A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasan...
oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Survegrupp - Legaalselt tegutsev rühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. 1 3. Parteide ja survegruppide võrdlus ja klassifitseerimine PARTEI SURVEGRUPP Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi Tulla võimule Avaldada võimulolijatele survet saavutamiseks Programmi ulatus Haarab kõiki poliitika valdkondi Käsitleb üht valdkonda või probleemi Propaganda objekt Valijaskond Võimueliit PARTEIDE TÜPOLOOGIA
Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. (Edendamisgrupid) Otsene surve- püütakse avaldada survet otsese...
ja palgatingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad ostjate tõest ja piisavat informeerimist kaupadest ning teenustest, tootjate ühingud püüavad mõjutada riigi maksu- ja tollipoliitikat. EDENDAMISGRUPID on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Nende liikmeskond võib kiiresti muutuda, samuti pole see piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Nt muinsuskaitse- või keskkonnakaitseorganisatsioonidesse kuulub firmaomanikke, pensionäre, õpetajaid. Seda liiki survegrupp tekib tavaliselt kodanikualgatuse põhjal, seda iseloomustab nõrk sisemine hierarhia ning see tugineb vabatahtlike tegevusele. Edendamisgrupid edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele. Survegruppide poliitiline roll erineb riikide lõikes. Nende olulisus sõltub mitmest asjaolust: valitsemiskorraldusest ja survegruppide võimalusest sekkuda poliitika kujundamisse; poliitilisest
5 Mida tähendab demokraatia? Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 6 Demokraatia erinevad vormid. 7 Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia. Ajalooline nimetus klassikaline demokraatia. Seda leiab näiteks kohalikus omavalitsus. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. 8 Nüüdisajal : esindus- ehk vahendatud demokraatia. . Sünonüümne tähendus liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Hääletamine toimubteatud aja järel toimuvatel valimistel. 9 Osalusdemokraatia. Iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülhne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osal...
Välistab eraomandi. 6.Eesti erakonnad (juhid) · IRL Isamaa ja rahvaliit Urmas Reinsalu · Keskerakond Edgar Savisaar · Reformierakond Andrus Ansip · Sotsiaaldemokraatlik erakond Sven Mikser 7.Survegrupid Survegrupp legaalselt tegutsev ühendus, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Erakond loob poliitikat, survegrupp mõjutab seda. Survegruppidel ei pruugi olla kindlat liikmeskonda. 8.Survegruppide liigid (näited) · Kategooriakaitse grupid organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tarbijate, riigiteenistujate) huve. Nõudmised on suhteliselt püsivad läbi aegade. Huvituvad eeskätte enese elu- või äritingimuste parandamisest. · Edendamisgrupid organisatsiooni ja liikmete poolest hägusem. Liikmeskond võib
maapealne riik, võrdleb neid. G.Le BON- sotsiaalpsühholoog , avaldas Hulkade psühholoogia. Rõhutas, et ühiskonna poliitiliseks jõuks on eeskätt massid. Massis inimene kaotab oma identiteedi. 3. Kuidas liigitatakse erakondi ideoloogilisel alusel (3) liberaalsed erakonnad konservatiivsed erakonnad sotsialistlikud erakonnad liberaalsed reformierakond konservatiivsed IRL sotsialistlikud parteid - Sotsiaaldem. 4. Selgita mõisted: ad hoc- ajutine survegrupp, looduud mingiks kindlaks otstarbeks klerikalism-riik ja kirik on ühte kasvanud despootia-idamine diktatuur. Hiigeliku territooriumiga riikide valitsejatele sobiv valitsusvorm. Üks mees kasutab ja käsutab kõike ja kõiki. Liberalism- vabameelsus. Tunnusjooned: individualism, parlamentalism, võimaluste võrdsus, antiklevikalism, reformism. Majanduses vabadus. Patsifism- sõja vastased Inglismaal e rahuliikumine 5. nimeta kolm kasutusel olnud valimistsensust
Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid. Erinevus sotsiaalsest liikumisest ja erakonnast. SURVEGRUPP legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. SURVEGRUPPIDE JA ERAKONDADE ERINEVUSED: ERAKOND SURVEGRUPP Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele
rahvuslusele. IRL- ga suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliit väärtustab Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Rahvaliit näeks meelsasti kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on avatud turumajanduse poolt. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised: Survegrupi ja erakonna erinevused: Erakonna eesmärgiks on luua poliitikat, survegrupi omaks mõjutada poliitikat. Erakond soovib selleks tulla võimule, survegrupp tahab avaldada survet võimulolijatele. Erakond haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp käsitleb üht valdkonda või probleemi. Erakonna teavitamise sihtgrupp on valijaskond, survegrupi oma võimueliit. Erakonna teavitamise viisiks on avalik tähelepanu meedias, surverupi oma lobism. Survegruppide liigid: Kategooriakaitse grupid (kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest).
