Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uusaeg (26)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis oli nagu feodaalsele ?
  • Kes olid mida tegid?
  • Kes olid mida tegid?

Lõik failist

Uusaja algus
  • Uusaja mõiste ja piirid
  • Uusaja mõiste andsid humanistid , et eristada keskaega kaasajast:
    • Keskaega nähti negatiivsetes toonides.
    • Väärtustati antiikaega.
    • Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis).
  • Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi:
    • Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453).
    • Ameerika avastamine (1492).
    • Reformatsiooni algust Saksamaal (1517).
    • Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69).
    • Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99).

    Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab
    piirkondlikke iseärasusi.
  • Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust.
    • Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu.

  • Uusajale omased tunnused
  • Majanduses:
    • Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle.
    • Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses.
    • Manufaktuuride rajamine, palgatöölised.
    • Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil.
    • Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes .
    • Tulemusena tekkis industriaalühiskond – see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel.
  • Uus vaimumaailm
    • Uus maailmavaade ja ellusuhtumine:
    • Inglismaal levis puritanism – usulise ja maailmavaatelise liikumisena.
    • Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust.
    • Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne).
    • Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine – uued jõuallikad ja masinad (aurumasin).
    • Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale.
  • Riik ja valitsemine.
    • Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII).
    • 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu).
    • Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal).

  • Uusaja kursus :
  • 17.-18. kursus
  • Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815)
  • 19. saj. (1815-1900)

    Inglaste vaimumaailm 17. sajandil


  • Puritarism – kapitalistlik mõtteviis inglastel ja kalvinismi erikuju .
  • Täienduseks predestinatsioonile oli kalvinistidel õpetus ilmalikust kutsumusest – keegi ei saa õndsaks vastutahtmist ja jumalik ettemääratus pidi ilmnema selles, kuidas inimesel läheb maapealses elus.
    • Võimalikult hästi tehti igapäevatöid.
  • Vajalikuks peeti puhastada kirik katoliiklikust toredusest, mis oli säilinud anglikaani kirikus.
  • Puritarism avaldas mõju inglaste elulaadile, mis oli nagu feodaalsele (?) eluviisile.
    • Patuks loeti isegi laulmist ja muusikat ning teatrietendusi ja naeru .
    • Iseloomult vaikivad ja sünged.
    • Inimesed on väga töökad ja eriti kokkuhoidlikud.
    • Rõivamood oli tagasihoidlik ja tume ning kujunes ka tänapäevani püsiv meestesoeng.
    • Ümarpead – lihtsa soenguga parlamendi pooldajad versus kavalerid .

  • Puritarismi 2 põhivoolu:
  • Presbüterlus – kuningate ja piiskoppide asemel pidi kirikut juhtima presbüterid – valitavad koguduse vanemad.
  • Independenlus – iga kogudus on sõltumatu ja iseseisev.
  • Puritarism kui opositsioon anglikaani kirikule.
  • Anglikaani kirik tegi Elizabethi ajal järelandmisi puritaanidele.
    • Tunnistati õigeks predestinatsioon.
    • Vanast anglikaani kirikust säilis senine jumalateenistuse kord ja kiriku juhtimine kuninga määratud piiskoppide poolt.
  • Sattunud vastuollu anglikaani kiriku ja kuningavõimuga, põgenes osa puritaane tagakiusamise eest. (Saksamaale, madalmaadesse)
  • Puritarism kujunes ka ühiskondlikuks poliitiliseks liikumiseks.
  • Poliitilised suunaliikumised Inglise revolutsiooni ajal
    Kujunesid välja poliitilised parteid.
  • Juhtivaks suunaks oli independenlus.
    • Toetajaskonna moodustasid ohvitserid . Nad reorganiseerisid sõjaväe ja saavutasid võidu kodusõjas ehk revolutsioonis.
    • Oliver Cromwell – sõjaväe reform – tugevdas distsipliini .
    • Poliitiliselt nõuti parlamendivõimu, kusjuures valimisõigus ainult varakatele.
    • Südametunnistusevabadust – vabadus tunnistada ühte või teist usku ilma tagakiusamiseta.
    • Nõuti kohtupidamist kuninga üle, mõisteti võimukuritarvitamises süüdi ning hukati kuningas Charles I ( 1649 ).
    • Independenditest said vabariigi pooldajad.
    • Independentid sattusid vastuollu presbüterlastega, kes olid parlamendis enamuses . Seetõttu toimus riigipööre, millega independenluse juht Cromwell asus vägivalla teel võimule, sõjaväelaste abiga (1648) Vangistati ka 143 parlamendisaadikut.
  • Levellerite liikumine:
    • Toetajateks sõdurid, käsitöölised, väikekodanlus, osa talupoegi. John Lilburne oli levellerite ideoloogiline juht.
    • Kõikidele kodanikele võrdsed õigused, ka valimisõigus kõikidele meestele.
    • Parlament koosnegu vaid alamkojast .
    • Kaotada kuningavõim, kuid kehtestada demokraatlik vabariik.
    • Majanduses nõuti monopolide kaotamist ja abi vaestele.
    • Liikumise kõrgpunkt – Sõdurite ülestõus 1649. Cromwell surus talle ustavate vägedega selle veriselt maha.
    • Tähendas demokraatliku mahasurumist ning suunda diktatuurile.
  • Tõelised Levellerid:
    • Vaesed talupojad olid rahulolematud mõisnike tunnistamisega maaomanikeks ja pooldasid maa kuulumist kõigile, kes seda harivad.
    • Ühe grupi nendest moodustasid digerid, kes hakkasid üheskoos ja võrdselt elades harima jää k/t maid.
    • Cromwelli sõjavägi ajas ka nende salgad laiali.

    Valgustusajastu


  • Valgustuse olemus
  • Valgustus oli 18. saj. tähtsaim vaimne liikumine.
    • Haritlased tahtsid oma teostega rahvast valgustada ehk harida.
    • Kritiseeriti puudusi ja tehti ettepanekuid ühiskonna parandamiseks.
    • Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof J. Kant (1784).
  • Eelduseks oli teaduseareng .
    • Hakati kahtlema senistes tõdedes, rõhutati inimmõistuse tähtsust.
  • Valgustuse rajaja 17. saj. prantsuse filosoof Rene Descartes: “ Cogita, ergo sum” (“ma mõtlen järelikult olen olemas”) Kahelda kõiges, otsida tõde.
  • Valgustuse sünnimaa Inglismaa ideed aga levisid prantslaste kaudu:
    • Prantslaste teosed olid sõnaosavamad, rahvalikumad.
    • Prantsuse keel oli õukonna keel ja Pariis oli Euroopa pealinn.

