KESKAJA KIRIK 1.Mõisted: paavst, katedraal e. toomkirik, misjonär, sakramendid (7), investituuritüli, Cannossas käik, kuuria, bulla, ketserid (hereesia), katarid, inkvisitsioon, simoonia 2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine, 6) kiriklik laulatus, 7) vaimulike ametisse pühitsemine.
Milline roll oli religioonil keskaja elus, kultuuris, majanduses, poliitkas? Keskaja inimese eesmärk oli saada taevasse. Elu palvetamine Kultuur kunst(kirikud, jumalate kujutamine maalides, skulptuuridel) Majandus kirikule maksti raha(kirikukümnis), indulgentskirjad, peamiselt vaesus Politiika paavst sai tugeva võimu, kõik valitsejad usklikud 10. Selgita mõisteid: paavst, piiskop, preester, katedraal, puhastustuli, patt ja pärispatt, märter, indulgents, simoonia, kirikukümnis, Avignoni vangipõli. Paavst katoliku kiriku pea Piiskop koguduse ülevaataja Preester riituste läbiviija Katedraal - piiskopikirik Puhastustuli - katoliikluse järgi mööduvad piinad, mis ootavad mõõdukalt patuseid pärast surma, enne, kui nad pääsevad paradiisi. Patt - religioosses tähenduses üleastumine või vastuhakk Jumalale. Pärispatt - kristlikus teoloogias inimese kaasasündinud patusus või rikutus.
Kirik kõrg- ja keskajal 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. See langus jätkus ka järgmisel aastajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima relformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Üks kuulsaim kirikureformidest oli Gregoriuse reform. Selle asutajaks oli paavst Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta jumalateenistuse tähtsust, ta tahtis vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. Investituuritüli (1075-1077) toimus paavst Gregoriuse VII ja Henry vahel. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud
Misjonär – ristiusu levitaja Sakramendid – kiriku õnnistav toiming (ristimine, usutunnistus, armulaud, pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine) Investituurtüli – tüli keisri ja paavsti vahel. Vaidlesid piiskoppide ametisse määramise üle. Kuuria – paavsti õukond bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt ketser – usust kõrvalekalduja, kes uskusid, et katoliku kirik on saatana kätetöö inkvisitsioon – ketseruse vastu asutatud kohus simoonia – vaimulikud ametikohad on müügis 9-10 saj. Katoliku kiriku langus. Milles avaldus? Nõrgestab konflikti ilmaliku võimuga, paavst võitis tõli, ilmalik jäi alla, võisid olla abielus(hiljem see muutud, ei tohtinud perekonda olla) vaimuliku ametiskohti saadi ostes. Miks?Tülid keisriga Gregoriuse reformid: keelab simoonia, keelab vaimulik abielu, sätestati paavstide valimiskord Mis toimus aastal 1054? Mille poolest 2 kirikut erinesid? Saadik läks patriarhiga tülli ja nad
Aprillis 1420 kuulutas selle paavst Martinus IV välja (ristisõja tsehhi ketserite vastu). Lahingus Praha lähedal Vitkovi mäel võitsid hussiidid. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkantsi (talupojavankritest kiiresti kokkupandav kaitsekilp). Ta suri aastal 1424 ja teda asendas Prokop Suur. Hussiitide tulemusel arenes ka tsehhi keel. TÄHTSAMAD MÕISTED: *Reformatsioon usupuhastus *Indulgentsid patukahestuskirjad *Kõrvalpiht individuaalne patutunnistus preestrile pihitoolis *Simoonia kirikuametite müük *Sekulariseerimine ilmalikustamine, võõrandamine
Keskaegne riigivõim sõltus otseselt feodaalsuhete arengust. Feodaalne killustamatus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Alluti ainult neile, kellele oli antud truudusevanne. Omane oli põhimõte ,,minu vasall ei ole minu vasall". Mida taotlesid Gregorius VII reformid? Eesmärk oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipiliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Millised olid roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vastuolude põhjused? Ühiskondlik arvamus oli väga range ning rahvas lükkas tagasi mis tahes järelandmised Roomale. Vaidlusi tekitas küsimus, kas Püha Vaim lähtub ainult Jumala-Isast, nagu uskusid kreeklased, või Isast ja Pojast. Arutleti ka selle üle, kas armulaualeib peab olema valmistatud
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
töödele. (Ambrosius(340-397), Hieronymus(345-420),Augustinus(354-430)) Mis on sakramendid? Sakramendid on rituaalsed toiminguid, mida võib läbi viia ainult preester ning, mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Keskne koht sakramendide seas kuulub ristimisele ja armulauale. Mida taotlesid Gregorius VII reformid? Kiriku sees tekkis uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Mis on ketserlus? Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetustega. Millised olid inkvisitsiooni peaeesmärgid? Inkvisitsioon-oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Millised on Benedictuse reegli peamised põhimõtted?
38. Fresko seinamaaliliik ja-tehnika 39. Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi tükkidest 40. Ikoon pühapilt 41. Absoluutne monarhia valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim 42. Feodaalne killustatus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiaga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad 43. Simoonia 44. Inkvisitsioon kohtuvorm keskaegses Euroopas 45. Feodaalne hierarhia 46. Ketser kristluse hereesia pooldaja-isik kes kaldub kõrvale kiriku õpetustest 47. Rüütel raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal 48. 49. 50.
