Tunnikonspekt Tunnikonspekti aluseks on põhikooli näidistunnikonspekt Anu Raudsepa materjalidest loengu Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika juurde. Klass: 8 Aine: ajalugu Teema: Valgustusfilosoofia Õppematerjalid: Tannberg, Tõnu, Laur, Mati, jt. Uusaeg: õpik 8. klassile I osa. Avita: 2003 lk 38-41 Tannberg, Ene, Nagel, Maaja. Uusaeg: töövihik 8. klassile I osa. Avita: 2012 lk 20-21 Lisamaterjalid: PowerPoint esitlus "Valgustusfilosoofia" (koostaja: Terttu-Triin Tomusk) Õpilaste eelteadmised ja oskused (teema käsitlemiseks): Õpilased on eelnevalt õppinud ajaloo tunnis (7. klassis) hiliskeskaegsete sündmustega kaasas käinud muutusi eurooplaste maailmapildis (renesanss ja humanism, suured maadeavastused, reformatsioon) ning on tuttavad üldiste poliitiliste oludega 17. sajandi lõpu 18. sajandi Euroopas (absolutism Prantsusmaal ja selle kehtestamise katsed Inglismaal, usukonfliktid, sõjalised konfliktid)
Siècle des lumières Siècle des lumières (prantsuse keeles "valgustamise aeg") Ajajärk Euroopa ajaloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Ajaline piirang: u 1680.aastad kuni 1780. aastad. Nimi pärineb saksa filosoof Immanuel Kantilt (kasutab seda ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis). vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse põhimõtetesse, vähenes usk kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse; Hakati eitama katoliku kiriku dogmasid (tuntumaid dogmasid on olnud Jeesuse neitsistsünni dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma) hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, hakati rohkem väärtustama demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Maadeavastused Uue mõtteviisi teke Loodusteaduste edu Tehnika areng Kodanluse esiletõus Tekkeriik: Inglismaa Thomas Hobbes: 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks ...
Teaduse areng mõistus ja loogiline mõtlemine Religioon deismi teke Deism Deism - 17.-18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomist ei sega end enam looduse ja ühiskonna ellu. Filosoofiline jumala kujund - jumal kui eksperimenti jälgiv teadlane. Valgustus Valgustus - ajajärk 18. sajandi Euroopas, mis rõhutas inimestele hariduse andmise tähtsust ning mõnel maal (nt Prantsusmaal) võitles katoliku kiriku vastu. Valgustusfilosoofia- usk omaenese mõistusesse, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. IDEED SUUDAVAD MUUTA MAAILMA!!! 18. Sajand - valgustussajand (1680 - 1780) Valgustajad- filosoofid, kes viisid valgustuse idee rahvani. Seletasid maailma teaduse kaudu ehk valgustasid inimesi. Õpetasid inimesi ühiskonda paremini korraldama. Valgustus ja haridus Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning
Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusfilosoofia üldjooned ja põhialused Valgustusajal oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks oli mõistus ja loogiline mõtlemine. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Loodus seati eeskujuks ka inimühiskonnale võitluses vana korraja mõtlemisviisi vastu. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega
Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopa riikide valitsemisel Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kanti 1784.a. Selle nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist varjupimedusest ja uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusajastu oli 17.-19.saj. Selle hiilgeaeg oli 18.saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus....
Jakob Westholmi Gümnaasium Valgustusfilosoof Gottfried W. Leibniz Ajaloo essee Tallinn 2010 Uue ideoloogia,valgustusfilosoofia, tekkele olid aluseks rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Ideoloogia sai nime saksa filosoofilt Immanuel Kant`ilt, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Selle sõna all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm.
küsimustele vastused leidma. Selles mõjutas neid ka Descartes'i filosoofia. Vastuhakk vanadele autoriteetidele pöördus ka kiriku, kuninga ja aadli võimu vastu; 18. saj olid need institutsioonid Prantsusmaal palju mõjukamad kui Inglismaal. See kõik viis 1789.a revolutsioonini. RATSIONALISM Kuigi John Locke oli oma filosoofialt empiirik, arvas ta, et nii usk Jumalasse kui ka teatud moraalinormid peituvad inimese mõistuses, see mõte sai prantsuse valgustusfilosoofia tuumaks. Sarnaselt vanaaja humanistidele oli enamikul valgustusfilosoofidest vankumatu usk inimese mõistusesse, seetõttu on paljud prantsuse valgustusaega nimtanud lihtsalt ratsionalismiks. Uus loodusteadus väitis, et loodus on mõistuspäraselt korraldatud. Valgustusfilosoofid pidasid oma ülesandeks panna alus sellisele moraalile, religioonile ja eetikale, mis oleks vastavuses inimese muutumatu mõistusega; sellest kasvaski välja valgustusidee. VALGUSTUSIDEE
