Linnakirjandus väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teist linnakodanike huve järjest tähtsamaks muutuv ,,kolmanda seisuse" maailmavaade. FABLIOO rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. 1) Rebaseromaan looma eepos 2) Roosiromaan allegooriline armastuslugu » mehe ja naise suhted, õrn ja õilas armastus. · Vagandid e. goljaarid (esitasid linnaluulet/romaani) DRAAMAKIRJANDUS LITURGILINE DRAAMA otsene piiblitekstide illustratsioon. · Teskt ladinakeelne · Esitati altari lähedal · Osatäitjad olid vaimulikud MÜSTEERIUM näidend, kus esinesid tavalised linnakodanikud. MIRAAKEL religioosne näidend. · Allikas jumalaema legendid ja pühakute imeteod · Kasutati ka olustiksüzeid · Esitati turuplatsidel · Maalilised kostüümid FRASS pikema usulise mäidendi jämekoomiline vahemäng.
Dramaatika, Draama- ehk naitekirjandus on uks kirjanduse pohiliigist luurika ja eepika korval. Sellest et draamateosed on mratud eeskatt laval esitamiseks, tulenevad Dramaatika Pohiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teatriparasusega on seotud ka draamateose valine ehitus: a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Dramaatika kolm phizanrit: a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Tragoodiat iseloomustavad: a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmrgiga Tragoodia Teosed: August Kitzberg,"Libahunt"; Shakespeare,"Romeo ja Julia" Komoodiat iseloomustavad: a)inimeste norkuste naeruvaaristamine Naljaliigid: a)Huumor b)Satiir c)iroonia Komoodialiigid:
MIDA PEAN SILMAS PIDAMA, KUI KIRJUTAN NÄITEKIRJANDIT Näitekirjanduse ehk dramaatika ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Näitekirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Näitekirjanduse teos on mõeldud etendamiseks. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina
teose (jutustuse, pildi leiutise, projekti jne.). D. Debüüt- esmakordne avalik esinemine. Dekoratsioon- ruumide, vaateakende ja tänavate kaunistus, kujundus. Detail- üksikasi, üksikjoon; osa tervikust; pisiasi. Dialoog- kahekõne; kõnelus kahe või mitme tegelase vahel. Dirigent- koori- või orkestrijuht. Dramaturg- näitekirjanik. Dramaturgia- draamateose ülesehituse ja lavastamise teooria, näidendi- ja lavastamisteadus; draamakirjandus. Duubel - korduvalt filmitud kaader ehk ühest kaadrist mitme pisut erineva võtte tegemine. E. Efektvalgus- valgus, kasutatakse näiteks detektiivfilmides, näidatakse vaid tumedat figuuri, nägu jäetakse varju, tekitades nii salapärasustunde. Episood- vahelugu, vahesündmus. Eskiis- suurema kunstiteose (maali, skulptuuri) kavand; esialgne visand. F. Film- kinopilt. Filmimontaaz;- filmikaadrite järjestamine. Filmirezissöör- filmi lavastaja.
12.Mis ülesanne on sõlmitusel? Sõlmituses tuuakse välja teose konflikt. 13.Mis ülesanne on teema arendusel? Tegevus liigub pingestatult haripunkti poole. 14.Mis ülesanne on kulminatsioonil? Teose kõige pingelisem koht, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse. 15.Mis ülesanne on pinge langusel? Valmistatakse ette lõpplahendus. 16.Mis ülesanne on lõpplahendusel? Sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. 17.Kust ja millest on alguse saanud draamakirjandus? 18.sajandil, Vana-Kreekast 18.Mis on tragöödia? Kurbmäng 19.Mis on tragöödia tunnuseks? Peategelane, tegelased hukkuvad. 20.Nimeta Eesti kirjanduse tuntum tragöödia koos kirjanikuga ,,Libahunt" August Kitzberg 21.Nimeta väliskirjanduse tuntuim draamakirjanik ja tema teos ,,Romeo ja Julia" Shakespeare 22.Mis on komöödia? Koomilise sisuga näidend 23.Mis on komöödia ülesanne? Naeruvääristatakse inimeste pahesid 24.Mis on huumor? Heatahtlik nali 25.Mis on satiir? Terav pilge
Dramaatika Põhiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teater jaguneb :a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Konflikti liigid: a) saatusega, jumalatega b) teise inmeseg c) ühiskonnaga d) ise endaga Dramaatika kolm põhizanrit:a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Draamat iseloomustavad:a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Tragoodiat iseloomustavad:a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmärgiga
Dramaatika ehk näitekirjandus.(Draamakirjandus) · Dramaatika on üks kirjanduse 3-st põhiliigist · Mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. · Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. · Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. · Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. · Draama on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: D.Diderot, G.E.Lessing. Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja t...
veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne Utoopia - teostumatu unistus, kujutletav ideaalolek Skeptitsism - tunnetuse võimalikkuses kahtlev õpetus ja printsiip; kalduvus kahelda Kontsept - kavand, mustand Aforism - lühike vaimukas vormilt teritatud lausung, mõttetera Valm - õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, mille lõpus esitatakse moraal. Dramaatika - draamakirjandus, näitekirjandus Eepika jutustav ilukirjandus. on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Tragöödia Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend Jutustus Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist
Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjanduse põhiliik, mille teosed on proosavormis Näit. Eepika suurvoemid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot, jt. Eepos – pikk, jutustava sisuga teos, kus tegelased on kangelased või mütoloogilised tegelased Näit. Kreeklaste ,,Odüsseia“ ja eestlaste F.R.Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg“, soome E
Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada.