Empirism Kogemusele rajatud teadus (mata, füsa) Universitas Ülikool Rektor (keskaja ülikoolis) Ülikooli juht Dekaan Õppejõudude valitud juht Karavell Kaugsõidulaev, võis sõita ookeanil Tordesillase leping Leping Hispaania ja Portugali vahel, jagati Lõuna-Ameerika Reformatsioon Kiriku ja Ühiskonna muutumine ristiusu puhastamisega Hussiidid Jan Husi õpetusest alguse saanud liikumine Indulgentsid Patulunastuskirjad Simoonia Vaimulike ametikohtade ostmine Kalvinism Calvini õpetuse järgi tegutsev ristiusuvool Anglikaani kirik Inglise kirik, mis lahkus Rooma kiriku alluvusest
Utoopia kr.k maa eikuskil, Thomas More tuntuim teos, asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Puudub eraomanus ja kehtib üld töökohustus, mis pole kurnvav ega tekita vastuseisu. Raha pole tarvis. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Machiavelli. Geotsentrism Heliotsentrism päikesekeskne Loode ja kirdeväil võimalus Indiasse jõuda ümber Põhja-Aasia või Põhja-Ameerika Reformatsioon usupuhastus Indulgents usupuhastuskiri Simoonia Predestinatsioon jumalik ettemääratus Supremaatiaakt Protestant reformatsiooniga kaasaläinud isik Augsburgi usurahu 1555 a. millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. "Kelle valitsus, selle usk" Jesuiit vastureformatsiooni teine suund -> jesuiitide ordu Vastureformatsioon võitlemaks eformatsiooniga-> kaks suunda: 1. katoliku kiriku otsene vastutegevus. 2. katoliku kiriku sisene uuendusliikumine
lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine. Paavst Gregorius VII, kes oli paavst 1073.-1085. aastatel, üritas reformida kirikut tugevdada paavsti vaimulikku ja ilmalikku võimu ning muuta kirik distsiplineeritumaks ja riigist sõltumatuks. Ilmalik võim oli reformile vastu, kuna see kaotaks ära sissetuleku simoonia arvelt ning piiraks ilmalikku võimu. Pidev tüli vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel viis Wormsi konkordaadi sõlmimiseni, millega määratleti täpsemalt ilmaliku ja vaimuliku võimu mõjusfäärid ning muutis need üksteisest vähem sõltuvaks. Väga otsene mõju ühiskonnale oli ristisõdadel, kuigi nendega tegelikult ei saavutatud peaaegu mitte midagi. Ristisõdu oli 8. Neid alustasid läänekatoliku kiriku maad ning sõdade eesmärgiks oli
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed Allub paavstile Allub Konstantinoopoli patriarhile Armulauat. pakutakse hapendamata leiba Armulauat
Peagi muutus kuninga maaala niivõrd väikeseks ja aadlike oma nii suureks, et aadlikud hakkasid võimu üle võtma. 3. Kellele tuginedes valitses kuningas? Kuningas tugines ainult oma vasallidest, kes temale kuulusid. Temale andis sissetulekut domeenilt saadud maks, mis ajapikku jäi aina väiksemaks. 4. Miks oli kirikut vaja reformida? Kirik oli vaja vabastada ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates simoonia(kirikukoha raha eest ostmine) ja perekonnaelu. Taodeldi distsipliini tugevdamist ja tõsta jumalateenistuse tähtsust. 5. Gregoriuse reformid Vt pt 4 ja taheti paavstivõimu tugevdada ja kehtestada paavsti ülevõimu kreeka katoliku kiriku üle. 6. Kirikulõhe. Millal? Miks? Tulemused? 1054a Kõik sai alguse sellest, kui paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius põõrasid tülli. Selle tulemusel jagunes katolik kirik kaheks 1
6. Canossas käik keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria paavsti õukond 8. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kohus 12. Simoonia kiriklike ametite müüdavus (NB! Oli üheks põhjuseks kirikuvõimu langemisele) · 1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama katolik kirik läheb kaheks 1) Rooma Katrolik kirik ja 2) Kreeka katolik usk(õigeusk). · Preestrid võisid olla abielus Munklus · Vaimuliksud või sõjalis religioossed ordud · Kloostris elamise põhimõtted: 1. Alandlikkus 2
6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria – paavsti õukond 8. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) – need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid – liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon – ketserluse vastu loodud spetsiaalne kohus 12. Simoonia – kiriklike ametite müüdavus (NB! Oli üheks põhjuseks kirikuvõimu langemisele) • 1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama – katolik kirik läheb kaheks 1) Rooma Katrolik kirik ja 2) Kreeka katolik usk(õigeusk). • Preestrid võisid olla abielus Munklus • Vaimuliksud –või sõjalis religioossed ordud • Kloostris elamise põhimõtted: 1. Alandlikkus 2
o ,,Utoopia" hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. o Heliotsentrism päikesekeskne maailmavaade. o Loodeväil meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja- Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu. o Kirdeväil kirdeväil on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut. o Reformatsioon XVI saj. toimunud usupuhastus=>katoliik. eraldunud protestantlikud kirikud. o Indulgents patukustutuskiri. o Simoonia vaimulike kohtade müük raha eest. o Predestinatsioon ettemääratus, inimese kui loodu sõltumine jumalast kui loojast. o Protestant protestantismi pooldaja. o Augsburgi usurahu luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks . o Vastureformatsioon katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. o Jesuiidid katoliku mungaordu liikmed.