kirjandus ja kõik muu, mida loominguks võib pidada. Teised on kultuuri mõiste defineerinud nii, et kultuur on tervik, mis sisaldab usku, moraali, tavasid, seadusi jne, mida võib inimene omandada ühiskonna liikmena. Siit tulenevalt ei saa ükski inimene olla ilma kultuurita, iga inimene on osa ühiskonnast ja seega ka mingist kultuurist. Iga kultuur on ainulaadne oma erinevate eetiliste tõekspidamiste poolest. Kultuur muutub ajas, kõige rohkem on eesti talurahvakultuuri mõjutanud saksa valgustusfilosoofia ja Prantsuse revolutsioon, nende tulemuseks on eesti rahvuse praegusaegne eneseteadvus. Nüüdisajal saab tõelistest kunstidest ja kultuurist osa umbes 10%, ülejäänud osa rahvast saab vaid kaudselt. Seega on kunstide mõju eesti kultuurile asümmeetriline. Oluliselt avaldab eesti kultuurile mõju meedia koos oma kollase ajakirjandusega. Suur hulk eesti elanikke loeb just meelsamini kollast ajakirjandust ja vähemus keskendub tõeliselt tähtsatele uudistele
Valgustusaja all peame eelkõige silmas 1750. aastale lähimaid kümnendeid, ent see ideestik on püsinud meie päevini. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revolutsioon. Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele. Valgustuse teke Valgustusajastul (u 1750-1800), mis 17. sajandi lõpust ulatus Suure Prantsuse revolutsioonini, toimus võimas vaimne liikumine, mis kannab nimetust valgustusfilosoofia. Valgustusfilosoofia moodustab humanismi- ja reformatsiooniajastust pärinenud kultuurielementide sünteesi täppisteaduste suurte saavutuste ja üldise kultuurilise tõusu alusel. See lähtus Inglismaalt (Locke, Newton, Shatesbury), kus seadustega kindlustatud vabariiklik kord võimaldas takistamatut uute ideede tekkimist ning võistlust teaduste ja filosoofia alal. Uued ideed toodi sisse Prantsusmaale Voltaire`i ja entsüklopedistide poolt, kus need arenesid
kaudsemas mõttes religiooni kui niisuguse eitamist ja hülgamist. · Rangelt kristliku mõõdupuuga võttes hõlmab ateismi mõiste käik säärase, mis kristlikus sõnumis ennast ilmutavat ning kuulutatavat Jumalat eitab, salgab või seda tõsiselt ei võta. · Teadlik ateism kui maailmavaade ja elukäsitlus hakkas ühtlasi ka religioonikriitikaks avardudes välja kujunema alates renessansist ning ehtne ateism tekib valgustusajastul hoogustuva ratsionalistliku valgustusfilosoofia mõjul esmajoones Prantsusmaal. · Jumala eitamist mitte segamini ajada materialismiga, kus eitatakse kõike üleloomulikku. Ateism ja materialism esinesid koos 20 sj tehnilises revolutsioonis. Ateist võib olla ka esoteerikast huvituja. · Jumala eitamisel pannakse väärtuste tippu või ilmavaate aluseks midagi muud - "ebajumal" nt: kultuur, inimene (humanism), riik (totalitarism), tehnika, tähed (täheõpetus), partei jne. · Ateism, kui termin, pärineb algselt
Valgustussajand ja Valgustatud absolutism KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Milliseid väärtusi pidasid oluliseks valgustusfilosoofid? Mõistus, teadmised, vabadus, õnn, eesmärkide saavutamine. 2. Mida kritiseeris valgustusfilosoofia? Kiriku mõjuvõimu, valitsevat ühiskondlikku korda, kuningate keskendumist iseenda au ja kuulsuse suurendamiseks veriste vallutussõdade ja uhkeldava raiskamisega. 3. Missuguseid valitsusvorme pooldasid prantsuse valgustajad? Nad pooldasid Hiina valitusvorme, mis toestas, et riiki on võimalik valitseda ka ilma kristluseta. Nad kritiseerisid Euroopas võidule pääsenud ahnust, kadedust, võimuiha ja verejanu. 4
valgustatud ajastul võrreldes eelnevate ajastutega, kuid seal esineb väga suur aga. Kas polnud mitte meie eelkäijad meist targemad toimides loodust säästvalt ning elatudes nii öelda naturaalmajanduse järgi. 18.sajandil kui oli valgustuse kõrgaeg muutus palju aga kas see sama valgustus tõi meid praegusesse ,,valgustatud" olukorda? Vaevalt küll, hetkel vohab tehnika ajastu, millel on vähe seost valgustusfilosoofia või muuga. Inimesed selle asemel, et ise targaks saada ja tööd osata teha lasevad seda teha masinatel. Valgustus pole meid ju nende märkide järgi valgustatud asjastuni toonud. Kas saab väita, et täna on inimesed väljunud omasüülisest alaealisusest? Nad muudavad enda elu veel mugavamaks, et olla üha enam ja enam sõltuvad masinatest ja teistest mugavusi pakkuvatest hüvedest nagu lastel on vanemate äratamine. Nii tekkitavad nad endale sool
Neljas tase Viies tase Rousseau ja "Robinson Crusoe" "Robinson Crusoe" suur austaja Leidis, et see on ainuke raamat, mis on vajalik lugemiseks "See raamat õpetab kõike, mida kõik raamatud kokku üldse õpetada võivad" "Loodus on hea ja mida lähemal inimene loodusele on, seda parem ta on" Kasutatud kirjandus http://learnonline-mgs.blogspot.com/2012/04/myth-of-robinson-crusoe.htm http://wiki.zzz.ee/index.php/Valgustusfilosoofia http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Aitäh kuulamast!
