Uusaeg (4)

VARAUUSAEG (1517 ­ 1792)
Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium . Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik . Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania , mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon ). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid . Habsburgidele kuulus Austria, Madalmaad, Hispaani ja Lõuna-Itaalia, lisaks veel Lõuna-Ameerika valdused . 1519 tõusis mõlema riigi troonile Karl V. Habsburgidel tekkis terav vastuseis Prantsumaaga. 15. saj lõpul puhkes kahe riigi võitlus Itaalia pärast, mis kestsid 16. saj keskpaigani. Karl V oponendiks kujunes François I. Võitlus lõppes tagajärjetult, kahjustati õitsvat Itaalia majandust, teisalt levitati renessansskultuur kogu Euroopas. 1556 loobus Karl V troonist ning pärandas oma kahele pojale Austria ja Hispaania. Euroopa võimsaim valitseja oli Hispaania kun Felipe II, kelle pol ambitsioonid olid väga suured. Maadeavastamine sai alguse meretee avastamisest Indiasse . Seoses türklaste kontrolliga otsiti alternatiivset kaubateed. Samuti otsisid uut väljakutset Hispaania rüütlid. Samuti otsiti metalli. Reiside initsiaatorid olid Portugal ja Hispaania. Portugallased purjetasid ümber Aafrika ja jõudsid 1498 Indiasse ning 1500 Brasiiliasse. 1492 jõudis Kolumbus Ameerikasse. 1519 korraldas Magalhães esimese ümbermaailmareisi. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid. Aafrikas ja Aasias kujunesid välja Portugali tugipunktid. 1519 vallutas Cortez asteekide riikidi ning 1532 Pizarro inkade riiki. Nende vallutustega rikastusid Hispaania ja Portugal. Ameerika kolonisatsioon hakkas pihta orjakaubandus Aafrikast Ameerikasse. Konkurentideks kujunesid Inglismaa ja Holland , kes ihaldasid sammuti Ameerika rikkusi. Orjakaubandus läks nende kätte üle. Samuti hakati Hispaania laevu röövima. Põhiliselt tegeldi piraatlusega maailmameredel. Maj ei osanud hispaanlased rikkusi ära kasutada. Kapitalistlikku tootmist hispaanlased ei arendanud. Rikkusid voolasid maj teenuseid pakkuvate inglaste ja hollandlaste kätte, mis stimuleeris kap arengut. Maailmalinnaks kujunes Antverpen. Inglismaal kujunes välja uus aadel , kelle rikkus põhines lambavilla müümisel Flandriasse. Kapitalism tõi kaasa hindade revolutsiooni. Suurenes kontrast vaeste ja rikaste vahel, vaeste laostumine. Tekkis ulatuslikum kerjuste kiht. Maadeavastused tõid kaasa kaubateede ümberpaiknemise. Vahemere kaubatee asemel muutus kesksemaks Atlandi ookeani kaubatee. Tähtsaimateks linnadeks muutusid Antverpen, Amsterdam , London, Lissabon , Sevilla.
Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi ­ kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad , lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad . Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa- Rooma keisririik ­ reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi ­ perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus . Teine keskaja isel tunnus oli feodalism . Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole. Suhete isiklik lähenemine, truuduse ideaal. Usalduse eest anti lääne, mis lõhkusid riigi. Lääni andmise põhimõtteks oli sõjaväe saamise vajadus. Tulemuseks oli killustatus. Kohalikule vasallile allus lääni eluolu. Talurahvas oli sunnismaine . Lään oli seotud pigem kiriku kui senjööriga. Kuningavõimu devalveeris ka vasallide maksuvabadus ning kohaliku elanikkonna raha läks vasallile, mitte senjöörile. Feodaalkorra oluline komponent oli rüütliarmee. Uusajal muutuvad armeed rahvuslikeks. Valitsev majandusvorm keskajal oli naturaalmajandus , elu eesmärgiks oli paradiisi pääsemine mitte maapealse elu kindlustamine. Kaubandust peeti ebapuhtaks, sellega tegutsesid põhil juudid . Keskajal andis turvatunde kirik . Rahalist ülejääki ei tekkinud (polnud säästmise mentaliteeti). Uusajal võttis ilmet kodanlik mentaliteet ning maapealse elu kindlustamine. Tekkis varakapitalism. Keskaja ideaaliks olid vagad mungad jja üllad rüütlid.
Reformatsioon , renessanss , maadeavastamine Uusaega on raske dateerida. Varauusajast räägitakse kui üleminekuperioodist. Kitsaim periood on 1450-1550. Uusajala pani alguse renessanss e antiikkultuuri taassünd. Vabaneti autoriteetidest. Sündmustest on esile tõstetud Konstantinoopoli langemine türklaste kätte, maadeavastamise algus ning reformatsioon. Laguneb keskaja universaalsus (vaimne vabanemine ). Piibli tõlkimine rahvakeelde. Eliidi maailmavaadet mõjut renessanss. Viimane saab alguse 14. saj keskpaiga Itaaliast. Uusaja maailmavaateks kujuneb humanism (inimlik ja haritud). Tähelepanu nihkub inimesele. Samas jääb oluliseks religioon . Dünaamiline eksperimentalism, empriiline teadus. Valitsejad vabanevad moraalinormidest (makjavelism). Autoriteetide vaidlustamine. Ideede levikule aitab kaasa trükikunst (Gutenberg 1455). Reformatsioon pakub lihtinimestele piibli tõlgendamist. Reformatsioon on põhil Kesk- ja Põhja-Euroopa fenomen. Reformatsioon aitab levitada kriitilist mõtlemist. Uute protestantlike kirikute teke. Piiblid kohalikes keeltes (1520ndad). Mitmed usupuhastajad tekitavad erinevaid protestantismi voole. Uued kirikud alluvad kuningale . Olulseks muutub elementaarne lugemisoskus (piiblitekstide lugemisoskus). Kirjasõnas võetakse kasut rahvuskeeled. Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Ida-Euroopat. Kolmas vabanemise tunnus oli maadevastamine. Muutub arusaamine maailmast, globaliseerumine. Kinnistub heliotsentriline maailmapilt . Religiooni dogmasid õõnestab loodusteaduste kiire areng. Areneb uusaegne rahvusriik ja riigi ideoloogia. Rahvusriiki defineerib riigi ja valitseja usk. Religioon näitas riigitruudust. Riikide tunnuseks ei ole ühine keel, vaid ühine konfessioon. Riik kontrollis religiooni. Uusaegse riigi vastus võitles Karl V (1519 ­ 1556). Karl V riik oli universaalne: riigi koosseissu kuulus Hispaania, Madalmaad, Lõuna-Itaalia, Saksa- Rooma riik, Ladina- Ameerika. Karl V võitles reformatsiooni vastu. Hoolimata ponnistustest riik laguneb. Saksa-Rooma riik muutb riigiks, mis eksisteerib vaid paberil .
Tsentraliseeritud rahvusriikide teke Tsentraliseeritud riik asendab keskaegse killustatuse. Tsentraliseerimine hakkab levima Lääne-Euroopast (Pr ja Ingl). Võim koondub kuninga kätte. Absolutism saavutab täisvõimsuse Prantsusmaal. Luuakse ministeeriumid, mis on allutatud riigile. Riik tugevneb ja tungib alamate ellu. Kaob sunnismaisus . Maksude kogumine muutub efektiivsemaks, kasvab talupoegade maksukoormus. Maksude abil suudetakse luua riiklik sõjavägi. Kuningavõimu tugevnemine, päritav monarhia . Bürokraatia, mis sõltub rahast mitte truudusest. Uute piirkondade domineerimine , mis olid eelkõige tsentraliseeritud riigid: Prantsumaa, Rootsi, Venemaa, Inglismaa. Kaotajateks on riigid, kus ei toimu moodsaid reforme. Kuni Prantsuse revolutsioonini on ideaaliks kuningavõimu täius. Absolutism tähendab seda, et kuningavõimu tegevust ei piirata, kuningas otsustab (võib otsustada) kõikide punktide üle. Rahvaesindus ei ole pädevust piirata kuningavõimu. Erinevalt absolutismist areneb Inglismaal põhiseaduslik monarhia. Musterriigi näiteks kujuneb Prantsusmaa. Kuningas suudab endale allutada aadli ­ aadel võõrutatakse poliitikast muutes neid õukonnaks. Paljudes piirkondades allutatakse enda alla kirik, enamasti reformatsiooniga või ka sekulariseerimisega. Likvideeritakse pärisorjus ja sunnismaisus, feodalismi asemele kerkib varakapitalism. Ida-Euroopas on aga moodsa riigi tunnuseks sunnismaisus. Kesk-Euroopas valitseb mõõdukas sunnismaisus. Põhjamaades oli talurahvas nii keskajal kui ka uusajal vaba (v.a Taani). Majanduses toimuvad suured muutused, kuigi aegamisi. Muutub majanduslik mõtlemine. Oluliseks muutub kapitali kasvamine ning kasum. Novaatorlikumad piirkonnad keskaja lõpul olid Itaalia ( pangandus ), Hansa liit. Uusajal investeeritakse raha majandusse saavutamaks suuremat kasumit. Luuakse esimesed aktsiaseltsid (kaubakompaniid). Olulise süsti kaubandusse annavad maadeavastused (uued kaubaartiklid). Esimesed maj võitjad on Hispaania ja Portugal. Hiljem võidavad Holland ja Inglismaa. Piirkondadest tõuseb esile Atlandi rannik. Vaimsetest mõjuritest mõjutab majandust enim renessansi ja reformatsiooni mentaliteet: tõstetakse esile ind majandusedu. Oluliselt ergutab majandust kalvinistlik ettemääratuse õpetus. Tulemuseks on majanduse elavdamine ning kerulisemaks muutumine (jõukuse kasv). Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Elu on muutunud dünaamilisemaks ja muutused on kiiremad. Uusaja vaimu sümbolid: tugev kuningas, kodanlus ja kaupmehed , maadeavastajad, loodusteadlased. 16. saj muutub nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Oluline on vaimne vabanemne, uus riigkord, varakapitalistlik majandus. Üks ilmekamaid on Rootsi näide: riik oli vabanenud Kalmari unioonist (keskaegne riik), Gustav Vasa sai 1521 Rootsi valitsejaks, millega algab uusaeg. Riiki ei isel ühtne rahvus, vaid ühtne religioon. Uus rahvusmonarh tsentraliseerib riiki. Algne rahvusaspekt ilmneb Taani-vastases liikumises. Gustav Vasa kehtestab päriliku monarhia. Rahalisi vahendeid hangib Gustav I eelkõige reformatsiooni toel ( 1527 pol põhjused), millega sekulariseeriti kiriku varad . Kuningast sai kirikupea . Piibel tõlgitakse rootsi keelde. Vasad rajavad tsentraliseeritud riigiaparaadi . Palka hakatakse maksma rahas. Gustav I kutsub eksperte Saksa vürstiriikidest. Tekib riigiametnike klass ning teenistushierarhia. Kuningast saab moodsa bürokraatia abil riigi peremees. Karmil maksustatakse talupoegi. Talupoegadest mood Rootsi armee . Peale Vasa surma ajavad pojad aktiivset välispoliitikat, kuna sisepoliitika oli oma kontrolli alla saadud.
