Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Uusaeg (26)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis oli nagu feodaalsele ( ?
  • Kes olid, mida tegid ?
  • Kes olid, mida tegid ?
 
Säutsu twitteris
Uusaja algus
  • Uusaja mõiste ja piirid
  • Uusaja mõiste andsid humanistid , et eristada keskaega kaasajast:
    • Keskaega nähti negatiivsetes toonides.
    • Väärtustati antiikaega.
    • Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis).
  • Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi:
    • Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453).
    • Ameerika avastamine (1492).
    • Reformatsiooni algust Saksamaal (1517).
    • Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69).
    • Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99).

    Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi.
  • Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust.
    • Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu.

  • Uusajale omased tunnused
  • Majanduses:
    • Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle.
    • Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses.
    • Manufaktuuride rajamine, palgatöölised.
    • Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil.
    • Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes .
    • Tulemusena tekkis industriaalühiskond – see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel.
  • Uus vaimumaailm
    • Uus maailmavaade ja ellusuhtumine:
    • Inglismaal levis puritanism – usulise ja maailmavaatelise liikumisena.
    • Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust.
    • Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne).
    • Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine – uued jõuallikad ja masinad (aurumasin).
    • Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale.
  • Riik ja valitsemine.
    • Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII).
    • 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu).
    • Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal).

  • Uusaja kursus :
  • 17.-18. kursus
  • Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815)
  • 19. saj. (1815-1900)

    Inglaste vaimumaailm 17. sajandil


  • Puritarism – kapitalistlik mõtteviis inglastel ja kalvinismi erikuju .
  • Täienduseks predestinatsioonile oli kalvinistidel õpetus ilmalikust kutsumusest – keegi ei saa õndsaks vastutahtmist ja jumalik ettemääratus pidi ilmnema selles, kuidas inimesel läheb maapealses elus.
    • Võimalikult hästi tehti igapäevatöid.
  • Vajalikuks peeti puhastada kirik katoliiklikust toredusest, mis oli säilinud anglikaani kirikus.
  • Puritarism avaldas mõju inglaste elulaadile, mis oli nagu feodaalsele (?) eluviisile.
    • Patuks loeti isegi laulmist ja muusikat ning teatrietendusi ja naeru .
    • Iseloomult vaikivad ja sünged.
    • Inimesed on väga töökad ja eriti kokkuhoidlikud.
    • Rõivamood oli tagasihoidlik ja tume ning kujunes ka tänapäevani püsiv meestesoeng.
    • Ümarpead – lihtsa soenguga parlamendi pooldajad versus kavalerid .

