UUS AJA EKSAM 1 OSA (0)

Sissejuhatus.

• Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Ta pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 1500-1800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega .
  
• Kesk- ja uusaja piir nõukogude ajalookirjutistes: Nõukogude ajalookirjutis nihutas Kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega aastal 1640.
  
• Sattelzeit : Reinhart Koselleck, kes on kuulsaim ajaloolane, on kasutanud terminit Sattelzeit, mis on periood 1750-1850.
  
• Michael Mitterauer Euroopa kiireima arengu põhjustest: Võrdleb Euroopa, Hiina ja Islami ühiskondi. Leiab, et arengu erinevuse tekitas rukki ja kaera kasvatamine Euroopas, sest see nõuab suuremaid uuendusi kui näiteks riisi kasvatamine.
  
• Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal: Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust loodesse, eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Põhja-Euroopas kiirem areng. Ida ja Lääne piiri eristati Elbe jõe juurest.
  
• Ida-Euroopa arengu erijooned ning Lääne-Euroopast mahajäämuse põhjused: Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama läänt ja ida; kui läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida-Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, kehvade liiklemisolude ja vähem intensiivsee maakasutuse tõttu Lääne-Euroopast nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt vähem arenenuks. Samuti seisuslikud struktuurid on idas tugevamad kui läänes.
  
• Venemaa ja türgi kui ’’ arengupeetusega ’’ riigid: Hakati kõnelema ühistest väärtustest ning kutsuti rahvaid ühinema nende kaitseks. Eriti hoogustusid üleskutsed Türgi ekspansiooni elavnedes 16. sajandi esimesel ning 17. sajandi teisel poolel. Õhtumaa määrati roomakatoliku usu ja sellest eraldunud protestantlike aladega, vastandades sellele hommikumaad- kreekakatoliku usu alad, mis varauusaja alguses olid valdavalt läinud Moskva suurvürstiriigi ning islamiusulise Türgi kontrolli alla. Mõlemad riigid olid eurooplaste jaoks despootlikud ja euroopalikele tavadele võõrad. Nad olid europalikest mõtetest kaugel, ei olnud renessansi ega reformatsiooni, valgustust. Nad olid nn arengupeetusega riigid. Venelaste arust liikus võim hoopis läänest itta , pidasid Moskvat kui Kolmas Rooma.
  
• Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas: Integratsioon( klambrid tugevad) ja regionaliseerumine (Euroopat ühendavad klambrid lõdvenevad). Varauusajal domineerib regionaliseerumine- õhtumaine ühtne kirik kaob, erinevad usuvoolud , islami levik Euroopas, rahvusriikide kujunemine, mis paneb aluse Euroopa rahvuslikkusele mitmekesisusele. Euroopa pole kunagi olnud nii tähtis kui varauusajal ja maailmajalugu pole kunagi olnud nii Euroopa keskne.
  

Rahvastik .

• Euroopa ja kogu maailma rahvaarv, selle dünaamika varauusajal: Varauusaja alguses (1500) elas Euroopas ligikaudu 80-85 miljonit inimest. Aastaks 1600 ulatus rahvaarv 100-110 miljonini ning 1800. aastaks 185-190 miljonini. Kogu maailmas oli 1500. aastal rahvaarvuks 400 miljonit ning 1800. aastaks juba 900 miljonit.
  
• Demograafiline stagnatsioon , selle põhjused: 17. sajandil oli Euroopa demograafilises arengus seisakuaeg, mil rahvaarv kasvas kolm protsenti. Rahvaarvu kasvu pidurdasid nii sõjad, näljahädad kui ka suuremad viimased katkupuhangud.
  
• Thomas Robert Malthus rahvastiku kasvu tagajärgedest: väitis, et ees ootab näljahäda. Rahvastik suureneb, kuid toiduainete kasv jääb napiks.
  
• Suurima rahvaarvuga riigid: Suurimaks rahvaarvuga riigiks kogu läbi varauusaja oli Prantsusmaa, kus elas 35 miljonit elanikku. Varauusaja lõpuks jõudis Prantsusmaa kannule ka Venemaa. Hiina ja India kõrval oli Euroopa üks maailma tihedamini asustatud alasid, kuid rahvastik jaotus väga ebaühtlaselt. Tihedamini olid asustatud Madalmaade mereäärsed provintsid, Prantsusmaa (eriti Pariisi nõgu), Reinimaa, Po jõe tasandik ning Kampaania( Napoli ümbrus) Itaalias. Põhja- ja Ida-Euroopa oli asustatud väga hõredalt. Hollandi ainus varauusaja lõpus, kus linnades on rahvast rohkem kui maal.
  
• Linnastunumad piirkonnad ja suuremad linnad: 1600. aastal oli Euroopas seitse linna, kus elanikke rohkem kui sada tuhat : London ja Pariis (kaks sada tuhat), Napoli (150 tuhat), Palermo, Firenze , Veneetsia ja Moskva =100tuhat. Istanbulis 400tuhat. Varauusaja lõpuks jõudis Londoni elanike arv peaaegu miljonini. Pariisis elas 18. sajandi lõpul 650tuhat, Viinis ja Peterburis 220tuhat, Berliinis ja Varssavis 150tuhat.
  

1500. aastal Itaalias ja Madalmaades 15-30% inimesi elad linnades, 1800. aastal Hollandis üle 50% inimestest elab linnades. Inglismaa 33%, Prantsusmaal 23%, Venemaal nt. 4%.

• Ilmastiku muutumine: Varauusaeg algas soodsa kliimaga, mis püsis 16. sajandini. Näiteks Šotimaal kasvatati viinamarju ja Gröönimaa saab oma nime Roheline maa. Peale seda hakkas kliima järk jahenemine, mida on tuntud ka kui nn. väike jääaeg. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded jäid endiselt külmaks. Alles sajandi keskpaigas muutsid ka talved soojemaks, mis väljendusid jääkatte taandumisena Läänemere lõuna- ja keskosast. Vähenes viljaikaldustest põhjustatud suremus .
  
• ’’Väike jääaeg’’: 1560ndatel algas järsk kliima jahenemine, mis kestis 17. sajandi lõpuni. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaani purset, mille tagajärjel vähenes maale jõudva päikesekiirguse hulk. Laienesid alpi liustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel allapoole. Näiteks Bodeni järv jäätus neljal talvel. Kõige külmem oligi 17. sajandi viimane aastakümme, mida iseloomustab liigniiskusest tingitud ikaldused Lääne-Euroopas. Teise poolde jäi kogu Põhja-Euroopa, sh Eesti, suur näljaaeg.
  
• Demograafilised lained-
  
• Looduskatastroofid: Rohkelt ohvreid nõudsid varauusaja Euroopas üleujutused. Eriti laastavad olid need Põhjamere rannikualadel, tuues kaasa kümneid tuhandeid ohvreid. Suurimaks katastroofiks oli Lissaboni maavärin 1755 . aastal, kus hukkus ligi kakssada tuhat inimest, sellele järgnes ka tsunami. Maavärina lained ulatusid Hispaaniasse Andaluusiasse ja Põhja-Aafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis täielikult.
  
• Laastavamad sõjad: Laastavaimaks oli Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618-1648), kus hukkus palju tsiviilelanikke. Ohvriterohke oli ka Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710. aastal. Seitsemaastases sõjas (1756- 1763 ) kaotas Preisimaa 10% rahvastikust.
  
• Keskmine eluiga meestel ja naistel: Keskmine eluiga Prantsusmaal oli 30 ja Inglismaal 35. Keskmise eluea näitaja viis alla eelkõige laste kõrge suremus. Suur osa suri juba sünnitusel, kolmandik enne 5 aastaks saamist, täiskasvanuks said vaid pooled sündinutest. 15 aastase keskmise eluea prognoos oli 16. sajandil 57 ja naistel 38. 18. sajandi keskpaigast oli 15 aastaste keskmise eluea prognoos naistel 50 aastat, jäädes meestel endiselt samale tasemele .
  
• Sündivust ja surevust mõjutavad tegurid: Sündivus oli varauusajal pigem kesine. Paljud naised surid sünnitusel, sünnitusabi paranes , siis tõusis ka keskmise eluea prognoos. Suur osa inimese elu sõltus ka ilmastikust. Erakordsed kliimamuutused tõid kaasa näljahädad ja taudid, need omakorda mässud ja sõjad. Halvad hügieenitingimused linnades. Sünnitusel suremine oli varauusajal peamine naiste surmapõhjus. Kui vastsündinud oli vales asendis, siis oli ta absoluutselt surmale määratud, arvatavasti koos emaga. Keisrilõige tuli kasutusele alles 18. sajandi lõpul, peamiselt selleks, et päästa last surnud emast.
  
• Ohtlikumad nakkushaigused: Suremus epideemiatesse püsis varauusajal endiselt kõrgel. Laastavaimaks oli katk: 1665. a suri Londonis sada tuhat inimest; Lääne-Euroopas 1720-21 90 tuhat inimest. Lisaks katkule tõid surma ka rõuged, düsenteeria, tüüfus. Universaal ravimiks aadri laskmine.
  
• Vaktsineerimine : 18. sajandil alustati rõugete kaitsepookimisega, mis oluliselt pidurdas selle nakkushaiguse levikut.
  
• Katoliku ja protestantliku kiriku erinev suhtumine abiellu: Katoliiklus kirikus on abielu üks sakramentidest. Reformatsiooni ajal protsestantlikus kirikus abielu ei kuulu enam sakramenti, aga muutub tungivalt soovitatavaks. Katolik kirik ei tunnistanud abielu lahutusi ning protestantlikus kirikus esines neid haruharva. Katolikus kirikus askees ülimalt soovitatav. Luterlikus maailmas 15-30 aastat vanusevahet ei tohi olla ja kaks korda nädalas luterlik norm, katoliiklikus maailmas on tavaline, et mees on 20-30. aastat vanem. Kirik äärmuslikku kasinust ei toeta. 18. sajandi teisel poolel katoliku kiriku lahutavus satub pilkude alla, sest tekib arusaam, et see on kokkulepe, mida võib tühistada.
  
• Arusaama erinevus vallalise ja abielunaise seksuaalsusest: Naisi on ühiskonnas rohkem ning tänu sellele palju vallalisi. Abielus on naisel passiivne ja häbelik roll, luterlik arusaam seksuaalsuse lämmatamisest. 18. sajandi lõpuks kaotab naine igasuguse seksuaalsuse. Vallalised naised peamiselt bordellides?, Vallaline naine on lõbujanuline, täitmatu ja äärmine oht mehele.
  
• Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa abielumudelid: kuni 18. sajandini püsis Euroopas abielumudel, mis seadis abielu sõlmimisel esiplaanile pragmaatilised kaalutlused ning abiellujate vanemate tahe. 18. sajandi aasta lõpuks hakkas kujunema uus kodanlik perekonnamudel, abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust. Läänes: abiellutakse suhteliselt hilja (20-25) ja tänu sellele naine ei jõua sünnitada üle 4-5 lapse, mis hoiab sündivust madalal. Mehel peab olema iseseisev elatus allikas ja suutma peret ülal hoida. Ei ela koos rohkem kui kaks põlvkonda. Idas: abiellutakse nooremalt , naised u. 16. aastaselt. Rohkem kogukondlikus, suured pered, kus kolm põlvkonda ühe katuse all. Abielu keskmine kestvus 10-15 aastat, sest üks abielu pooltest sureb .
  
• Abielueelse seksuaalsuse piiramine: Kihlus võis olla ka ilma seksuaalvahekorrata. Kui kirik käsitles enne abiellumist eostatud, kuid pärast abiellumist sündinud last seaduslikuna ning abielus sündinuna, siis linnades tõi see kaasa gildist väljaheitmise.
  
• Keelatud seksuaalpraktikad: Prostitutsioon, abielurikkumine , verepilastus, enesepilastus, loomapilastus, anaal - ja oraalvahekorrad, homoseksuaalsus .
  
