seisuste süsteemi, c) halduskorraldust, d) sõjaväekorraldust? a) keiser, senat, euroopastus b) teenistus astmed c) kubermangude ja kohturingkonnad d) Nekrutid ja laevastik Kuidas muutsid Peeter I reformid Venemaal: a) elulaadi, b) maksukorraldust, c) kirikukorraldust, d) kooliharidust? a) euroopalik riietus, pealinn, uus kalendri kava, naised seltskonda b) ühtne rahamaksu süsteem c) kalender d) rajati koole ja teadus akadeemiaid Töö tekstiga. Prantsuse troonipärija kasvataja J.B.Bossuet (1682) Valitseja pole kohustatud oma tegudest aru andma mitte kellelegi. Ilma sellist tingimusteta autoriteeti omamata ei saa valitseja head teha ege kurja kõrvaldada. Kui valitseja on otsuse langetanud, siis pole selle üle enam midagi arutada. Valitsejale peab kuuletuma kui õigluse kehastusele, muidu ei saa kehtestada korda ega teha lõppu tülidele. Sest valitseja on Jumalast ja otsekui tükike jumalikust sõltumatusest. Ainult Jumal üksi võib tema otsuseid hinnata ja
1. Absolutism Absoluutne monarhia ehk absolutism, tähendas et kõrgeim võim riigis oli kuninga käes, kes väitis valitsevat täiusliku õigusega. Hilisel 16. sajandil poliitilised teadlased arvasid, et kõrgeim võim annab võimaluse teha seadusi, määrata makse, mõistma õiglust, kontrollida riigi õigussüsteemi ja piiritleda ning koostada riigi seadusi. Need õigused tegid valitseja kõige kõrgmaks isikuks riigis. (3) Kõigist valitsusvormidest väitis Bishop Jaques Bossuet, et monarhia oli kõige parem, kõige iidsem, kõige loomulikum kuna Jumal seadis ametisse kuningad ja läbi nende valitses kõiki inimesi üle maailma. Kuna kuningad said oma võimu Jumalalt, oli nende võim piiramatu. Nad ei olnud vastutavad mitte kellegi teise ees peale Jumala. (3) 2. LOUIS XIV 2.1 Louis XIV elulugu Louis XIV sündis 5.septembril 1638. Üsna noorelt jättis ema ta ilma hoolitsusest. Tema eest hoolitsesid teenijad
nende usulise moraali ebamoraalsuse. Kõlbeline oportunism, moraalinormide ja reeglite mugandamine kombelõdva kõrgseltskonna tavade, harjumuste, nõrkuste ja isegi pahede järgi . niisugune oli jesuiitide moraali peajoon. Pascali ,,Kirjades" tunnistab üks jesuiidipaater: ,,Nüüd lunastatakse patte suurema rõõmu ja innuga, kui neid varem tehti; nõnda pesevad paljud inimesed endalt plekid sama kiiresti, kui neid omandavad". Bossuet ütles, et jesuiidid ,, seavad patju patustajate küünarnukkide alla". Kerge jumalakartlikkuse ,,teoreetiliseks platvormiks" oli õpetus tõenäolisest arvamusest, mis Pascali järgi on ,, kõige selle lodevuse allikaks ja aluseks". Probabilismi3 põhjendamiseks kasutasid jesuiidid kasuistikat4, skolastilist teadust, mis määratles üldiste reeglite ja seaduste kohaldamise üksikjuhtudel. Moraalisfääris tegeles
- Välishegemoonia: vestfaali rahu, rahu Hispaaniaga 1659: Hisp.allakäik 5. Päikesekuningas Louis XIV - Kehtestab absoluutse monarhia, mille teoreetikud I Jean Bodin (1579): Esitab riigivõimu suveräänsuse mõiste = on jagamatu ja tühistamatu ja kuulub valitsejale. Rahvas on pöördumatult loovutanud oma õigused valitsejale. Absoluutne riigivõim kehastub kuningas, kelle võimu ei tohi piirata. piiramatu absolutism. I Piiskop Jacques Bossuet (Louis XIV õukonnajutlustaja):Kuningas on saanud oma võimu jumalalt! ilmal. võimuorganitel (nt. riigipäeval) pole õigust piirata jumaliku valitseja võimu. - Hobbes leviathan · Tulemus: Louis XIV: ,,Riik , see olen mina! (Tegelikult Voltaire iseloomustus) - Bossuet : (Üks kuningas,üks usk,üks seadus) 1.Louis XIV õukondlik absolutism - Absolutismi kõrgaeg Prantsusmaal. - Louis ,,Jumala silmaga nähtav kehastus maa peal", kellel polevalt inimlik. nõrkusi.