vahele · Ajaviite romaanid RAIMOND KAUGVER Eesti kirjandus 1980ndail · Puhkevad noorterahutused kuna on alanud uus venestamine, kultuur kaitseasendis · 40 kultuuritegelast üllitavad ühiskirja muretsedes eesti keele saatuse ja ohtlike tendentside pärast ühiskonnas- mitmed allakirjutanud kirjanikud said avaldamiskeelu- KAPLINSKI · Draamakirjandus: VETEMAA, UNT, VAHING- vaimne vastupanu võõrale võimule · RUNNEL; VIIDING; KAREVA; KROSS; TRAAT; KAUGVER; KRUUSVALL Väliseesti kirjandus · 1944-50ndate lõpp- kirjandus eestluse säilitaja, hingehaavade ravija, lugejad ootasid sõja-, põgenemis- ja nostalgiaromaane · 50ndateIIpool-60ndate lõpp- pagulasproosa kuldajastu, samas hakkab kirjutajate arv vähenema ja uusi autoreid peaaegu ei tule
1. eepika-on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). 2. lüürika-on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 3. dramaatika-Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama.Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana.Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline
kõlaseinaks. Kõige keerukama lavamasin oli tõteseadeldis, mille abil võis jumal taevas maapeale laskuda. Teatrid olid tohutu suured, näiteks ateena teater mahutas 17000 inimest, kuid Megalopolis mahutas 44000 vaatajat. Etendused olid tasulised, kuna Ateena riik rentis teatreid ka eraisikutele, kes pidid hoolitsema remondieest. Kesk...... Oluline osa linnakirjanduses moodustas draamakirjandus, mis arenas eriti intensiivselt 13.saj. Keskaja näidendid kujunesid välja kristlikust liturgiast. Esialgu toimusid teatri etendused kirikus, kuid hiljem kandus etenuds kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakile. Liturgilisi näidendeid mängiti kogu euroopas. Alguses olid need ainult preestritele ja kooripoistele, kuid pärastpoole lülitusid mängu ka lihtkodanikud. Esimene teadaolev esinemine lossisaalis on 15.sajandil Hispaanias.
lühinäidendeid farssideks. Keskaja teater oli väga rahvalik, mispärast kirik ja kuningad selle vastu võitlesid. Tollal polnud teatrihooneid. Avalikke etendusi korraldati kogu linna rahva ühise üritusena päeva ajal ja lageda taeva all. Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad linnarahva seast. Näidendeid kirjutati 1-ks korraks. Etendused olid tasuta. Rahvaeeposte ja rüütlikirjandusega võrreldes olid neeed palju liigirikkam: lüürika ja eepika kõraval areneb rikkalik draamakirjandus. Puuduvad rahvaeeposte ideaalsed kangelased. Valitsema pääseb linnakodaniku kaine, realistilk eluvaadeja kriitiline hoiak. Keskaja linnakirjandus väljendas ka talupoegade feodalismi vastaseid meeleolusid. 3) KANGELASLAULUD "Vanem Edda"- kõige rikkalikum vanaislandi kirjandus. "Edda"- mütoloogilised laulud, mis jutustavad maailma ja inimese loomisest, jumalate omvahelistest tülidest ja maailma lõpust. "Edda" uuema osa moodustavad kangelaslaulud, kus peategelaseks
Tagasiteel koju keerutas Poseidon Odysseust merelainetest ning meeskond sattus nõiatar Kirka saarele, kus viimane kangelase kaaslased sigadeks muutis, edasi purjetas Odüsseus mööda sireenidest ning läbi kitsa väina, mida valvasid kaks koletist. Vägilane sattus veel kükloop Polyphemosega pahuksisse ning torkas tal silma peast välja. Seejärel veetis Odysseus 7 aastast nümf Kalypso saarel vangistuses peale mida tal lõpuks õnnestus koju jõuda. 4. Draamakirjandus: tragöödia, komöödia ja draama 5. Tuntuimad ja tunnustatuimad tragöödiakirjanikud: Aischylos- ,,Oresteia" Sophokles- ,,Kuningas Oidipus" Euripides 6. Sophoklese tragöödiad: ,,Antigone"- Antigone tapab end, kuna pidi oma venna matma seetõttu, et venda peeti reeturiks, naist armastanud Kreoni peod tapab end samuti, seejärel meeleheitel Kreoni ema. Kreon jääb üksi leinama ja kahetsema. ,,Kuningas Oidipus"- Oidipus on abielus oma emaga
eksperiment. Suur mõju oli proosal. 4 Inglismaa valgustus - tegelased ja jooned Põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Skolastilise teaduse asendumine looduse uurimisega. Arusaam, et looduslikust ehk loomulikust olekust pärinevad inimese loomulikud õigused. Thomas Hobbes, John Locke, Samuel Richardson, Henry Fielding, Laurence Sterne, Tobias Smollett, Daniel Defoe, Jonathan Swift 5 Saksamaa valgustus - tegelased ja jooned Oluline oli draamakirjandus. Ühiskonna parandamist taotleti inimeste harimise ja paremaks muutmise teel. Lessing, Leibniz, Herder, Goethe, Schiller. 6 Prantsusmaa valgustus - tegelased ja jooned Mõjutused Inglismaa filosoofiast Ratsionalism Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Diderot, Descartes. 7 Satiiriline ja filosoofiline proosa. Swift ja „Gulliveri reisid” Ta on pärit Dublinist, vaesest vaimulikust perest. Satiiriline filisoofiline proosa saab