  • Puritarismi 2 põhivoolu:
  • Presbüterlus – kuningate ja piiskoppide asemel pidi kirikut juhtima presbüterid – valitavad koguduse vanemad.
  • Independenlus – iga kogudus on sõltumatu ja iseseisev.
  • Puritarism kui opositsioon anglikaani kirikule.
  • Anglikaani kirik tegi Elizabethi ajal järelandmisi puritaanidele.
    • Tunnistati õigeks predestinatsioon.
    • Vanast anglikaani kirikust säilis senine jumalateenistuse kord ja kiriku juhtimine kuninga määratud piiskoppide poolt.
  • Sattunud vastuollu anglikaani kiriku ja kuningavõimuga, põgenes osa puritaane tagakiusamise eest. (Saksamaale, madalmaadesse)
  • Puritarism kujunes ka ühiskondlikuks poliitiliseks liikumiseks.
  • Poliitilised suunaliikumised Inglise revolutsiooni ajal
    Kujunesid välja poliitilised parteid.
  • Juhtivaks suunaks oli independenlus.
    • Toetajaskonna moodustasid ohvitserid . Nad reorganiseerisid sõjaväe ja saavutasid võidu kodusõjas ehk revolutsioonis.
    • Oliver Cromwell – sõjaväe reform – tugevdas distsipliini .
    • Poliitiliselt nõuti parlamendivõimu, kusjuures valimisõigus ainult varakatele.
    • Südametunnistusevabadust – vabadus tunnistada ühte või teist usku ilma tagakiusamiseta.
    • Nõuti kohtupidamist kuninga üle, mõisteti võimukuritarvitamises süüdi ning hukati kuningas Charles I ( 1649 ).
    • Independenditest said vabariigi pooldajad.
    • Independentid sattusid vastuollu presbüterlastega, kes olid parlamendis enamuses . Seetõttu toimus riigipööre, millega independenluse juht Cromwell asus vägivalla teel võimule, sõjaväelaste abiga (1648) Vangistati ka 143 parlamendisaadikut.
  • Levellerite liikumine:
    • Toetajateks sõdurid, käsitöölised, väikekodanlus, osa talupoegi. John Lilburne oli levellerite ideoloogiline juht.
    • Kõikidele kodanikele võrdsed õigused, ka valimisõigus kõikidele meestele.
    • Parlament koosnegu vaid alamkojast .
    • Kaotada kuningavõim, kuid kehtestada demokraatlik vabariik.
    • Majanduses nõuti monopolide kaotamist ja abi vaestele.
    • Liikumise kõrgpunkt – Sõdurite ülestõus 1649. Cromwell surus talle ustavate vägedega selle veriselt maha.
    • Tähendas demokraatliku mahasurumist ning suunda diktatuurile.
  • Tõelised Levellerid:
    • Vaesed talupojad olid rahulolematud mõisnike tunnistamisega maaomanikeks ja pooldasid maa kuulumist kõigile, kes seda harivad.
    • Ühe grupi nendest moodustasid digerid, kes hakkasid üheskoos ja võrdselt elades harima jää k/t maid.
    • Cromwelli sõjavägi ajas ka nende salgad laiali.

    Valgustusajastu


  • Valgustuse olemus
  • Valgustus oli 18. saj. tähtsaim vaimne liikumine.
    • Haritlased tahtsid oma teostega rahvast valgustada ehk harida.
    • Kritiseeriti puudusi ja tehti ettepanekuid ühiskonna parandamiseks.
    • Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof J. Kant (1784).
  • Eelduseks oli teaduseareng .
    • Hakati kahtlema senistes tõdedes, rõhutati inimmõistuse tähtsust.
  • Valgustuse rajaja 17. saj. prantsuse filosoof Rene Descartes: “ Cogita, ergo sum” (“ma mõtlen järelikult olen olemas”) Kahelda kõiges, otsida tõde.
  • Valgustuse sünnimaa Inglismaa ideed aga levisid prantslaste kaudu:
    • Prantslaste teosed olid sõnaosavamad, rahvalikumad.
    • Prantsuse keel oli õukonna keel ja Pariis oli Euroopa pealinn.