  • Valgustuse ühisjooned
  • Hinnangu kriteeriumiks on inimmõistus.
    • Vana korda ja kiriklikku maailmavaadet peeti mõistusevastaseks.
    • Ratsionalism – teadmiste aluseks on mõistus ja loogika .
  • Astuti välja katoliku kiriku ja selle ideoloogia vastu.
  • Võitlus vanamõtteviisiga, võeti kasutusele täpis- ja loodusteaduste saavutused.
    • Ka ühiskonna arengut nähti sarnaselt, looduseaduste arengule.
  • Uushumanism – eesplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega.
  • Enamus pooldas eraomandit kui inimese loomulikku õigust, mida tuleb kaitsta feodaalse vägivalla vastu.
  • Prantsuse valgustajad
  • Charles Montesquieu (1689- 1755 )
    • Parimaks riigivormiks on konstitutsiooniline (parlamentaalne) monarhia – parlament on seaduste andjaks.
    • Võimulahususe idee – seadusandlus, täidesaatev ja kohtuvõim olgu iseseisev ja mitte seotud. Nii tagataksegi õiguse ja vabaduse kaitse.
  • Francois Marie Voltaire (1694-1778)
    • Ei uskunud demokraatiasse “Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema /tegutsema hukkub kõik.”
    • Ideaal – valgustatud absolutism – piiramatu võimuga valitseja, kes peab eeskätt silmas üldsuse huve (olid valg , abs – Friedrich II, Maria Theresa , Joseph II, Katariina II)
    • Oli Friedrich II õukonnas.
    • Oluliseks pidas võitlust katoliku kirikuga – üleskutse “Purustage koletis.”
  • Jean-Jaques Rousseau ( 1712 -1778)
    • Vasakpoolse suuna tuntuim esindaja.
    • Ühiskonna arenguga langeb kõlblus.
    • Arvas , et tuleb tagasi pöörduda aega, kus puudus eraomand, elatakse võrdselt ja õnnelikult.
    • “Tagasi loodusesse ” üleskutse
    • Pooldas rahvavõimu (demokraatiat) ja vabariiki.
    • Teatud tingimustel pooldas eraomandit, kuid oli varandusliku ebavõrdsuse vastu.
    • Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal olid tema ideed jakobiinide ideoloogiaks .
  • Entsüklopedistid
    • 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel.
    • Kokku 28 köidet (1772).
    • Kritiseeriti feodaalnähtusi ja ideid. Valgustusideedest lähtuvalt kasutati teaduse ja ühiskonna arengut.
    • Toimetus koondas oma aja tuntumaid valgustajaid ning aitas valgustusideede levikule kaasa.

  • Saksa valgustus
  • Sakslased ei vastandanud oma ideid kirikule ega usule vaid taotlesid suuremat pühadust ja vabadust.
  • Suur rõhuasetus kõlblusele ja moraalile.
  • Poliitikas pooldati valgustatud absolutismi.
    Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil (Bourbonide dünastia)
  • Louis XII ( 1610 -43) - absolutismi kujunemine
  • Võimuletulek:
    • Henri IV (Louis XIII isa) – Nantes ’i edikt.
    • Noor kuningas, sai troonile 8 aastaselt, haiglane ja kõnedefektiga.
    • Kuninga nimel valitses regent ( asevalitseja ?) Louis XII regendiks sai ta ema Marie de Medici.
    • Louis XII huvitus vähe riigiasjadest.
    • Probleemideks usulahkhelid katoliiklaste ja hugenottide vahel. Kuninga ja kõrgaadli võimu suhted. Välispoliitilised probleemid – Habsburgide ja Hispaaniaga.
  • Generaalstaadid ( seisuste esinduskogud) (1614)
    • Kõrgaadlikud nõudsid regendivõimu piiramist.
    • 1. seisus – vaimulikud
    • 2. seisus – aadlikud
    • 3. seisud – linnakodanlud
    • Seisuste vahelised suured lahkhelid .
    • Keelati ametikohtade müük.
    • 1789 Suur Prantsuse revolutsioon.
  • Kardinal Richelieu – kuninga usaldusisik ja riigi tegelik valitseja
    • Pani alguse absolutismile.
    • Ta oli esimene minister (nagu tänapäeva peaminister ) ja koondas endale ka teisi ameteid.
    • Murdis kõrgaadlike võimu, lõhuti kindluseid, keelati duellid.
    • Kõrgaadlikud koondusid õukonda.
    • Usuelus surus maha hugenotid (ehk Nantesi edikt tühistati).
    • Asutati lütseume (aadlike erakoole) Sorbonne’i ülikool reorganiseeriti ja asutati Prantsuse akadeemia.
    • Sihikindel, intelligentne , tiitleid armastav, ameteid kasutas isiklike varade kogumiseks.

  • Louis XIV ( 1643 - 1715 ) – absolutismi kõrgaeg
  • Kardinal Mažarin ja fronde – aadlike võimude vastane tegevus.
    • Louis XIV sai 4. aastaselt troonile. Regendiks kuninganna, tegelikuks tema armuke Mažarin.
    • Absolutismi kriis fronde:
    • Algas Pariisi ülestõusuga, pärast 3 kuulist piiramist kuningavägede poolt anti alla.
    • Aadlike mäss mujal, mis lõppes mässujuhtide lepitamisega. Jagati tiitleid ja ameteid.
  • Päikesekuningas” – lisanimi, mille sai hiilgava õukonna järgi.
  • “Riik – see olen mina!”
    • Erinevalt oma isast sekkus aktiivselt riigiasjadesse. Nimetas kõrgametnikke, andis seadusi, oli kõrgeim kohtupidaja.
    • Rõhutus monarhi jumalikku päritolu, arvukad ja laastavad sõjad kuulsuse nimel.
  • Merkantism – absolutismi aegne majanduslik poliitika, mille rajajaks peetakse Louis XIV finantside peakontrolöri Colbert ’i.
    • Raha kiire kogumine riigikassasse on võimalik eeskätt kaubanduse arendamisega.
    • Eeskätt arendati kaupade eksporti ja piirati importi oma majanduse arenguks.
    • Colbert oli loomult kodanlane, kandis tumedaid rõivaid, asutas manufaktuure ja rajas koloniaalimpeeriumi, et saada odavat toorainet ja turge.