välditakse juhuslikkust ja segast 2) Barokk oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele, aga klassitsism oli mõeldud tavainimesele. 3) Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest erinevatest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad, aga klassitsismis domineerisid portreed. Piltidel kujutati lihtinimesi. Jooned ja vormid muutusid selgemaks. Ühel kunstiteosel polnud nii palju detaile. 13. Millised zanrid olid valdavaks nii baroki - kui klassitsismiajastul? Draamakirjandus (komöödiad, tragöödiad, luule) 14. Millised on klassitsistliku teatri peamised erijooned(väh. 3), kes olid kuulsamad klassitsismiajastu autorid(mitte ainult näitekirjandust silmas pidades) Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias? 1) Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi
J.Hurda õhutatud rahvaluule kogumist. Uuriti Eesti keelt , kirjandust ja ajalugu · 1909.a. loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara rõivad, ehted, kunst, raamatud 3. Kirjandus. a) Rahvusromantiline isamaaluule- L.Koidula, M.Veske, A.Reinvald,F. Kuhlbars. Sajandi lõpul realism J. Liiv b) Proosas 1880.aastatel E.Bornhöhe romantilised ajaloolised jutud ("Tasuja"). Sajandi lõpul realistlikud romaanid E.Vilde ja draamakirjandus A.Kitzberg c) 1905.a. loodi kirjanike rühmitus "Noor-Eesti" (G.Suits, Fr.Tuglas, Juhan Aavik jt.), mis pidas tähtsaks sidet Lääne-Euroopa kultuuriga "Olgem eestlased, saagem ka eurooplasteks!" 4. Muusika, teater, film ja kunst. a) Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest (laulupeod!) Lisaks meeskooridele loodi sega-, nais- ja lastekoore b) Esimesed kutselised (kõrgharidusega) heliloojad sajandi lõpul olid Al.Läte (asutas Tartus I
imepärane mõõk · Bürnhild lennutab oda, mida 3 meest vaevu liigutavad · sisaldab ka mütoloogiat näkkide hoiatus Hagenile · Siegfreidi ja Kremhildi armastuslugu on keskaegse saksa kirjanduse üks ilusamaid · Siegfreidis nähti sakslaste ideaali(aus, mehine, väärikas, õiglane) · Nibelungide laulust on tehtud mitmeid töötlusi näiteks Richard Wagneri ,,Nibelungide sõrmus" Teater ja näitekirjandus · draamakirjandus hakkas intensiivsemalt arenema 13. saj · keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast (vanakreekas Dionysose kultusest) · kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuse elemente(muusika, laul, dialoog, kostüümid, rekvisiidid) · teatriliseeritud rituaalide esitamine kandus kirikust aegamööda linnaväljakule · liturgilisi näidendied mängiti kogu Euroopas algul olid need kirjutatud
Marie Under Ballaad Lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Sisu on fantastiline, ajalooline või heroline Friedrich Schiller, Johann Wolfgabg Goethe, Marie Under Poeem Lüroeepiline zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Dante Alighieri, Villem Ridala, Juhan Smuul Haiku Väike jaapani loodusluuletus silbid vastavalt 5+7+5 DRAMAATIKA LIIGI JA ZANRID Dramaatika ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus on üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja doaloog ehk kahekõne Mõeldud laval ettekandmiseks. Tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. William Shakespeare "Hamlet", August Gailit "Libahunt" Komöödia
kõrval. · Estonia kaksikmaja ehitati 1911- 1913. · Teatrimaja avati 1913. aasta augusti lõpul kolm päeva kestnud pidustustega. · Avaetendus oli Shakespeare ,,Hamlet". Estonia arhitektid on Armas Lindgren ja Wivi Lönn 9.märtsil 1944 sai teatrimaja pommitamise käigus tabamuse. Pildil sõjajärgsed taastamistööd 20. sajandi eesti draamakirjandus · 1910.-1920. aastate vahetusel eksperimenteeriti palju · otsiti uut dramaturgiat, prooviti modernteatri võtteid · Ekspressionism · algupäraseid näidendeid vähe · 1920.-1930. aastad tõid kaasa suure murrangu · Publikukriis · Hugo Raudsepp ,,Mikumärdi" 1930ndad · 1930. aastatel moodustasid eesti näidendid ja proosateoste dramatiseeringud ligi poole teatrite mängukavast · väärtustati rahvuslikkust, eestlust · Vaikiv ajastu
Suur õpetus (Daxue); Keskmine tavaline (Zhongyong). Wujing "viisikkaanon" Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks Muutuste raamat (Yinjing) Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing) Laulude raamat (Shijing) Kommete raamat (Liji) Kevaded-sügised (Chunqui Shi ji ,,Ajaloolase märkmed" ilukirjanduslik ajalooallikas (Tan dün.aegne) autor Sima Qian. Lisao ,,Lahkumise kurbus" Qu Yuan. Chuci zanris. Soushen ji ,,Vaimude otsija kirjad" Hudie meng ,,Liblika unenägu" Guan Hanjing. Draamakirjandus. Pipa ji ,,Lauto kirjad" Yuan dün.ajal. Gao Ming. Draamakirjandus. Sanguo yanyi ,,Kolmevalitsus" - 14. sajand ajalooline romaan. Luo Guanzhong. Xi you ji ,,Lääne retk"/"Ahvikuningas" 14.saj. Wu Cheng'en. Romaan. zanrid shi- tänapäeval tähistab luulet üleüldse. ,,Shijing" lauluraamat.Ridade lõpud omavahel riimitud,stroofides.Põhiliselt olmeelu laulud. chu ci- lõuna piirkondadest pärit luuletraditsioon. 6-silbiline fu - Han'i dün.'i uus luule zanr, mis oli suur ja pateetiline
N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna.
näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Saatels oli instrumentaal või vokaalmuusika. Teater oli keskaja inimestele kunstiliikidest kõige lähemal. Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad. Näidend kirjutati tavaliselt üheks korraks, nt mingiks tähtpäevaks. Etendused olid tasuta. Liturgiline draama - otsene piiblitekstide illustratrioon. Näitlejad vaimulikud. Lihtsad dekoratsioonid, kostüümid, rekvisiidid. Hakkas areneme ka ilmalik draamakirjandus - inglise maimängud, prantsuse narrimängud, laadapalaganid. Müsteerium - Piibliaine vaba töötlus, "Aadama mäng", ilmalikud näitlejad. Miraakel - Eriti arenes Prantsusmaal. Allikaks legendid jumalaema ja pühakute imetegeudest. Esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides, omandas palju ilmalikke ja relistlike jooni. Rutebeuf "Miraakel Theophile" - kujutab kuradile hinge müümise lugu. Farss - Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega, nt pahed ja voorused kui konkreetsed tegelased
Schiller "Kinnas", M.Under "Kolmteist ("ballaadi Poeem pikem mitmeosaline luuletus, mida iseloomustab jutustav süzee. (A.Puskin (""Mustlased", B.Alver "Lugu valgest varesest Haiku väike jaapani loodusluuletus, mis on välja kasvanud idalikust elutunnetusest ja kunstimõistmisest. Sünniajaks peetakse 16.sajandit. Koosneb 3 värsist, milles on silpe (vastavalt 5+7+5. Olulised on intuitsioon ja fantaasia. (M.Bash, J.Kaplinski Dramaatika Ka draamakirjandus ehk näitekirjandus, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihedus ja dialoog ehk kahekõne. Draamateosed on mõeldud .laval ettekandmiseks ja neid iseloomustab tegevuse ühtsus Tragöödia Enamjaolt kurb ning kurva lõpuga Komöödia heidetakse nalja Draama pole otseselt koomilisust ega tragöödiat, kujutab enamjaolt tavaelu (Vaatusteks jagunevad näidendid, nagu peatükid (enamasti kaheks .Pildid on osad vaatustest .Stseenideks jagunevad vaatused/pildid
ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. [Suurvormid - eepos ja romaan, väikevormid - jutustus,
ning loogilisust · Antiikkunsti jäljendamine · 1635 asutati Prantsuse Akadeemia, mille ülesandeks oli kultuurielu juhtimine (kunsti arengu pidur) · Klassitsistliku kirjanduse põhitõed Nicolas Boileau värsstraktaadis ,,Luulekunst" · Prantsuse klassitsismi alusepanijateks olid Pierre Corneille (,,Cid) ja Jean Racine (,,Phaidra") (draamakirjandus ja lavakunst) 2. Moliere- klassitsistliku draama suurim esindaja (pärit Pariisist) · ,,Arutu" esimene näidend · ,,Naeruväärsed eputised" Teos (komöödia) pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemisest, peenutsemisest ja vaimutsemisest, mis mattis enda alla inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele
personifikatsioon-elutule objektile elusolend tunnuste edasikandmine (pada sõimab katelt) sümbol-märk/elusolend/ese mis tähistab tunnet/iseloomuomadust vm. nt kui luuletuses on 'valge tuvi mu aknalaual' siis see sümboliseerib rahu. Sonett-14värsiline kindla riimiskeemiga luulevorm Haiku-3värsiline Jaapani loodusluuletus, Ballaad-jutustav luuleteos Piltluule-nt luuletus on toolist , siis luuletus on toolikujuline Värssromaan-romaan värsivormis 4)Dramaatika: ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus. Draamateosed on mõeldud, et neid kantakse ette suuliselt, sellest tulenevalt ongi draama põhiomadusteks dialoogivorm, tegevus kulgeb olevikus ja tegevus areneb pingeliselt. Näidendite lavastamisel kasutatakse klassikalist skeemi: Sissejuhatus iseloomustab tegelasi ja nende omavahelisi suhteid (kes keda vihkab/armastab.) Üsna pea tekib konflikt-lahkheli. See on sõlmitus. Siis pinevus muudkui tõuseb, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni
traditsioonilisest luulevormist, vastandub romantismi õhkavale loomule, ületab realismi üheplaanilisust, Eksperimenteerib nii vormi kui väljendusviisiga. 9. Süvapsühholoogiline romaan, filosoofilis-intellektuaalne romaan, absurdi romaan, sürrealistlik romaan, maagilis-realistlik romaan. 10. Albert Camus, Franz Kafka, Hermann Hesse, Mihhail Bulgakov Draama 19. saj. lõpul / 20. saj. esimesel poolel. Postmodernism. 1. Draamakirjandus muutus teatraalsemaks ja filosoofilisemaks. Tugeva impulsi andsid draamakirjandusele esimese maailmasõja eel ja ajal tekkinud kunstivoolud: futurism, dadaism, sürrealism jne. 2. Luigi Pirandello. Kirjutas palju futuristlikke näidendeid. 3. Tema teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. Laiemalt hõlmab kirjandus erinevaid erialasid puudutavate tekstide kogumit. Sinna kuulub nt ajakirjandus. Kitsama definitsiooni järgi on kirjandus ilukirjandus (belletristika). Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor tekst lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest. Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi. Kirjandusteooria komponendiks on ka
