus troonile. Katariina II sündis saksa väikevürsti tütrena. Venemaale kutsuti Katariina kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. 1762. aasta algul sai Venemaa keisriks Katariina abikaasa Peeter III. Tema valitsusaeg jäi väga lühikeseks, ainult pool aastat. Uueks valitsejaks tõsteti Katariina II, kellelt oodati arukamat valitsemist. Valgustatud valitseja.
USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM HERNHUUTLUSE ESIMENE LAINE • HERNHUUTLASTE LIIKUMINE, EHK VENNASTEKOGUDUSTE LIIKUMINE. • VENNASTEKOGUDUSES OLID KÕIK SARNASED. • 1739. AASTAL ALGAS TALUPOEGADE USULINE ÄRKAMINE. • USULINE ÄRKAMINE VÕTTIS ÄÄRMUSLIKUD VORMID. • 1743. AASTAL KÄSKIS KEISRINNA JELIZAVETA PETROVNA VENNASTEKOGUDUSED KEELATA. • LUTERLIKU KIRIKU JA HERNHUUTLASTE LIIKUMISE SUHTED OLID ÜLDISELT TERAVAD. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist Kirst Kapid (nagu püsti tõstetud kirstud) Baldahiinvoodi San Apollinare kiriku interjöör Classe Ravennas pühitsetud 504 Sophia Hagia kirik Konstantinoopolis pühitsetud 537 Varakristliku kiriku põhiplaan Justianus I kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus 526547 Keisrinna Theodora Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil. U. 545 Bütsantsiagne mööbel Kapi uksed Baldahiinvoodi
piirid ja mõisnik ei võinud neid tõsta oma suva järgi, seati 30-ne hoobine talupoja ülemkaristuspiir, anti õigus kaevata mõisniku peale Katariina II · Vene tsaarinna 1729-1796 · Tühistas Balti erikorra ja asendas selle asehalduskorraga · Kehtestas ka eestis pearahamaksu (mis tõi kaasa rahutusi) · Baltikum kartis tema võimuletulekut · Balti erikord kukutati, sest tõkestas keisrinna kaubanduspoliitikat · Suhteliselt isepäine valitseja, pärast tema surma kaotati asehalduskord August von Kotzebue · Saksa näitekirjanik 1761-1819 · Rajas harrastusteatri Jõhvi lähedale · Kuumad-külmad suhted Venemaa juhtkonnaga, saadetud ka asumisele, kust hiljem vabandusega vabastatud · 1784 asutas Tallinnas asjaarmastajate (Liebhabertheater) Charles Eugene de Croy · Vene väejuht Narva lahingus 1651-1702 · Kaotas lahingu
13.Mosaiik- on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest. Mosaiik 6. sajandist Ravennas. Comnenose mosaiik (1122, Johannes II Comnenos, Maarja, Jeesus, keisrinna Irene). Zoe mosaiik (Konstantinus Monomah II, Jeesus, keisrinna Zoe). 14.Monument- mingi ajaloolise sündmuse või isiku, kes on oluline ühele või mitmele sotsiaalsele grupile, mälestuse
Aleksandr Nikolajevits Benois (18701960) Elli sepp Pärnu Hansagümnaasium 10a Perekond § Sündis Peterburis.(3.05.1870) § Isa oli tunnustatud vene arhitekt. § Vanem vend Leonati oli tuntud arhitekt. § Vend Albert tegeles maalikunsti ja arhitektuuriga. § Suri Pariisis (9.02.1960) Elukäik § Aastail 18901894 õppis Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas. § Veel õppis iseseisvalt kunstiajalugu ja tegeles maalikunstiga. § Reisi Prantsusmaale. § Asutas koos kahe mehega Mir Iskusstva. § Kirjutas ja avaldas monograafiaid vene kunsti ja T. Selo kohta. § 1901. aasatl määrati ta Peterburi Mariinski teatri kunstiliseks juhiks. Elukäik § 1903. aastal illustreeris A. Puskini poeemi ,,Vaskratsanik". § Aastail 19181936 töötas A. Benois kunstigalerii juhatajana. § 1926. a. emigreerus Prantsusmaale ja elas...