9-10 saj- kiriku üldine langus Selle vastukaaluks tekkis uuendusliikumine eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli
Hapendamata leib Hapendatud leib Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega Teenistus ainult ladina keeles Teenistus lubatud kohalikes keeltes Vaimulike vallalisus (tsölibaat) Vallalisus vaid munkadel Kuidas kirik raha teenis: kirikukümnis (1/10 saaagist), annetused, indulgentside müük (patukustutuskirjad), simoonia (kirikuameite müük) *Gregoorius VII reformid Investituuritüli- tüli paavsti ja keisri vahel vaimulike nimetamise pärast, paavsti võit. Ketserlus- usuline väärõpetus, ida katoliku kirik heaks ei kiitnud, ketserid olid ohuks kirikuvõimule. Inkvisitsioon- spetsiaalne kohus ketserite vastu võitlemiseks. Vaimulikud ordud: benediktlased, tsisterlased, tegevuseks palvetamine ja töötegemine Kerjusmungaordud: frantsisklaste, dominiiklaste ordud
Valitsejal võis olla valdusi väga mitmes kohas. Keskaegne esinduskogu aitas kohut mõista, seda ei moodustanud vastavat haridust saanud professionaalid, vaid mõjuvõimsad ülikud. ,,Arignoni vangipõlv" - selles peegeldub vaid itaallaste suhtumine fakti, et paavstivõimu keskus ei asunud roomas mitte aga paavstide tegelik elukord nimetatud ajajärgul. Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada Peatükk 14 Simoonia tulutoovate vaimulikukohtade omandamine raha eest. Gregoriuse reformid kiriku sisene uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Investituuritüli tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, s.t
RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse reformid uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike huve. Investituuritüli niinimetatus paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud Aquino Thomas tuntuim teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat Ketserlus kiriku õpetusest kõrvale kaldumine. Inkvisitsioon ketserite vastu võitlemiseks loodud eriline
pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. 20. Iseloomusta ordude ja kloostrite tegevust kõrg- ja hiliskeskajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima reformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. 21.Millega oli põhjendatud ja kuidas avaldus pühakute kultus keskajal? Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises elus, kui ka pärast surma, mil võis loota, et nad aitavad pääseda taevariiki.Kõrgkeskajal võtsid paavstid seni suhteliselt vaba pühakuks kuulutamise kindlamalt enda kätte. Kuid rahva hulgas austati pühakutena ka neid, keda kirik polnud kanoniseerinud. 22.Iseloomusta keskaegse ülikooli ülesehitust ja õppetööd.
TSEHHI: 13. saj lõpul oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik, 15. sajandit iseloomustasid arenenud feodaalsuhted. Talupoegadelt püüti palju väljapressida (feodaalkoormused + kirikuküm- nised). Tekkisid vastuolud sakslaste ja tsehhide vahel (linnades patriitside ja tsehhidest linnaelanike vastuolud). Jan Hus oli reformatsiooni juht. Põhjused tsehhi keele kaitsmine, kiriku majanduslik korraldus, kiriku ülemvõim, simoonia. Sündmused Johannes 23 tahtis paavstiks saada ja vajas selleks raha. Selleks lõi suurejoonelise indulgentside müümise süsteemi. See tekitas aga pahameelt. 1412. astus Jan Hus indulgentside müügi vastu. 1414-1418 toimus Konstanzi kirikukogu (kirikulõhe kaotamine, paavsti võimu kindlustamine, kirikureformide tegemine, ketserluse väljajuurimine). Sinna kutsuti ka Jan Hus ja ta mõisteti surma 1415. hukati tuleriidal. Avaldas ka esimese rahvuskeelse Piibli.
leivaks ja veiniks · Kõrgkeskajal olid katolikul kirikul palju probleeme: o Kirikuautoriteet käis alla o Vaimulikud ei olnud eeskujulikud · Põhiprobleemideks olid: o Investituuritülid- õigus määrata ametisse kõrgemaid vaimulikke piiskoppe. Kumma õigus, kas paavsti või ilmaliku valitseja o Nepotism- onupojapoliitika. Kiriklike ametite saamisel kasutati kas perekonna- või isiklikke suhteid o Simoonia- kõrgemate vaimulike ametikohtade ostmine raha eest · Kirikuelu üritas parandada paavst GregoriusVII 1073-1085 o Larmistas kontrolli simoonia ja nepotismi üle o Kuulutas, et kõrgeimaks võimuks on kiriklik, mitte ilmalik võim · Tüli Saksa Roomariigi keiser Heinrich IV-ga. Tüli tipnes Canossas (alandaval viisil vabandust paluma) käimisega. · 1075 Gregorius VII kehtestas nn paavstidiktaadi millega ainult paavst võis
ja nad pidid olema kantud selle linna nimekirja. toomkapiitel-oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel. Sakrament-on Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. feodaalne killustatus-ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemet olevad kohalikud võimukandjad. Simoonia-hakkati sagedamini tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. investituuritüli-oli aastatel 1075-1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaa tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Canossas käimine- Wormsi konkordaat- 1122.aastal sõlmitud kokkulepe, keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II vahel,millega lõpetati investituuritüli.
