Uusaeg (26)

• Keskaega nähti negatiivsetes toonides.
  
• Väärtustati antiikaega.
  
• Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis).
  

• Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453).
  
• Ameerika avastamine (1492).
  
• Reformatsiooni algust Saksamaal (1517).
  
• Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69).
  
• Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99).
  

• Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu.
  

• Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle.
  
• Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses.
  
• Manufaktuuride rajamine, palgatöölised.
  
• Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil.
  
• Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes .
  
• Tulemusena tekkis industriaalühiskond – see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel.
  

• Uus maailmavaade ja ellusuhtumine:
  
• Inglismaal levis puritanism – usulise ja maailmavaatelise liikumisena.
  
• Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust.
  
• Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne).
  
• Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine – uued jõuallikad ja masinad (aurumasin).
  
• Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale.
  

• Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII).
  
• 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu).
  
• Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal).
  

Inglaste vaimumaailm 17. sajandil

• Võimalikult hästi tehti igapäevatöid.
  

• Patuks loeti isegi laulmist ja muusikat ning teatrietendusi ja naeru .
  
• Iseloomult vaikivad ja sünged.
  
• Inimesed on väga töökad ja eriti kokkuhoidlikud.
  
• Rõivamood oli tagasihoidlik ja tume ning kujunes ka tänapäevani püsiv meestesoeng.
  
• Ümarpead – lihtsa soenguga parlamendi pooldajad versus kavalerid .
  

• Tunnistati õigeks predestinatsioon.
  
• Vanast anglikaani kirikust säilis senine jumalateenistuse kord ja kiriku juhtimine kuninga määratud piiskoppide poolt.
  

• Toetajaskonna moodustasid ohvitserid . Nad reorganiseerisid sõjaväe ja saavutasid võidu kodusõjas ehk revolutsioonis.
  
• Oliver Cromwell – sõjaväe reform – tugevdas distsipliini .
  
• Poliitiliselt nõuti parlamendivõimu, kusjuures valimisõigus ainult varakatele.
  
• Südametunnistusevabadust – vabadus tunnistada ühte või teist usku ilma tagakiusamiseta.
  
• Nõuti kohtupidamist kuninga üle, mõisteti võimukuritarvitamises süüdi ning hukati kuningas Charles I ( 1649 ).
  
• Independenditest said vabariigi pooldajad.
  
• Independentid sattusid vastuollu presbüterlastega, kes olid parlamendis enamuses . Seetõttu toimus riigipööre, millega independenluse juht Cromwell asus vägivalla teel võimule, sõjaväelaste abiga (1648) Vangistati ka 143 parlamendisaadikut.
  

• Toetajateks sõdurid, käsitöölised, väikekodanlus, osa talupoegi. John Lilburne oli levellerite ideoloogiline juht.
  
• Kõikidele kodanikele võrdsed õigused, ka valimisõigus kõikidele meestele.
  
• Parlament koosnegu vaid alamkojast .
  
• Kaotada kuningavõim, kuid kehtestada demokraatlik vabariik.
  
• Majanduses nõuti monopolide kaotamist ja abi vaestele.
  
• Liikumise kõrgpunkt – Sõdurite ülestõus 1649. Cromwell surus talle ustavate vägedega selle veriselt maha.
  
• Tähendas demokraatliku mahasurumist ning suunda diktatuurile.
  

• Vaesed talupojad olid rahulolematud mõisnike tunnistamisega maaomanikeks ja pooldasid maa kuulumist kõigile, kes seda harivad.
  
• Ühe grupi nendest moodustasid digerid, kes hakkasid üheskoos ja võrdselt elades harima jää k/t maid.
  
• Cromwelli sõjavägi ajas ka nende salgad laiali.
  

Valgustusajastu

• Haritlased tahtsid oma teostega rahvast valgustada ehk harida.
  
• Kritiseeriti puudusi ja tehti ettepanekuid ühiskonna parandamiseks.
  
• Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof J. Kant (1784).
  

• Hakati kahtlema senistes tõdedes, rõhutati inimmõistuse tähtsust.
  

• Prantslaste teosed olid sõnaosavamad, rahvalikumad.
  
• Prantsuse keel oli õukonna keel ja Pariis oli Euroopa pealinn.
  

• Vana korda ja kiriklikku maailmavaadet peeti mõistusevastaseks.
  