  • Louis XV (1715-74) – absolutismi kriis
  • Oli Louis XIV poja-pojapoeg ja sai võimule 5. aasaselt. Louis IV vennapoeg sai legendikskõlvatuste poolest. Nt Aadama peod.
    • Kuningana ei tundnud huvi riigiasjade vastu.
    • “Pärast mind tulgu või veeuputus.” Hoolis enda ja õukonna heaolust.
    • Tähtis osa kuninga armukestel.
    • Pikka aega avaldas kuninga armuke markiis de Pompadour mõju riigiasjadele.
    • Kuningamaitse lõi ka naiste iluideaali – kõrge soeng , nuku nägu, lapselik olek.
    • Suri rõugetesse.

  • Louis XVI ( 1774 -92)
  • Oli Louis XV pojapoeg, abielus austria keisrinna Marione Antoinette ’iga.
  • Riigis jäeti kõik hooletusse, raha läks õukonnale, riigikassa tühjenes.
  • Jaques Turgot , majandusteadlane, rahanduse peakontrolör:
    • Kaotada maksu eelistused jm privileegid (II esimesel seisusel olid privileegid)
    • I/II seisuse vastuseisu tõttu, saadeti ta erru ja reformatsioonid tühistati.

    Parlamentarismi areng Inglismaal
    17.-18. sajandil


  • Stuartite dünastia – absolutismi aeg
  • James I (1603-1625)
    • Mary Stuarti poeg, Elizabeth kasvatas teda.
    • Valitses absolutistlikult, ei arvestanud parlamendiga.
    • Müüs monopoolseid (ainu) õigusi kauplemiseks, mis tekitas pahameelt.
    • Parlamendile ei meeldinud tema välispoliitiline lähenemine põhivaenlasele Hispaaniale.
  • Charles I (1625-1949)
    • Jätkas absolutismi, kuningavõim ei sõltu absolutismist/parlamendist ???
    • Tugevnes parlamendi opositsioon.
    • Ei lubatud kuningal makse ja laenusid nõuda?
    • 1629 saatis kuningas parlamendi laiali ja vahistas nende liidri.

  • Pika parlamendi ja revolutsiooni aeg
  • Parlamendi kokkukutsumine, mille põhjuseks olid:
    • Sõda Šotimaaga.
    • Vajadus lisaraha leidmiseks palgasõduritele.
    • 1643. a. kogunenud parlament asus kuninga vastu pealetungile.
    • Kuningas sunniti alla kirjutama seadusele (aktile) millega ei tohtinud parlamenti laiali saata.
  • Võim tegelikult parlamendi käes, tähistas 1640 a. revolutsiooni algust.
    • Ministrid vastutasid parlamendi eest.
    • Revolutsiooni puhkes kodusõja vormis kahes leeris – parlamendi sõjavägi (ümarpead) ja kuninga sõjavägi (kavalerid).
    • Kuningas põgenes Põhja- Inglismaale , kus tal oli rohkem toetajaid.

  • Vabariigi ja Cromwelli diktatuuri aeg
  • Kuningas hukati (Charles I) ja vabariigi kehtestamine – 30.01.1649.
    • 30. jaanuaril 1649 hukati Charles I avalikult pea maha raiumisega.
  • Päraparlament
    • Võim oli ühekojalisel parlamendil, kuid sinna valimisi ei toimunud. Samad mehed pikas parlamendis.
    • 60 liiget.
    • Tegelik võim koondus kõrgohvitseride kätte. Cromwelli juhtimisel.
    • Protekturaat – Parlamendi populaarsuse vähenemine, kuna ei täidetud rahva soove.
    • Olukorda kasutas ära Cromwell ajades 1653 parlamendi sõduritega laiali ning kuulutas end eluaegseks lord-protektoriks, ainuvalitsejaks, diktaatoriks.
    • Kutsus kokku nn väikese parlamendi, sinna valiti liikmed puritaanide koguduste poolt, kuid peagi ajas ka selle laiali ning läks üle sõjalisele diktatuurile.
    • Cromwell suri 1658.

  • Stuartite restauratsiooni aeg
  • Breda kokkulepe (1660)
    • Peetakse revolutsiooni perioodi lõpuks.
    • Breda linnas, Madalmaades, sõlmiti peale Cromwelli surma kokkulepe, et taastatakse võimule Stuartite dünastia.
    • Kuningaks sai Charles II (1660- 1685 ), kes asus kokkulepet rikkuma ja teostama absolutismi.
  • Isikuvabaduste akt
    • Habeas Corpus Act ( 1679 )
    • Parlament koostas selle, et kaitsta kodanikke kuninga omavoli vastu.
    • Inimest võis vahistada vaid kohtu loal ja süüdistus tuli esitada 24 tunni jooksul.
  • Poliitiliste parteide tekkimine:
    • Põhikriis oli trooni pärimine ja usuprobleemid.
    • Troonipärijaks sai kuninga vend katoliiklane James Taylor.
    • Viigid – katoliiklasest troonipärija vastased, tahtsid troonile Oranje Wilhelm’i, kes oli abielus James’i venna vanema tütre Mary ’ga.
    • Toorid – katoliiklasest troonipärija pooldajad.

  • Kuulus revolutsioon (1688) – veretu riigipööre kuninga vastu
  • James II (1685-88) troonipärija sai troonile, taastas katoliikluse.
    • James II põgenes, laevastikuga tuli Oranje Wilhelm.
    • Parlament kuulutas ta uueks kuningaks William III (1689-1702)
  • Õiguste Bill (1689) – Reguleeris parlamendi ja kuningavõimu piire .
    • Parlament koguneb regulaarselt ja omab ainuõigust maksude kehtestamiseks, kuningas ei saa peatada ega tühistada seadusi.
    • Inglismaa muutus parlamentaarseks monarhiaks .