• Seksuaalsete tabude kasv: Varauusajale oli iseloomulik seksuaalsete tabude lisandumine. Kui veel 16. sajandil kõneldi kõigest seksuaalsusega vabalt, siis 18. sajandil oli tegemist juba tabuteemaga. See ei tähendanud, et 16. sajandil oleksid seksuaalsuhted oluliselt vabamad olnud, sest ühiskonna kontroll eraelu üle oli väga tugev. 18. saj keskpaigas tüüpiline keha häbenemine, keelati segasaunad. Nt. Viktoriaanliku ajastu mees ei näinud enda naist kunagi alasti.
  

Seisuslik korraldus

• Aadli osakaal ühiskonnas, mõõga- ja mantliaadel: Prantsusmaal, nagu Euroopas keskmiselt, moodustas aadel ligikaudu ühe protsendi rahvastikust, siis Hispaania aadelkonda kuulus 5-8% ja Poolas koguni 8-10% (poola aadlikel ei olnud osadel isegi maad ning käisid ringi puumõõkadega). Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes, tihti võisid olla ka talupojad rikkamad. Šveitsis ja Madalmaade põhjaprovintsides 0%. Varauusajal hakkas aadel rohkem majandama oma maaga või ettevõtlusega, astuti tsiviilteenistusse, tema rikkus tuli rohkem maast kui sõjakäikudest. Prantsusmaal eristati sünnipärast mõõga-aadlit ning riigiteenistusse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud või tõstetud mantliaadlit.
  
• Muutused aadlimentaliteedis: Inglismaa gentry vs Hispaania hidalgos --- Enam rohkem suurenes majanduslik kihistumine. Hispaanias aadlinimi hidagolos varandus oli väike või lausa olematu. Polnud sünnis millegagi tegeleda, seda toetas nii religioossus kui seisuslik mentaliteet, mis ei luba tegeleda millegi kodanlikuga. See suhtumine tõi kaasa vaesuse. Inglismaal esile tõusnud uusaadel ehk gentry kohanes uute nõudmistega kiiresti ning sekkus agaralt majandustegevusse. Lõhe aadli ja kodanluse vahel oli Inglismaal tunduvalt väiksem kui Mandri-Euroopas.
  
• Teenistusastmete tabel Venemaa aadliühiskonna kujundajana: Välismaalastest ohvitserid asendati järk-järgult vene aadlikega. Nende väljaõppeks loodi navigatsiooni- ja suurtükiväekoole. 1722. aastal seati Venemaal sisse teenistusastmete (rangide) tabel mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku positsiooni ühiskonnas. Kogu teenistushierarhia jagati neljateistkümneks astmeks. Sätestatud teenistushierarhia suurendas märkimisväärselt Vene ühiskonna sotsiaalset mobiilsust ning laiendas aadliseisust.
  
• Kolmas seisus varauusajal: Vaimulik, aadel ja kolmas seisus, kes tegi tööd. Lisaks kolmele klassikalisele seisusele kujunesid varauusajal suurte ühiskonnagruppidena ametnikud ja sõjaväelased.
  
• Das ganze Haus
  

Majandus

• Hindade revolutsioon , selle põhjused ja tagajärjed: Idakaubanduse koondumine eurooplaste kätte vähendas väärismetallide väljavedu. Kujunes olukord, kus hõbeda ja kulla väärtus kahanes, tuues kaasa hindade revolutsiooni. 16. sajandil kallinesid hinnad 5-6 korda. Enim just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Hindade tõus tabas valusalt linnaelanikke , palgatöölisi. Aadlil vähenesid maarendist saadav tulu. Talupoegadele tuli rev. kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlbustumise tõttu. Samuti põhjuseks maadeavastused , mille tõttu paikenevad ümber kaubateed ja tekib koloniaalmajandus.
  
• Teravilja hinna muutumine varauusajal- tõi kaasa probleeme üleüldiselt. Selle tõusuga kaotasid kõige rohkem palgatöölised, sest nemad peavad seda ostma, aga nende palk ei tõuse.
  
• Teravilja saagikuse regionaalne erinevus, selle põhjused: Venemaal 1:2, Saksamaa 1:4, Inglismaa 1:10 – külvatud ja lõigatud vilja vahekord . Lääne-Euroopas arenes põllumajandus intensiivsel teel, Ida-Euroopas see vastu ekstensiivses suunas. Keskmine saagikus kasvas idast lääne suunas.
  
• Muutused toitumises- põhitoiduks jäid teraviljatoidud (sh pudrud , koogid, leivad ). Varauusaja lõpuks vähenes liha tarbimine ligi seitse korda. Suurenes kala tarbimine. Kartuli tulek Euroopasse 18. sajandil. Suhkru tarbimine, mis esialgu oli väga kallis ja lihtrahvale kättesaamatu. Koloniaalkaubanduse areng muutis vürtsid eurooplastele varasemast märksa kättesaadavamaks. Aed- ja puuvilju peeti ebatervislikuks, õunad ja pirnid tehakse siidriks.
  
• Tee ja kohv: Kohv tuli Euroopasse Etioopiast (16.saj) ja tee tuli Aasiast (1660), mis oli algselt seega kolm korda kallim kui kohv. Kohvi ja tee joomine tõi kaasa ka kohvikuid ja teemajad.
  
• Agraarkorraldus mandri-Euroopas: põhimiku- ja mõisahärrad—Tüüpiline põhimikuhärrus oli Prantsusmaal. Valdav osa maast kuulus kirikule, aadlile või jõukale kodanlusele, kes rentis selle talurahvale. Renditalupojad said maa kasutusõiguse, mis võis olla tähtajaline, eluaegne või ka päritav. Maakasutusõiguse eest maksid talupojad raharenti. 15. saj lõpuks pärisorjuslik sõltuvus kadunud.
  

Mõisahärrus oli Elbe-Saale joonest ida pool. Turunõudluse kasv läänes, mis sundis mõisamajandite loomist. Varustamaks mõisaid hädavajaliku tööjõuga, muudeti talupojad sunnimaiseks. Tegemist oli teorendile rajatud mõisa suurmajapidamisega. Tugevnes talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust: aadli kätte koondus kohtu-ja politseivõim nende üle, laostas talumajapidamisi või jättis need virelusse, kus turustavad ülejäägid puudusid. Venemaal kõige rängem, talupoega võidi võõrandada ka maast lahutamata.

• Pärisorjuse püsimajäämise põhjused Ida-Euroopas ja esimesed sammud selle kaotamiseks: Pärisorjust ei kaotatud, sest arvati, et talupoeg ei saaks üksi hakkama. Arvatakse, et nad ei suuda enda eest hoolitseda. Seda tõestab see, et kui tuli aeg talude pärisostmiseks, siis paljud ei tahtnud seda teha. Füsiokraatlike ideede mõjul hakati talupoegadele rohkem tähelepanu pöörama. Esimeseks piirkonnaks kus kaotatakse pärisorjus on Böömi- ja Määrimaa ning Kaliitsa. Austrias lõppes pärisorjus Joseph II reformidega. Ida-Euroopas püsisid pärisorjuslikud suhted 19. sajandi alguseni, Venemaal kaotati see alles 1861. aastal.
  
• Kaubateede ümberpaiknemine: Uued kaubateed koondusid Atlandi ookeani ranniku sadamatesse: Lissaboni ja Sevillasse, hiljem ka Amsterdami, jättes tagaplaanile seni domineerinud Vahemere-äärsed linnad ning üle Alpide kulgevad kaubateed. Sisekaubanduses muutuvad oluliseks jõed ja kanalid. Louis XIV rajas 40km pikkuse lõunakanali, mis läbi Edela-Prantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi Ookeaniga.
  
• Koloniaalkaubandus : Kolooniatest oli import suur, kuid eksport väike. Euroopast eksporditi kaupa Aafrikasse, sealt võeti peale neegerorjad, kes viidi Ameerikasse, kuna seal oli vaja tööjõudu ning siis Ameerikast kaupadega tagasi Euroopasse, nn. kolmnurkkaubandus. Lääne- ja Ida-India kaubakompaniid loodi, et saaks kaubelda Euroopa ja India/ Aasia vahel. Ühelt poolt pakkus see kiire rikastumise võimalust, kuid samas võis kaupmees kaotada kogu oma vara ja lõpetada täielikus vaesues. Nt. Indias maksis kaneeli nael üheksa, Inglismaal aga juba 72 penni.
  
• Töönduse areng: Püsis edasi tsunftikorraldus. Suurkaupmehed varustasid linna või küla töömeistreid toorainega ning ostes ettemääratud hindadega nende toodangut. Paljud käsitöölised muutusid seeläbi palgatöölisteks. Suurettevõtjate vahendustegevus suurendas töönduse seotust üleeuroopalise turuga ning oli eelduseks industrialiseerimisele. Rakendati traditsioonilisi energiaallikaid.
  
• Manufaktuurid kui tööstusliku arengu tupiktee: Rajati nii riigi kui ka eraettevõttel, mille teke jääb 17. sajandisse. Ebaprofessionaalne tööjõud, algeline tööjaotus ning riiklikud privileegid , mis nõrgendasid seotust turuga, ei suutnud manufaktuurid toota kvaliteetselt võrreldes tsunftitootmisega. Samuti puudus töölistel otsene vastutus. Manufaktuuritööndus käis alla.
  
• Peamised energiaallikad : 16. sajandil võeti kasutusele pealtvoolu vesiratas . Õpiti ehitama tuuleveskeid. 17. sajandil puusüsi asendati kivisöega Inglismaal.
  
• Tehisenergia kasutuselevõtt: Võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui leiutati aurumasin . Esialgse rakendusena kasutati arumasinat kaevandustest vee väljapumpamisel. Pärast James Watti uuendust, leidis aurumasin universaalse rakenduse .
  
• Merkantilistliku majanduspoliitka põhijooned, selle erinevus turumajandusest : Riik hakkas üha rohkem sekkuma majandusellu. Põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan . Kehtestati tollid , millega piirati tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ning sisse- ja väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult kaotati sisetollid, tee- ja sillamaksud, rajati kanaleid ja maanteesid, et luua ühtset majandusruumi. Soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskohta.
  

Euroopa kesk- ja uusaja piiril

• Territoriaalriikide kujunemine- Varauusajal muutusid keskaegsed isikupõhised riigid institutsioneeritud riikideks. Tänu rahvusriikide loomisele tugevneb kuningavõim seisuste esinduse ja kiriku arvelt. Valitseja omab tähelepanu riikluse kandjana, aga tema kõrval on palju võimuinstitutsioone. Valitsemine bürokratiseerub järk-järgult, mis puudutab kõigepealt maksu- ja sõjaväekorraldust.
  
• Hispaania ühisriigi kujunemine Pürenee poolsaarel- Fernando II ja Isabeli ajal Kastiilia ja Aragoni liitimisel kujunenud Hispaania ühisriik. 1) portugal ja Kastiilia moodustasid selle keskosa 2) ida pool asus Aragon 3) lisaks Granada , mis oli 1492. aastani mauride riik 4) Navarra , mille valitsejad saavad Prantsusmaa valitsejateks 5) Lisaks Andorra, mis kuulub pigem Hispaania poolele.
  
• Rootsi lahkulöömine Kalmari unioonist- Stockholmi veresauna nime all ajalukku läinud repressioonid vallandasid Rootis ülestõusu, mille juhiks sai noor aadlik Gustav Vasa. 1523. aastal valis riigipäev ta kuningaks, taastades Rootsi suveräänsuse. Kalmari unioon oli sellega lõppenud. Christian II tagandati Rootsi troonilt ning kaotas ka Taani trooni.
  
• Stockholmi veresaun - Christian II, kes oli Taani kuningas juhtis Kalmari uniooni . Lõpetamaks rootslaste püüdlusi Taani ülemvõimu alt vabanemiseks, nõudis kuningas, et ta Stockholmis kuningaks kroonitaks ning vahistas sellele järgnenud pidusöögil kogu Rootsi aadliladviku, kellest sadakond hukati.
  