Selle algatajaks oli paavst Gregorius 7 ,kelle eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest. Suurema vabaduse kõrval oli reformijate eesmärgiks ka kiriku enese ideeline uuendamine ja puhastamine. Vaimulikelt nõuti tagasipöördumist vaesuse ja lihtsuse juurde. Vaimulikkele kehtestati ka tsölibaat ehk abielukeeld. Samuti võideldi simoonia vastu. Reformi mõjul asutati 12 sajandil uusi mungaordusid. Reformitud ordudest olulisem on tsistertlaste ordu. Tänu annetustele ja uute põlluharimisviiside oskuslikule kasutusele said tsisterlaste kloostritest suured majanduskeskused ning ordu kiiresti rikastus. Koos linnade arenguga sündisid uut tüüpi ordud- kerjusmungaordud. Neist esimesena loodi 13 sajandi alguses frantsiskaani ordu. Nende
Ludwig Vaga poeg Lothar tühistas isa antud privileegid vaimulikele ning lasi koostada uue dokumendi Constitutio Romana, millega võeti vaimulikelt ära õigus vaid ise uusi vaimulikke valida, paavstid pidid keisrile vande ning igal aastal oma tegevusest ka aru andma. Võimutüli ajal Ludwigi ja tema poegade vahel surve paavstlusele leevenes ning esimest korda valis paavsti Rooma aadelkond. Paavst Sergius II (844 847) ajal sai alguse paavstlusele kiire langus, millele olid iseloomulikud simoonia ehk vaimulike ametite ostmise küsimus ja nepotism ehk onupojapoliitika. 880. aastatest kuni 1046 aastani ehk gregoriaanliku kiriku reformini kõneldakse Rooma kiriku pimedast ajast (Saeculum Obscurum). Paavstid vaheldusid kiiresti ning jagasid üksteisega maid sageli kriminaalsel teel. 8. Ottoonide-Saalide dünastia. Riigikirik, universaalriigi kontseptsioon. Staufide dünastia aegne kiriku ja riigi suhete korraldus.
algas suur kirikulõhe roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vahel. 1096. a paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja Kristuse püha haua vabastamiseks. 1337 1453. a 100-aastane sõda Inglismaa taotlus saada kogu Prantsusmaa territoorium, lõppeb Prantsusmaa võiduga. --------------------------------------------------- Katoliku kiriku rikkused: · kirikukümnis · sakramendid (igaühe eest sai raha) · simoonia e. kiriku ametikohtade müük · reliikviate puutumine/külastamine · indulgentsid e. patukahetsuskirjad ---------------------------------------------------- Keskaja kunst: · ROMAANI STIIL paksud müürid, ümarkaared, kitsad/pisikesed uksed ja aknad. Vana-Rooma ehitistelt eeskuju võttev stiil. · GOOTI STIIL teravkaared, kõrgused, roosaken. Jumalaema kirik Pariisis. · "Surmatants" - Bernt Notke kunstiteos, mis käsitleb endas keskaja keskset mõtet surma ees
Püha Peetrus, kui esimene Rooma piiskop(paavst) esimene paavst Gregorius I Suur 590-604 (Jumala teenrite teener) * mitra ja tiara kroon kalliskividega paavst Stephanus II 752-757 palus abi Pippin Lühikeselt Paavstiriigi e kirikuriigi teke 756 Kõrgkeskaja katoliku kirik üldine langus: ilmaliku valitseja rolli suurenemine kirikus, vaimuliku ülesanded unaruses, simoonia(vaimuliku kohtade ostmine) vastukaaluks paavst Gregorius VII 1073-1085 reformid: eelnevaid välja tõrjuda kirikust, distsipliini tugevdamine kreeka katoliku kirikuga tülid: patriarh ja paavst heitsid teineteist vastastikku kirikust välja 1054 1059 Lateraani kirikukogu otsustas, et paavsti valivad vaid Rooma peapiiskopkonna kardinalid Investituuritüli paavst keelas Saksa-Rooma keisril vaimulikele ametitunnuseid jagada; Heinrich IV võttis seda võimu piiramisena 1076
vanduma keisrile truudust, seega olid sisuliselt keisri vasallid). Saksa keisril oli investituuri õigus – määrata piiskoppe ametisse. 9.-10 saj. iseloomustas katoliku kirikut üldine langus. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal – nad määrasid sageli vaimulikke kohtadele, paljud vaimulikud olid abielus. Üha sagedamini hakati tulusaid ametikohti omandama raha eest (simoonia). Ortodoksse ja katoliku kiriku õpetuse areng kulges järjest enam eri suundades. Oluline erinevus ida- ja läänekiriku vahel oli ka vahekord ilmaliku võimuga . Cluni liikumine oli suunatud ilmalikule võimule allumise vastu. Seega ei sobinud läänekirikule allumine Konstantinoopoli patriarhile (keisrile), vaid tugevnes püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. 1054.a. pani paavsti legaat Konstantinoopolis patriarhi kirikuvande alla, see omakorda paavsti legaadi
Olid rahva seas austatud. Rüü must, Eestis klooster Tallinnas. Augustiinlaste ordu rajas Augustinus. Nad liikusid samuti rahva seas, jutlustasid palju. Näiteks Martin Luther oli samuti augustiinlane. Kandsid must-valget rüüd. Klooster Pirital. GREGORIUSE REFORMID By Oll©®TM 2004 Gregoriuse reformide eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalike huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Muutuste järjekindla eestvõitleja Gregorius VII (paavstitroonil 1073- 1085) järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle. Lisaks muudeti paavsti valimise korda. Kui senini