  • Parlamentarismi areng 18. sajandil
  • Kuninga võim nõrgenes
    • Kui kõrgem esindusisik.
    • Tara – võimul see partei, millel parlamendis enamus.
  • Ministrikabinet (valitsus) oli kuningast sõltumatu:
    • Andis aru parlamendile.
    • Robert Walpole – Esimene peaministri tiitlikandja.

    Austria keisririik 17.-18. sajandil


  • Pärast Vestfaali rahu (mis lõpetas 30 aastase sõja) 1648
  • Keisririigi valdused :
    • Reaalne keisrivõim (Habsburgide suguvõsas) säilis vaid tema peruvaldustes (3) – Austrias , Ungaris, Tšehhimaal.
    • Kahte viimast sundis Austriaga liituma Türgi oht.
    • Edela-Saksamaa osad, mitmed lõunaslaavlaste alad.
  • Keskvõimu tugevnemine:
    • Suurenes absolutism (ka keisrite hulgas) ja vähenes kohalike võimuorganite tähtsus.

  • Türgi oht
  • Sissetung Kesk-Euroopasse (1660-ndatel)
    • Türklaste poolt vallutati ära Transilvaania (tänapäeva Rumeenia ja ka enamus Ungarist).
  • Viini sissepiiramine (1683)
    • Linna päästis 70 000-line abivägi Baieri -, saksa- ja poola valitsejate juhtimisel.
    • Sunniti 270 000 türklast põgenema.
    • Linna kaitsjaid oli 16 000.
    • Suurtükituli tegi linnale palju kahju.
  • Võitlus jätkus hiljem vahelduva eduga.
    • 1699 läks Austriale kogu Ungari ja Transilvaania.
    • 1718 loobusid türklased Serbiast ja osaliselt ka Bosniast.
    • Balkani ps jäi ka edaspidi võitlustandriks.

  • Osalemise mõju pärast Euroopa Suurpoliitikas 18 sajandil (???)
  • Hispaania pärilussõda (1701-1714):
    • Saadi endale Belgia ja Lombardia (Põhja-Itaalias).
  • Austria pärilussõda ( 1740 - 1748 ):
    • Kaotati Sileesia (rikas tööstuspiirkond), ei suudetud tagasi võita ka 7- aastases sõjas (1756-63).
  • (Keisririigi suurenemine) Poola jagamised:

  • Ungarlaste vabadusvõitlus
  • Kurutsid – ungari vabadusvõitljead
    • 1678 ülestõus, loodi iseseisev riik, kuid mitte kauaks (1685).
  • Uus ülestõus (vabadusvõitluse kõrgaeg) 1703- 1711
    • Juhiks oli Ferencz II Rakoczy.
    • Vabastati Ungari ja Transilvaania.
    • Habsburgid tagandati Ungari troonilt.
    • Nõrkuseks oli venitamine pärisorjuse kaotamisega.
    • Luhtusid lootused välisabile.
    • Alistuti Austria vägedele.

  • Valgustatud absolutism (piiramatu võimuga kuningas, kes seab eesmärgiks rahva teenimise).
    Maria Theresia (1740-80)
    Joseph II (Maria Theresia poeg) (1780-90)
  • Valitsemisreform
  • Sõjaväereform
    • Keisririigi iga piirkond pidi andma kindla arvu nekruteid liisu heitmisega ja maksma.
    • Ohvitseride koolitamiseks loodi akadeemiaid.
  • Rahandusreform
    • Kehtestati üldine tulumaks ka aadlikele.
    • Lukskaupade (vein, viin jne) kõrge maks.
  • Kohtureform
  • Haridusreform:
    • Laiendati rahvakoolide võrku ning loodi kutsekoolid .
  • Usureform (Joseph II)
    • Kaotati ususallivus.
  • Kergendati talurahva elu
    • Piirati teotööd (Maria Theresia)
    • Kaotati pärisorjus (Joseph II)

    Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal reformid katkestati.
    M. Theresia tugevdas õukonnas moraali, tal oli 16 last.
    Versailles ’ eeskujul ehitati Schörbrunni loss Viini läheduses.
    Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil
  • Saksa- Rooma keisririik
  • Killustatus ja nõrk keskvõim:
    • Üle kolmesaja Saksa riigi
    • Vormiliselt riigi esiotsas Habsburgide soost keiser , kelle tegelik võim piirdus oma valdustega (Austrias, Ungaris, Tšehhis)
    • Keiser valiti eluks ajaks kuurvürstide poolt
    • Keisrivõimu nõrkuseks suutmatus luua valitsusasutusi ja kaitsta riiki välisvaenlaste eest.
  • Riigipäeva nõrkus:
    • Esindusorgan, mida ei valitud ja mis ei esindanud kõiki seisusi (nt. vaimulikud)
    • Seal oli esindatud 3 kuuriat: kuurvürstid (8-9), vürstid (vürstkonnad) ja linnad.
    • Riigipäeva tähtsust vähendas see, et Vestfaali rahuga (1648) tunnistati Saksa riikide suveräänsust (iseseisev välispoliitika ja sõjavägi)

  • Preisi esiletõus
  • Brandenburgi kuurvürstiriik:
    • Asus Saksamaa põhjaosas, pealinn Berliin.
    • Hohenzollernite dünastiast pärit kuurvürst Friedrich Wilhelm (1640-1688) rajas hea väljaõppega tugeva armee (nn preisi drill ja distsipliin)
  • Preisi kuningriik :
    • Järgmine kuurvürst lasi ennast Friedrich I nime all 1701.a. kroonida Preisi kuningaks (Preisi hertsogkond oli varem liidetud Brandenburgiga)

