Maria Theresia Ketly Nurmik 2010 13. mai 1717 29. november 1780 Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780 Viimane Habsburgide soost pärinev monarh Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema Ta oli abiellus Lotringi hertsogi François Stephane'iga Troonile saamine Theresia isal polnud poegi, kes elanuks temast kauem, seetõttu koostas Karl VI pragmaatilise sanktsiooni See andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida Peale Karl VI surma puhkes Austria pärilussõda (1740-1748) Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima Maria Theresia peaeesmärgid muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest Reformid sõjaväereform sõjaväekohustus liisuvõtmise alusel üldine tulumaks kogu rahvale soodustas manufa...
Maria Theresia (13ma. i 1717 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid). Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa Habsburgide impeeriumist tükikest himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda (17401748). Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda...
Keisritroon pidi edasi liikuma Habsburgide suguvõsa käest teise suguvõssa. Riik kaitseb valimisevabadusi. Riigisaadik toob kirja, milles palub lesk armu ja, et mitte keegi ei aitaks kurjategijat. See kiri pahandab rahvast väga ning rahvas ei soovi selle peale temale kuidagi halastada. Teises pildis ootab hedwig lastega Wilhelm Telli koju. Nende uksele saabub munk, kes lastakse heade soovidega sisse. Varsti saabub koju ka Wilhelm Tell. Siis selgub, et munk on hoopis Johann von Habsburg, kes äsja tappis keisri. Johann von Habsburg palub Wilhelm Telli käest halastust, mispeale soovitab Tell tal minna Rooma ja heita paavsti jalge ette ja talle pihtida ning loota vaid parimat. Johannes Parricidale antakse kaasa teemoona ning ta asub teele Rooma poole. Viimases pildis on kõik juba kogunenud Telli maja ette ning rõõmustavad võidu üle, mis tõi neile kaasa vabaduse. Sel ajal avaldab Berta soovi, et teda võetaks vastu nende sekka. Ta ei
saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sama,gustav II adolf-rootsi kuningas,ta võttis kasutusele maapalgalise süsteemi,mille kaudu kutsuti lisaks vabatahtlike värbamisele välismaalt ka oma elanikke teenistusse, teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse 1 talumees, kes kindlustati vajalikuga(maatükk,maja) see tõttu oli rootsi armee paljuski rahvuslik armee,17 saj oli euroopa haaratud kriisidest, mis
ühiskonnakorralduse suunad. Rõhutati hariduse levitamist.Usuline ideoloogia jäi uusajal tahaplaanile, ilmalik tuli. Riigivalitsemises alguses oli rohkem absolutistlik monarhia, tasapisi tõusis esile parlamentlik monarhia.Paljudes maades käis võitlus põhiseadusliku riigikorra saavutamiseks, sellega kaasnesid ususõjad. 30-aastane sõda 1618- 1648 Õpik lk 12 . Richelieu Prantsusmaa peaminister Ferdinand II Habsburg saksa-rooma keiser Christian IV .Taani kuningas Tilly Saksa-Rooma keisri väejuht Wallenstein Saksa-Rooma keisri väejuht GustavII Adolf Rootsi kuningas ja tema sõjaväereform : armee kokkupanemisel kasutati lisaks välismaa vabatahtlikele ka oma elanike teenistusse kutsumist. See teostati maapalgalise süsteemiga ( neile meestele maksti kompensatsiooni millegi näol, selle eest
võim, keisririik jaotati väikesteks osadeks, Sveits ja Holland sõltumatud. Põhjasõda 1700-1721 Poola, Taani, Venemaa moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu, kelle domineerimist Läänemerel taheti piirata. Põhjasõda lõppes Uusikaupunki rahuga 1721. aastal, mille tulemusel läksid Eesti- ja Liivimaa Venemaa koosseisu, samuti osa Soomes: Karjala maakitsus ning Viiburi linn. Hispaania pärilussõda 1701-1713 1701 suri Carlos II Habsburg, jätmata meessoost pärijat ja Louis XIV nõudis nüüd trooni oma pojapojale Philippe Bourbonile. Teised riigid kartsid Prantsusmaa liigset tugevnemist ja moodustasdid Inglismaa eestvedamiselt tema vastu koalitsiooni. Sõda lõppes Utrechti rahuga 1713. aastal, mis oli teine uusaja suur rahukonverents. Bourbonid said Hispaania troonile tingimusel, et Prantsusmaa ja Hispaania kroone ei ühendata. Gibraltar läks Inglismaale,
