Inimene, ühiskond, kultuur II osa (0)

Inimene, ühiskond, kultuur II osa
Ptk 31. Reformatsioon
Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi.
Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük .
Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal)
SAKSAMAA:

• 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) – Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, et piisab kahest sakramendist: armulauast ja ristimisest, lisaks soovis ta munkadele-nunnadel abiellumise lubamist. Ta tõlkis piibli saksa keeled.
  
• Thomas Müntzer – üks talurahvasõja juhte.
  
• 1524 -1525 Saksa talurahvasõda – reformatsioonist julgustust saanud talupojad näitasid rahulolematust , Lutherile see ei meeldinud (“Rahumanitsus”). Selle põhiprogrammiks oli “12 artiklit ”, lõpus Müntzer hukati.
  
• Anabaptistid ehk taasristijad – kristluse vastuvõtmine peab olema teadlik otsus, lapsi ei tohiks ristida
  
• Andreas Karlstadt – pani aluse pildirüüstele
  
• 1526 a riigipäev – vürst võib määrata alluvate usu
  
• Protestijad katoliiklaste üritusele luterlus keelata – said nimetuse protestandid
  
• Augsburgi usutunnistus (luterluse usutunnistus): emakeelne jumalateenistus, kaks sakramenti, lihne kirik , kiriku allutamine ilmalikule võimule
  
• 1555 Augsburgi usurahu : kaks riigiusku ( katoliiklus ja luterlus), “Kelle valitsus, selle usk”
  

Ptk 32: Reformatsiooni levik
ŠVEITS (palju eri rahvaid, jagunes territoriaalüksusteks ehk kantoniteks):

• Algataja Ulrich Zwingli (oli palgasõdurite ja sõja vastu, pidas armulauda vai sümboolseks ja ebaoluliseks aktiks , uskus, et kirik peaks alluma ilmalikule võimule), kes kuulutas Zürichi paavstist sõltumatuks, hukkus hiljem kodusõjas
  
• Johann Calvin – Zwingli mõtete edasiarendaja (uskus predestinatsiooni ehk ettemääratsse – osad on määratud õndsaks saama, inimese elus tehtavad otsused ei mõjuta tema õndaks saamist)
  
• Kalvinistide iseloomustus – vt IÜK III ptk 2 ( puritaanid )
  
• Kalvinismi kritiseerijaid saadeti tuleriidale
  

INGLIMAA (võimul Tudorid, Henry VII ajal toimus kuningavõimu tugevnemine, loodi kuningast sõltuv Tähekoda(Star Chamber ), kapitalistlike suhete areng 16. saj-l, manufaktuuride teke, lambavillapuuduse tõttu kalevitööstuses lambakasvatuse laienemine ja tarastamine , sellest tulenevalt pauperiseerumine ehk inimeste, eriti talupoegade vaesumine):

• John Wyclif – tõlki 14. saj piibli, taunis pühakute kummardamist ja indulgentside müümist
  
• Henri VIII konflikt katoliku kirikuga , mis ei lubanud tal lahutada Aragoni Katarinast
  
• Henry VIII lööb Roomast lahku
  
• 1534 kuulutab kokkukutsurud parlament kuninga riigipeaks
  
• Henry VIII valitsusaja lõpuks kujuneb anglikaani kirik, mis oli sarnane katoliiklikule
  
• Võimule sai poeg Edward IV, kes suri peagi
  
• Võimule sai tütar esimesest abielust – Mary Tudor ( Verine Mary), kes oli katoliiklane, toimus rekatoliseerimine
  
• Võimule Elizabeth I (Mary õde), kes taastas anglikaani kiriku
  

Šotimaa:

• Klannid ehk sugukondlikud kogukonnad
  
• Võimule Mary Stuart , kes presbüterlaste ülestõusu tõttu põgenes Inglismaale , talle pakub varjupaika Elizabeth I, kes ta 1587 hukkas, kuna Mary Stuart soovis tulla Inglismaal võimule
  
• Troonile sai Mary Stuarti poeg, sest Elizabethil polnud lapsi
  

MADALMAAD:

• Habsburgide võimu all ( keiser Felipe II)
  
• Kalvinismi levik, mida üritati maha suruda, millele järgnes ülestõus Hispaania võimu vastu
  
