PARLAMENTARISMI AREN INGLISMAAL (2.ptk) Stuartite dünastia algus Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid sotimaal puhkenud mässu maha surumiseks vajas kuningas parlamendi toetust. 1640. kokku tulnud parlament esitas kuningale...
sajandi. Mis põhjustas Inglise kuningate ja parlamendi vastuolusid 17. sajandil? Millised tagajärjed see kaasa tõi? Astuti kuninga vastu välja, parlament sai suure poolehoiu, Charles I hukati. 1640- kokku tulnud parlament esitas kuningale kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris sellegi esinduskogu laialisaatmisega 1642- algas kodusõda, Charles I põgenes Londonist 1649- Charles I hukati 1660- troonile astus hukatud kuninga poeg Charles II, Stuartite dünastia taastamine 1679- avaldati isikuvabaduste akt ,,Habeas Corpus Act", keelas Ing. kodaniku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada 1688- saabusid Willem ja Mary vägede saatel Londonisse 1689- avaldati deklaratsioon ,,Õiguste bill", Ing. põhiseaduslik alusdokument Millistel asjaoludel kujunes tooride ja viigide poliitiline liikumine? Restauratsiooniga taastati parlamendi ülemkoda. Parlamendi moodustasid kaks rivaalitsevat
Kodusõda Inglismaal Sisukord Inglismaa Stuartite valitsusaja algul Pikk parlament Kodusõda Kuninga hukkamine ,,Õiguste Deklaratsioon" Cromwelli valitsus Inglismaa Stuartite valitsusaja algul 1625. aasta võimule tulnud kuningas Charles I püüdis valitseda parlamendist sõltumatult. Kui parlament keelas kuningal uusi makse nõuda, saatis Charles I 1629. aastal parlamendi laiali. Kuningas kiusas taga ka puritaane, kes jäid oma usuliselt vaatelt katoliku kirikust veelgi kaugemale kui anglikaani kiriku toetajad. Pikk parlament Sotimaal puhkenud mäss, mille mahasurumiseks kuningal raha ei jätkunud, sundis teda 1640. aastal parlamenti uuesti kokku kutsuma
Parlamentalismi kujunemine Inglismaal Elisabeth Parman 10.C Valitsevad suguvõsad 1485.a. troonil Tudorid Henry VII, Henry VIII, Elisabeth I austasid parlamendi õigust kehtestada makse ja ka parlamendi alamkoda toetas Tudorite poliitikat, polnud parlamendiga probleeme. · 17.saj. tuleb võimule Stuartite suguvõsa ja nemad tahavad kehtestada isevalitsust. Ei leia rahva toetust, konfliktid parlamendiga. Stuartite valitsus · Rõhutavad, et monarh on valitseja jumala armust. · Kuningal puudub alaline sõjavägi. · Soov lähendada anglikaani kirikut katoliiklusele ja toetuda absolutismi kindlustamisel ühtsele anglikaani kirikule. · Puritaanid lahkuvad Uus-Inglismaale Charles I vastasseis parlamendiga · 1628.a. koostas parlament Õiguste petitsiooni valitseja võimu piiramiseks. · Sotimaal puhkeb mäss katsete vastu kehtestada seal anglikaani kirik. Vaja
8.PARLAMENTISMI ARENG INGLISMAAL 17. sajandi algus: palju traditsioone parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus parlament koosneb 2-st kojast 1. alamkoda 2. Lordide koda ülemkoja funktsioonidega puhkes võitlus parlamendi õiguste ümber tekkisid konfliktid ja puhkesid kodusõjad Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale Parlament ja Stuartite dünastia: 1603. aastal sai Inglismaa valitejaks soti kuningas James VI (troonile James I-na) ta oli veendunud et ta on monarh Jumala armust tema jaoks vastuvõtmatud olid inglise parlamendi õigused Parlamendi tähtsaim õigus oli maksude määramine Laiemad majandusprobleemid olid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid Monopol ainuõigus mingi toote valmistamiseks mingis regioonis või kauplemiseks teatud piirkonnas või kindla kaubaga
1. Inglismaa vabariigina. *Võim Oliver Cromwelli ja sõjaväe käes. *Suruti maha Soti-ja Iirimaa rahvuslik vastupanu. *Iirlastest võeti ära maa, anti ohvitseridele. 2. Cromwelli ei austatud, teda vihati. *Pühapäeviti olid teatrid ja kõrtsid kinni. *Jõuluajal ei põlenud ühtegi kollet. *Inglismaa=pühakute maa, inglastele oli see vastuvõetamatu. *Cromwell suri 1658. aastal. STUARTID TULEVAD TAAS VÕIMULE(1660). 1. Stuartite tagasitulek. *Cromwelli poeg Richard sai uueks valitsejaks Inglismaal. *Loobus valitsemisest, toetust ei olnud sõjaväel ega rahval. *1660. aastal krooniti kuningaks Charles II (1660-1685). 2. Püüd anda usuvabadus katoliiklastele. *James II (troonil peale CharlesII 1685-1688) anda usuvabadus katoliiklastele ja puritaanidele. *Kuninga ja parlamendi tüli laabus. * Jagati ametid riigi, kirikus ja armees katoliiklastele. KUULUS REVOLUTSIOON(1688). 1
Monarhia-Riigivalitsemisvorm Absoluutne monarh.-kuninga võimuei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu (Prants.Hisp.Austria.Rootsi) Parlamentaarne monarh.-riigivorm,kus kuningas valitseb koos parlamendiga(Poola.Saksa.Inglis.) Puritaan-Inglise kalvinist Hugenot-Prantsuse kalvinist Stuartite restauratsioon-Stuartite dünastia taastamine Kuulus revolutsioon-Veretu riigipööre "Õiguste deklaratsioon"-Määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid Nim.absolutismi tunnusjooni.Kogu võim kuulus kuningale. Peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi Kuidas ja miks kujunes absolutistlikes riikides ametnikkond? Kujunes suures osas väikeaadlike või linnakodanike hulgast (nende truuduses võis kindel olla) Millised muutused toimusid sõjaväekorraldustes? 17.saj-l loodi alalised sõjaväed.Riik varjustas sõjaväe relvastusega ja riietas mundritesse. Miks muutsid absolutistlikud valitsejad sõjaväekorraldust? Riik hoidis kokku sõjalisi kulu...