  • Absolutismi kujunemine “sõdurkuninga” Friedrich Wilhelm I ajal (1703-1740)
  • Valitsejana:
    • Nõudis vastuvaidlemata käsutäitmist.
    • Kontrollis ise ametnikke, kes võisid sattuda harimatu ja jämeda isevalitseja sõimu ja kepihoopide alla.
    • Armastas korrata : “Mitte arutada!”
  • Läks ajalukku kitsipungina:
    • Õukonnas elati väga kasinalt
    • Kokkuhoiu mõttes keelati välismaised kaubad (sh. Importriided – Berliinis tõmmati kuninga käsul daamidel importkleidid seljast ja käristati puruks)
  • Põhihuviks oli armee :
    • Rajas tohutu sõjaväe, suuruselt 4. Euroopas
    • Palgasõdurite asemel kehtestas sõjaväekohustuse, aadlikud sunniti ohvitserideks.
    • Uuenduseks oli marsisamm
    • Kandis ise kogu elu sõjaväemundrit
  • Vaba aeg möödus nn tubakakolleegiumis – õllelauas istumine kange hollandi tubaka ja kõrtsianekdootidega.
  • Kunsti ja teadust pidas asjatuks ajaraiskamiseks:
    • Kuningas põlgas valgustusaja teadlasi ega sallinud ka poja kultuurihuvi.
    • Lugemisoskuse vajalikkust tunnistades kehtestas siiski üldise koolikohustuse.

  • Valgustatud absolutism Friedrich II ajal (1740-1780)
  • Valgustatud isevalitseja:
    • Oli tuttav valgustuskirjandusega
    • Vaatles riiki, kus igaühel oma ülesanne. Ennast luges rahva esimeseks teenriks, kes peab teostama reforme.
    • Parlamenti suhtus eitavalt.
  • Reformid:
    • Piiras talupoegade teotööd 6 päevalt 3-le
    • Riigi kulul kuivendati soid uuteks taludeks ja küladeks.
    • Suurt tähelepanu veel vähelevinud kartulikasvatusele (alles nälg tõestas selle vajalikkust)
    • Teostas merkantilismi, arendades kaubandust ja käsitööndust.
  • Oma õukonna rajas Berliinist eemale Potsdami , kuhu ehitati Sanssouci loss:
    • Õukonda kutsus haritlasi kogu Euroopast
    • Vaimustus Prantsuse kultuurist
    • Oli hea muusik , mängides flööti ja kirjutades muusikapalu
    • Õhtusöökidel vesteldi kunstist, kirjandusest ja filosoofiast
  • Oli ka kuulus sõjamees:
    • Suur osa ajast möödus sõdades Austria vastu, vallutades Sileesia.
    • Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) seisis vastu Euroopa riikide koalitsioonile, lüües vastaseid ükshaaval ja säilitades oma valdused.

    USA tekkimine
  • Kolooniad Põhja-Ameerika idarannikul.
  • Kolonistid
    • Esimesed eurooplastest väljarändajad olid hispaanlased .
    • Seejärel tuli inglasi, prantslasi, hollandlasi.
    • Sinna rändusid:  Maata talupojad  Kaupmehed Seiklejad Usuliselt tagakiusatud Kurjategijad (karistust kandma)
    • Esimene püsikoloonia oli inglastel – Jamestown Virginias 1607
  • Kolooniad:
    • Uus-Inglismaa idaranniku kirde osas, tagakiusatud inglise puritaanide poolt.
    • Maryland, keskosas tagakiusatud katoliiklaste poolt.
    • Carolina prantsuse hugenottide poolt.
  • Kolonistide omavaheline võitlus:
    • Algul jäid peale inglased ja prantslased Nt New York (hollandlaste poolt asutatud) vallutati ära inglaste poolt.
    • Seitsmeaastases sõjas kaotasid prantslased oma kolooniad inglastele.
  • Indiaani sõjad – poolteist saj. kestnud indiaanlaste katsed vabaneda algete ülemvõimust.
  • Indiaanlased said lüüa:
    • Tulirelvade puudumine.
    • Omavahelise ühtsuse puudumine.
  • Tagajärjed:
    • 19. saj. olid indiaanlased idarannikul hävitatud või läänerannikule tõrjutud.

  • Inglise kolooniad (13) Põhja-Ameerikas 18. sajandil
  • Põhja-poolsemad kolooniad:
    • Arenes farmerlik põllumajandus, mis põhines farmeri ja palgatööliste tööl.
    • Juurdus ameerikalik elulaad – ettevõtlikus ja aktiivsus.
    • Laevaehitus ja käsitööndus.
  • Lõuna-poolsemad kolooniad:
    • Suured istandused , kus kasutati orjatööjõudu (peamiselt mustanahalised Aafrikast).
    • Tubakas ja puuvill .
  • Valitsemine:
    • Algul sekkus Inglismaa koloonia siseasjadesse vähe.
    • Kuberner – inglise monarhi kõrgeim esindaja ( veto õigusega).
    • Igal koloonial oli oma omavalitsusõigus.

  • Ameerika rahvuse kujunemine
  • Ameeriklaste kui rahvuse kujunemise aluseks inglased:
    • Neid oli kõige rohkem (60 % valgetest 1790).
    • Inglise kultuur – sealne mööbel, riietus, keel.
  • Indiaani kultuur:
  • Aafrika kultuur
  • Hariduse levik:
    • Loodi koole, ülikoole ja kolledžeid.
    • 1636 Harvardi ülikool
    • 1701 Yale’i ülikool
  • Valgustusideoloogia:
    • Benjamin Franklin – iseseisvuse eest võitleja ja diplomaat iseseisvussõja ajal. Ka teadlane ja valgustaja . Rajas esimese raamatukogu ja haigla ning kaitses indiaanlasi. Oli orjuse vastu.
    • Thomas Jefferson – suveräänsusdeklaratsiooni autor. “Igal suveräänsel rahval on õigus oma riigile!” Oli orjuse vastu ja pooldas seda, et maad antagu kõigile selle harijatele. USA president (1801-1809). Tema ajal keelati orjade sissevedu.

