Elimentaardemokraatia ei tähenda rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. mandaat-(saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Europarlamendi valimised. Erakond- (ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimist riigivõimu kasutades).reformierakond, keskerakond, sotsiaaldemokraadid. Survegrupp-(legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel).looduskaitseselts, ametiühingud. demokraatia võimalused ja ohud/võimalused: kaitsta üksikisikute võimu eest ja kaitseb tema vabadust, sest valitsemineon seadusega piiratud, edendab haridust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimestel olla informeeritud ja osaleda poliitikas; tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja
Tegelikkuses teostamatu ideaalne ühiskonnakorraldus, mis on saanud nime XVI sajandi mõtleja Thomas More'i teosest ,,Utoopia". Propaganda Oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendatav tegevus. (Ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil.) Erakond ehk partei - Ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Survegrupp - Legaalselt tegutsev rühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. 1 3. Parteide ja survegruppide võrdlus ja klassifitseerimine PARTEI SURVEGRUPP Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat
Näiteks: grupp, kes propageerib jalgrattaliiklust linnades, aitab oma tegevusega kaasa nii õhusaaste vähendamisele kui ka rahvatervise edendamisele. Kaudne surve- Saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse reklaamikampaaniaid ja massiaktsioone. Selline tegevusviis on iseloomulik edendamisgruppidele. Teine tee oma huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Kui survegrupp peab oluliseks oma esindaja olemasolu parlamendis, sõlmitakse koostööleping sobiva parteiga. Eestis võib sarnase koostöö näiteks tuua Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna partnerlus. Otsene surve- Püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Selline tegevusviis on iseloomulik ärilistele gruppidele. Survegruppide esindajad tegutsevad mitmetes konsultatiivorganites, nõukodades, ekspertkomiteedes. Survegruppide ja erakondade erinevus:
ja palgatingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad ostjate tõest ja piisavat informeerimist kaupadest ning teenustest, tootjate ühingud püüavad mõjutada riigi maksu- ja tollipoliitikat. EDENDAMISGRUPID on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Nende liikmeskond võib kiiresti muutuda, samuti pole see piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Nt muinsuskaitse- või keskkonnakaitseorganisatsioonidesse kuulub firmaomanikke, pensionäre, õpetajaid. Seda liiki survegrupp tekib tavaliselt kodanikualgatuse põhjal, seda iseloomustab nõrk sisemine hierarhia ning see tugineb vabatahtlike tegevusele. Edendamisgrupid edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele. Survegruppide poliitiline roll erineb riikide lõikes. Nende olulisus sõltub mitmest asjaolust: valitsemiskorraldusest ja survegruppide võimalusest sekkuda poliitika kujundamisse; poliitilisest
Vasakpoolsed: Eesti sotsiaaldemokraatlik erakond, keskerakond. Idealoog: Sotsiaaldemokraadid Parempoolsed: Reformierakond, Isamaa- ja Res Publikaliit. IRL, rahvaliit. Idealoog: Liberalism ja konservatism. ERINEVUSED: Vasak: Astmeline maksusüsteem Parem: võrdne maksusüsteem Vasak:Riik vastutab valimiste käekäigu eest Parem: Inimesed vastutavad ise oma käekäigu eest. Vasak: Rakendatakse võrdset toetust Parem: Toetused välja teeninud või, kes hakkama ei saa 9)Seleta mõisteid: Survegrupp: on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Sotsiaalsed liikumised: Kollektiivse sotsiaalse liikumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused. 10)Mis on survegruppide ja sotsiaalsete liikumiste eesmärgid? Survegruppide eesmärk: Mõjutada poliitikat. Vahend eesmärgi saavutamiseks: Avaldada survet võimulolijatele
· Parempoolsed Võrdsus, Erasektori kõrval peab olema riiklik sektor, Riigi roll majanduses on suur, Kõigile väärikas elatustase riigi poolt, Kõike on kõigile võrdselt, Välistab eraomandi. 6.Eesti erakonnad (juhid) · IRL Isamaa ja rahvaliit Urmas Reinsalu · Keskerakond Edgar Savisaar · Reformierakond Andrus Ansip · Sotsiaaldemokraatlik erakond Sven Mikser 7.Survegrupid Survegrupp legaalselt tegutsev ühendus, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Erakond loob poliitikat, survegrupp mõjutab seda. Survegruppidel ei pruugi olla kindlat liikmeskonda. 8.Survegruppide liigid (näited) · Kategooriakaitse grupid organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tarbijate, riigiteenistujate) huve. Nõudmised on