vahetus) ülesehitus" - vaatepunkt IX X 2 Nõme on olla nõme Küsimused, Õ lk 40-43 Võrdlus filmiga, II osa pt 39 lk Väärtused ja draamakirjandus, Tv lk 24, h 1-2 tegelaste analüüs 58, arvustus kõlblus, draamatekst, elukestev õpe vaatus, ststeen, dialoog XI 1 Liblikad kõhus Armastus Õ lk 44-45 Tõlgenduste/arusaamade Väärtused ja
Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannale Elizabeth I-le (valitses 15581603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat. Avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest. Näiteks Shakespeare esines oma trupiga Londoni erateatris Gloobus (The Globe). 16. sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas. Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid. Teater kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda taeva all) ümbritses seda kolmest küljest. Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemal ja selle kohal asus palkonlava. Publiku istekohad olid rõdul, aukülalised istusid loozides.
Teostes püütakse küsimustele vastata mõistuse abiga. Thomas Mann(1875-1955) "Tobias Mindesniehel" inimene võib küll loodusele kahju teha,kuid tihti hävitab loodus end ise. Nt:maavärinad, orkaanid . ,,Buddenbrookid" Intellektuaalne romaan-> Vaimset laadi. Sisaldab romantismi, filosoofialist romaani. Tekkis 19. sajandi teisel poolel. Hermann Karl Hesse -> (1877-1962) Saksamaa. ,,Stepihunt" , ,,Laulik" peategelane loobub kõigest oma unistuse nimel. ,,Klaaspärlimäng" Draamakirjandus Henrik Ibsen-> (1828-1906) ,,Peer Gynt", ,,Nukumaja" George Bernard Shaw-> (1856-1950) Iiri-Inglise kirjanik. ,,Pygmalion" Naturalism Realismi äärmuslik vool, tekkis prantsuse kirjanduses 1860.-1870. aastatel. Teoreetiliseks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille kohaselt saadakse tõelisi, positiivseid teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest andmeid on võimalik kontrollida vahetu kogemuse najal. Kujutati elu inetuid külgi: elu allakäik, tumedamat poolt
Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannale Elizabeth I-le (valitses 1558–1603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat. Avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest. Näiteks Shakespeare esines oma trupiga Londoni erateatris Gloobus (The Globe). 16. sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas. Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid. Teater kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda taeva all) ümbritses seda kolmest küljest. Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemal ja selle kohal asus palkonlava. Publiku istekohad olid rõdul, aukülalised istusid loožides.
-Andis ristiusu -Kaitsepühak =Algselt oli filide ja bardide looming suuline -Kloostrite lähedal pandi kirja =Saagad on proosavormis -Kõnelevad rahvausundist -Olid Põhja-Iiri ja Lõuna-Iiri saagad -Keskne teema kodumaaarmastus, fantaasia, armastus 2. Jutustada üks Boccacio novell Pilet 2 Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited; draamakirjandus keskajal 1. Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited Tekkekoht Skandinaavia, Norra Stavangeris (?) oli suur hulk talupoegi ja väepealikke =Jaarlid =Keeldusid 885 allumast kuningas Harold Kaunisjuuksele =Lahkusid peredega ja purjetasid Islandile =Võtsid kaasa oma rahvaluule Islandil ristisõdu ei olnud =Võtsid ristiusu vastu aastal 1000 =Säilitasid õiguse oma rahvausule Areneb kirjandus =Anglosaksi alfabeet