• Ratsionalism – teadmiste aluseks on mõistus ja loogika .
  

• Ka ühiskonna arengut nähti sarnaselt, looduseaduste arengule.
  

• Parimaks riigivormiks on konstitutsiooniline (parlamentaalne) monarhia – parlament on seaduste andjaks.
  
• Võimulahususe idee – seadusandlus, täidesaatev ja kohtuvõim olgu iseseisev ja mitte seotud. Nii tagataksegi õiguse ja vabaduse kaitse.
  

• Ei uskunud demokraatiasse “Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema /tegutsema hukkub kõik.”
  
• Ideaal – valgustatud absolutism – piiramatu võimuga valitseja, kes peab eeskätt silmas üldsuse huve (olid valg , abs – Friedrich II, Maria Theresa , Joseph II, Katariina II)
  
• Oli Friedrich II õukonnas.
  
• Oluliseks pidas võitlust katoliku kirikuga – üleskutse “Purustage koletis.”
  

• Vasakpoolse suuna tuntuim esindaja.
  
• Ühiskonna arenguga langeb kõlblus.
  
• Arvas , et tuleb tagasi pöörduda aega, kus puudus eraomand, elatakse võrdselt ja õnnelikult.
  
• “Tagasi loodusesse ” üleskutse
  
• Pooldas rahvavõimu (demokraatiat) ja vabariiki.
  
• Teatud tingimustel pooldas eraomandit, kuid oli varandusliku ebavõrdsuse vastu.
  
• Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal olid tema ideed jakobiinide ideoloogiaks .
  

• 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel.
  
• Kokku 28 köidet (1772).
  
• Kritiseeriti feodaalnähtusi ja ideid. Valgustusideedest lähtuvalt kasutati teaduse ja ühiskonna arengut.
  
• Toimetus koondas oma aja tuntumaid valgustajaid ning aitas valgustusideede levikule kaasa.
  

• Henri IV (Louis XIII isa) – Nantes ’i edikt.
  
• Noor kuningas, sai troonile 8 aastaselt, haiglane ja kõnedefektiga.
  
• Kuninga nimel valitses regent ( asevalitseja ?) Louis XII regendiks sai ta ema Marie de Medici.
  
• Louis XII huvitus vähe riigiasjadest.
  
• Probleemideks usulahkhelid katoliiklaste ja hugenottide vahel. Kuninga ja kõrgaadli võimu suhted. Välispoliitilised probleemid – Habsburgide ja Hispaaniaga.
  

• Kõrgaadlikud nõudsid regendivõimu piiramist.
  
• 1. seisus – vaimulikud
  
• 2. seisus – aadlikud
  
• 3. seisud – linnakodanlud
  
• Seisuste vahelised suured lahkhelid .
  
• Keelati ametikohtade müük.
  
• 1789 Suur Prantsuse revolutsioon.
  

• Pani alguse absolutismile.
  
• Ta oli esimene minister (nagu tänapäeva peaminister ) ja koondas endale ka teisi ameteid.
  
• Murdis kõrgaadlike võimu, lõhuti kindluseid, keelati duellid.
  
• Kõrgaadlikud koondusid õukonda.
  
• Usuelus surus maha hugenotid (ehk Nantesi edikt tühistati).
  
• Asutati lütseume (aadlike erakoole) Sorbonne’i ülikool reorganiseeriti ja asutati Prantsuse akadeemia.
  
• Sihikindel, intelligentne , tiitleid armastav, ameteid kasutas isiklike varade kogumiseks.
  

• Louis XIV sai 4. aastaselt troonile. Regendiks kuninganna, tegelikuks tema armuke Mažarin.
  
• Absolutismi kriis fronde:
  
• Algas Pariisi ülestõusuga, pärast 3 kuulist piiramist kuningavägede poolt anti alla.
  
• Aadlike mäss mujal, mis lõppes mässujuhtide lepitamisega. Jagati tiitleid ja ameteid.
  

• Rahuaja lemmiktegevus jahipidamine .
  
• Ehitati uus lossi- ja pargikompleks Versailles ’, kolis sinna oma suure ja hiilgava õukonnaga.
  
• Arvukad peod, ballid, teatrietendused , kombelõtvus.
  

• Erinevalt oma isast sekkus aktiivselt riigiasjadesse. Nimetas kõrgametnikke, andis seadusi, oli kõrgeim kohtupidaja.
  