Teda peetakse ka esimeseks monarhiks, kes võttis kasutusele tiitli Tema Majesteetvõi Tema keiserlik Majesteet. Tema isiksuse omaduste üle on palju vaieldud, kuid senini pole saavutatud konsensust selle osas, kas ta oli pigem maailmavalitsemist ihkav katoliiklik fanaatik, usutülidest lõhkikistud Euroopat lepitada püüdev vagamees, pragmaatiline kõike enda jaoks ära kasutada püüdev reaalpoliitik või hoopis keegi teine. Karl von Habsburg sündis Madalmaades Genti linnas Burgundia hertsogi Philipp Ilusa ja Kastiilia printsessi Juana pojana. Tema isapoolne vanaisa oli Saksa-Rooma keiser Maximilian I. Vanaema, Burgundia pärijanna Maria, oli juba surnud. Emapoolne vanaisa oli Aragóni kuningas Fernando II, vanaema aga Kastiilia kuninganna Isabel I. Karlil oli vend Ferdinand ning õed Eleonore, Isabella, Maria ja Katharina. Karl kasvas üles Madalmaades ning sai pärast oma isa ootamatut surma 1506. aastal
) 4. Paavst ja Jesuiidid jätkasid oma intensiivset tegevust kõikjal (edu nt. Poolas) Kolmekümneaastane sõda Saksamaal Eellugu (1556-1618): - Saksamaa tähtsus Euroopas kahaneb - Ametlikult eksisteerib Püha Saksa-Rooma keisririik (tegelikult järjest rohkem vaid paberil), mida juhib Habsburgide dünastia (Pärisala Austria). - Kuna keisrivõim on nõrk, Detsentraliseeritud Saksamaal kujunevad tsentraliseeritud territoriaalriigid (valitseja kohalik vürst või hertsog). Habsburg-Keisri võim kahaneb saksamaa aladel (va Austrias) - Usuline sallimatus kasvab nii erinevate konfessioonide vahel kui ka nende sees. - Jesuiitide edukas vastureformatsioon Lääne- ja Lõuna-Saksamaal (Baier 1563, Austria alad 1576-1600, Reinimaal 1583). - Usuvabadus Böömimaal ja Ungaris - Pfalzi kalvinistist kuurvürsti juhtimisel algab saksamaa, madalmaade ja tsehhi (böömi- ja määrimaa) protestantide omavaheline koostöö. - Tulevase sõja peamised osapooled:
olulisemad neist olid kuurvürstid, kellel oli õigus valida kuningas. · Keisritiitel oli tõsine asi, seda võis senise arusaama kohaselt olla vaid 1 · Selleks, et keisriks saada, tuli kuningatel mina Itaaliasse, kus paavst pidulikult kroonimise korraldas. · Minek Saksamaalt Itaaliasse võis tihti tekitada sõdasi. KARL V(1519-1556) · Habsburgide soost. Saksa-Rooma keiser · Karl von Habsburg sündis 1500.a. Madalmaades Gentis: isa Burgundia hertsog Philipp Ilus, ema Kastiilia printsess Juana(vaimuhaige). · Kasvas üles Madalmaades. · Rääkis mitmeid keeli- prantsuse keel(emakeel), itaalia, saksa, hispaania, ladina keelt. · Tema rahvus on seatud kahtluse alla- teda kasvatati kui hispaanlast(ema), kuid dünastia tõttu peetakse teda sakslaseks. Karl V tiitlid · Karlil oli eri aegadel erinevaid tiitleid: 1506.a
Mõneks ajaks kutsus valitseja oma õukonda ka Voltaire'i, kuid varsti nende suhted jahenesid ja Voltaire pidi kiiresti lahkuma. Valgustatud valitsejana oskas ta uuest õpetusest kasu saada. Toimiv õiguskorraldus, kohusetundlik ja äraostmatu ametnikkond ja usuline tolerants olid suurvõimuks pürgiva Preisi riigi edu põhjusteks. · Kõige kaugemale oma uuendustes läks Austria ertshertsog Joseph II Habsburg, kelle valitsemisajal kaotati pärisorjus, ametlikuks keeleks sai saksa keel, tekkis usuvabadus, aadel ja vaimulikud muudeti maksukohustuslikeks ja provintside omavalitsused kaotati ning asjaajamine läks keskvalitsuse ametnike kätte. Kõik reformid viidi läbi ülaltpoolt, kohalikud seisuslikud esinduskogud neis kaasa ei rääkinud. Otse vastupidi- nende õigusi kärbiti. Enne Joseph II valitses tema ema