Mis on valgustus? Valgustusajastu on periood 18. sajandil Euroopas, sellega kaasnes religiooni ebapopulaarsus, ratsionaalne mõtlemine, demokraatia ning inimõiguste väärtustamine. Kasvas ka huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu. Valgustusfilosoofia tekkimise eeldused olid maadeavastused, uus mõtteviis, renessanss ja tehnika areng. Kõige tähtsama valgustuse esindajad olid Charles Louis de Montesquieu, Jean-Jacques Rosseau, René Descartes ja Voltaire (François Marie Arouet). Kõik valgustajad olid veendunud, et riigikorda tuleb muuta, kuid milline peab olema uus riigikord ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, eesootav
poole püüeldakse. Inimlik aeg, vastupidiselt, on liikuv, mööduv ning see on subjektiivne, kuna lähtub ainult inimesest endast. Inimlik aeg on lineaarne, liikudes minevikust olevikku ja olevikust tulevikku vääramatult Viimse Kohtupäeva suunas. Selge alguse ja lõpuga ajaline lineaarne maailmapilt, mis põhineb juudi-semiidi ajakontseptsioonil, manifesteeriti kristlikus religioonis. Modernistliku ajakäsitluse aeg kui alguse ja lõputa sirgjoon määrati ratsionalismi ja valgustusfilosoofia valguses 18. sajandil, kui aega hakati mõistma kui ühe-dimensioonilist paratamatut ja muutumatut kulgu, mille alustaladeks on aastakalender ja õiget aega näitav kell. Muutus toimus, kui Einstein ,,täitis universumi kelladega, mis kõik näitavad õiget aega." Ajataju kui teatud mudelit analüüsides võib jagada selle teisel ka tasandil nimelt isiklikuks ja ühiskondlikuks ajaks. Pärandikaitse kontekstis on taolisel mudelil väga oluline roll kas
mõtlemise üldideid mitte tõeseks vaid suhtelisteks. Teadmised kujunevad mitte empiiriliste uuringute loogilise tõestusena, vaid kogemuste kaudu saadavate muljetena. Muljed välismaailma kohta liigitab ta meeltega tajutavateks ning mõistuse muljeteks. Ühtki ideed ei saa tekkida ilma eelneva muljeta selle kohta. Hume oli utilitaarse mõtlemise looja kõik, mis on kasulik, on kõlbeline. Usuküsimustes agnostiline, eitas jumala ideed. Prantsuse valgustusfilosoofia Prantsusmaa ühiskondlik-poliitiline areng oli väga vastuoluline ühelt poolt arenev kodanlik kord, teiselt poolt feodaal-absolutistlik süsteem. Juba enne revolutsiooni tekkis seal ulatuslik liikumine inimmõtte vabanemise eest, mida tuntakse valgustusfilosoofiana. Valgustusfilosoofia juhtmõtted: · Mõistuse poolt ja pimeduse vastu · Tõe poolt ja müstika vastu · Demokraatliku ühiskonna poolt dogmade ja absolutismi vastu Valgustusfilosoofia ideelised allikad
Uusaeg- 17.-19- saj. Prantsuse revolutsioon jagab perioodi kaheks erinevaks- Vana kord (17.-18.saj) 17. saj- absolutism, barokiajastu. 18.saj Prantsuse valgustusfilosoofia, valitsejad muutuvad valgustatuks. 19. saj uusaeg- iseloomulik tööstusühiskonna tekkimine. Iga inimene saab ise karjääri valida.Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund
· Poliitilise abielu sõlmimine · Teenib Preisimaa armees · Raske nooruse tulemus: F areneb vastupidav, töökas ja kohanemisvõimeline troonipärija. Filosoofilise palge avaldumine · 1736 sai oma õukonna ja õiguse pühenduda filosoofia ja kirjanduse õpingutele · F alustab eluaegset kirjavahetust prantsuse valgustusfilosoof Voltairega, kes külastab FII õukonda ja levitab tema mainet · F tunneb siirast huvi 18.saj prantsuse valgustusfilosoofia vastu ja proovib ellu rakendada paljusid selle ideaale oma valitsusperioodi jooksul. · Valgustusfilosoofia valikuline rakendamine ! Friedrich II valgustatud valitsemise filosoofiline alus · Avaldas anonüümselt kaks riigifilosiifilist teost prantsuse keeles (1737: Antimachiavell,1740) -... Teostes väljenduvad valgustatud absolutismi põhimõtted. · Valitseja on saanud oma volitused oma rahvalt mitte jumalalt
surma. Paljud algatused jäid lõpule viimata ja eesti keele grammatikat ta koostada ei jõudnud. Ta suri 1850. aastal kopsuhaiguse tagajärjel. Faehlmann panustas väga palju eesti kirjandusse ja keelde ning tema auks on Tartusse püstitatud mälestussammas. Looming Aktiivne kirjutus ja keelealaline tegevus ongi peamiselt seotud lektoritööga ülikoolis ning ÕES- iga. Faehlmanni tõekspidamisi kujundasid valgustusfilosoofia,loodusteadlik haridus, usuline vabameelsus ja tihe kokkupuude talupoegadega.Ta oli eestlaste ajalooga lähemalt tutvunud ning ta tunnetas rahvale osaks saanud ülekohtut baltisakslaste poolt. Faehlmann pidas lugu eesti rahva vaimumaailmast ja keele rikkusest, oma teostes kaitses ta talurahvast. Faehlmann oli eestlaste eepose ,,Kalevipoeg" algataja. 1839.aastal pidas Faehlmann ÕES-i koosolekul ettekande, kus ta arendas Kalevipoja eestlaste rahvuskangelaseks. Ta visandas
Kordamisküsimused kontrolltööks 10. klass Klassitsism 1. Millal oli klassitsism muusikas? 1750-1825 2. Millal oli muusikaajaloos keskaeg, renessanss ja barokk? Keskaeg – 4.-5. - 14. saj Renessanss - 14.-17. saj Barokk - 16.-18. saj 3. Nimeta mõned valgustusfilosoofia poliitilised, hariduslikud ja usulised tõekspidamised. Religioossus oli pigem seotud inimese isiklike usuliste veendumistega, mitte kirikuga. Õukond ja kirik polnud vaimukultuuris enam määraval kohal. Seisti hariduse ja loodusteaduste arengu eest. Räägiti inimese loomupärastest õigustest. Inimene on olemuselt arukas ja hea. Üldine optimism ja usk ühiskonna progressi. Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse.
kolooniatest algmaterjal. 5.Merkantilism ja Colbert (lk 43) Merkandilism - (majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - võimalikult suur kauba eksport, tollimaksud, et import väheneks, kolooniatest algmaterjal. Oluline võimalikult suur eksport ja kolooniate omamine. Jean-Baptiste Colbert oli prantsuse majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör (majandusminister) aastatel 16651683. Teda peetakse prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. 6.Valgustusfilosoofia ja mõtlejad (lk 30-37) Valgustus on 18. sajandil Euroopas tekkinud mõtteviis ja ellusuhtumine. Välja kasvanud humanismist(nn uus humanism). *inimmõistuse väärtustamine ja alus *loodusseaduste austamine Filosoofid Descartes, Voltaire, Rousseau, Diderot', Leibniz, von Herder, Montesquieu, Locke. 7.Valgustatud absolutismi mõiste (konsp.) 1)valitseja võim rahvalt 2)reformid ja seaduste parandused 3)valitseja kirjanikelt mõjutusi 8.Euroopa tähtsamad dünastiad Venemaal Romanovid
jõudude vahekorrast parlamendis. Peaminister peab omandama parlamendi enamuse toetust. Majoritaarne valimissüsteem – maa on jagatud valimisringkondadeks ning igast ringkonnast valitakse parlamenti vaid üks rahvaesindaja („võitja võtab kõik“) Ülemkoda ja alamkoda 2) Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad (lk 210-225) võimulolek ja langus, Viini kongress Valgustussajand: 18.saj. valgustusfilosoofia – oli renessansiajastu ja humanismi loomulikuks jätkuks, taotles ühiskonna korraldamist ning arendamist mõistuspäraselt ja ratsionaalselt. Valgustusideed said alguse Inglismaalt, oluline oli ka Rene Descartes´i ratsionalistliku (teadus)filosoofia mõju Kõige rohkem Prantsusmaal: Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Charles-Lois de S. Montesquieu, nn entsüklopedistid.