Charles II Charles II (29. mai 1630 6. veebruar 1685 ) oli Inglismaa ja otimaa kuningas alates 1660 aastast (de jure alates Charles I hukkamisest 1649 . aastal) kuni surmani. Ta oli Charles I poeg ja James II vend. Charles II sai võimule pärast seda, kui puritaanide juht Oliver Cromwell oli surnud ja tema poeg Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee kutsus Charlesi Inglise troonile ning Stuartite dünastia võim taastus. Charles püüdis samuti saavutada absolutismi , kuid edutult, ta ei lednud endale piisavat toetajaskonda. Parlamendi roll oli üpris suur, siiski oli kuningal riigiasjade otsustamisel oluline osa. Charles toetas parlamendi poolt põlatud katoliiklasi ning astus surivoodil koguni sellesse usku. Ta oli suhteliselt ebapopulaarne valitseja, ent tema järeltulijast vend James II osutus inglise üldsusele veelgi vastumeelsemaks.
UUSAEG 1500- 1918 Anna-Maria Aaso 2017 Tartu kunstikool Teemad ajajoon+ Suured maadeavastused+ Prantsusmaa+ Inglismaa+- Eesti- Inglise kodusõda Prantsuse Septembrirevo- revolutsioon lutsioon Pariisis Uusaja algus põhjasõda Viini kongress U 1500 1642- 1700- 1789 1814- 1870 1918 1605 60 21 1688 1756- 15 1813 1618- 1914 48 63 30aastane I maailmasõda 7aasta...
See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muutus kodusõjaks(1642-1648) · Kuningas polnud sõjas edukas ja põgenes sotimaale · Cromwell oli edukas ning hõivas parlameni ja võttis endale võimu Inglismaa vabariik · V õim oli cromwelli käes
15.saj · 1455-1487 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16.saj · 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. · 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). · 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17.saj · 1603 Inglismaal tõusis troonile soti-päritolu James I Stuartite dünastiast. · 1642-1649 kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel. · 1649 hukati kuningas Charles I ja kuulutati välja vabariik. · 1653 O.Cromwell kuulutati Inglismaa eluaegseks lordprotektoriks. · 1660 Stuartite restauratsiooni käigus tõusis troonile Charles II. · 1688 Kuulsa revolutsiooni käigus tõusis troonile William III ning hakkas kindlustuma parlamentarism.
15. saj 1455-1485 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16. saj 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17. saj 1603 Inglismaal tõusis troonile soti-päritolu James I Stuartite dünastiast. 1642-1649 kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel. 1649 hukati kuningas Charles I ja kuulutati välja vabariik. 1653 O.Cromwell kuulutati Inglismaa eluaegseks lordprotektoriks. 1660 Stuartite restauratsiooni käigus tõusis troonile Charles II. 1688 Kuulsa revolutsiooni käigus tõusis troonile William III ning hakkas kindlustuma parlamentarism. 18
1641- tegelik võim Inglismaal läks parlamendi kätte 1649- alamkoda moodustas Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati Charles I 1649 19. mai- Inglismaal kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim läks Riiginõukogule Oliver Cromwell- independentide liider, kes oli Riiginõukogu eesotsas, 1653 saatis ta selle ja parlamendi laiali, tekkis sõjaline diktatuur 1660- Bredas(Madalmaades) sõlmiti kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks, millest Charles II kinni ei pidanud 1679- parlament koostas Isikuvabaduse Akti viigid- Oranje Willemi pooldajad toorid- Jamesi pooldajad 1688- viigid ja toorid ühinesid katoliikliku James II vastu Kuulus Revolutsioon- James II asendamine Oranje Willemiga 1689- parlament võttis vastu Õiguste billi, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel ususallivuse akt- pidi lõpetama usutülid Inglismaal troonipärimise akt- reguleeris edaspidist troonipärimist
Charles II Charles II (29. mai 1630 6. veebruar 1685) oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas alates 1660. aastast (de iure alates Charles I hukkamisest 1649. aastal) kuni surmani. Ta oli Charles I poeg ja James II vend. Charles II sai võimule pärast seda, kui puritaanide juht Oliver Cromwell oli surnud ja tema poeg Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee kutsus Charlesi Inglise troonile ning Stuartite dünastia võim taastus. Charles püüdis samuti saavutada absolutismi, kuid edutult, ta ei leidnud endale piisavat toetajaskonda. Parlamendi roll oli üpris suur, siiski oli kuningal riigiasjade otsustamisel oluline osa. Charles toetas parlamendi poolt põlatud katoliiklasi ning astus surivoodil koguni sellesse usku. Ta oli suhteliselt ebapopulaarne valitseja, ent tema järeltulijast vend James II osutus inglise üldsusele veelgi vastumeelsemaks.