Legaat Ladina puri Müsteerium Opritsnina Sedööver Presbüterlane Zakerii Pärgament Trubaduur Renessanss Tsunft Vastureformatsioon ISIKUD Dante Alighieri 1265-1321 Gustav Vasa 1523-1560 Innocentius III 1198-1216 Jan Hus 15.saj Jaroslav Tark 1019-1054 Justinianus 527-565 Karl Suur 768-814 Karl V Habsburg 1519-1555 Lembitu 13 saj alg Leonardo da Vinci 15 saj II pool Otto I Suur 936-973 Tsingis-khaan 1206-1227 Valdemar II 1202-1241 Wolter von Plettenberg 16 saj I pool Vytautas 14.saj lõpp I ristisõda 1096-1099 IV ristisõda 1202-1204 Saja-aastane sõda 1337-1453 Konstanzi kirikukogu 1414-1417 Rooside sõda 1445-1485
Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prantsusmaa revolutsiooni kuulsaimaid juhte.Jakobiinide rühmituse juht,korraldas zirorndiinide kukutamise ja tõusis 93a Prantsusmaa valitsejaks.Tema
10.kl Veel maale Taani ajaloos on juttu Meister Michelist, keda kõrgelt hinnatakse. Tore! Ent isegi dokumendid ei ole usaldusväärsed kõiges. Näiteks väidetakse kaasaegse kirjas Christian II-le, et 13aastane Elisabeth von Habsburg ei saavat pilku lahti tema portreelt. Ja samas palutakse Christianil "jumala ja paljude teiste pärast" ajada maha habe, mida Burgundia õukonnas keegi ei kandvat. Mõned uurijad arvavad, et Michel Sittow maalis Christiani kahel korral, 1514. a. ja 1515. a., Taanis ja Madalmaades
õukonna, mille koondas Schönbrunni lossi, ja tõhustas maksukogumist. Nii sarnanevad tema reformid Richelieu ja Louis XIV omadega, ent usupoliitika oli teistsugune, sest ehkki Maria Theresia oli sügavalt usklik katoliiklane ega sallinud teiseusulisi kuigivõrd, ei kiusanud ta neid ka taga ega püüdnud sundkatoliseerida. Ta ei püüdnud ka kirikut riigile allutada. *Joseph II Maria Theresia poeg ja pärija, esimene Habsburg-Lotring Joseph II (valitses Austriat 17801790) oli oma emast sootuks erinev. Ta imetles ema "põlisvaenlast" Friedrich II, vaimustus valgustusideedest ja soovis oma riiki radikaalselt reformida. Juba ema eluajal oli ta oma tahtmise sageli läbi surunud, sundides Austriat näiteks esimesest Poola jagamisest osa võtma, kuid troonile tõustes algatas ta ühed ajaloo kõige äärmuslikumad muudatused. Ta kaotas pärisorjuse (mille näiteks Friedrich II oli alles
õukonna, mille koondas Schönbrunni lossi, ja tõhustas maksukogumist. Nii sarnanevad tema reformid Richelieu ja Louis XIV omadega, ent usupoliitika oli teistsugune, sest ehkki Maria Theresia oli sügavalt usklik katoliiklane ega sallinud teiseusulisi kuigivõrd, ei kiusanud ta neid ka taga ega püüdnud sundkatoliseerida. Ta ei püüdnud ka kirikut riigile allutada. *Joseph II Maria Theresia poeg ja pärija, esimene Habsburg-Lotring Joseph II (valitses Austriat 17801790) oli oma emast sootuks erinev. Ta imetles ema "põlisvaenlast" Friedrich II, vaimustus valgustusideedest ja soovis oma riiki radikaalselt reformida. Juba ema eluajal oli ta oma tahtmise sageli läbi surunud, sundides Austriat näiteks esimesest Poola jagamisest osa võtma, kuid troonile tõustes algatas ta ühed ajaloo kõige äärmuslikumad muudatused. Ta kaotas pärisorjuse (mille näiteks Friedrich II oli alles
on teel Itaaliasse. VI Täht Kui Konradin Brenneri mäekukrust välja jõudis, tervitas teda vaid Ehatäht, see pidi halb märk olema. Trento linn oli Tiroolo ja Görzi krahvidele valmis truudust vanduma. Verona linnas pidutseti mitu päeva. Lootus Lombardiast läbi murda oli nõrgaks jäänus. Konradin ei tahtnud vägesid veel lahingusse viia. Raha Konradini kassas vähenes kiirelt. Kui Konradin läbi väeleeri ratsutas, ei tervitatud teda enam hõiskamisega. Peakorteris ootas teda Rudolf von Habsburg, kes ütles et lahkub, sest rahvas nõuab peremeest ja ta peab oma kohust täitma. Ta lubas kohe tagasi tulla, kui vägi peaks edasi liikuma. R-ga läks kaasa suurem osa Svaabi suurnikke. Hertsog Ludwig ja krahv Meinhard püüdsid Konradinile selgeks teha, et peaks lahkuma, las Itaalia linnad ise omavahel sõdida, küllap tuleb viimaks soodsam aeg Sitsiilia sõjakäiguks. M. nõudis Konradinilt veel 2000 marka, mis K. oma emale võlgu oli. Selle laenas K. onult Ludwigilt, pantides talle oma