piirkonnas. Rootsi vastasteks saavad Poola, Taani, Venemaa. Kasu saab sõjast Venemaa, keda moderniseerib Peeter I (1682 1725). Sõja tulemuseks on Rootsi suurriigi likvideerumine. Venemaa saab endale Liivimaa ja Ingerimaa. Sisepoliiitilised arengud Prantsumaa arengu tulemuseks on absolutism. Absolutismi teoreetikuks kujuneb Jean Bodin, tema arvates kuningavõim pidi olema suveräänne. Teiseks teoreetikuks on Jacques Bossuet, võtab absolutismi kokku lausesse: "Üks kuningas, üks usk, üks seadus." Ta toonitab valitseja jumalalt saadud võimu. Lülitatakse välja Generaalstaadid (viimane kokkukutsumine 1614). Kolmas teoreetik Thomas Hobbes (1651 "Leviathan") - parim võimalus anarhia takistamiseks on valitseja piiramatu võim (suveräänsus, tühistamatus). Absoluutsele võimule Prantsusmaal paneb aluse Henri IV (1589 1610), kes teeb lõpu ususõdadele (1562 1598). Henri rajab Bourboni dünastia
arutlused. Tema arutlustest on kuulsaim 1734 ,,Arutlus roomlaste suuruse ja langemise põhjustest". Hiljem inglase kirjutatud 6-köiteline ajalugu. See on teos, mis on rajanud terve mõttesuuna langusfilosoofia. Tal on oma ajastu kontekstis oma tähendus. Teine teos on ,,Seaduste olemusest" 1748. Need 2 teost võtavadki kokku tema maailmavaate peamised jooned. Peamiseks tunnuseks ongi hoiak teoloogilise maailmatunnetuse vastu, mis on nii Montesquieul kui ka Voltaire'l tunda. Jacques Bossuet oli mees, kelle maailmavaade oli religioonikeskne (eelmise sajandi mees). Voltaire ja Montesquieu ajalugu pole jumalik, vaid inimese tasandil... Jätsid jumala kõrvale. Ütlesid, et Rooma riik ei langenud sellepärast, et jumal oleks selle ette määranud, vaid langes omaenda poliitilise arengu ja rahvusvahelise muutumise tõttu inimese tagajärjel. Teises traktaadis räägib seadustest et need on inimese päritolu. Jumalik mõõde on ära võetud
Esialgu 17saj maailmas domineerib absolutism ja hiljem põhiseaduslik monarhia ja parlamentarism. Absolutism areneb Prantsusmaal. Esimene oluline teoreetik, kes hakkab Prantsusmaa absolutismi põhimõtteid kirja panema on Jean Bodin (1579), kes võitles ka hugenoti sõdades. Ta esitas riigivõimu suveräänsuse mõiste riigivõim on jagamatu ja kuulub valitsejale, kuningavõimu ei tohi piirata. Teiseks oluliseks absolutismi teoreetikuks võiks pidada piiskop Jacques Bossuet, kes leidis, et kuningas on saanud oma võimu jumalalt ja kui keegi soovib eitada valitseja suveräänsust, siis tõstab ta käe ka jumala vastu: ,,Ilmalikel võimuorganitel (generaalstaatidel) pole õigust piirata jumaliku valitseja võimu. Kolmandaks absolutismi ideoloogiks on Hobbes (Inglismaal 1651), kes kirjutas Cromwelli vabariigi ajastul. Hobbes leidis, et parim võimalus anarhia välistamiseks on valitseja piiramatu võim. Hobbes
annaabi.ee 