Vana korra tähtsamad sündmused 17.saj 1618-1648 30 aastane sõda - Tulemuseks Saksamaa killustatus süveneb Rootsi ja Prantsusmaa võimsamad riigid Euroopas Inglise kodusõda- kukutatakse Charles midagimidagi ja võimule tuleb parlament. Inglismaal hakkab kujunema parlamentalism (valitsemisvorm, kus tähtsaim võim on parmamendil). 18.saj 1700-1721 Põhjasõda. Venemaa ühineb Euroopa kultuuriruumiga Valgustusfilosoofia levik Valgustatud valitsejad Ameerika Iseseisvussõda Võimsamad riigid Euroopas Inglismaa, esile tõusevad ka Venemaa ja Preisimaa. ABSOLUTISM Ehk piiramatu kuningavõim. Kardinal Richelieu- absolutismi rajaja Prantsusmaal. Poliitiliselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Absolutism Prantsusmaal- üks kuningas, üks seadus, üks usk. Kardinal- kõrgvaimulik Hugenotid said tänu Nantese ediktile usulisi ja poliitilisi õigusi. Selle tühistas Louis
See töötas 25. maist 27. septembrini 1787. Esimees oli George Washington. Töötati välja USA põhiseadus. Tugeva võimuga keskvõim föderalistid, nõrk keskvõim anti-, konföderalistid, vabariiklased. OR-de esindatus USA parlamendis ehk Kongressis. Veel tekitas vaidlusi orjuse küsimus. Vaieldi ka läänealade hõivamise küsimuses. Osad nõudsid, et läänepool, Põhja-Ameerika sisealadel asustatud piirkondades loodaks uued osariigid. Põhiseaduse projekt: ka see toetus üldjoontes valgustusfilosoofia ideedele. Aluseks võeti prantsuse filosoofi Charles-Louis de Montesquieu õpetus võimude lahusest. Sellele õpetusele toetuvad demokraatlike riikide ülesehitused ka tänapäeval. Selle järgi peab riigis olema KOLM üksteisest lahutatud võimu: seadusandlik võim, täidesaatevvõim ja kohtuvõim. Riigi säärane ülesehitus aitab ära hoida diktatuuri teket. USA-s loodi need kolm võimu: seadusandliku võimu kehastus on Kongress
ee/Kogudused/Voru/leerikursus/reformatsioonist.htm (19.09.2012) 9. Uusaja maailmavaated, https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:coT3VMB1- 8kJ:https://www.yg.rapina.ee/opilane/10b/Ajalugu/UUSAEG%2520-%2520kokkuv %25C3%25B5te.doc+uus+aeg+maailmavaated&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESj- 03DWp8hBxzKlhhYho52lLxYQjSgewiZWLLUuIcusueVL29RqPxy5v09ZzxD-2Xdk9d- qP-dElqexTWEY_swB_BFUJGBlfRud6HI30UKmUkhFrfS_iQ3dOLnC1Xj4LfA- etVW&sig=AHIEtbQx9P90u1AX-eKYzEeCWzWhR9UbYw 10. Valgustusfilosoofia, http://zzz.ee/index.php/Valgustusfilosoofia (19.09.2012)
On kas pärisorjad või renditalupojad. 17.sajand on tuntud kui absolutismi aeg. Kuningavõim on absoluutne ehk piiramatu. Feodaalide seisuselt on ära võetud võim, nad on seotud kuningavõimuga nii, et nad kuuluvad kuninga õukonda ja nende puhtus sõltub valitseja armust. Aadliku põhieesmärk on kuningale tähelepanu äratamine. Barokk on õukonnastiil, riietus ja lossid väljendasid valitseja hiilgust ja vägevust. Domineerib endiselt agraarühiskond ja põlluharimine. 18.saj sai alguse valgustusfilosoofia. See hõlmas kõike, isegi valitsejad muutuvad valgustatuks. Valgustatud absolutism. Valitsejad tundsid riigi ja rahva eest kohusetunnet, kohustus oli riigi ja rahva hea käekäik, majanduslik edenemine. Rõhutati usuvabadust, paljud valitsejad andisid oma rahvale usuvabaduse. Filosoofid rõhutasid, et absoluutne võim on kuritegelik ja nõuti võimude lahusust. Seadusandlik ja täidesaatev võim pidi olema erineva inimese käes. Nõuti ka seisuslikku võrdsust. Rokokookunst.