Kopernikus esitas 16. saj. alguses Heliotsentrilise maailmapildi. · Loodusteaduste kiire areng (17. saj.) Hakkab kõigutama religiooni positsioone. 2.Universaalriigiideolooga asemel ,,Rahvusriigi" ideoloogia. · Varauusajal rahvusriigi tunnuseks ei ole veel ühine keel vaid ühine konfessioon. (Reformatsioon/ Vastureformatsioon) Cuius Regio, eius religio = Kelle maa, selle usk! Ususõjad tulemuseks (16-17. saj.) Habsburg Monarh Karl V (1500-1558) Hispaania (+ Madalmaad, L-Ameerika kolooniad, Itaalia alad jne.) kuningas, emapoolt päritud. Austria valitseja isapoolt ning Püha Saksa-Rooma Keisririigi keiser, proovis taastada universaalriigi, aga ebaõnnestub! Riiklikul tasandil kohalik tsentralism kaalub üles universaalse detsentralismi! 2. Tsentraliseeritud rahvusriikide tekkimine. 12
Pärast seitsme aastast abielu Louis XVI-ga, tuli ilmale nende esimene neljast lapsest, Marie Therese Charlotte. Prantsuse revolutsiooni ajal, selle kõrgpunktis, tõugati Louis XVI, Marie Antoinette'I abikaasa, troonilt ja kuninglik perekond vangistati. Marie Antoinette mõisteti süüdi riigireetmise eest ja 1793 viidi kohtuotsus giljotiiniga täide. Nooruspõlv Maria Antonia Josepha Johanna von Habsburg sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Tema vanemateks olid Marie Theresa ja Francis I Stephen. Tema ema, Maria Theresa, oli Austria hertsoginna, Ungari ja Boheemia kuninganna ja ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh. Maria Antonia oli Maria Theresa 15. laps ja ta oli 16 lapsest ka kõige ilusam. Suhe Maria ja ta ema vahel ei olnud väga hea, kuna ta emal oli juba nii palju teisi lapsi, hülgas ta tihti Maria Antonia. Ta ei usaldanud enam vanemaid
väljapoole müüa 18.saj lõpuks oli Prantsusmaal 1000km kanaleid. 1651 Inglismaal navigatsiooni akt Inglismaale tohtis kaupa importida vaid Inglise laevadega. 41) Millised dünastiad valitsesid milliseid riike? 1) Bourbon Prantsusmaa 2) Tudor Inglismaa 3) Hannover Inglismaa 4) Habsburg Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad 5) Hohenzollern Preisimaa 42) Nimeta madalmaade iga provintsi keel, usuline kuuluvus, majanduslikud väljavaated jne Madalmaade põhjaosas olid germaanlased, hollandi keelt kõnelevad flaamid lõunaosas olid prantsuse keelt kõnelevad valloonid. Põjaprovintsides Hollandis, Zeelandis ja Friisimaal tegeldi kaubanduse, heeringapüügi ja karjakasvatusega,
Teine vürstide kuuria esindas ilmalikke ja vaimulikke vürstkondi. Kolmas kuuria oli linnade esindus, mille õigused olid tunduvalt piiratumad kui kahel esimesel. Riigipäev suutis aga vähe ära teha. Kuna riigil ei olnud administratiivasutusi, oli Riigipäeva otsuseid raske ellu viia. Riigi ühtsuse puudumine andis end eriti tunda kaitse organiseerimisel välisvaenlase vastu. Võitlus Türgi ohuga Ligi pool sajandit (1658-1705) oli Saksa-Rooma keisriks Leopold I Habsburg. Ta oli valitseja, kes tundis huvi kunsti vastu ja soosis teaduse arengut. Ta täiendas keisrilossi kunstikogu, laiendas raamatukogu ning asutas mitu uut ülikooli. Leopold I oli ka hea perekonnaisa, kellel oli 16 last ja kes püüdis "prantsuse kombeid" Louis XIV õukonna moraalitust õukonnast välja tõrjuda. Sõjaasjandus ja sõdimine ei pakkunud Leopold I-le huvi, kuid just temal tuli kokku puutuda Türgi vallutustega.