Hurda õhutatud rahvaluule kogumist. Uuriti Eesti keelt , kirjandust ja ajalugu · 1909.a. loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara rõivad, ehted, kunst, raamatud 3. Kirjandus. a) Rahvusromantiline isamaaluule- L.Koidula, M.Veske, A.Reinvald,F. Kuhlbars. Sajandi lõpul realism J. Liiv b) Proosas 1880.aastatel E.Bornhöhe romantilised ajaloolised jutud ("Tasuja"). Sajandi lõpul realistlikud romaanid E.Vilde ja draamakirjandus A.Kitzberg c) 1905.a. loodi kirjanike rühmitus "Noor-Eesti" (G.Suits, Fr.Tuglas, Juhan Aavik jt.), mis pidas tähtsaks sidet Lääne-Euroopa kultuuriga "Olgem eestlased, saagem ka eurooplasteks!" 4. Muusika, teater, film ja kunst. a) Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest (laulupeod!) Lisaks meeskooridele loodi sega-, nais- ja lastekoore b) Esimesed kutselised (kõrgharidusega) heliloojad sajandi lõpul olid Al
ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistliku kunstimeetodi arenemisega ja realistliku kirjandusliigi tekkega on hoogu juurde saanud proosa. Kui kunst oli selleks, et näidata idealistlikku maailma, siis realistlik kirjandus püüab näidata maailma sellisena nagu ta on. 2 kergemat definitsiooni: Ilukirjandus on kirjanduse ilusti kirjutatud osa (nt. Ajakirjandus ei ole kirjandus, seal puudub ilukategooria)
laulu, mida kanti ente lauldes või poollauldes. Alusepanijad: Alkaios ja Sappho (6. saj eKr) sõpruse ja armastuse ülistamine, surma vältimatus. Keskajal muutus lüürika üha religioossemaks, kuid õukonna- ja rändlaulikud viljelesid ka humaansemaid zanre, nagu alba, pastoraal. Lüürika õitsenguperioodiks peetakse renessanssi (Petrarca, Ronsard; soneti tekkimine) ja romantismi (Byron, Goethe). Dramaatika (kr dramatikos e dramaatiline) on draamakirjandus e näitekirjandus. Kuna on põhiliselt mõeldud laval esitamiseks, va lugemisdraama, on sellest tulenevalt liigi põhiomadused dialoogivorm, sündmuste olevikus toimumine, pingeline arendus, vastuolud ja konfliktid tegelaste vahel. Euroopa draamakirjandus kasvas välja antiikaja kultuslikest rituaalidest. Antiikajal sündinud tragöödia, komöödia ning uusaegne draama on dramaatika kolm põhizanri. Euroopa kultuuriperioodide järgi eristuvad antiikne draamakirjandus (Aischylos, Sophokles),
Oma patrooni auks. Kirjutas MAhavIra eluloo, kus too nägi nägemust KumArapAlast (polnud kanooniline tegevus). SthUlabhadra. Eraldi zanr on religioosne romaan. PAdalipta Suri ,,TaraJgavatI" SiddharSi'l 906. a. valmis romaan. CampU zanr- tähtis ei ole lugu ise. Oluline, millised tunded, emotsioonid loole juurde pruugitud. Proosaromaanivahele põimitud pikki värsse. Jutukirjandus- kathAnaka. KathA-koa- üks mahukamaid. Dzainistidel ka oma draamakirjandus- prakaraNa. Kõige kuulsam näitekirjanik RAmacandra. Tema sulest pärit sadakond teost. Kuulsaim kannab nime ,,Nirbhaya-BhIma-vyAyoga" 1124 toimunud vaidlus digaMbara ja .... õpetaja vahel toimunud vaidlus. Kõige varasemad neist loodud 3.ndal sajandil e. kr. Neid nii lüürilisi kui didaktilisi. Anonüümne didaktiliste poeemide kogu ,,Pranattara-ratnamAla". Amitigati kirjutanud palju värsse, ,,SubhASitaranasaMdoha". ,,YogaAstra" 3-13saj
Ühel päeval ei tule peremees enam koju ja loomad jäävad omapäi. Huhuu pääseb puurist ning asub isanda asemel koera käsutama. Loomad hakkavad majas omatahtsi tegutsema ning järk järgult vallandub kaos, lõpuks katastroof. Tuglas seda kujutanud Popi vaatenurgast. ,,Inimese vari"- v.t. eest ! 15. Näitekirjanduse põhisuunad 1920ndail Ajakriitiline. Luubi all eesti elu varjupooled, korruptsioon, sahkerdamine, erakondade vahelised intriigid. Ekspressionistlik draamakirjandus jäi tahaplaanile. 16. näitekirjanduse põhisuunad 1930ndail Tuhmus stiilikirevus, sama mis 20ndatel, rohkem realistlikku kujutamist, kajastas kaasaja olusid, rohkem maaelu, tegelastega juhtuvad koomilised, naljakad ja õpetlikud asjad, komöödia ja rahvatükk, ajakriitiline komöödia, külakomöödia, ajalooline draama->lahingud ristirüütlitega, jüriöö ülestõus; 17. Hugo Raudsepa elu ja loomingu ülevaade Alustas 1910 aastal novellisti ja vestekirjanikuna
- Hando Runnel, Viivi Luik jt. Hando Runnel - tõenäoliselt kõige viisistatum luuletaja Eestis - Runneli tekstides on väga heas kooskõlas vorm ja sisu, ajastu vaim ja muusikamaitse - 20.sajandi ärkamisaja laulik - tekstide sisus on mure isamaa pärast, ka iseenda pärast - surutuse ja lootusetuse tunne - traditsioonilise perekonna ja maaelu hindamine Dramaatika - ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus (kõik näidendid kokku) - draama märgib mõnikord žanrit (kõrvuti tragöödia ja komöödiaga), mõnikord aga põhiliiki (lüürika ja eepika kõrval) Dramaatikale omased jooned - Dialoogiline – suurem osa tekstist on tegelaste otsekõne - Tegelased pöörduvad otse publiku poole - Tegevuslik kõne: rääkimise situatsioon mõjutab kõnelejaid, kõne abil sooritatakse tegusid (mõjutatakse kedagi midagi tegema)