• Gustav I Vasa ja Vasaloppet- Vasaloppet on maailma suurim suusamaraton, mis toimub Rootsis. Nimi tuleb Rootsi kuninga Gustav I Vasa kuulsast suuskadel põgenemisest 1521. Gustav kutsus Dalarna talumehi Taani kuninga Christian II vastu. Gustavil polnud aadlikest liitlasi, sest need olid hirmunud või tapetud . Talupojad polnud vastuhakust kuigivõrd vaimustatud ning Gustav asus Norra, et pakku minna. Vahepeal muutsid talupojad meelt, sest Christian II alustas kroonimisjärgset ringreisi ning kohtles talupoegi karmilt. Puhkes mäss ning dalarnalased hakata kuninga vastu tegutsema ning saatsid saadikud Gustavit tagasi kutsuma. Need ajasid Gustavit suuskadel taga ligi 82 kilomeetrit.
  
• Kuningavõim ja seisuste esindused Hispaanias, Prantsusmaal ja Inglismaal- 1) Hispaania- Kastiilias ja Aragonis on seisuste esindus cortes , aga selle olemus on erinev: Kastiilias on see kuninga kontrolli all ja koosnes linnade esindajatest, kes toetasid kuningavõimu ja vaimulikkond jäi kõrvale; Aragonis polnud aga kuningal õigõiusi ei makse ega seadusi ilma cortes’i nõusolekuta vastu võtta. Ühinemisel oli eesmärgiks Aragoni cortes rohkem allutada kuningavõimule, mis ka tasapisi toimub. 2) Prantsusmaa- käivad koos Generaalstaadid koos kuni 1640. aastani ja ei piira kuninga võimu. Oluline on 1497. aastal kuninga ediktile ilmuv märkus- ’’selline on meie tahtmine’’, st kuningas ei pea põhjendama edikte toetudes seisustele. Tegu on sammudega absolutismi suunas. 3)Inglismaa- seisuste esindus parlament ning oli väga tähtis. Parlamendil oli palju võimu ja seal oli ülekaalus uusaadel, kes on pigem kuningavõimu toetav . Parlament jääb seisuseesindusena alles, aga avaliku konfrontatsiooni parlamendi ja kuninga vahel ei teki 16. saj.
  
• Kuningavõimu rivaliteet paavstivõimuga- Varauusajal on kuningavõim kasvamas rivaliteedis Roomaga ja võtab endale palju õigusi, mis keskajal kuulusid ainult paavstile. 1493 . aastal kuuluvad paavsti bullad avalikustamisele ainult Hispaania kuninga nõusolekul. 1516 . a annab Bologna konkordaat Prantsusmaa kuningatele õiguse kõrgemad vaimulikud ise ametisse nimetada. Nt. Henry VIII astus paavsti vastu, keeldumaks maksma makse paavsti kuuriale. Reformatsiooni käigus kaob protestantlikes riikides üldse side paavstiga ja ei tunnistata tema ilmalikku võimu.
  
• Bologna konkordaat- Andis Prantsuse kuningale võimu nimetada piiskoppe võimule ilma paavsti nõusolekuta. See eest Inglismaal ja Rootsis võttis kuningas üldse paavsti võimu üle.
  
• Ilmalikud ja vaimulikud kuurvürstkonnad Saksamaal- Vaimulikud: Mainzi, Köln, Trieri. Ilmalikud: Baieri, Pflatz
  
• Maximilian I reformid keisrivõimu tugevdamiseks, nende tulemused- Esimene, kes proovis keisrivõimu tugevdama hakata. Alustab Riigipäeva toetusel reforme, et Saksamaa killustatust vähendada. Vürstide omavahelise tülide lõpetamiseks asutas keiser õukohtu, mis alguses sai küll pilaaluseks, aga sellegipoolest aitas kaasa varauusaegse õiguskorralduse arengule, sh Rooma õiguse retseptsioonile. Tähelepanuväärne oli õuekohtu asukoha lahutamine keisri residentsist. Lisaks Wormsi riigipäevalt sai küll nõusoleku kogu keisririiki hõlmava üldise maksu kehtestamiseks, kuid selleni ei jõutudki haldusprobleemide tõttu.
  
• Habsburgide pärusvalduste kasv varauusaja alguses- Pärusvalduseks oli Austria hertsogkond. Maximiliai abielu Burgundia Mariaga > Burgundia. Maximiliani poeg Philippe Ilus abiellis Hispaania pärijanna Juanaga ning nende poeg Karl päris nii Hispaania kui Burgundia. Sündides kohe ka Madalmaad. Karl noorem vend abiellus Ungari ja böömi kuninga õega > Ungari ja Böömi kroon.
  
• Senlis’ leping: Prantsusmaa vallandatud Burgundia pärilussõda lõppes 1493. aastal sõlmitud Senlis’ lepinguga, mille alusel Burgundia jagati. Prantslastele langesid Ülemmaadest Saone’i jõest läände jäävad alad ning Madalmaadest Pikardia. Habsburgidele jäid peaaegu tervikuna Madalmaad ning Ülemmaadest moodustunud Burgundia vabakrahvkond.
  
• Habsburgide ja Prantsusmaa vastasseisu kujunemine- Tänu sellele, et Habsburgid laiendasid oma pärusvaldusi abiellumiste teel, algas Burgundia pärilussõjast kaks ja pool sajandit kestnud vastasseis Habsburgide ja Prantsusmaa vahel. Habsburgid sai pärilussõja tulemusena Senlis lepinguga peaaegu tervikuna Madalmaad ning Ülemmaadest moodustunud Burgundia vabakrahvkonna. Pärast seda kui Karl pretendeeris Saksa-Rooma keisri troonile, oli Prantsusmaa nii põhjast, idast kui ka lõunast ümbritsetud Habsburgide võimu alla kuuluvatest maadest .
  

• Keiser Karl V sugupuu, tema võimulesaamine ning valitsemisaja peamised probleemid- Pärast seda kui tema vanaisa Maximilian I suri, pretendeeris 1519. aastal Karl Saksa-Rooma keisri troonile. Soodsatele eeldustele, kujunes siiski tema valitsusaeg komplitseerituks. Saksamaa ühendamist takistas puhkenud reformatsioon , mis lõhestas riigi nii poliitiliselt kui ka usulisel pinnal. Rivaliteet vürstidega, kes tegutsesid keisrivõimu tugevnemise vastu. Toetades küll katoliku usku, siis siiski rivaalitses ta ka paavstivõimuga, mis takistas katoliku ühisleeri loomist Euroopas, sh ka Itaalia sõjad. Augsburgi usurahu 1555 . aastal nõrgendas veelgi keisrivõimu. Allakäik tabas ka Saksamaa majandust- hansakaubandus varises kokku, Vahemerel võimutsesid türklased. Tema vend Ferdinand I oli järgmine keiser.
  
• Türgi ekspansioon : Viini piiramised – 1529. aasta Septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani kestnud Viini piiramine hoidis kogu Euroopat ärevil, et türklasi tagasi tõrjuda, kutsus Luther ka protestante üles keisrile appi minema. Ebaõnnestumine Viini all peatas türklaste edasitungi Euroopas. 1683 türgi väed piirasid taas Viini. Appi tuli Poola kuningas Jan Sobieski, kes lõi türklasi Viini väravate all väega. Viini piiramine kujunes Türgi ekspansiooni pöördepunktiks Euroopas. Algas türklaste väljatõrjumine, mida juhtis Austria. Suures Türgi sõjas vallutati tagasi Ungari, mis koos Transilvaaniaga läks Austria võimu alla. Lisaks nihutati Türgi valduste piir Balkanil taas Doonaule.
  
• Türgi vasallriigid varauusaegses Euroopas: Transilvaania, Valahhia ja Moldova.
  
• Ungari poliitiline kuuluvus varauusajal: Türgi lõi Ungarit Mochacsi lahingus, kus kaotas elu Ungari kuningas Lajos II. Kaotus türklastele lõhestas Ungari mitmeks sajandiks . 1541. aastal jagati Ungari kolmeks. Suurem osa Ungarist allutati Türgile, lääne ja põhja osa läks Habsburgide võimu alla ning idapoolsetest aladest moodustati Transilvaania vürstiriik, mis kuulus autonoomse osana Türgi vasallsõltuvusse. Ungarlaste ja türklaste vastasseis jätkus ka edaspidi. Suures Türgi sõjas vallutati türklastel tagasi Ungari, mis koos Transilvaaniaga läks Austria võimu alla. Ungaril oli laastav ülemvõim Slovakkia üle ning Transilvaanias Ungari keskus.
  
• Itaalia sõdade põhjused ja peamised osalevad riigid: Rohkem kui pool sajandit kestnud Itaalia sõjad vallandas Milano hertsog Ludovico Sforza, kes lootis laiendada võimu Itaalias Prantsuse kuninga Charles VIII abiga, kes omakorda pretendeeris Lõuna-Itaaliale (Napolile). Charles VIII õnnestus poole aastaga vallutada peaaegu kogu Itaalia. 1495. aastal moodustasid paavst , keiser, Hispaania kuningapaar, Veneetsia doodž ning Milano hertsog Püha Liiga ning Charles VIII oli sunnitud oma väed Itaaliast tagasi tooma . Sõdade Lõppmäng toimus Hispaania kuninga Felipe II ja Prantsusmaa kuninga Henri II vahel. 1559 . aastal sõlmitud Cateau-Cambresis rahu lõpetas Itaalia sõjad. Kumbki ei saanud oma tahtmist: Habsburgidel jäi universaalmonarhia loomata ning prantslastel ei õnnestunud end Habsburgide haardest vabastada. Itaalia jäi Hispaania Habsburgide mõju alla. Sõltumatuse säilitasid, Savoia , Veneetsia ning Kirikuriik .
  
• Sacco di Roma : Prantsuse kuningas Francois I tühistas paavst Clemens VII toetusel rahu ning alustas uut sõda Habsburgide vastu, kes oli Pavia lahingus 1525 . aastal vangistatud keisri poolt. Kättemaksuks rüüstas keisri protestantidest koosnev sõjavägi Roomat 1527. aastal. Hävitustöös hukkus üle 30 tuhande inimese. Palgasõdurite pealik riietus paavstiks, käskides roomlastel enda jalgu suudelda . Nunnad tiriti bordellidesse ning alles katku puhkemine sundis sakslasi Roomast lahkuma.
  
• Prantsusmaa koostöö paavsti ja Türgiga: Francois I tegi koostööd türklastega, pakkudes nende laevastikule talvitumiseks peavarju Touloni sadamas. Õhtumaa jaoks skandaalsena tundunud liitlassuhte muutis veelgi pikantsemaks asjaolu, et prantslasi Habsburgide vastu toetav paavst ja sultan olid ühes leeris.
  
• Šveits Itaalia sõdades: Prantsusmaa kuningas Francois I alustas sõjakäiku Milano alla, ent šveitslased olid ligipääsetavad kurud blokeerinud. 1515 . aastal Milano lähistel toimunud Marigano lahingus lõid prantslased Šveitsi palgasõdurite väe puruks ning tapeti 14 šveitslast. 1499. aastal keisririigist lahku löönud Šveits koosnes 13 kantonist koosnev Šveitsi Vandeliit hõivas 16. sajandi alguses Alpidest lõunasse jäävaid alasid. Edasi seati Šveitsi laienemisele piir.
  
• Habsburgide valduste jagunemine pärast Karl V troonist loobumist: 1556. aastal loobus Karl V troonist, jagades Habsburgide valdused kaheks. Vend Ferdinandile pärandas Karl V keisritrooni koos Austria pärusvalduste, Böömimaa ja Ungariga. Poeg Felipe II päris Hispaania koos meretaguste kolooniate, Madalmaade ja Itaalia valdustega.
  