· 1688 saabus Oranje Willem Inglismaale suure laevastikuga, kukutati James II Võimule sai William III (Oranje Willem) · 1869 Õiguste bill, mis kinnitas parlamendi õigusi Võimule sai James II noorem tütar Anne, kellel polnud lapsi, võim läks Hannoveri dünastiale Ptk. 9: Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus. Saksamaa kuulus sel ajal endiselt Saksa-Rooma keisririiki, mis oli u 150 väikeriigi liit. Neid valitses valitav keiser, tavaliselt Habsburg. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes kolmest kuuriast: kuurvürstide, vürstide, linnade kuuria. Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et osad riigid oli suveräänsed. Preisimaa teke: · 1415 tekib Brandenburgi kuurvürstiriik, pealinn Berliin, Hohenzollernite suguvõsa · 1618 lisandub Preisi hertsogkond · Friedrich Wilhelm ehk Suur kuurvürst Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja, arendas põllumajandust, rajas kanaleid, kaitsetolle ja kutsus
Karl Suur 800 Frangi keisriks. 843 Verdun'i lepinguga Frangi riigi jagamine kolmeks. Keisritiitli üleminek Ida-Frangi riigile 962, kui Otto I paavstile Itaaliasse appi tuli. Saksamaa rahvusriiki ei olnud, Püha Rooma keisri tiitel oli rohkem au kui praktilise väärtuse kandja. Kuningatel ja vürstidel oli sisulist võimu rohkem. 1250-1312 keisrit ei olnud, ent see ei tähenda, et Saksamaad ei olnud. Kuningad ja vürstid ja aadel olid olemas ka keisrivõimu interregnumi ajal. Rudolf von Habsburg'i valimine Saksamaa kuningaks 1273 tähendas Habsburgide suguvõsa tõusu Saksamaa valitsejate hulka, tema tegi oma pojast ka Austria hertsogi (Austriast kujunes sajanditeks Habsburgide pärusvaldus1). Teine mõjukas suguvõsa Saksamaal on olnud Wittelsbachid, kes 12. sajandist on valitsenud Baierit. Ida-Saksamaal Brandenburgis ja Preisimaal valitses Hohenzollerni dünastia. Keiser Maximilian I Habsburg abiellus 1477 Burgundia printsessiga, saades seeläbi enda valdusse Madalmaad
Loomulikult säilitas ta oma võimu siiski edasi. 1221-1231 Sitsiilia ümberkorraldamine modernseks ametkondade, seadusandluse, riigi monopolide ja rahandusega riigiks. 1231 Melfi konstitustioon Sitsiiilia seadused. Sitsiilia-Barbarossapojapoeg-Saksakunnjakeiserka-oliSitsiilias-Melfikonstitutsio on-Saksamaalfeodaalidevõim-allutasLombardia-lubasristidõda-kirikuvanne . 1254-1273 oli interreegnum Saksamaal puudus nii kuningas kui ka keiser. Habsburgide esiletõus 1273 Rudolph von Habsburg valiti Saksamaa kuningaks. Ta liitis oma lääniga Austria. 1308 kaotasid Habsburgid keisritrooni, kuid hakkasid abielude ja diplomaatia abil oma pärusvaldusi pidevalt suurendama. Rudolph-Saksakunn-liitisläänigaAustria-abielu-diplomaatia Heinrich VII (valitses 1308-1313)Luksembrugi dünastia. Valiti Saksamaa kuningaks. Tegeles veel Itaalia poliitikaga. Vallutas Rooma, krooniti keisriks ja suri Itaalias. Luksemburgidünastia-Itaaliapoliitika-Rooma-keiser-suri-Itaalias
§30 SAKSA REFORMATSIOONI ALGUS luterlus katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus usupuhastus ristiusu öpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestund täiendusest ja tölgendusest reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt, sh valitsemine, poliitika ja majanduslik vöim SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJ LÖPUL 16. SAJ ALGUL Friedrich III Habsburg Saksamaa valitseja 1440-1493 Maximilian I Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga Karl V Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556. Tema ajal toimus Saksa reformatsioon, on Habsburgi dünastia silmapaistvaim esindaja. Ta sai isa poolt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania (sh Löuna-Itaalia ja koloniaalvaldused Ladina-Ameerikas) troonipärijaks. Paavstiriigi ümberolemine tekitas pingeid ilmaliku ja vaimuliku vöimu vahel
