teha. See, et sellise suhtumise tõttu saab pärsitud motivatsioon seda, muide maksustatavat, väärtust luua, pole riigiusklikele arusaadav. Ideaalis peakski igasuguse turujõu asendama ametnik, kes evides justkui piiramatut intelligentsi (ja moraali), suudavad soovi korral kergendada kasvõi objektiivse paratamatusena kõiki võrdselt mõjutavat gravitatsiooni. Mingi perioodi näis eelkirjeldatu ka toimivat – seda seni, kuni võlakoormat oli võimalik kasvatada. Vahendist eesmärgi teinud riigiusk on viinud Euroopa kriisi ja mis seal salata – üpriski lootusetusse stagnatsiooni. Rahvastiku vananemine, tootlikkuse langemine ja hiiglaslik võlakoorem sisuliselt välistavad selle, et me saaks lähematel aastatel rääkida (euroalal) päris majanduskasvust. Kui saame, siis saab see ilmselt olema majanduspoliitika ohjajate (keskpangad, valitsused) uute monetaarsete ja fiskaalsete improvisatsioonide tulemus.
9.Religioon: ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks. Kristluse teke. 1.sajandil tegutses Palestiinas rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas jumalariigi saabumisest. Sinna oli avatud tee neile, kes siiralt uskusid. Pärast Jeesuse surma hakkasid jüngrid uskuma, et tegemist oli messiaga (heebrea k messias, kreeka k christos ´salvitu´). Kümme päeva pärast seda, kui ülestõusnud Jeesus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 päeva pärast ristilöömist), sündis nelipüha ime Püha Vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e saadikud e apostlid rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd ja hakkasid tegutsema tema nimel. Püha Vaimu väljavalamisega loodi esimene kogudus Jeruusalemmas e kirik (kreeka k kyriakos ´issandale kuuluv´). Esialgu levis vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui ka diasporaas (rahva hajumine kodumaalt pagenduse tagajärjel). Tähtsamad apostlid Paulus ja Peetrus, viimane levitas kristlust juudi diasporaas ja pani alu...
1. RIIK Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on Euroopa riik. Itaalia asub saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas on piiriks Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja veel väikseid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Šveitsiga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia territooriumil asuvad iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. (Vikipeedia 02.11.2014) 1.1 Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik, mis loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Itaalias kuulub võim ministrite nõukogule, mida juhib peaminister. President määrab peaministri ja tema ettepanekul ka valitsuse liikmed. Parlamendi ees on vastutav valitsuse tegevus. (Vikipeedia 02.11.2014) ...
Juutide usk ja kombed Judaism See on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. Tugineb Tanahile e Vanale Testamendile ning Talmudile (pärimuste kogumik). Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis riigiusk. Juutide jumalat kutsutakse Jahveks. Mooses Oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja. Ta sõlmis lepingu Jumalaga ning tõi juudirahvale „Kümme Jumala Käsku“. Vana Testament – ristiusu Piibli vanim osa On juutide pühakiri, mis sisaldas Iisreali rahva pärimusi, seadusi ning õpetusi Jahvest. Seda peetakse judaismi aluseks. Kombed Väga tähtis on Sabati e. hingamispäeva tähistamine
EESTI 18.SAJANDIL Vene võimu all 8.klass Baltikumi eriseisund - Balti erikord · Eesti ala jagunes Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. · Püsima jäid rüütelkonnad ja aadli omavalitsus. · Rootsi ajal riigistatud mõisad anti omanikele tagasi. See kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. · Eesti ja Läti ala jäi luterlikuks, Venemaa riigiusk õigeusk. · Ametnikeks sakslased, asjaajamiskeeleks saksa keel. · Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Eesti talurahvas Riigistatud mõisate tagasiandmine suurendas uuesti mõisnike võimu. 1765.a.- Katariina II seadus Liivimaal · talupoegadel õigus vallasvarale · koormistele seati kindlad piirid · õigus mõisnikku kohtusse kaevata · (Eestimaa kubermangule need ei laienenud!) Kultuurielu · Kultuuriliselt oli Venemaa veel
Vaimuelu Rootsi ajal ja Rootsi aeg Eestis Eestlaste vaimuelu kujundajaks oli kirik 17.sajandil. Kuid luteri usk oli Rootsi riigiusk,Rootsi oli tollel ajal ka peamisi luterluse kaitsjaid Euroopas. Et luterluse levimist paremaks muuta hakati õpetama talurahvast lugema ning taheti teha neile selgeks ka usu põhitõed. Ja selle eesmärgi pärast loodigi 17.sajandi lõpul rahvakoolide võrk mis haaras peaaegu kogu Liivimaa talurahva. Kuna talurahvakoolidele polnud eriti õpetajaid asutati õpetajate saamiseks Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar.17. Sajandil asutati esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. See kõik aga pahandas mõisnikke, kes ei olnud sugugi huvitatud maarahva haridusest.Peagi hakati mõisnikelt nõudma koolide ehitamist igasse kihelkonda ja koolmeistritele palga maksmist. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Rootsi ajal taastati ka hävinenud kirikud ja rajati ka uusi. Sel ...
Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning enda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba. Aadlikud ühinesid rüütelkondadesse. Hiljem toimus reduktsioon, mõisad võeti riigile tagasi. Oluline oli reduktsioon ka talupoegade jaoks. Talupoegade laostumise korral oleks riik kahju saanud. Koormised seati vastavusse talu majanudslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Luteri usk oli Rootsi riigiusk. Luterluse levimiseks peeti vajalikuks õpetada siinne talurahvas lugema ning teha talle selgeks usu põhitõed. Selle eesmärgi teostamiseks loodi 17.sajandi lõpul rahvakoolide võrk, mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva. Talurahvakoolidele õpetajate saamiseks asutati Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar, kus oli õpetajaks Bengt Gottfried Forselius. 17. sajandil alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus
õnnistussõnad, käepael talismaniks jne). Rahvabudism ei pruugi seada piiranguid toiduvalikule ega muudele igapäevaelu kommetele. Sümbolid: ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm. Püha lause (mantra): "O(o)m mani padme hu(u)m" (on ka teisi kirjapilte), millel on palju tõlgendusi. Buddha kujud ilmusid u. 1. saj. eKr, varasematel aegadel kujude loomist tauniti. Ajaarvamist loetakse theravaadas) Buddha virgumisest (543 eKr). Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Bhutanis, Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm.
Kirjanduse mõisted . Veeda india kirjanduse vanima ajajärgu kirjavara Sanskriti keel - indoaaria keel , milles on kirjutatud enamik india kirjanusest Budism 6-5 . saj vastabdus hinduismile , saanud nime Buddha , selle usuni rajaja järgi Hinduism Inimesed 4 kastis , hinduks saadakse vaid hindu perre sündides Taoism Hiina riigiusk Taoismi põhimõiste on dao ehk Tao , mis tähendab teed . aga ka tegutsemisviisi ,eluaeadust jpm. Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu , kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana Eepos lugulaul , värsivormilineteos maailma loomisest ,jumalates , kangelastest Antiikkirjandus Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus (8-5. Saj ) Piibel Kristlaste pühakiri , jaguneb Vanaks ja Uueks testamendiks
Prosepina Persephone Bacchus Dionysos Minerva Athena b. Kuidas ennustati Roomas? Ennustasid enamasti määratud preestrid - augurid. Võis lugeda välja igast asjast: ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtudest jne. 4. lk.170-171 Millal võeti vastu Roomas ristiusk? a. Aastaarvud: · Millal asutati Rooma linn? 753. eKr · Millal võeti vastu ristiusk? 395 ristiusust saab Rooma riigiusk · Millal oli Lääne-Rooma langemine? b. Kus elas rikas roomlane? aatriumis
Juutide usk ja kombed Judaism Juudi rahva religooniks on juutlus ehk judaism, mis tekkis II aastatuhandel. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. See tugineb Vanale Testamendile ning Talmudile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis riigiusk. Üks eesisadeks on Aabraham. Ta oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamias Tõotatud Maale. Teiseks eesisaks on Jaakob, kes võitles Jumalaga ja sai nimeks Jisrael. Juutluse religioon tugineb juudi rahva usulistele pärimustele. Need pärimused jagunevad kirjalikeks (Toora) ja suulisteks (Talmud, Shulchan Aruch jne). Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna)
Judaism 10/12/2008 16:31:00 Maailma vanim t2nap2evani pysinud monoteistlik (yhe jumalaga) religion. Ainus yhe rahva usund Tugineb Vanale Testamendile ka Talmudile T2nap2eva Iisraeli riigiusk. 6eldakse et juudid on Abrahami lapsed ja juudid elavad jumala poolt valitud maal Kaananimaal Abraham oli karjapidaja. Iisrael on yks juutide esiisadeks ja sai v6itluses jumalaga endale hyydnime Iisrael (see kes v6itleb jumalaga) Peajumal Jaffe Mooses Iisraeli v6imude yhendaja, seadusandja ja religiooni rajaja. 10 k2sku sai Mooses Ajalugu ja religion k2ivad k2sik2es Judaismi alused: Pyhakiri kirjutatud Toora (5 Moosese raamatut) Neviim (Prohvetite lood)
Usbekistani rahvastiku keskmine tihedus on 58,1 inimest/ km². Tadzikistani rahvastiku keskmine tihedus on 47,9 inimest / km². Afganistani kirdenaabri Hiina rahvastiku keskmine tihedus on 137 inimest / km². Afganistani ida ja lõunanaabri Pakistani rahvastiku keskmine tihedus on 202 inimest/ km². Afganistani läänenaabri Iraani rahvastiku keskmine tihedus on 41,4 inimest/ km². RAHVUSLIK KOOSSEIS Afganistaani riigiusk on islami usk. Enamus afganistaanlastest on moslemid. Nad jagunevad veel omakorda kaheks : sunniidid ja siidid. Muuusklike, näiteks hinduiste ja sikhe on väga vähe, umbes 1-2%. Peamisteks Afganistaanis elavateks rahvusteks on afgaanid ( 38-40%), tadzikid(25%), hazarad(15-19%), usbekid(6-9%). SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Afganistani sündimus on umbes 47 promilli. Väikelaste suremus on kõrge, 163 promilli. Oodatav keskmine eluiga on 43,3.