→ parlament kutsus trooile James II tütre Mary. Mary abiellus Oranje Williamiga (William II) → võimule saab William II → “Õiguste bill” - deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad. (On jäänud Inglismaa põhiseaduslikuks alusdokumendiks.) → võetakse vastu usuteaduse akt ja trooni pärimise kord. → 1707. aastal Šoti ja Inglise ühendriigid ühendati ja sai Ühendatud kuningriik Valgustusfilosoofia ning valgusfilosoofid -Ajajärk Euroopa ajaloos, kus usutakse mõistusesse ja traditsiooni ning hüljatakse autoriteedid. 1680.aastad – 1780. aastad Thomas Hobbes → kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast → toetas absolutismi → monarhi kätte seadusandlik,täitesaatev ja kohtuvõim John Lock → parlamentaarne monarhia → esimene inimõiguste käsitlus → kirikurolli eemaldamine Charles-Louis de Secondat Montesque
sümfoonia, mis 1750.-1760. aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, sarnanes oma eelkäijatega väga vähe. Ta arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Klassikalise stiili kõrgajaks loetakse aastaid 1780-1810. Kogu Euroopa muusikaringkonnas polnud kolmele Viini klassikule ligilähedasigi heliloojaid. Nende mõnekümne aasta jooksul toimusid Euroopas tohutud muutused- põhjuseks eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad.18. sajandi prantsuse valgustusfilosoofia sotsiaalsed ideed leidsid poliitilise manifestina väljenduse "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioonis, mida võib pidada nn Vana Euroopa lõpuks. Nendest sündmustest said alguse erinevad rahvusliikumised ja oluliselt muutus Euroopa riikide jaotus. Kõik need muutused ja pinged peegelduvad ka selle ajalooperioodi muusikas. Määratu sisuline erinevus, mida me tajume varase Haydni ja Mozarti ning hilise Beethoveni
Saksamaal oli väga palju erinevaid andekaid kirjanikke: Gotthold Ephraim Lessing(1729-1781) Lessing oli filosoof, näite-ja valmikirjanik, kriitik, draama- ja kunstiteoreetik. Ta kirjutas oma näidendi ,,Minna von Barnhelm", mida peetakse esimeseks saksa rahvuslikuks komöödiaks. Lessing oma kuulsaimas tragöödias ,,Emilia Gallotti" kritiseeris kaasaegset ühiskonda. Tema töö ,,Laokoon ehk Maalikunsti ja poeesia piiridest" on saksa valgustusfilosoofia põhiteoseid. Lessingi arvates oli aja kulgedes elust kadunud harmoonia, selle asemele olid tulnud vasturääkivused. Johann Gottfried Herder(1744-1803) Herder oli väga mitmete huvidega kirjanik. Ta tundis huvi rahvaloomingu vastu, puutus kokku valgustusfilosoofidega, oli pastor ja kooliõpetaja ning tegeles laialdaselt rahvaluulega Selle kõigega sai ta väga tuntuks. Tema kogumikus ,,Rahvalaulud" olid paljude erinevate rahvuste laulud(sealhulgas ka eesti omad).
kutsuti Vabastaja Aleksandriks. Aleksander III Soovis Venemaal võimu koondada keisri kätte, tema valitsusaeg oli venestamise kõrgaeg. Karmikäeline ja jõuline valitseja. Nikolai II Otsustusvõimetu ja selgrootu valitseja, oma populaarsuse tõstmiseks ründas 1904 Jaapanit, aga sai lüüa. Venemaa viimane keiser, Venemaast sai kommunistlik riik. 2. Valgustus ja ideed pärisorjuse kaotamisest Venemaal. Pärisorjuse kaotamise põhjused miks sooviti kaotada pärisorjust? Valgustusfilosoofia hakkas levima 18. sajandil, tuntuim valgustatud valitseja Euroopas oli Katariina II, kes unistas Venemaal pärisorjuse kaotamisest ja põhiseaduse kehtestamisest. Veel olid valgustatud valitsejad Venemaal Aleksander I(pärisorjuse kaotamine Eestis 1816) ja Aleksander II(pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861). Maailmas hakati pärisorjust kritiseerima, seda peeti barbaarseks, ebainimlikuks ja majanduslikult kahjulikuks keskaegseks kombeks. Venemaa oli 19. sajandil üks
Algas religiooni devalveerumine. 18.saj periodiseerimine 18.sajand oli valgustuse ja revolutsioonide sajand: Valgustusajastu: 1713/1721 (Hispaania pärilussõja ja põhjasõja lõpust) kuni 1770.aastani. 18.sajandit võib nimetada ,,filosoofia sajandiks". Kui varasematel sajanditel oli oluliseks religioon, siis nüüd tõusis olulisele kohale filosoofia. 18.saj on Euroopa ajaloo oluline pöördepunkt. Tänapäeva maailmavaate juured on valgustuses. Valgustusfilosoofia mõjutajateks on 17saj teadusrevolutsioon ning autoriteetidest ja usudogmadest vabanemine ja Inglismaa riigikord ning John Locke (põhiseaduslik monarhia ja parlamentarism). Valgustus arenes Prantsusmaal (entsüklopedistid) aga poliitilist rakendust leidis esialgu (enne 1789) väljaspool Prantsusmaa piire nn ,,Saksa maailmas" (valgustatud absolutism) ja Põhja-Ameerikas (USA demokraatliku riigi loomine 1775-1783). Valgustuse mõju oli suurim
enam maistesse asjadesse 9. Millisel naisel oli Voltaire'ile suur mõju? V: markiis du Chatelet 10. Millise Preisi kuninga õukonnas viibis Voltaire Potsdamis? V: Friedrich II Suure õukonnas 11. Kus elas Voltaire oma elu lõpuaastatel? V: Genfi järve lähedal Ferney lossis Sveitsis 12. Kus Voltaire suri ja kuhu on ta maetud? V: Pariisis; maeti Panteoni 13. Nimeta 3 kuulsamat valgustusfilosoofi. V: Voltaire, Rousseau ja Montesquieu 14. Mis on valgustusfilosoofia? V: filosoofia vool, mis rõhutab hariduse tähtsust ja on vaenulik katoliku kiriku suhtes 15. Mis on Voltaire peateosed? V: ,,Filosoofiline sõnaraamat" ja ,,Candide" 16. Mille eest võitles Voltaire tema enda sõnul? V: sallivuse 17. Mis on Voltaire'i kuulsaim lause? V: Ecrasez l'inflame ehk Hävitage koletis (koletise all mõtles Voltaire katoliku kirikut) 18. Mis on Voltaire'i arvates parim riigikord? V: valgustatud absolutsim ehk haritud valitsejale kuulub täiuslik võim 19
Ühiskondliku lepingu rajaja. 2)ratsionalism- tunnetamise aluseks on mõistus. R.Descartes- ratsionalismi rajaja. Temal olid kindlad põhimõtted. Kuulus lause: Cogito ergo sum!-Mõtlen, järelikult olen olemas! B.Spinoza- juudi soost filosoof, kes eemaldus judaismist. Võttis nime Benediktus. Rõjutab puhast mõistust. Causa sui!-iseenda põhjuseks olema. G.W.Leibniz- Saksa Arostoteles. Leidur. 2 tüüpi tõdesid: -paratamatud tõed Juhuslikud tõed Preformism- eelformeerumine. VALGUSTUSFILOSOOFIA J.Kant- temalt tuli sõna valgustus. Voltaire- e ,,naerev filosoof". Leidis, et usk on vajalik, eeskätt moraali pärast. C. Montesquieu- riigiteoreetik. J.J.Rousseau- ,,üksildane uitaja". Pooldas vabakasvatust. G.W.F.Hegel-saksa filosoof. Saksa idealismi tähtsam esindaja. Tema teos on ,,Vaimu fenomenoloogia".