Peale Saja-aastat sõda algas Inglismaal Rooside sõda, mis kujunes Yorkide ja Lancasteride vaheliseks feodaalide tapmise sõjaks. Sõja lõpuga kujunes Inglismaal välja Tudorite tugev monarhia. Prantsusmaal, 1477, elimineeris Louis XI Burgundia riigi, mille kuningas oli Charles Südi. Sellega viidi Prantsusmaa ühendamise lõpule.Kaotsi läks Flandria, mis läks Habsburgide kätte. Pol ühtsuse oli minetanud Saksa keisririik (a-st 1250). Interregnumi 13. saj-l lõpetas Rudolf Habsburg, kuid troon käis mitme suguvõsa käes, kuna troon oli valitav. Kuningat said valida kuurvürstid (7). Kusjuures valiti tihti nõrkasid valitsejaid. 1348 legaliseeris Karl IV Sks pol killustatuse. Paljud suguvõsad kasut keisritiitlit isiklike pärusvalduste suurenamiseks. Valduste konsolideerimisel tekkisid Habsburgidel konfliktid šveitslastega. Konflikt lõppes alles 1499 Baseli rahuga, millega mööndi konföderatsiooni sõltumatust. Koos keisrivõimuga kaotas oma tähtsuse paavstivõim
16.–17. sajandil olid nendeks Türgi ekspansiooni peatamine ja vastureformatsiooni teostamine, 17. sajandil lisandus neile ka absolutismipüüdluskatse Saksamaal, mis lõppes aga ränga lüüasaamisega ja keisrivõimu maginaliseerumisega. 10 18. sajandil oli Habsburgide olulisimaks ülesandeks aga riigi lagunemise takistamine, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus. Viimane meessoost Habsburg, Karl VI, osutus osavaks ja paindlikuks valitsejaks, kelle ajal Austrias algas uus tõusuperiood. Paraku ei olnud tal meessoost pärijat ning ehkki tema tütar Maria Theresia oli enam kui oma isa vääriline, lõppes tollega ka Habsburgide dünastia (et.wikipedia.org). 3.2 Elulugu ja saavutused Maria Theresia oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Maria Theresia sai Austria troonile peale oma isa Karl
loomisele, mis oleks ülejäänud riigid muutnud oma satelliitideks; teiselt poolt aga seni ühtse kristliku Euroopa jagunemine vaenutsevateks usukogukondadeks reformatsiooni tagajärjel. Seejuures on kaks nimetatud protsessi omavahel seotud, sest Habsburgid toetasid vastureformatsiooni (so katoliku kirikut ja lääne-kristluse ühtsuse taastamist). 1. Habsburgide dünastiline hegemoonia Dünastia vägevusele pani aluse Rudolf Habsburg, kes esimese Habsburgina sai Rudolf I nime all 13 sajandi viimasel veerandil Saksa-Rooma kesiriks. Oma algupärastele valdustele Elsassis (Alsace’is) ja Shveitsis liitis ta Austria ja veel üht-teist. Rudolfi surma järel valiti keisritroonile erinevate dünastiate esindajaid, kõige sagedamini siiski Habsburge, kelle valdused järk-järgult kasvasid ja mõju suurenes. Habsburgide hiilgeaeg algas keiser Maximilian I Habsburgi (1493 – 1519) ajal, kes
"Valitseja peab olema riigi esimene teener". Habsburgide ja Bourbonide dünastilised liinid Habs: keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando II Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega teised Euroopa tähtsamad dünastiad Burbon- Prantsusmaa Habsburg- Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad Tudor- Inglismaa Hannover- Inglismaa Hohenzollern- Preisimaa olulisemad dünastilised abielusidemed. Personaalunioonid. 1386- Krevo unioon- Poola ja Leedu poliitilise ühinemise algus 1397- Kalmari unioon- Taani, Rootsi ja Norra vaheline. 1592- Rootsi ja Poola vahel 1611- Poola-Leedu ja Venemaa vahel (Sigmund III tahtis ise asuda Venemaa trooniline) 1714- Inglismaa ja Hannover Seisuste esinduskogud varauusaegses Euroopas.