AMNESTY INTERNATIONAL MIS SEE ON? · Amnesty International ehk rahvusvaheline amnestia on inimõiguste kaitseks loodud organisatsioon/survegrupp. EESMÄRK · Organisatsiooni eesmärgiks on inimõiguste rikkumise lõpetamine ja inimõiguste ülddeklaratsioonist kinnipidamine. AJALUGU · Sai alguse Londonis 1961 aastal, kui Peter Benenson luges metroos ajalehest kahe Portugali õpilase ebaõiglase vangistamise kohta. · Avalikust kaebekirjast kujunes välja rahvusvaheline liikumine. · 1970 hakati haldama kohtupidamisi ja arreteerimisi. Selleks ajaks liikmete arv 13 kordne. · 1980 kritiseeriti valitsusi, tehti kampaaniaid piinamise ja poliitvangide teemal. · 1990 töö 7 miljoni inimesega enam kui 150 riigis. · Uuel sajandil päevakorras globaliseerumisest tulenevad probleemid. STRUKTUUR · Üles ehitatud vabatahtlikel liikmetel, kuid olemas on ka tas...
Otsene,esindusdemokraatiaotsene e vahetu demokr omane antiikkreekalevabad linnakodan otsust avaliku elu küs rahvakoosolekul,nim ka klassikal demok,rahvas kaasatud,põhil kohalikus omavalitss.riigi tasandil otsese demok teostam peam viis referendum e rahvahääletus. Nüüdisaja peam vormesindus e vahendatud demok,nim ka liberaalne demok,rahva nimel võimu teost isik valimine,kodand ei osale vahetult,alaliselt otsust ses,õigused delegeerinud saadikutele.mandaatühendav seos valijate, valitute vahel.saadikul kohustus arvest otsuse tegeml inimtega,kes ta saadikuks valinud,annab saadikule v erakle õiguse tegut,oma valimisprogr ellu viia.Demokr poliit kultuur nõuab,et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalus,elitaardemokrosalusdemisel kodanikkonna pidev,mitmekülgne kaasatus polsse,võimalus osaleda küs arutam,otsuste vormimisel.pole ainult ühekordsed massiaktsioonid,kampaan vaid kodanikufoorumid,ümarlaudade ja võrgustike tegevus.kindlam ...
Rahvaliit sarnaneb Isamaaliidule Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljaspoolt, ilma ise võimul olemata. Suregrupp keskendub mingile ühele valdkonnale või probleemile. Enamiku survegruppidel on oma kindel liikmeskond, kuid esineb ka erandeid. Survegruppide ja erakondade erinevused: ERAKOND SURVEGRUPP Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb üht valdkonda või probleemi Teavtamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit
inimene ise, Inimesi tuleks innustada töötama, mitte karistama jõukamaid teiste suutmatuses Sotsiaalteenuste hinna madalal hoidmine, Paremate valikuvõimaluste loomine. 17. Millised erakonnad on praegu Riigikogus, kes koalitsioonis, kes opositsioonis? O: sotsiaaldemokraadid ja keskerakond ; K: reformierakond ja IRL 18. Mis on populism? Tooge näiteid selle kohta! - erakonna tegutsemisstiil!! nt : erinevate lubaduste andmine valimiste ajal. 19. Mis on survegrupp? Tooge näiteid! Mille poolest erineb survegrupp erakonnast?- legaalselt tegutsev ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse v poliitikute mõjutamise teel. Vahe on selles , et erakonnad loovad poliitikat , survegrupid aga mõjutavad poliitikat. NT : aidsivastased kampaaniad 20. Mis on sotsiaalne liikumine? Tooge näiteid! Mille poolest erineb sotsiaalne liikumine erakonnast ja survegrupist? Kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustvad
Otsene e vahetu demokraatia- põhiliselt kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil referendum e rahvahääletus, kodanikud ise võtavad (rahvakoosolekutel, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaatide saamise tingimus Kanditaat kogus enim hääli Kanditaat ületas kvoodi Kand ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimis...