Reformatsioon ja usuvaenused

• Varauusaegse Euroopa kujunemist mõjutasid kaks vastandlikku ja samas omavahel seotud protsessi: konfessionaliseerumine ja sekulariseerumine . Kuigi enamasti peetakse domineerivamaks pooleks ühiskonna sekulariseerumist, purustas usupuhastus Euroopa keskaegse ühiskonnakorralduse, avades ukse uude ajastusse.
  
• Reformatsioon kui usupuhastus- Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas alati vastuseisu ning nõudmisi ristiusu algete juurde tagasi pöörduda. Puhastamine paavstist ja lõpetades kiriku maalidega, mis segavad keskendumist jutlusele ja usule, tekib pildirüüste. Alles jääb usupuhastusest piibel , mis oli Lutheri jaoks ainud usuline allikas ja kaks sakramenti (ristimine, armulaud )
  
• Luther: inimene saab õndsaks vaid usu läbi. Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et kui inimesel puudub seesmine usk, siis pelgalt kirikus käimisest õndsakssaamiseks ei piisa. Õndsakssaamine sünnib vaid tänu Jumala armu , inimese enda usu ning pühakirja järgimise läbi.
  
• Luterliku reformatsiooni võidukäik Saksamaal- Saksamaal oli rahulolematus katoliku kiriku vastu kõige suurem ning riiklikult killustunud Saksamaal oli Roomal märksa vabam voli toimetada, sest Prantsusmaal, Inglismaal ja Hispaanias oli paavstivõim sunnitud tugevnevale kuningavõimule mööndusi tegema. Lutheri teesid leidsid kogu Saksamaal väga suurt vastukaja. Oma osa etendas selles sakslaste loomupärane religioossus. Pühakute ja reliikviate kultuses ületasid sakslased teisi Euroopa rahvaid. Ka vaimulikul kirjandusel oli tollasel Saksamaal suur mõju. Hulgaliselt ilmus pihi-, missa - ja troostiraamatuid. Esindatud oli isegi niisugune raamatuliik nagu surivoodikirjandus. Nõnda jätkus ka Lutheri teesidel piisavalt lugejaid.
  

• Tähtsamad reformatsiooniga seotud isikud- Martin Luther, Leo X, J. Bugenhagen, P. Melanchton, Friedrich Tark, Karl V.
  
• Saksa talurahvasõda- 1524-1525, mille tuumikala ulatus Schwarzwaldist Tüüringini. Vürstivõimu tugevnemine ja rooma õiguse sisseviimine piiras talupoegade kasutusõigusi metsale , heina- ja karjamaadele ning veekogudele, nad kaotasid jahi- ja kalapüügiõiguse, nende andamid ja koormised aga suurenesid. Soov saada tagasi vanad õigused ning kehtestada jumalik õiglus, andis talurahvasõjale konservatiivse iseloomu. Ülestõusnute tuntuimaks programmiks kujunes Švaabi talupoegade „12 artiklit ”, mida levitati trükituna. Ülestõusus osales üle 300 tuhane talupoja ning juhtideks tõusid positsiooni kaotanud riigirüütlid. Luther on sellest liikumisest shokis, kaasa lähevad ka aadlid, linnakodanikud ja maaisandad. Värvikaim liider Thomas Müntzer, nõudes maaomandi võrdset jaotamist ja seisuslike vahede kõrvaldamist.
  
• Schmalkaldeni sõjad, nime saanud Schmalkaldeni liidu järgi, mis oli loodud protestantide kaitseks. 1546-1548 ja 1552-1555. Karl V astus väevõimuga usuühtsust taastama vallandades protestantidele sõjad. Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid pigem protestante, kartes keisrivõimu tugevnedes kaotada oma võimupositsioone. Eesmärk ref. maha suruda.
  
• Augsburgi usurahu- 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnustati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: kelle võim, selle usk (cuius regio eius religio). See põhimõte pidi tagama usuühtsuse vähemasti vürstkondade tasandil. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst ( peapiiskop , piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku usku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus .
  

Reformatsioon võitis ennekõike Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel.

• Reformatsiooni tulemusena loodud protestantlikud hertsogiriigid Läänemere ruumis- Preisimaast kujuneb esimene luterlik riik Euroopas. Saksa ordu Liivimaa harust kujuneb Kuramaa hertsogriik.
  
• Armulauatüli Lutheri ja Zwingli vahel- 1529. aastal kohtusid Luther ja Zwingli Marburgis (Marburger Religionsgespräch), kuid üksmeelele ei jõudnud. Lutheri meelest oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid sümboolseks mälestuspühaks.
  
• Kalvinismi kujunemine ja levik – Johann Calvin 1536. aastal võttis ka ilmalikele arusaadavas keeles kokku kogu protestantliku dogmaatika , pannes aluse luterlusest märksa radikaalsemale kalvinismile. Kesksel kohal Calvini õpetuses oli jumaliku ettemääratuse ehk predestinatsiooni tees. Selle kohaselt on Jumal määranud ühed inimesed õndsaks saama, teised aga hukatusse. Kalvinistid koondusid Šveitsi lääne ossa . Juba 1559. aastal oli asutatud Genfi akadeemia, mis seadis eesmärgiks kalvinismi levitamise üle kogu Euroopa. Šveitsist levis kalvinism Prantsusmaale, sealt edasi Madalmaadesse ja Šotimaale. Saksamaal leidis kalvinism enim poolehoidjaid Reini-äärses Pfalzis. Kesk-Ida-Euroopas saavutasid kalvinistid mõneks ajaks ülekaalu Ungaris, Böömi- ja Määrimaal, Poolas ja Leedus.
  
• Kalvinism igapäevaelu reglementeerijana- Et kogu koguduse tähelepanu koonduks jutlusele ja palvetele, kõrvaldati kirikutest altarid ja pühapildid. Teenistusi peeti ilma küünlasära ja orelimänguta. Pühapäeviti ja kirikupühadel keelati mis tahes lõbustused. Eelistatuks sai musta värvi riietus, loobuti ka ehete kandmisest. Koguduse valitud ametikandjatel oli õigus igal ajal kontrollida inimese eraelu. Karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis tabada koguni hukkamine .
  
• Anabaptistid ja Münsteri kommuun - Kolme protestantliku põhivoolu – luterlus , kalvinism, anglikaani kirik – kõrvale kujunes hulgaliselt kõikvõimalikke teisi usuvoole. Ühe sellise liikumise moodustasid täiskasvanute teistkordse ristimise nõudlejad (anabaptistid, taasristijad). Nende teenistused piirdusid piiblilugemise ja armulauaga. Nad keeldusid relvakandmisest ja avalikest ametitest. Anabaptistide tähetund saabus veebruaris 1534 võimu kehtestamisega Münsteris. Linn kuulutati Uueks Jeruusalemmaks. Kaotati raha, kõik võlad kustutati, elanike käes olev kuld ja hõbe konfiskeeriti. Anabaptistide veendumuste kohaselt kehtestati kõigile teistkordne ristimissund. Naistel keelati vallaliseks jääda, mis tähendas polügaamia kehtestamist. Anabaptistid jäid võimule enam kui aastaks. Juunis 1535 põletasid jumalariigi viimased kaitsjad endid Münsteri peakirikus
  
• Reformatsiooni põhjused Inglismaal- Kuningas Henry VIII tahab lahutada oma abielu, kuid paavsti kuuria tulemusi ei andnud, nimelt paavst ei soovinud tülli minna keisriga. Samal ajal soovib Henry VIII olla Anne Boleyniga, kuid see naine pole nõus olema armukese osaga, Henry VIII-l tuli omal käel alustada reformatsiooniga.
  
• Reformatsioon ning rahvuste kujunemine ja areng- peale reformatsiooni tekivad katoliiklased ja protestandid . Kohalike keelte esiletõus.
  
• Max Weber reformatsiooni mõjust kapitalismi arengule Euroopas- protestandid söövad hästi ja katoliiklased magavad hästi ehk protestandid teevad rohkem tööd ning on rohkem raha, et süüa osta. Katoliiklased pigem ikkagi magavad.
  
• Euroopas usundite kaart pärast reformatsiooni- Ühtne protestantlik blokk : suur osa Saksamaast, Taani-Norra, Rootsi, Baltikum, Inglismaa, Šotimaa, Põhja-Madalmaad, Austria pärusmaad, suurem osa Šveitsist ja Transilvaaniast. Tugevasti olid mõjutatud Prantsusmaa, Ungari ja Poola. Puutumata jäid Hispaania ja Portugal, Itaalia, Lõuna-Madalmaad, üksikud alad lääne- ja lõuna Saksamaal ning Iirimaa (va Ulster).
  
• Mõisted: protestant- protestantismi pooldaja, protestantliku kiriku liige, luterlane- luteri usku inimene, kalvinist - kalvinismi usuvoolu kuuluv isik, hugenott - prantsuse kalvinist, puritaan- briti kalvinist, independen- puritaan ehk briti kalvinist jaguneb independen
  
• Reformatsiooni edasiarendus: Halle pietism , selle mõjud Baltikumis. Halle pietism ehk vennastekogude liikumised, August Hermann Francke . Pietismi järgi pidi piiblit lugema vähemalt 3x aastas. Peale Põhjasõda aitavad ainelisest ja vaimsest laostumisest üle saada.
  
• Uuendusliikumine katoliku kirikus- Inkvisitsioonist olulisematki osa etendas nn katoliiklik reformatsioon – uuendusliikumine katoliku kirikus eneses . Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ning koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu.
  
• Trento kirikukogu otsused- oli ligi 20 aastat koos. Eesmärk oli katolik kirik kokkuvõtta pärast reformatsiooni. Esialgu on kirikukogu nõus sõlmima kompromisse/lepinguid protestantidega. Üldine eesmärk on ennast selgelt piiritleda, mitte mingeid järeleandmisi protestantidele, kinnitatakse seitse sakramenti ja paavsti ilmeksimatus, piiblitõlke ainuõigus kirikul. Kokkuvõttes taastas Trento kirikukogu katoliku kiriku kõikuma löönud ühtsuse ning aitas kiiremini ületada reformatsioonist tingitud kriisi.
  
• Jesuiitide osa vastureformatsioonis- Eriline koht oli jesuiitide ordul 1540. aastail. Loojaks on I. Loyola. Nende rajatud ülikoolid on väga tugeva tasemega. Tõusevad troonipärijate õpetajateks, kasvatajateks, kuninglite peade pihiisad, olulised missjoni töös (Poola kuningas Sigismund III toetus jesuiitidele kui alustas poola-leedu tagasipööramist katoliku usku), lõuna-ameerikas kujuneb Jesuiitide riik-Paraguay. Kasutatakse palju tõlkidena, sest neil on hea keele oskus.
  

• Tartu kolleegium- 1583. aastal jõudsid jesuiidid Tartusse ning kujunes jesuiitide kõige põhjapoolseim kolleegium.
  
• Vastureformatsiooni käigus rekatoliseeritud alad Euroopas, sh. Poola ja Leedu- Jesuiitidele toetus ka 1587. aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades Poola-Leedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal olid Leedu senati 23 liikmest 13 protestandid, siis 1632. aastal olid juba kõik 25 senaatorit roomakatoliku usku. Bresti kirikuuniooniga ( 1596 ) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreekakatoliku kirikust Poola alal. Kavatesti ka Rootsit, kuid see kukkus läbi.
  
• Uniaadikirik- liturgialt sama mis kreeka-katolik, allutatud paavstile.
  