• Pildirüüsteliikumine
  
• Herstog Alba – saadeti korda looma Hispaania poolt
  
• Vastati gööside ehk partisanide rünnakuga
  
• Provintsid kuulutavad end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 moodustatakse Ühendatud Provintside Vabariik (tuntud suurima provintsi järgi Hollandina)
  
• Hollandi kuldajastu – õitses kaubandus, ka alamkihtidel oli kõrge elatustase, tugev Hollandi laevastik, kunstnikud Rubens, Rembrandt
  

PRANTSUSMAA (tugev monarhia , generaalstaadide asemel Notaablite kogu, Pariisi parlament – kohus):

• Algul reformatsioon ei mõjutanud, kuna kuningal oli õigus nimetada ametisse piiskoppe ( Francois I ja paavsti konkordaat ) ja abte ning seega ei sõltutud paavstist kuigi palju
  
• Peamiselt levis kalvinism ( hugenotid )
  
• Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (Katarina de Medici regendivalitsuse ajal) – tagajärjeks hugenottide sõjad
  
• 3 suguvõsa võitlus trooni pärast: Bourbonid toetasid protestante, Guise’d katoliiklais, Valois’d laveerisid nende vahel.
  
• 1570 Saint-Germain’i rahu, lubas olla nii katoliilastel kui hugenottidel
  
• 24. august 1572 pärtlipäeva veresaun Pariisis – kõik kätte saadud protsestandid hukati
  
• Hugenottide ülestõus Lõuna-Prantsusmaal, moodustatakse protestantlik konföderatsioon, soovivad kukutada Valois’d
  
• Võimule sai Henry IV (ehk Henry Navarrast, Bourbon ja seega hugenott ), kes võttis hiljem vastu katoliikluse, kuna ta väitis, et kuningas peab olema rahvaga sama usku ning muidu ei tunnistatud teda kuningana
  
• 1598 Nantes ’i edikt – usurahu, hugenottide tegevus lubatud teatud aladel
  

KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA:

• 1618-1648
  
• Tšehhi aadlikud heidavad kaks kuninga saadikut ja sekretäri aknast välja
  
• Tšehhide eestvõttel valitakse Prahas uus kuningas Friedrich V – lahkulöömine Habsburgide võimu alt
  
• Keiser Ferdinand II asub protestante maha suruma, võidab neid
  
• Protestante toetas Taani kuningas Hollandi ja Inglismaa rahalisel toetusel
  
• Katoliiklased (keisri poolel) laastasid maad – “sõda toitku sõda”
  
• Gustav II Adolf astus protestantide poolel sõtta, soovis kindlustada võimu Läänemerel, purustati katoliiklaste väed, lõpuks Gustav II Adolf suri
  
• Prantsusmaa sõdis protestantide poolel
  
• Rahuläbirääkimised uue kuninga võimuletulekuga – Ferdinand III
  
• 1648 Vestfaali rahu: lubati katoliiklus, kalvinism, luterlus
  
• Prantsusmaale Elsass , Rootsile Ees- Pommeri , Breemeni ja Werdeni piiskopkonnad
  

Inimene, ühiskond, kultuur III
Ptk 2: Puritanism
Reformatsiooni käigus sai riigiusuks anglikaani usk, kuid jätkus ka katoliiklaste vastupanu (nt püssirohuvandenõu). Usuline opositsioon anglikaani kirikule – puritaanid ( kalvinistid ), kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Elizabeth I ajal tehti ka mõningad järeleandmised, kuid muidu jäeti anglikaani kirik reformimata. Paljud puritaanid lahkusid Inglismaalt vastuolude tõttu ametliku kirikuga.
Puritanismi arengut soosis majanduslik areng ning kaasnenud manufaktuurid , kus inimesed hakkasid tööl käima (varem töötati kodus või tsunftimeistri juures). Arengule aitas kaasa väliskaubandus
Kalvinismi keskne dogma oli predestinatioonist ehk ettemääratusest – saatus sõltub Jumala suvast, maine elu on ette määratud. Jumala tahet sai määrata ilmaliku kutsumuse õpetusega, Jumalale pidi olema meelepärane, kui inimene teeb oma tööd hästi (õigustati kauplemist). Puritanismile oli omane töökultus. Puritaanlased olid töökas, kokkuhoidlikud, ei lõbutsenud, riietusid lihtsalt jne. Nõuti odavat anglikaani kirikut.
2 alavoolu: presbüterlased, kes uskusid, et piiskopi asemel peaks kogudust juhtima koguduse vanem, ning independendid , kes arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu.
Puritaanid muutusid poliitilisteks parteideks Inglise revolutsiooni ajal. Rahvamasside hulka liikudes tekkis puritanismis palju erinevaid sekte.
Ptk 3: Ilmalikud ühiskondlik-poliitilised suunad ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal
Independendid (ohvitserid)
Levellerid
Digerid
Põhimõtted

• Juhtiv osa võimust parlamendile
  
• maksumaksjatele valimiõigus
  
• monopolide kaotamine
  
• südametunnistuse vabadus ehk puritaanide õiguste kaitse
  
• koguduste iseseisvus
  

• seisuste eeliste kaotamine, isikuvabadus
  
• valimisõigus kõigile
  
• ühisomand
  
• võrdsetena sündinud, võrdne õigus maale
  
• kuningavõimu asemel vabariik
  

• kõik sünnivad võrdsena
  
• maa- ühine, võrdne õigus
  
• rahumeelne
  

Tegevus

• kodusõjad
  
• kohus kuninga üle, hukkamine
  
• sõjaväe ümberorganiseerimine
  

• „Rahva kokkulepe” – valimisõiguse eest
  
• sõdurite ülestõus
  
• võitlus ühiste õiguste eest
  

• kehvikute koloonia – hariti koos maad
  

Francis Bacon – rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust, teadmiste allikaks olevad meeled ja kogemused, pooldas kuninga ja parlamendi võimu
John Milton – türannid olevat saatanast, trükivabadus on inimõigus, valitseja vastutab alamate eest, kaitses vabariiki. Teosed „ Kaotatud paradiis ” ja „Tagasivõidetud paradiis”
Thomas Hobbes – pooldas absolutismi, rahu ja julgeolek põhivajadused, eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu , inimest on vaja valitseda. Teos „Leviathan”
John Locke – kõrgeim võim parlamendile, kaitseb omandit, üks liberalismi rajajaid
Ptk. 5: Valgustusajastu algus, valgustus Prantsusmaal
Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes. Valgustus jäi peamiselt 18. sajandisse. Peamine hinnangute kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Ühiskonnale seati eeskujuks loodus. Esiplaanil inimene vajaduste ja kirgedega. Prantsusmaal esines ka võitlust kirikuga
Rene Descartes – teadmiste ainus allikas on mõistus, tuleb kahelda kõiges. Cogito , ergo sum. Peateos „Arutlus meetodist“.
Voltaire – võitles katoliku kirikuga, inimkond peaks lähtuma loodusseadustest, rõhutas isikuvabadusi ja sõna- ja trükivabadust. Poliitiliseks ideaaliks valgustatud absolutism. Peateos „Filosoofilised kirjad“
Charles Montesquieu – teosed „Seaduste vaim“ ja „Pärsia kirjad“. Ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia, demokraatia sobivat vaid väikse riigi puhul. Lõi võimude lahususe teooria. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset, üks liberalismi isasid. Geograafilise keskkonna teooria – ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest.
Jean- Jacques Rousseau – teos „Ühiskondlik leping“. Pidas ideaalseks vabariiki, ühiskondliku korra aluseks aga eraomandit.
Ptk. 6: Saksa valgustus
Saksa mõtlejad ei olnud kiriku vastu nii vaenulikud. Lähtuti pietismist – luterliku kiriku voolust, mis pöörab erilist tähelepanu vagadusele ning rõhutab kõigi kristlaste võrdsust.
Gottfried Wilhelm Leibniz – eesmärgiks oli küllus, teadus peab tooma praktilist kasu.
Christian von Wolff – ateismi-vastane, ühiskonna arengu tagab ettevõtlikkus, lõi terve mõistuse filosoofia.
Johann Gottfried von Herder – „Rahvaste laulud“ ka 13 eesti rahvalauluga. Pooldas progressiideed – ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus , rahvast tuleb harida ja kasvatada.
Ptk 7: Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil
Absolutism – teoreetiline põhjendaja Jean Bodin:

• Vaid piiramatu kuningavõim saab tagada rahva turvalisuse ja heaolu
  
• Kuningavõim peab olema absoluutne ja jagamatu
  
• Seadused lähtusid valitseja tahtest
  
• Ideaalne monarhia on harmooniline, õiglaselt koormisi ja kohustusi jagav
  
• Kuninga võim jumalalt
  
• Kuningas määrab ametisse ministrid ja nõukogud ning ametnikud provintsides ehk intendandid
  
• Absolutism toetub : alalisele sõjaväele, ametnikkonnale, merkantilistlikule majanduspoliitikale
  

Võimule sai Henry IV:

• Uus Bourboni dünastia
  
• Algul oli Navarra kuningas
  
• Oli algselt hugenott, võttis hiljem vastu katoliikluse, Nantes’i edikt, usuline ühtlustus
  
• Majanduse ühtlustamine (minister Sully) – kodumaise toodangu eelistamine, manufaktuuride rajamine, teede ja kanalite ehitamine
  
• Mõrvati katoliiklase poolt (omas palju vaenlasi , hugenotid pidasid reeturiks, katoliiklased ei usaldanud usuvahetuse tõttu)
  

Võimule sai Louis XIII:

• Henry IV poeg
  
• Regendina valitseb Maria de’Medici (ema), kuid peamiselt otsustab tema armuke Richelieu – esimene minister, koondas enda kätte ka teisi ametikohti
  
• Tühistati Nantes’i edikt, paljude hugenottide emigreerumine (õigused võeti ära, kuid säilis usuvabadus )
  
• Välispoliitikas suunatud Habsburgide vastu, nt sõditakse nende vastaspoolel
  
• Vähendatakse lääniaadli õigusi (duellide keelamine , kindluste äralõhkumine)
  
• Kohalik valitsemine aadlike käest intendantide kätte
  
• Lõpetatakse generaalstaadide kokkukutsumine (viimast korda 1614)
  
• Kultuuri ja vaimuelu ühtlustamine: ametlik stiil on klassitsism
  

Võimule sai Louis XIV e Päikesekuningas:

• Regendina valitses ema Austria Anna, tegelik valitseja tema armuke kardinal Jules Mazarin
  
• Pärast Mazarin’i surma hakkab valitsema Louis XIV
  
• Fronde ’i mahasurumine – printside mäss võimude vastu
  
• Merkantilistlik majanduspoliitika (looja Jean-Baptiste Colbert ): tööstuse sihipärane toetamine , töö tootlikkuse toetamine (manufaktuurid, odav tööjõud), kaubanduse arendamine (väliskaubanduses sisseveotollid, sisseveokeelud, riigisiseste tollide kaotamine, ekspordi kasvatamine , kaubakompaniide loomine, kaugkaubanduse arendamine (kolooniate vahel), koloniaalsüsteemi rajamine)
  
• Pariisi parlament – kohus, mis registreeris kuninga akte ja edikte, võis avaldada arvamust
  

Võimule sai Louis XV:

• Louis XIV pojapojapoeg
  
• Regendiks Orleans ’i hertsog Philippe , kes korraldas lossis orgiaid ja aadamapidusid
  
• Louis XV ei hoolinud samuti riigiasjadest, vaid tegeles oma armukestega nt markiis de Pompadour , kes mõjutasid valitsemist
  
• Kunstis Louis XV stiil ehk rokokoo
  
• Välisvõlg – raha jääb puudu
  

Võimule sai Louis XVI:

• Tagasihoidlik elu, oli usklik , õiglane, kohusetundlik , armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd
  
• Abielus Marie Antoinette’iga ( Austriast )
  
• Valitsemisasjades otsustusvõimetu, autoriteedita
  
• Suured majanduslikud probleemid Prantsusmaal – riigikassa, mis jäi Louis XV pidudest tühjaks, lisaks kuninganna suured kulutused riietele ja juveelidele, uute losside ehitamine jne.
  
• Rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot , kes soovis reforme, kuid hiljem saadeti ta kuninga poolt erru, kuna ta reformid ei meeldinud privilegeerituile ja tsunftimeistritele
  
• Ameerika iseseisvussõjas osalemisega tekib võlgu juurde
  
• 1789 kutsutakse kokku generaalstaadid , et kehtestada uusi riigimakse
  
• Louis XVI hukatakse 21. jaanuaril 1793
  

Ptk. 8: Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil
Parlament kutsuti esimest korda Inglismaal kokku 1265. aastal ning oli sellest ajast olnud kindel osa Inglismaa valitsemises. Parlament koosnes Alamkojast (valiti) ja Lordide kojast ehk Ülemkojast.
Võimul oli Elizabeth I, keelel lapsi polnud, ja seega sai võimule tema troonikonkurendi Mary Stuarti poeg, Šoti kuningas James I nime all:

• Alus Stuartite dünastiale
  
• Soovis olla absolutistlik valitseja, ei meeldinud parlamendi võim
  
• Parlament: määras makse, monopolide reguleerimine
  

Võimule sai Charles I:

• Parlamendi-vastane tegevus (nt kinnitamata maksude kogumine), väitis et kuningavõim ei sõltu parlamendist
  
• Parlamendi poolt „Õiguste petitsioon ”, kus rõhutatakse, et rahvalt ei tohi koguda makse, mida parlament pole heaks kiitnud ning andma kinnitamata laene
  
• 1629 saadeti parlament laiali
  
• Ülestõus Šotimaal Charles I vastu – palgasõjaväe jaoks maksudest raha saada
  
• 1640 lühike parlament: ei oldud nõus maksude kehtestamisega, nõuti kuninga nõuandjate karistamist (e kuninga poliitika hukkamõistmist), saadeti laiali
  
• 1640. aastal hiljem kutsuti parlament jälle kokku, võeti vastu õigusakt, millega võis parlamenti laiali saata ainult ta enda nõusolekul – parlament muutub sõltumatuks, pikk parlament (valitses 13 aastat)
  
• Kuningas proovis vahistada parlamendi juhte (1642), kes olid varjunud, algas vägede kogumine
  
• Kavalerid – kuninga pooldajad , ümarpead – parlamendi pooldajad
  
• Oliver Cromwelli juhtimisel võidavad ümarpead
  
• Alamkoja loodud Kõrge Kohtu ehk tribunali otsusega hukatakse 30. jaanuaril 1649 . aastal kuningas Charles I
  
• Veebruaris 1649 kaotatakse Lordide koda ja kuninga ametikoht , kuulutatakse välja vabariik (commonwealth), täidesaatev võim Riiginõukogu eesotsas Cromwelliga
  
• Diktatuur, mida kaunistas väike parlament, mis saadeti laiali
  
• Pärast Cromwelli surma taastati Stuartite monarhia
  

Võimule sai Charles II, taastatakse parlament, segadused troonipärimisega
Võimule sai James II (Charles II vend)

• Kujunes opositsioon, kes soovis troonile Jamesi tütart Maryt ja ta meest Oranje Willemit, Madalmaade asehaldurid
  
• Uue troonikandidaadi toetajad – viigid , õiguspärase troonipärija toetajad – toorid
  
• 1688 saabus Oranje Willem Inglismaale suure laevastikuga, kukutati James II
  

Võimule sai William III (Oranje Willem)

• 1869 Õiguste bill , mis kinnitas parlamendi õigusi
  

Võimule sai James II noorem tütar Anne, kellel polnud lapsi, võim läks Hannoveri dünastiale
Ptk. 9: Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus.
Saksamaa kuulus sel ajal endiselt Saksa- Rooma keisririiki, mis oli u 150 väikeriigi liit. Neid valitses valitav keiser, tavaliselt Habsburg. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes kolmest kuuriast: kuurvürstide, vürstide, linnade kuuria . Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et osad riigid oli suveräänsed.
Preisimaa teke:

• 1415 tekib Brandenburgi kuurvürstiriik, pealinn Berliin , Hohenzollernite suguvõsa
  
• 1618 lisandub Preisi hertsogkond
  
• Friedrich Wilhelm ehk Suur kuurvürst – Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja, arendas põllumajandust, rajas kanaleid , kaitsetolle ja kutsus manufaktuuridesse tööle 20 000 hugenotti, rajas tugeva sõjaväe
  
• Friedrich III kroonis end 1701 Preisi kuningaks, tuli troonile Friedrich I nime all, lõi Preisi Teaduste Akadeemia, rajas Prantsusmaa eeskujul õukonna
  
• Brandenburgi kuurvürstiriigist saab Preisi kuningriik , pealinnaks Berliin
  
• Võimule sai Friedrich Wilhelm I ehk Sõdurkuningas – oli absolutistlik valitseja, lõi suure ja tugeva sõjaväe, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium ehk tubakakolleegium (juhtis finantsmajandust, sisehaldust), viis sisse koolikohustuse (1717), rakendas protektsionistlikku majanduspoliitikat, rajas manufaktuure)
  
• Võimule sai Friedrich II ehk Friedrich Suur ehk Vana Fritz – valgustatud valitseja, kergendas talupoegade olukorda, rajas uusi külasid ja juurutas kartulikasvatust, lasi ehitada Sanssouci lossi, edendas kooliharidust, osales Austria pärilussõjas trooni üle ja Seitsmeaastases sõjas
  

Ptk. 10: Austria keisririik . Valgustatud absolutism.
Kuigi Saksamaa lagunes iseseisvateks riikideks ja Habsburgid kaotasid seal võimu, jäid nad võimule Austrias , kus neil oli pärilik võim. Austria keisririigi alla kuulusid ka Ungari ja Tšehhi.

• 1683 tungisid türklased Viini alla, kust tõrjuti nad Saksi ja Baieri kuurvürstiriikide kuurvürstide ning Poola kuninga juhtimisel välja, hiljem võideldi türklastega edasi Balkanil
  
• Austria osaleb Hispaania pärilussõjas (1701-1714), endale saadi Belgia ja Lombardia
  
• Kurutsite (Austria võimu vastaste ) ülestõus Ungaris, sõjalist abi ei saadud, alistuti
  
• Pragmaatiline sanktsioon – pärida võib ka naisliini pidi (Karl VI-l polnud meespärijat)
  
• Austria pärilussõda Maria Theresia troonile saamise vastu, peamiselt Preisimaa vastuseis, Preisimaale kaotati ka Sileesia
  
• Võimule sai Maria Theresia – valgustatud absolutism, rajati bürokraatiaaparaat, reformiti sõjaväge, loodi sõjaväeakadeemia Therezianum, finantsreformiga kehtestati kõigile tulumaks , kaotati riigisisesed tollipiirid, rajati uus kriminaalkoodeks , mis oli valgustusideedega kooskõlas, laiendati rahvakoole ja rajati tööliste koolitamiseks kutsekoole
  
• Võimule sai Joseph II – valgustatud despotism , kaotati pärisorjus, tolerantsuspatendiga usuvabadus, vastuolud äärealadega
  
• Prantsuse revolutsiooni ajal paljud reformid tühistati
  

Ptk. 14: Ameerika Ühendriigid
Euroopast Ameerikasse rändamine põhjused:

• Seikluse otsimine
  
• Usuline tagakiusamine (puritaanid – Mayflower 1620 , kveekerid, katoliiklased, mormoonid, hugenotid jne)
  
• Majanduslikud põhjused (sooviti raha teenida)
  
• Väljasaatmine
  
• Orjakaubandus Aafrikast
  

Tegemist oli Inglismaa asumaaga. 1775. aastal elas seal umbes 2 mln valget elanikku, kellest üle poole olid inglased . Kuninga nimetas koloonia kuberneri, lisaks oli igas koloonias seadusandlik kogu.
Oluline oli kooliharidus , Massachusetts’is pidi olema igas üle 50 elanikuga asulas kool, sinna rajati ka Harvardi kolledž. Hiljem rajati veel kolledžeid.
Kolooniaid oli 13. Põhjas: New Hampshire, Massachusetts, Rhode Island , Connecticut, New Jersey , New York , Pennsylvania, Delaware . Lõunas: Maryland, Virginia , Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Georgia.
Benjamin Franklin lõi Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekti ( 1754 ), mille kohaselt pidid kolooniad olema Briti impeeriumi koosseisu kuuluv autonoomne üksus. Hiljem aga sai Franklinist üks asumaade iseseisvuse eest võitlejaid.
Teine suurem valgustaja oli Thomas Jefferson, pooldas rahva suveräniteediideed, oli üks iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Hiljem sai temast ka USA president .
George Washington oli kolmas oluline isik iseseisvumisprotsessis, ta oli Iseseisvussõjas ülemjuhataja ning temast sai esimene USA president.