  • Iseseisvussõda (1775-1783)
  • Põhjus:
    • Sõda puhkes Inglismaa ja Ameerika kolooniate vahel.
    • Inglismaa hakkas takistama oma kolooniate arengut, kehtestades mitmeid piiranguid. ● Nõuti inglise sõjaväeülalpidamist ● Tõsteti maksukoormust ● Lisati uusi makse ● ebaõiglane tollipoliitika (nt Inglismaal ei tohtinud müüa Ameerika kaupu, võis kasutada ainult nende toorainet ● keelati uusasukate asumine lääne suunas
  • Asumaade kontinentaalkongressi otsused:
    • 1774 otsustati katkestada kaubavahetus Inglismaaga.
    • 1776 loodi regulaararmee, omanikuks Virginia plantaator George Washington.
    • 4. juuli 1776 anti välja iseseisvusdeklaratsioon – 13 kolooniat kuulutasid end iseseisvateks riikideks.
  • Iseseisvus võideldi kätte sõjaga:
    • Sõda lõppes Versailles rahulepinguga 1783, millega Inglismaa tunnistas oma asumaad kuni Mississippi jõeni.

  • USA
  • Algul oli 13 iseseisvat riiki, mis moodustasid konföderatsiooni – riikide liidu. (Seda juhtis kongress )
  • Kahe leeri võitlus:
    • Föderalistid – pooldasid tugevat keskvõimu.
    • Konföderistid – pooldasid osariikide suuremat võimu.
  • 1789 võttis USA vastu põhiseaduse, millega võeti vastu tugeva keskvõimuga liitriik .
    • Kõrgeimaks täidesaatvaks võimuks neljaks aastaks valitav president.
    • 1. presidendiks valiti George Washington.
    • Kohtuvõim – kõrgeim, eluks ajaks valitavatel ülemkohtunikel
    • Ilma valimisõiguseta olid: naised, mustanahalised orjad , pärisorjad kaotati.

  • USA laienemine läänerannikuni:
    • Osteti prantslastelt Louisiana .
    • Vallutati Mehhikolt California
    • inglastelt Oregon,
    • hispaanlastelt Florida.

    Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia


  • Diplomaatilised esindused
  • Põhjuseks – tihenenud riikide vaheline suhtlus ning reisiprobleemid.
  • Esimeseks esinduseks oli (16. sajandi alguses) Paavsti nuntius – paavsti alaline esindaja, määrati ametisse 3 kuningakotta: Saksa- Rooma keisri juurde, Prantsuse- ja Inglise kuningakotta.
  • Ilmalikud alalised esindused:
    • Eriti pärast Habsburgide riigi jagunemist.
    • Tähtsamad esindajad: suursaadik (=suurriigi saadik), asjur (=väike riigi saadik).
  • Erakorraliste saatkondade rajamine:


  • Diplomaatilise suhtlemise tavad
  • Paavsti tegevus ja rahvusvaheline õigus.
  • Hugo Grotiuse raamat 1625, ühes peatükis arutas saadikurolli.
    • Eksterritoriaalses – saatkond allub oma maa seadustele ning on puutumatu isikute ja vara suhtes.

  • Rahvusvahelised suhted 17 sajandil - 3 põhilist kriisikollet:
  • Lääne-Euroopa
    • 4 riigi huvid ristusid – Prantsusmaa, Hispaania, Inglismaa ja Hollandi.
    • Kõige võimsam oli olnud Hispaania ja Holland (???).
    • Prantsusmaa osales aktiivselt koloniaalvallutustes pakkudes konkurentsi Inglismaale.
    • Prantsusmaa taotlused Euroopas ülemvõimule.
  • Läänemeri:
    • Võitlus ülemvõimust Taani ja Rootsi vahel.
    • Sekkusid ka Poola ja Venemaa.
    • Edu saatis Rootsit, sai endale Liivimaa ja Karjala .
  • Kagu-Euroopa
    • Balkani rahvaste võitlus türklastega.

  • 30 aastane sõda (1618-1648)
  • Põhjused:
    • Vastuolud katoliiklike ja protestantlike riikide vahel.
    • Prantsuse võimupüüdlused.
    • Põhivastasteks: Saksi-Rooma ja Prantsusmaa ning Põhja-Saksa riigid protestantliku (???)
    • Prantsusmaa oli liitriik, võitles protestantlike riikidega ülemvõimu nimel.
  • Sõja käik:

    I BÖÖNI (e Tšehhi) SÕDA


    • Tšehhi aadlikud hakkasid Saksa ülemvõimu ja katoliikluse vastu; Katoliikliku liiga ühendväed purustasid Tšehhi aadlike vastupanu.

    II TAANI SÕDA


    • Taani kuningas tungis oma vägedega Saksamaale toetamaks sealseid protestante, kuid sai katoliiklastelt lüüa.

    III ROOTSI SÕDA


    • Rootsi kuningas Gustav II Adolf tuli väikese kuid hea väega Saksamaale protestante toetama ja vaatamata kuninga hukkumisele oldi edukad .

    IV PRANTSUSE SÕDA


    • Kui Prantsusmaa sekkus sõtta Rootsi liitlasena kõikidel rinnetel.