1) Talupojad andsid end ise suurmaavaldajate alla selleks, et saada kaitset majandusliku kitsikuse ning sõja- ja röövretkede eest 2) Läänistatud maadega läksid kaasa seal elanud talupojad 3) Feodaalkorra paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna teke 4) Talupoegade tööta oli maa väärtusetu 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 1) Kirikukümnis 2) Annetused 3) Sakramendid 4) Reliikviad 5) Kiriku ametikohtadele müük simoonia 6) Indulgentsid patulunastuskirjad 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? Põhjused: 1) Paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid valdusi 2) Tuli suunata kodusõdades võitevate rüütlite jõud elujärje parandamiseks kristliku maailma välistele aladele 3) Itaalia soov kontrollida Vahemere äärset kaubandust Tagajärjed 1) Jeruusalemm jäi muhameedlaste valdusesse 2) Süvenes läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vaheline vaev
Kiriku seas tekitas see rahulolematust, eelkõige benediktlaste Cluny kloostris. Cluny moodustas kongregatsiooni Cluny mungad moodustasid kloostrite võrgustiku. Clunys välja töötatud seisukohad said aluseks kirikureformidele 11. saj keskpaigast alates. Neid viisid läbi paljud paavstid, eelkõige Cluny abt Hildebrandt ehk Gregorius VII. Tema nime järgi nimetatakse seda ka gregoriaanlikuks kirikureformiks. See võitles paljude pahede vastu, nt simoonia kirikukohtade ostmine ja ilmalik investituur, preestrite abielud tähendas, et preestritel olid lapsed: nad pärisid kiriku ja see tähendas, et kirik muutus eraomandiks. 12.-13. saj kinnistus ladina kirikus kohustuslik tsölibaat. Gregoriaanlik kirikureform üritas lahutada kiriklikku ja ilmalikku võimu. Gregorius VII rõhutas, et ta on Kristuse võimukandja ja Rooma keisrite järglane. Tal on voli tagandada kuningaid ja keisreid ning vabastada nende alamaid truudusevandest
saj algul on paavstlus turbulentses olukorras, ametis on sajandivahetusel 19 paavsti, nende seast 6 mõrvati. Mõned markantsemad näited: paavst Formosus, kellele peeti laibasinodit – laip kaevati välja, võeti paavstirüü seljast, riietati ilmiku kombel, mõistetati kohtus süüdi, raiuti maha kaks sõrme ja maeti võõraste haudade vahele. Stephanuse ametijärglane Theodorus lasi Formosuse laiba välja õngitseda jõest ja austustega matta, enne kui ta maha võeti paavstitoolilt. Simoonia. Kiriku ja riigi suhete tihenemine tekitas olukorra, kus vaimulikud hakkasid kuuluma kõrgema riigiaparaadi hulka. Sageli oli nii, et enne oldi ametnik ning alles siis saadi vaimulikuks (abielud enne vaimulikuks saamist jms). Karolingidel oli kaks põhjust, millega vaimulikke eelistati: vaimulike kõrge haridustase ning aspekt, et neil polnud järeltulijaid. Karolingide ajastu lõpus oli aga kõik vastupidiseks pöördunud – vaimulikud hakkasid
Kuni 12. saj keskpaigani olid Püha Rooma keisrid Euroopa võimsaimad valitsejad. Riik oli hästi tsentraliseeritud, stabiilne. Paavst oli keisri käpa all ning paavst valiti tavaliselt keisri poolt. Olukord hakkas muutuma 11. saj keskpaiku olukord muutus. Paavstid hakkasid vaidlustama keisrite legitiimsust. Murrangu alguseks võib pidada Cluny-liikumist, mis seadis programmiks vaimuliku võimu vabastamise ilmaliku eeskoste all. Võideldi tsölibaadi eest ja simoonia vastu. 1059 muudeti paavstide määramise kord, valida sai nüüdsest kiriklik kolleegium. Seega kadus paavsti valimise juhuslikkus. 1054 toimus kristliku kiriku lõhenemine ida- ja läänekirikuks. Vaidluse põhjuseks oli püha vaimu lähtumine (idakirik uskus et isast, läänekirik isast ja pojast). Paavsti võimu asus tugevdama Gregorius VII (1073 – 1085). Paavsti võim ei sõltunud enam ilmalikust võimust ning keisril pole paavsti võimuga mingit pistmist
- Kuningal puudusid rahalised vahendid oma poliitika, reformide elluviimiseks 4. PARLAMENT tänapäeva esinduskogu, kus loeb iga üksikisiku hääl KONSENSUS üksmeel DOMEEN kuninga maa ala §14 15 Katoliku kirik kõrg ja hiliskeskajal 1. katoliku kiriku langus IX X saj. - kiriku asju otsustasid ilmalikud feodaalid - vaimulike eluviis oli väga ilmalik - oli levinud SIMOONIA s. t. kõrgemate vaimulike kohtade ostmine raha eest 2. Tugev paavst Gregorius VII (XI saj.) ja tema reformid - Paavsti hakati valima kardinalide konklaavil (kardinalid valisid endi seast uue paavsti) - 1075 paavsti diktaat: investituuri (investira = ametitunnuste jagamine) teostab paavst nii kõrgvaimulikele kui ka - ilmalikele konflikt Saksa keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel ja nn. Canossa teekond - Wormsi kirikukogu otsus:
- Peale Karl suurt hakkas paavstlus taas alla käima võimuvõitlus - Sakamaal tekkis esile Ottode dynastia, kes taastasid vahepeal kaduma läinud keskvõimu Saksamaal e. Ida-Fragi riigis - Nende poolt loodud systeem toetus kirikule - Seda systeemi nim Reichskircheks kiriku ja riigiaparaat sama! - investuur KIRJALIK AKT Piiskopkonna läänistamiseks - 11. Saj keskpaigaks Gregorius 7. Algab gregoriaanlik kirkikureform simoonia (kirikuametitem myyk) keelustamine, tsölibaadi nõua (vaimulike aibiellumatus) - Faktonaadi õigus ilmaiku isiku kaasarääkimise õigus kiriku asjus - Gregorus 7. Ka toonitas, et ta on kristluse asemik maa peal - Rõhutas ka ilmalikku võimu - Need õigused pn sõnastatud dokis. Disctatus Papae - See formuleeri, et vaid rooma kirik on jumalast, vaid rooma kirik yleilme, vaid rooma piiskopp või nimetada teisi piiskoppe, valitsejad peavad tema jalga suudlema jne
Feodaalid olid elukutselised sõjaväelased ega oleks saanud ilma talupoegade tööta eksisteerida. Seetõttu keelati talupoegadel maalt lahkuda ja muudeti nad sunnismaiseks. Eesti keeles tavatsetakse sunnismaiseid talupoegi nimetada pärisorjadeks. 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? Kirikukümnis Annetused Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille käigus jagatakse usklikele jumala armu Simoonia- kiriku ametikohtade müük Reliikviad- pühakute säilmed Indulgentsid- patukustutuskirjad, paavsti poolt antud kirjalikud tõendid 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? Põhjused: 1) paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid valdusid 2) suunata kodusõdades võitlevate rüütlite jõud oma elujärje parandamiseks kristliku maailma
Patriits saksa kaupmeeste ja käsitööliste põlised suguvõsad. · Tema poegadel riigijuhtimisvõimed puudusid. JAN HUS JA REFORMATSIOONI ALGUS · Jan Hus 1371-1415 Lõuna-Tsehhi talupojaperekonnast. Lõpetas filosoofisteaduskonna bakalaureisekraadi, sai vabade kunstide magistri ja filosoofiadoktoriks. Eeskuju: Oxfordi professori John Wyclifi põhimõtted. · Ründas katoliku kiriku majanduskorraldust, oli simoonia vastu; tasu võtmise ristimise, püha võidmise, laulatamise jms eest. · Kirik peab alluma ilmalikule võimule. Esitas kirikuvarade sekulariseemise- võõrandamine, ilmalikustamine- nõude; armulaual peab jagama kõigile veini. · ,,Piibel on ülim tõde." See oli siis keelatud raamat, mida võisid ja oskasid vaid vaimulikud lugeda, tõlgendasid rahvale oma tahtmist pidi. Tõlkis piibli tsehhi keelde. · 1409
kinnitamine jäi formaalseks. Paljud vaimulikud olid abielus, perekond ja maavaldus nõudsid hoolt siis jäi neile vähe aega vaimulikuülesannete täitmiseks. Nii hakati sagedamini tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. Sellist pruuki nimetati simooniaks. GREGORIUSE REFORM Tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõjualt ning keelata ära simoonia ja perekonnaelu. Taheti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse suurendamist. Kõigi nende muutuste eestvõtjaks oli paavst Gregorius 7, kelle järgi nimetati kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformid pidi hõlmama kogu kirikut alates paavstikuuriast ja lõpetades kogudustega. Eesmärk oli tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja paavsti ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreekakatoliku kiriku üle
neid käsitleva õpetuse arendas välja Petrus Lombardus, sakramente on 7:ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse (vaimulikuks) pühitsemine. 5 esimest hädavajalikud, et saavutada õndsus Missa selle käigus toimus armulaualeiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks, seda võis läbi viia vaid preester 28.Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal Simoonia vaimulikukohtade ostmine raha eest Uuendusliikumine Gregoriuse reformid tekkis allakäigule vastukaaluks, et vabastada kirik ilmaliku mõju alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates simoonia ja perekonnaelu, distsipliini tugevdamine ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmine, selle eest võitles paavst Gregorius VII, taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas, ilmalikku võimu Itaalias, kehtestada ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle
Peapiiskop keisri enda perekonna liige, keiser valiti rahva (aadlike) ja kirikukogukonna , see täielik formaalsus. Investituur piiskopi kohta, et talle piiskopilään anda. Kiriku sees kerkis esile rahulolematus. Cluny klooster (kloostrite süsteem) oli benediktiini klooster. Cluny reformiliikumine. Paavst Leo IX ajal eestseis ja Cluny munk Hildebrand, kes saab paavstiks 1073 85 paavst Gregorius VII nime all, nim gregoriaanlikuks kiriku reformiks. Nõuti simoonia (kirikuametite müük, ilmalik investituur), nikolaitismi (preestrite abiellumine), preestrite tsölibaati (munkadega teine lugu). Oluline, et preestril pole (legitiimseid) lapsi, sest muidu hakkavd lapsed isa ametit pärima ja kogukonna kirik läheks kiriku võimu alt suguvõsakätte. Sünnidefekt laps, kes pole legitiimsest abielust. Reformatsiooni ajal lubati abielluda vaadeldes moraalsest aspektist, neil niikuinii naised lapsed, miks mitte legaliseerida?