maapealne riik, võrdleb neid. G.Le BON- sotsiaalpsühholoog , avaldas Hulkade psühholoogia. Rõhutas, et ühiskonna poliitiliseks jõuks on eeskätt massid. Massis inimene kaotab oma identiteedi. 3. Kuidas liigitatakse erakondi ideoloogilisel alusel (3) liberaalsed erakonnad konservatiivsed erakonnad sotsialistlikud erakonnad liberaalsed reformierakond konservatiivsed IRL sotsialistlikud parteid - Sotsiaaldem. 4. Selgita mõisted: ad hoc- ajutine survegrupp, looduud mingiks kindlaks otstarbeks klerikalism-riik ja kirik on ühte kasvanud despootia-idamine diktatuur. Hiigeliku territooriumiga riikide valitsejatele sobiv valitsusvorm. Üks mees kasutab ja käsutab kõike ja kõiki. Liberalism- vabameelsus. Tunnusjooned: individualism, parlamentalism, võimaluste võrdsus, antiklevikalism, reformism. Majanduses vabadus. Patsifism- sõja vastased Inglismaal e rahuliikumine 5. nimeta kolm kasutusel olnud valimistsensust
Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid. Erinevus sotsiaalsest liikumisest ja erakonnast. SURVEGRUPP legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. SURVEGRUPPIDE JA ERAKONDADE ERINEVUSED: ERAKOND SURVEGRUPP Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele
rahvuslusele. IRL- ga suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliit väärtustab Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Rahvaliit näeks meelsasti kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on avatud turumajanduse poolt. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised: Survegrupi ja erakonna erinevused: Erakonna eesmärgiks on luua poliitikat, survegrupi omaks mõjutada poliitikat. Erakond soovib selleks tulla võimule, survegrupp tahab avaldada survet võimulolijatele. Erakond haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp käsitleb üht valdkonda või probleemi. Erakonna teavitamise sihtgrupp on valijaskond, survegrupi oma võimueliit. Erakonna teavitamise viisiks on avalik tähelepanu meedias, surverupi oma lobism. Survegruppide liigid: Kategooriakaitse grupid (kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest).
AMNESTY INTERNATIONAL MIS SEE ON? · Amnesty International ehk rahvusvaheline amnestia on inimõiguste kaitseks loodud organisatsioon/survegrupp. EESMÄRK · Organisatsiooni eesmärgiks on inimõiguste rikkumise lõpetamine ja inimõiguste ülddeklaratsioonist kinnipidamine. AJALUGU · Sai alguse Londonis 1961 aastal, kui Peter Benenson luges metroos ajalehest kahe Portugali õpilase ebaõiglase vangistamise kohta. · Avalikust kaebekirjast kujunes välja rahvusvaheline liikumine. · 1970 hakati haldama kohtupidamisi ja arreteerimisi. Selleks ajaks liikmete arv 13 kordne.
demokraatiale ja rahvuslusele,suht lähedane ka konservatiivne Rahvaliit,mille teeb eriliseks see,et nad väärtustavad eesti küla.ei poolda tingimusteta avatud majandust,reformikad on aga selle poolt just. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad: Survegrupi ja erakonna erinevusederakond püüab oma eesmärke saavutada valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies,survegrupp taotle aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt,ilma ise võimul olemata.erakonna programm katab kogu valdkondade spektri,survegrupp keskendub aga ühele valdkonnale või probleemile,erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga. Survegruppide liigid kategooriakaitse grupid:kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve.hästi väljakujunenud organisatsioon,tegevus ja nõudmised on suht püsivad,nad huvituvad
Eestimaa Keskerakond Mõlemad pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. ESE- tööhõive küsimuse tugevam rõhutamine EK toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine Paremparteid Eestis Reformierakond tugineb liberalismile Isamaaliit kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele Rahvaliit sarnaneb Isamaaliidule Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljaspoolt, ilma ise võimul olemata. Suregrupp keskendub mingile ühele valdkonnale või probleemile. Enamiku survegruppidel on oma kindel liikmeskond, kuid esineb ka erandeid. Survegruppide ja erakondade erinevused: ERAKOND SURVEGRUPP Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat
inimene ise, Inimesi tuleks innustada töötama, mitte karistama jõukamaid teiste suutmatuses Sotsiaalteenuste hinna madalal hoidmine, Paremate valikuvõimaluste loomine. 17. Millised erakonnad on praegu Riigikogus, kes koalitsioonis, kes opositsioonis? O: sotsiaaldemokraadid ja keskerakond ; K: reformierakond ja IRL 18. Mis on populism? Tooge näiteid selle kohta! - erakonna tegutsemisstiil!! nt : erinevate lubaduste andmine valimiste ajal. 19. Mis on survegrupp? Tooge näiteid! Mille poolest erineb survegrupp erakonnast?- legaalselt tegutsev ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse v poliitikute mõjutamise teel. Vahe on selles , et erakonnad loovad poliitikat , survegrupid aga mõjutavad poliitikat. NT : aidsivastased kampaaniad 20. Mis on sotsiaalne liikumine? Tooge näiteid! Mille poolest erineb sotsiaalne liikumine erakonnast ja survegrupist? Kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustvad
Parteide arv parlamendis Väike (2-3) Mõõdukas (üle 5) Väikepartei sanss pääseda Väike Hea olenevalt mandaatide parlamenti arvutamise pmst, künnisest Valimiskünnis Puudub Reeglina 2-3% Nt Suurb, kanda, usa, pr Soome, rootsi, eesti, it, taani Survegrupp- legaalselt tegutsev org või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, tarbijate) Erakond-ehk partei, sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Vasakpoolne (kesk, sde) Parempoolne (reformi, IRL) Sihtrühm Tööklass Ettevõtja
3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad -esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat,pakuvad alternative, kasvatavad liidreid ja hoiavad pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Proovib võimule saada läbi valimiste ja nii oma o Mõjutab valitsust või poliitikat väljastpoolt, ilma eesmärke täita ise võimul olemata Programm katab väga suure ala o Keskendub ühele probleemile, valdkonnale Kindel liikmeskond koos põhikirjaga o Paljude puhul on liikmeskonda raske määratleda
3.5 erakonnad tänapäeva poliitikas Erakond- ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon. Ül koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogrammi. Massipartei, poulistlik partei(väidab esindavat kogu rahvast, mitte klassi, lubades kõike) Vasakpartei sotsdemod, KE, astmeline tulumaks, tasuta haridus blablabla parempartei kõik muu (v.a. Rahvaliit) 3.6 survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Survegrupp organisatsioon, mis püüab oma huve löäbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (kategooriakaitsegrupp, edendamisgrupp) Kaudne surve läbi avaliku arvamuse Otsene surve mõjutatakse tähtsaid ametiisikuid Sots. Liikumine kollektiivse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused. Umbmäärane ülesehitus, muutuv toetajaskond,
peab tagama igale inimesele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Segamajandus erasektori kõrval eksisteerib mõjukas riiklik sektor, riik peab kontrollima elutähtsaid majandusharusid, riik sekkub majandusse, astmeline tulumaks, sotsiaalteenused tasuta. Erakonnad, survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Survegrupp ehk surverühm on legaalselt tegutsev ühendus, katusorganisatsioon, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve (era- või avalikke huve) läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Sotsiaalsed liikumised Piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. Aktiivsus sõltub kui suured on tekkinud probleemid. Erakond püüab säilitada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valituses olles neid elluviies
inimese parteidesse astuma, vaid kutsuvad neid hääletama oma partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poole meelitada, see aga tähendab, et rahvale tuleb anda palju lubadusi. Enamik demokraatlike parteisid on laiahaardeparteid. Survegrupid inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kui survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimul olevatele parteidele, eriti võimueliidile. Survegrupp ei haara poliitika kõiki valdkondi vaid käsitleb üht valdkonda või probleeme. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit. Survegrupp võib tegutseda kui mingi kategooria kaitse Grupp (põllumeeste, riigiteenistujate grupp; tarbijate, põllumeeste, arstide jne.) või kui edendamisgrupp (pole piiratud kinda sotsiaalse klassi või kategooriaga (näiteks valdkonnaks võib olla keskkonna- ja muinsuskaitse). Survegrupp on nagu parteisid võimalik
ja vetogruppe. Mõni neist on üsna radikaalne, ning keeldib tegemast koostööd mistahes võimudega( Greenpeace) aga näiteks Eesti Lastekaitse liit, mis apelleerib küll avalikkusele, kuid teeb konsultatsioonide tasemel tööd ka valitsusega. Kaudne surve avaldub ka valimiste ajal, kui tehakse koostööd mõne erakonnaga, et oma huvid esindatud saaks. Ühest küljest saab partei endale juurde valijahääli ja võibolla ka rahalist toetust, teiselt on võimalud, et survegrupp jõuab valimisedu korral oma eesmärkideni. Otsene surve: püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke, toetades rahaliselt nende valimiskampaaniat või osutades abi nende valdkonna edendamisel. Vastutasuks nõutakseoma grupihuvide arvestamist õigusaktide koostamisel. Selline käitumistaktika iseloomustab eelkõige (äri)rühmitusi. Valimised: Funktsioonid: määrata võimu koosseis. Valimiste kaudu saavad valijad avaldada võimudele oma nõudmisi.
Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- välja kujunenud poliitiline eliit. Naturalisatsioon- kodakondsuse taotlemine. Tolerantsus- sallivus Süütuse presumptsioon- keegi pole süüdi enne, kui kohtuotsus on välja kuulutatud. Apellatsioon- edasikaebamine II astme kohtusse. Kassatsioon- edasikaebus III astme kohtusse. Tava- traditsioon, komme, mida jälgitakse harjumusest
Mittetulundussektor - üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; näiteks seltsid, klubid, huviühndused, usuühendused. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühingud teetööliste ametiühing, erakonnad SDE, IRL, korteriühistud jne.) Riigi tunnused: territoorium, rahvas, majanduslik tegevus, rahaühik, sotsiaalsüsteem, transpordisüsteem, valitsus, rahvusvahelini tunnustatus, Põhiseadus, kohtusüsteem, Riigivõimu tunnused: 1. seaduste loomine 2. omab üht keskpunkti 3. maksude kogumine/kehtestamine
1. Too näide ühe poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda, miks see on poliitiline. Sündmus: XII Riigikogu valimine. 6. märts 2011 Millised on poliitikale omased sisulised elemendid selles? · Eelnevad valimiskampaaniad. · Rahvas valib võimule pääsejad. Kas sündmus seondub pigem a) Politics'iga 2. Analüüsi mingit elulist poliitilist protsessi Eastoni mudeli alusel Sisend Must kast Väljund Tagasiside Rahvas/ survegrupp/ Valitsus kaalub/ Riigikogu võtab vastu/ Avalik diskussioon erakond esitab uue koostab lükkab tagasi otsuse õigsuse või seaduse ettepaneku. seaduseelnõu, et see seaduse. mitte sobimise üle. Riigikogusse saata. 3. Esita mõni poliitiline fakt, kirjelda seda ja too välja selle võimalikult erinevaid seletusi ja neist tulenevaid ettekirjutusi
Anti välja ajalehti ja korraldati rahvapidusid. Al 1970. aastatest hakkasid kujunema populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva huve. Populistliku partei tegevuse eesmärk on võita valimised. 20. sajandi lõpus muutus oluliseks läbirääkimine teiste erakondadega võimujagamise üle. Survegrupid ja erakonna erinevused: Erakond püüab saavutada oma eesmärke võimule pääsedes ja valitsuses olles neid viia. Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt ise võimul olemata. Survegrupp keskendub ühele valdkonnale või probleemile. Survegruppide liigid : 1. Kategooriagrupid - organisatsioonid, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Nt peredeühendus, tarbijakaitse. Huvitavad eeskätt enese elu- v äritingimuste parandamisest. 2. Edendamisgrupid- organisatsioonide poolest hägusemad, liikmeskond võib kiiresti muutuda. Nt keskkonnakaitse ja muinsuskaitseorg.nid. Survegr
meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on avatud turumajanduse poolt Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised Esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühikonna pluralismi Survegurpi ja erakonna erinevused. Erakond püüab saavutada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies. Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt, ilma ise võimul olemata. Erakondade programm haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp keskendub ühele valdkonnale või probreemile, nt keskkonnahoid. Erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga. Survegruppides esineb ühendusi, mille liikmeskonda on raske määratleda. Erakonna teavitamise viis on avalik tähelepanu meedias,
hääletamiseks vajalikud dokumentatsioonid b)Valimiskampaaniad- reklaamid ning kampaaniad, millega teevad erakonnad end rahvale tuttavaks c)Hääletamine- Erakonnad 1)Liigitamine a) ideoloogilised- vasak- ja parempoolsed b)kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse c)valimiskonkurents 2)Ülesanne a)esindavad rahva erinevaid seisukohti b)kujundavad sisepoliitilist elu c)pääseda võimule Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised 1)Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel Eesmärgid: a)mõjutada poliitikat b) esindada avalikku tähtsust omavaid huve c)hoida ühiskonnas pluralismi d)kaitsta mingi kindla sotsiaalse kategooria huve parandades eeskätt enese elu- või äritingimusi e) edendada väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale f) pakuvad alternatiive g)kasvatada liidreid
