VALGUSTUS JA ABSOLUTISM (2)

UUSAEG

Uusaja alguseks peetakse erinevaid sündmusi, sest igale maale on tähtis erinev sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid.

Majandus

Vaimuelu

Valitsemine

Kodanlus rikastus, kapitalistlikud majandussuhted, maailmakaubanduse teke, koloniaalmajandus
Kiriku roll vähenes, levis valgustusideoloogia, teaduslik ja tehniline revolutsioon , haridus kättesaadavam
Absolutism (Prantsusmaa), konstitutsiooniline monarhia ja parlamentarism , rahvusriikide teke (Itaalia ja Saksamaa)

PARLAMENTAARNE INGLISMAA

1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament . 17. sajandi algul kui viimane Tudor, Elisabeth I suri, jätmata pärijat, tuli troonile Šoti päritolu James I Stuart. Ta seadis oma eesmärgiks kehtestada absolutismi, mandri-tüüpi isevalitsus, kus monarh on seadustest üle. Välismaalase ja katoliiklasena ei saavutatud aga inglaste usaldust, vaid mindi parlamendiga konflikti.
Charles I ajal läks parlament kuninga avalikult tülli. Charles I põhiseaduse rikkumisest ärritunud parlament koostas 1628 Õiguste petitsiooni, mis oli mõeldud valitseja võimu piiramiseks. Seal sisaldusid ka esimest korda kaasaegse põhiseadusliku valitsemiskorra jooned, näiteks tohi tohtinud parlamendi loata rahvalt nõuda mingeid makse. Charles I kirjutas sellele alla, kuid 1629 saatis ta parlamendi laiali ja valitses 11 aastat ilma parlamendita. 1637. aastal puhkes Sotimaal aga anglikaani kiriku vastu mäss ning see nõudis erakorraliste maksude kogumist ning Charles I pidi 1640 parlamendi taas kokku kutsuma. Esimese parlamendi saatis ta 3 nädala pärast laiali (nn lühike parlament). Kuna lüüasaamised jätkusid, pidi ta aga parlamendi uuesti kokku kutsuma, see jäi kokku kuni 1653.aastani (nn pikk parlament).
1649 -1660 oli võimul lordprotektor Oliver Cromwell. Kinnistus Inglismaa positsiooni suure merevõimuna- 1651 kehtestati navigatsiooniakt. 1650 sõjakäik Šotimaa vastu ja koloniseerimise algus, Šoti kuningriik likvideeriti ja ühendati Inglismaaga. 1652 Iirimaa korraldamise seadus- alustati Iirimaa koloniseerimist.1653 saatis parlamendi laiali ning kehtestas sõjalise diktatuuri.
Cromwelli surma järel ähvardas maad sisemine segadus ja sõjavägi nägi ainsa variandina anda võim tagasi Stuartitele. 1660 kutsus parlament Charles II tagasi. Sõlmiti kokkulepe- nn Breda deklaratsioon, kus lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused, piirates parlamendi võimu. Charles II surma järel sai troonile tõsikatoliiklik vend James II, kes soovis vähendada parlamendi osa. Enamik inglasi nägi kuninga katoliikluses ähvardust kogu rahvale. Parteide juhid pakkusid krooni Hollandi väejuhile ja James II väimehele Oranje Willemile, kelle armee maabus 1688 Inglismaal, mille peale James II Prantsusmaale põgenes. Seda nimetatakse Kuulsaks revolutsiooniks. Püüded kehtestada Inglismaal absolutism oli läbi kukkunud. Kuninga ja parlamendi võimuvõitlus oli lõppenud viimase võiduga. Uus valitsejapaar pidi alla kirjutama Õiguste billile, millega kinnitati parlamentaarse monarhia põhiseisukohad, nt kuningas ei saa peatada parlamendi poolt heaks kiidetud seaduste toimet. Maksude üle võis otsustada ainult parlament. 18. sajandil sai uueks tavaks, et parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies koosseisus .
ABSOLUTISM ehk absoluutne monarhia
Kujunemise põhjused:

• Rahvusriigi idee mõju
  
• Riikide piirid
  
• Rahvusliku kultuuri kujunemine
  
• Humanitaarid pooldasid rahvusriiki
  

Absolutistlikud riigid

• Prantsusmaa (17.-18. sajand)
  
• Venemaa (18.-19.sajand)
  
• Hispaania
  
• Portugal , Taani, Rootsi (18.sajand)
  
• Preisimaa (18.sajand)
  
• Austria
  

Tunnused:

• Riigivõim jagamatu , valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja
  
• Pürgimine ühtsuse poole
  
• Merkantilistlik majanduspoliitika
  
• Alalised sõjaväed, üleminek sõjaväekohustusele
  
• Ametnikkonna suur võim (teeb kogu töö ära)
  

Kultuuriline ühtsus

MERKANTILISM

Esimene uusaja majandusteooria , mille tekkimisele aitas kaasa juba 15. sajandist ilmet võtma hakanud turumajandus, oli merkantilism. Merkantilistid lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks on raha ning sellest tulenevalt samastasid nad rikkusegi rahaga. Peamiseks raha hankimise mooduseks oli nende arvates aktiivne kaubandusbilanss. Riik saab rikkaks siis, kui välismaal võimalikult vähe kaupu sisse tuua ja samal ajal palju saadusi välja vedada. Merkantilismi hilisemal arenguetapil asusid ettenägelikud valitsejad ja riigimehed seisukohale, et sisseveo vähendamiseks tuleb ise rohkem toota. Tuntuim riigimees, kes üritas järgida merkantilistlikku majandusõpetust, oli Colbert , kes piiras mitmete välismaa kaupade sissevedu, kehtestas teistele kõrged sisseveotollid ning keelas tooraine väljaveo. Ta maksis preemiaid neile, kes ehitasid laevu, nähes selles võimalust väliskaubanduse hoogustamiseks. Tootmise edendamiseks rajas ta riiklikke manufaktuure.

ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL

Louis XIII

1610 - 1643

Louis XIV

1643- 1715

Louis XV

1715- 1774

Louis XVI

1774- 1792

Tegelik võim

Kardinal Richelieu
Ema/ Mazarin (lõpetas 30-aastase sõja) /
Colbert
Hertsog Philippe
Jaques Turgot/ Necker

Ümberkorraldused

Piiras aadliõigusi (keelas ära duellid ), määras provintsidesse riigiametnikud, kõrvaldas seisuliku kogu, maksud kuninga võimu alla
Eeldas vaimset ühtlustamist, kaotas usuvabaduse, hugenottide kiusamine, riiklike manufaktuuride asutamine.
Luksuslik eluviis nõudis palju raha- maksude tõstmine
Reformid : kaotada feodaalsed privileegid ja aadli, vaimulike maksuvabastuse, kohaliku omavalitsuse sisse seadmine , teraviljakaubanduse vabaks laskmine (toodeti rohkem vilja, kuid see maksis rohkem), tsunftide kaotamine.

Valitsusaja iseloomulikud jooned

Kahe peaga monarhia, absolutismi tugevnemine, sõjalise võimsuse tõus, kultuuriline tõus
Merkantilism, võidukad sõjad, juhtiv riik diplomaatia ala, baroki õitseaeg, “Riik- see olen mina”
Naiste sajand, absolutismi kriis, priiskav eluviis, “Pärast mind tulgu või veeuputus”
Absolutismi lõpp, Suur Prantsuse Revolutsioon, kuninga võimu hukutamine- kuninga surm.

VALGUSTUS

Valgustus oli suurim vaimne liikumine pärast reformatsiooni Euroopas, mis tugines humanismile, teaduslikule maailmapildile ja 17.sajandi filosoofiale. Kujunes kõike hõlmavaks maailmavaateks, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule.
Tekkimise eeldused:

• maadeavastused
  
• loodusteaduste edu
  
• tehniline areng
  
• uue mõtteviisi ehk humanismi teke
  
• maailmapildi muutumine
  

Iseloomulikud jooned:

• usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse
  
• ratsionalism
  
• vaimne vabadus
  
• katoliku kiriku kriitika
  
• progressi teke
  
• võrdõiguslikus ja sallivuse idee
  

Inglise valgustajateks olid John Locke ja David Hume.
Saksamaal Immanuel Kant . Gottfried Wilhelm Leibnizi uus filosoofia- vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest- looduse vaimsed alged , mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks riigivõim. Eesmärgiks küllus ja maailma rahvaste harmoonia . Christian von Wolff - ratsionalist, esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Loodus on inimesele kaasa andnud ühelt poolt kalduvused ja teisalt ülesanded. Valgustatud absolutism. Kodanlike ettevõtlikkus. Töö vajalikkus. Johann Gottfried von Herder - filosoof , kirjanik, rahvaluuleteadlane, kes pooldas progressi ideed, ühiskonna kõrgeim seisund humaansus . Patriotism.
Prantsuse valgustajad:
Voltaire - deistlik arusaam jumalast ( jumal lõi maailma, kuid protsessid maailmas tulenevad loodusseadustest), ideaalne riigikord - valgustatud absolutism, filosoofide ja kuninga liit; kiriku kultuse vastu
Motesquieu- konstitutsiooniline monarhia, võimud lahus- seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim.
Rousseau- ideaaliks vabariik, kõrgeim võim kuulub rahvale
Descrates- mõistus on teadmiste allikas, kahtle kõiges!

VALGUSTATUD ABSOLUTISM

Preisimaal Friedrich II- reformijast sõjamees, kes toetub ametnikele.

• Toimiv õiguskorraldus
  
• Äraostmatu ametnikkond
  
• Usuline tolerants
  
• Austria pärilussõja tulemusel vallutati Sileesia
  
• Uued õppeasutused
  
• Merkantilistlik majanduspoliitika
  
• REFORMID:
  
• Usuvabadus
  
• Uute külade rajamine, soode kuivendamine
  
• Kartulikasvatuse propageerimine
  
• Teokoormiste ülempiir
  

Austrias

Maria Theresia ( 1740 -1780)- Panustas sõjaväele, tulumaksuseadus kõigile seisutele, luksuskaupadele tulumaks , rahvakoolide võrgu laienemine, sõjaväeakadeemia Therezianum, 1775 kaotati tollipiirid keisririigi ees, katoliku kiriku mõju vähenemine
Joseph II (1780-1790)- Tolerantsuspatent (seadus ususallivuse kohta), usureformid, pärisorjuse kaotamine, ametlik keel saksa keel, provintside omavalitsuses kaotati.

Venemaal Katariina II

Lasi koostada üle Venemaalise seadustiku, vabastad aadlid maksudest, juhtis riiki tsentraliseeritult, ta oli valgustatud valitseja, oli haritud ja suhtles isiklikult valgustatud filosoofidega Prantsusmaalt. Jaotas kogu venemaa kubermangudeks ja omakorda maakondadeks ning lõi aadlikogud.

TEADUSE ARENG 17.-18. sajandil

Itaalia astronoom Galileo Galilei alustas teleskoobi abil esimesena taevavaatlusi, avastas kraatrid ja mäed Kuul ning uuris ka Jupiteri. Tegi vabalangemise katseid ja rajas eksperimentaalse teaduse.
Prantsusmaa filosoof Rene Descrates oli ratsionalismi rajaja, arvas , et vaid mõistuse abil võib teadmisi saada. Rõhutas inimese tahtevabadust, vabastab inimmõistuse religiooni võimu alt. Oli ka tunnustatud matemaatik.
Inglismaa füüsik Isaac Newton sõnastas põhilised mehhaanika seadused ( gravitatsiooniseadus jne), leiutas teleskoobi, mille abil analüüsis päikese spektrit. Jõudis arvutuste teel arusaamale, et planeedid tiirlevad elliptilist trajektoori pidi.
Botaanik Karl Linne oli I looduse süstematiseerija- taime-, looma- ja kiviriik.
Andis sugukondadele ladina keelsed nimed, mis on säilinud tänini.
Prantsusmaa keemik Lavoisier avastas õhu koostise. Inglismaa keemik Cavendish avastas vesiniku.
17. sajandil olid tavalised ravimeetodid veel aadrilaskmine ja klistiir , millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist arstiabi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad. 18. sajandil suudeti inimesi juba terveks ravida ja paljudel juhtudel surmast päästa. Hirmsamaid nakkushaigusi katku kõrval olid sajandeid rõuged. 18. sajandil võib suurimaks saavutuseks tervishoius pidada kaitsepookimiste alustamist rõugete vastu. Edward Jenner juurdles rõugete vältimise probleemi üle 20 aasta, enne kui ta 1796 julges oma ideid inimeste peal katsetada. Tema meetod, vaktsineerimine , levis Läänemaailmas kiiresti ning see tegi lõpu rõugeepideemiatele. 18.sajandi suurimaid leiutisi oli elekter , mille kasutuselevõtt uue jõuallikana 19.sajandil muutis oluliselt nii majanduselu kui ka inimeste teadvust.
RAHVUSVAHELISED SUHTED
17.sajand
18.sajand
Riikidevaheliste vastuolude piirkonnad olid Madalmaad, Kagu- Euroopa Läänemeri.
Põhja-Euroopa, Lääne-Euroopa (Prantsusmaa, Hispaania), Kesk- Euroopa, Põhja- Ameerika ( Kanada ).
30-aastane sõda, Inglise-Hollandi meresõjad, Prantsuse- Hollandi 3 sõda, Türgi- Balkani sõjad, Rootsi- Poola, Rootsi- Taani.
Suuremad sõjad:
Põhjasõda, Hispaania pärilussõda, Austria pärilussõda, 7-aastane sõda.
Prantsusmaa, Holland, Rootsi, Türgi ehk Osmani Impeerium .
Võimsamad Euroopa riigid olid Venemaa, Preisimaa, Austria, Suurbritannia .

Kolmekümneaastane sõda

Suurim üleeuroopaline heitlus 1618- 1648, kus osapoolteks protestandid ja katoliiklased. Probleemiks oli ka võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, laiemalt ülemvõimu eest Euroopas. Põhivastasteks Saksa- Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik. 1618- 1623 Tšehhi sõda, 1623-1629 Taani sõda, 1630- 1635 Rootsi sõda, 1635- 1648 Prantsuse ja Rootsi sõda. Tagajärgedeks rahvaarvu langus, Saksamaa arengu peatumine, Prantsusmaa tõus, Rootsi võim, keisririik jaotati väikesteks osadeks , Šveits ja Holland sõltumatud.

Põhjasõda 1700-1721

Poola, Taani, Venemaa moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu, kelle domineerimist Läänemerel taheti piirata. Põhjasõda lõppes Uusikaupunki rahuga 1721. aastal, mille tulemusel läksid Eesti- ja Liivimaa Venemaa koosseisu, samuti osa Soomes: Karjala maakitsus ning Viiburi linn.

Hispaania pärilussõda 1701-1713

1701 suri Carlos II Habsburg , jätmata meessoost pärijat ja Louis XIV nõudis nüüd trooni oma pojapojale Philippe Bourbonile. Teised riigid kartsid Prantsusmaa liigset tugevnemist ja moodustasdid Inglismaa eestvedamiselt tema vastu koalitsiooni. Sõda lõppes Utrechti rahuga 1713. aastal, mis oli teine uusaja suur rahukonverents. Bourbonid said Hispaania troonile tingimusel, et Prantsusmaa ja Hispaania kroone ei ühendata. Gibraltar läks Inglismaale , Hispaania Madalmaad ja osa Itaalia valdusi läks Hispaania Habsburgidelt Saksa Habsburgidele. Prantsusmaa tugev allakäik sai ilmsiks. Pidevad sõjad olid nõrgendanud riiki nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. Juhtroll läks nüüd pikaks ajaks Inglismaa kätte.

Austria pärilussõda 1740-1748

1740 suri viimane otsene Habsburg, jätmata meessoost pärijat. Troonile sai ta tütar Maria Theresia, kelle pärimisõiguste tunnustamise asjus peeti maha Austria pärilussõda Preisimaaga. Selle käigus kaotas Austria Sileesia. Theresia mees valiti Saksa Rooma keisriks kui Franz I ning Austriast kujunes riik, mis osa valdustega kuulus keisririigi koosseisu, kuid suuremalt osalt mitte. Austria eraldus lõplikult Saksamaast. Traditsioon, et Habsburgid valiti Saksa-Rooma keisriteks, püsis keisririigi lõpuni.
Seitsmeaastane sõda 1756- 1763
Peale kaotust Austria pärilussõjas tahtis Maria Theresia Sileesiat tagasi. Selleks peeti järjekordne üleeuroopaline sõda, mis kasvas välja maailmasõda. Austria liitlasteks olid Venemaa, Prantsusmaa, Rootsi ja Poola, Preisimaa liitlaseks Inglismaa. Kuigi Vene armee jõudis Berliini, suutis Preisimaa kaotusest pääseda, säilitades isegi Sileesia. Olukorra päästis Venemaa tsaarinna surm ja Peeter III trooniletulek, kes lõpetas ruttu sõja. Selles sõjas vallutas Inglismaa seni Prantsusmaale kuulunud Kanada alad ning ka alad Apalatšidest läänes. Louisiana läks rahulepingu põhjal Hispaania valdustesse.