teket ja arengut. Hieronymus tõlkis piibli ladina keelde. Tema tõlke piibel kannab nime ,,Vulgata". Teine oluline kirikuisa oli Augustinus (4-5. sajand), kes püüdis luua põhjendust, miks vaimulik võim peaks omama võimu ilmalike valitsejate üle. 18. Võimuvõitlus ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Investituuritüli Algsetest ideedest kalduti kõrvale. Vaimulikud rääkisid üht, aga elasid hoopis teisiti rikkalt, kuigi nõuti vagadust ja vaesust ja tsölibaati. Sageli tegeleti simoonia ehk vaimulike ametite müümist. Näiteks peapiiskop müüs piiskopi ametikoha. Määras selle, kes talle maksis. Kuigi kristluse põhimõte oli raha vähene tähtsus. Kiriku moraalne prestiiz oli langenud. 11-12.saj algas kiriku moraalse prestiizi liikumine ja parandamine, et kirikut reformida reformiliikumine: 1. Paavstid üritas allutada endale Kreeka katoliku kirikut, sest usulised tõekspidamised ja traditsioonid olid erinevad. Nende erinevus tekkis 4-5
18. VÕIMUVÕITLUS ILMALIKU JA VAIMULIKU VÕIMU VAHEL Paavstivõimu kõrgaja perioodiks võib pidada 11-13 sajandit. Paavstivõimu tõus sai alguse Prantsusmaalt Cluny kloostrist. Tegemist oli reformiliikumisega, mis sai sealt alguse. Nende reformide eesmärk oli taastada kiriku moraalne prestiiz, sest vahepeal oli kirikuelu küllaltki alla käinud. Cluny liikumises liiguti eeskätt selle poole, et vaimulikud elaksid tsölibaadis (ei seksi). Võideldi sellise nähtuse nagu simoonia (vaimulike ametikohtadega kaubitsemine) vastu. Selleks, et piiskopiks saada, see ametikoht lihtsalt osteti. Taheti, et vaimulik võim oleks kõrgemal ilmalikust võimust. Lääne kirik ehk Rooma katolik kirik Ida kirik ehk Kreeka katolik kirik Armualual said ilmalikud osa ainult Kristuse ihust Armualaul said ilmalikud osa nii leivast kui ka ehk leivast. Leib oli tehtud hapendamata taignast. leivast ehk nii Kristuse ihust kui ka verest. Leib oli
edu, kui ta suunasoma reformid kaugemale vahetu õiguskindlustamise eesmärkidest st. riigi peale ja alamatele. Roomas tuli taas maksvusele kloostrireformides uuendatud kiriku eneseteadvus. Paavst nõudis kiriku vabaduse taastamist- libertas ecclesiae. See pidi olema millegi uue loomine, vaimne pööre. Riigi ja kiriku ühtsus oli Rooma riigi kandev tala. Investituuri tüli õigusküsimused avaldusid kolmes vaidlusobjektis: 1. Tsölibaat-piiskopid ei tohtinud enam abielluda 2. Simoonia-kiriklike ametikohtade omandamine raha eest on lubamatu 3. Investituur Kõigi 3 küsimuse puhul oli tegemist kiriku vabaduse uuendamisega riigi ja ilmalike võimude suhtes tema vaimse ja poliitilise eelistuse taastamise abil. Paljud preestrid olid abielus ja seotanud lapsi, laste eest hoolitsemine oli tähtsam kui kirikuvara eest. Järeltulijate kindlustamine varaga toimus kiriku arvel. Kui järeltulijad oleks jäänud vaimulikku seisusesse, poleks see nii suur probleem olnud
õiguskindlustamise eesmärkidest st. riigi peale ja alamatele. Roomas tuli taas maksvusele kloostrireformides uuendatud kiriku eneseteadvus. Paavst nõudis kiriku vabaduse taastamist- libertas ecclesiae. See pidi olema millegi uue loomine, vaimne pööre. Riigi ja kiriku ühtsus oli Rooma riigi kandev tala. Investituuri tüli õigusküsimused avaldusid kolmes vaidlusobjektis: 1. Tsölibaat-piiskopid ei tohtinud enam abielluda 2. Simoonia-kiriklike ametikohtade omandamine raha eest on lubamatu 3. Investituur Kõigi 3 küsimuse puhul oli tegemist kiriku vabaduse uuendamisega riigi ja ilmalike võimude suhtes tema vaimse ja poliitilise eelistuse taastamise abil. Paljud preestrid olid abielus ja seotanud lapsi, laste eest hoolitsemine oli tähtsam kui kirikuvara eest. Järeltulijate kindlustamine varaga toimus kiriku arvel. Kui järeltulijad oleks jäänud vaimulikku seisusesse, poleks see nii suur probleem olnud