INGLISE REVOLUTSIOONID KUIDAS SÜNDIS PARLAMENTAARNE MONARHIA? 1603 SURI KUNINGANNA ELIZABETH I JÄRGLASTETA Soti kuningas James VI sai Inglismaa troonile James I-na JAMES VI/I · Tekkis Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon. · Oli Sotimaal absoluutne monarh · Inglismaal tuli võimu jagada parlamendiga · Inglismaal ei saanud ilma parlamendita uusi makse kehtestada JAMES I POJAD: KELLEST SAAB KUNINGAS? Prints Henry Loe lisatekst lk 19 Prints Charles MIKS SÜVENEB CHARLES I VALITSUSAJAL KUNINGA JA PARLAMENDI KONFLIKT? Leidke vähemalt neli põhjust. 1. ... 2. ... 3. ... 4. ... Kelle vahel ja miks puhkes Inglise kodusõda? KODUSÕDA INGLISMAAL KES ON PARLAMENDI KES ON KUNINGA TOETAJAD? TOETAJAD? ...
Sotimaal algas mäss ja kuningal oli raha vaja selle lõpetamiseks. Parlament kutsuti uuesti kokku. Kuningas pidi kõik maksud tühistama. Parlament tahtis võimu sõjaväe üle. Kuningas tahtis parlamendi juhte kinni võtta aga need põgenesid. 3. Miks rahvas ei toetanud Cromwelli lordprotektorina? Lasi hukata kuninga. Võttis ära iirlaste maad. Kehtestas liiga karmid seadused. Lõbustusi ei tohtinud olla. Tahtis teha Inglismaast pühakute maa. 4. Miks Stuartite võimuletuleku järel pinged ühiskonnas ei vaibunud? Vastaseis erinevate uskude vahel. Kuningad tahtis anda usuvabadust, kuid erinevad usud ei olnud sellega nõus. Püüti taastada katoliku usku. 5. Millised olid ,,Õiguste deklaratsiooni" olulisemad põhimõtted? Määras kuninga ja parlamendi võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi alluma seadustele. Kuningas valis ministrid, kohtunikud, juhtis sõjaväge, korraldas välispoliitikat.
Kuna sel ajal ei olnud midagi saada oma hammaste puhtana hoidmiseks, siis paljudel hambad lagunesid suus Elizabethi surm. Kuninganna tervis halvenes 1602.a. paiku. Kui mitmed tema tuttavad surid , ta langes depressiooni. Hakkas tegema ettevalmistusi uueks valitsejaks- trooni otsustas pakkuda James Stuartile. Charles I Stuart Kuningasuguvõsa vahetumine. 17 saj suri viimane Tudor, Elisabeth I, kellel ei olnud pärijat. Troonile sai soti päritolu Stuartite suguvõsa- James I Stuart. Stuartid olid katoliiklased, seega tekkisid usulised vastuolud. Inglismaa riigikirikuks oli anglikaani kirik ning selle kõrval tegutsesid veel puritaanid. Halvenesid suhted parlamendiga. Charles I Stuart( kuningas oli alates 1625- 1649) Oli Inglismaa ja sotimaa kuningas. Sünnist saati viletsa tervisega, kardeti, et sureb peagi. *kõndis halvasti, sellepärast oli samm kiire, et keegi ei märkaks *oli suur keel, seega rääkis halvasti ja kogeles. *Põdes rahhiiti
Kodusõda ja parlamentarismi kujunemine Inglismaal 17. sajand Stuartite dünastia algus: Elizabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia ja võimule sai kuninganna tahtel Sotimaa kuningas James VI James I'na (1603). Inglismaa ja Sotimaa ühendamine. James I toetas anglikaani kirikut, ei teinud järelandmisi katoliiklastele ja puritaanidele. Kuningas ja Parlament tulis maksude pärast. Võimule James I poeg Charles I (1625-1649). Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid ei suutnud saavutada absolutistlikku valitsemisviisi, Soti mässu mahasurumiseks tuli ikka parlament jälle kokku kutsuda. 1640 a kokku tulnud parlament esitas pika kaebuste nimekirja kuningale, kuid kuningas saatis selle esinduskogu laiali, see ei lahendanud probleeme ja parlament tuli jälle kokku kutsuda- pikk parlament. Parlament: Ülemkoda (päritavad/ametiseisundiga saadus kohad; kõrgaadlikud ja vaimulikud), alamkoda (liikmed valiti, madalamal kohal isikud). Kuningalt ...