• Franklin avaldab Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekti, millega oleks kolooniatest saanud autonoomne üksus
  
• 1754-1763 Seitsmeaastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, hõlmas nii Euroopat, Põhja-Ameerikat kui muid kolooniaid. Selle tulemusena vallutas Inglismaa Prantsusmaalt alasid, sh Kanada
  
• 1765 sõjaväe majutamise seadus, templimaksu seadus (tekitas rahulolematust, kuna makse oleks pidanud määrama kohalik seadusandlik kogu)
  
• 1766 templimaks tühistatakse, määratakse sisseveotollid
  
• 1773 Bostoni teejoomine – protest maksupoliitika vastu, indiaanlasteks riietatud mehed viskasid suure hulga teed merre
  
• 1774 I kontinentaalkongress – katkestatakse kaubavahetus Inglismaaga
  
• 1775 sõjaline kokkupõrge Lexingtonis
  
• 1775 – 1783 Iseseisvussõda (lojalistide ja patriootide vahel, seejuures toetas enamik Euroopa riike patrioote)
  
• 1776 II kontinentaalkongress lõi regulaararmee, ülemjuhatajaks George Washington
  
• 4. juuli 1776 võetakse vastu Iseseisvusdeklaratsioon – kuulutatakse suveräänseks
  
• 1783 Yorktowni vallutamine ameeriklaste poolt
  
• 1783 Iseseisvussõja lõpp Versailles ’ rahuga ( Treaty of Paris )
  
• Ameerika Ühendriigid koosnesid algul 13 osariigist, neid ühendas Kontinentaalkongress ja sõja puhuks moodustatud armee , kuid igal osariigil oli oma konstitutsioon . 1781 moodustati konföderatsioon (riikide liit), kus ühiseks organiks oli Kongress . Pärast Iseseisvussõja lõppu töötati välja ühine konstitutsioon, selle kirjutas James Madison ja see hakkas kehtima 1789. aastal
  
• USAst sai liitriik , hakkas kehtima Montequieu võimude lahususe teooria, seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosneb Saadikutekojast ja Senatist, täidesaatva võimu peaks sai president, kes oli ka valitsuse juht, esimene president oli George Washington
  
• Osariigis oli võimu peaks kuberner , seadusandlikuks organiks Seadusandlik kogu
  

Ptk. 15: Sõjad uusajal
Kolmekümneaastane sõda
Põhjasõda
Hispaania pärilussõda
Austria pärilussõda
Seitsmeaastane sõda
Aeg
1618-1648
1700-1721
1701-1714
1740 -1748
1756-1763
Osapooled
Katoliiklased vs protestandid, Saksa-Rooma keisririik, Taani, Rootsi, Prantsusmaa, Böömimaa
Rootsi vs Venemaa (ja liitlased Taani, Poola)
Prantsusmaa ja Inglismaa (ja liitlased Habsburgid)
Preisimaa vs Austria
Suurbritannia (ja liitlane Preisimaa) ja Prantsusmaa (ja Rootsi, Venemaa, Austria)
Põhjused
Katoliikluse ja protestantismi võitlus, võitlus Böömimaa trooni pärast
Võimuvõitlus Läänemere piirkonnas
Kes pärib Hispaania trooni? (Euroopa kartis , et kui selle saab Prantsusmaa, tekib hiigelriik)
Vaidlus Austria trooni pärast
Võitlus kolooniate pärast Põhja-Ameerikas, võimuvõitlus Euroopas, Austria pärilussõja lahendamata probleemid
Tagajärjed
Vestfaali rahu: Saksa keiser kaotas võimu riikide üle, Prantsusmaa laienes Saksamaa arvelt ja sai juhtivaks riigiks Euroopas, Rootsi tõusis suuriigiks, Šveits ja Madalmaad iseseisvusid , Saksamaa jäi killustatuks
Rootsi kaotus, Venemaa kujunes Läänemere tugevaim riik
Prantsusmaa sai lüüa, päris trooni tingimusel, et riike ei liideta, kärbitakse Hispaaniat, Inglismaa saab Gibraltari
Sileesia läks Preisimaale, kuid Maria Theresia jäi troonile
Sileesia jäi Preisimaale, britid sai Prantsusmaa kolooniad Põhja-Ameerikas