Vanim teadaolev kool Eestis oli 1251. aastal loodud Pärnu toomkool. Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus suur hüpe Rootsi ajal: 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632 Tartu Ülikool. Hakkasid levima eestikeelsed aabitsad ja kateldsmused ning ldrikute juures hakkasid köstrid lapsi lugema õpetama. 1801. aastal sai Venemaal keisritroonile Aleksander I, kes oli tugevasti mõjutatud valgustusfilosoofia ideedest. Tänu tema algatatud reformidele loodi Eestis XIX sajandi algul püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid (elementaarkoolid), maakonna ehk kreiskoolid, kubermangu-gümnaasiumid ja ülikoolid. 1889. aastal oli Tartu Ülikoolis 136 eesti üliõpilast. Avalike koolide vähesus tingis peaaegu kõigis linnades eraõppeasutuste tekkimise. XIX sajandi lõpuks saavutasid eestlased üsna kõrge üldise kirjaoskustaseme. 1897
Thomas Jefferson oli põhiautoriks.”Kõik inimesed võrdsed, igaühel õigus elule, vabadusele ja õnne püüdmisele…” Kuigi 100 a säilis veel orjus(??). Algul olid sõjas edukad britid, kuid hiljem kaotasid oma edu. Saratoga lahingud - Pöördepunkt! Prants, Holl ja Hisp asusid asunike poolele. Prants andis olulise panuse laevastiku, maajõudude ja varustuse näol. Vastu said, soovimatult, vabadus- ja võrdsusideed. 3.3 Valgustussajand ja Prantsuse Revolutsioon Valgustusfilosoofia taotles ühiskonna korraldamist ning arendamist mõistuspäraselt ehk ratsionaalselt. Rene Descartes on oluline oma ratsionalistliku (teadus)filosoofia mõjuga. Voltaire, Jean Jacques Rosseau, Charles Louis de S. Montesquieu. Valgustajad rõhutasid, et inimesel on olemas loomulikud vajadused ja õigused ja ühiskond peab jälgima loomulikku korda. Eelnevad eelarvamused tuli kummutada ning loobuda arutust kummardamisest. Kirikuvastasus, jumalaeitus võrsusid. Ühiskondliku leppe teooria
Valgustusajastu Täpset definitsiooni valgustuse kohta olemas ei ole, selles suhtes sarnaneb ta mõistetega ,,armastus", ,,kunst", ,,kultuur". Üks parimaid sõnastusi valgustuse olemusest pärineb Saksa filosoof Immanuel Kantilt valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Inimese täiskasvanuks saamine, vabanemine teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Enamik valgustajaid elas ja valgustusfilosoofia kujunes välja 18. sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks. Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud. Vana korda ja ideoloogiat vaadati kui mõistusevastast. Võitluses vana religioosse ideoloogia, vana korra ja vana mõtlemisviisi vastu kasutasid valgustajad loodus- ja täppisteadusi
Teaduse areng kõigutab usukaanoneid. Hakati finantseerima teadust (Prantsuse Akadeemia). Oluliseks põhimõtteks kujuneb mõtte- ja sõnavabaduse austamist. VALGUSTUSAJASTU Valgustusajastu algab Hispaania pärilussõja ja Põhjasõja lõppemisega. Valgustuajastu on filosoofia suur sajand. Valgustuse suurim mõjutaja on loodusteaduste kiire areng 17. saj-l. Aegamisi religioon devalveerub. Oluliseks valgustuse mõjutajaks on Inglismaa riigikord. Valgustusfilosoofia levis eelkõige Prantsumaal ("Entsüklopeedia"). Siiski toimuvad valgustuse reformid väljaspool Prantsusmaad. Valgustatud absolutism võidutseb saksa kultuuriruumis. Valgustuse oluliseks tõukeks on USA iseseisvussõda. Valgustuse tippaeg langeb 1730 1770. Iseloomulikud jooned: ratsionaalne hoiak ning kriitiline meel, progressi usk, taunitakse pärisorjust ning räägitakse hariduse vajalikkusest. Valgustajatel oli naiivsevõitu maailmavaade
Ta oli jäiga kirikuhierarhia vastu. Tema põhimõte oli see, et inimene peab ise usust aru saama.. Preestril õigus abielluda. Jumalateenistus emakeelseks. 8) Uusaeg. Algus ja lõpp. Uusaja tunnused Uusaeg algas: 1) 1453 vallutati Konstantinoopol türklaste poolt; 2) 1492- Kolumbus avastas Ameerika; 3) 1517- Reformatsiooni algus. Uusaeg Lõppes: 20 sajandi algus 1900 1 maailmasõja algus 1914 Uusaja tunnused: Valgustusfilosoofia Absolutism Kirku võimu vähenemine Rahvusriikide tekkimine 9) Valgustus. Tunnused 1680-1780. aastal – valgustusperiood 18.saj – valgustussajand Filosoofiline sound ühiskonna mõtestamiseks Valgustajad – hakati kahtlema vanades autoriteetides ja kiriku võimus Hakati kahtlema absoluutse tõe olemasolus
Voltaire sattus Bastille'i kindlustusvanglasse pilkekirjutiste tõttu. Voltaire tutvus pagenduses, Inglismaal olles Isaac Newtoni ja John Lock'iga. Voltaire oli deist Jumal on loonud maailma aga enam ei sekku inimeste tegevusse. Valgustusfilosoofid : Voltaire, Rousseau ja Montesquieu ( Montesgiö) Markiis du Chatelet'il oli Voltaire üle suur mõju. ( Markii dü chatelei) Oma elu lõpuaastatel elas Berni lossis, Genfi järve ääres. Kui suri, siis maeti ta Pariisi. Valgustusfilosoofia rõhutas hariduse tähtsust ja kirus katoliku kirikut. Peateosed: · Candite · Filosoofiline sõnaraamat Voltaire ütles, et tema võitleb sallivuse eest. Aga ta sallis valikuliselt. ,,Hävitage koletis" tema kuulus lause . Koletise all mõtles katoliku kirikut. Tema parim riigikord on valgustatud absolutism valitseja on haritud( valgustatud) ja kuningale kuulub täielik võim. Kritiseeris Prantsusmaa Päiksekuningat Lois XIV'it, sest kuningas tühistas Nantes' editki.
