I maailmasõjas võeti kasutusele 6uut relvasüsteemi Allveesõda(Saksamaa) Kaitsevärvi munder(Inglismaa) Mürkgaasid(Saksamaa) Soomustankid(Inglismaa) Õhulaevad e.Tsepeliinid(Saksamaa) Ülirasked suurtükid(Saksamaa)
My Dream Wedding Something old , something new , something borrowed , something blue...my dream wedding. I would like to wear Pnina Tornai sweetheart mermaid gown in silk organza . Bridesmaid dresse would be Royal blue and flower girl dress would be pink with diamonds. Most of the times wedding themes are very boring , I would like my wedding to take place munder water. Submarine would be an interesting place. I dream of marrying at around 24 or 25 . Althought I do have some ideas about how HE should look like , about HIS personality , I am not going to write it down , it brings bad luck. Whoever and wherever the young man is , I definitely love HIM more than my own life. Everything has to be perfekt. Another dream of mine- a professional photographer in my wedding. I would also like a candlelit dinner. It is just so romantik . A candelelit dinner is something invitably ends in teras. There should be...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Kati Kroon Punane ja Must Stendhal Juhendaja : Anne Rand Kuressaare 2008 1.Raamat räägib ühest 18-aastasest puusepa pojast Julien Sorel'ist , kes unistab ühiskonna kõrgkihti pääsemisest, kuulsusest ja rikkusest. Tal on tugev tahtejõud, suurepärane mälu ja kujutlusvõime ning ta on erakordselt auahne. 2.Välimuselt on Julien habras ja ilus noormees, kes kasvab despootlikus isakodus, kus oma raamatutarkuse ja õpihimu tõttu on ta muutunud põlualuseks. Tal on tuline hing ja ta tahab jõuda haljale oksale. Tal on õnne: algul on ta Verriers'i linnapea härra de Renali majas koduõpetajaks, seejärel seminarist Besanconis ja siis juba Pariisis markii de la Mole'i sekretär. Kuid sellest on veel vähe. Julien on südamete vallutaja: Verriers'is armus temasse linnapea abikaasa, Pariisis markii tüttar Mathilde, üks Prantsusmaa ihaldatuma...
Samuti oli peategelane suur Napoleoni austaja. 12.Millised omadused peaksid olema karjääriinimesel? Teose põhjal peaks karjääriinimese omadusteks olema: silmakirjalikkus ja suur tahtmine, teda ei tohi miski takistada. Julien oli karjääriinimene, tema võtted olid kohati isegi julmad, edu saavutamiseks tegi ta nii mõnigi kord oma lähedastele haiget. 13.Punase ja musta nimetähendlikkus. Punane ja must need on ajastu värvid. Punane on sõjaväelase punane munder, must tähendab preestri kuube. 14.Millisele järeldusele jõudis Julien pärast proua de Renali tulistamist? Ta sai aru, et isegi surmaga silmitsi seistes, oli ta ikkagi silmakirjalik. Ta tunneb, et kogu tema elu on olnud teesklus, seetõttu ei suuda ta isegi jumala poole pöörduda, ent tema tunded proua de Renali vastu püsivad. Ta taipab, et tõeliselt oluline oli talle vaid proua de Renali armastus. 15.Millised on Julieni tugevad ja nõrgad küljed? Isiklikult pean Julieni
Tööde dramaatika . Portreed Eesti haritlastest, talurahva tüüpidest. Nt Maria Underi töö Ants .L oli maapaos Soomes . Avaldas ka reisikirju ( avaldas reisi muljeid) Nendel aastatel aga palju maastik maale. !913-1932 töötas Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogika. Hiljemalt joonistas ta lilli. 19032 sulges aedvelje kooli sestpeale töötas ta Taeblas Kadariku talus. Kirjutas loomingu kirjas ka mälestusi. Laikmaa looming pedagoogi organiseerimisi. Olulised tööd. Maria munder Talvemaastik (Paul Raud) Kristjan Raud 1865-1943. Viru Jaagupi kihelkonnast pärit. Ta Õppis Viru Jaagupi kihelkonna koolis. Rakvere keisrikoolis ja siis Tartu reaalkoolis, 1887 lõpetas Tartu esimese õpetajate seminari. Pärast lõpetamis töötas Peterburis õpetajana. Ta läks edasi õppima kunsti ( Peterburi kunstide akadeemiasse) 1893-97. Ta täiendas veel ennast. Ta käis Münheni akadeemias ( saksamaal) 1901-1903. Ta tuli kodumaale tagasi ja töötas Tartu reaalkoolis kunstiõpetajana
Sõdade sõnum Vägivald on ülimalt tugev mõjutusvahend. Inimesed alluvad ju paremini jõule kui nõule, nii kurb kui see ka poleks. Sõda on vägivalla ekstreemseim vorm, kus mingi inimeste grupi oma tahtele allutamiseks ollakse nõus isegi omaenda ja kaaslaste elud ohtu seadma. Sõdade tekkeks on mitmeid põhjuseid: võim, religioon, valduste laiendamine, maavarad ning kasvõi erinevad ideoloogiad. Kindlasti ei tohiks sõdade eesmärki segi ajada sõnumiga, sest eesmärk on siht, mille poole püüeldakse. Aga mis on siis sõdade sõnum? Tõsiasi on see, et igal sõjal on põhjus, eesmärk ja tulemus, kuid mitte sõnumit. Sõjas ei ole mitte võim ja kontroll sõdurite endi käes, vaid seda omavad riigijuhid ning ohvitserid. Selle, kes lähevad sõtta ning kas sõda üldse toimub, määravad just nemad. Valitsejad üritavad näidata sõda millenagi, mis toob parema tuleviku kogu rahvale. Inimeste sõtta ärgitamiseks korra...
· ... · kui sõnaga palju formatit tehtud ja tahad teise sõna samasuguseks teha siis => sõna aktiivseks , home ribalt "format painter", kursor muutub pintsliks ja vajuta soovitud sõnale ja see muutub esimesega identse formatingiga. · kiirelt teksti lõppu saab - Crtl ja end · uus dokument => Crtl ja n · Crtl ja home saab algusesse · laad- nagu munder mis on erinev aga ka ühesugune. igale tekstilõigule määratakse nn. munder ja siis awesome.(headingud ja muud stikibrikid) · select all with similar formating on lahe asi....selle saab ka parema hiireklõpsu kaudu => styles · kui teed lõiguga asju ja tahad tervet laadi selliseks siis paremklõps nt. normal peal ja "update to match selection' · sisukord :
Seega nad tegid valikuid juba siis. Aga mis oleks saanud ,kui need mobiliseeritud oleksid võõrsil ikkagi relvad kätte võtnud ja iseseisvusee eest võitlema hakanud, ei saame iial teada. 3)Saksa armees.Tuhanded mehed astusid esimese hooga politseisse või Saksa väejuhatuse loodud ida- ja politseipataljonidesse . Paljud läksid võitlusse, et hoida ära Venemaa kallaletung Eestile. Pole välistatud, et mõningatele tundus ligitõmbav ka natsiideoloogia. Aga Saksa munder pandi selga ka teistel, kättemaksuhimust või ideoloogilstest kaalutlustest erinevatel põhjustel. Aga tänu sakslaste ,,nõiajahile" kommunistide ja juutide vastu, selline ,,sakslased kui vabastajad" õhin kadus kärmelt. 4)Soome armee koosseisus. Juba alates nn baaside ajastust oli alanud noorte eesti meeste salaja Soome minek. Augustist 1940, mil Eesti N. Liitu ,,liideti", hakkas eestlaste arv Soomes kasvama. Sõja
J.Keegan ,,Teine Maailmasõda" Hitler ja kindralid Sõjaväekohustuste taaskehtestamine andis H.-le 1936a. 36 diviisi suuruse tuumikuga sõjaväe, mis oli Reichswehr´i 7 deviisist 5korda suurem. H. oli Versaille´i poliitika vastane. Soovis taasmilitariseerida Reinimaa(ootas kuni suutis leida ajendi). Selleks oli Prantsuse parlamendi otsus märtsis 1936 ratifits. vastastikuse abistamise pakt Nõukogude Liiduga. Prantsusmaa ei tohi kunagi alustada sõjaväetegevust Saksamaa vastu, v.a vastavalt Rahvasteliidu( Saksamaa astus 1933 R.-ist välja) sellekohase resolutsioonile, ja väita, et niisugune tegu õigustab ta võetud meetmeid Saksamaa kaitsevõime tugevdamiseks Prantsusmaa piiril. 07.03.1936 andis H. seoses eelnevaga käsu hõivata Reinimaa. H. kindralid suhtusid Reinimaa avantüüri kartlikult, kuid ei hakanud vastu vaidlema. Sõjaväge oli säästetud Gleichschaltung´ist, mille käigus kõik sakslaste elutahud võeti...
UUSAJA MOOD UUSAEG Uusaeg on ajaloo periood mille umbkaudne algus oli aastal 1500 ning mille lõpuks loetakse kahekümnenda sajandi esimesi aastaid. Seega loetakse uusaja ajavahemikku ka ameerika avastamist ja esimest maailmasõda. UUSAJAMOOD Uusaja moe alla kuuluvad barokilikult uhked ja natuke üleliigselt ehitud kleidid, renessanssi aja lihtsad kuid kauni lõikega kleidid ning ka sõja mundrid. Mood pole ainult riided, moe kunsti alla kuuluvad ka peale riiete veel ,kingad, sukad, mööbel, soengud, arhitektuur ja aksessuaarid. Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest. Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid. RENESSANSS Uusaeg algas renessanssiga ning see tõttu ka villase kangaga sest see oli tol ajal kõige populaarsem kanga sort kõikides inimklassides. Loomulikult kasu...
3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile) Toit: kapsas, porgand, borš, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (14-15 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib.
taldrik, vaarid sarikad, lengid ukse või aknapiidad. !3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (odakopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile pennsionile) Toit: kapsas, porgand, bors, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (1415 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib.
Under- hüüdnimega Printsess. Oli tol hetkel pisut üle 30ne. Ta hakkas tähelepanu saama oma avameelsete, intiimsete luuletustega. Adson- hüüdnimega Paaz. Iga siurulane pidi olema nn santlaager. Korraldati tuluõhtu, mis õnnestu väga hästi, kuna rahvas vajas vaheldust, lõõgastust. Selle tuluõhtu algkapitaliga asutati Siuru. Hakati välja andma oma raamatuid, kõige kuulsamaks olid Underi sonetit. Luule muutus nii keerulisel ajal järsku populaarseks. Munder muutus noorte seas populaarseks. Ka teised kirjanikud hakkasid oma teoseid avaldama. Visnapuult ilmus debüütluulekogu ,,Amores", Semperilt ,,Pierrot", Adsonilt ,,Henge palango", Gailitilt ,,Saatana karusell". Siurulased said hoobilt tuntuks. Käisid ringsõitudel, kus oma luuletusi esitasid. Gailit ja Visnapuu plaanisid alati midagi sokeerivamat kui teised. Sõja ajal läksid osad Tartusse nende hulgas Gailit ja Visnapuu. 1918- Siuru lagunemine
anda, vaid tema ootab Mathiast. Nii Isale kui ka Emale ei meeldi Mathias. Arvatakse, et ta on kelm, varas ning valetab ka veel peale kauba. (Isa ja Karlo naasevad.) (Näitelavale kargab mitu meest paremalt, kõigil pikad, mustad mantlid ümber ja laiad, mustad kaabud peas, nii et nägusid pole peagu nähagi. Mathias tõmbab kaabu peast ja silma torkab hiilgav kiiver; heidab mantli õlgadelt ja alt ilmub tore munder mõõga, pikkade saabaste ja kõrisevate kannustega. Angela langeb Mathiasele kaela, imetlevas ekstaasis.) Mathias viib rahva kuninga probleemiga kurssi ning kohtleb Angelat juba nagu kuningannat. Angela on otsemaid meestega kaasa minema, aga rahvas (Isa, Ema ja Karlo) teeb veel viimase katse peletada sissetungijad eemale nii, et tüdruk koju jäeks. Saavad lüüa. Mathias tahab Karlot kaasa viia ning vanemad kinni siduda, ent Angela veenab nad sellest välja. Angela saab endale
võib-olla sealt pääsnud, võib-olla ka seal langenud, maha maetud, kuni selleni, et juba võõral maal seda näitas, kel rohkem on jõudu ei oleks nii raske mul seista siin, ja kättemaksjana külvas seal ent kes teab, kuis see asi mul ongi siis ennekuulmatut õudu... olin hoopis võib-olla see, kes viis siitrahvast Siberi-rongi? Mu hinges on muidugi mõista lein, See munder, ei seda salata saa, kui mõnestki relvavennast ju siinmail end nii väga määris, ma mõtlen, kes tandrile maha jäi. et lausa põlgust ja vihkamist Ent ka häbist ei säästa ma ennast! pikiks aastakümneiks vääris. Üht-teist ma kuulen siin Tõnismäel kesk linna liiklusekära, Ei üksnes siinmail! Oli kord ja see, mida tahaksin kõigepealt,
Närviliselt katkendlik kõnevoog ka intiimsemates episoodides, hüsteeriline tants ja unistuste hala on lavastuse emotsionaalseks fooniks. Üksilduse neuroos Versinini armastusavaldus üks näidendi kulminatsioone oli ette valmistamata ega mõjunud veenvalt. Nüganeni lavastatud «Karinis» oli Indrek Sammul nagu teisest puust, kuigi mõlemad, Tammsaare Indrek ja Tsehhovi Versinin on kannatuse võrdkujud. Ohvitseri väärikust pidanuks rõhutama munder, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne peategelase lüheldast kasvu silmas pidades. Mänguliselt oli nauditav Andres Tabuni sõjaväearst Tsebutõkin ja Arvo Raimo valvurist rauk. Õdede kolmik (Olmaru, Meriste, Lepp) oli võrdväärne ansambel. Võib oletada, et esietendus tekitas tunde, et kõnnitaksegi köiel. Nii on see ikka. Kukkumise hirmus hoitakse kramplikult kinni tasakaalupoomist. Pole vaja. Võetagu lõdvemalt.
keelati. Weimari vabariik on lõppenud ja Hitler hakkab valitsema erakorraliste volituste alusel. Hitleri diktatuuri rajamine · Juulis keelatai kõik parteid. · Kohe alustatakse repressiivaparaadi kujundamisega, esimene koonduslaager rajatakse Dachaus(1933), kuhu saadetakse kommunistid, hiljem liberaalid jms. · SA raames oli loodud juba Hitleri ihukaitse Schutzstaffel(SS), kelle munder on must. (Pruun on partei värv.) (Hugo Boss kavandab kõik mundrid.) SS hakkab tähtuselt tõusma, selle juhiks saab Heinrich Himmler. SS-ist saab Hitleri põhiline toetuspunkt. SA hakkab langema ebasoosingusse. · Endisest poliitilisest politseist luuakse uus GESTAPO, mis allutatakse samuti Himmlerile. · Keelustatakse ametiühingud, mis asendati Saksa Töörindega, mis tegeleb ka tööliste vaba aja sisustamisega
Euroopa v maailma. 2) Sõja romantiseerimine Sõdimine oli tähtis, sõda oodati ja sooviti 3) Rahvusvaheliste organisatsioonide puudumine Sõja ärahoidmise org polnud 4) Sõjaline mõtlemine Ei tohi käia üle poliitilise mõtlemise, aga tollal viidi. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatiline. Munder ei tohi käia ülikonnast üle! Ajend: Franz Ferdinand – Aus-Ung troonipärija 28.juuni 1914 tapeti Bosnias (Sarajevo) Herz Herzog Franz Ferdinand Must käsi Sarajevo atendaadi taga. Serbia juhtis seda. Saadi teada, et Franz Ferdinand tuleb Sarajevosst, hakati plaanima tema atendaati. Terroristid õpetati välja Serbias. Relvastati Serbia relvadega ja saadeti salaja Bosniasse, Franz on Sarajevos (lahtise autoga), I katse tappa nurjus, sest pomm oli teise auto all.
04.1922 ja 14.06.1922 Politsei Peavalitsuse poolt välja antud ringkirjad ja muidugi 1938.aasta "Siseministri eeskiri politsei vormikandmise kohta" (lisa 3 10 lehel) . Väga hea ülevaate politsei vormiriietuse järk-järgulisest arengust 6 ja muudatustest vormi kandmisel annab lisana nr 4 esitatud arhiividokumendi koopia. Politsei vormiriietus oli samavõrd oluline kui nende kaitsevahendidki. Munder eristas politseinikke teiste hulgast, distsiplineeris politseid ja elanikkonda, tähendas teatud autoriteeti. Eestlased, kes alles XX sajandi algul suutsid oma riigi luua, suhtusid politsei kui riigivõimu esindaja käitumise, distsipliinitunde, väljanägemise jms küsimustesse väga rangelt. Kehtis absoluutselt range reegel: politseinik, kelle tööülesandeks on korra järele valvamine, ei tohi seda ise rikkuda. Politseinik pidi oma käitumisega olema kodanikele eeskujuks. Ta oli
rootsi laenud eestirootsi (XIII saj lõpust alates) ja riigirootsi 105148 iil, kratt, kriim, kroonu, moor, näkk, riik, räim, tasku, keelest (XVI ja XVII saj) tont, tünder, värd vene laenud vene keelest (XIV sajst alates) 315362 kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa laenud ülemsaksa keelest (XVI saj keskelt alates) 486520 aabits, ahv, just, kamm, kleit, lihvi, loss, pirn, ring, siksak, sink, vürts
aastatest, kui kooli- ja ametiasutuste keeleks kehtestati vene keel. Laene on usundi, vaimuelu, ühiskonna, maaharimise, kodumajanduse (toidud, kehakatted), ehituse, töö- riistade, taimede, sõjanduse jm mõisterühmadest. Vene keelest laenati ka Nõukogude ajal, nt kirjakeelde tuli nõukogude riigi- ja elukorraldusega seotud sõnu ja uudistoodete nimetusi, levis ka kõnekeelseid laene. Vene laenud on nt kapsas, kirka, lootsik, majakas, munder, puravik, tubli, tõlk, vurle. * rootsi laenud - rootsi laenud jagunevad kaheks: eestirootsi (al 13. sajandist) ja riigirootsi laenud (16.-17. saj). Keskajast alates (13. sajandist) tekkis Eesti aladel püsiv Rootsi asustus: Vormsi, Ruhnu, Saaremaa, Tallinn, Naissaar jm. Rootsi võim Eestis algas Liivi sõja ajal (1561. a) ja kestis kuni Põhjasõja lõpuni 1721. aastal, kui Vene väed sisse tungisid. Kontaktid on
1. Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest. Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon". Nüüdisajal üks levinumatest kee...
Siis tundis Kaarel Jaani ära, ja kutsus nad enda lauda, tegi neile õlut ja viina välja. Alguses ei tahtnud Jaan üldse minna, aga janu oli suur ja ta jõi kolm klaasitäit õlut korraga ära. Viina võttis ta vaid natukese, et mitte Kaarlit pahandada. Pärast läksid Kaarel ja Juku mõne noormehega tüli norima, kui üks neist Kaarlit lõi, lõi Kaarel teda vastu ja hakkas kaklemine, kui Juku noa välja tõmbas siis hoidsid teised mehed eemale. Kohe pärast seda astus kõrtsi urjadnik, kelle munder Kaarlile ja Jukule kohe mõjus ja poisid tagasi tõmbasid. Jaan läks kiiresti ja märkamatult kõrtsist välja, ta kõndis koju. Jaan elas ema, venna ja kahe õega, kellest üks veel imik oli. Isa oli neil surnud ja Jaan oli ainus pere ülalpidaja. Kodus ootab haige ema poega, kes oli selle väeti pere toitja. Teeb Jaani tulekuks kördi valmis. Mann ja Mikk on kuidagi vaiksed. Külla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja valgustab, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud,
mehe kohta) Lk 356,,,,Igal ööl tapetakse paljusid! Paljusid! Linnad põlevad, kusagil nutavad juudid, metsades kõngevad tsehhid, hiinlased kõrbevad jaapani gasoliini1 all, koonduslaagrites roomab ringi piitsasurm, - kas peaksime sentimentaalsete naiste kombel nuuksuma, kui üks mõrvar kõrvaldatakse? Me saame ta kätte ja lööme ta mättasse ja ongi valmis! Nagu meil seda sageli on tulnud teha süütuid inimesi tappes, kes erinesid meist ainult selle poolest, et neil oli teine munder seljas..."" (Ravic) Lk 360,,,,Tundsin Berliinis üht noort assistenti, kellel olid kõik eeldused heaks kirurgiks saada. Tema professor opereeris purjuspäi, lõikas viltu, ei lausunud sõnagi, laskis assistendil edasi töötada; assistent ei märganud midagi, pool tundi hiljem tõstis professor kära ja veeretas süü poisi kaela. Patsient suri operatsiooni ajal. Nooruk päev hiljem. Läks vabasurma. Professor aga opereeris ja jõi edasi."" (Ravic) Lk 365,,,,Päev on pikk
peab olema surnud. Masinad võimalus inimest ületada. Futuristide uus inimene, polnud sootu oli maskuliine. Uus inimene oli mees. Kogu mehe seksuaalsut käsitleti masinlikuna. Masinad õige vahend ja sõda õige keskkond. Freud: organismi arenedes tema surmatung leiab väljenduse väljapoole pöördumises. Olemas vajadus luua lihasesüsteem, seda võimendada, täiustada, et oleks võimalik seda agressiooni väljendada? Surmatung suunata väljapoole. Sõduri kuju. Munder peidab ininese sisemust, masinliku kontuur. Üks osa paljudest, tema individuaalsus kaotatakse, vajalik protseduur. Propaganda räägib individuaalsest kangelasest, reaalseid sõdu võidetakse massidega. Sõjavastane kirjandus, Remarque ,,Läänerindel muutusteta" kirjeldab iga sõduri sisemust, kes ta on, päritolu, vanemad, armastatud, luuakse ajalugu. Iga sõduri surm on sündmus, inimene. Theweleit. Uurinud sõdurite käitumist
Ministrid võrsuvad kodanluse hulgast ning on kun usaldusisikud. Kuninga eraelu puudumine. Aadel säilitas maksuvabaduse. Makse kogutakse kolmandast seisusest. 17. saj II poolel riigikassa tühjenemine. Nantes'i edikti tühistamine on löök majandusele. Louis XIV eesmärgiks on Prantsusmaa hegemoonia Euroopas. Prantsuse keel, kirjandus, kultuur ja mood vallutavad Euroopa. Arhitektuuris Pr varaklassitsism (Versailles). Suur investeerimine sõjaväkke (riigi relvastus, munder, kasarmud). Prantsusmaa sõjavägi on Euroopa parim, kuid teiste riikide liidud nullivad võidud ära. Vallutussõdade ebaõnnestumiine viib Pr majandusraskustesse. U 1700 valitseb absoluutne monarhia Euroopas. Erandiks on Inglismaa parlament, mis on rahva esinduskogu (alamaadel). Pol struktuurid pärib Põhja-Ameerika. Hollandis ja Sveitsis on juhtivaks linnakodanlus (aadli olematu roll). Rootsis on nelja seisuse riigipäev, kus on esindatud ka talurahvas
vanamoodne on see, et käsitleb veel pantvange, kes küll võrdustatakse sõjavangidega.) Sõjavangideks ei tohiks võtta vastase kaplaneid ja meditsiinipersonali. Reguleeritakse tsivilistide osavõtt sõjast ja nende kohtlemine. 1864 Genfi esimene konventsioon - Sõdivate armeede haavatute olukorra parandamise kohta. Sünnib Punane Rist (Henry Dunant). 1868 Peterburi deklaratsioon esimene kaas(uus-)aegne konventsioon relvastuse piiramise kohta. 1874 Brüsseli projekt sõdijal peab munder olema. 1899 Haagi konventsioon meresõja puhuks, keelatakse lõhkekuulid. 1907 Haagi sõjaõiguse ja tavade konventsioon keelab mürgi kasutamise, allaandnud vastase või tsiviilelanikkonna tapmise (kui kellegile pole plaanis armu anda, tuleb sellest ette teatada), relvade kasutamise, mis võivad esile kutsuda asjatut kannatust, ebaseaduslikult kasutada parlamentääri v rahvuslippu, vastase vormi, Punase Risti tunnuseid, hävitada eraomandit. 1907
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
Kui tore! Me oleme Varenka üle nii uhked! DJAKOV: Ma olen kõige õnnelikum inimene maailmas. ALEKSANDER: (resümeerides) Aga teie vend lõpetab Peeter-Pauli kindluses riivi ja luku taga! Lähme, Djakov! (Lähevad tagasi sisse.) LJUBOV: (Tatjanale) Mida Varenka rääkis? (Mihhail ilmub sigarit suitsetades maja tagant, hoolega jälgides, ega Aleksandrit näha ei ole. Tal on munder seljas.) MIHHAIL: Olete kuulnud? Suurepärased uudised. Ma saan onuks! Noh, muidugi olete kuulnud. LJUBOV: Palju õnne. MIHHAIL: Tänan, tänan. Ma ei ole sellega veel harjunud. Jah, see on imeline tunne onu, lõpuks ometi. Palju õnne sulle ka, Varenka. Ja Djakovile loomulikult. Veel üks ratsaväeohvitser! Minu selja taga, sel ajal
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
kaunistatud kamina kõrval istus punasest sametist toredas tugitoolis viiekümne viie aastane proua de Gondelaurier, kelle vanust võis lugeda mitte üksnes ta näost, vaid ka riietusest. Tema kõrval seisis küllaltki esinduslik, kuigi veidi edev ja keigarlik noormees, üks neid ilusaid poisse, kelle kohta kõik naised on ühel arvamisel, ehkki tõsised ja inimesetundjad mehed nende puhul õlgu kehitavad. Noorel aadlikul oli seljas kuninglike ammuküttide kapteni hiilgav munder, mis väga sarnanes Jupiteri kostüümiga, mida me juba selle jutu esimeses raamatus võisime imetleda, nii et ei tarvitse siin lugejat teistkordse kirjeldamisega enam piinata. Noored preilid istusid osalt sees, osalt palkonil, ühed 228 Utrechti sametiga polsterdatud kandilistel toolidel, teised tammepuust järidel, mida ehtisid nikerdatud lilled ja figuurid. Igaühel oli süles otsake suurest nõelatikandist, mille kalla] nad kõik koos töötasid ja millest suur tükk maas põrandamatil lamas
Vanad erakonnad ei jäänud võlgu süüdistasid vapse kontaktide võtmises autoritaarsete sidemete võtmises natsidega ja itaalia fasistidega. neid sidemeid ei ole suudetud tõestada ja neid arvatavasti polnud. Propagandas aga olid teatud totalitarismi kalduvused olemas. Teravdatud tähelepanu marxismi vastasele võitlusele. Rahvusühtuse ja riigipea propaganda. Väline efektitsemine. Vapside org-del omad lipus mustvalge sümboolikaga, oma hümn, ka omalaadne vorm munder kanti sõjaväelist fretsi (?), kalifeepükse, must barett ja mustvalget linti. Isegi kui vapsidel oli mingisugused suhted natside v fasistidega, siis nende liikumine ei olnud kindlasti tervikuna loodud välismaistele eeskujudele. Paljud vapsid pidasid tõesti vajalikuks eestis midagi tõsiselt muuta, rõhuv enamik ausad inimesed, kes olid Eesti tuleviku pärast mures. 72
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