Ühe Riigikogu liikme keskmiseks kampaania hinnaks kujunes miljon krooni. Kamba peale saavad 60 miljonit krooni. Erakond: · MTÜ, mille eesmärk poliitiliste huvide väljendamine ja võimu teostamine · Eesmärk määratlevad põhikiri ja programm · Liikmed vähemalt 18a kodanikud · Registreerimiseks vajalik vähemalt 1000 liiget · Rahastamine: liikmemaksus, annetused, eraldised riigieelarvest 6. Survegrupid Survegrupp e. Huvigrupp on tegutsev valitsus- ja erakonnaväline organisatsioon või indiviidide ühendus, mis ühisele huvile tuginedes püüab mõjutada poliitilist võimu. Positiivne külg: grupp on piisavalt suur,siis oma loomulik osa ja toetab kodanikuühiskonna poolt. Annavad ka hääletatule hääle ja mitte-esindatule esindatusse. Toovad poliitilisse protsessi ekspertiisi toovad varakult tähelepanu keskmesse ühiskonnas eksisteerivad probleemid e. Tarvitavad
kogemus. Erakonnad e.parteid kujunesid välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks on koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi.Pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Koalitseenileping - valitsemisprogramm · Tegevuse eesmärk - Luua poliitikat; · Seotus ideoloogiaga Eesti erakonnad Survegruppide erinevus erakonnast: Erakond Survegrupp Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutavad poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Haarab poliitika kõiki Käsitleb üht valdkonda või Programmi ulatus valdkondi probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism
uuendused põhjustasid Vabadussõjalaste Keskliidu populaarsuse kasvu. Usun, et selline asjade käik oli igati loomulik, sest vapside usaldatavus oli sõjas tõestatud, riigi eesotsas asju ajavate poliitikute oma jäi aga kaugeks ja kaheldavaks. Seda süvendas teadmine, et mõned neist riigimeestest olid riigiaparatuuris olnud ka sõjaeelselt. Vabadussõjalaste Keskliidust kujunes peagi välja poliitiline survegrupp, kellega võisid liituda ka vabadussõjas mitteosalenud. Rahva seas isegi ootamatult hästi vastu võetud liit ületas kõigi poliitiliste parteide koguliikmeskonna ning seadis uues olukorras sihiks asjade parandamise riigis. See eeldas aga võimule tulekut. Siinkohal sattusid ohtu võimu armastama hakanud poliitilised juhtfiguurid. Kui 1934.aasta Riigivanemate valimise võitis ülekaalukalt vapside esindaja Andres Larka,
säästikud, kollane- päike Reformierakond- orav- valmis hüpeteks, muutusteks, kollane- soe päike, uue aja algus, sinine- parempoolsus IRL- rukkilill- kokkuhoidvus, inimeste hoolivus, 8 nurka- päikesemärk, ühtsus Sotsid- punane roos- ilus, demokraatlik valitsus, kooskõla, roheline- kaldumine tsentri poole Rahvaliit- päike+rukkilill- rahvuslikkus, sinine- parempoolsus, Võrdlus survegruppidega Erakond Survegrupp Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostuseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijaile Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb vaid üht valdkonda või probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit
jõukamate/ette tahavad harimine, töö küsimus võtjat. huvides kasvatada väärtustamine keskklassi Maksud:astm eline tulumaks SURVEGRUPID, SOTSIAALSED LIIKUMISED ERAKOND SURVEGRUPP Eesmörkide saavutamine läbi valimistulemuste Taotleb valitsuste/poliitikute mõjutamist võimule pääsedes ja valitsuses ellu viia väljaspoolt, ise pole võimul Programm katab kogu valdkondade spektri Keskendub ühele valdkonnale või probleemile Alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos Enamasti sama liikmeskond, kuid on ka põhikirjaga olukordi, kus on seda raske määrata
Laiahaarde partei e. Populistlik partei kaadri ja massipartei sümbioos, otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, lubadused seinast- seina ja korruptsiooni materdamine. Ideoloogia järgi Erakonna vahendid oma eesmärkide saavutamiseks · Materialsed vahendid: 1. liikmemaksud 2. eraannetused 3. eraldised riigieelarvest · inimressurs Survegrupp taotleb poliitikute mõjutamist ilma ise võimul olemata Survegrupp taotleb poliitikute mõjutamist ilma ise võimul olemata. SG(survegrupp)- keskendub ühele valdkonnale või probleemile. SG- võib olla ka põhikiri, kuid liikmsekonda on raske määratleda Lobism ehk kuluaaripoliitika- katsed mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide kaudu. Survegrupid jagunevad kaheks: 1. kategooriagrupid kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve(põllumehed, naftaärimehed jne.)