• Rõhutus monarhi jumalikku päritolu, arvukad ja laastavad sõjad kuulsuse nimel.
  

• Raha kiire kogumine riigikassasse on võimalik eeskätt kaubanduse arendamisega.
  
• Eeskätt arendati kaupade eksporti ja piirati importi oma majanduse arenguks.
  
• Colbert oli loomult kodanlane, kandis tumedaid rõivaid, asutas manufaktuure ja rajas koloniaalimpeeriumi, et saada odavat toorainet ja turge.
  

• Kuningana ei tundnud huvi riigiasjade vastu.
  
• “Pärast mind tulgu või veeuputus.” Hoolis enda ja õukonna heaolust.
  
• Tähtis osa kuninga armukestel.
  
• Pikka aega avaldas kuninga armuke markiis de Pompadour mõju riigiasjadele.
  
• Kuningamaitse lõi ka naiste iluideaali – kõrge soeng , nuku nägu, lapselik olek.
  
• Suri rõugetesse.
  

• Kaotada maksu eelistused jm privileegid (II esimesel seisusel olid privileegid)
  
• I/II seisuse vastuseisu tõttu, saadeti ta erru ja reformatsioonid tühistati.
  

Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil

• Mary Stuarti poeg, Elizabeth kasvatas teda.
  
• Valitses absolutistlikult, ei arvestanud parlamendiga.
  
• Müüs monopoolseid (ainu) õigusi kauplemiseks, mis tekitas pahameelt.
  
• Parlamendile ei meeldinud tema välispoliitiline lähenemine põhivaenlasele Hispaaniale.
  

• Jätkas absolutismi, kuningavõim ei sõltu absolutismist/parlamendist ???
  
• Tugevnes parlamendi opositsioon.
  
• Ei lubatud kuningal makse ja laenusid nõuda?
  
• 1629 saatis kuningas parlamendi laiali ja vahistas nende liidri.
  

• Sõda Šotimaaga.
  
• Vajadus lisaraha leidmiseks palgasõduritele.
  
• 1643. a. kogunenud parlament asus kuninga vastu pealetungile.
  
• Kuningas sunniti alla kirjutama seadusele (aktile) millega ei tohtinud parlamenti laiali saata.
  

• Ministrid vastutasid parlamendi eest.
  
• Revolutsiooni puhkes kodusõja vormis kahes leeris – parlamendi sõjavägi (ümarpead) ja kuninga sõjavägi (kavalerid).
  
• Kuningas põgenes Põhja- Inglismaale , kus tal oli rohkem toetajaid.
  

• 30. jaanuaril 1649 hukati Charles I avalikult pea maha raiumisega.
  

• Võim oli ühekojalisel parlamendil, kuid sinna valimisi ei toimunud. Samad mehed pikas parlamendis.
  
• 60 liiget.
  
• Tegelik võim koondus kõrgohvitseride kätte. Cromwelli juhtimisel.
  
• Protekturaat – Parlamendi populaarsuse vähenemine, kuna ei täidetud rahva soove.
  
• Olukorda kasutas ära Cromwell ajades 1653 parlamendi sõduritega laiali ning kuulutas end eluaegseks lord-protektoriks, ainuvalitsejaks, diktaatoriks.
  
• Kutsus kokku nn väikese parlamendi, sinna valiti liikmed puritaanide koguduste poolt, kuid peagi ajas ka selle laiali ning läks üle sõjalisele diktatuurile.
  
• Cromwell suri 1658.
  

• Peetakse revolutsiooni perioodi lõpuks.
  
• Breda linnas, Madalmaades, sõlmiti peale Cromwelli surma kokkulepe, et taastatakse võimule Stuartite dünastia.
  
• Kuningaks sai Charles II (1660- 1685 ), kes asus kokkulepet rikkuma ja teostama absolutismi.
  

• Habeas Corpus Act ( 1679 )
  
• Parlament koostas selle, et kaitsta kodanikke kuninga omavoli vastu.
  
• Inimest võis vahistada vaid kohtu loal ja süüdistus tuli esitada 24 tunni jooksul.
  

• Põhikriis oli trooni pärimine ja usuprobleemid.
  
• Troonipärijaks sai kuninga vend katoliiklane James Taylor.
  