III Tomas de Torquemada oli roomakat. kiriku vastureformatsiooni pioneer: Inkivisitsiooni tõhustamine Hispaanias (suri 1498) Aasta 1500 paiku kasvab inimeste sisemine ebakindlus (vaimne segadus): - Trükikunsti areng võimaldab religioosse kirajnduse plahvatusliku leviku: Saksamaal ilmus enne aastat 1521 koguni 18 saksakeelset piiblitõlget Reforormatsioon varauusajal Põhjused: - Kiriku sekulariseerumine ja varanduse kuhjumine kirikule. - Kõlbeline langus - Kirikuametite müümine (simoonia), eriti Saksamaal - Patukustutuskirjade (indulugentside) hoogne müük - Kat. kiriku juhtkonnas domineerisid Lõuna-Euroopast pärit vaimulikud Olulised Kriitikud: Rotterdami Erasmus (1466-1536) - Kriitiline Renessanssihumanist (Antiikkirjanduse spetsialist ja preester) algkristluse taastamine - Avaldas uue testamendi kreekakeelse tekstikriitilise väljaande (1516) ! - Narruse kiitus (1517a.) (20 000 eksemplaari)
Rajati oma maadele kirikuid ja kloostreid, kuhu saadeti sugulasi. Palvetati isanda eest. Paavstlus enne investituuritüli. Alates Kirikuriigi loomisest olid paavstid olnud Frangi kuningatest/keisritest sõltuvad. Kuigi 9. sajandi algul tehti deklaratsioone paavstivõimu ülimuslikkuse kohta ei järgnenud neile mingeid poliitilisi tagajärgi. 9.-10. sajand on hoopis paavstivõimu ja kiriku languse periood. Kirik oli seotud kuningate või suuraadliga, levis simoonia vaimuliku ameti ostmine. Paavstid tegelesid... Investituuritüli. vaata Saksamaa Innocentius III (paavst 1198-1216) Tema ajal oli paavsti võimu kõrgperiood. Taotles ilmaliku võimu allutamist kirikule. Inglismaa, Bulgaaria, Aragoni ja Portugal olid tema vasallid. Organiseeris neljanda ristisõja, kuid kui ta sai teada, et ristisõdijad ründasid hoopis Zara ja Konstantinoopoli linna mõistis ta IV ristisõja hukka. Siiski oli Selle sõja
Välja hakkasid kujunema rahva esindus kogud. Mis olid seisuslikud. Iga seisus tegi otsused eraldi ja omavahel lepiti kokku läbirääkimise teel. Prantsusmaal õnnestus kuningal esinduskogu laiali saata ja kujundada absoluutne kuningavõim ehk absolutism. Kirik kõrg keskajal 1. gregorius ja tema reformid 1073-1085a. Tema reformideks oli see et kirk ei sõltuks enam niiväga riigivõimust ja milmalikust elust. Tõsteti jumalateenistuse tähtsust ja keelati ära simoonia ja perekonna elu. Ka disipliin tugevnes. 2. konklaav- tuba kamber. Paavsti valimine toimus seal ruumis mis oli suletud ja sealt ei tohtinud kardinalid enne väljuda kuniks oli paavst valitud. 3. investi tuuritüli 1075 paavsti nõudmine ta nõudis et paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid sealt vabastada, võib kätte anda keisri võimutunnused, keisrilt võimu võtta, keegi ei või paavsti kohtuptsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi
ületada reformatsioonist tingitud kriisi. Soodsalt mõjus katoliku kiriku autoriteedi kasvule renessansspaavstide asemele reformpaavstide tulek. Paulus III [1534-49] taastas inkvisitsiooni ja kutsus kokku kirikukogu. Paulus IV [155559] kehtestas ülalmainitud Index librorum'i. Temalt pärines ka korraldus Michelangelo ,,Viimse kohtupäeva" paljad figuurid sündsalt kinni katta. Pius V [156672] kehtestas ranged meetmed simoonia (vaimulikuametiga hangeldamine) tõkestamiseks. Gregorius XIII [157285] viis 1582. aasta oktoobris läbi kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Katoliku kiriku reformimise viis lõpule paavst Sixtus V [158590], kes korraldas ümber kardinalide kolleegiumi ning sätestas piiskoppidele aruandluskohustuse Rooma ees. Tema ajal valmis ka Piibli uuendatud ladinakeelne tõlge Clementina (tõlke avaldamise ajal
annaabi.ee 