LK 8 ül 1: Charles I 1625a Pikk parlament 1640a Kodusõda 1642a Vabariik Cromwelli ajal 1652a Charles II 1660-1685 James II 1685-1688a Willem III Õiguste deklaratsioon ÜL 2 Puritaan- range usulise elukorraldusega usurahu liige, 16 ja 17 sajandil Pikk parlament- kuningas kutsus marlamenti kokku, et saada raha sõdimiseks sotlaste vastu. Kuulus revolutsioon- 1688aastal Suurbritannias toimunud riigipööre, mille tulemusena tõugati troonilt viimane Stuartite soost kuningas. ,,Õigluste deklaratsioon" Määras kindlaks parlamendi ja James II kuninga võimupiirid. ÜL 3 Kuningas oli riigipea, kuid parlament piiras ta võimu. Ta pidi alluma õigustele, seadustele nagu iga teine kodanik Louis XIII Mille poolest erineb see olukord Inglismaa varasemast valitsemisest? Ka kuningas pidi nüüd alluma õiglustele ja seadustele. Kehtestati trükivabadus. LK 16 ÜL 1 1) 17 2) Ivan 3) ivan Julma noorima poja ja Dmitri tapmises 4) G
Parlamentalism- Parlament jaguneb kaheks- kuninga pooldajad e. pikajuukselised ja parlamendi pooldajad e. ümarpead. Parlament Charles I (1625-1649)ajal: Pikk ja lühike parlament. Ülem-ja alamkoda, kõik riigis kehtivad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. Parlament James I ajal: Püssirohuvandenõu, kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid kuninga ja parlamendi tülli, tüli maksude kehtestamise pärast. Parlament vabariigi ajal: vähemus esindus, püsis armee toel. Parlament Stuartite ajal: Kahe parlamendi ühendamine- ühendatud kuningriik. James I 1603-1625 Parlamendile pannakse alus -The Bill of Rights(1689)-deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad.( kuningas ei saa peatada seaduste toimet, maksude küsimus jääb parlamendile, kuningas ei saa parlamenti laiali saata) Ameerika ühendriikide sünd- Iseseisvus sõda 18.saj. 7.aastane sõda- 1756-1763: prantslased kaotasid oma kolooniad Põhja-Ameerikas brittidele. 13 kolooniat. Igal
Tamsalu gümnaasium OLIVER CROMWELL Referaat Koostaja: Nele Laht Tamsalu 2012 Sissejuhatus 1. Elulugu..............................................................................................3 2. Ajalooline hinnang............................................................................4 3. Pildid.................................................................................................5 4. Kasutatud kirjandus..........................................................................6 Elulugu Oliver Cromwell on sündinud 25. aprillil 1599 Inglismaal Huntindonis. Oliver Cromwell pärines Inglise alamaadilist ning veetis elu esimesed 40 aastat suhteliselt silmatorkamatult. Tema suguvõsast oli küll pärit riigimehi, teiste seas kuningas Henri VIII kantselei Thomas Cromwell. Kuni onult päranduse saamiseni meenutas tema elustiilvabatalupojast farmeri oma. Pärast usulist pö...
Inglismaal toimus terve sajandi vältel võimuvõitlus. Pärast Charles I hukkamist 30. jaanuaril 1649 kuulutati sama aasta 19. mail välja vabariik. Aja jooksul talupoegade elu ei muutunud ja see kutsus esile rahulolematust. Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu. 1653. aastal ajas Oliver Cromwell parlamendi ja Riiginõukogu laiali. Sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur, kuigi seda püüti kaunistada nn väikese parlamendiga. 1660. aastal sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite dünastia taastamiseks, millega kaasnes ka parlamendi taaskogunemine. Uus kuningas Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Kaitsmaks elanikkonda kuninga omavoli vastu koostas parlament 1679. aastal Isikuvabaduste Akti. Charles II järglaseks sai James II. Kujunesid poliitilised parteid: viigid ja toorid. Inglismaa oli vaieldamatult kõige tugevam mereriik ning kaubanduslikus mõttes oli talle oluline, et säiliks tasakaalupoliitika ning et tal oleks tõrgeteta juurdepääs Euroopa meredel
Parlamentarismi tunnused • Võimude lahusus • Seadusandlik võim kuulub rahva poolt valitud esinduskogule, otsustab seadused ja maksud. • Kuningale kuulub täidesaatev võim- määrab kooskõlas parlamendiga peaministri, kes juhib valitsust, mis viib seadused ellu. • Kuninga võim on pärilik. Parlamentarism Inglismaal alates 1689 „Õiguste bill“ ehk „Bill of Rights“ • Inglise kuningad (Tudorite dünastiast Henry VIII ja Elisabeth I ja Stuartite dünastiast James I) pidid arvestama parlamendi otsustega. • Charles I (1625-1649) katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata.(õ.lk. 17-18). • Toorid (tänapäeval konservatiivid) ja viigid (liberaalne partei) kujunesid välja 18. sajandi alguses. • Inglise parlamentarismi eripärad: kaheparteisüsteem, majoritaarne valimissüsteem (enamusvalimised), Ülem- ja Alamkoda ( juba 17. sajandil oli Alamkoja tähtsus palju suurem Ülemkoja omast).
1.Mis on esinduskogu (nt generaalstaadid)? (konsp) Generaalstaadid ehk prantsuse seisuste esinduskogu. 1614 saatis Louis XIII nad laiali kaheks aastaks. 2.Seisused ja nende roll Prantsusmaal (lk 38-40) Kõik seisused on võrdsed. 3.Absolutism Prantsusmaal, näited kuningatest ja kardinalidest (lk 38-45) Kogu võim oli ühel inimesel kuningal. Seni oli valitseja võimu piiranud seisuste esinduskogu, kuid see kaotas absolutismi ajal tähtsuse. Kuningas polnud kohustatud kellelegi aru andma. Louis XIII, Louis XIV, kardinal Richelieu(Louis XIII usaldusisik ja Prantsusmaa tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid, kaitsesid kuningat(musketärid) 2)Kuningale alluv ametnikkond ametnikud valiti oma ala proffide hulgast 3)Kuninga kontrolli all olev majandus merkandilism(majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - või...