• Felipe II sekkumine katoliku usu kaitsmisesse väljaspool Hispaaniat- Hispaania on tollal maailma kõige tugevam riik sõjaliselt ja religioon on rahvuslikuühtsuse nurgakiviks. Felipe II ise on fanaatiline katoliiklane. Hispaanlane on väga usklik ning ketserlust ja inkvisitsiooni kardeti väga. Hispaania osaleb kõikidest reformatsiooni vastastes prjoketides. Sekkub Prantsusmaa sõdadesse katoliiklaste poolele. Kõik Hispaania projektid kukuvad üldiselt läbi. 1580. aastal Hispaanial õnnestub liita Portugal, tegemist ei olnud võiduga, portugali kuningas, kes oli veel jumala kartlikum, läks Põhja- Aafrikasse islamite vastu ristisõtta ning jäi kadunuks.
  
• Madalmaade võitlus Hispaania ülemvõimu vastu- 1581. aastal kuulutati välja Ühendatud provintside Vabariik. Iseseisvaks kuulutas end 7 provintsi. Sõda Hispaaniaga jätkus, sest kumbki pool polnud valmis rahulepingut sõlmima. Hollandlased kaaperdasid Hispaania kullalaadungeid, pidades sõda hispaanlaste kulul. 1609. aastal sõlmiti vaherahu ning sõjalisi kokkupõrkeid enam ei olnud. 1648. aasta Vestfaali rahuga tunnustas Hispaania Hollandi iseseisvust.
  
• Põhja- ja lõunaprovintside eristumine usuliselt, keeleliselt, seisuslikult korralduselt ja majandusorientatsioonilt ning poliitiline lõhenemine- lõunapoolsed Arras unioon 1579: rääkisid prantsuse keelt, katoliiklased ning majanduslikult olid seotud Hispaaniaga, rohkem tööstuslik.
  

Põhjaprovintsid 1579 Utrechti unioon: orienteeritud Läänemere kaubandusele , rääkisid hollandi keelt, aadelkond puudus, protestantlik-kalvinism.

• Hollandi „kuldaeg“ 17. sajandil, eduloo põhjused- eduloo põhjuseks on ilmselt see, et tunnustatakse Hollandi iseseisvust. Tagatakse head elustandardid ka alamkihile, tänu maksudele ja heategevusele. Laenu intress 2-3%. Väga hea mainega ülikoolid, tekib ajakirjandus. Kultuuritasemelt ületas kogu Euroopat. 17. sajandi keskpaigas oskasid pea kõik hollandlased lugeda ja kirjutada. Kõrge tolerantsus ja sõnavabadus. Suur asustustihedus. Tuuleveskite kasutamine maa kuivendamisel, millest kujuneb Hollandi sümbol.
  
• Katsed pöörata Inglismaa tagasi katoliku usku- kui troonile sai Mary Tudor, Henry VIII tütar esimesest abielust Aragoni Catalinaga, siis see tähendas Inglismaale viit aastat katoliku reaktsiooni. Paavst tunnistati taas Inglise kirikupeaks ning evangeelsed piiskopid asendati katoliiklikega. Umbes kolmsada protestanti hukati, sh Canterbury peapiiskop. Tänu sellele sai omale lisanime Verine . Jõudis sekkuda hispaanlaste poolel veel Itaalia sõdadesse, kuid selle tulemusena kaotas Inglismaa oma viimase tugipunkti mandril . Võimule sai pärast Edward VI surma.
  
• Elizabeth I võitlus katoliiklaste ja kalvinistidega- võimule saades taastas Anglikaani kiriku, võideldes nii katoliiklaste kui ka kalvinistide vastu. Viimase arvates oli anglikaani kirikus ümberkorraldusi vähe. Rooma silmis väljaspool abielu sündinuna ei saanuks niikuinii Elizabeth katoliiklasi toetada.
  
• Mary Stuart - Šotimaal tuli troonile 1542 . aastal Mary Stuart. Kasvas üles Pariisi katoliiklikus keskkonnas ning kui ta pöördus tagasi Šotimaad valitsema, võttis Pariisist kaasa nii õukonna kui ka sõjaväe. Šotlaste vastupanu sellele väljendus kalvinismi levikus, ning John Knox nõudis kuninganna kukutamist. Kalvinistlik kirik muudeti Šoti riigikirikuks. Loobus troonist oma poja James VI kasuks. Lisaks Šoti kalviniste ärritas kuninganna eraelu. 1568. aastal põgenes Mary Inglismaale Elizabethi juurde, kuid see heitis ta vangitorni ning üheksateist aastat hiljem ta hukati.
  
• Hugenottide sõjad Prantsusmaal: olulisemad poliitilised jõud ja neid esindavad perekonnad- Prantsuse kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Kokku oli kaheksa hugenottide sõda aastatel 1562- 1589 . Esialgu saavutasid nad edu ning lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada, said õiguse astuda riigiametitesse ning kinnistati neile neli kindluslinna, kuulsaim La Rochelle. Et kindlustada protestantide mõju abiellus Navarra henri Bourbon kuninga õe Margueritega. Guise’ide palgatud mõrvar tappis Bourbone toetanud admirali. Kartes kättemaksu, otsustati, et pulmade puhul Priisi kogunenud hugenottidele tehakse lõpp peale. Perekonnad: Bourbonid , protestant (Navarra Henri, troonipärija õigustega> Henri IV), Valois’de dünastia (Henri III, kuningas ), Guise’id on pärit Lotringist ja väidavad et neil on õigus kuninga troonile (Henri de Guise, katoliiklane). Viimane hugenottide sõda nn. kolme henri sõda- Henri III lasi tappa Henri de Guise. Henri III lootis, et on nüüd lõpuks kuid ootamatult suri ta ema ning andis ennast Navarra Henri vägede kaitse alla. 1589. üks katoliiklane tappis Henri III, ta oli vihatud, sest tappis Guise’d.
  
• Pärtliöö tapatalgud- 24. augustil 1572 algas Pärtliöö veresaun. Tapeti kaks tuhat protestanti Pariisis, kogu maal langes Pärtliööl ja järgnevatel päevadel kuni kümme tuhat hugenotti. Pärast seda oli Prantsusmaa lõhestatuim kui kunagi varem.
  
• Henri IV: Paris vaut bien une messe - Henri IV nime all Prantsusmaa troonile saanud Navarra Henri pani aluse Bourbonide dünastiale. Katoliiklased teda ei tunnistanud ning kulus üheksa aastat enne kui õnnestus kehtestada kogu võim riigis. Kui Felipe II pakkus troonile oma tütart, siis rahvuslikud tunded olid valmis toetama Henrit, kui too veel usku vahetaks. Henri oli nõus ning 1593. aastal astus taas katoliku usku.
  
• Nantes’i edikt , selle võrdlus Augsburgi usurahuga- Nantes’i ediktiga 1598 kuulutati katoliku usk Prantsusmaal valitsevaks usuks ning katoliku kirik sai tagasi endised õigused ja vara. Tegevusluba anti ka protestantidele, kuid mitte pariisis ega kuningakojas. Hugenottide õigused muutsid nad omamoodi riigiks riigis: õigus kokku kutsuda generaalstaatide sarnaseid poliitilisi koosolekuid, esindaja kuninga juures ja jäeti alles kindluslinnad. Augsburgi usurahu tagas ühtsuse ühe vürstiriigi territooriumil, Nantesi edikt muutis protestandid Prantsusmaal just kui riik riigiks.
  
• Praha defenstratsioon ja Kolmekümneaastane sõda Saksamaal- Kolmekümneaastase sõja vallandas Praha defnestratsioon- 23. mail 1618 viskasid protestantidest aadlikud Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. Prahas sai uueks kuningaks Friedrich V, kes oli protestant. Samal ajal valiti saksa keisriks Ferdinand II, kes oli fanaatiline katoliiklane. Tekkinud vastasseis vallandas sõja. Keisririigi sisemise korralduse üle puhkenud heitlus, muutus ulatuslikuks rahvusvaheliseks konfliktiks. Sõda koosnes neljast sõjast: Böömi, Taani, Rootsi ja Prantsuse.
  
• Vestfaali rahulepingu usulist korraldust puudutavad sätted- kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteis. Tunnustati lisaks katoliku ja luteri usu kõrval ka kalvinismi. Keiserlikus kohtus pidi võrdselt olema protestante ja katoliiklastest kohtunikke. Vestfaali rahu peeti Euroopa stabiilsuse tagatiseks, see pani aluse mooda rahvusvahelise õiguse väljakujunemisele, mis tunnistab riikide suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ning võrdõiguslikkust, sõltumata nende suurusest .
  

Absolutism

• Niccolò Machiavelli valitseja poliitiliste eesmärkide teostamisest- 1513. aastal kirjutab teose nagu II principe. Iga valitseja peab võimu haaramisel ja kehtestamisel kasutama kõiki vahendeid, isegi kui need on vastu kristlike normidega. Tähtsaks peab nelja tegurit, millega valitseja peab arvestama: siht hädavajalik, teostamiseks peab olema võimalused, valitseja vaprus ja julgus ning õnn. Tema poliitika ei ole kiiduväärt, vaid pigem laitev hinnang.
  
• Machiavelli retseptsioon (teooria) varauusajal- Rõhutas, et riigid on indiviidid, kes omavahel võitlevad. (Itaalia sõjad, suured monarhiad tungisid sisse, linnriikide iseseisvuse häving). Riigi säilitamine peab olema riigi valitsejate peamine eesmärk. Säilitamise põhiline instrument on ’’suurus’’ ehk võim.
  
• Jean Bodin monarhi võimupiiridest- elanike turvalisust ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim kogu rahvusliku territooriumi üle. Esimeseks suverääni nõudeks on võimu eluaegsus, teiseks võim pidi olema absoluutne ja jagamatu. Peab õigus välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks heakskiitu. Ideaalne monarhia on harmooniline, õiglaselt koormisi ja kohustusi jagav ning rangelt loomuõiguse põhimõtted arvestav.
  
• Erinev suhtumine absolutismi inglise, prantsuse, saksa ja vene ajalookirjutuses- Inglise- türannia, võrreldes vene absolutismiga oli Inglismaal ’’vabariik’’. Prantsusmaa- ei kannata. Saksa- ei saa öelda, et absolutism oleks idealiseeritud, pigem on see kättesaamatu, seega temas ei saa olla midagi väga negatiivset. Venemaa- igasugune keskvõimu tugevnemine on alati positiivne.
  
• Wilhelm Roscheri absolutismi periodiseering 1) konfessionaalne absolutism: 16 sajand, Felipe II. Seotud usuliste probleemidega 2) õukondlik absolutism: 17. sajand, Louis XIV 3) Valgustatud absolutism, 18. sajand, Friedrich II (despotisme)
  
• Absolutismi absoluutsuse probleem- tänapäeval ei taheta nimetust kasutada, kuna absolutismi päris absoluutselt ei saavutatud mitte kuskil. Monarhid jäävad seisustest eriti sõltuvusse maksude kohaealt. Saksa ajalookirjutses on kasutatud nim. ’’valitsemise tihendamine’’.
  
• Euroopa tähtsamad dünastiad, olulisemad dünastilised abielusidemed- Habsburgid, Bourbonid, Valouis’id, Stuartid, Tudorid.
  
• Personaalunioonid- Inglismaaga perosnaalunioonis oli Hannover . Samuti oli Inglismaa ja Šotimaavahel personaalunioon . 1592. aastal Poola ja Rootsi personaalunioon. 1618. aastast Preisimaa personaalunioonis Brandenburgi kuurvürstkonnaga.
  

• - Kuningavõimu ja seisuslike institutsioonide suhted Prantsusmaal, Inglismaal ja Poolas- 1) Poola- nimetatakse küll aadlivabariigiks, kuid tegu on ikkagi kuningriigiga, siis kuningavõim on väga nõrk. Erandiks parlamendi ja kuningavõimu vahekorras on Poola, kus kujuneb välja aristokraatia ja alamaadli liit tugeva kuningavõimu vastu. Seetõttu on muutub Poolas kuningavõim nominaalsemaks, alates 1505. a peavad kõik kuninga korraldused olema heaks kiidetud seimis ja sellega kaasneb ka vetoõigus kõigile saadikutele – piisab ühe vastuseisust mingile otsusele, et blokeerida kogu seimi töö. 
 2) Prantsusmaal ei kutsutud kokku üleriiklikke generaalstaate, tegutsesid edasi seisuste esindused Bretagne’is, Burgundias, Provence’is ja Languedocis.
  