• Viigid – katoliiklasest troonipärija vastased, tahtsid troonile Oranje Wilhelm’i, kes oli abielus James’i venna vanema tütre Mary ’ga.
  
• Toorid – katoliiklasest troonipärija pooldajad.
  

• James II põgenes, laevastikuga tuli Oranje Wilhelm.
  
• Parlament kuulutas ta uueks kuningaks William III (1689-1702)
  

• Parlament koguneb regulaarselt ja omab ainuõigust maksude kehtestamiseks, kuningas ei saa peatada ega tühistada seadusi.
  
• Inglismaa muutus parlamentaarseks monarhiaks .
  

• Kui kõrgem esindusisik.
  
• Tara – võimul see partei, millel parlamendis enamus.
  

• Andis aru parlamendile.
  
• Robert Walpole – Esimene peaministri tiitlikandja.
  

Austria keisririik 17.-18. sajandil

• Reaalne keisrivõim (Habsburgide suguvõsas) säilis vaid tema peruvaldustes (3) – Austrias , Ungaris, Tšehhimaal.
  
• Kahte viimast sundis Austriaga liituma Türgi oht.
  
• Edela-Saksamaa osad, mitmed lõunaslaavlaste alad.
  

• Suurenes absolutism (ka keisrite hulgas) ja vähenes kohalike võimuorganite tähtsus.
  

• Türklaste poolt vallutati ära Transilvaania (tänapäeva Rumeenia ja ka enamus Ungarist).
  

• Linna päästis 70 000-line abivägi Baieri -, saksa- ja poola valitsejate juhtimisel.
  
• Sunniti 270 000 türklast põgenema.
  
• Linna kaitsjaid oli 16 000.
  
• Suurtükituli tegi linnale palju kahju.
  

• 1699 läks Austriale kogu Ungari ja Transilvaania.
  
• 1718 loobusid türklased Serbiast ja osaliselt ka Bosniast.
  
• Balkani ps jäi ka edaspidi võitlustandriks.
  

• Saadi endale Belgia ja Lombardia (Põhja-Itaalias).
  

• Kaotati Sileesia (rikas tööstuspiirkond), ei suudetud tagasi võita ka 7- aastases sõjas (1756-63).
  

• Jagajad: Austria, Preisimaa , Venemaa.
  
• Austria sai Galiitsia , koos Krakovi linnaga.
  
• Poola lakkas olemast.
  

• 1678 ülestõus, loodi iseseisev riik, kuid mitte kauaks (1685).
  

• Juhiks oli Ferencz II Rakoczy.
  
• Vabastati Ungari ja Transilvaania.
  
• Habsburgid tagandati Ungari troonilt.
  
• Nõrkuseks oli venitamine pärisorjuse kaotamisega.
  
• Luhtusid lootused välisabile.
  
• Alistuti Austria vägedele.
  

• Loodi hästitoimiv riigiaparaat . Ametnikena eelistati töökaid (haritud) mitteaadlikke.
  

• Keisririigi iga piirkond pidi andma kindla arvu nekruteid liisu heitmisega ja maksma.
  
• Ohvitseride koolitamiseks loodi akadeemiaid.
  

• Kehtestati üldine tulumaks ka aadlikele.
  
• Lukskaupade (vein, viin jne) kõrge maks.
  

• Kaotati piinamine ( vanglates ).
  

• Laiendati rahvakoolide võrku ning loodi kutsekoolid .
  

• Kaotati ususallivus.
  

• Piirati teotööd (Maria Theresia)
  
• Kaotati pärisorjus (Joseph II)
  

• Üle kolmesaja Saksa riigi
  
• Vormiliselt riigi esiotsas Habsburgide soost keiser , kelle tegelik võim piirdus oma valdustega (Austrias, Ungaris, Tšehhis)
  
• Keiser valiti eluks ajaks kuurvürstide poolt
  
• Keisrivõimu nõrkuseks suutmatus luua valitsusasutusi ja kaitsta riiki välisvaenlaste eest.
  

• Esindusorgan, mida ei valitud ja mis ei esindanud kõiki seisusi (nt. vaimulikud)
  
• Seal oli esindatud 3 kuuriat: kuurvürstid (8-9), vürstid (vürstkonnad) ja linnad.
  