Pentus Roosimannus- keskkonnaminister, Urve Tiidus- kultuuriminister, Juhan Parts- majandus- ja kommunikatsiooniminister, Helir-Valdor Seeder- põllumajandusminister, Jürgen Ligi- rahandusminister, Urmas Reinsalu- kaitseminister, Ken-Marti Vaher- siseminister, Taavi Rõivas- sotsiaalminister, Urmas Paet- välisminister, Siim Valmar Kiisler- regionaalminister (portf) *erakond: survegrupp: eesm-luua pol eesm-mõjutada pol vahend-tulla võimule vahend-avaldada survet võimulolijatele, ise võimule ei taha progr.ulatus-haarab pol.kõiki valdkondi progr.ulatus-käsitleb üht valdkonda v pol (KK) sihtgrupp-valijaskond sihtgrupp-võimueliit teavit-avalik tähelepanu meedias teavit-lobism-katsed mõjutada poliitikuid
..siis liitu meie mobiilsidevõrguga"), üldtajutav kuju. ...On levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus (L. Priimägi(2007). Reklaam& imagoloogia, mõistevara) REKLAAMI ROLL 1. Majanduslik/turunduslik roll. Raha leiab üles raha kus on, sinna antakse juurde. Reklaam loob margiteadvust ( tekib küsimus meie peas, kas me tahame või ei taha), aktiviseerib müüki, on üks ,,turuvõitluse" relvist. Lapsed kui vanemate survegrupp turul. ( Delma, juustupakkide sees kleepsud) TULEVIKU TURG ON PRAEGUSED LAPSED. 2. Kommunikatiivne roll - Reklaam toetab müüja ja ostja vahelist suhtlust. Tootjalt tootjale, tootjalt tarbijale. 3. Sotsiaalne roll infoedastus, eelistused, käitumine, esteetika, elustiil, kuvand, väärtushinnangud, ühiskonna eelistused, peeegeldab ühiskonda, milles me elame, võibolla veidi paremat, kuid mitte ebarealistlikku ühiskonda.(mitte ideaalühiskonda)
Helle Pondre 2010 Eesti erakondade maastik kollane (RE), roheline (K), sinine (IRL), punane (SDE), valge (ERL) Helle Pondre 2010 SURVEGRUPID JA SOTSIAALSED LIIKUMISED KUI HUVIDE VAHENDAJAD 1. Demokraatliku ü/k lahutamatu osa 2. Enam -vähem täidavad sama funktsiooni, mis erakonnad mõjutavad poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid, aitavad säilitada pluralismi jt. Helle Pondre 2010 Survegrupp Erakond Ei ole võimul On võimul Mõjutamine väljas poolt Mõjutamine võimul olles Kogu valdkondade Keskendub mingile spekter kaetakse valdkonnale Kindel liikmeskond Liikmeskond on raske Organisatsioon koos määratleda põhikirjaga Õpik, lk 84 (kokkuvõtlik joonis)
Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei). NLKP juhtkond koosnes: NLKP peasekretär (1953-66 esimene sekretär) Poliitbüroo NLKP Keskk...
1. kaudne avaliku arvamuse kujundamine · Massimeedia, reklaam, massiaktsioonid. Iseloomulik edendamisgruppidele. Enamasti tehakse koostööd riigiga (nt Eesti Lastevanemate Liit haridus- ja teadusministeeriumiga), aga mõned keelduvad koostööst riigiga (nt Greenpeace). · Koostöö eraonnaga valimiste ajal. Sõlmitakse koostööleping, sellega saab erakond juurde valijate hääli ja survegrupp lihtsustada oma tegevuse elluviimist. 2. otsene võimul olijate mõjutamine Iseloomustab ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Survegruppide esindajad töötavad ekspertkomisjonides, nõu ja konsultatsiooni andvates organisatsioonides. Demokraatia jaoks pole tähtis mitte surveguppide rohkus, vaid nende koostöövalmidus oma eesmärkide saavutamiseks. Survegurppide tähtsus sõltub: 1
toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine) Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised · Täidavad ühesuguseid funktsioone- esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Tegevuse eesmärk Luua poliitkat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla vimule Avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb üht valdkonda või probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit
Huvigrupid vahendavad riiki ja indiviidi.Osalevad nii sisendi- kui väljundipoliitikas. Huvigrupid jagunevad kolmeks : episoodilised, "tuletõrjuja" tüüpi grupid ja poliitilised huvigrupid.Survegruppide eesmärk on mõjutada poliitikat. Tugevaimad survegrupid on seotud tööprotsessiga. Kuidas Almond liigitab survegruppe? Survegrupid jagunevad neljaks : anomaalsed,mitte-assotsieerunud, assotsieerunud, institutsionaalsed. Survegruppide ja parteide erinevused 1. Survegrupp soovib poliitikat mõjutada, partei soovib saada võimu. 2. Survegrupp seondub tavaliselt vaid ühe valdkonnaga, partei aga ühiskonna kui tervikuga. 3. Parteid on poliitilised, survegrupp mitte 4. Parteid osalevad valimistel, survegrupp mitte. Iseloomustada 'uusi sotsiaalseid liikumisi' 1. Tekkisid 1990ndatel - vastandumise poliitika 2. Nende huvid on laiemad kui sg, kuid kitsamad kui parteidel. 3
