• Keskaega nähti negatiivsetes toonides.
  
• Väärtustati antiikaega.
  
• Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis).
  

• Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453).
  
• Ameerika avastamine (1492).
  
• Reformatsiooni algust Saksamaal (1517).
  
• Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69).
  
• Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99).
  

• Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu.
  

• Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle.
  
• Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses.
  
• Manufaktuuride rajamine, palgatöölised.
  
• Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil.
  
• Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes .
  
• Tulemusena tekkis industriaalühiskond – see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel.
  

• Uus maailmavaade ja ellusuhtumine:
  
• Inglismaal levis puritanism – usulise ja maailmavaatelise liikumisena.
  
• Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust.
  
• Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne).
  
• Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine – uued jõuallikad ja masinad (aurumasin).
  
• Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale.
  

• Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII).
  
• 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu).
  
• Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal).
  

Inglaste vaimumaailm 17. sajandil

• Võimalikult hästi tehti igapäevatöid.
  

• Patuks loeti isegi laulmist ja muusikat ning teatrietendusi ja naeru .
  
• Iseloomult vaikivad ja sünged.
  
• Inimesed on väga töökad ja eriti kokkuhoidlikud.
  
• Rõivamood oli tagasihoidlik ja tume ning kujunes ka tänapäevani püsiv meestesoeng.
  
• Ümarpead – lihtsa soenguga parlamendi pooldajad versus kavalerid .
  

• Tunnistati õigeks predestinatsioon.
  
• Vanast anglikaani kirikust säilis senine jumalateenistuse kord ja kiriku juhtimine kuninga määratud piiskoppide poolt.
  

• Toetajaskonna moodustasid ohvitserid . Nad reorganiseerisid sõjaväe ja saavutasid võidu kodusõjas ehk revolutsioonis.
  
• Oliver Cromwell – sõjaväe reform – tugevdas distsipliini .
  
• Poliitiliselt nõuti parlamendivõimu, kusjuures valimisõigus ainult varakatele.
  
• Südametunnistusevabadust – vabadus tunnistada ühte või teist usku ilma tagakiusamiseta.
  
• Nõuti kohtupidamist kuninga üle, mõisteti võimukuritarvitamises süüdi ning hukati kuningas Charles I ( 1649 ).
  
• Independenditest said vabariigi pooldajad.
  
• Independentid sattusid vastuollu presbüterlastega, kes olid parlamendis enamuses . Seetõttu toimus riigipööre, millega independenluse juht Cromwell asus vägivalla teel võimule, sõjaväelaste abiga (1648) Vangistati ka 143 parlamendisaadikut.
  

• Toetajateks sõdurid, käsitöölised, väikekodanlus, osa talupoegi. John Lilburne oli levellerite ideoloogiline juht.
  
• Kõikidele kodanikele võrdsed õigused, ka valimisõigus kõikidele meestele.
  
• Parlament koosnegu vaid alamkojast .
  
• Kaotada kuningavõim, kuid kehtestada demokraatlik vabariik.
  
• Majanduses nõuti monopolide kaotamist ja abi vaestele.
  
• Liikumise kõrgpunkt – Sõdurite ülestõus 1649. Cromwell surus talle ustavate vägedega selle veriselt maha.
  
• Tähendas demokraatliku mahasurumist ning suunda diktatuurile.
  

• Vaesed talupojad olid rahulolematud mõisnike tunnistamisega maaomanikeks ja pooldasid maa kuulumist kõigile, kes seda harivad.
  
• Ühe grupi nendest moodustasid digerid, kes hakkasid üheskoos ja võrdselt elades harima jää k/t maid.
  
• Cromwelli sõjavägi ajas ka nende salgad laiali.
  

Valgustusajastu

• Haritlased tahtsid oma teostega rahvast valgustada ehk harida.
  
• Kritiseeriti puudusi ja tehti ettepanekuid ühiskonna parandamiseks.
  
• Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof J. Kant (1784).
  

• Hakati kahtlema senistes tõdedes, rõhutati inimmõistuse tähtsust.
  

• Prantslaste teosed olid sõnaosavamad, rahvalikumad.
  
• Prantsuse keel oli õukonna keel ja Pariis oli Euroopa pealinn.
  

• Vana korda ja kiriklikku maailmavaadet peeti mõistusevastaseks.
  
• Ratsionalism – teadmiste aluseks on mõistus ja loogika .
  

• Ka ühiskonna arengut nähti sarnaselt, looduseaduste arengule.
  

• Parimaks riigivormiks on konstitutsiooniline (parlamentaalne) monarhia – parlament on seaduste andjaks.
  
• Võimulahususe idee – seadusandlus, täidesaatev ja kohtuvõim olgu iseseisev ja mitte seotud. Nii tagataksegi õiguse ja vabaduse kaitse.
  

• Ei uskunud demokraatiasse “Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema /tegutsema hukkub kõik.”
  
• Ideaal – valgustatud absolutism – piiramatu võimuga valitseja, kes peab eeskätt silmas üldsuse huve (olid valg , abs – Friedrich II, Maria Theresa , Joseph II, Katariina II)
  
• Oli Friedrich II õukonnas.
  
• Oluliseks pidas võitlust katoliku kirikuga – üleskutse “Purustage koletis.”
  

• Vasakpoolse suuna tuntuim esindaja.
  
• Ühiskonna arenguga langeb kõlblus.
  
• Arvas , et tuleb tagasi pöörduda aega, kus puudus eraomand, elatakse võrdselt ja õnnelikult.
  
• “Tagasi loodusesse ” üleskutse
  
• Pooldas rahvavõimu (demokraatiat) ja vabariiki.
  
• Teatud tingimustel pooldas eraomandit, kuid oli varandusliku ebavõrdsuse vastu.
  
• Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal olid tema ideed jakobiinide ideoloogiaks .
  

• 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel.
  
• Kokku 28 köidet (1772).
  
• Kritiseeriti feodaalnähtusi ja ideid. Valgustusideedest lähtuvalt kasutati teaduse ja ühiskonna arengut.
  
• Toimetus koondas oma aja tuntumaid valgustajaid ning aitas valgustusideede levikule kaasa.
  

• Henri IV (Louis XIII isa) – Nantes ’i edikt.
  
• Noor kuningas, sai troonile 8 aastaselt, haiglane ja kõnedefektiga.
  
• Kuninga nimel valitses regent ( asevalitseja ?) Louis XII regendiks sai ta ema Marie de Medici.
  
• Louis XII huvitus vähe riigiasjadest.
  
• Probleemideks usulahkhelid katoliiklaste ja hugenottide vahel. Kuninga ja kõrgaadli võimu suhted. Välispoliitilised probleemid – Habsburgide ja Hispaaniaga.