Reformatsioon Roomakatoliku kiriku maailmas toimub religioosne lõhenemine e reformatsioon (uuendus). Uue usu aluseks on Piibel, mitte paavsti ja kirikuisade dogma (evangelism). Reformatsioonile astus vastu vastureformatsioon . Reformatsiooni juured peituvad kõrgkeskajas (John Wycliff, Jan Hus). Vastureformatsiooni eelkäija on Tomas Torquemada. Enim mõjutab reformatsiooni Rotterdami Erasmus . Erasmus oli humanist ja antiigitundja ning üritas kristlust ühildada antiigiga. Erasmus oli autoriteet nii katoliiklastele kui protestantidele. Reformaatorid tegutsevad eelkõige põhja pool Alpe. Usuelu autoriteediks pidi olema Piibel ning lahkuti katoliku kirikust . Martin Luther (1483 ­ 1546) tegutses Saksimaal. Peale teeside naelutamist pidi ta kirikust välja astuma . Luther mõjutas eelkõige saksakeelset maailma. Alguses pidi Lutherist saama jurist , kuid temast sai augustiinlaste munk ning 1512 Wittenbergi teoloogiaprofessor. Esialgu oli Lutheri eesmärk katoliku kiriku uuenemine. Luther tõlgib "Piibli" saksa keelde. Lutheri arvates tegi õndsaks vaid jumala arm (vs indulgentside müük). Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud . Luther välistas tsölibaadi, kloostrid , pühakute kultuse. Kultuurikandjateks muutusid kirikuõpetajate perekonnad. Rahvakeelte kasutamine. Rahvas saab ise tutvuda jumala sõnaga. Hakati korraldama leeriõpetusi (elementaarne lugemisoskus). Reforatsioon politiseerub (Saksamaa talurahvasõjad). Luther toetas kohalikke vürste talurahva vastu. Kohalik valitseja kehtestab ise usu (kuidas valitseja nõnda alamad ). Kiriku varade natsionaliserimine, Saksamaa lõplik killustatus. Õpetuse võtsid aktiivsemalt omaks linnakodanikud, kohalik aadel. Lutheri õpetuse võtavad vastu Saksamaa, Põhjamaad, Liivimaa , Ungari. Algab Saksamaa usuline lõhenemine. Algab ususõdade periood (1548 ­ 1648). Tähtsaim dokument oli Augsburgi usutunnistus ( 1530 ), mille autoriks oli Philipp Melanchthon. Ulrich Zwingli ei suuda rajada oma kirikut. Zwingli algatab reformatsiooni Sveitsis . Zwingli jagas Lutheri arvamust "Piibli" suhtes. Zwingli rõhutas kasinust ja kõlbelisust. Zwingli oli radikaal ning tema tõekspidamised demokraatlikumad. Reformatsiooniga kaasneb pildirüüste. Toimub usulõhenemine ka Sveitsi aladel. Konrad Grebel paneb aluse anabaptistide õpetusele (täiskasvanute ristimine). Grebel soovis taastada algkristluse. Radikaalne protestantism . Kirik tuli lahutada riigist. Mööda Reini jõge jõuab reformatsioon Madalmaadele. Johann Calvin tegutseb Genfis. Predestinatsiooniõpetus ja teokraatia . Kasinus, kapitalism. Demokraatlik valitsemine. Kalvinismi toetab kodanlus. Kalvinism levib Sveitsis, Lõuna-Prantsusmaal, Madalmaades, Lääne-Saksamaal, Briti saartel (presbüterlased, puritaanid ). Ususõjad on veriseimad Prantsumaal ( 1562 ­ 1685 ) hugenottide ja katoliiklaste vahel. Hugenotid peavad 1685 Prantsusmaalt lahkuma. Inglismaal loob Henry VIII anglikaani kiriku, mis sõltub riigist. Iseiseisvussõjad ka Madalmaades, lõpptulemuseks on mitu konfessiooni. Paljud tagakiusatud puritaanid emigreeruvad Põhja-Ameerika kolooniatesse. Riikliku anglikaani kiriku Inglismaal aluseks oli kuningas Henry VIII-nda abieluprobleemid (paavst ei andnud lahutust). Kuningast pidi saama kiriku pea! Oluline oli humanistide ja Wyckliffi mõju. Kirik kujunes välja Elizabeth I ajal 1559 . Sisu, vorm ja korraldus: õpetus protestantlik , vormid menutava kat kiriku tavasid. Oluline oli et kirik allub kuningale. Tulemusteks olid usurahutused Inglismaal ja Sotimaal (16.-17. saj). " Neutraalne " Anglikaani kirik moodustas kuningliku tsentrumi. Ühel poolel olid rahulole- matud puritaanid. Teisel poolel olid rahulolematud katoliiklased ( iirlased ). 17. saj-l toimus lahendus: anglikaani riigikiriku säilimine ja usuvabadus protestantidele (puritaanid, presbüterlased).
Vastureformatsioon Protestantide väljajuurimiseks mood kat kiriku reformikomisjon ( 1536 ). Paavsti liitlaseks kujuneb Püha Saksa-Rooma keisririigi keiser , Habsburgi monarh Karl V (universaalriigi pea). Selles struktuuris toimub spontaanne sisemine uuenemine: Ignatius Loyola, kes paavsti nõusolekul rajas jesuiitide ordu (1540). Ordu andis lojaalsusvande otse paavstile ning katoliku usu kaitsmine oli vastureformatsiooni efektiivseim relv . Jesuiidid oli tõhus organisatsioon , kuna tegutseb varsti kõikides Euroopa riikides kas avalikult või salaja . Paavst uuendab inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi: võideldi aktiivselt ketserite vastu. Esialgu oli taotluseks kat kiriku ühtsuse taastamine. Tulemuseks arenes Saksamaa ususõdade poole. Saksamaa evangeelsed riigiseisused mood enda kaitseks Schmalkaldeni liidu (1531). Protestandid otsisid toetust Habsburgie ja paavsti vastu ning leidsid selle Prantsumaa näol. Pöördeliseks kujuneb Trento kirikukogu (1545 ­ 63), milles toimub katoliku usu põhjalik reorganiseerimine konservatiivses vaimus. Kirikukogus valmib ka vastureformatsiooni töökava, kuna saadakse aru et kat kirik on jäädavalt lõhenenud. I Schmalkaldeni sõda Lõuna- ja Kesk-Saksamaal (1546 ­ 47), mida võis pidada Saksa ususõdade (1546 ­ 1648) I vaatus . Oluline vaherahu on Augsburgi usurahu (1555): kohalik territoriaalvürst määrab oma alamate usutunnistuse. Usuvabadus kehtib riigilinnades. Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. Usurahu puudus: kehtis ainult kat ja luterlaste puhul ei laienenud kalvinistidele. Peale Augsburgi usurahu on II vaheaeg (1556 ­ 1618). Püha Saksa-Rooma keisririik eksisteerib nüüd vaid paberil. Detsentraliseeritud Saksamaal kujunevad tsentraliseeritud territoriaalriigid (üle 300). Jesuiitide edukas vastureformatsioon Lääne- ja Lõuna-Saksamaal. Eranditeks on usuvabadus Böömimaal ja Ungaris. Vastureformatsiooni käigus kujunevad välja tulevase sõja peamised osapooled: 1) Protestantlik unioon (1608): protestantlikud riigid ja võimalikuks toetajaks Prantsusmaa; 2) Katoliiklik liiga (1609): katoliiklikud riigid, mis toetuvad Habsburgide dünastiale ja paavstile.
Kolmekümneaastane sõda (1618 ­ 1648) Sõja lähtekohaks saab saksa protest enesekaitse . Peagi sekkuvad sõtta protest poolel mitmed välisriigid: Holland, Taani, Rootsi ja Prantsusmaa. Sõjal olid mitm eesmärgid: 1) usulised 2) sõltumatuse saavutamine, ülemvõimu taaskehtestamine 3) Habsburgide võimu kahandamine , 4) Suurriigi staatuse taotlemine (Prantsusmaa, Rootsi). Sõja lõpetab Vestfaali rahu (1648). Tulemuseks on religioonivaidluste lõpetamine (status quo). Kinnitatakse Augsburgi usurahu koos parandustega (kalvinism).
Uusaja alguse periodiseerimine 1517 ­ 1648 Reformatsiooni & vastureformatsiooni & ususõdade ajastu. Religioonil on veel suur osa inimeste elus: reformatsioon mõjutas tavainimeste elu rohkem kui renessanss, "Piibel" on protestantidele usuelu ülim autoriteet. Usuline sallimatus. Roomakat Euroopa lõhenes: Roomakat kirik säilitas/taastas oma positsioonid Lõuna-Euroopas (Hispaanias, Itaalias), Lääne-Euroopas (Prantsusmaal, tänapäeva Belgias) ja Kesk-Euroopa tuumikaladel (Lõuna- Saksamaal, Austrias , Tsehhis) ja äärealadel (Poolas ning Iirimaal ). Reformatsioon võitis/jäi domineerima Põhja-Euroopas (Põhjamaades, Inglis - ja Sotimaal, Põhja-Baltikumis) ning Põhja-Saksamaa, Hollandi ja Sveitsi aladel. Segapiirkonnaks kujuneb Ungari piirkond. 17. saj domineerib protest Põhja- Ameerika idaranniku kolooniates. Valitsejate eesmärgiks on 16.-17. saj-l usulise ühtsuse saavutamine oma riigis (cuius regio , eius religio ). Kohalik valitseja määrab alamate konfessiooni. Riigipoolne vähemuste tõrjumine/tagakiusamine (kuni valgustusajastuni). Religioon ei ole eraasi, vaid seostub pol lojaalsusega. Uusaja alguses "rahvusriigi" alamaid ühendab riigireligioon ja ühine rahvusmonarh, mitte ühine emakeel. Teatud usuvabadus kehtis vaid Saksamaa, Sveitsi ja Hollandi "linnriikides" (mis olid maj sõltumatud). Protestantlikud konfessioonid soodustavad: 1) rahvahariduse tõusu (rahvas omandab elementaarse lugemisoskuse), 2) varakapitalistliku maj arengut (protestantism sobib arenenud majandusega kaubalinnadele), protestantlik töömoraal ja väärtushinnangud toetavad majanduskasvu, 17. saj Euroopas domineerivad kaubanduses protestantlikud Inglismaa ja Holland, 3) teaduslikku mõtlemist, 17. saj " teadusrevolutsioon " = loodusteaduste areng toimub protestantlikul Inglismaal, 4) demokraatia arengut ( Sveits , Holland, Inglismaa, Rootsi). Peale Vestfaali rahu hakkab usuline sallivus tasapisi kasvama! Türgi võõrausuliste oht ning ekspansioon Euroopasse. Suleiman Tore vallutused ( 1520 ­ 55), ähvardab Karl V riiki (Ungari). Türklaste uus ekspansioon 1680ndatel (mh Viini piiramine).