• Vabariigid varauusaegses Euroopas- 1649 . aastal kuulutati Inglismaa vabariigiks.
  
• Absolutism Prantsusmaal- Eeskätt on see Richelieu teene, et Louis XIII avas Prantsusmaal absolutismiajastu, mille tipuks kujunes Louis XIV valitsusaeg. Louis XIV piiras hugenottide poliitilisi ja usulisi vabadusi. Lipukiri ’’üks kuningas, üks seadus, üks usk’’. Louis XIV veetis päevas kaheksa kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel ehk valitseja otsustusala kasv suurendas tema töökoormust. Pariisi parlament peab kuningavõimu otsuseid kinnitama. Mõlemad kuningad piiravad kõrgaadli võimu ja eesmärk riigi ususlise ühtsuse saavutamine.
  
• Louis „Roi Soleil “ XIV- ehk päikesekuningas. Tema troonil olnud aega peetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Kiusas hugenotte, piirates poliitilist ja ususlist vabadust, pani sõjaväe majutamise ränk koorem. Kalvinistide kirikud suleti/lammutati. Versailles õukonnaetikett muutus peagi kogu Euroopa malliks. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtluses ladina keele.
  
• Hugenottide õiguste järk-järguline piiramine ning Prantsusmaa usulise ühtsuse saavutamine- Louis XIV iiras poliitilised õigused juba kaotanud hugenottide usuvabadust. Lootis, et loobuvad oma usust ja pöörduvad tagasi katoliiklusesse. Kehtestas kõrgemad maksud , vallandati riigiametitest. Mõnes piirkonnas pandi neile sõjaväe majutamise ränk koorem. 1598 Nantesi edikt- katoliiklus Prantsusmaal valitsev usk , 1627 La Rochelle’i kindluse piiramine- takistati inglaste abistamist ning paljud surid nälga, 1629 armuedikt- usuvabdus, kuid poliitilised õigused tühistati ning 1685 Fontainebleau edikt.
  
• Fontainebleau edikt- 1685. aastal tühistas Louis XIV Nantesi edikti. Kalvinistide kirikud suleti või lammutati. Prantsusmaalt lahkus väidetavalt pool mln hugenotti. Edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali, isegi paavst taunis seda, kuid seeläbi saavutatu prantsusmaal usuline ühtsus.
  
• Kodusõda Inglismaal, selle poliitilised ja usulised motiivid- Vallandus 1640. aastal, kui Šoti mässulistest vaevatud kuningas Charles I oli rahapuudusel sunnitud kokku kutsuma parlamendi. Parlament üritas kuningalt välja nõuda suuremaid järelandmisi. Parlament võttis endale ainuõiguse makse kehtestada, piirati kuninga võimuaparaati. Parlament esitas kuningale remonstrantsi, mis tema võimu veelgi piiras. See nõudis kuninga militaarvõimu piiramist, ja anglikaani riigikiriku kohandamist kalvinistidele vastuvõetavamaks ning piiskopid heidetakse parlamendi ülemkojast välja. 1642 viis parlamendi ja kuninga vastasseis kodusõjani. Parlamenti toetas pealinn ja riigi kaguosa, kuninga toetuskond koodnus põhja- ja lääne Inglismaale. Sõjaline ülekaal kandus järk-järgult parlamendi toetajatele.
  
• Charles I hukkamine- kui ’’türanni ja rahvavaenlaste’’ surma. Hukkamisplatsile kogunenud rahvas seisis vaikides ega juubeldanud. Euroopa kuningakodades põhjustas tema hukkamine šoki. Isegi kauge Venemaa tühistas Inglise kaupmeeste privileegid.
  
• Cromwelli diktatuur-tema positsiooni kindlustas äärmise brutaalsusega maha surutud Iirimaa ülestõus ning Šotimaa liitmine Inglismaaga sõjalisel teel. patuks kuulutati nii tantsimine , teatris käimine kui tärgeldatud krae kandmine, kui Cromwell suri lõi rahvas tänavatel tantsu. Purtitaanlike vaadetega.
  
• Restauratsioon ja „Kuulus revolutsioon“, selle põhjused- 1) Restauratsioon- korraldas Georg Monk, kes tõstis troonile Charles II. Breda deklaratsioon kuulutas koos usuvabadusega üleüldise amnestia. Taastati peronaalunioon Inglismaa ja Šotimaa vahel. Kehtima jäid piirangud mis pikk parlament kuningavõimule oli kehtestanud. Tulemusena kehtestati Inglismaal konstitutsiooniline monarhia, parlamendi ülemkoda taastati. Taas vabad valimised ning kujunesid toorid ja viigid . 2) Võimule sai James II kes oli ebameeldiv ja rumal. Inglasi ärritas see, et ta astus katoliku usku. Oldi täielikult katoliikluse vastu ning 1688. kuulutas parlament trooni vakantseks ning pakkus seda Oranje Willemile. Parlament esitas valimiskapitualtsioonina õiguste deklaratsiooni, mille allkirjastamisele järgnes kuningapaari kroonimine . James II veretu kukutamine ja Oranje Willemi võimuletulek on Inglismaa ajalukku kinnistunud kui kuulsa revolutsioonina.
  
• Bill of Rights- deklaratsioon sätestas saadikute sõnavabaduse ja nende vaba valimise. Kõigile kuningate alamatele anti petitsiooniõigus. Kõik seadusandlikud aktid vajasid parlamendi mõlema koja kinnitust, eriti maksuseadused ja sõjaväe kokkukutsumine.
  
• Friedrich I kroonimine Preisimaa kuningaks- Suure kuurvürsti poeg Friedrich III kroonis end 1701. aastal Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks. Et Saksamaal ei saanud olla kahte kroonitud pead, sai Friedrich võtta keisri võimu alt välja jääva Preisimaa krooni.
  
• Friedrich Wilhelm I majanduspoliitika, suhtumine religiooni ja tegevus militaarvaldkonnas- oli kokkuhoiu ja kitsiduse sümbol ning on ajalukku läinud äärmusliku merkantilismi esindajana. Rebis naiste riideid puruks, kuis selgus et tegemist import toodanguga. Kahandas õukonna kulutusi. Põhiosa riigi sissetulekutest kulutas Friedrich Wilhelm I sõjaväe palkamiseks. Kokkkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutiväega. Võetakse kasutusele marssiminine ja sõjaväe distsipliin . Teda nimetati kui sõdurikuningaks, kuid oma hiilgelarmeega ei osalenud ta kunagi üheski sõjas, sest see oleks nõudnud kulutusi. Ta oli kristlik eluviis, vagadus , abielutruudus, aga ateismi vastu.
  
• Kuningavõim Poolas- Kuningas ei tohtinud makse kehtestada, sõjaväge väljas poole riiki viia. Poola aadel saab õiguse kuninga vastaseid konföderatsioone moodustada. Allus Kuramaa hertogriigile.
  
• Articuli Henriciani- Poola kuningas 1572. aastal
  
• Tsaarivõim Venemaal Peetri-eelsel ajal- keskpunktis oli Romanovite dünastia, ning esimseks tsaariks sai Mihhail. Oli ulatuslik rahvakäärimine ning kiriku kombestik oli muutunud, mida hakati reformiga kõrvaldama. Jean Bodin nimetas Venemaad türannikas, mitte absolitistsikuks.
  
• Moskva kui „kolmas Rooma“- vene alade ühendamine Moskva ülemvõimu alla 16. sajandil leidis ideoloogilise väljenduse kolmanda Rooma idees ’’Kaks Roomat (rooma ja Konstantinoopol) on langenud, aga kolmas (Moskva) tõuseb ja neljandat ei tule iialgi!’’ Müüt kolmandast roomast andis tuge Vene messianismile ning õigustuse järgnevatele vallutustele.
  
• Ivan Julm ja opritšnina- 1565. aastal jagati kogu riik opritšninaks ja ... Nendel aladel koondati riigi viljakamad piirkonnad ja tähtsamad kaubalinnad, võis tsaar ehk Ivan Julm valitseda omatahtsi. Bojaaride maavaldused konfiskeeriti ja jagati teenisaadile. Pärast Moskva maha põletamist ametlikult opritšnina kaotati, kuid terroriõhustik valitses Venemaal Ivan IV Julma surmani.
  
• Õigeusukirik ja riigivõim- 1589. aastal muutus vene õigeusu kirik ka vormiliselt iseseisvaks. Laguneva riigi taasühendajaks sai õigeusu kirik, kelle eestvedamisel moodustatud maakaitsevägi jõudis 1611. aasta suvel küll Moskva alla, aga läks sisemiste vastuolude tõttu laiali. Venemaa Patriarhi nimetab ametisse tsaar. Patriarh on eraldiseisev Ida-Kiriku Konstantininoopoli patriarhist.
  
• Peeter I reformid, nende mõju Venemaa euroopastamisele- Värvati uus sõjavägi nekrutivõtmise teel, välismaalastest ohvitserid asendati järk-järgult vene aadlikega, metallitootmise suurendamine , sest Venemaa vajas paremat relvastust, rajati riidemanufaktuure, Peeter I loobus vabapalgalisest tööst sunnitöö kasuks. Muudeti valitsusasutuste struktuuri- bojaaride duuma tähtsus vähenes ning Peeter asendas selle oma sõpradest koosneva senatiga. Kolleegiumid prikaaside asemel. Uue halduskorraga jagati riik 10 kubermanguks. Kiriku allutamine riigile, mindi üle üldisele isikumaksule. Peterburi ülesehitamine oli üks euroopastamise kavandist. Venemaa euroopalikumaks muutmine piirdus paljudel juhtudel üksnes välise küljega: keelati kanda trad. Vene riietust ja pikki habemeid, seltskonna ellu kaasati naised, ajaarvamine muudeti euroopalikumaks.
  
• Peeter I troonipärimiskorraldus- valitsev keiser nimetab ise enda järeltulija.
  
• Riigid, kus varauusajal vahetusid pealinnad - 1712 . aastal toodi Venemaa pealinn Moskvast üle Peterburi.
  

Rahvusvahelised suhted 17. sajandil ning 18. sajandi alguses

• Kolmekümne-aastane sõda, selle neli põhiperioodi: 1618-1648 1) Böömi sõda- sõja algus ei olnud protestantidele edukas. Böömimaal algas julm protestantide karistamine , nende juhid hukati. Järgnes vägivaldne rekatoliseerimine ja germaniseerimine. Uue valitsemiskorraga saadeti seisuste esindused laiali ning Tšehhi kuningakroon kinnistati jäädavalt Habsburgidele. 2) Taani sõda- katoliiklaste edu põhjustas ärevust protestantlikes maades. 3) Rootsi sõda-
  
• Vestfaali rahuleping - läbirääkimisi peeti korraga kahes Vestfaali linnas: katoliiklikus Münsteris ning protestantlikus Osnabrückis. 1648. aastal sõlmitud rahu kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmanda usuna ka kalvinism. Vestfaali rahu tunnistas Ühinenud provintside vabariiki ja Šveitsi iseseisvust ning rahu pani aluse mooda rahvusvahelise õiguse väljakujunemisele, mis tunnistab riikide suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ning võrdõiguslikkust.
  
• Rootsi valduste kasv 16.-17. sajandil- Vestfaali rahuga sai Rootsi Ees- Pommeri koos Rügeni saare ja Oderi suudmega, Wismari linna, Bremeni ja Verdeni piiskopkond koos Elbe ja Weseri suudmealaga.
  
• „Gallia looduslike piiride taastamine“- ehk Prantsuse reunioonisõjad. Saksa keisririik on peale 30aastast sõda varemetes ning Louis XIV jaoks on olukord piiride laiendamiseks soodne. Prantsusmaa on välja panema 400k armee , mis on Euroopa tugevaim.
  