võtta ei saa. Fonvizin on mõisa etteotsa pannud naise, pr. Prostakova. Ta on tõeline isevalitseja. 9 Amm Jeremejevna on väga orjameelne tegelane. See orjamentaliteet mõjub halvasti kõikidele. Fonvizin kirjutas väga poliitiliselt terava komöödia. Mõne aastakümnega on saavutatud kirjanduslikult kõrge tase. Ülejärgmiseks korraks lugeda ,,Reis Peterburist Moskvasse"! 18. saj kui filosoofia ja pedagoogika sajand Valgustusfilosoofia mõju kirjandusele Pedagoogika on siin laias tähenduses. 18. saj filosoofia oli suunatud inimese harimisele. Seepärast olid filosoofia ja pedagoogika omavahel nii tihedalt seotud. 18. saj filosoofiat huvitas ühiskond, mitte indiviid. 18. saj võtmesõnaks on inimene ühiskonnas. Üks humanismi rajajateks oli pr filosoof Montesquieu tema teosed panid aluse 18. saj valgustusfilosoofia arengule. Oluline teos on ,,Pärsia kirjad" (1721) see oli satiiriline kiriromaan. Samas see oli
kirikus ja riigivõimuvastastes protestides? Mõlemad olid tugeva absoluutse monarhiaga riigid. 3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides uusaja I poolel? Prantsusmaa ühiskond jagunes 3-ks , Inglismaal tegutses kuningate kõrval regulaarselt ka parlament. 4. Millised olid valgustusajastu tekkimise eeldused? 18 saj. hoogustus Euroopas teadus ja filosoofia areng , mille tõttu tekkis uus maailmavaade. Valgustusfilosoofia sünnib Inglismaal 4. Loetle : 1. valgustusajale iseloomulikud jooned, a) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele.
- reformid kulgevad tihti ebaühtlases tempos (nt demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aglasemalt kui kulgevad poliitilised reformid). 3.4. Demokraatia tunnusjooned: · Demokraatia (kr k demos rahvas, kratos võim) pärineb Antiik-Kreekast ning on ligikaudu 2500 aastat vana. Kreeka linnriikides kasutati valdavalt osalusdemokraatiat, kus polise kodanikkond osales läbi rahvakoosolekute vahetult riigiasjade otsustamisel. · 18.saj valgustusfilosoofia taaselustas domokraatia idee, ent antiikajale omase osalusdemokraatia (e otsedemokraatia) asemel pakuti välja esindusdemokraatia põhimõte inimene ei pea riigiasjade otsustamisel ise osalema, vaid ta valib oma esindajad üleriigilisse esinduskokku. · Tänapäevase demokraatia kõige levinum vorm on esindusdemokraatia (kodanikkond valib oma esindajad parlamenti või kohalikku omavalitsusse). Samas täiendab
Valgustus polnud Kanti jaoks mitte dogmaatiliste teadmiste kogum ega mõtete anarhia või mõistuse avantüür, vaid eelkõige isiklik vastutus, mis rajaneb inimese isiklikkusel ja vabadusel. Mõtlemine on risk. 28. Jean Jacques Rousseau arusaamad teaduste ja kunstide osast inimkonna arengus 29. Romantismi olulisemad märksõnad (individuaalsus, inimloomuse paradoksaalsus, loodus, draamatilisus, ajaloo olulisus) Reaktsioon klassitsistlikule kunstile ja valgustusfilosoofia vastu, romantikud vaatlesid inimest emotsionaalsest- traagilisest aspektist, oluline inimese sisemaail, tema tunded ja mõtted, romantism otsib tundeid, emotsionaalsust, romantismi zanris kujutatakse erandlikku inimest, geeniust, ülistatakse kangelastüüpe, romantismi taustaks ja läbivaks jooneks revolutsioonid (Prantuse Suur revolutsioon), romantismil kaks suunda: universaalromantism (ühendas
Vana korra tähtsamad sündmused 17.saj 1618-1648 30 aastane sõda - Tulemuseks Saksamaa killustatus süveneb Rootsi ja Prantsusmaa võimsamad riigid Euroopas Inglise kodusõda- kukutatakse Charles midagimidagi ja võimule tuleb parlament. Inglismaal hakkab kujunema parlamentalism (valitsemisvorm, kus tähtsaim võim on parmamendil). 18.saj 1700-1721 Põhjasõda. Venemaa ühineb Euroopa kultuuriruumiga Valgustusfilosoofia levik Valgustatud valitsejad Ameerika Iseseisvussõda Võimsamad riigid Euroopas Inglismaa, esile tõusevad ka Venemaa ja Preisimaa. ABSOLUTISM Ehk piiramatu kuningavõim. Kardinal Richelieu- absolutismi rajaja Prantsusmaal. Poliitiliselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Absolutism Prantsusmaal- üks kuningas, üks seadus, üks usk. Kardinal- kõrgvaimulik Hugenotid said tänu Nantese ediktile usulisi ja poliitilisi õigusi
organiseerimistööst annab tunnistust tema ainult osaliselt säilinud, kuid ikkagi veel tuhandeid kirju sisaldav kirjavahetus. 10. K. J. Peterson: a) mida kirjutas ja mis on tema loomingu tuum, b) mis on olnud K. J. Petersoni roll eesti kirjanduses (tema kaasajal ja hiljem), c) iseloomustage lähemalt K. J. Petersoni luulet. 11. F. R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud ning ametist tulenevalt laialdased kontaktid intelligentsiga kujundasid Faehlmanni tõekspidamisi. Faehlmanni osaliselt rahvaluulele tugivead 8 müüti. (Vanemuise laul, Emajõe sünd, Loomine jt, trükis saksakeelsetena 1840-1852) said peagi tuntuks võõrkeeltes ning kujundasid positiivse suhtumise eesti kirjandusse- rahvaluulesse