  • Valgustuse ühisjooned
  • Hinnangu kriteeriumiks on inimmõistus.
    • Vana korda ja kiriklikku maailmavaadet peeti mõistusevastaseks.
    • Ratsionalism – teadmiste aluseks on mõistus ja loogika .
  • Astuti välja katoliku kiriku ja selle ideoloogia vastu.
  • Võitlus vanamõtteviisiga, võeti kasutusele täpis- ja loodusteaduste saavutused.
    • Ka ühiskonna arengut nähti sarnaselt, looduseaduste arengule.
  • Uushumanism – eesplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega.
  • Enamus pooldas eraomandit kui inimese loomulikku õigust, mida tuleb kaitsta feodaalse vägivalla vastu.
  • Prantsuse valgustajad
  • Charles Montesquieu (1689- 1755 )
    • Parimaks riigivormiks on konstitutsiooniline (parlamentaalne) monarhia – parlament on seaduste andjaks.
    • Võimulahususe idee – seadusandlus, täidesaatev ja kohtuvõim olgu iseseisev ja mitte seotud. Nii tagataksegi õiguse ja vabaduse kaitse.
  • Francois Marie Voltaire (1694-1778)
    • Ei uskunud demokraatiasse “Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema /tegutsema hukkub kõik.”
    • Ideaal – valgustatud absolutism – piiramatu võimuga valitseja, kes peab eeskätt silmas üldsuse huve (olid valg , abs – Friedrich II, Maria Theresa , Joseph II, Katariina II)
    • Oli Friedrich II õukonnas.
    • Oluliseks pidas võitlust katoliku kirikuga – üleskutse “Purustage koletis.”
  • Jean-Jaques Rousseau ( 1712 -1778)
    • Vasakpoolse suuna tuntuim esindaja.
    • Ühiskonna arenguga langeb kõlblus.
    • Arvas , et tuleb tagasi pöörduda aega, kus puudus eraomand, elatakse võrdselt ja õnnelikult.
    • “Tagasi loodusesse ” üleskutse
    • Pooldas rahvavõimu (demokraatiat) ja vabariiki.
    • Teatud tingimustel pooldas eraomandit, kuid oli varandusliku ebavõrdsuse vastu.
    • Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal olid tema ideed jakobiinide ideoloogiaks .
  • Entsüklopedistid
    • 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel.
    • Kokku 28 köidet (1772).
    • Kritiseeriti feodaalnähtusi ja ideid. Valgustusideedest lähtuvalt kasutati teaduse ja ühiskonna arengut.
    • Toimetus koondas oma aja tuntumaid valgustajaid ning aitas valgustusideede levikule kaasa.

  • Saksa valgustus
  • Sakslased ei vastandanud oma ideid kirikule ega usule vaid taotlesid suuremat pühadust ja vabadust.
  • Suur rõhuasetus kõlblusele ja moraalile.
  • Poliitikas pooldati valgustatud absolutismi.

    Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil (Bourbonide dünastia)
  • Louis XII ( 1610 -43) - absolutismi kujunemine
  • Võimuletulek:
    • Henri IV (Louis XIII isa) – Nantes ’i edikt.
    • Noor kuningas, sai troonile 8 aastaselt, haiglane ja kõnedefektiga.
    • Kuninga nimel valitses regent ( asevalitseja ?) Louis XII regendiks sai ta ema Marie de Medici.
    • Louis XII huvitus vähe riigiasjadest.
    • Probleemideks usulahkhelid katoliiklaste ja hugenottide vahel. Kuninga ja kõrgaadli võimu suhted. Välispoliitilised probleemid – Habsburgide ja Hispaaniaga.
  • Generaalstaadid ( seisuste esinduskogud)
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Uusaeg #1 Uusaeg #2 Uusaeg #3 Uusaeg #4 Uusaeg #5 Uusaeg #6 Uusaeg #7 Uusaeg #8 Uusaeg #9 Uusaeg #10 Uusaeg #11 Uusaeg #12 Uusaeg #13 Uusaeg #14 Uusaeg #15 Uusaeg #16 Uusaeg #17 Uusaeg #18 Uusaeg #19 Uusaeg #20 Uusaeg #21
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 497 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 26 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sun123451 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (26)

    Hilary1 profiilipilt
    Hilary1: Väga hea konpsekt, detaline aga pole see-eest liiga palju lohisevat juttu!
    09:34 05-03-2009
    kuujapuu profiilipilt
    kuujapuu: Oli palju kasu, suurimad tänud autorile!
    02:19 10-07-2009
    ownaid profiilipilt
    Oliver Õunaid: Väga hästi koostatud. Tänud autorile.
    00:08 25-08-2009


    Sarnased materjalid

    68
    pdf
    VARAUUSAEG
    22
    docx
    Uusaeg
    19
    pdf
    Uusaeg
    14
    doc
    Uusaeg
    27
    doc
    UUSAEG
    34
    doc
    Uusaeg
    13
    doc
    Uusaeg
    4
    rtf
    Uusaeg





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun