Reformatsioon Inglismaal Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16.sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. 15.sajandi II poolel oli inglimaa üleelanud Rooside sõja. Kodusõda lõppes Henry VII võimuletulekuga, kes asus kuningavõimu tugevdama. Oluline samm oli feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503.aastal. Relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda. Sisuliselt oli see erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitvaenlaste vastu. Kuningavõimu tugevdamist toetasid laiad rahvakihid, kes soovisid kodusõja lõppu. Majanduslik areng Inglismaa majanduses arenesid 16.sajandil kapitalistlikud suhted. Suured kaubateed olid maadeavastuste tagajärjel nihkunud Atlandi ookeanile. Hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit. Tootmise alal muutus järjest olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras üha uusi valdkondi, näit...
1. Milline oli Vana-Liivimaa olikord Liivi sõja eelõhtul? 1)Võrreldes Läänemerd ümbritsevateriikidega sisemiselt nõrk 2)omavahelised vastuolud(kodusõda, Liivi ordu rahuleping poolaga) 3)Sõjaline nõrkus võrreldes naabritega 2. Milline oli rahvusvaheline olukord Läänemere ääres 16.saj keskpaiku? Vana-Liivimaa ümber olid 16.saj tekkinud suured ja tugeva keskvõimuga riigid, kes olid valmis alustama võitlust ülemvõimu pärast 3. Mis oli Liivi sõja ajendiks? Tartu maks oli Moskva tsaaririigi poolt Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse Liivi sõja peamiseks ajendiks 4. Millised olid Liivi sõja puhkemise põhjused? 1)Moskva suurvürstiriigil oli sõjaväe kasvaddes tekkinud maapuudus 2)Väljapääs Läänemerele 3)Liivimaa nõrkus- Liivi ordu on nõrk ja ei suuda kordineeritult tegutseda 5.Liivi sõjas osalenud riigid ja nende...
Rakvere), Järvamaa (Paide) Liivimaa kubermang- maakonnad- Saaremaa (Kuressaare), Pärnumaa (Pärnu, Viljandi), Tartumaa (Tartu)// LISAKS// Riia maakond (Riia, mitte EST), Võnnu maakond (Võnnu, mitte EST)//// Vene aeg- 1720/1721- 1918 2 kubermangu- Eestimaa kubermang (keskus Talinn) Liivimaa kubermang (keskus Riia) Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa Vastureformatsioon ehk rekatoliseerimine, koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Suuremad kirikud anti katoliiklastele tagasi. Olulist osa kandsid jesuiidid. 1583 asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Gümnaasiumile lisaks asutati veel tõlkide seminari, mis pidid ette valmistama preestrikutseks sobivaid kandidaate kohalike hulgast. Kui aga rootslased 1625 aastal Tartu
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Reformatsioon Lääne-Euroopas Referaat Kelly Lutta 11e Tallinn 2009 Sisukord Reformatsiooni algus.....................................................................................................2 Reformatsioon Sveitsis..................................................................................................3 Ulrich Zwingli......................................................................................................................3 Johann Calvin.......................................................................................................................5 Reformatsioon Inglismaal...................................
Rootsi aeg 17. sajand Asustus: *Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti *Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama *Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke *Iseloomulik oli sisemigratsioon. asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse *Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu *Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist *Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid *Samuti ka soomlasi, kes pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest *Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi *lisaks veel hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt *Sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks ja assimilieeruti eestlastega Suur näljahäda: *Rootsi valitsuse lõpul 1696-1697 *Põhjus oli hiline kevad, lausvihm...
rahvuskirik ( katolikukirik, ent iseseisvam ) - Valitsev usk on katoliiklus, kuid protestandid võivad oma usku uskuda ja kuuluda riigiametitesse. * Inglismaa - Henry VIII - tahtis lahutada, seda katoliiklus ei pooldanud, võeti luterlus - anglikaanikirik – pea on kuningas - suletakse kloostrid - kaotatakse tsölibaat - vähendatakse pühade arvu - teenistused inglise keeles - pärija Mary I - katoliiklane - rekatoliseerimine - Verine Mary - siis Elisabeth II - tagasi anglikaanikirik - kapitalsimi areng - võimas mereriik - Skandinaavia - protestantlik - majan. põhjused Tulemus: ei muutu ainult kirik, vaid tugevneb kuningavõim, areneb haridus, riikide majandus paraneb Vastureformatsioon: juhtriigiks Hispaania, luuakse jesuiitide ordu Baskimaal – eesmärk võidelda ketserite vastu ja katolikuusk tagasi pöörata. Absolutism
loobub nõudlustest nendele aladele. Liivi sõda saab läbi KOLME KUNINGA AEG. Poola võim Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis (1582 1629) 1582 Liivimaale laieneb Sigismund Augusti privileeg. Maa jagatakse kolmeks presidentkonnaks, eesotsas presidendid: o Tartu, Pärnu, Võnnu (Cesise) presidentkonnad. Need jagatakse staarostkondadeks, eesotsas staarostad. 1583 rekatoliseerimine, jesuiidid, Tartusse asutatakse jesuiitide kolleegium ja gümnaasium, tõlkide seminar. 1622 trükitakse väike paralleeltekstidega kirikuteenistuse käsiraamat Agenda Parva. 1584 Valga alev saab linnaõiguse. 1598 presidentkonnad nimetatakse Poola eeskujul vojevoodkondadeks, eesotsas vojevoodid. Säilivad staarostkonnad. 1629 Poola-Rootsi sõda lõpeb Altmargi rahuga Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti siirduvad Rootsi võimu alla.
müümist · Henri VIII konflikt katoliku kirikuga, mis ei lubanud tal lahutada Aragoni Katarinast · Henry VIII lööb Roomast lahku · 1534 kuulutab kokkukutsurud parlament kuninga riigipeaks · Henry VIII valitsusaja lõpuks kujuneb anglikaani kirik, mis oli sarnane katoliiklikule · Võimule sai poeg Edward IV, kes suri peagi · Võimule sai tütar esimesest abielust Mary Tudor (Verine Mary), kes oli katoliiklane, toimus rekatoliseerimine · Võimule Elizabeth I (Mary õde), kes taastas anglikaani kiriku Sotimaa: · Klannid ehk sugukondlikud kogukonnad · Võimule Mary Stuart, kes presbüterlaste ülestõusu tõttu põgenes Inglismaale, talle pakub varjupaika Elizabeth I, kes ta 1587 hukkas, kuna Mary Stuart soovis tulla Inglismaal võimule · Troonile sai Mary Stuarti poeg, sest Elizabethil polnud lapsi MADALMAAD: · Habsburgide võimu all (keiser Felipe II)
saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. Liivi sõjast purustatud Lõuna-Eestis üritas Poola taastada kirikuelu; seda ei saa lihtsustavalt vastureformatsiooniks nimetada, ent ka rekatoliseerimine ei sobi. Jesuiitide Collegium Derpatense (1583 - 1625) oli hoopis uutlaadi üritus, mis koostas-trükkis a. 1585 maakeelse katekismus-lauluraamatu ning andis maarahvale mitu omamaalasest preestrit (5 on nimepidi teada). 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
2. Sõltumatuse eest võitlemine (Territotiaalvürstid, vabad riigilinnad, madalmaad ehk Holland, Böömimaa) Ülemvõimu taaskehtestamine (Habsburgid) 3.Habsburgi võimu kahandamine (Saksamaa vürstid, Prantsusmaa, Holland) Säilitamine (Saksamaa keiser ja Hispaania kuningas) 4.Oma võimupiirkonna laiendamine Saksamaa aladele ja suurruugi staatuse taotlemine (Rootsi, Prantsusmaa ja Taani) Imperialism Sõjasündmused algavad böömimaal Praha kindluses 1618 ...Rahvale ei meeldi Böömimaa rekatoliseerimine ja äärmuskatoliiklasest keiser Ferdinand II, kelle asemele nad valivad b. kuningaks Pfalzi kuurvürsti. Sõja Neli Faasi (1618-48) I. Böömi ja Pfalzi sõda (1618-23) - Võidavad Kat. - Kat.(Ühinenud) armee juht Johann Von Tilly (Kat.liiga juht) - Valgemäe lahing 1620 Praha juures Tulemus: 1. Pfalzi kuurvürst-böömi kuningas põgeneb Hollandisse, Pfalz Baierile 2. Saksamaa Prot. unioon hajutati sunniviisiliselt 3. Põhja-Saksamaal sunniviisilise vastureformatsiooni oht 4
Riigid, kus varauusajal vahetusid pealinnad- 1712. aastal toodi Venemaa pealinn Moskvast üle Peterburi. Rahvusvahelised suhted 17. sajandil ning 18. sajandi alguses Kolmekümne-aastane sõda, selle neli põhiperioodi: 1618-1648 1) Böömi sõda- sõja algus ei olnud protestantidele edukas. Böömimaal algas julm protestantide karistamine, nende juhid hukati. Järgnes vägivaldne rekatoliseerimine ja germaniseerimine. Uue valitsemiskorraga saadeti seisuste esindused laiali ning Tsehhi kuningakroon kinnistati jäädavalt Habsburgidele. 2) Taani sõda- katoliiklaste edu põhjustas ärevust protestantlikes maades. 3) Rootsi sõda- 24 Vestfaali rahuleping- läbirääkimisi peeti korraga kahes Vestfaali linnas: katoliiklikus Münsteris ning protestantlikus Osnabrückis. 1648. aastal sõlmitud rahu kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteid
tagasitoomine Liivimaale Liivimaa rekatoliseerimise taotlused · Katolik kirik oli keskvõimu kehtestamise ja poolastamise oluline instrument · Usuliseks haldusterritooriumiks asutati Cesise katoliiklik piiskopkond: - piiskopid Poolast · Suurimad kirikud anti tagasi katoliiklaste kätte · Pildil paavsti legaat, jesuiit Antonio Possevino Jesuiidid Liivimaal (1583-1625) · Possevino vahendas Poola-Venemaa rahulepingu sõlmimist (1582) ja algas Liivimaa rekatoliseerimine: - eesmärk levitada katoliiklust Liivimaalt Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid resideerusid Tartus (1583 - ...) eesmärgiga teha aktiivselt haridus- ja kasvatustööd: 1. Jesuiitide kolleegium (ordu), mille juurde 2. 1583 asutati jesuiitide gümnaasium - kohalikud sakslased vältisid ja õpilased enamuses poolakad 3. 1585 asutati tõlkide seminar:
lahingus täieliku võidu konföderatsiooni vägede üle. Samal ajal vallutasid Flandriast lähtunud Hispaania väed kuurvürst Friedrichi Reinimaa valdused. ,,Talvekuningaks" pilgatud Friedrich V põgenes Hollandisse. Talle kuulunud kuurvürsti tiitel anti nüüd katoliku koalitsiooni liidrile Baieri Maximilianile. Böömimaal algas protestantide julm karistamine. Nende juhid hukati, pool aadli maavaldusest konfiskeeriti. Järgnes vägivaldne rekatoliseerimine ja germaniseerimine. Maalt lahkus üle 150 tuhande protestandi. 1627. aastal kehtestatud uue valitsemiskorraldusega saadeti seisuste esindus laiali ning Tsehhi kuningakroon kinnistati jäädavalt Habsburgidele. Perioodi 161824 Kolmekümneaastases sõjas nimetatakse ka Böömi sõjaks. Taani sõda. Katoliiklaste edu tekitas ärevust protestantlikes maades. Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel astus nüüd protestantide poolel sõtta Taani kuningas Christian IV, kes Holsteini hertsogina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
