· Talupojad- ühiskonna toitmine · Aadliseisus kujunes feodaalsuhetega · Aadlikud- vabad mehed, kes sidusid vasalliteedisidemeid · Aadlid jagunesid- kõrgaadlid (hertsogid, parunid, krahvid) ja alamaadlid (rüütlid) · Kõrgaadleid nimetati Hispaanias grandideks, Saksamaal Herrideks, Prantsusmaal baroniteks Aadel kui seisus · Madalaadleid nimetati Hispaanias hidalgodeks, Saksamaal Ritteriteks, Prantsusmaal chevalierideks · Tekkisid ministeriaalid, mis sulasid alamaadli sekka · Aadliku ülesanne- kohtumõistmine, kus vaid kõrgema astme istungitel ise osaleti, muidu asemikud Linnused · 9. saj Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes aadlilinnuste ehitamise aeg · 25.06.864 Karl Paljaspea andis seaduse linnuste ehitamiseks · Linnuste vajalikkus- elukoha kindlustamine, keskvõim ei saanud rüütliretkede vastu · Linnused tihti mäetippudes · Lihtsad linnused enamasti Linnused · Linnustel oli ka
linnade vojevoodideks. Poola aadlile kuulusid 14. sajandist 18. sajandini Poola kõrgemad riiklikud ja kiriklikud ametid ning maa. Nad moodustasid aadlivabariigi, kus nad kõik olid võrdsed ja valisid kuninga. Aadlikke oli üle ühe kümnendiku elanikkonnast, kuna Poola riigi valitseva ühiskonnakihi moodustasid enamjaolt katoliku usutunnistusega poola ülikud. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid-, mis sulas hiljem alamaadli sekka. Ka need rüütlid, kes vallutasid 13. Sajandil Eestit, pärinesid suurelt osalt just ministeriialide hulgast. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas ta sageli oma asemikule, kuid kõrgema astme kohtu istungitel, näiteks senjööri või Inglismaa krahvkonna kohtus, osales ta isiklikult. Aadlikultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris ning teised seisused proovisid
Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadli kohta: Inglismaal sai esimene nimetuseks lords (lordid e. isandad) ja teine gentry, Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Saksamaal vastavalt Herr (härra) ja Ritter (rüütel), Prantsusmaal baron (parun) ja chevalier. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest ministeriaalid -, mis sulas hiljem alamaadli sekka. Ka need rüütlid, kes vallutasid 13. sajandil Eestit, pärinesid suurelt osalt just ministeriaalide hulgast. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas ta sageli oma asemikule, kuid kõrgema astme kohtu instungitel, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus, osales ta isiklikuklt. Aadlikultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teised seisused üritasid aadlist
Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotos aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlisse kuulusid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest ministeriaalid mis sulas hiljem alamaadli sekka. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teised seisused üritasid aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest. Linnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaimaks väliseks ilminguks on jäänud aadlilinnused. Nende rajamine sai erilise hoo 9. sajandil. Ent aadlilinnuste ehitamine kais kogu Euroopas selleks ajaks juba pidurdamatu
stabiilsuse. Ta hukkus teel Kolmandasse ristisõtta, kui läks ujuma kiirevoolulisse Salephi jõkke VäikeAasias. 4)sultan Salah adDin vallutas Jeruusalemma, lõi kristlasi Hattani lahingus 7.Parlament Inglismaal,generaalstaadid Prantsusmaal *Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduste e parlamendi järele. Tollane Inglise parlament koosnes 2st kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ning alamkojast, mis ühendas alamaadli, alamvaimulike ja linnade esindajaid. Parlamendi eesmärk oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. *Prantsusmaal kutsus 1302.a seisuste esindused e generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV (12851314), kellel oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut. Kuningad