1. keskkonnareostust või selle ohtu; 2. ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust; 3. surnud või haavatud ulukit; 4. jäätmete ebaseaduslikku ladestamist; 5. massiliselt surnud loomi-linde-kalu; 6. loomade julma kohtlemist; (allikas nr. 6) 5 3. Eesti Roheline Liikumine Eesti Roheline Liikumine on mittepoliitiline survegrupp. Eesti Roheline Liikumine (ERL) on 1988. aastal asutatud keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon. Eesti Rohelise Liikumise asutamise tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi nn. fosforiidisõja võitmisel; ühtlasi sai liikumisest esimene formaalne poliitiline alternatiiv kommunistlikule parteile Eestis. 1991. aastal eraldus ERL-ist poliitiline tiib (hilisem erakond Eesti Rohelised; tänaseks likvideerunud) ning täna
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev
· Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika: · Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse · Suhteliselt kesine valimisosalus · Poliitikud lähtuvad enamasti partei huvidest, riik jääb tahaplaanile · Populismi vohamine-jagatakse populaarsuse nimel katteta lubadusi · Sundparteistamine-võimule pääsemiseks tuleb liituda mõne erakonnaga Survegrupp: · Teatud põhimõtete toetajate ühendused · Piiritlemata liikmeskonnaga · Probleemipõhised-tekivad ja hääbuvad vastavalt vajadusele · Eelistatakse otseseid sanktsioone · Tuntuimad on naisliikumised, gei- ja lesbiliikumised jne Ideoloogiad Ideoloogia on ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: Parempoolsus · Riigi vähene sekkumine
ühtekuuluvustunnet. Toetub kodanikualgatusele. Kodanikuühendus – kodanike poolt algatatud vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on lahendada teatud ühiskonna probleeme. Näiteks: korteriühistud, spordiseltsid, ametiühingud (tööliste huve kaitseb – tööseisakute ja streikidega), õpilasorganisatsioonid, Jagunevad: a) MTÜ (Eesti Lasterikaste Perede Liit) b) SA (Pärnu Vabahariduskeskus) c) seltsingud (mitteametlik, neid ei registreerita kuskil) Survegrupp – organisatsioon, mis on loodud, et avaldada survet poliitikutele, et mingi asi saaks otsustatud nii, nagu nemad seda soovivad. Nt: EL-i vastane survegrupp. Ühiskondlik liikumine - massilise osalusega vabatahtlik üritus, mille eesmärgiks on olulise probleemi lahendamine. Nt. Balti kett, naisõiguslaste liikumine, roheliste liikumine. MÕISTED Moraal – kõlbelisus- ja käitumisnormis , pole kirja pandud. Ise aga tead, et „pole ilus“ midagi teha.
Toetub kodanikualgatusele. Kodanikuühendus kodanike poolt algatatud vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on lahendada teatud ühiskonna probleeme. Näiteks: korteriühistud, spordiseltsid, ametiühingud (tööliste huve kaitseb tööseisakute ja streikidega), õpilasorganisatsioonid, Jagunevad: a) MTÜ (Eesti Lasterikaste Perede Liit) b) SA (Pärnu Vabahariduskeskus) c) seltsingud (mitteametlik, neid ei registreerita kuskil) Survegrupp organisatsioon, mis on loodud, et avaldada survet poliitikutele, et mingi asi saaks otsustatud nii, nagu nemad seda soovivad. Nt: EL-i vastane survegrupp. Ühiskondlik liikumine - massilise osalusega vabatahtlik üritus, mille eesmärgiks on olulise probleemi lahendamine. Nt. Balti kett, naisõiguslaste liikumine, roheliste liikumine. MÕISTED Moraal kõlbelisus- ja käitumisnormis , pole kirja pandud. Ise aga tead, et ,,pole ilus" midagi teha
, nende tegevus ja nõudmised on läbi aegade suhteliselt püsivad. Kategooriakaitse grupid huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest b) Edendamisgrupid on org. Ja liikmete poolest hägusemad. Nende liikmeskond võib kiiresti muutuda,samuti pole see piiratud mingi sotsiaalse klassi või katekooriaga. Näiteks muinsuskaitse- või keskkonnakaitseorganisatsioonidesse kuulub firmaomanikke, pensionäre ja õpetajaid. Seda liiku survegrupp tekib tavaliselt kodanikualgatuse põhjal. Edendamisgrupid edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele. Näiteks jalgratta liiklus linnades.