Renessanss mõjutas eelkõige kõrgklassi elu, teatud sekulariseerumine, humanism, väljendub igas eluvaldkonnas renessanssi fenomen on makjavelism (N. Macchiavelli) ­ eesmärk pühitseb abinõu moodsa tsiviliseerumisprotsessi algus ( lauakombed , esteetika), häbitunde tekkimine oluline osa kunstil (antiigi taasavastamine), 16. saj lõpul saab valitsevaks manerism , millest sai vastureformatsiooni tööriist
Välispoliitilised arengud 1500. a paiku oli Euroopa suurriigiks Hispaania. Edule annab kaasa koloniaalimpeerium. Hispaania kõrval pakub konkurentsi Portugal. Hispaanias ei eksisteerinud reformatsiooni, võõrausuliste tagakiusamisega taandareneb Hisp majandus. Itaalia jääb varauusajal killustatuks. Hispaania satub personaaluniooni Habsburgidega, mille tagajärjel mood maailma võimsaim riik. Habsburgid olid ühtlasi ka Saksa-Rooma keisrid . Selle ühenduse valitsejaks saab Karl V, kes on ema poolt Hispaania troonipärija ja isa poolt Saksamaa valitseja. Karl V pärib veel Madalmaad, Ladina-Ameerika ning Itaalia. Karl V võitles uute rahvusriikide vastu, teda toetas paavst ning Karl toetas omakorda vastureformatsiooni. Habsburgide käes püsis Hispaania a-ni 1700. Vastu Hispaania tahtmist iseseisvus Holland 1581 . Habsburgidele jääb Saksamaa a-ni 1806 ja Austria 1918 a-ni. Peale Karl V devalveerub Hispaania suurriigi staatus. Hispaania valitsejaks saab tema poeg Felipe I (1556 ­ 1598 ) Kängub Hispaania majandus. Sõjad tühjendavad riigikassat oluliselt. Kat usu fanatismi taustal kängub vaimsus. Esimeseks tagasilöögiks oli Madalmaade vabadussõda, kus kuningas proovis välja juurida protestantismi. Mäss algas 1568. Hollandi alad said iseseisvaks, enda kätte suudeti hoida Belgia. 1588 hävib "Võitmatu armaada" Inglise kanalis. Oma pos suudetakse säilitada Vahemere piirkonnas türklaste vastu (1571 Lepanto merelahing ). 17. saj on Hispaania sujuv allakäik. 1700 sureb viimane Habsburg , selle tagajärjel algab Hispaania pärilussõda (1701 ­ 1713). Mandri- Euroopas pärib Euroopa juhtrolli Prantsusmaa. Hispaania troon pärandati Bourbonidele. Edukamaks osutub Habsburgide Austria haru. Saksa-Rooma keisririik on praktiliselt killustunud. Vürstid suudavad saavutada pol sõltumatuse. Viimase lihvi Saksamaa killustatusele määrab Kolmekümneaastane sõda Vestfaali rahuga 1648. Saksa-Rooma keisririik eksisteerib vaid paberil. Saksamaa koosneb üle 300st erinevast vürstiriigist ja riigilinnadest. Väga laastav on 30-aastane sõda, mille tagajärjeks on Saksamaa maj, kult ja pol allakäik. Riigid on üldiselt nõrgad, eranditega Preisimaa ja Austria, millest saavad tugevad tsentraliseeritud riigid. Austria on Habsburgide pärusvaldus ning hakkab laienema. Austria jääb katoliiklikuks maaks . Böömimaa allutatakse Austriale peale ususõdasid ning Austria vallutab endale ka Ungari. Tradits Austria on heterogeenne . Austria oli universaalriigi ideoloogia edasikandja. Valitsejavõim Austria aladel tugevnes . Austria suudab edukalt võidelda ka Türgi ekspansiooni vastu. Uusajal on suurriik ka Rootsi (1561 ­ 1721). Suurriigiks saadi tänu ressursside efektiivsele kasutamisele. Palgasõjaväe asemel kasut talupoegi. Suurriigi rajaja on Gustav II Adolf (1611 ­ 1632). Rootsi tugevnemisele aitas kaasa ka naabrite nõrkus. Taanilt vallut Lõuna-Rootsi, Poolalt Liivimaa ja Venemaalt Ingerimaa . 1648 saadi Saksamaa põhjaosa alad. Oluline oli ka 1617 nelja seisuse riigipäev. Põhjusteks miks suurriik lagunes oli Rootsi ressursside vähesus ning Põhjasõja tagajärjel lakkas lootsi suurriik olemast. Teine ajutine suurriik oli Holland. 17. saj oli Hollandi kuldajastu. Varauusajal kuulus Holland Hispaania koosseisu. Vastureformatsiooni tagajärjel hakkas Holland 1568 mässama. Sisuliselt oli Holland iseseisev a-st 1581, de jure 1648. Küll jäid Hispaania koosseisu Belgia. Holland oli nagu Rootsigi protestantlik riik. Hollandi jõukus põhines kaubandusel. Holland on jõuka kodanluse riik. Hollandi suurimateks rivaalideks said Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. saj I poolel kuulus 75% kaubalaevastiku mahust Hollandile . Holland rajab ka kolooniaid : Kaug-Idas vallutati Portugalile kuuluvaid kolooniaid, tugipunkte rajati Aafrikasse. Riigikorralt oli Holland vabariik, kõrgeim ametnik on asehaldur . Hollandist kujunes ka usulise sallivuse pioneer ning Holland oli ka teaduses eesrinnas ( Leeuwenhoek , Huygens). Kodanliku maalikunsti õitseng. Hollandi ressursid on aga piiratud ning õige pea võtab Inglismaa Hollandi pos üle ning Prantsusmaa ohustab Hollandi iseseisvust; Holland ei suuda saavutatud pos hoida. 16. saj II poolel saab suurriigiks protestantlik Inglismaa. Riigi võimsusele paneb aluse Elizabeth I (1558 ­ 1603 ) ­ Inglismaast saab maailmamerede valitseja ning tõrjutakse kõrvale Hispaania. 17. saj II poolel suudetakse kehtestada end maailmamerede valitsejana. Tugevaks saab kodanlus, kes saab jõukaks eelkõige lambakasvatusega (manufaktuurid). Inglise laevastik muutub maailmamerede valitsejaks: rajatakse ka rohkesti kolooniaid. Kultuuri ja teaduse õitseng (Marlowe, Bacon , de Vere). 17. saj-l kujuneb Inglismaast Euroopa võimsaim protestantlik riik. Koloniaalriigi edukusele panevad aluse ärimehed: kompaniide rajamine, transiitkaubandus. Inglismaa on võimsaim koloniaalriik 20. saj-ni. 17. saj-l toimuvad Inglismaal kuninga ja parlamendi vahelised võimuvõitlused. Parlamendi võit tagab Inglismaa maj edukuse. Inglismaast saab konstituts monarhiaga riik. Varauusaja võimsaim Mandri-Euroopa riik on katoliiklik Prantsusmaa. 16. saj II poolel laastavad Prantsusmaad hugenottide sõjad. Henri IV Bourboni võimuga saab alguse Prantsusmaa stabiilne areng. Uusaeg on eelkõige absolutismi tippajastu. Riiklik konsolideerumine ja tsentraliseerumine (1562 ­ 1610 ). 1610 ­ 1661 kehtestatakse absolutism. A-st 1614 generaalstaate enam kokku ei kutsuta. Absolutism on eelkõige Louis XIV valitsusaeg ( 1643 ­ 1715 ), kellel on eelkõige suured välispoliitilised ambitsioonid. Luuakse tasemel sõjavägi, siiski ei õnnestu kõik väliskampaaniad. Teised Euroopa riigid suudavad luua liite Pr vastu. Euroopa õukonna vallutab Prantsusmaa kultuur ja mood. Prantuse keelest saab lingua franca. 17. saj-l on Venemaa roll teisejärguline. 17. saj I veerandil pol ebastabiilsus (kodusõjad). Venemaa kosub 17. saj II poole ja taotleb suuremat rolli, siiski ei suudeta end kehtestada. Peale Vestfaali rahu aetakse tasakaalupoliitikat Euroopas, millele oponeerib Prantsusmaa. Tasakaalupoliitika kuldajastuks kujuneb siiski 18. sajand, mille eestseisjaks on Inglismaa, kes ei soovi enda huvisid maailmameredel kahjustada. Varauusaja lõpetavad Hispaania pärilussõda (1701 ­ 1714) ja Põhjasõda (1700 ­ 1721). Pärilussõda saab alguse tänu Prantsusmaa ambitsioonidele Hispaania suhtes. Louis XIV vaenlasteks saavad Holland, Austria ja Inglismaa. Pärilussõda on globaalne. Prantsusmaa liitlaseks saavad Hispaania ja Baierimaa. Sõja võidavad siiski liitlased, eelkõige Inglismaa. Prantsusmaa satub sõda tagajärjel majandusraskustesse, kuigi saavutatakse Hispaania troon Bourbonile. Põhjasõja eesmärgiks oli Rootsi domineerimise lõhkumine Läänemere piirkonnas. Rootsi vastasteks saavad Poola, Taani, Venemaa. Kasu saab sõjast Venemaa, keda moderniseerib Peeter I (1682 ­ 1725). Sõja tulemuseks on Rootsi suurriigi likvideerumine. Venemaa saab endale Liivimaa ja Ingerimaa.