• „Kui vägi Brandenburgi läks“- rootslased saatsid küüdimeestena Saksamaale ka arvukalt eesti talupoegi, kellest paljud käid sõjakeerises kaduma. See lause sööbis kauaks rahva mällu ning kujunes koguni rahvapärase ajaarvamise tähiseks.
  
• Hispaania pärilussõda, osalevad pooled ja troonipretendendid, sõja tulemused- tandriteks kujunesid Põhja-Itaalia, Hispaania Madalmaad, Lõuna-Saksamaa ja Hispaania. 1700 suri Hispaania kuningas Carlos II järeltulijateta ning pärandas Hispaania Habsburgide valdused Felipe V kes oli Louis XIV noorim pojapoeg. Louis küll nõustus Felipe troonile saamisega , kuid vastupidiselt testamendile kinnitas tema õigust ka Prantsuse troonile. Prantsusmaa kontrolli alla oli langemas pea kogu Lääne-Euroopa. Moodustati suut allianss , kuhu kuulusid Inglismaa, Holland , keiser ja kõik tähtsamad Saksa riigid ning Portugal ning kuulutati Prantsusmaale sõda. 1703. aastal krooniti ertshertsog Karl Hispaania kuningaks Carlos III ( oli allianssi poolt seatud troonipretendendiks). 1710. aastal tulid võimule toorid, kes taotlesid Inglismaa väljaastumist sõjast. Aasta hiljem suri keiser Joseph I ning Carlos III sai võimaluse kandideerida ka keisritroonile. Hispaania ja Austria Habsburgide kroonide ühendamine oli Inglismaale vastuvõetamatu. Inglismaa eestvedamisel 1713 kirjutati alla rahulepingule Prantsusmaa ning Inglismaa, Hollandi, Portugali ja Savoia vahel. 1714. aastal sõlmiti Rastatti rahu Prantsusmaa ning keisri ja Saksa vürstide vahel. Felipe V sai troonile tagasi tingimusel, et Hispaania ja Prantsusmaa ei sõlmi kunagi personaal ega reaaluniooni. Hispaania Habsburgide valdused (madalmaad, milano, napoli ja sardiinia) läksid Austria habsburgidel. Savoia hertsog sai kuningatiitli ning Habsburgide valdustest Sitsiilia . Osalevad pooled: Habsburgid- Saksa keisririik, Austria, Inglismaa, Madalmaad, Portugal, Preisimaa, Hispaania ( Kataloonia - Carlos III) vs Bourbonid- Prantsusmaa ja Hispaania (Felipe V).
  
• Inglismaa välispoliitilised huvid Hispaania pärilussõjas ja nende teostumine- Inglismaa sai rahulepinguga Gibraltari kindluse Vahemere suudmes ning Baleaari saarestikus. Täitus ka Inglismaa peamine eesmärk- välistati nii Bourbonide kui ka Habsburgide võimalik hegemoonia Euroopas.
  

Silmaringi avardumine ja kommunikatsioon

• Euroopast Indiasse viiva meretee otsingud- India meretee avastas Vasco da Gama , kes liikus Hea Lootuse neemelt edasi piki Aafrika idarannikut ning jõudis 1498 . aastal araablastest lootsi abiga India edelarannikule. Fernando de Magalhaes ümbermaailmareisil. Proovib Indiani jõuda Ameerikast lõuna poolt möödudes. Inglaste plaan sõita Indiasse kirdest nö üle Venemaa. Indiasse ei jõuta, kuid avastavad meretee Venemaale. Lõpuks nii portugallased kui ka hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkerda kaudu. Teoreetiliselt oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või Põhja-Ameerika purjetades.
  
• Ameerika avastamine- 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse. Hispaanlastele sai selgeks, et Indiasse nad pole jõudnud ning on avastanud uue mandri. Arvamuse sellest käis esimesena välja geograaf Amerigo Vespucci . Tema järgi sai manner nimeks Ameerika. 1497. aastal jõudis Inglismaa lipu all seilanud itaallane Newfoundlandi rannikule Põhja-Ameerikas. 1500. aastal sattus portugallane teel Indiasse kirdetuule ja hoovuste mõjul tänapäeva Brasiilia rannikule.
  
• Kirde- ja loodeväila otsingud- loodeväil avastati alles 19. sajandi keskpaigas tõdemusega, et jääolude tõttu seda laevasõiduks kasutada ei saa.
  
• Terra australis - James Cook 1770- terra australis, oletatav manner, mis asub lõuna poolkeral. 17. saj alguses hollandlased jõuavad Austraalia põhja poole, kuid see on puhas kõrb. 1770. aastal James Cook jõuab Austraalia kagu rannikule, siis leitakse ka mandri mingisugune mõte. Esialgu kasutatakse mannert selleks, et inglased saatsid sinna vange/kurjategijaid.
  
• Reisimise kiirus maitsi ja meritsi ning ööpäevas läbitavad vahemaad- Info liikumise kiirus võrdub inimese liikumise kiirusega. Alles 19. sajandil muudatused, kui tuleb auruvedur ja telegram . 100-150km päevas maksimaalne kiirus, vaid Inglismaal 18. sajandi lõpus võib kiirus tõusta 200km päevas, sest seal head munakivi sillutis teed. Maanteedega konkureerivad ka jõed, kanalid (Doonau, Rein jne), oluline üldiselt meresõit. Euroopas ei ole paika, kus mererannik jääks kaugemale kui 350km, purjelaev soodsa tuulega circa 200 km. Meritsi on ohutum, kuid maitsi ei pea arvestama mere oludega. (tuul jne). Riiast sai laevaga iga päev minema, kuid Tallinnas pidi ootama. Hollandlased peamised laevnikud
  
• Ajamõõtmise täpsuse olulisus navigatsiooni arengus- Laeva asukoha kindlaks määramisel oli oluline aja teadmine. Harrison’i  kronomeeter võis eksida ööpäevas ühe sekundiga, 18. sajandi keskpaigaks, võimaldas pikkuskraade merel mõõta.
  
• - Üleminek Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile, selle eripära Rootsis- Paavst Gregorius XIII parandab olukorra (1582). Enamus protestante saadavad paavsti kuradile. Kalendritriiviga seotakse Juliuse ja Gregoriuse kalendrid. Kalendritriivi kohaselt: 17. Saj - 10 päeva, 18. saj - 11 päeva, 19. saj - 12 päeva, 20-21. saj - 13 päeva, 22. saj - 14 päeva. 
 Rootsis 1753. aastal minnakse üle Gregoriuse kalnedrile, kuid lähevad järk-järgult. Jäetakse lisapäevad ära. 1712. aastal ka 30.02 kuupäev rootslastel. - Tähtsamad kirikupühad- jõulud, ülestõusmispüha.
  

Valgustus

• Immanuel Kanti valgustuse definitsioon- nimetas valgustust inimese väljumiseks tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus muudab inimese täiskasvanumaks ja inimene on ise oma valgustatamatus süüdi.
  
• Valgustuse erinevus katoliiklikel ja protestantlikel aladel
  
• Poliitilise mõtte sekulariseerumine: võimude lahususe printsiip ( Locke , Montesquie)- Locke: esitas esimesena inimõiguste käsitluse. Leidis, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki anarhia, inimesed olid sündinud vabana, elsaid mõistuspäraselt ja ükstesist abistades. Oli tarvis ühiskondliku lepingut. Pidas oluliseks, et seadusandlik võim ei asuks ise seadusi ellu rakendama ning täidesaatev võim ei looks ise seadusi. Pööras tähelepanu tasakaalu saavutamisele kahe võimu vahel. Montesquie: ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguse universaalsete seaduste kehtestamist, vaid eelistas seadusi, mis vastasid rohkem iga konkreetse ühiskonna loomusele. Just seaduslikkus eristab ühiskonna anarhiast või despootiast.
  
• Modernse konstitutsionalismi kindlustumine Inglismaal 18. sajandil- Kahekohaline parlament, ülem- ja alamkoda . House of Lords on pärandatav ja house of Commons on valitav jõukate meeste hulgast. Parlamendi valimised iga 7 aasta tagant.
  
• Toorid ja viigid- toorid(konservatiivid)- lepivad tugeva kuningavõimuga; viigid (liberaalid) tahavad kuningavõimu piiramist. Rõhuvad rohkem tolerantsusele ja usuvabadusele.
  
• Rotten boroughs- piirkonnad, kus inimesed tänu linnastumisele on kadunud
  
• Montesquieu geograafiline determinism: kliima/õhustik ja riigi territoriaalne suurus optimaalse valitsemisviisi mõjutajana- Montesquieu arvates määras iga ühiskonna loomuse ümbritsev õhustik: looduslikud olud ja kliima. Riigi väike pindala soosib vabariiki, võimaldades selle esindajatel püsivalt kokku tulla, suurem territoorium nõuab juba monarhiat, väga suure territooriumiga riigid nagu Venemaa olid Montesquieu arvates valitsetavad vaid despootia abil. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimene pelglikum, külmemas aga julge.
  
• Voltaire ’i suhted valgustatud monarhidega- Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire oli külaliseks Preisimaa kuninga Friedrich II õukonnas ning kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga.
  
• Rousseau kommunalism: volonté générale.- Rousseau pidas oluliseks, et seadusandja lähtuks ühiskonna üldisest tahtest (volonté générale), mis ei tähistanud mitte ainult hetkel eksisteeriva, vaid ka eelnevate ja järgnevate põlvkondade tahet. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja otsustele. Leiab, et igalpool on korruptsioon ning Inglismaa on ainult siis vaba kui on parlamendi valimised.
  

Valgustatud absolutism

• Riigi ja valitseja roll kameralistlikus ja füsiokraatlikus majanduspoliitikas-
  
• Füsiokraatide majandusõpetus- Füsiokraatide põhimõtteks oli tagada üksikisiku vabadus majanduses, omandikindlus ja -puutumatus. Mis tahes riiklik sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kahjustades mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid ka majandust tervikuna. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis ainsana annab puhastulu (produit net). Kõik teised majandusharud tegelevad üksnes töötlemise või vahendamisega. Quesnay soovitatud maksureform nägi ette vaid puhastulu maksustamist, mis tähendas ka seni maksuvabade vaimulike ja aadlike maksustamist. Ka pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kaitsele.
  
• Laisser faire, laisser passer- Andke minna! Ei mingeid ülemääraseid seadusid, kõik areneb loomupäraselt ja kenasti. Franqois Quesnay hüüdlause.
  
• Talurahva kaitse- Tekib arusaam, et talurahvast tuleb hakata kaitsma, nemad on need, kes vilja maha panevad ja lõikavad ja kui talurahvas on laostunud, siis laostatake ka riiki. Füsiokraatidega koos algab talurahva olukorra paremini, eelkõige Ida-Euroopas, sest algab pärisorjuse kaotamine, üleminek teorendilt raharendile, läänes oli see juba 18. sajandiks toimunud.
  
• Friedrich II majandus-, välis-, militaar - ja religioonipoliitika.- jätkab alustanud merkantilistliku poliitikat. Esimene valitseja, kes on deklareerinud valgustatud ideid. Kuulutab välja usuvabaduse.
  
• Katariina II „Наказ“- Katariina koostas ise uue valgustusideedele rajaneva seadustiku projekti (Наказ) ning kutsus 1767 Moskvasse seda arutama enam kui viiesajast liikmest koosneva kogu, kuhu kuulusid kõigi vabade ühiskonnakihtide esindajad. Katariina II, kelle seaduslikud õigused Venemaa troonil olid paljuski vaieldavad, ei soovinud võimu kaotamise kartuses aadelkonna enamikuga vastuollu minna. Uus seadustik jäi kehtestamata.
  