liikumised. Kõik nad täidavad enam-vähem ühesuguseid funktsioone – esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. Teisalt leidub nende kolme vahel ka erinevusi. 6.1 Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond püüab saavutada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies. Survegrupp taotleb aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt, ilma ise võimul olemata. Erinev on ka erakonna ja survegrupi programmiliste nõudmiste ulatus. Erakonna programm katab kogu valdkondade spektri, alates näiteks välispoliitikast ja lõpetades perepoliitikaga. Survegrupp keskendub aga mingile ühele valdkonnale või probleemile – näiteks keskkonnahoiule või kodumaise põllumajanduse toetamisele. Erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga
teisiti mõtlemine. Tänapäeval demokraatlikes riikides on enamik parteisid bürokraatlikud. 4. Diktartuurlik partei: Rangelt allutatud kesksele juhtimisele,teisiti mõtlemine on keelatud peab olema ustav partei ideoloogiale. Neil on põhikiri, allorganistasioonid ja liikmemaks. Need parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. 5. Survegrupid: on inimeste ühendused aga nad ei ürita võimule tulla vaid avaldavad võimul olevatele partidele survet. Survegrupp ei käsitle poliitika kõiki valdkondi vaid ühte valdkonda või probleemi. Survegrupid on tavaliselt ametiliidud või mingid edendusgrupid. 6. Laiahaardepartei: Need tekkisid 1970ndatel. Laiahaardeparti eesmärgiks on et, inimesed hääletaksid oma partei poolt. Selleks et, rahvas hääletaks kindla partei poolt tuleb anda palju lubadusi. Partei liikmeskond ei ole arvukas aga ta on aktiivne rahva hulkade mõjutaja. Poliitilised ideoloogiad
Sotsiaalne risk asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist (töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine) Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel Spiiker parlamendi esimees/esinaine Streik ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine Surverühm, survegrupp ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas Suveräänsus riigi või institutsiooni iseseisvus Süütuse presumptsioon korrakohase õigusemõistmise põhimõte, mille kohaselt kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist Tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes
Erakonnaseadus Parteiline paljusus Eristamine: parempoolne/vasakpoolne koalitsiooni-/opositsioonierakond Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Erakonna liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda. HUVIRÜHM ehk huvigrupp ehk sidusrühm ehk survegrupp on ühiskonnas füüsiline isik, füüsiliste isikute kogum, juriidiline isik või mitteformaalne ühendus, kellel on selgelt väljendatud huvid otsustatavas valdkonnas, keda kavandatav otsus võib mõjutada või kes osaleb otsuse rakendamisel. Avalikus sektoris peame KAASAMISEGA silmas partnerlust kaasatavate osapooltega/huvigruppidega strateegiliste dokumentide (näit. eelnõude, kontseptsioonide, strateegiate) väljatöötamisel. Õigusloomevallas toimuv kaasamine või kaasamata jätmine
Jagunevad kategooriakaitsegruppideks ja edendamisgruppideks. Kategooriakaitsegrupp: Eesti Õdede Liit, Eesti Õliliit, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts Edendamisgrupp: rohelised, südamepäevad Vt. tabel õ.lk.84 Mille poolest erinevad erakonnad ja survegrupid? 1) erakonna eesmärgiks on võimule saada ja teostada poliitikat. Survegrupi eesmärgiks on avaldada võimule survet e poliitikat mõjutada. 2) Erakond tegeleb paljude erinevate valdkondadega (lai spekter). Survegrupp keskendub reeglina konkreetsele valdkonnale. 3) Erakond kasutab oma tahte läbiviimiseks valijate toetust ning meediat. 16 Survegrupp kasutab lobismi e kuluaaripoliitikat. Maksud Otsesed maksud maksud, mis laekuvad riigile ilma vahendajateta Kaudsed maksud maksud, mis sisalduvad hinnas (kaubad või teenused) ja mis läbivad vahendaja (nt kauplus) NB! Makse saavad kehtestada
Populist- odav populaarsus, lubad kõigile midagi 5-6 % kuulub erakondadesse. b) Eesti poliitiline maastik tabel vihikus Kas on ruumi mingile erakonnale. Irl- 4,7% toetus, siis alla valimiskünnise. Seeder on juht. Rohelised tõusid. c) Survegrupid, sotsiaalsed liikumised (ka globaalsel tasandil) Survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kuid survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile. Survegrupp ei haara/käsitle poliitika kõiki valdkondi, vaid käsitleb üht valdkonda või probleemi. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit. Survegrupp võib tegutseda kui mingi kategooriakaitse grupp ( põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, tarbijate, ärimeeste jne huve kaitsev grupp) või kui edendamisgrupp (pole piiratud kindla sotsiaalse klassi või kategooriaga nt valdkonnaks võib olla keskkonnakaitse, muinsuskaitse jms).
annaabi.ee 