Sisepoliiitilised arengud Prantsumaa arengu tulemuseks on absolutism. Absolutismi teoreetikuks kujuneb Jean Bodin, tema arvates kuningavõim pidi olema suveräänne. Teiseks teoreetikuks on Jacques Bossuet, võtab absolutismi kokku lausesse: "Üks kuningas, üks usk, üks seadus." Ta toonitab valitseja jumalalt saadud võimu. Lülitatakse välja Generaalstaadid (viimane kokkukutsumine 1614). Kolmas teoreetik Thomas Hobbes ( 1651 "Leviathan") - parim võimalus anarhia takistamiseks on valitseja piiramatu võim (suveräänsus, tühistamatus). Absoluutsele võimule Prantsusmaal paneb aluse Henri IV (1589 ­ 1610), kes teeb lõpu ususõdadele (1562 ­ 1598). Henri rajab Bourboni dünastia ning Nantes 'i ediktiga (1598) annab hugenottidele usuvabaduse. Usklike lepitamiseks astus Henri katoliku usku ("Pariis väärib missat"). Ediktiga luuakse stabiilsus ja usuvabadus (hugenottide kindlustatud tugipunktid). Henri ei kutsu kordagi Generaalstaate kokku. Samuti muutub võim sõltumatuks kirikust ja kohtust. Poliitiliselt kehtestab absolutismi kardinal Richelieu (1624 ­ 1642). 1614 ­ 1789 ei kutsutud Generaalstaate kokku. Eesmärgiks kujuneb riigivõimu koondamine ja tsentraliseerimine. Richelieu võitleb kõrgaadli opositsiooni ja hugenottide eriõiguste vastu. 1629 vallutatakse viimane hugenottide tugipunkt La Rochelle. Hugenottide usuvabadust aga ei tühistatud. Aadli lõplik tasalülitamine toimub kardinal Mazarini ajal (1643 ­ 1661). See on Louis XIV alaealisuse periood. Aadlimäss fronde 1648 ­ 53, mille Mazarin surub edukalt maha. Prantsusmaa välispol võidud (1648 Vestfaali rahu, 1659 Pürenee rahu). Louis XIV (1643 ­ 1715) hakkab reaalselt valitsema 1661. Absoluutse monarhia tipp. Üks kuningas, üks usk, üks seadus. 1685 Nantes'i edikti tühistamine, hugenottide väljarändamine. Kõrgaadel tegeleb õukonnaeluga, ei tegele poliitikaga. Ministrid võrsuvad kodanluse hulgast ning on kun usaldusisikud. Kuninga eraelu puudumine. Aadel säilitas maksuvabaduse. Makse kogutakse kolmandast seisusest. 17. saj II poolel riigikassa tühjenemine. Nantes'i edikti tühistamine on löök majandusele. Louis XIV eesmärgiks on Prantsusmaa hegemoonia Euroopas. Prantsuse keel, kirjandus, kultuur ja mood vallutavad Euroopa. Arhitektuuris Pr varaklassitsism ( Versailles ). Suur investeerimine sõjaväkke (riigi relvastus, munder , kasarmud). Prantsusmaa sõjavägi on Euroopa parim, kuid teiste riikide liidud nullivad võidud ära. Vallutussõdade ebaõnnestumiine viib Pr majandusraskustesse. U 1700 valitseb absoluutne monarhia Euroopas. Erandiks on Inglismaa parlament , mis on rahva esinduskogu ( alamaadel ). Pol struktuurid pärib Põhja-Ameerika. Hollandis ja Sveitsis on juhtivaks linnakodanlus (aadli olematu roll). Rootsis on nelja seisuse riigipäev, kus on esindatud ka talurahvas. Poola on tõeline aadlivabariik, millel on oma esinduskogu ( Seim ). Kuninga ja parlamendi vaheline võimuvõitlus 17. saj Inglismaal. Kuninga ministrid ei ole kun usaldusisikud, vaid peavad pälvima parlamendi soosingu. Tulemuseks on põhiseadusliku monarhia ja parlamentarsmi algus Euroopas. Parlamendi võimu tugevnemine saab alguse 1603 (kinnitati 1689). Parlament apelleerib magna chartale ( 1215 ). Magna charta pani paika kuninga ja alamate võimu piirid. Kuningas pidi maksud kooskõlastama parlamendiga. Teine magna charta põhipunkt oli see, et meelevaldsed vangistamised on keelatud. Parlament ei esinda kogu rahvast, kuid seda ei õnnestu kuningal tasalülitada. 1265 on parlamendi algus Inglismaal. 14. saj-l jaguneb parlament kaheks kojaks. Ülemkoja mood kõrgaadel ja piiskopid, keda ei valita ( automaatne mandaat). Pol võimuks kujuneb alamkoda (alamaadel ja suurkodanlus), keda valitakse. Alamkojas on varandusliku tsensuse kriteerium . Parlamendi pädevuseks on maksuküsimused ja seadusandlus. Stuartid üritavad kehtestada absoluutse monarhia Inglismaal. Kuninga ja parlamendi võimuvõitlus eelkõige maksuküsimustes. Stuartite I periood (1603 ­ 1648). Dünastia pärineb Sotimaalt. 1603 personaalunioon Inglismaa ja Sotimaa vahel. James I (1603 ­ 1625) ja Charles I (1625 ­ 1649 ) võitlevad parlamendi vastu ning pooldavad absolutsimi. Parlament toetub magna chartale. 1628 "Õiguste petitsioon " - kinnitatakse magna charta võimupiirangud. 1642 läks Charles I parlamendi opositsiooni vangistama, kuid parlament pääseb pakku ja algab kodusõda. Viimasel olid nii poliitilised kui ka usulised motiivid. 1649 kuningas Charles hukati. Saab alguse Inglise vabariik Cromwelli juhtimisel (1649 ­ 1660). Riigis kehtestati puritaanide väärtushinnangud. 1653 likvideeris Cromwell parlamendi, algab sõjaline diktatuur. Inglismaal on agressiivne välispoliitika ­ merekaubanduse osatähtsuse tõus. Cromwell pärandas võimu pojale, kes loobus valitsemast. 1660 saab alguse Stuartide restauratsioon . Stuartid üritavad eirata parlamenti, kuid 1673 võetakse vastu test act, mis keelustas mitteanglikaanidel töötada riigiametites. 1679 sõlmitakse habes corpus act, millega rõhutatakse vanu väärtusi. Peale Charles II-t kardeti, et võimule saab katoliiklane James II. Tekivad parteid: toorid ja viigid . Toorid pooldavad James'i, kuid James'ile on vastu viigid, kes pooldavad Charles II vallaslapsi. Viigide hulgas domineerivad puritaanid, toorid on enamasti anglikaanid. 1685 pärib trooni James II. James II pahandas aga anglikaane ning kaotas tooride poolehoiu, kuna ilmutas oma katoliiklust. 1688 toimub "kuulus revolutsioon ". James II tütar esimeses abielust Mary oli abiellunud Hollandi Oranje Willemiga (William III). Mary ja William tulid koos sõjalaevastikuga ning veretu revolutsiooniga võeti võim üle. Kuulus revolutsioon tähistab parlamendi võitu ning kinnitatakse konstituts monarhia (1689) ("Bill of Rights "). Kinnitati jällegi vanad seadused eelkõige magna charta'ga. Konst monarhia suurim teoreetik on John Locke , kes ütles et valitseja võim ei ole jumalalt päritav, võimu allikaks on rahvas. Locke ütles ka, et kehva valitseja puhul on rahval õigus valitseja tagandada. Toimus ka Inglismaa ja Sotimaa ühendamine. Tekib uus riik ­ Suurbritannia (1707). Seaduslikeks troonipärijateks saavad James II tütred Saksamaal ­ Hannoveri dünastia. Dünastia ei sekku enam parlamendi tegevustesse, kuna ei vallata inglise keelt. Kuningas kinnitab kõik parlamendi otsused. Parlamentarism tähendab seda, et valitsusel on parlamendi enamuse toetus. Valimistulemus peegeldab ka valitsuse ja parlamendi koosseisus . Seega valib valitsuse parlament mitte valitseja.
17. sajand ­ barokkajastu 17. sajand on prantsuse kultuuri kõrgaeg. Sajand on ka kuninga tippvõimu ajastu. Vastureformatsioon tõi toretseva elustiili ning esinduslikkuse. Erandiks on hollandi olustikumaal . Saab alguse prantsuse pargistiil. Kirjanduses domineerib draama ( Corneille , Moliere, Racine ). Muusikas domineerib protestantlik kirikumuusika (Bach, Händel). Samas on raske talupoegkonna elu, mida raskendab kliima. Majanduses on valitsev riigi poolt juhitud merkantilism . Riigi heaoluks muutus väärismetallide hulk. Väärismetallid läksid luksuskaupade tootmiseks, mida eksporditi jõudsalt. Import takistati kõrgete tollidega. Levinud oli põhimõte, üks riik, üks religioon. Seega kiusatakse taga usuvähemusi. Hakkavad arenema loodusteadused (nn teadusrevolutsioon). Kiiremini arenevad astronoomia, füüsika, matemaatika. Teadus hakkab põhinema empirismil. Teaduse areng kõigutab usukaanoneid. Hakati finantseerima teadust (Prantsuse Akadeemia). Oluliseks põhimõtteks kujuneb mõtte- ja sõnavabaduse austamist.
VALGUSTUSAJASTU
Valgustusajastu algab Hispaania pärilussõja ja Põhjasõja lõppemisega. Valgustuajastu on filosoofia suur sajand. Valgustuse suurim mõjutaja on loodusteaduste kiire areng 17. saj-l. Aegamisi religioon devalveerub. Oluliseks valgustuse mõjutajaks on Inglismaa riigikord. Valgustusfilosoofia levis eelkõige Prantsumaal ("Entsüklopeedia"). Siiski toimuvad valgustuse reformid väljaspool Prantsusmaad. Valgustatud absolutism võidutseb saksa kultuuriruumis. Valgustuse oluliseks tõukeks on USA iseseisvussõda. Valgustuse tippaeg langeb 1730 ­ 1770. Iseloomulikud jooned: ratsionaalne hoiak ning kriitiline meel, progressi usk, taunitakse pärisorjust ning räägitakse hariduse vajalikkusest. Valgustajatel oli naiivsevõitu maailmavaade. Kui ühiskond on parem, on ka inimesed paremad. Prantsusmaa ühiskonnakord jäi valgustusele jalgu , seega kritiseeriti riiklike institutsioone. Sisepoliitika oli allutatud välispoliitikale. Valgustajad soovisid muuta ühiskonnakorraldust nii, et alamatel oleks hea elada. Pööratakse tähelepanu vabaduste ja õiguste kaitsmisele, prioriteediks muutub sisepol. Taotleti õigusliku omavoli likvideerimist ning merkantilistliku monopoli õõnestamist. Eesmärgiks oli kaotada seisuste privileegid . Reformide pooldajad on eelkõige haritlased ja õpetlased (sh advokaadid, arstid). Valgustust toetab ka kodanlik-aadellik eliit . Hinnati töökust, kohusetunnet Valgustuse kultuur on eliidi kosmopoliitiline prantsusepärane kultuur. Tekib avalik arvamus. Oluline osa oli vestlusringides ja salaseltsides. Tulemuseks on kodanike aktiivsuse tõus. Prantsusmaa sisepol ummiku tõttu kutsutakse 1789 kokku Generaalstaadid. Valgustus on kodanikuühiskonna alusbaas. Valgustuse olulised tähendused: ühiskonna moderniseerumine mõtted ja seisukohad tunduvad praegusele ühiskonnale sarnased
Valgustuse suhtumine religiooni Kriitiline suhtumine religiooni. Levib deism, ateism on liiga radikaalne. Saksa kultuuriruumis levib pietism.
Valgustatud absolutism Valitsejate hulgas võtab poolehoidu valgustatud absolutism. S.t et valitsejad ei loobunud ainuvõimust, kuid revideerisid oma põhimõtteid, tulemuseks oli parem ja stabiilsem ühiskond. Arvati, et on võimalik ühendada valgustus ja absolutism. Valgustatud absolutismi ideeline arendaja oli Voltaire (1694 ­ 1778). Voltaire'il on kirjavahetus Friedrich Suure ja Katariina II-ga. 19. saj-l pooldatakse laiemalt põhiseaduslikku monarhiat . Oluliseks ideoloogiks on Montesquieu (1689 ­ 1755 ). Hiljem levib rahva suveräänsuse ideoloogia, mis on tänapäeva dem aluseks. Pooldatakse vabariiki. Selle ideoloogia tõlgendajaks on ka Rousseau (1712 ­ 1778). Absolutismi põhjendatakse uute argumentidega kui varem ( jumalik võim, jne). Absolutismi põhiliseks argumendiks on ratsionaalsus. Kuna Pr absolutismi ei moderniseerita, siis tulemuseks on revolutsioon. Valgustatud absolutism levib eelkõige saksa maailmas ning Venemaal. Silmapaistvaid tulemusi saavut Preisimaal (Friedrich II Suur). Nendes riikides viiakse läbi mitmeid reforme. Sellega saavutatakse seda, et rev nendes riikides ei puhke . Mõistlikuks peeti seda, et kui valitseja valitseb valgustuse vaimus, siis on valitsemine ratsionaalne ja hea. Lähtekohaks oli valgustusfilosoofia põhimõtete järgimine. Valitseja oli riigi esimene teener. Valgustatud valitsejad olid suurte võimetega loovad valitsejad. Suurim valgustatud valitseja oli Preisimaa kuningas Friedrich II Suur ( 1740 ­ 1786 ). Friedrich oli laialdaste teadmistega filosoofiline valitseja. Friedrich pidas kirjavahetust Voltaire'iga ning võttis ta tõekspidamised omaks. Friedrich oli ka silmapaistev kirjanik, filosoof ja muusik ning eeskuju teistele valitsejale. Voltaire pettus Friedrichi reformides. Teised suured esindajad olid Habsburgi valitsejad. Maria Theresia (1740 ­ 1780) oli usuasjades konservatiivne . Väga silmapaistev valgustatud valitseja Joseph II (1780 ­ 1790) tahtis kiiresti läbi viia mitmeid reforme, kuid leidis vastuseisu . Joseph oli ainuke valgustatud valitseja, kes vabastas talurahva pärisorjusest. Venemaa valgustatud valitseja oli Katariina II Suur (1762 ­ 1796). Katariina oli samuti kirjavahetuses filosoofidega, oli haritud ja tasemel valitseja. Katariina oli hea enesereklaamija, kuid ta eiõsta suutnud oma reforme läbi viia. Esile võib tõsta Rootsi kuninga Gustav III (1772 ­ 1790). Gustav valitseb valgustatud absolutismi vaenus , tugevdab kuningavõimu, kuid leiab endale hulga vaenlasi . Üldiselt aitasid valgustatud absolutistid tugevdada riiki ning toimus oluline moderniseerumine. Kohtuvõim eraldatakse muudest võimudest ­ hakkab arenema moodne õigusriik. Samuti moderniseerub religioon. Piinamist hakati taunima . Preisimaal hakkab kehtima nõue "kõik on võrdsed seaduse ees". Loobutakse nõudest "üks riik, üks konfessioon". Kehtestatakse usuvabadus. Valitsejad olid soosivad ka kultuuri suhtes. Korraldatakse haldusreforme. Siiski ei kasutata valgustuse põhimõtteid välispoliitikas ­ pms kasut imperialistlikke vahendeid territooriumide laiendamiseks. Samuti ei juleta kõigutada ühiskonna seisuslikku struktuuri.
Põhiseaduslik monarhia Uuendusmeelne oli põhiseaduslik monarhia, mis saavutati Suurbritannias. Arvatakse et türanniat ja põhiseadust on raske kokku viia, kuna absolutism piirab kodanike vabadusi. Selle teooria olulisim propageerija on Montesquieu, kes arvas et kliima ja traditsioonid mõjut rahvaid. Ta arvas, et inglispärane monarhia sobiks Prantsumaale. Montesquieu saab ideed enamasti Locke'ilt. Valitsejale jääb täitevvõim, seadusandlik kuulub parlamendile, võimude lahusus . Montesquieu' arvates tekib tänu võimude lahususele riigis tasakaal. Prantslaste ideaal oli samuti algul põhiseadusliku monarhia kujunemine. Suurbritannia riigikorda peetakse eeskujuks ka teistele.
Rahva suveräänsus Rahvas on pol võimu allikas ning peaks seda võimu kasutama. See eeldab riigikorraks vabariiki v demokraatia. Selle teooria oluline arendaja on Rousseau. Rousseau oli mõjutatud oma kodulinna Genfi poliitikast. Rousseau radikaalsus sai hiljem Prantsuse revolutsioon eeskujuks. Riigi võim pidi kuuluma rahvale ja valitseja on rahva teenistuses. Seda teooriat peeti väge radikaalseks.
Välispoliitika Maailmamerede valitseja on Suurbritannia, keda huvitav tõrgeteta kaubavahetus ning teda huvitab Euroopa poliitika sel määral kui on ohus tasakaal. Mandri- Euroopa gigandiks on Prantsusmaa, kellele konkureerib Kesk-Euroopas Austria.Ida- Euroopas on suurriigiks kujunenud Venemaa. Oluline on tasakaalupoliitika, mida hakkab ohustama Preisimaa, millest saab suurvõim. Saksa maailmas saab alguse Austria ja Preisimaa konkurents võimu pärast. Preisimaa sai alguse Brandenburgi kuurvürstiriigist (kuni 1701), mis hakkab kiiresti tugevnema. 1618 pärib Brandenburg Ida-Preisimaa, millel puudus ühendus Lääne- Preisimaaga. Olid olemas ka valdused Reinimaal. Preisimaa valib militaarse tee, mille eesmärgiks on luua maismaaühendus oma alade vahel. Preisimaa on protestantlik, tugeva maa-aadliga riik. Militariseeritud riigi tõstab suurriikide hulka Friedrich II Suur (1740 ­ 1786). Preisimaa on bürokraatlik riik, milles ühineb uus ja vana. Preisimaa on ka Euroopa konfliktide üheks põhjuseks, teiseks põhjuseks on võitlus maailmamerede pärast Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. Sõjad toimuvad nii koloniaalmaailmas kui ka Mandri-Euroopas. Esimeseks oluliseks konfliktiks on Austria pärilussõda (1740 ­ 1748 ), mis algab sellest, et ei aktsepteerita Maria Theresia võimu Saksa-Rooma keisrina. Eeskätt oli vastu Friedrich II Suur. Pärilussõjaga teeb algust Friedrich II Suur. Austria liitlaseks on sõjas Suurbritannia. Preisimaa poolel on Saksa vürstiriigid ja Prantsusmaa. Sõda on Friedrichile edukas, kes vallutab Sileesia. Sõja tulemuseks on Preisimaa tõus Euroopa suurriikide hulka, kuid aktsepteeriti seda et Habsburgidele jääb keisritiitel. Austria revans on alguseks Seitsmeaastasele sõjale (1756 ­ 1763 ), mille võitlustandrid on Mandri-Euroopas ja maailmameredel. Selles sõjas on Austria, Venemaa ja Prantsusmaa ühel poolel ning Suurbritannia ja Preisimaa teisel poolel. Tänu Venemaa sekkumisele Preisimaa peaaegu hävitatakse, kuid pääsetakse tänu Venemaa valitseja suremisele ning uus valitseja sõlmib Preisimaaga rahu. Sõja tulemuseks on status quo Mandri-Euroopas ning Prantusmaa koloniaalalade kaotamine. Valgustusajastu ideaal on üldiselt tasakaalupoliitika, mille tulemuseks on Poola jagamised. Poola jagamisele paneb aluse Friedrich II Suur, kes soovis ühendada Lääne- ja Ida-Preisimaad. Venemaa huvitub aga Ukraina ja Valgevene aladest . Austria arvates tuleb ka temal laieneda kuna naabritest ei saa kehvem olla. Poola likvideeritakse 1795. Naabrite söögiisu suurendas ka Poola siseriiklik nõrkus. Poola oli aadlivabariik, kellel oli oma esinduskogu ­ Seim. Poola kuningas, kelle võim oli väike, oli valitav.
Rokokoo Valgustuse kunstistiiliks on rokokoo, mis saab alguse Prantsusmaalt. Rokokoo on prantsuse elegantse ja toretseva aadli peegeldus . Nüüd pööratakse tähelepanu elunautimisele, mis vastandub teatraalsele barokile. Rokokoo väljendub eelkõige sise- kujunduses ja maalikunstis. Merekarbimotiivid, heledad toonid. Maalikunstis on ajatud Watteau lõbusad seltskonnad maastiku rüpes. Moekaks muutuvad hiina motiivid. Romantiseeritakse maaelu (karjusemotiivid). Parkides taotletakse loomulikust. Rokokood võrreldakse poliitikas l' ancien regime 'iga. Jätkub priviligeeritud seisuste elu. Kõrgaadel veedab täna absolutismi pol korraldusele luksuslikku elu. Jätkub aadli maksuvabadus. Ülejäänud rahvas maksab aadli lõbud kinni. Lõplikult tühjendab Prantsusmaa riigikassa USA iseseivsussõda. Lõplikult ollakse ummikus 1789, millega kutsutakse esile Generaalstaadid.
Neoklassitsism Klassitsism on seotud nii kujutavas kunstis kui ka kirjanduses. Stiil jätkub peale valgustust. Ideaal on antiikajastu , eelkõige Vana-Kreeka. Eelkõige hinnati Kreeka demokraatiat. Areneb kiiresti arheoloogia , süstemaatilised väljakaevamised. Esteetiline ja poliitiline antiikvaimsus. Oluliseks muutub arhitektuur, millest areneb edasi ampiir. Ampiiri ideaaliks on Vana-Rooma. Kirjanduses tõuseb oluliseks saksa kirjandus. Üle pika aja kirjutab saksa eliit saksa keeles. Esile kerkivad Goethe ja Schiller . Saksa humanism annab tõuke ka ülikoolide arengule
Majandus Hakkab nõrgenema merkantilistlik positsioon, eelkõige tänu loodusteadustele. Pos hakatakse käsitlema põllumajandust. Uueks teooriaks kujuneb püsiokratism ­ maad ja põllumaj peeti rikkuse allikaks. Koos püsiokratismiga areneb vabamajandus, vähendatakse riigi kontrolli majanduses. Saab alguse liberalism .
REVOLUTSIOONIDE AJASTU (1775 ­ 1815)
USA iseseisvussõda (1775 ­ 1783) Saab alguse "Ameerika revolutsiooniks". Ameeriklaste arvates on see vabadus- sõda, brittidele koloniaalmäss. Peale Seitsmeaastast sõda oli Briti impeerium raskustes, kuna tuli tasuda kulutused pankuritele. Brittide arvates said kolooniad sõjast kasu ning pidid osalema sõjakulutuste maksmistes. Maksukoormuse tõusuga kolooniad ei nõustunud, kuna nad ei olnud esindatud Briti parlamendis. Kehtestati nt suhkru-, tempel- ja teemaksud. Ameeriklased arvasid "no taxation without representation." Igal koloonial oli olemas oma esinduskogu, mis olid demokraatlikumad kui Inglismaal. Hääleõigus on 50 ­ 70% valgetest meestest, mida tihti piiras varanduslik tsensus , kuid teist nii demokraatlikku hääleõigust mujal polnud. Seega pidi maksude kehtestamine olema kolooniate esinduskogude pädevuses. Aktiivne vastupanu sai alguse 1770ndate algul. Aktiivsemaks vastuseisjaks on Massaschussets ( Boston ), mida britid tahavad karistada . Oluliseks tähiseks on "Bostoni teejoomine ". Tulemuseks kärbiti Massaschussetsi õigusi, kuid see viib Kontinentaalkongressi kokkukutsumisele 1774. Kongress soovib üleameerikaliku struktuuri eesmärgiks taastada ancien regime'i. Võitlemiseks kasut majanduslikke vahendeid ­ kaupade boikoteerimine (Kontinentaalliit). Vaimseteks eeskujudeks saavad puritaanide vabariiklik ideoloogia ja Locke. Teiseks eeskujuks oli eelkõige Montesquieu võimude lahususe teooria. Konkreetseks ajendiks sai oma maj ja regionaalsete huvide eest seismine. Tulemuseks on vana võimu kukutamine (1775 ­ 1783). Kuna puudub kompromiss, alustatakse sõjategevust. II kontinentaalkongress võtab vastu iseseisvuse 1776. Organiseeritakse sõjaväge, mille juhiks saab George Washington. 4.7. 1776 avaldatakse iseseisvusdeklaratsioon, mille pms autoriks on Thomas Jefferson . See dokument levib ka Euroopasse ning leiab üldise imetluse. Deklaratsioonis formuleeritakse inimõigused (Life, liberty and pursuit of happiness). 1776 hakkab Prantsusmaa majanduslikult toetama ameeriklasi brittide nõrgendamiseks. Oluline on ka sõjaline abi, mida juhib La Fayette. 1778 sõlmiti Prantsumaa-USA poliitiline liit, mis on Benjamin Franklini teeneks. Üllatuseks on Briti palgasõdurite kaotus ameeriklastele (1781). Rahuläbirääkimisi vahendab Prantsusmaa ning sõlmitakse lõpuks Pariisi rahu. Inglismaa tunnistab USA iseseisvust. Põhiseadus jõustub 1789. Sõda mõjutab Euroopat, kuna luuakse demokraatliku vabariigi eeskuju neile. Sõda on ka vaimseks eeskujuks Prantsuse revolutsioonile. Sõda tühjendab oluliselt ka prantsuse riigikassat. Uue riigi struktuuri paneb paika konstitutsioon (1789), mis oli I modernne põhiseadus maailmas. Riik oli liitvabariik , riigipeaks oli president , võimude lahusus.
Revolutsioonid Euroopas Ideeliseks mõjutajaks saab valgustusfilosoofia. Konkreetseks eeskujuks sai USA iseseisvussõda. Ajendiks oli riigi pankrot ning absolutismi sisepoliitiline ummik. Valitseja kutsub kokku Generaalstaadid, eesmärgiks oli reformida maksusüsteemi. Mässud toimusid ka mujal Euroopas, millel olid enamasti praktilised põhjused:
1. Venemaa talurahvaülestõus 1773 ­ 74 2. Madalmaade mäss Josephi reformide vastu 1790 3. Poolakate mäss 1795
18. saj-l algab "rahvastikurevolutsioon". Oluline rahvastiku juurdekasv. 18. saj alguses oli Euroopas 120 mln elanikku. 1750ndatel on elanikke juba 140 mln ning saj lõpul 180 ­ 190 mln. Põhjuseks on väikelaste suremuse vähenemine, tõuseb eeldatav eluiga. Vähem oli ka sõdu ja epideemiaid. Lõppesid katkuepideemiad, samuti soojenes kliima ning paranes rahva toitumus. Kiiremini kasvab aga vähekindlustatute kiht. Algas seisusliku ühiskonna mõranemine, kuna kiiresti kasvas vaeste arv. 18. saj II poolel saab alguse ka tööstusrevolutsioon. Eelduseks on tehnilised avastused, mis võimaldasid töö mehhaiseerimise manufaktuurides. Suurimad leiutised on aurumasin, ketrusmasin ning mehaanilised kangasteljed. Pöördelised muutused algas Suurbritanniast. Tulemuseks on Euroopa maj struktuuride muutumine. Muutused ka põllumajanduses ­ kuna saagimaht kasvab, vajatakse põllumaj-s vähem tööjõudu. Tulemuseks on industrialiseerumine ja urbaniseerumine . Pikemas perspektiivis tõuseb üldine elatustase. 19. saj-l saab alguse tänapäeva tarbimisühiskond. Suurbritannias toimub paralleelselt tööstusrevolutsiooniga põllumajandus- revolutsioon. Vähema hulgaga suudetakse toita elanikkonda. Kasvas saagikus. Seega vabaneb palju elanikkonda, kellest saavad tööstustöölised. Hakkas pihta muutus agraar - ühiskonnast tööstusühiskonnani. Tänu raudteedele ja aurulaevadele tekivad tõeliselt suured majandusruumid. Tööstusrevolutsioonist poleks piisanud elanikkonna vajaduste rahuldamiseks. Üleliigse rahvastikuprobleemi lahendab väljaränne USA-sse. Ka Prantsuse revolutsiooni üheks põhjuseks on kiiresti kasvav rahvastik . Seisuslik ühiskond hakkab manduma ja lagunema. Tekib klassiühiskond.
Suur Prantsuse revolutsioon Ancien regime'ile on isel ühiskonna kihistumus. Bourbonid on tagurlikud ja konservatiivsed ning ei võta valgustusideid omaks. Absolutism ei suuda lahendada ühiskonnaprobleeme. Seisustel on privileegid. Prantsusmaa on majandusraskustes, riiki tabab mitmeid kordi pankrot. Talurahvast koormavad feodalismi riismed. Paljud feodaal- koormised kehtivad. Rahva hulgas tekitab pingeid absolutism. Riigi pankrot tekib sellest, et makse maksavad vaid kodanlased ja talupojad, kellelt pole aga midagi võtta. Kuningas ei soovi aga Generaalstaate kokku kutsuda. Maksureformid ei teostu aadli vastuseisu tõttu. Al 1750ndatest nõuab vaimueliit valjuhäälselt reforme. Eliidi soov on piirata absolutismi, soovitakse konst monarhiat. Louis XVI-st arvatakse et ta on piiratud võimetega ja ta ei tekita respekti ning ta ei ole ülesannete tasemel. Eriti vihatakse tema abikaasta Marie- Antoinette'i. Selles olukorras saab Louis XVI aru, et midagi peab ette võtma, kuid ta ei suuda kohmetuda. Otsustavaks kujuneb Generaalstaatide kokku kutsumine 1789. Sellele aitab kaasa ikaldusaasta 1788. Generaalstaadid koosnevad kolmest seisusest, kolmas seisus valitakse. Hääletamine käib aga seisuste kaupa. S.t et kaks esimest seisust on üleesindatud, neisse kuulub vaid 2% rahvastikust. Kolmas seisus nõuab oma esinduse kahekordistamist. Sellega on päri ka majandusmin Necker . Aadel saab 300 delegaati, keda ei valita, vaimulikud samuti 300 kohta, kolmandas seisuses 600 kohta, keda valitakse. Valimisel on aga varanduslik tsensus, seetõttu domineerib kodanlus ning aadlikud, kes ei ole suguvõsad peamehed. Seetõttu on kolmas seisus palju radikaalsem, kui ta muidu oleks olnud, 2/3 kolmandast seisusest on advokaadid, kelle ideaaliks on konst monarhia. Delegaatide nõudmised: monarhia piiramine ja põhiseaduse kehtestamine aadli ja kiriku privileegide piiramine ja maksureformi läbiviimine
5.5. 1789 avatakse Versaille 's Generaalstaatide kongress. Kolmas seisus nõuab hääletamist saadikute alusel. III seisuse hulgas levib arvamus, et nad võivad üksinda mood riigipäeva. III seisus kutsub ühinema teisi seisusi endaga (11.5.). III seisus haarab võimu 17.6. ning kuulutab end Rahvuskoguks. 19.6. otsustab enamus vaimulikest ühineda rahvuskoguga. 20.6. toimub pallimängusaalis Rahvuskogu vandeandmine. Taotletakse mitte enne laiali minna kui põhiseadus on välja töötatud.
Suvel hakkab rahvas mässama. Ning algab kolm erinevat revolutsiooni: eliidi revolutsioon Versaille's (valgustuse mõju) proletariaadi revolutsioon linnades, põhjuseks nappus ja ikaldusaasta, Pariisis algavad rüüstamised 12.7. 14.7. ründab rahvas Bastille' kindlust kui despotsimi sündmust. Algab Prantsuse revolutsioon. Talupoegade revolutsioon maal, põhjuseks toimetulekuraskused
Prantsuse revolutsiooni neli faasi:
1. liberaalne faas: 1789 suvest kuni 1792 septembrini; märksõnaks on vabadus. Revolutsioon on populaarne. Asutava kogu esmärgiks on uue põhiseaduse kehtestamine ehk konst monarhia. Usuti et uus põhiseaduslik riigikord annab võimu rahvale ja garanteerib kodanikuvabadused. Perioodi saavutused: 1 ) aug 1789 otsutati likvideerida kõik vanad eesõigused ja feodaalkoormised; seisulikust riigist sai ameti- ja teenistusvabadusega riik, 2) aug 1789 võetakse vastu inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon , eeskuju USA-st; võetakse omaks valgustusfilosoofia põhimõtted: inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena koos loomulike õigustega, omandiõigus, õigusriigi põhimõtted, õigus vastuhakule rõhumise korral, sõna- ja trükivabadus, usuvabadus, rahva suveräänsus ja võimue lahusus, 3) 1790 likvideeriti aadliseisus, 4) 1790 sekulariseeriti kiriku valdused, 5) ettevõtlusvabadus 1790. Uus põhiseadus sept 1791: Prantsusmaa on põhi- seaduslik monarhia. Põhiseaduse järgi on ühekojaline parlament (varanduslik tsensus), tagatakse inimõigused. Sellest parlamendist saab eeskuju19. saj-l teistele parlamentidele. Põhiseadus likvideeritakse aasta hiljem 1792, kuna Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. 1792 kevadel kuulutab Prantsusmaa sõja Austriale ja Preisimaale. Tulemuseks on revolutsiooni radikaliseerumine. 1792 augustis saab Prantsusmaast vabariik. 1792 toimuvad septembrimõrvad ­ revolutsiooni vaenlaste massiline likvideerimine.
2. Võrdsuse revolutsioon: ideaaliks on demokraatia laiendamine, aga tegelikult on see revolutsiooni verisem ja meelevaldseim faas. Toimub ulatuslik terror . Septembris 1792 kuulutab konvent Prantsusmaa vabariigiks. Võrdsuse revolutsioon lõppeb juulis 1794, kui kukutatakse Jakobiinide terrorireziim. Jaanuaris 1793 hukatakse Louis XVI. See katkestab Prantsusmaa suhted välis- riikidega. Algab osaline kodusõda ning luuakse Prantsuse revolutsiooni vastane liit. I koalitsioonisõda 1792 ­ 97. Koalitsiooni mood Austria, Preisimaa, Suurbritannia, Holland, Hispaania, Portugal, Itaalia riigid. Prantsusmaal tekib hüsteeriline õhkkond: vaenlaste salaliidud tuleb likvideerida. Mood rev tribunal e pol kohtud. Inimõigused ja õigusriik kaotab oma sisu. Oluline peategelane oli advokaat Robespierre: vägivalla kasutamine on õigustatud rev päästmise eesmärgil. Juunist 1793 võetakse vastu uus põhiseadus, mille järgi on Prantsusmaa vabariik. Üldine meeste hääleõigus ja rahvahääletused. Kaotati võimude lahusus. Garanteeritakse sots põhiõigused. Uus põhiseadus pidi jõustuma peale sõda (seadus jäigi paberile). Esialgu Pr kaotas sõjas, seega kehtestati üldine sõjaväekohustus (aug 1793), peale seda algavad võidud. Algas ususõda religiooni vastu: mh keelustati ristiusu jumala- teenistused . Asemele tekib revolutsiooniline "kõrgema olendi" kultus . Robespierre'i kukutamine juulis 1794.
3. Direktoorium (1795 ­ 1799): loobutakse põhimõttest, et rahvas peab aktiivselt protsessidesse sekkuma. Isiku asemel valitseb kildkond. See on vastureaktsioon "rahva diktatuurile" ja terrorile. Jõuka kodanluse võit. Kehtib uus, 3. põhiseadus 1795: nõrk täitevvõim, mille mood 5 direktorit (1797: 3). Taastatakse kahekojaline parlament (varanduslik tsensus). Taastatakse võimude lahusus. Probleemiks reziimi toetajaskonna väiksus ja majanduslangus jätkub. Direktoorium püsib vaid armee toetusel. Prantsusmaa saavutab edu I koalitsioonisõjas. Kerkib esile uus särav täht: Prantsusmaa Itaalia-sõjaväe juhataja Napoleon Bonaparte ( 1769 ­ 1821 ). 1797 sõlmiti Campoformio rahu; vaid Suurbritannia jätkab sõda. Napoleoni strateegiaks kujuneb sõjaretk Egiptusesse ( 1798 ­ 99). 1798 hävitavad inglased Nelsoni juhtimisel Pr sõjalaevastiku (Abukir 1798). Peale seda, kui Suurbr on edukas, algab II koalitsioonisõda (1799 ­ 1802) algas märtsis 1799 mitmel rindel Euroopas ja lõpeb Napoleoni suure võiduga. Sõjavägi ja juhtivad tegelased arvavad , et Prantsusmaa vajab tugevat kätt. 11.11. 1799 Napoleoni brümääri riigipöörde, mis õnnestub sõjaväe toetusel. Teovõimetu direktooriumi likvideerimine. "Revolutsiooni aeg on läbi saanud".
4. Napoleoni ajastu, konsulaat (1799 ­ 1804) Vaatamata rasketele sõdadele on tema valitsusperioodi tähendus prantslaste jaoks pigem positiivne. Napoleon oli paeluv isik, andekas ja võimekas. Suure töövõimega, hiilgav organisaator, hiilgav sõjaline karjäär. Napoleon teeb Prantsusmaast Euroopa valitseja. Napoleon oli nii "revolutsiooni poeg", "valgustatud isevalitseja" kui ka jultunud diktaator. Demokraatiasse rüütatud Napoleoni sõjaline diktatuur. Võimu tsentraliseerimine ja opositsioonil pole tegutsemisvõimalusi. 1799 konsulaadi põhiseadus: Napoleon on I konsul , kellele kuulub seadusandliku initsiatiivi õigus. Napoleon nim ohvitserid , ametnikud, kohtunikud ja senati liikmed. Napoleoni nõustavad kaks konsulit ja riiginõukogu. Taastatakse meeste üldine hääleõigus. Toimuvad korduvad "rahvahääletused". 1802 sai Napoleonist eluagne konsul. Vastuolude tasandamine ja sisepol tasakaalu loomine. Alles jäid rev ühiskondlikud saavutused, oluline ei ole päritolu, vaid võimekus. Mh antakse amnestia emigrantidele (1802). Riigiteenistuses pole minevik oluline. Majanduse stabiliseerimine , kompromiss kat kirikuga : konkordaat- leping paavstiga (1801). Suurimaks saavutuseks peetakse Napoleoni tsiviilkoodeksit (1804). Sellega jäädvustatakse revolutsiooni ja valgustuse taotlused. See ühendab Pr seadused. Garanteeritakse isikuvabadused (tsiviilabielu) ja võrdsus seaduse ees (kehtib ka edaspidi).
5. Keisririik (1804 ­ 1814 ) Valikuline restauratsioon: 1) taastatakse pärilik monarhia keisririigi vormis (1804), 2) päriliku keiserliku aadliseisuse loomine (1808). Algas III koalitsioonisõda (1805): Napoleon võidab Austerlitzi lahingu ja okupeerib Viini. IV koalitsioonisõda (1806 ­ 1807) seostub eelkõige Preisimaaga. Preisimaa brutaalne kaotus. Napoleon likvideerib Saksa-Rooma keisririigi (1806), mille asemel luuakse Reini liit. Saksa maailmas levib vaimne ülestõus ja patriotismi laine. Moodsa natsionalismi areng. Suurbritannia vastu kuulutab Napoleon 1806 kontinentaalblokaadi Suurbr likvideerimiseks (ebaõnnestub). 1807 sõlmivad Napoleon ja Venemaa Tilsiti lepingu. V koalitsioonisõda allutas Austria (1809). Koalitsioonisõdade tulemus: suveräänne Napoleon lõi Euroopasse oma riigisüsteemi, kuhu kuulus kogu Euroopa (v.a Suurbr ja Türgi). Riigisüsteem on mitmeosaline: I) vasallriigid (võimul Napoleoni sugulased-sõbrad), II) allutatud liitlasriigid (Austria, Preisimaa, Venemaa), III) Prantsumaaga suurenenud valdused. Napoleoni tipphetk oli 1811: ta on kogu Mandri-Euroopa tegelik valitseja. Napoleoni lõpp algab 1812 sõjaretkega Venemaale. Napoleoni Grande Armee hukk (400 000 meest). Kaotus Venemaal süütab Euroopa rahvaste vastupanu. Algavad vabastussõjad ( 1813 ­ 15). 1814 sõlmitakse Pariisi rahu ­ Prantsusmaale jäävad 1792. a piirid. Euroopa edasine saatus otsustatakse Viini kongressil (1814 ­ 15). Napoleon tuleb peale pagendust Elbalt tagasi, kuid saab Waterloo lahingus lüüa ja saadetakse St. Helena saarele. 1815 II Pariisi rahu ­ Bourbonide restauratsioon.