jagatud, lubatud ususallivust polnud rakendatud ja puritaanlikke kitsendusi igapäevaelu osas polnud kaotatud. Parlament võttis aga vastu uue valimisseaduse, mille kohaselt pika parlamendi liikmed pidid automaatselt kuuluma kõigisse järgmiseisse parlamentidesse uus konflikt. 1653. ajas Cromwell parlamendi ja Riiginõukogu laiali. Kehtestati sisuliselt sõjaline diktatuur, võim vabariigis läks Cromwelli kui lordprotektori kätte. 1660. sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal. Kokkuleppes nähti muuhulgas ette parlamendi vaba kogunemine. Inglise parlament oli taastatud, kuid tekkisid selle õigustega seotud probleemid. Uus kuninags Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Kuninga omavoli vastu koostas parlament 1679. Isikuvabaduste Akti, mille kohaselt tohtis inimese vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel. Esile kerkis terav troonipärimisküsimus ja sellega seotud usuprobleemid. Charles II
j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 2 1. EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL. HUMANISM JA RENESSANSS: 1.1. Euroopa varauusaja algul: Varauusaja alguse Euroopas hakkasid kujunema esimesed
Hinnag Põhjendus Cromwelli tegevus diktatuuri aastail (1642-1649): Hinnang Põhjendus 10. Milliste asjaoludega seoses ja millal on Inglise parlamenti kutsutud järgmiselt: · Lühike parlament · Pikk parlament · Väike parlament 11. Valige ajavahemikust 1640-1699 kolm sündmust, mis olid Inglismaa jaoks kõige olulisemad. Dateerige need sündmused aastaga ja põhjendage oma valikut. · · · 12. Kes oli viimane Stuartite dünastia valitseja? Millised sündmused toimusid tema valitsemisajal? Nimeta kaks olulisemat. 13. Millal algas ja millal lõppes Inglismaal kodusõda? 14. Kes oli Oliver Cromwell? 15. Miks rahvas ei toetanud Oliver Cromwelli lordprotektorina? 16. Miks Inglismaal 1660. a. ikkagi taastati kuningavõim? 17. Mis sätestati Breda deklaratsioonis? 18. Mis sätestati ``Õiguste deklaratsioonis``? 19. Mida tegi Charles II pärast võimuleennistamist? 20. Miks oli James II ebapopulaarne? 21
Uue bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks kehtestati 1722. aastal teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli neid 8, hiljem see arv pidevalt kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus olio ma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Parlamentarismi areng Inglismaal: Stuartite dünastia. Parlament koosnes kahest kojast: 1) Alamkoda, mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi 2) Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid Pidev võimuvõitlus parlamendi õiguste ümber. Valitseja James I kujundas asju nii, nagu see oli koombeks Sotimaal. Oli veendunud, et on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest. James I suhtles palju Hispaaniaga, keda parlament pidas peamiseks vaenlaseks.
inimesi kuninga poolt nimekate aadlike hulgast *alamkoda- seisuskoda, liikmed valiti igast krahvkonnast ja suuremast linnas 2 esindajat. Parlamendi õigus oli määrata makse. 1603 muutus olukord võimuga. Tuli võimule James I. Elisabeth suri ilma järglasteta, võimule tuli soti päritoluga James I ta oli katoliiklane ja valitsemisideaaliks oli absolutism nagu Prantsusmaal. Olukord kujunes keeruliseks, mis viis kodusõjani 1640(42)-1649. Stuartite dünastia-katkestas umbes 20a parlamendi tegevuse. Kavalesid (Charles I) ümarpead (Cromwell) lõppes kuninga surmaga 1649. 1649-1660 inglise vabariik. 1653-1659 cromwellide diktatuur (sõjaväele toetuv ainuvõim) 1660 taastati monarhia ja troonile kutsuti Stuartid, troonile tuleb Charles II (võimul 25a.) lubati ,,usuvabadust" kiustati katoliiklasi. Riigiametis seisid suurem osa anglikaanid. Kujunevad välja *viigid- sotimaalt pärit presbüterlased
ära intendaadid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratud ja tagandavad ametnikud Kaotas usuvabaduse- (1685 kaotas Nantes’i edikti) Tema ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee (palga) ja arenenud diplomaatiaga. Edukat Seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim kuuluvad kõik ühele kuningale ÕUKOND Põhieesmärk oli saada kuningasoositus. SUURBRITANNIA Aluse paneb James I. Stuartite dünastia. Alguses üritab valitseda absolutistlikult (tõsata makse ilma parlamendi nõusolekuta). Algab kuninga võitlus parlamendiga. Charles I jätkab isa poliitikat, saadab parlamendi laiali. Jälitas valjult puritaane, paljud neist lahkusid maalt, rändasid välja Ameerikasse. Cantebury pp. Laud’i ettepanekul hakati ka Šotimaal sisse viima anglikaani jumelateenistuse korda. Seal puhkes mäss. Inglise sõjavägi sai mässu mahasurumisel lüüs. Šotlased tungisid Inglismaale
rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti kõrget tasu tühise töö eest. Versailles' lossi ehitati 20 aastat ning seal oli üle 2000 ruumi. 2. PARLAMENTARISM INGLISMAAL (lk 16-19) Inglise kodusõja põhjused, millal toimus, millist rolli mängisid kodusõjaga seoses Charles I ja Oliver Cromwell, kuidas kodusõda lõppes, kuidas valitseti Inglismaad pärast kodusõda, mis on Stuartite restauratsioon, mis on "Õiguste deklaratsioon" ja kuidas valitseti Inglismaad selle järgi (sh mõiste parlamentaarne monarhia). Sotimaal toimunud mäss halvendas suhteid Inglismaa ja parlamnedi vahel. Lõpuks lõhestas see Inglismaa kehte leeri: kuningat toetavad aadlikud ja parlamenti toetavad kaupmehe ning anglikaani kiriku pooldajad. Inglise kodusõda toimus 1642-1649. Peamised põhjused olid tüli kuninga ja parlamendi vahel ning kuninga vastuolud puritaanidega. Charles I oli Inglismaa