• Riigipäeva tähtsust vähendas see, et Vestfaali rahuga (1648) tunnistati Saksa riikide suveräänsust (iseseisev välispoliitika ja sõjavägi)
  

• Asus Saksamaa põhjaosas, pealinn Berliin.
  
• Hohenzollernite dünastiast pärit kuurvürst Friedrich Wilhelm (1640-1688) rajas hea väljaõppega tugeva armee (nn preisi drill ja distsipliin)
  

• Järgmine kuurvürst lasi ennast Friedrich I nime all 1701.a. kroonida Preisi kuningaks (Preisi hertsogkond oli varem liidetud Brandenburgiga)
  

• Nõudis vastuvaidlemata käsutäitmist.
  
• Kontrollis ise ametnikke, kes võisid sattuda harimatu ja jämeda isevalitseja sõimu ja kepihoopide alla.
  
• Armastas korrata : “Mitte arutada!”
  

• Õukonnas elati väga kasinalt
  
• Kokkuhoiu mõttes keelati välismaised kaubad (sh. Importriided – Berliinis tõmmati kuninga käsul daamidel importkleidid seljast ja käristati puruks)
  

• Rajas tohutu sõjaväe, suuruselt 4. Euroopas
  
• Palgasõdurite asemel kehtestas sõjaväekohustuse, aadlikud sunniti ohvitserideks.
  
• Uuenduseks oli marsisamm
  
• Kandis ise kogu elu sõjaväemundrit
  

• Kuningas põlgas valgustusaja teadlasi ega sallinud ka poja kultuurihuvi.
  
• Lugemisoskuse vajalikkust tunnistades kehtestas siiski üldise koolikohustuse.
  

• Oli tuttav valgustuskirjandusega
  
• Vaatles riiki, kus igaühel oma ülesanne. Ennast luges rahva esimeseks teenriks, kes peab teostama reforme.
  
• Parlamenti suhtus eitavalt.
  

• Piiras talupoegade teotööd 6 päevalt 3-le
  
• Riigi kulul kuivendati soid uuteks taludeks ja küladeks.
  
• Suurt tähelepanu veel vähelevinud kartulikasvatusele (alles nälg tõestas selle vajalikkust)
  
• Teostas merkantilismi, arendades kaubandust ja käsitööndust.
  

• Õukonda kutsus haritlasi kogu Euroopast
  
• Vaimustus Prantsuse kultuurist
  
• Oli hea muusik , mängides flööti ja kirjutades muusikapalu
  
• Õhtusöökidel vesteldi kunstist, kirjandusest ja filosoofiast
  

• Suur osa ajast möödus sõdades Austria vastu, vallutades Sileesia.
  
• Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) seisis vastu Euroopa riikide koalitsioonile, lüües vastaseid ükshaaval ja säilitades oma valdused.
  

• Esimesed eurooplastest väljarändajad olid hispaanlased .
  
• Seejärel tuli inglasi, prantslasi, hollandlasi.
  
• Sinna rändusid:  Maata talupojad  Kaupmehed Seiklejad Usuliselt tagakiusatud Kurjategijad (karistust kandma)
  
• Esimene püsikoloonia oli inglastel – Jamestown Virginias 1607
  

• Uus-Inglismaa idaranniku kirde osas, tagakiusatud inglise puritaanide poolt.
  
• Maryland, keskosas tagakiusatud katoliiklaste poolt.
  
• Carolina prantsuse hugenottide poolt.
  

• Algul jäid peale inglased ja prantslased Nt New York (hollandlaste poolt asutatud) vallutati ära inglaste poolt.
  
• Seitsmeaastases sõjas kaotasid prantslased oma kolooniad inglastele.
  

• Tulirelvade puudumine.
  
• Omavahelise ühtsuse puudumine.
  

• 19. saj. olid indiaanlased idarannikul hävitatud või läänerannikule tõrjutud.
  

• Arenes farmerlik põllumajandus, mis põhines farmeri ja palgatööliste tööl.
  
• Juurdus ameerikalik elulaad – ettevõtlikus ja aktiivsus.
  
• Laevaehitus ja käsitööndus.
  

• Suured istandused , kus kasutati orjatööjõudu (peamiselt mustanahalised Aafrikast).
  
• Tubakas ja puuvill .
  

• Algul sekkus Inglismaa koloonia siseasjadesse vähe.
  
• Kuberner – inglise monarhi kõrgeim esindaja ( veto õigusega).
  