  • Vestfaali rahu
    • Põhitingimus: Saksa-Rooma keiser kaotas lõplikult oma võimu, Saksamaa killustatus süvene, Saksamaa arvelt laiendas valdusi Prantsusmaa. Rootsi sai läänemere valitsejaks.
  • 30 aastane sõda oli väga karm ja ohvrite rohke, mille käigus Saksamaad eriti laastati.
  • Rahvusvahelised suhted 18 sajandil
  • Põhjasõda (1700-1721)
    • Rootsi (Karl XII)  Venemaa (Peeter I), Saksi-Poola ja Taani
    • Murda rootslaste ülemvõim Läänemerel.
    • Sõja lõpetas Uusikaupunki rahu (1721) – Venemaale läksid vallutatud alad – Eesti Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala.
    • 1703. Sankt Peterburg
  • Hispaania pärilussõda (1701-1714)
    • Vastased Prantsusmaa ja Inglismaa. Louis IVX tahtis hispaania troonile panna … dünastiasse kuuluv Philippe . Ta pidi loobuma Prantsuse trooni pärilusõigusest.
    • Inglismaa omandas Gilbatari, Vahemere ja Atlandi ookeani vahel.
    • Nõrgenesid Rootsi, Prantsusmaa ja tõusuteel olid Venemaa ja Preisi kuningriik.
  • Inglise-Prantsuse vastuolu kolooniate pärast ning Preisi ja Austria vastuolud ülemvõimust Saksamaal  2 sõda nende vastuolude tagajärjel.
    Austria pärilussõda (1740-48)
    7 aastane sõda (1756-63)
    Preisi + Inglismaa
    Austria + Prantsusmaa
    Inglismaa + Preisimaa
    Prantsusmaa + Austria, Vene, Rootsi, Saksi.
    Inglismaa vallutas Kanada ja Prantsuse valdused Indias.
    Euroopas suutis Preisimaa oma valdusi kaitsta. Hiljem leiti lepitus austerlastega, ühistegevuseks Prantsuse revolutsiooni vastu.
    Kunst
  • Mõisted:
  • Barokk – Euroopa ehitus- ja kujutavas kunstis, kirjanduses ja muusikas u 1600-st kuni 18. sajandi keskpaigani valitsenud toretsev stiil, millele on iseloomulik äärmuslik vormi- ja esinduslikkusetaotlus.
  • Rokokoo – Toretsev ja elegantne keeruka vormi ja ornamentidega stiil 18. sajandist.
  • Kes olid, mida tegid?
  • Lorenzo Bernini – Rooma Püha Peetri kiriku sisekujunduse teostaja , kirikuesise väljaku kujundaja ja muutis renessanssmeistrite kavandust. Barokk skulptor .
  • ( Michelangelo ) Caravaggio – Itaalia barokk meister kunstnik, kes maalis barokkstiilis piibli- ja mütoloogiaainelisi maale. Kujutas kõike äärmuslikus realismis. “ Iisaku ohverdamine” “Matteuse kutsumus”, “Hea ennustus ” “Bacchus”
  • Rubens – Mitmekülgne produktiivne kunstnik, keda peeti uue ajastu rajajaks maalikunstis (suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus maalides)
  • ( Diego ) Velasquež – Hispaania tuntud maalikunstnik , kujutas olustikku, portreesid, ajalugu. “Vulcanose sepikoda ”, “Õuedaamid”
  • Rembrandt – Hollandit tuntud maalikunstnik, kujutas mütoloogiat, portreesid, ja religiooni.

    Sõjandus


  • Palgaarmee
  • Tekkimine:
    • 15 sajandil rüütliväe asemel.
    • Jõukate kasv võimaldas palgata sõdureid.
    • Kuningas vajas tugevat oma kontrolli all olevat sõjaväge.
  • Komplekteerimine :
    • Algul eraettevõtlusel, kuningas pakkus eraettevõtjale rügemendiülema patenti moodustamaks väeüksus ja selle ülalpidamine. Rügemendiülem andis patendi kompaniiülemale, kes saatsid värbajaid meeste kogumiseks.
    • Lisaks palgale anti neile sõjasaak.
    • Algul polnud alaline sõjavägi, enamasti koos sõja puhul ja vabatahtlikest koosnevad. Oli nii oma kui ka välisriigi mehi, eriseisustest.
    • Ebausaldusväärne, võidi pooli vahetada.
  • Struktuur ja relvastus:
    • Jalavägi põhiväeks, rügement, kompanii relvadeks, raskejalaväelastel külmrelvad: oda ja mõõk. Kergejalaväelastel tulirelvad : arkebuus – eest laetav sileraudne püss. Hiljem tuli musket – täiustatud püss, toestatav osa leiutati /loodi 16. sajandil, võis tulistada 400 meetri kaugusele.
    • Suurtüki vägi oli väikese tähtsusega, oli eravõtjatest inseneride loodud.
    • Ratsavägi: mõõk, piik , arkebuus, püstol.

  • Alalise armee loomine
  • Tekkimine:
    • Absolutism vajas ustavamat väge, kindlamat.
  • Komplekteerimine:
    • Vabatahtlik ja sundvärbamine. Riigi poolt värbamine.
    • Majanduslikel põhjustel mindi sõjaväkke.
    • Lepingu alusel, pikaks ajaks.
    • Alaline sõjavägi oli aluseks professionaalse armee loomiseks.
  • Struktuur:
    • Jalavägi: piik, musket.
    • Ratsavägi: raske, kesk ja kergerelvastus. Tähtsus vähenes.
    • Suurtükivägi läks hiljem riigi kätte, tähtsus suurenes.
    • Loodi ühtne juhtimine, vormiriietus , määrustikud, ühtne autasu süsteem.
    • Relvastus ühtlustati. Korraldati ümber varustamine, toitlustamine – magasiinid = suured toidukad püsipunktides, sõjapunktides toiduvarud.

  • Ohvitserid – sõjaväe professionaalsed juhid.
  • Ohvitserideks võeti aadlikke.
    • Olid maksudest vabastatud.
  • Sõjakoolid:
    • Esimene loodi 15. sajandil Itaalias.
    • 16.-17. sajandil – üld- ja sõjalised ained.
    • Kadetikorpused – Esimesed puhtsõjalised õppeasutused, mis loodi 17.-18. sajandil Prantsusmaal.
    • Kõrgemad sõjakoolid 18 saj. II poolel Prantsusmaal, Austrias, Preisimaal .
  • Sõjakunst – Vägede oskuslik juhtimine võidu eesmärgil.
  • Taktika – Õpetus lahingu võitmiseks.

    Jalaväes 10 või enam viirgu .
    • Koos alalise armeega tuli uus lahingukord . – Uusjoontaktika.

  • Strateegia – õpetus sõja võitmisest.
    • Tol ajal valitses kurnamistaktika – et kaitsta kõiki suundi võrdselt jagati sõjavägi kindlate piiripunktide vahel garnisonideks.

    Teadus 17.-18. sajandil


  • Astronoomia ja füüsika
  • Galileo (16. sajandi II pool – 17 saj I pool):
    • Valmistas teleskoobi , alustas sellega esimesi taevavaatlusi.
    • Avastas, et Jupiteri kaaslase ning kinnitas Koperniku elektrotsentrilise päikesesüsteemi teooriat. (Maa tiirleb ümber päikese ja pöörleb ümber oma telje).
    • Sattus inkvisitsiooni kätte – sunniti lahti ütlema oma õpetusest, kuid siiski kohtust väljudes lausus: “Ta tiirleb siiski!”
    • Elu lõpuni inkvisitsiooni kohtu valve all koduarestis.
  • Isaac Newton (1643- 1727 )
    • Leiutas peegelteleskoobi – planeedid liiguvad kindlate (?) trajektooride mööda.
    • Mehaanika põhiseadused – gravitatsioon .
    • Valiti kuningliku seltsi juhatajaks .
    • Tehti aadlikuks.
  • Alexandro Volta (1745-1827)
    • Leiutas elektri, uus jõuallikas majanduse arengu aluseks.