otsusel. 1641 seadus, millega parlamenti võis laiali saata vaid ta enda nõusolekul pikk parlament 1649 Alamkoda => Kõrge Kohus e tribunal => 30 jaanuar 1649 hukati Charles I 1649 19.mai Vabariigi väljakuulutamine, riiginõukogu loodmine 1ks aastaks, reaalne võim kuulus aga mõnedele ohvitseridele, eesotsas independentide liider Oliver Cromwell 1653 ,,Väike parlament" (sisuliselt sõjaline diktatuur) Cromwell ajas saadikud ja riiginõukogu laiali, rahva rahulolematus. 1660 leping Bredas Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal. Charles II ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. 1679 koostas parlament Isikuvabaduse Akti, et kaitsta elanikkonda kuninga omavoli eest: inimese võis vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel 24h jooksul Troonile kas Charles II vend James II kes oli kardetavalt katoliiklane (toetajad viigid, vastased toorid uute parteide teke tulevikus liberaalid ja konservatiivid)
Kavalerid kodusõjas Charles I poolel võidelnud, kelle nimetus uhketest riietusest ja õukondlikest maneeridest. Ümarpead- kodusjõjs pika prlmendi poolel võitlejad, eesotsas Oliver Cromwelliga 1660 VABARIIK · Charles I hukkamine · Äärmuspuritaanid eesotsas O. Cromwell · 1653. Cromwell saatis laiali pika parlamendi ja kehtestas sõjaväelise diktatuuri. Valitses Lord protektorina kuni oma surmani 1658. 1658 PARLAMENTAARNE MONARHIA · Stuartite restauratsioon, koos parlamendiga valitsesid Ch I pojad Charles II ja James II Restauratsioon kukutatud dünastia või varasema poliitilise korra taastamine 1688-1689 PARLAMENTAARNE (KONSTITUTSIOONILINE ) MONARHIA · Kuulus revolutsioon · 1689aastal parlamendi poolt vastu võetud õigusakt, mille pidi enne kroonimist allkirjastama tulevane kuningas William III (õiguste bill) · Õiguste billi, kui põhiseadusliku dokumendiga määrati kindlaks parlamendi ja
Uusaeg Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks. Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Ol...
Dateerige need sündmused aastaga ja põhjendage oma valikut. · Kevadel 1640.-tuli taas kokku Parlament. Charlesi poliitika tehti maha ning nõuandjaid nõuti karistamist. Mõisteti nö. hukka poliitika. · juunis 1640.-sõlmiti sotlastega vaherahu 3ks nädalaks. · 30.jaanuar 1649.-Hukati tapalaval Charles I · 19.mai 1649.-kuulutati välja Vabariik. Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu. 8. Kes oli viimane Stuartite dünastia valitseja? Millised sündmused toimusid tema valitsemisajal? Nimeta kaks. Charles I, 9. Tooge välja kolm uuendust, mis kujunesid 17.-18. sajandil Inglise parlamentarismis ja on jäänud püsima tänaseni? *2 koda alamkoda ja ülemkoda tänapäeval. *Kuningas peab arvestama valitsemises ka parlamendiga. *Kedagi ei tohi vangistada ja sundida tegema makse seaduse väliselt. 10. Mõisted: Merkantilism- on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud
Stuartite restauratsiooni ajal: taastati parlament. Kuninga omavoli piiramiseks võeti vastu Isikuvabaduse akt. 18.sajandil: võimule sai see partei, kellel oli parlamendis enamus. Uus valitsemise tava parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies koosseisus. Üldiselt parlament tugevnes, kuningavõim nõrgenes. Tähtsaimad aastad: 1640 pikk parlament 1642 revolutsiooni algus 1649 30.jaanuar hukati Charles I 1660 sõlmiti kokkulepe Bredas Stuartite monarhia taastamiseks 1688 Võimult likvideeriti James II, kuulus revolutsioon 1689 Bill of Rights e Õiguste bill Ameerika Ühendriikide iseseisvumine USA kujunes Inglismaa kolooniate alusel. Kujunes välja 13 kolooniat idarannikul, kus elanike arv 18.sajandiks oli 2,5 miljonit. Võim kuulus Inglise kuningale, kuid kohapeal esindas teda kuberner. 1774 toimus Philadeplhias Kontinentaalkongress, kus taheti ameeriklaste elu parandada, sest neile kehtestati mõttetud
Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz...
a) Oli Louis XV pojapoeg, abielus austria keisrinna Marione Antoinette'iga. b) Riigis jäeti kõik hooletusse, raha läks õukonnale, riigikassa tühjenes. c) Jaques Turgot, majandusteadlane, rahanduse peakontrolör: · Kaotada maksu eelistused jm privileegid (II esimesel seisusel olid privileegid) · I/II seisuse vastuseisu tõttu, saadeti ta erru ja reformatsioonid tühistati. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil 1. Stuartite dünastia absolutismi aeg a) James I (1603-1625) · Mary Stuarti poeg, Elizabeth kasvatas teda. · Valitses absolutistlikult, ei arvestanud parlamendiga. · Müüs monopoolseid (ainu) õigusi kauplemiseks, mis tekitas pahameelt. · Parlamendile ei meeldinud tema välispoliitiline lähenemine põhivaenlasele Hispaaniale. b) Charles I (1625-1949) · Jätkas absolutismi, kuningavõim ei sõltu absolutismist/parlamendist ???
