mõjutab oma alluvaid käituma eesmärgi suunas. Tänapäeval on igasinim tegevuses valdkond seotud juhtimisega. Juhtimise keerukus sõltub ettevõtte suurusest, mida suurem ettevõte seda suuremad on ettevõttel probleeme, muresid mida peab lahendama läbi juhtumisteooriate. Juhtimisesk peetakse kõige tähtsamateks funktsioonideks kontrollimist, organiseerimist, planeerimist ja otsustamiseks. Kuid tegelikkuses peab tundma juht kõiki 9't juhtimisfunktsiooni: 1) Suhtlemine 2) Delegeermine 3) Otsustamine 4) Planeerimine 5) Organiseerimine 6) Personalijuhtimine 7) Eestvedamine 8) Koostöökõlastamine 9) Kontrollimine 6 Kasutatud materjal · http://www.director.ee/pi-delegeerima/ · https://moodle.eek.ee/course/view.php?id=911 7
ehitajad ja paigaldajad. Ehitusjuht on Rein Maamägi. · Tehnilist teenindust juhib peainsener Tiit Tamm, kellele alluvad elektrik ja teritaja. · Finantsi ja personali juhib arendusjuht Tiina Murumägi, kellele alluvad raamatupidajad, analüütik-projektijuht. · Assistendile alluvad koristajad ja valvurid. · Kvaliteedijuht. (Struktuuri skeem lisa1) 1.2 Delegeermine ja otsustamisõigus Delegeermine on juhi kohustuste siirimine alluvatele. Juht jagab kohustusi oma alluvatega, andes neile ka otsustamisõiguse. Protsesside või ülesannete delegeermine töötajatele võimaldab juhil oma aega paremini kasutada. Delegeerida võib kõiki ülesandeid, mida keegi teine võib teha sama hästi või pareminigi, kui juht ise. Delegeerimine toob kaasa töötajate oskuste arenemise võimaluse ning parandab sotsiaalset kliimat organisatsioonis
[http://www.arista.ee/teenused.php?nid=15&pid=8]. 2) Burns, Robert.(2007). Edukas delegeerimine. Tallinn: Oü Agitaator 3) Chapman Alan, (03.03.09) Delegation. [http://www.businessballs.com/delegation.htm]. 4) Kahn Andres(19.03.09). Edukas delegeerimine eeldab juhipoolset valmidust ja suutlikkust. [http://www.stern.ee/useful/articles/edukas-delegeermine-eeldab- juhipoolset-valmidust-ja-suutlikust/]. 5) Lember Maarika, (13.03.09). Edukas juht tänases Eestis. [http://www.fontes.ee/page.php?id=165]. 6) Samel Erik, (20.03.09). Delegeerimine loob lisaressursi. [http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=1653/rubr_artiklid_165109]. 7) Sööt Mati, (24.03.09), Delegeerimis võimalute puudumine viitab juhi tegemata tööle. [http://www.inscape
kummutada. - Üksikindiviid pidi loobuma oma õigustest piiramatu isevalitseja heaks, kes H. arvates suudab kõige paremini lahendada igasugused ühisk. vastuolud - Valitseja võimu suveräänsus ja tühistamatus. II Locke (1690): - Politoloogiline uurimus, kus esitati Lepinguteooria: - Valitseja ei saa võimu jumalalt, vaid võimu loovutab talle rahvas lepingu alusel. - Leping seob ja kohustab mõlemaid osapooli (isikuvabadused ja omandi kaitse) - Ühiskonnaleping = vabatahtlik võimu delegeermine valitsejale - Loomuõiguse sätete alusel on valitseja tagandamine võimalik! - Aluseks Bill of Rights Konstitutsiooniline monarhia ja parlamentarism - William III alates ei ole inglise kuningad enam parlamendi seadusandlusesse sekkunud, vaid nad on kinnitanud parlamendi enamuse poolt heaks kiidetud seadused. - Parlamentarism algus: Kuningas WIII valis valitsuskabineti ministrid selle partei esindajate hulgast (viikide või tooride), kes oli saavutanud enamuse parlamendi alamkoja valimistel
annaabi.ee 