27.02.08 Valgustatud absolutism Kuningas ei saanud enam võimu Jumalalt, vaid kuningale anti võim rahva poolt. Eesmärgiks pidi olema rahva teenimine, et saavutada üleüldine heaolu. Selle saavutamiseks peab kuningas seadusi reformima. Muutusi tuleb ellu viia kindlakäeliselt, sest rahvas ise seda ju ei tea, mis talle hea on. Preisimaa valitses dünastia nimega Hohenzollern. Seostub kuningas Freidrich II (1740-1786 valitses). Kasutatud on ka nime Suur. Austria dünastia nimeks oli Habsburg. Kaks valgustatud valitsejat: Maria Theresia (1740- 1780) tema poeg Joseph II (1780-90). Kaotati tollipiirid Põllumajandus ja talupoegade olukord: Preisimaa - kuninga juhtimisel soodustati kasutuselevõtmata maade kasutusele võttu. Asustati ümber Oderi jõe luht. Seda ikka selleks, et uut põllupinda saada. Rahvaarv oli ju kasvanud. Toimus ka soode kuivendamine. Ka need võeti esialgu karjamaadena, hiljem põllumaadena kasutusele
selle õigusjärgsetele omanikele Habsburgide suguvõsale, kirjutab AP. Transilvaanias asuv niinimetatud Dracula loss Foto: Repro Rumeenia kultuuriminister Adrian Iorgulescu kinnitas, et Transilvaanias asuva 14. sajandist pärit lossi üleandmine toimub selle nädala reedel. Dracula lossi pärijaks on New Yorgi arhitekt Dominic van Habsburg, kes lepingu kohaselt ei tohi järgneva kolme aasta jooksul lossi juures mitte mingeid VIIMASED KOMMENTAARID muudatusi teha. uudu Brani loss on Transilvaanias. 16. 17.saj. oli Transilvaania türklaste
3. Hiline 17.saj algus -17.saj keskpaik Renessanss sündis 12.-13 sajand Itaalia linnas Firenzes. Linnriikide teke Maadeavastused- Columbus, Vasco da Gama, Magalhaes Teaduse areng. Kopernik loob kujutluse maailmast . Astronoomia, anatoomia, Filosoofia, matemaatika, füüsika. 1440 a Johannes Gutenberg leiutab trükikunsti-> teadussaavutuste kiirem levik Võitlused välisvaenlastega-> Bütsants 1452 langeb türklaste kätte. Katku epideemiad 1348 Euroopas. Kehtib ühtse Euroopa unistus. Habsburg Martin Lutheri usureform 1517 Wittenbergi uksele 95 deesi. Iseloomulikud jooned renessansi ajastule: 1 Huviobjetktideks inimene oma igapäevaste murede ja rõõmudega 2 Tegelikkuse kujutamine (realism alge) 3 Looduskultus (jätkus antiikkultuurile) 4 Fantastika 5 Positiivne Paatos- positiivsed tegelased, kes lähevad oma ajastuga vastuollu. Renessansi ajastu kirjandus 1 Üleminekutegelaseks Dante Allighieri (luulekogu ,,Uus elu'', ,, Jumalik komöödia''
the east, such as Bremen and Hamburg, but the major cultural influence came from France. (3) 2.4 The Renaissance Through marriage, war and political manoeuvring, most of the region comprising the present- day Netherlands, Utrecht, Noord-Brabant, and Gelderland -- came into the hands of the dukes of Bourgogne during the 15th and early 16th centuries. By 1519 this area was under the benevolent control of Holy Roman emperor Charles V, of the Spanish branch of the house of Habsburg, who was also king of Spain. In 1555, however, Charles resigned both Spain and the Netherlands to his son, Philip II, who was Spanish by birth and education and had little liking for his northern European territories. His oppressive rule led to the epochal war of independence waged from 1568 to 1648 by the Dutch against Spain, then the most powerful nation in Europe. (3) 2.5 The Struggle for Independence
Lüübeki, Hamburgi. Ülemvõimu laiendamine Läänemerel viis kokkupõrgeteni Saksa feodaalidega. Valdemar II võeti vangi, oli sunnitud loobuma kõigist taanlaste poolt vallutatud aladest Läänemere lõunarannikul. 13. sajandil Taanis kuningavõimu langus, feodaalide iseseisvuse kasv. Kodusõdadest huvitatud sakslased. Habsburgide esiletõus Habsburgid olid teisejärguline krahviperekond, kellel olid võrdlemisi väikesed alad Sveitsis ja Elsassis. Rudolf von Habsburg valiti 1273. aastal Saksa keisriks. Habsburgi krahvid tõsteti vürstide poolt troonile just nende nõrkuse pärast, arvestades, et nõrk keiser ei saa nende iseseisvust kõigutada. Rudolfi mõju riigi siseasjadele oli erakordselt väike, aga ta kasutas oma võimupositsiooni perekonna alade laiendamiseks, tehes seda Austria hertsogkonna arvelt. Habsburgide esimene valitsusaeg ei kestnud kuigi kaua, sest vürste tegi Austria vallutamine ja sega Habsburgide tugevnemine rahutuks