Pani aluse Prantsusmaa absolutismile. Richelieu laskis lammutada aadlike kindlused, keelas duellid. Tugevdas kuningavõimu. Intendandid-kohalik valitsemisorgan, kes kuuletus kuningale, pärast Louis XIII surma tõusis troonile 4a. Louis XIV(päikesekuningas). valitsejaks sai ta ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks tema armuke Jules Mazarin; Louis hakkas pärast Mazarini surma valitsema. absolutism. kõik keerles tema ümber-,,riik-see olen mina"; 7. Parlament ja Stuartite dünastia Inglismaal. Parlamendi ja kuninga vahel pinged; parlament peab enda õiguseks maksude määramist, kuningas tegutseb ilma parlamendi nõusolekuta, Parlament kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi, kuningas müüs monopoolseid õigusi raha eest, Õiguste Petitsioonis toonitati, et elanik ei pea maksma makse, mis pole kinnitatud Parlamendi poolt; Charles I saatis Parlamendi laiali; sõja jaoks sotlaste vastu oli tarvis raha - Charles I kutsus kokku parlamendi, mis peagi laiali
Revolutsioon on kuritegu. Jemalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt. ,,Leviathan" Locke Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu, ülistas Kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Isiklik vabadus. Liberalismi esiisa. Valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Preston Prestonis oli lahing 1648 augustis. Kodusõda oli. Cromwell võitis. Drogheda Cromwell vallutas Drogheda 1949. See on Iirimaal. Breda 1660 sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamine Inglimaal. Üldine amnestia, maaomandi muutuste säilitamine, ususallivus. Parlamendi taastamine. Tehti vist Charles II ja ohvitseride vahel. Henri IV (1594-1610) lõpetas ususõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel. Arendas majandust, majandusminister de Sully. 1598 Nantes'i edikt. 22 tapmiskatset +1 mõrv. 1593 hakkas katoliiklaseks. Hugenottide jaoks reetur, paljud katoliiklased ei usaldanud. Louis XIII (1610-1643) Muusikasõber ja tubli aednik
· Absolutism oli kriisis ja kokku tuli kutsuta taas generaalstaadid Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil Parlament 17.saj algul · 1265 kutsuti esimest korda kokku parlament · Koosnes kahest kojast: o Alamkoda mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi o Lordide koda millel olid ülemkoju funktsioonid · Parlamendi õiguste ümber puhkes võitlus · Inglise parlamentarismi areng on olnud eeskujuks tervele maailmale Parlament ja Stuartite dünastia · 1603 sai valitsejaks James I o Oli veendunud et ta on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest · Põhiküsimus oli maksudemääramine kuninga või parlamendi poolt · Majandusprobleemiks kujunes tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid · Parlament sekkus ka välispoliitikasse · 1625 kuningaks Charles I o Rõhutas, et kuningavõim ei sõltu parlamendist
Paarlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (kuningavõim ja anglikaani kirik) ja viigid (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuningliku omavolile), kellest hiljem kujunesid erakonnad. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Restauratsiooniajastu pani ka aluse parlamentarismi kindlustumisele. 1714.aastal tuli võimule saksa päritolu Hannoveri dünastia. Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal alamkojas. Stuartite võimuletulekust alanud Inglismaa ja sotimaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega. Siit on saanud Suurbritannia ametliku nime Ühendatud Kuningriik. 3. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine: Seitsmeaastane sõda 1756-1763: prantslased kaotasid oma kolooniad Põhja-Ameerikas brittidele. Põhjapoolsetes brittide kolooniates elasid farmerid, kes harisid ise põldu, käisid jahil, tegid sepatööd. Lõunapoolsetes kolooniates olid puuvilla- ja tubakaistandused.
· Louis XVI hukatakse 21. jaanuaril 1793 Ptk. 8: Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil Parlament kutsuti esimest korda Inglismaal kokku 1265. aastal ning oli sellest ajast olnud kindel osa Inglismaa valitsemises. Parlament koosnes Alamkojast (valiti) ja Lordide kojast ehk Ülemkojast. Võimul oli Elizabeth I, keelel lapsi polnud, ja seega sai võimule tema troonikonkurendi Mary Stuarti poeg, Soti kuningas James I nime all: · Alus Stuartite dünastiale · Soovis olla absolutistlik valitseja, ei meeldinud parlamendi võim · Parlament: määras makse, monopolide reguleerimine Võimule sai Charles I: · Parlamendi-vastane tegevus (nt kinnitamata maksude kogumine), väitis et kuningavõim ei sõltu parlamendist · Parlamendi poolt ,,Õiguste petitsioon", kus rõhutatakse, et rahvalt ei tohi koguda makse, mida parlament pole heaks kiitnud ning andma kinnitamata laene · 1629 saadeti parlament laiali
Aastast, mis puudutasid aadlike kindluste mahalõhkumist ja duellide keelamist. Sellega lakkas aadel olemast sõjaline seisus ning kadus senine aadli aumõiste. Generaalstaatide kokkutulemine 1614. Aastal seadis taas tulipunkti seisustevahelised probleemid, mis viisid Suure revolutsiooni puhkemiseni 1789. Venemaal lõppes 1613.aastal Romanovite dünastia troonile valimisega nn. segaduste aeg. Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast Stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Järgnenud Poola-Rootsi sõdades (1600-1629) vallutas Rootsi Liivimaa ja tõusis Euroopa suurriikide hulka. Eesti ajaloos lõppes 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga 1558. Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades mitte niivõrd kapitalismi algust , kui just uue
John Locke John Locke sündis 1632. aastal, kui Euroopas vältas Kolmekümneaastane sõda, muuhulgas nägi ta ka Suur-Britanniat kodusõja päevil, mis algas 1642. aastal. Tihtipeale nimetatakse teda liberalismi isaks, kuna tema mõtted elust, vabandusest, omandist ning muudest aspektidest moodustavad klassikalise liberalismi alustalad. Locke eluajal toimus Stuartite restauratsioon, Londoni suur tulekahju ja Londoni katkuepideemia. Ta kasvas puritaanlikus perekonnas Bristolis, Somersetis , mis oli üks rahvastatumaid ning rikkamaid maakondi ta kodumaal. Õppis prestiižses Westminsteri koolis, mis asus Londonis ning 1652. aastal siirdus edasiõppima Christ Church ülikooli, mis paiknes Oxfordis. 1666. aastal tutvus ning sai heaks tuttavaks Anthony Ashley Cooperiga, kellest sai hiljem Shaftesbury krahv. Sama krahviga aitas ta hiljem luua Carolina konstitutsiooni. Leidis, et inimesed on looduse poolt loodud vabade ja võrdse...