Tõsised ja kurvad lood-,,Mure"(üks mees ja naine koos, naine jäi haigeks ja suri, mehe jäsemed pidi amputeeritama). Suurlinna üksindus ,,Kurbus". Vastandavad lapsi ja täiskasvanuid, lapsed poeetilised ja püüdlevad ilu poole. Ei suru isiklikke sümpaatiaid peale. 1890.a loomingus-kuidas välja juurida vaesust. Avada elu olemus tavasündmuste abil, kujutada elu nii nagu see on. On kirjutanud ka satiirilisi novelle, inimesi kes kardavad uuendusi. Draamakirjandus-,,Karu" ,,Pulmad". Näitekirjanduses ka puuduvad hinnangud. Lüüriline, koomiline ja dramaatiline ühendatud. Igal pisiasjal ka põhjus. Kunstilised iseärasused Kogu elu tunda poolehoidu väikese inimese väärikuse eest. Pisijuhtumite kaudu otsustatakse elu ja surma küsimus. Märkamatuna hinge soppidesse. Roll kultuuriloos: Tsehhov sai esimese maailmasõja lõppedes rahvusvahelise kuulsuse. Tema stiil mõjutas 20.sajandi kirjandust. Looming kuulub maailmakirjanduse klassikasse
aastate teisest poolest olemas otsekui kõik eeldused ja võimalused (pagulasteater jäi aga neist pigem süütult puutumatuks), vaid hoopis 1960.–1970. aastate vahetuse kodu-eesti teatrisse – Evald Hermaküla ja Jaan Toominga uuenduslike lavastuste näol „Vanemuises”. Seejuures jõudis värske ja pöördeline teatrikeel Eestisse mitte niivõrd praktikute vahetu vaatajakogemuse, vaid pigem ida-euroopa teatriajakirjade ja käsikirjaliste tekstide (lääne avangardne draamakirjandus, teoreetilised käsitlused jms.) kaudu, s.t. omal kombel kirjakultuuri vahendusel. Üldises kultuuripildis sai 1960. aastate esteetiline murrang eesti teatris teoks veidi hiljem kui teistes kunstivaldkondades; kollektiivsest retseptsioonist johtuvalt kulgebki aga teatrikunsti puhul eksperimentaalse loomingu vastuvõtt märgatavalt aeglasemalt (Carlson 1989). Teatriloo protsessuaalset loomust ei ole võimalik eirata ka
siis taipad, miks teda nii vajan ...3 (U. Laht) 1.2. Tekstide liigid 1.2.1. Ilukirjandustekstid Ilukirjanduse loob keelekasutus - kuid mitte tavaline, vaid kujundlik keelekasutus. Ilukirjanduslikud tekstid on romaanid, jutustused, novellid, luuletused, eeposed, ulmekirjandus, noorsoojutustus, draamakirjandus, kriminaalteosed.4 Antud uurimistöö autor viis läbi ankeetküsitluse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste hulgas, saamaks teada, milliseid ilukirjandustekste nad loevad. Vastanuid oli 106 ja mida nad loevad, näitab alljärgnev diagramm. 3 U. Laht, Sõber, kui ostad raamatut. Kultuur ja Elu, 1977, nr 5. 4 M. Hennoste, Tekstide liigid. - Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998, lk 13.
vanglilaagrisse: Heiti Talvik, Hugo Raudsepp jne. Vangistati ka nooremaid literaate: Alliksaar ja Jaan Kross. Noort autorit on kerge vangi panna, ilma, et see suur tähelepanu ärataks. Nõukogude võim lootis, et uusi kirjanikke tuleb, kuid neid tuli vähe. Arvuliselt kirjanduslikke tekste ilmub tunduvalt vähem, kui varem. 1940ndatel ja 1950ndatel ilmus paguluses eestikeelseid raamatuid rohkem kui kodumaal. Eriti halba olukorda arvulises mõttes sattus proosa, luulet oli rohkem, draamakirjandus oli paremas olukorras. Kirjanduskriitika sai võrreldes varasemaga silmatorkavama rolli juhendatakse, kuidas kirjutada õigeid raamatuid. Nõukogude ajal tegi edukat karjääri - August Jakobson. Juhan Smuul võttis juhtpositsiooni 1950ndate alguses üle. August Jakobson ,,Elu tsitadellis" (1946) sellest tehti ka esimene sõjajärgne film. Jakobsonil oli veel näidendeid, need haakuvad lühiajaliste kampaaniatega:
Tõrjub pshühhoogilist lähenemist. See võimendub koostöös Vaino Vahinguga ,,Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus" (1984). Üllatavalt meeleline/aistinguline helid, värvid, lõhnad tekstides, mille peal on kõivulik valgus: kella viie valgus, mil kõik muutub irratsionaalseks. Tal on filosoofiline pool ja aistinguline pool. Isiklik asi ja üldine asi on lähedases kontaktis. Paljudes tekstides on saatuslikkuse vari, katastroofiaimdus. Esiplaanil on draamakirjandus. Kirjutanud ka kuuldemänge ja filmistsenaariume. Kirjanikke näitekirjanduses jääb väheks 1990ndatel ja Kõiv hakkab määrama draama situatsiooni. Suur osa Kõivu tekste on lavastatud. 1980ndate lõpul ja 1990ndatel Kõivu tekstide lavastaja Priit Pedajas. Näidendid keskenduvad suurmeestele (filosoofid), sellepärast on näidendid filosoofilised (1994 ,,Filosoofipäev"). Ka pärimuslikud näidendid (1999 ,,Kui me
Veel: Peeter Sauter, Tiit Aleksejev, Indrek Hargla, Meelis Friedenthal (mononäidend ,,Parrot"), Tiina Laanem, Loone Ots, Piret Jaks, Siret Campbell (Paju) (tähelepanuväärne. Ulmenäidendid). Siis oli paus ja peale seda tulid: Martin Algus (klassikalisi näidendivorme kasutanud), nagu ka Urmas Lennuk. Toomas Suuman, Uku Uusberg, Jim Ashilevi, Mart Aas, Andres Noormets, Kadri Noormets (kadrinoormets) (lavastus ,,Go neo und romantix" eksperimentaalnäidend), Siim Nurklik. Dokumentaalsus ja draamakirjandus: Merle Karusoo ,,HIV" (2002), Tõnu Õnnepalu ,,Vennas" (2014), Mari-Liis Lill koos Paavo Piigiga ,,Varesele valu, harakale haigus.." (2014) ja koos Maria Lee Liivakuga ,,Väljast väiksem kui seest" (2017). Postdramaatiline teater ja teatritekst: Ivar Põllu ,,Endspiel" (2008) Kõivu ja Vahingu romaaniga seotud. Salongiteemad. ,,Ird. K" (2010) Kaarel Irdist, Vanemuise teatriuuenduse peegeldamine. Leidis uue rütmi ja lahenduse kahe viimase lavastusega: ,,Praktiline eesti
ülekuhjatud toredus, paraaditsev hiilgus. Kuigi mujal Euroopas räägitakse barokist, siis Prantsusmaal räägitakse veel klassitsismist. Holland oli erandiks, seal oli omanäoline kodanlik realism. Baroki ehituskunstis oli oluline tervikansamblite loomine (Versailles'), geomeetriline prantsuse park, reeglipärane linnaplaan. Kujutavas kunstis: (valitseja) monumentide püstitamine, paraadiportreed, heroilised ideaalmaastikud jne. Kirjanduses ruulib ülev ja lihvitud prantsuse klassitsism: draamakirjandus. Muusikas on oluliseks just Saksamaa ja Kesk-Euroopa: Bachi protestantlik kirikumuusika. Hiilguse pahupooleks on talurahva raske elu koormavad riigimaksud ja ilmastiku tingimused on jamad 16.-17.saj Euroopas ,,Väike jääaeg" ehk ilmastiku jahenemine: külmad talved, ikaldusaastad. Majanduses merkantilism (16.-18.saj): riigi prioriteet ja juhtiv roll majanduses. Usuti, et riigi majandusliku heaolu garanteerib võimalikult suur väärismetallide reserv. Eesmärgiks oli
Nende koolkonnad säilisid väga kaua. Pylades koostas pantomiimi kunstiõpiku, omalaadsete seas oli see neljas. Kõik need õpikud olid määratud santacio ehk zestikunsti valdkonna jaoks. Zestid jagati loomulikeks ja kunstlikeks. Kunstlikud olid nagu omaette märgikeel, väga raskesti õpitav, kõik tuli selgeks õppida. Loomulikud olid igapäevased zestid. Oli näha kuidas pantomiimikeel muutub omaette keeleks, ajapikku muutus elitaarkunstiks. 12. Seneca ja keiser Nero Draamakirjandus sammus selles suunas, et oli mõeldud aind lugemiseks. See, mida me teame Rooma dramaturgiast, pärineb Seneca tekstidest. Seneca tekstides on tohutu monoloogide arv, dramaatiline pinge puudub, palju julmust väga verine. Seneca oli ka varajase inglise teatri algtekstiks. Teadlaste arvates oli Seneca eesmärk ära rikkwuda võimalikult palju kreeka näidendeid. Dramaatilisi etendusi ei olnud, loeti paberilt tükke. Sceneca jaoks draamategevus oli vähetähtsal kohal
) on valitsusringkondade teadliku ja sihikindla tegevuse tulemus - Riik (Kuningas) juhtis ja toetas P. kultuurielu - P.Akadeemia tähtsaim ülesanne on Prantsuse keele hoidmine ja arendamine ja ,,Hea Maitse" kujundamine - Ideaaliks Prantsuse klassitsism: lihvitud väljendusviis, ülev ja väärikas stiil, antiigi eeskuju. - Preemiad, pensionid, karistused - Prantsuse keelest sai Euroopa eliidi suhtluskeel. - Prantsuse ilukirjandus, eriti draamakirjandus: 1. Pierre Corneille: El Cid, tragöödiad. 2. Jean Racine: (suri 1699): heroilised kangelastragöödiad Rooma antiigi ainetel, L.XIV ajaloolane 3. Moliere (1622-73): Erandlik meister, kes on ka tänasel päeval ajakohane ! - Kirjanik ja näitleja ja trupijuht - Karakterkomöödiad sisaldavad palju kriitikat nt: Tartuffe (Vagatsemise taunimine) Ebahaige (Arstide küündimatus) Kodanlasest aadlimees (Tõusikluse satiir), naeruväärset kenitlejad.
annaabi.ee 