• Füsiokraatlike ideede rakendamine valgustatud absolutismi poliitikas (Joseph II, Gustav III)- Joseph II- Tema meelest kõik inimesed vabad ja võrdsed, usuline tolerantsus. Tema ajal võivad protestandid ka riigis olla ja isegi ametikohtadel olla. Raamatukogus leidub Vatikani poolt keelatud kirjandust, ülikoolide professoritelt ei nõuta enam…, Kirik allutatakse riigi võimule, paavsti bullat tuleb enne riigi poolt heaks kiita. Umbes kolmandik kloostristest sekundaliseeritakse. Rohkem füsiokraatlik pooldamine. Pärisorjuse järk-järguline kaotamine, algatuseks Kaliitsia piirkonnas. Tal on palju ka kameralistlike jooni, nt. korduskasutatav kirstu kasutamine. Gustav III- teostades 19. augustil 1772 absolutistliku riigipöörde. Gustav III kuulub valgustatud valitsejate hulka, kes oli kauaaegsetes sidemetes Prantsuse valgustajatega ja tsiteeris peast Voltaire’i. Pariisi saadik saatis Stockholmi d’Alemberti ja Diderot ’ entsüklopeedia iga uue ilmunud köite. 1771 . aastal riigipäeva avamisel peetud kõnes teatas kuningas, et peab oma suurimaks eesõiguseks olla sündinud rootslasena ning suurimaks auks olla vaba rahva „esimene kodanik”. Gustav III sätestas usuvabaduse ja keelas piinamised. Majanduspoliitikas järgiti füsiokraatlikke põhimõtteid: viljakaubandusele seatud tõkked tühistati, kergendati talurahva maksukoormat. Sunnismaisus kaotati ning riigimaadel asunud talupoegadele anti õigus talud päriseks osta. 1789. aastal surus kuningas riigipäeval talupoegade ja linlaste toel aadliopositsiooni maha ning saatis riiginõukogu laiali. Kuningavõimu väliseks tugevdamiseks seati õukonnas sisse Prantsuse etikett .
  
• 
  
• Jesuiitide väljasaatmine Hispaaniast ja Portugalist - Hispaanias on kuningas Carlos III. Reforme teostab hoopiski Pedro Aranda . Ta saab aru, et protestantlikes riikides on edenemine jõudsam ja Hispaania tuleks tõusta protestantlikule tasemele ja jesuiidid takistavad seda ning 1767. aastal toimub Hispaanias märtsiküüditamine, tuleb ootamatuna. 6000 jesuiiti pannakse laevadele ja kuhu nad edasi lähevad, see pole enam Hispaania mure. Kaasa võis võtta nii palju kui jaksavad kanda. Lõpuks maanduvad Korsikal. Hispaania kolooniatest väljasaadetud jäidki ookeanile. (1759. aastal oli sama tehtud Portugalis, jesuiitidel ei lubatud üldse midagi peale seljasolevate riiete kaasavõtta. ) Kuningas oma nimepäval tuled rõdule ja küsib mida rahvas tahab, siis rahvas ütleb, et jesuiitidel tuleks tagasi tulla. 1773. aastal paavst ise saadab Jesuiitide ordu laiali.
  

Rahvusvahelised suhted 18. sajandil

• „Pragmaatiline sanktsioon “- Hispaania pärilussõjale järgnenud aastakümnetel üritas Inglismaa nõrgendada eelõige Austria positsioone. Soov leida „pragmaatilisele sanktsioonile” rahvusvahelist tunnustust sundis Austriat mitmetele järeleandmistele, eriti pärast Karl VI troonipärijast poja surma, kui Habsburgide ainsaks pärijaks jäigi tütar Maria Theresia.
  
• Konvenientsipoliitika- 1720.–1730. aastaid iseloomustas konvenientsipoliitika (droit de convenance), kus poliitilisi küsimusi ei lahendatud mitte sõjaväljal, vaid kabinettides. Eelkõige oli konvenientsipoliitikast huvitatud Inglismaa, mis seadis oma välispoliitiliseks eesmärgiks poliitilise tasakaalu hoidmise Mandri-Euroopas.
  
• Austria (Habsburgide) alad varauusaja lõpul- Habsburgide valdused mis jäävad on muljet avaldavad. Territooriumi poolest suuremad alad, mis keisririigi koosseisu ei kuulu. Austria, va. Salzburg ; Belgia ehk lõunapoolsed Madalmaad ja Itaalia (Lombardia, Toscana , mille keskuseks on Firenze, Ungari alad ehk Transilvaania ja Slovakkia; peaaegu kogu tänapäeva Sloveenia ja Horvaatia suuremad alad; Slavoonia, Böömi ja määrialad. Poola jagamise teel veel mõned alad)
  
• Mõistete „keisririik“ ja „Austria“ ühtsus ja erinevus.
  
• Diplomaatiline revolutsioon“- 1750ndatel toimub diplomaatiline revolutsioon. Nimelt pärast sõjaliseliidu sõlmimist Inglismaa ja Preisimaa vahel. Moodustub kaitsealianss Prantsusmaa ja Austria vahel (Habsburgid ja Bourbonid) niivõrd enneolematu, et nim. diplomaatiliseks revolutsiooniks. Liit tsementeeritakse abielusidemetega, Maria- Antoinette abiellub Louis XVI.
  
• Seitsmeaastane sõda, selle osapooled- B lava: Euroopas sõdivateks poolteks Preisimaa ja Austria. Preisimaad toetas Hannover ning Austriat Venemaa ja Rootsi. Sõja vallandas Preisimaa okupeerides Saksimaa. Sõja esimesed aastad kulgesid edukalt Preisimaale. Sõja jätkudes jõud rauges ning Friedrich II pääses paaril korral imekombel eluga. Vene väed vallutasid Kõnigsbergi ning hõivsid Austria vägedega lühikeseks ajaks Berliini. Sõlmitud rahu Venemaaga päästis Preisimaa hullemast. 1763. aastal Hubertusburgi rahuga säilitas Preisimaa kõik sõjaeelsed alad, sh Sileesia . A lava: Sõditi Euroopaga üheaegselt nii Põhja-Ameerikas, Lääne-Aafrikas kui ka Indias, kus Inglismaa ja Prantsusmaa võitlesid koloniaalvõimu pärast.
  
• Põhjused, miks Saksamaast ei kujunenud varauusajal tugeva võimuga territoriaalriiki
  
• „Kübarad“ ja „mütsid“ Rootsis- Välispoliitikas kaks seltskonda: kübarad (minna Venemaale kallale ja võtta kõik tagasi) ja (öö)mütsid (taotlevad Venemaaga häid suhteid, ei soovi sõjalist konflikti).  
  
• Anjala liit- Rootsi-Vene sõjad, esimene muidugi põhjasõda, pärast seda veel kaks sõda: 1) 1741-43. Selle tulemusena saab Venemaa endale tükikese tänapäeva Soomest. 1743. Uusinkauppunki rahu ja Turu rahu. 2) 1788- 90. Jääb valgustatud valitseja Gustav III aega. Lõppes ilma territoriaalsete kaotuseta. Soome rootslased loovad Anjala liidu, mille eesmärk on lahku lüüa Rootsist ja liituda Venemaaga. Katariina II on sellele vastu ja ei taha. Anjala liidust midagi ei tule.
  
• Arengud ja sündmused, mis viivad Poola riikluse katkemiseni 18. sajandi lõpul- Poola jagamised: 1) 1772 2) 1792 3) 1795. 1793 jagatakse Preisimaa ja Venemaa vahel. Presimaa osaleb esimesel ja kolmandal jagamisel. Kõige rohkem Poolat on kasvatanud Venemaa, aga valdava osa saab Preisimaa. Läheb kogu Baltikum Venemaa alla (Läti, Leedu ja Eesti). Eesti ja Leedu (1795) lähevad ühe ropsuga ning Läti läheb tükkide kaupa Venemaa kätte. Latgale läheb esimese jagamisega. Kuramaa kolmanda jagamisega. Miks poola jagamine õnnestus? - võeti vastu tõsiste kiiduavaldustega, sest need alad läksid kõik valgustatud valitsejate alla. Hakati tegema igasugu reforme. Preisimaa taludeks päris müümine, koolide asutamine, pärisorjude kaotamine Joseph II alal. Poola sisemine lõhestatus, 1764. aastal tuleb Poolas võimule Stanislav II August. Ta üritas Poolat kiiresti üles kloppida. Poolakate endi hulgast kujuneb välja seltskond , kes astuvad tugeva kuningavõimu vastu. Lubati luua kuningavastaseid koalitsioone kui vabadust piiratakse. Lisaks kuningas Venemaa ja Preisimaa survel toetab teise usulisi ehk dissitente. Mitte dissitent katoliiklane ja dissitendid õigeusklikud ja luterlased . Protestante toetab muidugi Preisimaa ja Venemaa toetab õigeusklike. Valitseb tõsine segadus Poolas. Paljud jagamised toimuvad hoogsa ja vähem hoogsa kodusõja ajal. 1791. aastal Poolas võeti vastu konstitutsioon, mis oli võrreldav usa põhiseadusega ja inimeste õiguste deklaratsioon. 1795. aastal Poola kaob maailmakaardilt, loodetakse palju Napoleoni peale.
  
• Krimmi annekteerimine- Katariina II nimetab Krimmi Venemaa osaks Sahin Giray tõsine islami vastane ja otsustab võidelda islami vastu Krimmis, et jätta Katariina II paremat muljet. Kukutakse kahel korral, kuid venelased toovad ta jälle tagasi. Kolmandal korral loobub troonist ja saab väärikat pensioni Venemaal. Annekteeritakse tatarlaste usuliste vabadusekaitseks.
  
• Euroopa poliitiline kaart Prantsuse revolutsiooni eelõhtul
  

Euroopa koloniaalvõi(s)tlus.

• Inglismaa ja Prantsusmaa koloniaalpolitiika erinevused Põhja-Ameerikas- prantslased toovad oma kolooniatesse oma korraldused, feodalism, tugev kuningavõim, ei lubata hugenotte kolooniatesse. Inglastel teistpidi - kolonistide saabumine perekonniti. Maa jagati vastavalt kolonisti staatusele. Maryland katoliiklased, Pennsylvania kveekerid, Georgia metodistid, Massachusetts puritaanid. Prantslaste eripära sellest, et toovad neegreid rohkem Aafrikast kui Inglased, aga tänu sellele prantslased saavad indiaanlastega paremini läbi. 1763. aastal sõlmitud Pariisi rahuga kaotas Prantsusmaa peaaegu kõik koloniaalvaldused Põhja-Ameerikas, sealhulgas Kanada ja Louisiana
  

• Muutused Inglismaa ja Prantsusmaa mõjuvõimus väljaspool Euroopat pärast Seitsmeaastast sõda- Old French and Indian war nimega Ameerika kirjanduses. Prantslaste üks suund oli Louisina ja teine ülem järvistu, neid oli vähem kui inglasi ja slprst tõid ka rohkem neegreid. Inglaste mure, et prantslased võtavad nad kahvlisse. Inglased vallutavad Montereali, mis oli prantslaste kõige tähtsam tugipunkt ja jõuavad välja suure järvistuni. Pariisi rahuga 1763 prantslased kaotasid kõik Põhja-Ameerikas. Inglased võitsid, va Quebeci provintsis jääb kehtima prantsuse keel, katolik usk ja õiguskorraldus, kuid seda inglise ülemvõimu all. Tulemusena domineerib inglise keel Põhja-Ameerikas ja Indias tänapäevani.
  
• Euroopa riikide tähtsamad koloniaalvaldused varauusaja lõpul.
  

Hispaania: Usa kesk ja lääneosa, Lõuna-Ameerika, Filipiinid.
Inglismaa: Kanada, India, Austraalia
Holland: Lõuna-Aafrika, Indoneesia
Porttugal:Brasiilia
Venemaa: laieneminie Siberisse ja Kaug-Itta.
33