  • Keemia
  • Lavoisier 18. sajandi II poolel:
    • Õhk koosneb gaasidest – 1/5 hapnikku 4/5 lämmastikku.
  • Cavendish
    • Avastas vesiniku, mida hapnikuga ühendades sünteesitakse vesi.

  • Arstiteadus
  • E. Jenner
    • 18. sajandi II pool – 19 sajandi algus
    • Tervishoiu suurim saavutus 18. sajandil.
    • Kaitsepookimine rõugete vastu. (Rõuged olid katku kõrval teisel kohal suurima surmaga lõppevate haiguste hulgas.)

  • Bioloogia
  • Karl Linne
    • Rootslane, 18. sajandil.
    • Jaotas eluslooduse kolmeks – taimed, loomad, kivid .
    • Rajas eluslooduse süsteemi jagades selle sugukondadesse ja need omakorda liikidesse.
    • Andis ladina keelsed nimetused ~6000 taimele ja puule (?).
    • Asutas Rootsi teaduste akadeemia.
    • Sai kuninga ihuarstiks.
    • Pidas loenguid.

  • Uus-Filosoofia
  • R. Descartes
    • Prantsusmaal 17. sajandi I poolel.
    • Esimesena rõhutas inimmõistuse tähtsust.
    • “Corgito ergo sum” – Mõtlen järelikult olen olemas. (=tuleb kahelda kõiges, usaldada enesemõistust)
    • Uskus mõistuse jõusse maailma paremaks muutmisel.

    Kes olid, mida tegid?
    John Lilburne oli levellerite ideoloogiline juht.
    Võrdsustamise idee: seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabaduse kindlustamine ( usuvabadus , isiku- ja omandi puutumatus ning
    trükivabadus); ideaaliks demokraatlik vabariik.
    Gerrard Winstanley- digerite liikumise juht, olid
    rahumeelsed; hakkasid üheskoos ja võrdselt elades harima jää k/t
    maid.
    Denis Diderot oli prantsuse filosoof
    ja kirjanik,
    entsüklopedist.
    1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel.
    Kardinal Richelieu – kuninga usaldusisik ja riigi tegelik
    valitseja. Pani alguse absolutismile.Ta oli esimene minister. Murdis
    kõrgaadlike võimu, lõhuti kindluseid, keelati duellid.
    Charles I
    (1625-1949) oli
    Inglismaa
    ja Šotimaa
    kuningas 1625–1649.
    Ta oli James
    I poeg. Jätkas
    absolutismi.Tugevnes parlamendi opositsioon.1629 saatis kuningas
    parlamendi laiali ja vahistas nende liidri.
    Charles II (1660-1685), sai Inglismaa kuningaks, ta asus
    kokkulepet rikkuma ja teostama absolutismi.
    Benjamin Franklin – iseseisvuse eest võitleja ja diplomaat
  • Vasakule Paremale
    Uusaeg #1 Uusaeg #2 Uusaeg #3 Uusaeg #4 Uusaeg #5 Uusaeg #6 Uusaeg #7 Uusaeg #8 Uusaeg #9 Uusaeg #10 Uusaeg #11 Uusaeg #12 Uusaeg #13 Uusaeg #14 Uusaeg #15 Uusaeg #16 Uusaeg #17 Uusaeg #18 Uusaeg #19 Uusaeg #20 Uusaeg #21
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 513 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 26 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sun123451 Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    14
    doc

    Uusaeg

    o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga · Parlamentlik monarhia · Poliitilised erakonnad · Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism ­ kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul · Puritaanid ­ protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    doc

    Inimene, ühiskond, kultuur II osa

    Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) ­ Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, e

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    VALGUSTUS JA ABSOLUTISM

    UUSAEG Uusaja alguseks peetakse erinevaid sündmusi, sest igale maale on tähtis erinev sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism,

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    docx

    Absolutism ja valgustus

    Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid

    Ajalugu
    thumbnail
    19
    rtf

    Keskaeg-uusaeg

    Nõuti ka seisuslikku võrdsust. Rokokookunst. Suur-Prantsuse revolutsioon 1789-1799 hävitab vana korra, kaotatakse seisused ja seisuslikud privileegid, tsunftikord. Linnavõim muudetakse rahva poolt valitavaks. Lõppeb ka absolutismiajastu. Kuninga kõrval hakkas tööle rahvaesindusorgan. Seadusandlik lahutatakse täidesaatvast. Võimude lahutamine toimus põhiseaduse alusel. Valitsejad jäid täidesaatva võimu etteotsa. Viimane piiramatu võimuga riik oli Venemaa. Sai alguse uusaeg, mis puudutab 19.sajandit. Sajand jaotatakse erinevatesse perioodidesse. Tööstuspööre sai alguse Inglismaal. Ühiskonnas muutus oluliseks tööstus. Paranes saagikus ja töökäte vajadus väheneb. Käsitsi tootmiselt mingi üle masintootmisele. Tekkis tööstusühiskond kus inimesed olid hõivatud masintootmises. Industriaalühiskond tõi kaasa linnastumine, tekkis klassiühiskond(töölised, kapitalistid). 19.saj esimesel poolel tõid valgustusideed kaasa rahvuslikud liikumised. Tekkisid

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    doc

    Riik ja valitseja

    7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses olid maalt väljasaatmise või vahis

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Ajaloo arvestus V periood

    1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism ­ Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil..................

    Ajalugu
    thumbnail
    70
    docx

    Nimetu

    Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (26)

    Hilary1 profiilipilt
    Hilary1: Väga hea konpsekt, detaline aga pole see-eest liiga palju lohisevat juttu!
    09:34 05-03-2009
    kuujapuu profiilipilt
    kuujapuu: Oli palju kasu, suurimad tänud autorile!
    02:19 10-07-2009
    ownaid profiilipilt
    O O: Väga hästi koostatud. Tänud autorile.
    00:08 25-08-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun