Reformatsioon Inglismaal Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16.sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. 15.sajandi II poolel oli inglimaa üleelanud Rooside sõja. Kodusõda lõppes Henry VII võimuletulekuga, kes asus kuningavõimu tugevdama. Oluline samm oli feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503.aastal. Relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda. Sisuliselt oli see erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitvaenlaste vastu. Kuningavõimu tugevdamist toetasid laiad rahvakihid, kes soovisid kodusõja lõppu. Majanduslik areng Inglismaa majanduses arenesid 16.sajandil kapitalistlikud suhted. Suured kaubateed olid maadeavastuste tagajärjel nihkunud Atlandi ookeanile. Hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit. Tootmise alal muutus järjest olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras üha uusi valdkondi, näit...
11. Milline nimetatud lepingutest muutis sinu arvates kõige rohkem Eesti ajalugu? TÄYSSINÄ- Sellepärast, et Venemaa leppis sellega, et Põhja-Eesi valdused kuuluvad Rootsile, ning pandi paika kahe riigi piir 12. Millal ja miliste tulemustega lõppes Liivi sõda? 1596 1)Rootsi ja Poola suhted paranesid 2)Rootsi sai enda valdustesse Põhja-Eesti ja Taani 13.Iseloomusta Poola võimu Lõuna-Eestis 1)Rekatoliseerimine 2)Pidevad sõjad 3)Kehteatati lühikeseks ajaks gregoriuse kalender 14.Iseloomusta Rootsi võimu Põhja-Eestis 1)1696-1697 Tabas suur näljahäda eestimaad 2)Suur sisemigratsioon 3)Rahvaarv kasvas kiiresti 15. kaart1) 1629 kaart2)1560 16. Mis aastal toimus Jarusalemma lahing? 1560 1)1.Võrreles Länmr ümbrtsevate riikidega sisemis nõrk 2.Omavahelised vastuolud(kodus,Liivo rahul poolaga) 3.Sõj nõrkus võrreldes naabr 2)Van-Livmaa ümbr tekkinud 16
Rakvere), Järvamaa (Paide) Liivimaa kubermang- maakonnad- Saaremaa (Kuressaare), Pärnumaa (Pärnu, Viljandi), Tartumaa (Tartu)// LISAKS// Riia maakond (Riia, mitte EST), Võnnu maakond (Võnnu, mitte EST)//// Vene aeg- 1720/1721- 1918 2 kubermangu- Eestimaa kubermang (keskus Talinn) Liivimaa kubermang (keskus Riia) Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa Vastureformatsioon ehk rekatoliseerimine, koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Suuremad kirikud anti katoliiklastele tagasi. Olulist osa kandsid jesuiidid. 1583 asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Gümnaasiumile lisaks asutati veel tõlkide seminari, mis pidid ette valmistama preestrikutseks sobivaid kandidaate kohalike hulgast. Kui aga rootslased 1625 aastal Tartu
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Reformatsioon Lääne-Euroopas Referaat Kelly Lutta 11e Tallinn 2009 Sisukord Reformatsiooni algus.....................................................................................................2 Reformatsioon Sveitsis..................................................................................................3 Ulrich Zwingli......................................................................................................................3 Johann Calvin.......................................................................................................................5 Reformatsioon Inglismaal...................................
*Kaupmeeste ülempiir *Vilja ülesostmine väljaspool linnu oli seadusega keelatud, tehti seda nii kõrtsides, linna viivatel maanteedel kui ka otse linnaväravate all Käsitöö ja tööndus: *Säilis tsunftikord *Nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed *Mõisate juures rajati telliselöövid, libjaahjud, sae-ja vaseveskid *Mõisates toodeti ehitusmaterjali, seepi, küünlaid, äädikat, puudrit, tärklist *Manufaktuurid Vaimuelu: Vastureformatsioon: *Rekatoliseerimine taheti tuua tagasi katoliku usku *Jesuiidid 1583.a Tartus jesuiitide gümnaasium, hiljem tõlkide seminar Luteri kirik Rootsi aja algul: *Luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel tegi tööd Joachim Jhering *Andis välja ka esimese eestikeelse aabitsa *Töötas välja range kirikukaristuste süsteemi *Hermann Samson luterliku fundamentalismi silmapaistavamaid esindajaid *Nõiaprotsessid *1642. a Pühajõe mäss talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud veski, kuna
rahvuskirik ( katolikukirik, ent iseseisvam ) - Valitsev usk on katoliiklus, kuid protestandid võivad oma usku uskuda ja kuuluda riigiametitesse. * Inglismaa - Henry VIII - tahtis lahutada, seda katoliiklus ei pooldanud, võeti luterlus - anglikaanikirik – pea on kuningas - suletakse kloostrid - kaotatakse tsölibaat - vähendatakse pühade arvu - teenistused inglise keeles - pärija Mary I - katoliiklane - rekatoliseerimine - Verine Mary - siis Elisabeth II - tagasi anglikaanikirik - kapitalsimi areng - võimas mereriik - Skandinaavia - protestantlik - majan. põhjused Tulemus: ei muutu ainult kirik, vaid tugevneb kuningavõim, areneb haridus, riikide majandus paraneb Vastureformatsioon: juhtriigiks Hispaania, luuakse jesuiitide ordu Baskimaal – eesmärk võidelda ketserite vastu ja katolikuusk tagasi pöörata. Absolutism
loobub nõudlustest nendele aladele. Liivi sõda saab läbi KOLME KUNINGA AEG. Poola võim Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis (1582 1629) 1582 Liivimaale laieneb Sigismund Augusti privileeg. Maa jagatakse kolmeks presidentkonnaks, eesotsas presidendid: o Tartu, Pärnu, Võnnu (Cesise) presidentkonnad. Need jagatakse staarostkondadeks, eesotsas staarostad. 1583 rekatoliseerimine, jesuiidid, Tartusse asutatakse jesuiitide kolleegium ja gümnaasium, tõlkide seminar. 1622 trükitakse väike paralleeltekstidega kirikuteenistuse käsiraamat Agenda Parva. 1584 Valga alev saab linnaõiguse. 1598 presidentkonnad nimetatakse Poola eeskujul vojevoodkondadeks, eesotsas vojevoodid. Säilivad staarostkonnad. 1629 Poola-Rootsi sõda lõpeb Altmargi rahuga Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti siirduvad Rootsi võimu alla.
müümist · Henri VIII konflikt katoliku kirikuga, mis ei lubanud tal lahutada Aragoni Katarinast · Henry VIII lööb Roomast lahku · 1534 kuulutab kokkukutsurud parlament kuninga riigipeaks · Henry VIII valitsusaja lõpuks kujuneb anglikaani kirik, mis oli sarnane katoliiklikule · Võimule sai poeg Edward IV, kes suri peagi · Võimule sai tütar esimesest abielust Mary Tudor (Verine Mary), kes oli katoliiklane, toimus rekatoliseerimine · Võimule Elizabeth I (Mary õde), kes taastas anglikaani kiriku Sotimaa: · Klannid ehk sugukondlikud kogukonnad · Võimule Mary Stuart, kes presbüterlaste ülestõusu tõttu põgenes Inglismaale, talle pakub varjupaika Elizabeth I, kes ta 1587 hukkas, kuna Mary Stuart soovis tulla Inglismaal võimule · Troonile sai Mary Stuarti poeg, sest Elizabethil polnud lapsi MADALMAAD: · Habsburgide võimu all (keiser Felipe II)
saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. Liivi sõjast purustatud Lõuna-Eestis üritas Poola taastada kirikuelu; seda ei saa lihtsustavalt vastureformatsiooniks nimetada, ent ka rekatoliseerimine ei sobi. Jesuiitide Collegium Derpatense (1583 - 1625) oli hoopis uutlaadi üritus, mis koostas-trükkis a. 1585 maakeelse katekismus-lauluraamatu ning andis maarahvale mitu omamaalasest preestrit (5 on nimepidi teada). 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest
vakuraamat Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel Liivimaa majandusreglement 1696 ei tohtinud talumaid enam mõisastada ega talupoegi taludest välja tõsta. Piirati mõisnike kodukariõigust. jesuiidid Katoliku mungaordu Jeesuse Selts liikmed, ordu asutamise eestvedajaks oli Ignatius Loyola koos kuue sõbraga, Tartusse saadetud jesuiitide juhtimisel algas rekatoliseerimine. kindralsuperintendent reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht. Eestimaa ja Liivimaa aladel oli pärast Rootsi võimu kehtestamist kõrgeimaks piirkondlikuks vaimulikuks ja kirikuelu korraldajaks. magasivili valla ühisomandis olev viljavaru hädaaegadel laenuandmiseks Õpetatud Eesti Selts asutati Tartus 18. jaanuaril 1838, seltsi põhiülesandeks eesti rahva mineviku ja oleviku, keele ja kirjanduse ning eestlaste poolt asustatud maa uurimine
2. Sõltumatuse eest võitlemine (Territotiaalvürstid, vabad riigilinnad, madalmaad ehk Holland, Böömimaa) Ülemvõimu taaskehtestamine (Habsburgid) 3.Habsburgi võimu kahandamine (Saksamaa vürstid, Prantsusmaa, Holland) Säilitamine (Saksamaa keiser ja Hispaania kuningas) 4.Oma võimupiirkonna laiendamine Saksamaa aladele ja suurruugi staatuse taotlemine (Rootsi, Prantsusmaa ja Taani) Imperialism Sõjasündmused algavad böömimaal Praha kindluses 1618 ...Rahvale ei meeldi Böömimaa rekatoliseerimine ja äärmuskatoliiklasest keiser Ferdinand II, kelle asemele nad valivad b. kuningaks Pfalzi kuurvürsti. Sõja Neli Faasi (1618-48) I. Böömi ja Pfalzi sõda (1618-23) - Võidavad Kat. - Kat.(Ühinenud) armee juht Johann Von Tilly (Kat.liiga juht) - Valgemäe lahing 1620 Praha juures Tulemus: 1. Pfalzi kuurvürst-böömi kuningas põgeneb Hollandisse, Pfalz Baierile 2. Saksamaa Prot. unioon hajutati sunniviisiliselt 3. Põhja-Saksamaal sunniviisilise vastureformatsiooni oht 4
Riigid, kus varauusajal vahetusid pealinnad- 1712. aastal toodi Venemaa pealinn Moskvast üle Peterburi. Rahvusvahelised suhted 17. sajandil ning 18. sajandi alguses Kolmekümne-aastane sõda, selle neli põhiperioodi: 1618-1648 1) Böömi sõda- sõja algus ei olnud protestantidele edukas. Böömimaal algas julm protestantide karistamine, nende juhid hukati. Järgnes vägivaldne rekatoliseerimine ja germaniseerimine. Uue valitsemiskorraga saadeti seisuste esindused laiali ning Tsehhi kuningakroon kinnistati jäädavalt Habsburgidele. 2) Taani sõda- katoliiklaste edu põhjustas ärevust protestantlikes maades. 3) Rootsi sõda- 24 Vestfaali rahuleping- läbirääkimisi peeti korraga kahes Vestfaali linnas: katoliiklikus Münsteris ning protestantlikus Osnabrückis. 1648. aastal sõlmitud rahu kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteid
tagasitoomine Liivimaale Liivimaa rekatoliseerimise taotlused · Katolik kirik oli keskvõimu kehtestamise ja poolastamise oluline instrument · Usuliseks haldusterritooriumiks asutati Cesise katoliiklik piiskopkond: - piiskopid Poolast · Suurimad kirikud anti tagasi katoliiklaste kätte · Pildil paavsti legaat, jesuiit Antonio Possevino Jesuiidid Liivimaal (1583-1625) · Possevino vahendas Poola-Venemaa rahulepingu sõlmimist (1582) ja algas Liivimaa rekatoliseerimine: - eesmärk levitada katoliiklust Liivimaalt Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid resideerusid Tartus (1583 - ...) eesmärgiga teha aktiivselt haridus- ja kasvatustööd: 1. Jesuiitide kolleegium (ordu), mille juurde 2. 1583 asutati jesuiitide gümnaasium - kohalikud sakslased vältisid ja õpilased enamuses poolakad 3. 1585 asutati tõlkide seminar:
lahingus täieliku võidu konföderatsiooni vägede üle. Samal ajal vallutasid Flandriast lähtunud Hispaania väed kuurvürst Friedrichi Reinimaa valdused. ,,Talvekuningaks" pilgatud Friedrich V põgenes Hollandisse. Talle kuulunud kuurvürsti tiitel anti nüüd katoliku koalitsiooni liidrile Baieri Maximilianile. Böömimaal algas protestantide julm karistamine. Nende juhid hukati, pool aadli maavaldusest konfiskeeriti. Järgnes vägivaldne rekatoliseerimine ja germaniseerimine. Maalt lahkus üle 150 tuhande protestandi. 1627. aastal kehtestatud uue valitsemiskorraldusega saadeti seisuste esindus laiali ning Tsehhi kuningakroon kinnistati jäädavalt Habsburgidele. Perioodi 161824 Kolmekümneaastases sõjas nimetatakse ka Böömi sõjaks. Taani sõda. Katoliiklaste edu tekitas ärevust protestantlikes maades. Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel astus nüüd protestantide poolel sõtta Taani kuningas Christian IV, kes Holsteini hertsogina
annaabi.ee 