on kroon meile tulnud, ühe naisega kaob ta taas." Masendunud ja valitsemisest väsinud James V sureb mõni päev hiljem. Maria Stuart, olles vaevalt kuue aastane, pärib Sotimaa kuningriigi. Sotimaa lordid ja parunid polnud ustavad oma valitsejale. Nad ihkavad võimu ja raha, ning see vaesuses vaevlev riik polnud midagi muud kui võõraste võimude alaline verine mängukann. See, kes sõdis kuninga vastu ja protestantismi eest, sai oma palga Londonist, katoliikluse ja Stuartite eest, - vastavalt Pariisist, Madridist või Roomast; ikka oli prantslaste ja inglaste vaheline viimane otsustus alles küpsemataja seetõttu käis alaline võitlus. Vaevalt oli Londonisse jõudnud kaks teadet, et James V oli surnud ja et ta vastsündinud tütar sai Sotimaa pärijaks ning kuningannaks, kui Inglismaa kuningas Henry VIII otsustas kallihinnalise pruudi oma veel alaealisele pojale kosida. Leping moodustatud ja lordide poolt heaks
kõrgajale. Merkantilism- maj. poliitika, mis toetus kameralismile, arvates, et inimene on abitu ja riik peab teda aitama. Füsiokratism- oluliseks saavad kaubandus ja tööndus. Tähelepanu pöörata talupoegadele kui arvukamale tootjaskonnale. Maksustada maavaldus. 23. Riigis algas kodusõda (1642-1649) Inglismaal Rojalistid pooldasid kuningat. Parlement polnud ühtne, jaotusid 2 leeri. Sõjaväelisele diktatuurile järgnes Stuartite restauratsioon 1660.a Breda kokkuleppega. Õiguste Bill- põhiseaduslik alusdokument, parlamendi õigus kuningavõimu piirata. William III- allkirjastas õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. 24. USA 13 kolooniat võib pidada uueks ühiskonnaks, kuna üha enam tugevnes kalonistide kokkukuuluvustunne, hakkas kujunema ameerika rahvus. 4. juulil 1776.a. avaldatud Iseseisvusdeklaratsioon oli koostatud Jeffersoni poolt
Et parlamendi volituste tähtaega polnud määratud, ei olnud seda võimalik laiali saata ja see läks ajalukku kui Pikk parlament. 1649 jaanuaris hukati Charles I ning sama aasta mais kuulutati välja vabariik. Täidesaatva võimu organina loodi riiginõukogu. Sellega veel täidesaatvat ja seadusandlikku võimu ei lahutatud. Paljud ühiskonnakihid polnud parlamendi tööga rahul ja Cromwell saatis parlamendisaadikud 1653.aastal laiali. 1660 sõlmiti Breda kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks ja sellega ka parlamendi vaba kogunemine. 1679 Isikuvabaduste akt, inimest tohtis vahistada vaid kohtuniku kirjalikul loal. 1689 õiguste bill. Parlamentarismi teke. Reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel. 1) kuningas ei saa peatada seaduste toimet. 2) parlament koguneb regulaarselt. 3) maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi. Võeti vastu veel ususallivuse akt, mis pidi lõpetama usutülid. Inglise kodusõda 1642-1649
Tema võimsust tõestas ka hiilgav õukonnaelu. Tema soovil asuti elama Versailles'i lossi ning sinna kutsuti palju teenreid, kes said vähese töö eest palju palka. Õukonnaelu keskpunktis oli Louis XIV ise, keda hakati selle järgi kutsuma Päikesekuningaks. 2.PARLAMENTARISM INGLISMAAL Inglise kodusõja põhjused, millal toimus, millist rolli mängisid kodusõjaga seoses Charles I ja Oliver Cromwell, kuidas kodusõda lõppes, kuidas valitseti Inglismaad pärast kodusõda, mis on Stuartite restauratsioon, mis on "Õiguste deklaratsioon" ja kuidas valitseti Inglismaad selle järgi (sh mõiste parlamentaarne monarhia). Sotimaal toimunud mäss algatas tüli kuninga ja parlamendi vahel. Lõpuks lõhestas see Inglismaa kahte leeri: kuningat toetavad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad ning parlamenti toetavad kaupmehed. Kodusõda toimus 1642-1651 aastal ja lõppes Inglismaa vabariigiks kuulutamisega. Charles I oli kodusõja ajal Inglismaa kuningas
Absoluutse monarhia eesmärgiks on tavaliselt peetud riigi ja ühiskonnaelu harmoneerimist ning ühiskondliku heaolu saavutamist, samuti võimalikult tõhusa valitsemissüsteemi loomist. Absolutistlik valitsemisviis- taolise valitsemisviisi mõtteks oli siseriiklik poliitiline integratsioon ja tulemuseks riigiloome kõrgperiood Euroopa ajaloos. Absolutistliku valitsemiskorra põhimõtteks oli, et riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Inglismaa: Stuartite dünastia algus:Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