19. SAJAND Uued ideoloogiad natsionalism , liberalism ja sotsialism mõjutavad pol kaarti ja ühiskonnaelu. Dem kiirenev areng Euroopas, maj vabakaubandus . Liberalismi suured mõjutajad on revolutsioonid. Vabanemine Prantsusmaa ideoloogiast ja poliitikast panevad aluse natsionalismile.
Liberalism
Saab alguse 18. saj viimasel veerandil Suurbritannias. Esialgu majanduslibe- ralismi läbi. Liberalismi tuntumad ideoloogid olid Adam Smith, kelle arvates ei peaks riik majandusellu sekkuma ­ iseregulatsioon on parim vahend. Lisaks maj liberalismile oli mõjukad veel pol ja ühisk liberalism, mis on pol reformidele aluse pannud . Liberalism on moodsa kapitalismi ja ühiskonnaideoloogia alusepanija. Liberalismi musternäidiseks kujuneb Suurbritannia. Pol liberalismis nõutakse eelkõige põhiseaduslikke õigusi, nõuti rahva esinduskogu ning laiendataks hääleõiguslike meeste ringi. Inglismaal kujuneb viigide partei liberaalseks parteiks. Põhimõtteks on, et igasuguse progressi aluseks on indiviidide potsentsiaali vabakasutus ja tõkete ära kaotamine. Seda pooldab eelkõige Lääne-Euroopa tõusev kodanlus. Hakkab kaduma seisuslik ühiskond. Tulemuseks on klassiühiskond. Päritolust olulisemaks muutub varandus.
Natsionalism
19. saj-st saab keelest riigi kokkuliitja. Igal rahval, kellel on oma keel ja kultuur, peaks olema õigus oma riigile. Natsionalism saab alguse Kesk-Euroopast. Tulemuseks on Itaalia ja Saksamaa ühendamine. Natsionalism hakkab tekitama probleeme palju- rahvuselistele impeeriumidele. Eelkõige hakkab mõranema Austria-Ungari keisririik. Natsionalismi aluseks on kultuurirahvuslus. Rahvuse tunnuseks saab oma keel ja kultuur. Keskaja ja rahvakultuuri avastamine. Natsionalismi oluline arendaja oli Herder . Algab rahvuslik ärkamisaeg ning rahvusromantika. Napoleoni sõdade ajal toimub rahvusromantika politiseerumine, millest olulist rolli mängib Preisimaa.
Konservatism
Uuenduslikele ideoloogiatele vastandub konservatism, mis on aristokraatide vanamoodne eluvaade . Suurbritannias on konservatiivid üldiselt liberaalsemad kui Mandri- Euroopas. Soovitakse kinni pidada traditsioonidest ja vanadest kommetest. Konservatism proovib takistada muutusi ning kalduvad rojalismile.
Sotsialism
Areneb eelkõige tänu tööstusrevolutsioonile ning urbaniseerumisele. Need, kes vastandusid tööliste kehvale elule, panid aluse sotsialismile. Nende arvates sai ühiskonda muuta ainult revolutsiooni kaudu. Tähtsateks ideoloogideks saavad Marx ja Engels ("Kommunistliku partei manifest" 1848). Kapitalismi periood pidi lõppema sotsialistliku revolutsiooniga. Protelariaadi diktatuur peab tekkima vägivaldse revolutsiooni kaudu. 20. saj alguses toimub kommunismi revideerimine. Marx ei näinud ette, et revolutsioon puhkeks Venemaal. 20. saj saab alguse moodne sotsaaldemokraatia (Bernstein) ­ sotsialismi ja demokraatia ühendamine. Demokraatia tingimustes saab arendada sots õiglust.
Kokkuvõte
19. saj alguses hakkas maailm ideologiseeruma. Väljenduvad suured rahulolematused kehtiva korra vastu (1830, 1848). Nõutakse põhiseaduslikku riigikorda, valimisõiguse laiendamist. Olulisteks muutuvad kodanikuvabadused. Kinnistuvad rahvuslikud enesemääramisõigused (Itaalias, Saksamaal). Tulemuseks on kokkupõrked.
19. sajandi periodiseerimine
1. Napoleoni-sõdade periood (-1815) Prantsusmaa eesmärgiks oli täieliku hegemoonia saavutamine Euroopas. Tekib teiste rahvas vastuseis (liberalism, natsionalism). Toimub rahvusaate kujunemine ja levimine. See avaldab mõju peale Viini kongressi.
2. Restauratsiooni periood (1815 ­ 1848) Pol restauratsioon ülevalt poolt ja rahva poolt vastureaktsioon. Periood lõpeb suurte revolutsioonidega. Suuremad rahutused algavad pihta Prantsusmaalt. Viini kongressil domineerivad vanad valitsejad ja sõja võitjad. Eesmärgiks on Euroopa normaliseerimine ning vana korra taastamine. Taotletakse valitsejate legitiimsust. Oluline oli ohtliku vabadusideoloogia lämmatamine. Au sees on vana tasakaalu- poliitika ning rahvuslike huvide eiramine . Tagurlikku vaimu näitab Püha Liit. Idee väljakäijaks oli Aleksander I ­ seaduslikud valitsejad pidid oma valitsemise rajama kristlikele alustele. Püha Liiduga ühinevad enamus Euroopa riike. See on isevalitsejate pol leping. Püha Liit oli suunatud rahvuslike ja liberaalsete püüete vastu. Sandarmipoliitika. Tagurlikeks tugipunktideks kujunevad keiserlikud Austria ja Venemaa. Oluliseks niiditõmbajaks on riigikantsler Metternich . Välispoliitikas kehtib Viini kongressi süsteem, kuid see hakka lagunema äärealadel. Esimeseks märgiks on Ladina-Ameerika iseseisvumne ( 1818 ­ 1824). Hispaania ei suuda kolooniaid hoida. Teiseks äärealaks on Balkan , kus levib rahvusaade Türgi ikke all. Oluliseks lagundajaks oli Venemaa, kes lammutab Türgi impeeriumi. Kreeka ülestõus äratab palju tähelepanu, mille tulemuseks on Kreeka iseseis- vumine 1829. Viini kongressi lagunemisele aitab kaasa Belgia iseseisvumine 1830. Püha Liidu vaimu suretab lõplikult Krimmi sõda (1853 ­ 56). Lääne-Euroopa suurriigid tegutsevad koos Venemaa vastu. Venemaa kaotus näitab, et on algamas suured muutused. Tagurlikku vaimu vastu korraldatakse revolutsioone (1830, 1848), mis algavad Prantsumaal. Revolutsioonide oluliseks tulemuseks on rahva esinduskogud, mis on tihti valitsejate käepikendused. Peale revolutsioone algab jõupoliitika ajajärk Euroopas.
3. Jõupoliitika ajajärk (1848 -) Itaalia ja Saksamaa ühinevad mitte rahvahääletusega, vaid forsseeritult. Esimeseks märgiks on see, et rahvuslike nõudmisi hakatakse läbi suruma sõja abil. Itaalia ühineb 1861, rahvahääletuse ja sõjakäikude abil. Oluline muutus on Saksamaa ühinemine "vere ja raua" poliitika tõttu. 1862 saab riigikantsleriks Otto von Bismarck , kes arendab Preisimaa välispoliitikat ­ viha välisvaenlase vastu ühendab kõik sakslased , Saksamaa ühendamine Preisimaa eestkostel. Bismarck ühendab Saksamaa kolme sõjaga. Esimene on Taani-vastane sõda 1864. Taani üritas taanistada Schleswig-Holsteini, mis tekitas vastuseisu sakslastele. Taani kaotab sõja ning Schleswig-Holstein läheb Preisimaal. See tekitab rahvuslikku vaimustust Saksa aladel. Järgmiseks tahab Bismarck Austria välja suruda Saksamaa ühendajana. Preisi-Austria sõda 1866 on oluliseks verstapostiks. Tulemuseks on Austria häving ning Austria ei pretendeeri Saksamaa troonile. Bismarcki viimaseks sammuks oli sõda Prantsusmaa vastu 1870 ­ 1871. Bismarck saavutab hiilgava võidu ning Versaille peeglisaalis kuulu- tatakse välja Saksamaa keisririik, mille valitsejaks saab Preisimaa kuningas. Tulemuseks on suurte riikide teke Euroopas ning tasakaalupoliitika lõpp ning jõu- poliitika algus. Samuti jagavad Euroopa riigid ülejäänud maailma enda vahel. Saksamaa poliitika muutub oluliselt Wilhelm II ajal, kes esindab agressiivset maru - rahvuslust. Teiste riikide julgeolek satub ohtu ning vastukaaluks Saksamaale tekivad mitmed liidud. Euroopas ei ole suuri sõdu perioodil 1815 ­ 1914. Hakkab toimuma palavikuline ettevalmistumine tulevaseks sõjaks. 1871 ­ 1890 on rahulikum politiika Euroopas, kuid peale Bismarcki tagandamist tekivad pinged Euroopas. Tekib Antant e Saksa-vastane koalitsioon (Suurbritannia, Venemaa, Prantsusmaa). Vastukaaluks tekib Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). Antandi aluseks on Venemaa-Prantusmaa pol liit 1892, millega on lõdvalt seotud Suurbritannia. Saksamaa satub isolatsiooni ning teda ähvardab sõda kahel rindel. 1870 ­ 1914 on imperialismiajastu . Ilmuvad uued suurriigid: Jaapan, USA. Euroopa suurrigid jagavad omavahel ülejäänud maailma. Pinged lahvatavad 1914, Balkanil , millest saab I maailmasõda. Üheks suureks ohumärgiks oli laevastiku arendamine Saksamaal.
Suurriigid ja populatsioon
Stabiilne suurriik on Suurbritannia, mille tippajastu on Victoria ajastu. Uueks tõusvaks suurriigiks on Saksamaa, mis on suurim tööstusriik Euroopas. Suurriigi staatuses on ka degenereerunud Prantsusmaa ning tagurlikud Austria-Ungari ja Venemaa. Väga kiiresti kasvab Euroopa elanikkond ­ jätkub areng, mis algas 18. sajandil. Algab ulatuslik emigreerumine USA-sse. 1830 ­ 1880 oli Euroopa juurdekasv 40%. Saksamaal nt 1871 41 mln, 1914 68 mln, Venemaal vastavalt 75 mln ja 140 mln. Populatsiooni kasvades muutub ka ühiskonnastuktuur. Kasvab eelkõige proletariaat ja keskklass. Kodanlus kuulutab uue perekonnaelu norme. Õnnelikuks tuumikuks kujuneb perekond.