3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad -esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat,pakuvad alternative, kasvatavad liidreid ja hoiavad pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Proovib võimule saada läbi valimiste ja nii oma o Mõjutab valitsust või poliitikat väljastpoolt, ilma eesmärke täita ise võimul olemata Programm katab väga suure ala o Keskendub ühele probleemile, valdkonnale Kindel liikmeskond koos põhikirjaga o Paljude puhul on liikmeskonda raske määratleda
3.2 vabad valimised Valimiste ül. - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Hariv funktsioon. Demokraatlikud ehk vabad valimised. Valimispiirangud kodakondsuspiirang, vanuspiirang Ühetaolisus kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst. plussiks on selgus ja lihtsus, kui see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele. Proportisonaalne valimissüsteem (1)jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega. (2)Mitmemandaadilised valimisringkonnad - ________________. (3)Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaat - saadikukoht...
Survegrupp ehk surverühm on legaalselt tegutsev ühendus, katusorganisatsioon, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve (era- või avalikke huve) läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Sotsiaalsed liikumised Piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. Aktiivsus sõltub kui suured on tekkinud probleemid. Erakond püüab säilitada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valituses olles neid elluviies. Survegrupp taotleb aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljaspoolt, ilma ise võimul olemata. Normid ühiskonnas: · moraal -on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega, · tava - Tavad on igasuguse inimkoosluse osa, enamasti on need teadvustamata · õigusakt - Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum.
inimese parteidesse astuma, vaid kutsuvad neid hääletama oma partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poole meelitada, see aga tähendab, et rahvale tuleb anda palju lubadusi. Enamik demokraatlike parteisid on laiahaardeparteid. Survegrupid inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kui survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimul olevatele parteidele, eriti võimueliidile. Survegrupp ei haara poliitika kõiki valdkondi vaid käsitleb üht valdkonda või probleeme. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit. Survegrupp võib tegutseda kui mingi kategooria kaitse Grupp (põllumeeste, riigiteenistujate grupp; tarbijate, põllumeeste, arstide jne.) või kui edendamisgrupp (pole piiratud kinda sotsiaalse klassi või kategooriaga (näiteks valdkonnaks võib olla keskkonna- ja muinsuskaitse). Survegrupp on nagu parteisid võimalik
ja vetogruppe. Mõni neist on üsna radikaalne, ning keeldib tegemast koostööd mistahes võimudega( Greenpeace) aga näiteks Eesti Lastekaitse liit, mis apelleerib küll avalikkusele, kuid teeb konsultatsioonide tasemel tööd ka valitsusega. Kaudne surve avaldub ka valimiste ajal, kui tehakse koostööd mõne erakonnaga, et oma huvid esindatud saaks. Ühest küljest saab partei endale juurde valijahääli ja võibolla ka rahalist toetust, teiselt on võimalud, et survegrupp jõuab valimisedu korral oma eesmärkideni. Otsene surve: püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke, toetades rahaliselt nende valimiskampaaniat või osutades abi nende valdkonna edendamisel. Vastutasuks nõutakseoma grupihuvide arvestamist õigusaktide koostamisel. Selline käitumistaktika iseloomustab eelkõige (äri)rühmitusi. Valimised: Funktsioonid: määrata võimu koosseis. Valimiste kaudu saavad valijad avaldada võimudele oma nõudmisi.
Ühiskond- Inimeste koos eksisteerimise vorm.Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- väl...
Avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille põhiõlesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; riigi- ja omavalitsusasutused; näiteks raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Erasektor - üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Mittetulundussektor - üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; näiteks seltsid, klubid, huviühndused, usuühendused. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühin...
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 1 (loengud 14) 1. Too näide ühe poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda, miks see on poliitiline. Sündmus: XII Riigikogu valimine. 6. märts 2011 Millised on poliitikale omased sisulised elemendid selles? · Eelnevad valimiskampaaniad. · Rahvas valib võimule pääsejad. Kas sündmus seondub pigem a) Politics'iga 2. Analüüsi mingit elulist poliitilist protsessi Eastoni mudeli alusel Sisend Must kast Väljund Tagasiside Rahvas/ survegrupp/ Valitsus kaalub/ Riigikogu võtab vastu/ Avalik diskussioon erakond esitab uue koostab lükkab tagasi otsuse õigsuse või seaduse ettepaneku. seaduseelnõu, et see seaduse. mitte sobimise üle. ...
Anti välja ajalehti ja korraldati rahvapidusid. Al 1970. aastatest hakkasid kujunema populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva huve. Populistliku partei tegevuse eesmärk on võita valimised. 20. sajandi lõpus muutus oluliseks läbirääkimine teiste erakondadega võimujagamise üle. Survegrupid ja erakonna erinevused: Erakond püüab saavutada oma eesmärke võimule pääsedes ja valitsuses olles neid viia. Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt ise võimul olemata. Survegrupp keskendub ühele valdkonnale või probleemile. Survegruppide liigid : 1. Kategooriagrupid - organisatsioonid, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Nt peredeühendus, tarbijakaitse. Huvitavad eeskätt enese elu- v äritingimuste parandamisest. 2. Edendamisgrupid- organisatsioonide poolest hägusemad, liikmeskond võib kiiresti muutuda. Nt keskkonnakaitse ja muinsuskaitseorg.nid. Survegr
meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on avatud turumajanduse poolt Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised Esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühikonna pluralismi Survegurpi ja erakonna erinevused. Erakond püüab saavutada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies. Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt, ilma ise võimul olemata. Erakondade programm haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp keskendub ühele valdkonnale või probreemile, nt keskkonnahoid. Erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga. Survegruppides esineb ühendusi, mille liikmeskonda on raske määratleda. Erakonna teavitamise viis on avalik tähelepanu meedias,
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...
1. Võimude lahusus - vertikaalne ja horisontaalne Võimude lahususte põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad 3 klassikalist riigivõimu : seadusandlik, täidesaatev, kõhtuvõim olema üksteisest eraldatud. Horisontaalne lahusus tavapärasest seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Vertikaalne lahusus üksteist on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisüledanded. Personaalne lahusus ei või üks isik olla samal ajal mitmel võimuharu teenistuses. 2.Õigusriik ja tunnused Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. * riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtimine tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. · ...
kogemus. Erakonnad e.parteid kujunesid välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks on koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi.Pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Koalitseenileping - valitsemisprogramm · Tegevuse eesmärk - Luua poliitikat; · Seotus ideoloogiaga Eesti erakonnad Survegruppide erinevus erakonnast: Erakond Survegrupp Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutavad poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Haarab poliitika kõiki Käsitleb üht valdkonda või Programmi ulatus valdkondi probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism
uuendused põhjustasid Vabadussõjalaste Keskliidu populaarsuse kasvu. Usun, et selline asjade käik oli igati loomulik, sest vapside usaldatavus oli sõjas tõestatud, riigi eesotsas asju ajavate poliitikute oma jäi aga kaugeks ja kaheldavaks. Seda süvendas teadmine, et mõned neist riigimeestest olid riigiaparatuuris olnud ka sõjaeelselt. Vabadussõjalaste Keskliidust kujunes peagi välja poliitiline survegrupp, kellega võisid liituda ka vabadussõjas mitteosalenud. Rahva seas isegi ootamatult hästi vastu võetud liit ületas kõigi poliitiliste parteide koguliikmeskonna ning seadis uues olukorras sihiks asjade parandamise riigis. See eeldas aga võimule tulekut. Siinkohal sattusid ohtu võimu armastama hakanud poliitilised juhtfiguurid. Kui 1934.aasta Riigivanemate valimise võitis ülekaalukalt vapside esindaja Andres Larka,
säästikud, kollane- päike Reformierakond- orav- valmis hüpeteks, muutusteks, kollane- soe päike, uue aja algus, sinine- parempoolsus IRL- rukkilill- kokkuhoidvus, inimeste hoolivus, 8 nurka- päikesemärk, ühtsus Sotsid- punane roos- ilus, demokraatlik valitsus, kooskõla, roheline- kaldumine tsentri poole Rahvaliit- päike+rukkilill- rahvuslikkus, sinine- parempoolsus, Võrdlus survegruppidega Erakond Survegrupp Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostuseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijaile Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb vaid üht valdkonda või probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit
jõukamate/ette tahavad harimine, töö küsimus võtjat. huvides kasvatada väärtustamine keskklassi Maksud:astm eline tulumaks SURVEGRUPID, SOTSIAALSED LIIKUMISED ERAKOND SURVEGRUPP Eesmörkide saavutamine läbi valimistulemuste Taotleb valitsuste/poliitikute mõjutamist võimule pääsedes ja valitsuses ellu viia väljaspoolt, ise pole võimul Programm katab kogu valdkondade spektri Keskendub ühele valdkonnale või probleemile Alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos Enamasti sama liikmeskond, kuid on ka põhikirjaga olukordi, kus on seda raske määrata
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
Pentus Roosimannus- keskkonnaminister, Urve Tiidus- kultuuriminister, Juhan Parts- majandus- ja kommunikatsiooniminister, Helir-Valdor Seeder- põllumajandusminister, Jürgen Ligi- rahandusminister, Urmas Reinsalu- kaitseminister, Ken-Marti Vaher- siseminister, Taavi Rõivas- sotsiaalminister, Urmas Paet- välisminister, Siim Valmar Kiisler- regionaalminister (portf) *erakond: survegrupp: eesm-luua pol eesm-mõjutada pol vahend-tulla võimule vahend-avaldada survet võimulolijatele, ise võimule ei taha progr.ulatus-haarab pol.kõiki valdkondi progr.ulatus-käsitleb üht valdkonda v pol (KK) sihtgrupp-valijaskond sihtgrupp-võimueliit teavit-avalik tähelepanu meedias teavit-lobism-katsed mõjutada poliitikuid
..siis liitu meie mobiilsidevõrguga"), üldtajutav kuju. ...On levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus (L. Priimägi(2007). Reklaam& imagoloogia, mõistevara) REKLAAMI ROLL 1. Majanduslik/turunduslik roll. Raha leiab üles raha kus on, sinna antakse juurde. Reklaam loob margiteadvust ( tekib küsimus meie peas, kas me tahame või ei taha), aktiviseerib müüki, on üks ,,turuvõitluse" relvist. Lapsed kui vanemate survegrupp turul. ( Delma, juustupakkide sees kleepsud) TULEVIKU TURG ON PRAEGUSED LAPSED. 2. Kommunikatiivne roll - Reklaam toetab müüja ja ostja vahelist suhtlust. Tootjalt tootjale, tootjalt tarbijale. 3. Sotsiaalne roll infoedastus, eelistused, käitumine, esteetika, elustiil, kuvand, väärtushinnangud, ühiskonna eelistused, peeegeldab ühiskonda, milles me elame, võibolla veidi paremat, kuid mitte ebarealistlikku ühiskonda.(mitte ideaalühiskonda)
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5. Kulukad valimised (reklaam) põhjustavad erakondade kuludele üle rohkem kontrolli Helle Pondre 2010 Valijate käitumist mõjutavad aspektid Klassikuuluvus (sotsiaal-majanduslik positsioon). Varem oli selge ...
Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei). NLKP juhtkond koosnes: NLKP peasekretär (1953-66 esimene sekretär) Poliitbüroo NLKP Keskk...