Aadel kaitsmine. Talupojad kogu ühiskonna toitmine · Linnade arenedes ka linnakodanike seisus. · Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Vabad mehed, kes olid üksteisega seotud vasalliteedisidemetega. · Kõrgaadel kuningas, suurfeodaalid (hertsogid, parunid, krahvid) · Alamaadel rüütlid · Varakeskajal tekkis ka lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest ministeriaalid (hiljem sulasid alamaadli sekka). Rahuajal mõisteti rahuajal, talupoegade kohtupidamise usaldas enamasti asemikule. LINNUSED · Linnuste rajamine 9.sajandi Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes. Ehitati enamasti raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga, varustati toidutagavaraga. Lisaks kaitsele oli neil ka esindusfunktsioon. · #vaenused aadlike omavahelised sõjad, mis nõudsid elukoha kindlustamist
seadustest ning on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees. Magna Chartat uuendati hiljem korduvalt (nt tegid seda Tudorite ja Stuartite dünastiad) ning see mõjutas tugevalt Inglismaa, aga ka teiste riikide (nt USA) seadusandlust. · Parlamendi kujunemine Inglismaal: 13.saj keskpaigas kujunes Inglise kuningas Henri III (valitses 1216-1272) ja tema vasallide vahel uus vastasseis, mis kasvas üle alamaadli ja linnade ülestõusuks kuninga vastu (1259-1265). Mässu tulemusena oli Henri III sunnitud järele andma ning 1265 kutsuti Inglismaal esimest korda kokku seisuste esinduskogu, millest sai kuningriigi parlament. Inglise parlament koosnes kahest kojast. Ülemkotta kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud. Alamkotta kuulusid väikeaadlikud, alamvaimulikud ja linnade esindajad (kaks rüütlit igast krahvkonnast ja kaks kodanikku igast linnast). Parlamendi
Magna Chartat 3 uuendati hiljem korduvalt (nt tegid seda Tudorite ja Stuartite dünastiad) ning see mõjutas tugevalt Inglismaa, aga ka teiste riikide (nt USA) seadusandlust. 2.3. Parlamendi kujunemine Inglismaal: 13.saj keskpaigas kujunes Inglise kuningas Henri III (valitses 1216-1272) ja tema vasallide vahel uus vastasseis, mis kasvas üle alamaadli ja linnade ülestõusuks kuninga vastu (1259-1265). Mässu tulemusena oli Henri III sunnitud järele andma ning 1265 kutsuti Inglismaal esimest korda kokku seisuste esinduskogu, millest sai kuningriigi parlament. Inglise parlament koosnes kahest kojast. Ülemkotta kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud. Alamkotta kuulusid väikeaadlikud, alamvaimulikud ja linnade esindajad (kaks rüütlit igast krahvkonnast ja kaks kodanikku igast linnast)
Uus tõusev suurriik 16saj teisel poolel oli Inglismaa (konkurentideks oli esialgu Hispaania, hiljem Holland). 1558-1700 Inglismaast areneb maailmamerede valitseja. See algas Elisabeth I ajal (1558-1603). Inglismaa võitis Hispaania ,,võitmatu armaada" 1588a ja 21 Inglismaast hakkas arenema tugev mereriik. Inglismaal sarnaselt Hollandiga oli soodne majandusareng: kodanluse ja alamaadli tõus (palju tegeleti lambakasvatusega) Inglismaast hakkab kujunema kaubanduslik riik. Inglismaal Elisabeth I ajal toimub ka kultuuriõitseng (Shakespeare). 17. sajandil oli Inglismaa Euroopa võimsaim protestantlik suurriik. Kodanluse aktiivsus on seotud ka sellega, et Inglismaast hakkab kujunema koloniaalriik. Inglismaa saavutab ülemvõimu maailmameredel (võidab Hollandi). Inglismaa omapäraks on
Samuti oli Inglismaa ja Sotimaavahel personaalunioon. 1592. aastal Poola ja Rootsi personaalunioon. 1618. aastast Preisimaa personaalunioonis Brandenburgi kuurvürstkonnaga. - Kuningavõimu ja seisuslike institutsioonide suhted Prantsusmaal, Inglismaal ja Poolas- 1) Poola- nimetatakse küll aadlivabariigiks, kuid tegu on ikkagi kuningriigiga, siis kuningavõim on väga nõrk. Erandiks parlamendi ja kuningavõimu vahekorras on Poola, kus kujuneb välja aristokraatia ja alamaadli liit tugeva kuningavõimu vastu. Seetõttu on muutub Poolas kuningavõim nominaalsemaks, alates 1505. a peavad kõik kuninga korraldused olema heaks kiidetud seimis ja sellega kaasneb ka vetoõigus kõigile saadikutele piisab ühe vastuseisust mingile otsusele, et blokeerida kogu seimi töö. 2) Prantsusmaal ei kutsutud kokku üleriiklikke generaalstaate, tegutsesid edasi seisuste esindused Bretagne'is, Burgundias, Provence'is ja Languedocis.
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