saab. Pole olemas isoleeritud mõtet-teooriat millegi kohta. Marxi eelkäijatest tuleb eelkõige nimetada prantsuse valgustusfilosoofiat, sotsialiste ja saksa idealism, eriti Hegelit. Need kolm olid filosoofia suunad, millest ta paljuski lähtus, kuid veel rohkem vastandus. Annan neis kolmest lühiülevaate, keskendudes üksnes nendele punktidele, mis Marxi mõistmiseks on vajalik. 5 Valgustusfilosoofia Valgustajaid ei saa pidada mingiks ühtseks filosoofide organisatsiooniks, mis oleks koondunud nt mingite seisukohtade või teeside umber. Nad ei konstrueerinud suuri filosoofilisi süsteeme hilisema saksa idealismi vaimus, vaid esitasid väiteid, mida püüdsid mõistuslikult põhjendada, enamasti esseistlikus vormis. Tõsi, ka siin ei puudunud spekulatiivsus neile piisas tõekarandiks mõistuse arutelust ja sel teel saadud tulemusi ei hakatud empiiriliselt kontrollima
läks igale poole edasi, nt kodutehnika jne. Auto tehnilised omadused kandsid voolujoonelisuse välja, ka majanduslikult oli voolujoonelisus võimalik. Ameeriklased muutsid praktilise asja, auto, elustiiliks. Autente- kultuurile omane asendub dekadentliku liialdusega. Valgustus kui me rakendame oma mõistuse jõudu, siis me saame vältida vigu mis maailmas tehtud, saame jõuda täisliku maailmani. Valgustus fikseeris need hädad, mis olid seni maailma rüvetanud/hävitanud. Valgustusfilosoofia aluseks oli naturalistlik loomus. Ameerika on rajatud valgustusfilosoofiale. Õiglus pidi olema ühiskonna toimimise aluseks. Rousseau "Ühiskondlik leping" üks tema põhiteoseid. Põhiväide Inimene on oma loomult hea, aga see avaldub ainult siis, kui ta saab elada looduse rüppes, on õilis metslane, saab toimida loomulikus keskkonnas. Kui inimesed sisenevad tsivilisatsiooni, tekitab see probleeme. Peamiseks probleemiks on raha. Inimene on sündinud vabana, aga on kõikjal
Apollo korrastav, Dionysos viljakuse, veini jumal ja igasuguste piiride kaotamise jumal, ekstaasi jumalus. Nii nagu inimese areng on seotud jaotusega kaheks sooks, nii kaa kunsti areng seotud jaotusega neiks kaheks printsiibiks. Asjadele vormi andmine appolooniline. Dio printsiip piire lõhkuv ja lammutav. Kõige Dionüüsilisem printsiip Nietzsche arustu muusika. 04.11.10 ,,Jumal on surnud, inimesed on jumala tapnud" Pärast jumala surma ei ütle meile keegi mis on õige mis vale. Valgustusfilosoofia. Maailmas on asjad teatud korrapärasuse järgi seotud ja meie avastame need. Teadmine pelgalt inimse loodud konseptsioon. Me fabritseerime reaalsust nii nagu see meile sobib. Tõde on kokkuleppeline väljamõeldis, mis aitab inimestel reguleerida nende elu. ,,Meie arusaam tõest ei tulene sellest kuidas maailma suudame mõista vaid meie vaimu (võimu) tahtest." ,,Elu ise ongi võimu tahe."Enesesäilitamise/kehtestamise tungid. ÜLEinimese konseptsioon. ,,Kõik jumalad on surnud,
" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. 29. Romantismi olulisemad märksõnad (individuaalsus, inimloomuse paradoksaalsus, loodus, dramaatilisus, ajaloo olulisus jne). Mõjukas kunstivool, mis kestab 1780 1850. Äärmiselt laialivalguv kunstistiil, hoiakute ja teemade vundament ei ole taandatav üldisele vaatele. Romantism on reaktsioon klassitsistlikule kunstile ja valgustusfilosoofia vastu. Romantikud vaatlesid inimest emotsionaalsest-traagilisest aspektist. Neile oli oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted. Romantism otsib tundeid, emotsionaalsust, rõhutab mõistetamatuid kannatusi ja inimese loomust, kui vastuolulist nähtust, mis on kasvav ja muutuv. Maailma keskpunkt on inimene. Romantismi zanris kujutatakse erandlikku inimest, geeniust, ülistatakse kangelastüüpe, isikut, kes võitleb saatusega. See isik püüab jõuga väljuda hallist kodanlikust elust
kaotab, iisraeli rahvas (puritaanid/ameeriklased) taastab vabaduse; kuningate jumalik õigus ei eksisteeri (mäss õigustatud) · Piibli keel ja kuvandid mõjutasid nii eliidi kui ka rahva käitumist: võimalik rakendada poliitika vankri ette · Kalvinismi ja sektantluse mõju: väikses (usu)kollektiivis koos otsustamine oli ,,demokraatia kooliks" · Paljud revolutsiooni juhtivad tegelased olid puritaanliku taustaga (Benjamin Franklin, Samuel ja John Adams) IV Valgustusfilosoofia (riigiteooriad): eriti Montesquieu tõlgendus SB võimude lahususe idealsest tasakaalust · Mõju eliidi hulgas · Tulemus: Ameerika ühiskonna ideaalideks kinnistuvad vabariiklus (alates 1775), vabadus (hiljem tuntud kui liberalism), (võimaluste) võrdsus, põhiseaduslikkus, aristokraatliku korruptsiooni taunimine. Revolutsiooni tähendus · Esialgu Inglise parlamendi võimu eitamine 1760. Aastast alates (maksuvaidlus)
annaabi.ee 
