kestis Rooma impeeriumi langusest 5. sajandil umbes aastani 1000.Varakeskaega on nimetatud ka Pimedaks Ajaks vastandades keskaja "intellektuaalset pimedust" ühelt poolt Vana-Roomale ja teiselt poolt renessansile kui valgustatud ajajärkudele. Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused: rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ning barbarite sissetungid Euroopasse. Varakeskajale omased arengujooned on 1) Merovingide aegne kogukondlik maaomand, mis tõi enesega ruraliseerumise ning kaubanduse ja linnaelu hääbumise. Läbi nn süürlaste kaubanduse säilis see siiski mingil määral veel kuni muhameedlaste sissetungini Ibeeria ja seeläbi meresõidu ohustatuks muutumiseni. 2) Frangi riigis toimunud kohaliku maa-aadli areng ja järgnev esiletõus läbi majordoomuste võimu, mis viis Pippinite võimuletulekuni, Karolingide dünastia ja keisrivõimuni
Demokraatia ja turumajanduse võit kogu maailmas. 2. Millele toetudes Fukuyama sellisele järeldusele jõudis? Paljudes riikides algas demokraatlik ajastu, üle mindi turumajandusele, lõppes KÜLM SÕDA. 3. Kas järgnev ühiskonna areng vastas Fukuyama ennustustele? Põhjendage. Ei ole, sest maailmas tekkisid uued probleemid terrorism; kahe tsivilisatsiooni kokkupõrge (islam kristlus) EUROOPA LK 158-159 Tooge välja järgmiste riikide arengujooned: Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksa Liitvabariik. Suurbritannia Tony Blair; sümbioos; arvestada tuleb ka majanduse arengut; USA ja Suurbritannia toetavad üksteist, rahvusvaheline tähtsus kasvas. Prantsusmaa Euroopa süda; vastandus USA-le, heal positsioonil EL-s. Saksa Liitvabariik ka heal positsioonil EL-s; idasakslased on laisemad- USA JA VENEMAA LK 159-161 Tooge välja järgmiste riikide arengujooned: USA ja Venemaa.
Kolmas Maailm Viktoria Plotnikova, Jessica Pentsop 9c Sisukord Kolmanda Maailma mõiste. Koloniaalimpeeriumite lagunemine. Kolmas Maailm kui külma sõja tanner. Mitteühinemisliikumine . Kolmanda Maailma arengujooned. Kolmanda Maailma mõiste "Kolmas maailm" 1950.a. Arengumaad Rikkad ja vaesed Sõnaõiguse nõudmine Kolooniaalimpeeriumite lagunemine Koloniaalvõim Iseseisvumine Lahkulöömine Kolmas Maailm kui külma sõja tanner Ära kasutamine Abistamine Eesmärk Relvade arendamine. Mitteühinemisliikumine Vastasseis Algatajad Põhiideed Saavutused Mitteühinemisliikumine põhimõtted
Uusaja üldiseloomustus + daatumid 1) ... Uusaja arengujooned 1) Pärast reformatsiooni jagunes senine ühtne katoliku kirik erinevate ristiusu suundade vahel (Skandinaavia ja Eesti luterlikud, Lõuna ja Lääne Euroopa katoliku kirik, Inglismaa anglokanide riigid) 2) 16saj. Euroopa poliitilist kaarti iseloomustas võimas Poola-Leeduriik, Türgi piiride Kesk- Euroopani, killustatud Saksamaa ja Itaalia 3) 1618-1648 toimus Euroopa 30a. sõda, sõja põhjuseks Euroopa usuline lõhenemine ning
Aastatuhande vahetus Maailma arengujooned 1. Maailmas leidis aset sotsialismileeri lagunemine, mis tekitas paljudes inimestes vastuolulisi tundeid. Läänes leidus neid, kes seda eriti ei tunnustanudki. Nende inimeste arvates oli maailm just tänu neile kahele, enam vähem võrdsele üliriigile NSV liidule ja USA- le tasakaalus püsinud. Nüüd omasid maailmas suurvõimu positsiooni Ameerika Ühendriigid. 2.Külm sõda oli lõppenud ühe poole võiduga ja see oli nii öelda tõendiks , et demokraatia
sõjaväelised diktatuurid; Indial olid üsna head sidemed Nõukogude Liiduga, Pakistani juhid otsustasid aga toetust USA-lt. Pakistan on olnud Indiast tunduvalt vaesem, kuigi seal kulutati raha relvastuse ja muuhulgas ka tuumapommi hankimisele. 26 B Ajalugu Aafrika maade iseseisvumise aeg 20. sajand. Sõltumatuse saavutamise teed - rahulikul teel Egiptus, Liibüa, Mamiibia. Vabadussõda Alzeeria, Angola. Vabanenud riikide sarnased arengujooned : 1) Demokraatiate läbikukkumine. 2) Diktatuurid 3) Kodusõjad 4) Majandus töötab diktaatorite heaks Apartheidipoliitika teised rassid peavad elama reservaatides. Võim oli valgete kätes, kumi 1994. a-ni Lõunamaades. LAV-i rahvastiku koosseis Suurima rühma moodustad bantu keeli kõnelev aafriklaste rühm. Valgete hulgas on ülekaalus afrikandrid ehk buurid. Vähem võib kohata inglaste ja sakslaste järglasi.
Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses.Kuid kas see on sellisel kujul ka eetiliselt õige?Sellele leiab vastuse igaüks. Traditsionalistid (tänapäeva poliitikas sagedamini parempoolsete vaadete esindajad) pooldavad traditsioonilist perekonda kogu selle nüüdisaegses variatiivsuses. Nende arvates võiks ajaloo tagasi pöörata olukorda, kus perekond on ühiskonna tuum ja tugiühik. Paraku perekondade arengujooned kinnitavad seda, et perekonnastruktuuride kese on nihkunud patriarhaalsele kiriklikule abielule põhinevast sidemest vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormina kui ka selle asendajana suureneb kogu maailmas. Muutuvad perekonnaga seotud väärtused, süveneb minakeskne kultuur, mis eelistab individuaalseid valikuid kogukondlikele huvidele. Minu ja ka paljudel teiste arvates on perekond üks oluliseim toetuspunke siin elus
Christian Emil Sachssendahl. Hermann Eduard Hartmann. Andreas Johannes Schwabe. Chronologisches Verzeichniss. Pontus von Haller. Raamatukogu suunitluse teisenemine. EESTI KIRJAMEESTE SELTS Komplekteerimise allikad. Jaan Jõgeveri kataloog. Ettepanek raamatukogude ühisele asutamisele. Komisjonid raamatukogudele soovitavate raamatute nimestiku koostamiseks. Mihkel Veske ülevaated. Seltsi tegevuse lõpetamine. EESTI ÜLIÕPILASTE SELTSI RAAMATUKOGU Eesti Üliõpilaste Seltsi arengujooned. Oskar Kallas raamatukoguhoidjana 1888/89. Seltsi esimees 1889/90. Komplekteerimise allikad. Näited Oskar Kallase initsiatiivikusest. Georg Müller. Tema edasine seotus raamatukogudega.
võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. Enne võttis vastu maaseaduse 1919, Võttis vastu EV esimese põhiseaduse15.jun1920. Põhiseadus andis demokraatlikuse ja liberaalsusega
XX sajandi muusika 20. SAJANDI MUUSIKA Üldised arengujooned 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitse- nud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17. saj ja 18. saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. saj). 20. sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
Eesti Kunstimuuseum,Eesti Kultuurilooline Arhiiv,Eesti Rahva Muuseum Preemiad,auhinnad Kultuurautonoomia: *Eestile oluline rahvusvähemuste lojaalsus. *1925.a rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus: -Rahvusvähemused sakslased,venelased,rootslased ja kõik rahvusgrupid,kelle arv ületas 3000 piiri -Õigus kultuuromavalitsuste asutustele -Õigus asutada emakeelseid koole,teatreid,kirjastusi jam *Kultuuriomavalitsuse lõid sakslased ja juudid Kuluurielu üldised arengujooned: *Professionaliseerumine-elukutselised kirjanikud,kunstniku d,muusikud,näitlejad,teatrid,koorid,orkestrid. *Eesti keele kaasajastumine *Emakeelse hariduse laienemine *Tippintelligentsi teke *Haritlaste kutseliitude teke *Kultuurikontaktide laienemine Suunad: *1920aastate algul impressionism,ekspressionism *1920aastate keskel uusrealism *1930aastate II p riigi soositud rahvuslikkus,ajaloo heroiseerimine Iseseisev töö: Õp. Lk 62-63 *Kirjandus-,muusika-,teatri-
Süüdlasi nähti erakondades ja ebasobivas põhiseaduses. Äsja loodud lõid sakslased ja juudid suurerakonnad lagunesid ning suurenes parlamendi killustatud. 2 a jooksul oli Kultuurielu üldised arengujooned ametis 4 valitsust millest ükski ei püsinud võimul isegi poolt aastat. Algatati põhiseaduse muutmise aktsioon. · Professionaliseerumine elukutselised kirjanikud, Vabadussõjalased- 1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL), mis kuntsnikud, muusikud, näitlejad, teatrid, koorid esialgu koondas vabadussõja veterane
MIKS ON PALJUDE TÄNAPÄEVA LAD-AMEERIKA PROBLEEMIDE LAHENDAMINE KEERULINE?- Majanduslikult maha jäänud, suurtes võlgades, vaesus, rahvas on väheharitud, palju vägivalda, narkomaffia. AAFRIKA- Aafrika maade iseseisvumise aeg -1951-1990a. ->1) Rahulikul teel-paljud Prantsuse asumaad, Inglise ja Belgia kolooniad (Nigeeria, Somaalia ja Kongo) ->2) Vabadussõda-Alzeeria Prantsuse vastu ja angollased portugallaste vastu -> Vabanenud riikide sarnased arengujooned Valdavalt tulid võimule diktaatorlikud reziimid, poliitiline ebastabiilsus, võimude mõtlematu tegevus. 2.KOLONIALISMIVASTANE VABADUSLIIKUMINE a) ÜLDJOONED -MIKS LOODI PÄRAST I MAAILMASÕDA RAHVASTELIIDU MANDAATSÜSTEEM?- Alade ümberjagamiseks. MIL VIISIL PÜÜDSID EMAMAAD TAKISTADA KOLOONIATE ISESEISVUMIST PÄRAST II MAAILMASÕDA?-Sõjajõuga (Prantsusmaa Indo-Hiinas ja Alzeerias, Holland Indoneesias ja Portuga Angolas) või siis asumaade valitsemise ümberkorraldamisega.
1. Millised olid maailma üldised arengujooned 20. saj alguses? 20. sajandi alguses valitse maailma Euroopa, kus kehtisid isikuvabaus, võrdsus, eraomand, turumajandus, suveräänsus ja demokraatia. Maailm oli jaotatud Euroopa suurriikide vahel. Üha enam tõusis ausse teadusel põhinev mõtlemine. ,,Teadus väidab" tõusis sama autoriteetseks kui varem oli ,,Püha kirik väidab". Üheks märksõnaks on materiaalse heaolu kasv autod, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon 2. Mis on imperialism? Imperialism on tulnud ladinakeelsest sõnast imperium, mis tähendas võimu/suurriiki. Selle all on mõistetud suurriikide vallutuspoliitikat ja maailma valitsemise püüdlusi, mille käigus toimus ekspansioon ja koloniaalvallutused. Nende teel muudeti nõrgemad maad tooraine andjateks teiste maade tööstusele ja nende maade toostustoodete müügituruks. 3. Kultuur 20. saj alguses 20. saj algul pandi alus aatomiteooriale. Avastat...
avaldus tendents tõsta esile Jaapani kultuuri eripära, mida seoti Jaapani rahvusliku vereühtsusega ja Jaapani rahvustundega. Suurt tähelepanu äratas 1932 ilmunud Nishida raamat "Sissejuhatus Jaapani kultuuriajalukku", mis käsitles kogu Jaapani kultuuriajaloo historiograafiat. Autor oli vaimustatud Voltaire'i töödest. Pärast Teist maailmasõda on ilmunud palju töid Jaapani kultuuriajaloost. Jaapani kultuuri arengujooned kuni 17. sajandini: Eelkeraamilises ajastus (paleoliitikum) elatusid Jaapani elanikud jahipidamisest ja kasutasid tööriistadena kiltkive. Nad elasid koobastes või varjualustes. Omavahelisi kontakte oli vähe, sest asustus oli hõre. Kuni Teise maailmasõja lõpuni ei käsitlenud Jaapani õpikud andmeid muinasaja kohta. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_hariduse_areng Aasia ja Aafrika 1918-1945 ning kontaktid Eestiga (siit sain midagi)
Tema süsteemile on kõige loomulikul läheneda tema ajaloofilosoofia kaudu. Ajalugu käsitledes suudab ta oma fantaasiat ohjeldada. Ta suhtub ajaloosse tõsisemalt kui teised filosoofid. Hegel on ratsionalist, kellele reaalsus on olemuselt mõistusepärane, ajaluhu on selle mõistuse väljendus- mõistus väljendab ennast maailmaajaloos. Tema kavatsuseks on näidata, kuidas inimkond edeneb ja areneb ja mis on maailmaajaloo kõige põhilisemad arengujooned. Hegeli dialektika põhiseadused. Hegeli dialektikat iseloomustatakse sageli järgmise skeemi abil (Hegel ise seda ei kasutanud): teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel "Loogikateaduses" olemasolu dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta
A.Wilhelm Hupeli poolt tõlgitud arstiteaduslikke ja muid nõuandeid · A.W.Hupelilt ilmus 3 kd. Topograafilised teated Eesti- ja Liivimaalt · Eestikeelse ilukirjanduse arendajateks olid baltisakslased E.Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud · G.Merkel publitsistlikud kirjaduslikud teosed · C.Petri Eestimaa ja eestlased · August von Kotzebue tegevus näitekirjanikuna 13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni Iseseisvusjärgne kultuur · haritlaskonna kasv · 1925. a loodi Kultuurkapital, mis jagas raha kirjandusele, kirjakunstile, helikunstile, kujutavale kunstile, kehakultuurile · Eesti kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa o tihedad kontaktid Euroopa kultuurikeskustega o riiklike auhindade andmine o emakeelne kõrgharidus
Wilhelm Hupeli poolt tõlgitud arstiteaduslikke ja muid nõuandeid A.W.Hupelilt ilmus 3 kd. Topograafilised teated Eesti- ja Liivimaalt Eestikeelse ilukirjanduse arendajateks olid baltisakslased E.Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud G.Merkel – publitsistlikud kirjaduslikud teosed C.Petri – Eestimaa ja eestlased August von Kotzebue tegevus näitekirjanikuna 13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni Iseseisvusjärgne kultuur haritlaskonna kasv 1925. a loodi Kultuurkapital, mis jagas raha kirjandusele, kirjakunstile, helikunstile, kujutavale kunstile, kehakultuurile Eesti kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa o tihedad kontaktid Euroopa kultuurikeskustega o riiklike auhindade andmine o emakeelne kõrgharidus
Vana-Rooma 1. Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: a. Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. b. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: · Mägised alad vaheldusid tasandikega. c. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: · Merd sõideti kreeklastest vähem. d. Geograafiline terviklikkus: · Eeldus ühtse riigi tekkeks. 2. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased
LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS 2013/2014 sügis Ütlen ette, et konspekt on suuresti kokku pandud Reet Krusteni „Eesti lastekirjanduse“ põhjal. Loengust panin miskit kirja vaid alguses ja ega ma muidu ka just eriti eeskujulik kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu olla. Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema val...
Põhjuseks oli see, et Suur-Rootsi maavaldusi himustasid endale naaberriigid: Venemaa (soovis pääsu Soomelahele ja Läänemerele), Taani ja Poola. Rootsi vastased sõlmisid liidu ja kui sõda lõpuks vallandus, siis Rootsi oli kaitsepositsioonil. Peeter I (1689-1725) soovis arendada Venemaast moodsa euroopaliku riigi. Sõja tulemuseks oli see, et Suur-Rootsi likvideerus ja Venemaa tõusis Euroopa suurriikide hulka (1721- ...). 17.sajandi poliitilised ideoloogiad ja sisepoliitilised arengujooned Esialgu 17saj maailmas domineerib absolutism ja hiljem põhiseaduslik monarhia ja parlamentarism. Absolutism areneb Prantsusmaal. Esimene oluline teoreetik, kes hakkab Prantsusmaa absolutismi põhimõtteid kirja panema on Jean Bodin (1579), kes võitles ka hugenoti sõdades. Ta esitas riigivõimu suveräänsuse mõiste riigivõim on jagamatu ja kuulub valitsejale, kuningavõimu ei tohi piirata. Teiseks oluliseks absolutismi teoreetikuks
Norras sisepoliitiline olukord väga pingeline, sadama- ja transpordialal pikad streigid ja tööandjate töösulud, töölisliikumine radikaliseerus ja tööandjate streigimurdjate organisatsioonid. Rootsis Lääne-Norrlandi Adalenis sadamatööliste pikaajaline streik, kuna palku oli langetatud, streigimurdjate toeks sõjaväeosa, mis 53 tulistas tööliste meeleavaldust: 5 suri. Põhjamaade sispoliitika arengujooned 1920-30. aastatel Poliitiline kontekst: Poliitiline moderniseerumine teostati (parlamentalismi ja üldine-ühetaoline hääleõigus). Tulemus 1920. aastatel: Sotsiaaldemokraatidest sai suurim partei, millel aga puudus absoluutne enamus, liberaalide killustamine ja (osaline allakäik), konservatiivsed parteid tugevnesid kodanlike parteide omavaheline koostöövõimetus ja sotsialistide /kodanlike parteide omavahelise lõhe süvenemine.
meeleelundid. Käitumise mõistmiseks oluline tunda nende funktsioneerimist, looma tajumisvõimet (2) Käitumine on mõjutatud organismi sisekeskkonna seisundi muutustest. On vaja tunda selle seisundi erinevaid tahke (veresuhkru tase, hormoonide tase jne) (3) Välis- ja sisekeskkonna ärritajad kutsuvad käitumise esile närvisüsteemi vahendusel. On vaja tunda neutraalseid mehhanisme 12. Käitumise vallandumise uurimise põhimeetodid, selle suuna arengujooned. Uurimismeetodeid on kaks: neurobioloogiline (konkreetsete närvitee ja füsioloogiliste mehhanismide uurimine) ja musta kasti meetod (looma uuritakse kui musta kasti, mille sisu ei teata/ uuritakse kuidas ärritused avalduvad looma käitumisest, ilma protsesside põhjust teadmata). Varased etoloogid · mõistsid, et käitumist mõjutavad nii välised kui ka sisemised stiimulid omavahelises koostoimes
saarte loodust. Kokkuvõtva tähendusega kogus „Tuule valgel“ on tähtsal kohal enesetunnetuslüürika. Juurteni indiviidiomane, sulab selles orgaaniliselt ühte rahvuslikult ja üldinimlikult tähendusrikas. Elusügisesse astunu kogemuse mõtestamisse sugenenud tumedaid meeleolusid tasakaalustab stoiline eneseväärikustunne. Kogu nimiluuletus esitab maksimaalses tihenduses ja keerukuses poetessi vaimse kujunemise loo. Tema loomingus ilmnevad isikupärasel kujul meie luule ühe liini arengujooned 1940–1970ndatel. Tema vahendusel on eesti lugejani jõudnud paljud silmapaistvad soome luuletajad. Kogud: „Põleva laotuse all“, „Kohav rand“, „Talgud Lööne soos“, „Selgel hommikul“, „Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja“, „Luuletused ja poeemid“, „Unistaja aknal“, „Rannalageda leib“, „Tuule valgel“.
toidu juurde 3) kui noortele ahvidele oli näidatud videot, kus mingi ahv kartis madu, ei julgenud nad enam maost mööduda 4) noortele ahvidele näidati videot, kus üks ahv kartis lillekimpu. Mao asemele ruumi keskele pandi lillekimp. Kuid seda noored ahvid ei kartnud ikkagi. Järeldused: noored reesusahvid õpivad madusid kartma teistelt isendeilt, kuid samas on neil eelsoodumus karta just madusid, mitte iga suvalist objekti. Pilk käitumise motivatsiooni uurimisse, selle põhimeetodid, suuna arengujooned. Siin kattuvad zooloogide(väliskeskkond, teised loomad), psühholoogide(meeled), füsioloogide(sisekeskkonna seisund), neurobioloogide(neuraalsed mehhanismid) huvid. Põhimeetodid: neurobioloogiline, „musta kasti“ meetod. Universaalne motivatsiooniteooria asendus arusaamisega, et mot. on kompleksne. Näide käitumise motivatsiooni uurimisest (kaelus-turteltuvide sigimiskäitumine). Kui anda ematuvile pesa koos munadega, ei hakka ta hauduma. Kui süstida talle hormoon
- Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914) Nõukogude(Eesti) ajalooteaduses uusaeg jagati kaheks: - Kapitalistlik ajastu: I 1640-1870 II 1870-1917 (Imperialismi ajastu) - Uusim aeg Sotsialismi ja kommunismi ajastu alates vene oktoobri revolutsioonist (1917) Mis eraldab uusaja keskajast ? Varauusaja arengujooned (16.-17.saj) Keskaja universaalsusideoloogia lagunemineigal tasandil: - Üldine vaimne vabanemine (uus maailmavaade): ,,Individualism" - Reformatsioon lõhestab roomakat. kiriku - Tsentraliseeritud rahvusriikide arenemine (kaob feodaalne killustatus, kuningavõim tugevneb) - Lääne-Euroopas kaob talupoegade sunnismaisus, Ida-Euroopas (Venemaal) areneb alles uusajal tõeline sunnismaisus Varauusaja rahvusriik on keskaegse universaalriigi vastand: Kohalik tsentralism kaalub üles
määruste ja ettekirjutustega. Raamatute levitamise kampaaniate korraldamine esimene neist 1948. aastal 1939 aasta trükitoodang 4955 nimetust jaguneb nende vahel järgmiselt: Erakirjastustelt 1945 nimetust Asutused, org.seltsid,ühingud 2126 trükist ehk 42,5 % trükitoodangust. Autori kirjastustelt 210 Usulised ühingud ja seltsid 145 nimetust 529 nimetuse puhul oli väljaandja märkimata. Raamatukaubanduse ARENGUJOONED 1956-1991a Kaupluste võrk areneb, igas väiksemas kohas on oma raamatukauplus, mis peaks arendama kohalike lugemust. Nimetuste arv küll suureneb aga ostja on ettevaatlik nende ostmisega. Hakatakse tegema raamatupropaganda üritusi. Näiteks kirjandusnädalad. Raamatunäitused, raamatuloteriid, kohtumised kirjanikega. Võõrkeelsed raamatuid on palju.Korraldataske odava raamatu nädalaid, taheti vanu raamatuid ära müüa. Kirjastajad püüdsid müügikulusid vähendada
varsti muutusid paberrahaks. Kirikumaad läksid oksjonil müügile. •Kehtivaks kuulutati ilmalikult sõlmitud, nn. kodanlik abielu. •Sünni ja surma registreerimine läks riigiametnike kätte. •Vaimulikele määrati kindel palk ja nad pidid andma eraldi vande uuele korrale (hiljem konstitutsioonikehtestamisel ka sellele).1790.a. kaotati aadliseisus – keelati aadlitiitlite ja –vappide kasutamine.Kaotati tollid ja 1791.a. ka tsunftid. 40. Euroopa õiguse peamised arengujooned 19. saj. 19. saj õiguse arengu peajooned A j a l o o l i n e ko o l ko n d - õ i g u s e ko h a n d a m i n e r a h v u s e i d e e g a , i g a r i i g i õ i g u s s ü s t e e m v a s t a b t e m a o l u d e l e j a ajaloolisele arengule.Õiguspositivism- tuletas “õiguse” kehtivast õigusest ja selle kõrval seadusandja tahtest, ei otsinud ajaloolistr a h v a v a i m u j a l o o d u õ i g u s t . Vi i d i l õ p u l e s e a d u s t e u u e n d a m i n e
Luule esiletõus armastus, valitseja ülistamine. Sügava sisu asemel elegantne stiil pakkuda lugejale naudingut mitte lahendada elulisi probleeme. Muutused religioonis: Hakati kummardama ka Idamaa jumalaid. Eriti populaarseks sai Isise kultus kogu maailma valitseja, kes annab parema saatuse ka pärast surma. Õpiti tundma Mesopotaamia astroloogiat koostati tänaseni kasutatavad horoskoobid sodiaagi 12 tähtkuju alusel. Vana-Rooma Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: Mägised alad vaheldusid tasandikega. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: Merd sõideti kreeklastest vähem. Geograafiline terviklikkus: Eeldus ühtse riigi tekkeks. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased
Luule esiletõus armastus, valitseja ülistamine. Sügava sisu asemel elegantne stiil pakkuda lugejale naudingut mitte lahendada elulisi probleeme. Muutused religioonis: Hakati kummardama ka Idamaa jumalaid. Eriti populaarseks sai Isise kultus kogu maailma valitseja, kes annab parema saatuse ka pärast surma. Õpiti tundma Mesopotaamia astroloogiat koostati tänaseni kasutatavad horoskoobid sodiaagi 12 tähtkuju alusel. Vana-Rooma Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: Mägised alad vaheldusid tasandikega. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: Merd sõideti kreeklastest vähem. Geograafiline terviklikkus: Eeldus ühtse riigi tekkeks. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul
Sügava sisu asemel elegantne stiil – pakkuda lugejale naudingut mitte lahendada elulisi probleeme. Muutused religioonis: Hakati kummardama ka Idamaa jumalaid. Eriti populaarseks sai Isise kultus – kogu maailma valitseja, kes annab parema saatuse ka pärast surma. Õpiti tundma Mesopotaamia astroloogiat – koostati tänaseni kasutatavad horoskoobid sodiaagi 12 tähtkuju alusel. Vana-Rooma Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: Mägised alad vaheldusid tasandikega. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: Merd sõideti kreeklastest vähem. Geograafiline terviklikkus: Eeldus ühtse riigi tekkeks. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