• Igal koloonial oli oma omavalitsusõigus.
  

• Neid oli kõige rohkem (60 % valgetest 1790).
  
• Inglise kultuur – sealne mööbel, riietus, keel.
  

• Potato , tobacco – otsesed laensõnad
  

• Orjadena – muusika , käsitöö.
  

• Loodi koole, ülikoole ja kolledžeid.
  
• 1636 Harvardi ülikool
  
• 1701 Yale’i ülikool
  

• Benjamin Franklin – iseseisvuse eest võitleja ja diplomaat iseseisvussõja ajal. Ka teadlane ja valgustaja . Rajas esimese raamatukogu ja haigla ning kaitses indiaanlasi. Oli orjuse vastu.
  
• Thomas Jefferson – suveräänsusdeklaratsiooni autor. “Igal suveräänsel rahval on õigus oma riigile!” Oli orjuse vastu ja pooldas seda, et maad antagu kõigile selle harijatele. USA president (1801-1809). Tema ajal keelati orjade sissevedu.
  

• Sõda puhkes Inglismaa ja Ameerika kolooniate vahel.
  
• Inglismaa hakkas takistama oma kolooniate arengut, kehtestades mitmeid piiranguid. ● Nõuti inglise sõjaväeülalpidamist ● Tõsteti maksukoormust ● Lisati uusi makse ● ebaõiglane tollipoliitika (nt Inglismaal ei tohtinud müüa Ameerika kaupu, võis kasutada ainult nende toorainet ● keelati uusasukate asumine lääne suunas
  

• 1774 otsustati katkestada kaubavahetus Inglismaaga.
  
• 1776 loodi regulaararmee, omanikuks Virginia plantaator George Washington.
  
• 4. juuli 1776 anti välja iseseisvusdeklaratsioon – 13 kolooniat kuulutasid end iseseisvateks riikideks.
  

• Sõda lõppes Versailles rahulepinguga 1783, millega Inglismaa tunnistas oma asumaad kuni Mississippi jõeni.
  

• Föderalistid – pooldasid tugevat keskvõimu.
  
• Konföderistid – pooldasid osariikide suuremat võimu.
  

• Kõrgeimaks täidesaatvaks võimuks neljaks aastaks valitav president.
  
• 1. presidendiks valiti George Washington.
  
• Kohtuvõim – kõrgeim, eluks ajaks valitavatel ülemkohtunikel
  
• Ilma valimisõiguseta olid: naised, mustanahalised orjad , pärisorjad kaotati.
  

• Osteti prantslastelt Louisiana .
  
• Vallutati Mehhikolt California
  
• inglastelt Oregon,
  
• hispaanlastelt Florida.
  

Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia

• Eriti pärast Habsburgide riigi jagunemist.
  
• Tähtsamad esindajad: suursaadik (=suurriigi saadik), asjur (=väike riigi saadik).
  

• …
  

• Eksterritoriaalses – saatkond allub oma maa seadustele ning on puutumatu isikute ja vara suhtes.
  

• 4 riigi huvid ristusid – Prantsusmaa, Hispaania, Inglismaa ja Hollandi.
  
• Kõige võimsam oli olnud Hispaania ja Holland (???).
  
• Prantsusmaa osales aktiivselt koloniaalvallutustes pakkudes konkurentsi Inglismaale.
  
• Prantsusmaa taotlused Euroopas ülemvõimule.
  

• Võitlus ülemvõimust Taani ja Rootsi vahel.
  
• Sekkusid ka Poola ja Venemaa.
  
• Edu saatis Rootsit, sai endale Liivimaa ja Karjala .
  

• Balkani rahvaste võitlus türklastega.
  

• Vastuolud katoliiklike ja protestantlike riikide vahel.
  
• Prantsuse võimupüüdlused.
  
• Põhivastasteks: Saksi-Rooma ja Prantsusmaa ning Põhja-Saksa riigid protestantliku (???)
  
• Prantsusmaa oli liitriik, võitles protestantlike riikidega ülemvõimu nimel.
  

I BÖÖNI (e Tšehhi) SÕDA

• Tšehhi aadlikud hakkasid Saksa ülemvõimu ja katoliikluse vastu; Katoliikliku liiga ühendväed purustasid Tšehhi aadlike vastupanu.
  