Troon Peale onu William IV surma sai temast kuninganna. Ta oli 18. Hannoveri dünastiast Kroonimine: 28. juunil 1838 Abielu Abiellus Prints Albertiga 10. veebruaril 1840. aastal Nad olid sugulased. atentaadikatsed 7 katset 18aastane Edward Oxford üritas kuningannat tulistada aastal 1840. lapsed 9 last (5 tütart, 4 poega) Hilisemad aastad 1. mail 1876 sai temast India keisrinna. Albert suri 14. detsembril 1861 (42aastaselt) Victoria kandis elu lõpuni ainult musta. Samal aastal suri ka tema ema (enne Albertit) Elupäevade lõpp Reuma jalgades, kae silmades Suri 22. jaanuaril 1901 Maeti valges kleidis ja pulmalooris Alberti kõrvale. Valitses 63 aastat, 7 kuud ja 2 päeva Kõige kauem troonil olnud briti monarh allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Albert,_ Prince_Consort#Illness_and_death http://en.wikipedia
Keisri avaldust sõtta astumise kohta oli kuulama tulnud tohutu rahvahulk. Otsus võeti juubeldades vastu. Usuti lühikesse ja võidukasse sõtta. Keiser sõitis rindele, et tõsta veelgi sõdurite moraali, autasustades tublimaid. Sõda aga kujunes oodatust pikemaks. Inimkaotused olid suured mõlemal poolel. Peterburis oli valitsus jäetud Aleksandra juhatada, kes pidas tihedat kirjavahetust abikaasaga, pidades nõu otsuste langetamisel. Samas olid keisrinna otsused mõjutatud Rasputini poolt. Keisrinna pidi eemaldama valitsusest ministrid, kes olid Rasputini vastu. Aleksandra asendas ministrid ebakompetentsete isikutega. Olukord põhjustas keisripaari omavahelisi lahkarvamusi. Rasputinit peeti süüdi Venemaad vaevavates hädades, mis viis 1916. aasta 16. detsembril Rasputini tapmiseni. Enne surma oli Rasputin kirjutanud keisrinnale prohvetliku kirja, milles ütles, et kui ta tapetakse, tapetakse ka keisri pere. Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord, mis viis rahutusteni Peterburis.
veetis ta Moskvas, põhihuvideks jaht ja lõbustused. Anna valitsusajal teostas tegelikku võimu 1731. aastal moodustatud 3-liikmeline ministrite kabinet. Ehkki Anna Ivanovna asetses ise Moskvas, kujundati tema valitsusajal välja Peterburi põhitänavavõrgustik, kaotati Peeter I poolt kehtestatud ainupärimisõigus ja tõhustati riigivastaste kuritegudega tegeleva Salaekspeditsiooni tööd. Suurendati sõjaväeosade arvu ja asutati kaks täiendavat kaardiväepolku. Keisrinna soosikute aetud poliitika päästis valla Poola pärilussõja ja Vene-Austria sõja Türgi vastu. Ivan VI (1740-1741) Elas aastatel 1740-1764. Ivan määrati vaid pooleteisekuuselt Venemaa valitsejaks, regendiks määrati esialgu Kuramaalt pärit keisrinna Anna favoriit Bironite dünastia Kuramaa hertsog Ernst Johann Biron. Kuna aga Vene õukonnas peeti teda aga liialt vene aadli huvidele vastanduvaks, siis 1740. aasta lõpus Biron kukutati ja asendati keisri ema Anna Leopoldovnaga
ENGLAND... Normannid: · William I (vallutaja) 1066-1087 · Henry I 1100-1135 · Stephen 1135-1154 · Keisrinna Matilda 1141 Plantagenets: · Henry II 1154-1189 · Richard I (Lõvisüda) 1189-1199 · John I 1199-1216 · Henry III 1216-1272 · Edward I 1272-1307 · Edward II 1307-1327 · Edward III 1327-1377 · Richard II 1377-1399 The house of Lanchester: · Henry IV 1399-1413 · Henry V 1413-1422
1757. aasta maikuus asus Venemaa sõjavägi feldmarssal Stepan Apraksini juhtimisel vastu Preisi vägedele, eesmärgiga piirata Friedrich püüdlusi laiendada Preisimaa kuningriigi piire ning mõjuvõimu Euroopas. Esimesed lahingud toimusid Preisimaa ja Venemaa vahel Ida-Preisimaal. 24. juunil 1757 vallutasid Venemaa väed Memeli linna. Sama aasta 19. augustil purustas Venemaa armee Grosh-Jägersdorfi lahingus Preisi väed, kuid Venema sisepoliitika tõttu pealetung Preisimaale peatus. Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna haiguse tõttu ning paleeintriigide tulemusena jäi Apraksin äraootavale sisukohale edasise lahingutegevuse suhtes. Jelizaveta Petrovna paranedes anti Apraksin aga kohtu alla, kõrvaldati ülemjuata kohalt ning asendati krahv William. W. Fermoriga, kes jätkas sõjategevust ning 22. jaanuaril 1758 vallutasid Venemaa väed Köningsbergi, mille tulemusena Ida-Preisimaa läks Venemaa koosseisu. 12. augustil 1760 purustas Venemaa ja Austria ühisvägi Kunersdorgfi lahingus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