Ülemvõimu laiendamine Läänemerel viis kokkupõrgeteni Saksa feodaalidega. Valdemar II võeti vangi, oli sunnitud loobuma kõigist taanlaste poolt vallutatud aladest Läänemere lõunarannikul. 13. sajandil Taanis kuningavõimu langus, feodaalide iseseisvuse kasv. Kodusõdadest huvitatud sakslased. Habsburgide esiletõus Habsburgid olid teisejärguline krahviperekond, kellel olid võrdlemisi väikesed alad Sveitsis ja Elsassis. Rudolf von Habsburg valiti 1273. aastal Saksa keisriks. Habsburgi krahvid tõsteti vürstide poolt troonile just nende nõrkuse pärast, arvestades, et nõrk keiser ei saa nende iseseisvust kõigutada. Rudolfi mõju riigi siseasjadele oli erakordselt väike, aga ta kasutas oma võimupositsiooni perekonna alade laiendamiseks, tehes seda Austria hertsogkonna arvelt. Habsburgide esimene valitsusaeg ei kestnud kuigi kaua, sest vürste tegi Austria vallutamine ja sega Habsburgide tugevnemine rahutuks. 1308
companies invading many Portuguese colonies and commercial interests in Brazil, Africa, India and the Far East, resulting in the loss of the Portuguese Indian Sea trade monopoly. In 1640, John IV spearheaded an uprising backed by disgruntled nobles and was proclaimed king. The Portuguese Restoration War between Portugal and the Spains, on the aftermath of the 1640 revolt, ended the sixty-year period of the Iberian Union under the House of Habsburg. This was the beginning of the House of Braganza, which reigned in Portugal until 1910. Official estimates and most estimates made so far place the number of Portuguese migrants to Colonial Brazil during the gold rush of the 18th century at 600,000. This represented one of the largest movements of European populations to their colonies to the Americas during the colonial times. According to historian Leslie Bethell, "In 1700 Portugal had a population of about two million people
Sõjad tühjendavad riigikassat oluliselt. Kat usu fanatismi taustal kängub vaimsus. Esimeseks tagasilöögiks oli Madalmaade vabadussõda, kus kuningas proovis välja juurida protestantismi. Mäss algas 1568. Hollandi alad said iseseisvaks, enda kätte suudeti hoida Belgia. 1588 hävib "Võitmatu armaada" Inglise kanalis. Oma pos suudetakse säilitada Vahemere piirkonnas türklaste vastu (1571 Lepanto merelahing). 17. saj on Hispaania sujuv allakäik. 1700 sureb viimane Habsburg, selle tagajärjel algab Hispaania pärilussõda (1701 1713). Mandri- Euroopas pärib Euroopa juhtrolli Prantsusmaa. Hispaania troon pärandati Bourbonidele. Edukamaks osutub Habsburgide Austria haru. Saksa-Rooma keisririik on praktiliselt killustunud. Vürstid suudavad saavutada pol sõltumatuse. Viimase lihvi Saksamaa killustatusele määrab Kolmekümneaastane sõda Vestfaali rahuga 1648. Saksa-Rooma keisririik eksisteerib vaid paberil. Saksamaa koosneb üle 300st erinevast
Kardinal, ma vajan tingimata kuninganna pabereid.» «Kõrgus, aga kuidas saame need temalt kätte? Mulle näib, et ei mina ega Teie Majesteet ei saa enda peale võtta niisugust ülesannet.» «Aga kuidas toimiti marssal d'Ancre'i abikaasa puhul?» hüüdis kuningas ülimas vihahoos. «Otsiti läbi tema kapid ja lõpuks ka tema ise.» «Marssal d'Ancre'i abikaasa oli ainult marssal d'Ancre'i abikaasa, seikleja Firenzest ja ei midagi rohkem. Teie Majesteedi üllas abikaasa on aga Anna Habsburg, Prantsusmaa kuninganna, see tähendab üks maailma tähtsaim valitsejanna.» «See ainult suurendab tema süüd, härra hertsog! Mida enam on ta unustanud, mida ta võlgneb oma kõrgele seisukohale, seda madalamale on ta langenud. Liiatigi olen ma juba ammu otsustanud lõpu teha kõikidele nendele väikestele poliitika- ja armuintriigidele. Kuninganna teenistuses on ka keegi La Porte . ..» «Tunnistan, et mina pean teda kogu asja peakorraldajaks,» lausus kardinal.
annaabi.ee 