II TAANI SÕDA

• Taani kuningas tungis oma vägedega Saksamaale toetamaks sealseid protestante, kuid sai katoliiklastelt lüüa.
  

III ROOTSI SÕDA

• Rootsi kuningas Gustav II Adolf tuli väikese kuid hea väega Saksamaale protestante toetama ja vaatamata kuninga hukkumisele oldi edukad .
  

IV PRANTSUSE SÕDA

• Kui Prantsusmaa sekkus sõtta Rootsi liitlasena kõikidel rinnetel.
  

• Põhitingimus: Saksa-Rooma keiser kaotas lõplikult oma võimu, Saksamaa killustatus süvene, Saksamaa arvelt laiendas valdusi Prantsusmaa. Rootsi sai läänemere valitsejaks.
  

• Rootsi (Karl XII)  Venemaa (Peeter I), Saksi-Poola ja Taani
  
• Murda rootslaste ülemvõim Läänemerel.
  
• Sõja lõpetas Uusikaupunki rahu (1721) – Venemaale läksid vallutatud alad – Eesti Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala.
  
• 1703. Sankt Peterburg
  

• Vastased Prantsusmaa ja Inglismaa. Louis IVX tahtis hispaania troonile panna … dünastiasse kuuluv Philippe . Ta pidi loobuma Prantsuse trooni pärilusõigusest.
  
• Inglismaa omandas Gilbatari, Vahemere ja Atlandi ookeani vahel.
  
• Nõrgenesid Rootsi, Prantsusmaa ja tõusuteel olid Venemaa ja Preisi kuningriik.
  

Sõjandus

• 15 sajandil rüütliväe asemel.
  
• Jõukate kasv võimaldas palgata sõdureid.
  
• Kuningas vajas tugevat oma kontrolli all olevat sõjaväge.
  

• Algul eraettevõtlusel, kuningas pakkus eraettevõtjale rügemendiülema patenti moodustamaks väeüksus ja selle ülalpidamine. Rügemendiülem andis patendi kompaniiülemale, kes saatsid värbajaid meeste kogumiseks.
  
• Lisaks palgale anti neile sõjasaak.
  
• Algul polnud alaline sõjavägi, enamasti koos sõja puhul ja vabatahtlikest koosnevad. Oli nii oma kui ka välisriigi mehi, eriseisustest.
  
• Ebausaldusväärne, võidi pooli vahetada.
  

• Jalavägi põhiväeks, rügement, kompanii relvadeks, raskejalaväelastel külmrelvad: oda ja mõõk. Kergejalaväelastel tulirelvad : arkebuus – eest laetav sileraudne püss. Hiljem tuli musket – täiustatud püss, toestatav osa leiutati /loodi 16. sajandil, võis tulistada 400 meetri kaugusele.
  
• Suurtüki vägi oli väikese tähtsusega, oli eravõtjatest inseneride loodud.
  
• Ratsavägi: mõõk, piik , arkebuus, püstol.
  

• Absolutism vajas ustavamat väge, kindlamat.
  

• Vabatahtlik ja sundvärbamine. Riigi poolt värbamine.
  
• Majanduslikel põhjustel mindi sõjaväkke.
  
• Lepingu alusel, pikaks ajaks.
  
• Alaline sõjavägi oli aluseks professionaalse armee loomiseks.
  

• Jalavägi: piik, musket.
  
• Ratsavägi: raske, kesk ja kergerelvastus. Tähtsus vähenes.
  
• Suurtükivägi läks hiljem riigi kätte, tähtsus suurenes.
  
• Loodi ühtne juhtimine, vormiriietus , määrustikud, ühtne autasu süsteem.
  
• Relvastus ühtlustati. Korraldati ümber varustamine, toitlustamine – magasiinid = suured toidukad püsipunktides, sõjapunktides toiduvarud.
  

• Olid maksudest vabastatud.
  

• Esimene loodi 15. sajandil Itaalias.
  
• 16.-17. sajandil – üld- ja sõjalised ained.
  
• Kadetikorpused – Esimesed puhtsõjalised õppeasutused, mis loodi 17.-18. sajandil Prantsusmaal.
  
• Kõrgemad sõjakoolid 18 saj. II poolel Prantsusmaal, Austrias, Preisimaal .
  

• Joontaktika
  

• Koos alalise armeega tuli uus lahingukord . – Uusjoontaktika.