Rooma kultuuri mõju tänapäeval Essee Rooma impeerium, mis püsis pea poolteist tuhat aastat ning hõlmas oma hiilgeaegadel pea kogu Euroopat, on tugevalt mõjutanud ka tänast läänelikku ühiskonnakorraldust. Vastavaid ilminguid võib näha mitmes erinevas eluvaldkonnas. Kuigi demokraatia esines rahvahääletuste kujul juba Antiik-Kreekas, peetakse selle hälliks sageli justnimelt Vana-Roomat. Sarnaselt tänasele Euroopale olid vabariigiaegses Roomas pea kõik tähtsamad riiklikud ametikohad valitavad, kusjuures valimisõigus laienes ka vaesematele kodanikele. Siiski polnud tagatud kõigi riigi elanike esindatus ning talupojad olid sageli sunnitud hääletama oma maaomaniku soovi järgi rahva võim kehtis vaid teatud piirangutega, valitud pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Tsiviilõiguse klassikaks peetav Rooma seadustik on aluseks kogu tänasele õiguskorraldusele. ...
" Seega võib öelda, kristlus on üks ideoloogia, mis oma indiviidi väärtuse rõhutamisega on teinud enam sallivusastme tõstmiseks kui ükski teine ideoloogia. Juba varajasest ajaloost on teada, et sallimatus ja sallivus tulenes suuresti ideelistest vastuoludest ja konfliktidest, mis olid põhjendatud religioosselt. Seega oli Mandri-Euroopas tagakiusamiste tõttu väga mitmeid kodusõdu. Arvati, et ususallivust parandab see, kui kehtestada ühtne riigiusk. Voltaire ja Montesquieu olid veendumusel, et inimesel peab olema õigus oma usulisele veendumusele. Voltaire kinnitas, et ka dogma (väide, milles ei kahelda, mida usutakse) allub ajaloolistele muutustele ning seepärast ei tohi ka juutidele ette heita, et nad hoiavad kinni oma vanemast usust. Nõnda õigustatakse sallivust Jumalale meelepärase ajaloolise paljususega, mis on vorminud inimeste usutunnistuse. Fetscher kirjutab: "Sallivus nõuab julgust
Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². 3. Looduslikud tingimused Norral on väga pikk rannajoon, mida iseloomustavad sügavad kitsad lahed ehk fjordid, väga palju on ka saari ja saarestikke. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik
Hispaania ei suutnud hoida oma võimu ning Holland sai iseseisvaks riigiks. Prantsusmaa ususõjad katoliku kiriku ja hugenottide vahel viisid välja kodusõjani, mis lõppes Nantes´i ediktiga, millega kalvinism oli lubatud provintsides. Tugeva kuningavõimuga Inglismaa lõi Roomast lahku, kuna paavst oli vastu kuninga lahutusele. Henri VIII kaotas kloostrid, võõrandas kiriku maad ja varad ja Inglismaal ilmus emakeelne piibel. Elizabeth I ajal sai protestantismist Inglismaa riigiusk. Saksamaa kui luterluse sünnimaa, on reformatsiooni poolest kuulsaim riik. Martin Lutheri paavstivastased ülesastumised leidsid tohutul hulgal järgijaid. Wartburgi lossis "peidus " olles paavsti ja keisri eest, tõlkis Luther piibli saksa keelde. Luterluse järgijate jaoks korraldati vastureformatsioon katoliku kiriku poolt ning taaselustati inkvisitsioon. Lõpptulemusena kutsuti kokku Trento kirikukogu, kus katolik kirik võitis ning sai tagasi oma maad, kuid luterlus ei kadunud kuhugile
kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. Vene võimu suhtumine luteri kirikusse. 1832. aastal võeti vastu ülevenemaailmne luteri usu seadus, millega luteri kirik kaotas oma senise seisundi. Luteriuks ei olnud enam riigiusk. Ametlikuks riigiusuks sai kogu riigis kreeka-katoliku õigeusk. Deism oli seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. Eitas müstikat, imesid ja ilmutust ning põhjendas religiooni mõistuse, loodusseaduste ja moraali kaudu.
· 19. sajandi alguses 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · vallakool algas talurahva haridustee b) eestikeelne trükisõna · 1842 Eestimaa Kirjanduslik Ühing (andsid välja rahvuseepose "Kalevipoeg") c) usuelu · 1832 ülevenemaaline kirikuseadus, luteri usk kaotas priviligeeritud seisuse · riigiusk kreeka-katolik õigeusk 6. Rahvuslik liikumine Eestis: a) eeldused; b) rahvuslikud ettevõtmised; c) rahvusliku liikumise liidrid, nende seisukohad ja tegevus; d) rahvusliku liikumise allakäigu põhjused. a) Eeldused : · Eesti ala majanduslik arenemine · eesti haritlaste esimese põlvkonna teke · koolihariduse levik · kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine · kommunikatsioonivõrgu avardumine b) rahvuslikud ettevõtmised
sajandil eKr. Pärsia oli hea sisekorraldusega riik ,kus oldi tolerantsed vähemrahvuste ja -usundite suhtes.Kuningas oli absoluutne valitseja ja tema abilised koondusid õukonda.Riik oli jagatud satraapiateks,mida juhtisid satraabid.Pärasia valitsejad ,kes kuuendal saj.allutasid oma võimule kõik maad Iraanist Eugeuse mere ja Egiptuseni,püüdsid alistatud rahavaste traditsioone ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada. 4.Zoroastrism(Zarathustra õpetus) Puudus riigiusk,kuid pärslaste enda riigiusundiks oli mazdaism,mis sai alguse Zarathustra õpetusest. See oli selgelt dualistlik õpetus,mis kuulutas hea ja halva lakkamatut võitlust maailmas.Tähtsal kohal oli tulekummardamine.Rituaale viisid läbi maagid. Usundi püha raamat oli ,,Avesta",mille arhailisemaks osaks on gathad.Avesta koondab endas hümne jumalatele,palveid,ettekirjutusi jumalateenistuseks,legende,õpetusi ja muudki. Zarathustra õpetas et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk tark isand
Ohtralt kasutati ka palgasõdureid, enamasti kreeklasi. Laevastiku tuumiku moodustasid Foiniikia laevad. Riik jagunes satraapiateks, keda juhtisid satraabid. Satraabid olid piirkonna maksukogujad ja sõjaväe juhid.Satraapide tegevust kontrollisid nn. Kuninga silmad. Kuningad arendasid teedeehitust. Tähtsaim oli Suur Kuningatee, mis laius Susast Sardeisesse. Hästi oli arenenud kanalite ehitus Niiluse deltast Punase mereni. 4. Pärslaste usk Puudus riigiusk, kuid pärslaste enda riigiusuks oli zoroastrism, mis saialguse Zarathustra õpetusest. Usundi pühaks oli Avesta, mille arhailisemaks osaks on gathad. Usund oli monoteistlik ja dualistlik.Selle kohaselt käib maailmas pidev võitlus Targa Isanda e. Ahuramazda ja Kurja Vaimu e. Ahrimani vahel. Viimaste vahel peavad inimesed tegema valiku, millega määratakse oma edasine saatus.Kes valivad hea, neid ootab pärast surma paradiis, kurja kasuks otsustanuile aga langevad osaks piinad.
Tekkis 6.-5. Saj eKr. Usuvad, et inimesed on oma ihade kaudu seotud surmade ja sündide ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul. Pühakirjad on kogumikus ,,Tipitaka" ja sellele lisanduvad mahajaana suutrad. Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et virguda lõpuks kõrgema vabaduse ehk nirvaana jaoks. Karma loomine on oluline. milline on riigi ja religiooni suhe On maid, kus valitseb riigiusk ja sealjuures teiseusulisi hästi ei sallita (nt. Araabia alad-Saudi-Araabia, ka Iraan). Demokraatlikes riikides on kirik riigist lahutatud. Kehtib usuvabadus. religioonide levik maailmas (kus mingi usund on levinud) Kristlus on levinud Ameerikas, Euraasias, Lõuna-Aafrikas ning Austraalias. Islam on levinud Põhja-Aafrikas. Hiinas on levinud taoism ja budism. Indias ja Kagu-Aasias on levinud hinduism
ohverdusi tooma sundida, kuna kristlastes nähti mässuõhutamist. Esimestel sajanditel siiski väga palju kristlaste tagakiusamist Rooma keiserriigis ei kohanud. Tagakiusamised ainult võitsid ristiusule uusi pooldajaid ja üha rohkem inimesi olid valmis Jumalale truuks jäädes surema. Märtrisurma peeti otseteeks paradiisi. 11. saj alguseks oli ristiusk levinud juba peaaegu üle Euroopa ja paljudes vägevates ning võimsates riikides. Ristiusuks oli saanud Roomas samuti riigiusk. Sel ajal oli Rooma-katoliku kiriku pea Rooma paavst endale eesmärgiks võtnud kogu maa ristiusku pöörata. Alguse said suured ristisõjad. Ristiretke käigus rööviti ja tapeti elanikke massiliselt. Suur osa oli siin sakslastel, kes olid oma alasid laiendanud ida arvelt ja sealsedki elanikud ristiusku pööranud. 12. Sajandil jõuti ka Läänemere idakaldale. Esialgu püüti Liivimaa inimesed misjonäride
tema seadustega kooskõlas. Juutidel loetakse rahvust ema järgi. Etniline rühm. Usklikud juudid järgivad seadusi, mis jumal andis Moosesele. *peamiselt juudi rahva religioon *Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. *vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon tugineb Tanahile e pühakirjale ja Talmudile (kommentaaride kogu vanale testamendile) *välja kujunenud kristlus ja islam *iisraeli riigiusk * rajajad on kolm venda (rahva esiisad on Avraham e Aabraham, Ithak e Iisak ja Jakob e Jaakob) *Aabraham - karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist e Mesopotaamiast Süüria kaudu tõotatud maale (Palestiina ja Iisrael) *Jaakob võitles jumalaga *Jaakobi pojad müüsid noorima venna Joosepi orjaks Egiptusesse JUDAISMI ALUSED *Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. *judaismi pühakiri e Tanah
Rahvabudism ei pruugi seada piiranguid toiduvalikule ega muudele igapäevaelu kommetele. Sümbolid: ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõppematu sõlm. Püha lause (mantra): ,,O(o)m mani padme hu(u)m? (on ka teisi kirjapilte), millel on palju tõlgendusi. Budhha kujud ilmusid u. 1. saj. eKr, varasematel aegadel kujude loomist tauniti. Ajaarvamist loetakse Buddha virgumisest (teistel andmetel tema nirvaanasse minekust), 543. a. eKr (theravaadas). Levik Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Budism jõudis Hiinasse Lääne-Han dünastia ajal (206 e.Kr - 24 A.D.) ja saavutas oma leviku kõrgpunkti Tang dünastia ajal (618 - 907) peale budismi omaksvõttu valitsejate poolt. Kui taoism oli rohkem levinud kõrgklassi hulgas, siis budism jõudis ka alamrahva sekka
Õpetajate kaadri tagamine koolidesse -Tartusse rajati 1828.a elementaarkooliõpetajate seminar Esimene eesti k ajaleht -1806.a kevadel Tarto maa rahwa Näddala-Leht -Otto Wilhem Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821-1823, 1825) Marahwa Näddala-Leht Uus eesti kirjaviis -Kuusalu pastor Eduard Ahrens koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika Luteri kiriku seisund -1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privileegitud seisundi. See polnud enam riigiusk. Ametlikuks sai kreeka-katoliku õigeusk Usuliikumised -Vennasteliikumine kindel organisatsioon; palvemajades valitses demokraatlik õhkkond, mis ei teinud vahet ei seisustel ega rahvustel; leidis talurahva seas laialdase toetuspinna -Maltsveti liikumine rajajaks Juhan Leinberg; 1860.aastatel ühines liikumine väljarändamisliikumisega Baltisaksa kultuurisaavutused -Seltsiliikumine hõlmas nii soliidseid teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone,
…………………………………………………………… …………………. või …naturalisatsiooni korras……. 37) Demokraatlik ajakirjandus tähendab seda, et ajakirjandus on vaba(sõnavabadus, oma arvamuse vabadust,ideede vaba levikut..Vaba ajakirjandus ongi demokraatia peamisi eeldusi.Ajakirjandus peab olema siiski sõltumatu,proffessionalne,eetiline.…………………………….. 38) Riigiusk Eestis pole määratletud.Esineb erinevaid usuvoole.Rohkem õigeusku ja luteriusku………………………………...... 39) Teabenõue tähendab seda, et on võimalik asutuselt nõuda konkreetset dokumenti, mis eksisteerib. ……………………………….. 40) Riigikaitse kõrgeim juht on president…………………………………………………………………… 41) Eesti Vabariigi sõjaväge nimetatakse …Eesti Kaitseväeks…………………………… .
Uued maksud. Louis XV (1715-1774) Regendiks Louis XIV vennapoeg Orleans'i hertsog. Aadamapeod. Ei huvitanud valitsemine, jättis kõik ametnike hooleks. Markiis de Pompadour. Teater, peod, vahvad asjad. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus." Louis XVI (1774-1789) Reformid: lõpetada aadli ja kiriku maksuvabadus. Vilja- ja leivakaubandus vabaks. Viljasaak kehv (1774) hind tõusis, rahutused. Tsunftisunduse kaotamine. 1776 reformid tühistati, riigikassa tühi. Nantes edikt: Prantsusmaa riigiusk on katoliiklus, hugenotid võivad tegutseda haridus- ja riigiteenistuses, hugenottidel on keelatud tegutseda 17 linnas, neile jäeti 100 kindlust (La Rochelle). De Sully Henri IV majandusminister. Rajas kanaleid. Rajas riiklikke manufaktuure. Kasvatas siidiusse ja mooruspuid. Bastille Kindlus Pariisis, mida kasutati vanglana. Jube koht. 1789 vallutas rahvas selle. See oli alguseks Suurele revolutsioonile. Richelieu Kardinal, kelle käes oli tegelik võim Louis XIII ajal
Valga Gümnaasium Geograafia referaat MAURITAANIA Gloria Hallaste 8.c Valgas 2007 Sisukord 1.Sisukord ja kasutatud allikad. 2.Üldandmed. 3.Asend. Naabrid. Pinnamood. 4.Kliima. Siseveed. Mullad. 5. Loodusvöönd. 5-6. Inimene ja keskkond. Kasutatud allikad 1. Maailma atlas 2003 2. Eesti Entsüklopeedia nr.6 1992. 3. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/mauritaania_llina%20metskula.htm 4. A ja O taskuteatmik, 1999 5. Maailma teatmeatlas, 2000 6. Dean Foster ,,Aafrika ja Lähis-Ida riikide etikett ja tavad." Ersen 2002 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Mauritaania Üldandmed Nimi: Mauritaania Islamivabariik Pealinn: Nouakchott (Nuaksott, 1985. a. 500 000el.) Riigikord: Presidentaalne vabariik Pindala: 1 030 700 km ² Haldusjaotus: 12 regiooni ja pealinna ringkond Rahvaarv: 2 912 584 (2003) Rahvastiku...
1. Vastureformatsioon, selle edusammud Eestis. TV lk. 37 ül. 1 Vastureformatsioon- Liivimaa katoliku kiriku organisatsiooni taastamine 16.saj II poolel (Poola ajal) ja luterluse mõju vähendamine Edusammud Tartus: · Rajati jesuiitide gümnaasium, mis oli tol ajal kõrgeima haridustasemega kool Eestis · Loodi tõlkide seminar, et koolitada preestrikutseks ka kohalikke Miks katkes reformatsioon Eestis 1625.a ? Rootslased vallutasid Tartu, nende riigiusk oli luterlus, see lämmatas katoliikluse. 2. Forseliuse õpetajate seminar, selle asutamine, tegevus ja tähtsus. Lisaks vihikule vaata ka õpikust. 1684.a avati Tartu lähedal piiskopimõisas õpetajate seminar, kus hakati koolitama välja õpetajaid rahvakoolidele. Kooli rajajaks ja õpetajaks oli Forselius. (õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri) Forseliuse tegevuse tähtsus .. · talurahvakooli õpetajate ettevalmistamine
-pidid andamit tasuma -läänistatud maade juurde kuulusid ka neid harivad talupojad -feodaalid võisid nende üle kohut mõista Jeesus Kristus sündis 6-4 a eKr, Rooma riigis Juudamaa provintsis Petlemma linnas; õpetas, et Jumal on armastav ja hea; oli prohvet/õpetaja; ravis haigeid, 30-aastaselt hakkas kuulutama ja tegi seda 3 aastat(kogus omale jüngreid); Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks 395 ristiusust saab Rooma riigiusk Uus Testament (1. või 2. sajand) koosneb 27 raamatust, millest 4 esimest on evangeeliumid (Jeesuse Kristuse elu kirjeldused), järgnevad "Apostlite teod" (kirjeldus Jeesuse surma ning ülestõusmisejärgsetest sündmustest), valik erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist.
1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frang...
hellenismiperioodil ja kogu piirkonna alistamine Rooma poolt süvendas seda veelgi · Itaalias Bacchuse(kreeka Dionysos) kultus · Kreekas laialt austati Isist ja Osirist, nende poega Horost(egiptus) Hellenistlikud usundid Roomas · Jätkus traditsiooniliste Kreeka ja Rooma jumalate austamine · Rooma riik ei teinud takistusi teistele usunditele · Ametlik riigiusk siiski Rooma usk, pidi tooma ohvreid keisrile altarile(see oli riigitruuduse märk) Kristluse tekkimine · Rooma võimu all olid Palestiina alad · Juutide usk oli monoteistlik(Jahve) · Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt Rooma jumaluste kummardamist · Juudid ootasid Taaveti soost valitseja messiase saabumist, kes pidi tooma õnne ja taastama Iisraeli muistse hiiguse
- Kristluse levik ei põhjustanud vana paganliku kultuuri hülgamist, vaid kristlikud õpetlased võtsid selle järk-järgult üle - Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus ning kirikust Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja - Kristlus muutus prestiizikaks ja pakkus karjääri tegemiseks soodsamaid võimalu, seetõttu vahetasid paljud usku oma kasu silmas pidades - IV sajandi lõpul sai kristlusest riigiusk. Riigiusuks kuulutamise tagajärjed - Kõik paganlikud kultused keelustatakse, koos sellega algas ka paganausuliste ehk mittekirstlaste riiklik tagakiusamine - Keelati muistsed usupidustused, teiste seas ka olümpiamängud - Suleti vanade jumalate templid või muudeti need ristiusu kirikuteks - Kirik muutus kiiresti üheks tähtsamaks institutsiooniks riigis
Noarootsi Gümnaasium - 11.D klass TIIBETI AJALUGU JA KULTUUR Referaat Pürksi 2015 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks Tiibeti ajaloo ja kultuuri, kuna Tiibeti on kindlasti seotud Hiina ja selle ajalooga vähemal või suurema määral. Lisaks ajaloolisele seotusele võib ka öelda, et töö peaks olema informeeriv ka Tiibetist mitte midagi teadvatele inimestele. Loodan, et töö toob lugejani mõningad teadmised Tiibetist ja selle ajaloost ning kultuuri eripäradest. 2 Tiibeti ajalugu Varane ajalugu Tiibeti platoo asustati inimeste poolt vähemalt 21 000 aastat tagasi. 3 saj. eKr rändasid Tiibetisse elama hiinlased Põhja-Hiinast asendades nõnda suure osa algsest elanikkonnast. Kõige esimeseks riigiks Tiibetis oli Zhangzhung/Shangshung, mis oli kuningriik põhja ja loode Tiibetis 500eKr-625p...
25 BUDISM · Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. · Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. 26 BUDISM · Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida- Siberis jm. 27 · Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. · Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. · Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. · Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis,
lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti kristlus lubatud usundiks. 392. aastal keelati rooma vanad usukombed ja ristiusust sai riigiusk. Eri vooludena võib juba varakristluses näha nn juudikristlust ja nn paganakristlust ( mittejuutidest kogudusi). Tänapäeval on ristiusu põhiharudeks õ i g e u s k, k a t o l i i k l u s ja p r o t e s t a n t i s m. Idapoolse ja läänepoolse kiriku teineteisest eemaldumine oli pikemaajaline protsess. Rooma riik jagunes kaheks osaks. Läänes kujunes kirikukeeleks ladina, idas aga kreeka ( hiljem kirikuslaavi) keel. Läänes oli vaieldamatu kiriklik ülemvõim Rooma paavstil
Rahvabudism ei pruugi seada piiranguid toiduvalikule ega muudele igapäevaelu kommetele. Sümbolid: ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm. Püha lause (mantra): "O(o)m mani padme hu(u)m" (on ka teisi kirjapilte), millel on palju tõlgendusi. Buddha kujud ilmusid u. 1. saj. eKr, varasematel aegadel kujude loomist tauniti. Ajaarvamist loetakse theravaadas) Buddha virgumisest (543 eKr). Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Bhutanis, Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Koolkonnad Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud. Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mida on erinvalt rühmitatud. Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb
suhteline võrdsus. Iga inimese asendi ja võimalused määras eeskätt tema sugukondlik ja hõimkondlik kuuluvus, sellest sõltuv majanduslik jõukus ja võim. Seega võrdsusel oli hoopis teine tähendus kui nüüdses ühiskonnas tähtis seos ristiusu levitamisega, mis rõhutas iga inimese väärtust ja võrdsust teistega. Enne 13. saj alguse vabadusvõitlust oli ristiusk juba ümberkaudsetel aladel tuntud, va lõunanaabritel. Kiievi vürstiriigis oli see riigiusk juba 10. saj. 11. saj pääses võidule Rootsis. Sealt edasi levik soome. 12. saj siis soomes juba vastu võetud. Seega moodustasid Eesti ja Läti ala kuni Leeduni lõunas uue aastatuhande esimesel sajandil viimase paganliku ala euroopas. Oli ka poliitiline võimutühjus, polnud riiklikku korraldust, mis oli juba idas ja läänes. Taani kuningriigi arvestatavaks jõuks muutumine. Eesti, liivi ja läti hõimudel sellist
a kevadel Otto-Wilhelm Masing Tarto Maa rahwa Näddali-Leht. · Eesti uuele kirjaviisile pandi alus aastal 1843. Eduard Ahrens, kes koostas uue Eesti keele grammatika. Kiriklikud olud ja usuliikumise: · Luteri kirik oli endiselt ühiskonna vaimuelu oluliseks kujundajaks. · 1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas aga luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. · Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimaal. · Vennasteliikumine leidis talurahva hulgas laialdase toetuspinna, kuna ei teinud seisustel, rahvustel vahet. · 1850.a levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg. Baltisaksa kultuurielu: · Seltsiliikumised · Arhitektuuris valitses klassitsism · Suured saavutused kirjanduses Juliane von Kridener ,,Valerie" · Tartu Ülikool Rahvusliku haritlaskonna kujunemine:
Budism Budism on Siddhartha Gautama õpetustel põhinev religioon ja filosoofia, üks maailmareligioonidest. Budistlik filosoofia =meeleteadus. Subjekti-objekti, keha- meele ja energia-mateeria omavaheline sõltuvus isiksuse arengus. Teooria + praktika. Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Budismi alla kuuluvad: gelugpa, hinajaana, joogatsaara, lamaism, zen-budism, tantrism, kadampa jne. Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises ning templite-kloostrite külastamises tähtpäevadel. Budismil on umbes 325 miljonit järgijat.
rahvuse. Enamik inimesi Etioopiast räägivad Afro-aasia keeli, peamiselt semiidi või filiaali keeli. Viimaste hulka kuuluvad ormo, amhara , tigray ja somaalia keeli. Nilosaharailste keelt räägivad niiluse rahvusvähemis, kes elavad lõunaosas riigis, eriti Lõuna-Sudaani pool. Religioon Etioopial on ajaloolised sidemad kõigi kolme maailma suurima Aabrahami religooniga. See oli üks esimesi maailma piirkondi, kus ametlikult võeti vastu kristlus, kui riigiusk, see toimus 4ndal sajandil. Ikka veel on kristlus esikohal, 1/3 elanikkonnast on moslemid. Vastavalt 2007ndal aastal toimunud loendusele moodustavad kristlased 62,8%( 43,5% Etioopia õigeusu, 19,3% muude nimetuste all ), moslemid 33,9%, praktikud ning traditsoonilised usundid 2,6% ja teised religoonid 0,6%. See näitab, et kristlus on kõige laialdamaselt praktriseeritud religoon Etioopias. Paljud inimesed elavad religoossetes grupides ning neil on omad elamis piirkonnad. 7 Haridus
- Gümnaasiumid (1630 Tartus; 1631 Tallinnas ja Riias) - 1632 Tartu Ülikool (Gustav II Adolf) (neli teaduskonda arsti-, usu-, õigus- ja filosoofia teaduskond ; ladinakeelsed loengud ja disbuudid vaidlused õpitu põhjal ; stipendium toetusraha edukamatele ; tegutses väikeste vahedega ka Tallinnas ja Pärnus kuni Põhjasõjani 1700a c) Luteri kirik ja võitlus väärusuga - Luterlus kui ainuke lubatud riigiusk Rootsi-aegses Eestis (luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine piiskop Joahim Jhering ; temalt ka range kirikukaristuste süsteem (jalgade pakkupanemine kirikuuksel, häbipingil põlvitamine jne.)) - Väärusuliste tagakiusamine nõiaprotsessidel (posijad, ravitsejad jt.) (nn veeproov kinniseotud ja vettevisatud nõid pidi jääma pinnale ; piinamistega süüdistuste omaksvõtmine ; elusalt põlemine tuleriidal viimane surmanuhtlus 1699)
Tallinna Teeninduskool Kuidas mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri arengut. Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................2 Rootsi aeg ............................................................................................... 3 Eesti haldusjaotus Rootsi võimu all ................................................................. 4 Talupoegade ja linnaelanike olukord Rootsi ajal .................................................. 5 Muudatused eestlaste usuelus ........................................................................6 Eestikeelse hariduse algus ............................................................................ 7 Kokkuvõte ........................................................
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbar...
suguelunditega. Siiski on sarnasus Neitsi-Maarja ning imetava Isise vahel suur, peamiselt just käehoiak ning lapse asend imetamisel. Kuigi uurimused ei olegi endastmõistetavalt tahtnud naisjumaluse kummardamise põhjal järeldada, et naistel oleks olnud keskne positsioon ka tegelikus elus, on siiski kindel, et Isise kultus kaitses naise võrdõiguslikkust. On väidetud, et kui ristiusu asemel oleks Isise kultusest saanud Rooma riigi riigiusk, oleks lääne naise ajalugu olnud ilmselt teistsugune. Salapärane Mitraism Mitraism oli usund millega tegeleti Rooma Impeeriumis 1.-4. sajand p.Kr. Enim tõendeid selle kohta on leitud Roomast ja Ostiast, Mauritaaniast, Britanniast ning Reini ja Danube ääres asuvatest provintsidest. Mitraismi rituaalid ja jumalateenistus: Tegu oli salajase rituaaliga ning seda anti edasi asjasse pühendatute vahel
ja Birmas, kuid budistide arv Indias, selle sünnikohas, väheneb. Tõelised Gautama õpetuse järgijad on peaaegu väljasuremas kuna kaasaegne budistliku religiooni vorm, eriti Jaapanis, Hiinas ja Tiibetis, sarnaneb väga vähe tõelise Gautama Buddha õpetusele. Budistidel Birmas on ortodokssete õpetustega küll tihedam side, kuid isegi seal on buddhism pigem religioon ja kirik, kui filossoofiasüsteem. Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Bhutanis, Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Kokku on budiste maailmas ligikaudu 376 miljonit (Mahajaana 185 miljonit, Theravaada 124 miljonit) 1.2. Budismi õpetused e. Buddhadharma Buddha õpetuses on neli õilsat tõde: 1
2)Apostlite kirjad(kirjad erinevatele kogudustele) 3) Johannese il mutus (johannesele antud il mutus lõpuaja sünd mustest). Ristiusu olukord Roo mast oli kahetine, üheltpoolt levis ristiusk kiiresti, teisalt v õitlesid traditsioonilise usu juhid ja keisrid ristiusu vastu. Esines ka perioode kus kristlasi taga kiusati, neid kes e esitasid usust tagane misele sur ma hakati ni metama Märteriks. Olukord muutus 4ndal sajandil , kui ristiusust said algul lubatud usk ja siis juba riigiusk. Rooma keisririigi lõhenemine ja langus Pärast Augustust tugevnes keisrite positsioon järjest. Keisrite kätte koondus sisuliselt ainuv õi m , hilise maid keisreid austati juba pool ju malatena, see periood kannab ni me do minaatprintsipaat. Kol mandal sajandil tabas keisriv õi mu ajutine kriis (s õdurkeisrite ajastu). Järjest ena m hakkas il mne ma erinevus Roo ma lääne ja idaprovintside vahel(lk211).
Talurahva koorimised. Talupoeg pidi kandma järgmisi koormisi: lk 137 1) mõisa ees: teotöö (teorent), mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud (nt vakuraha) 2) riigi ees: pearaha maksmine, nekrutiandmine 3) kogukonna ees: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 4) kiriku ees: kirikumaksud. 5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet. lk 149 1832. aastal vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks lubatud usulahke. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles nähti vahendit äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. 19. sajandi I poolel tõusis ka vennasteliikumine. See organisatsioon ei teinud vahet seisustel ega rahvustel ning leidis talurahva seas laialdase toetuse. Saj. II poolel hakkas liikumine vaibuma. 1850. aastatel levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg
1. Vastureformatsioon a. Koos Poola võimuga taastati Liivimaal katoliku kirik. b. Jesuiitide tegevus Tartus katoliikluse tugevdamiseks hariduse kaudu: · 1583 asutati gümnaasium. · Tegutses tõlkide seminar kohalike hulgast preestrikandidaatide ettevalmistamiseks. · Asutati ka trükikoda. c. Katoliku ajastu lõpp Eestis 1625 rootslased vallutavad Tartu. 2. Luteri kirik ja võitlus võõrusuga a. Luterlus kui ainuke lubatud riigiusk Rootsiaegses Eestis: · Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine piiskop Joahim Jhering. · Temalt ka range kirikukaristuste süsteem (jalgade kokkupanemine kirikuuksel, häbipingel põlvitamine jne). b. Väärusuliste tagakiusamine nõiaprotsessidel (posijad, ravitsejad jt): · Nn veeproov kinniseotud ja vettevisatud nõid pidi jääma pinnale. · Piinamistega süüdistuste omaks võtmine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