1. kaudne avaliku arvamuse kujundamine · Massimeedia, reklaam, massiaktsioonid. Iseloomulik edendamisgruppidele. Enamasti tehakse koostööd riigiga (nt Eesti Lastevanemate Liit haridus- ja teadusministeeriumiga), aga mõned keelduvad koostööst riigiga (nt Greenpeace). · Koostöö eraonnaga valimiste ajal. Sõlmitakse koostööleping, sellega saab erakond juurde valijate hääli ja survegrupp lihtsustada oma tegevuse elluviimist. 2. otsene võimul olijate mõjutamine Iseloomustab ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Survegruppide esindajad töötavad ekspertkomisjonides, nõu ja konsultatsiooni andvates organisatsioonides. Demokraatia jaoks pole tähtis mitte surveguppide rohkus, vaid nende koostöövalmidus oma eesmärkide saavutamiseks. Survegurppide tähtsus sõltub: 1
toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine) Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised · Täidavad ühesuguseid funktsioone- esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Tegevuse eesmärk Luua poliitkat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla vimule Avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb üht valdkonda või probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit
Huvigrupid vahendavad riiki ja indiviidi.Osalevad nii sisendi- kui väljundipoliitikas. Huvigrupid jagunevad kolmeks : episoodilised, "tuletõrjuja" tüüpi grupid ja poliitilised huvigrupid.Survegruppide eesmärk on mõjutada poliitikat. Tugevaimad survegrupid on seotud tööprotsessiga. Kuidas Almond liigitab survegruppe? Survegrupid jagunevad neljaks : anomaalsed,mitte-assotsieerunud, assotsieerunud, institutsionaalsed. Survegruppide ja parteide erinevused 1. Survegrupp soovib poliitikat mõjutada, partei soovib saada võimu. 2. Survegrupp seondub tavaliselt vaid ühe valdkonnaga, partei aga ühiskonna kui tervikuga. 3. Parteid on poliitilised, survegrupp mitte 4. Parteid osalevad valimistel, survegrupp mitte. Iseloomustada 'uusi sotsiaalseid liikumisi' 1. Tekkisid 1990ndatel - vastandumise poliitika 2. Nende huvid on laiemad kui sg, kuid kitsamad kui parteidel. 3
1. keskkonnareostust või selle ohtu; 2. ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust; 3. surnud või haavatud ulukit; 4. jäätmete ebaseaduslikku ladestamist; 5. massiliselt surnud loomi-linde-kalu; 6. loomade julma kohtlemist; (allikas nr. 6) 5 3. Eesti Roheline Liikumine Eesti Roheline Liikumine on mittepoliitiline survegrupp. Eesti Roheline Liikumine (ERL) on 1988. aastal asutatud keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon. Eesti Rohelise Liikumise asutamise tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi nn. fosforiidisõja võitmisel; ühtlasi sai liikumisest esimene formaalne poliitiline alternatiiv kommunistlikule parteile Eestis. 1991. aastal eraldus ERL-ist poliitiline tiib (hilisem erakond Eesti Rohelised; tänaseks likvideerunud) ning täna
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev
VALITSEMINE Demokraatlik ühiskond Demokraatia jaguneb: 1. Otsene e. osalusdemokraatia riigi tasemel peamiselt referendumid, kodanikualgatused, streigid, kampaaniad jne. 2. Esindusdemokraatia rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 3. Eliitdemokraatia võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika: · Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse · Suhteliselt kesine valimisosalus · Poliitikud lähtuvad enamasti partei huvidest, riik jääb tahaplaanile · Populismi vohamine-jagatakse populaarsuse nimel katteta lubadus...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
lahendada teatud ühiskonna probleeme. Näiteks: korteriühistud, spordiseltsid, ametiühingud (tööliste huve kaitseb tööseisakute ja streikidega), õpilasorganisatsioonid, Jagunevad: a) MTÜ (Eesti Lasterikaste Perede Liit) b) SA (Pärnu Vabahariduskeskus) c) seltsingud (mitteametlik, neid ei registreerita kuskil) Survegrupp organisatsioon, mis on loodud, et avaldada survet poliitikutele, et mingi asi saaks otsustatud nii, nagu nemad seda soovivad. Nt: EL-i vastane survegrupp. Ühiskondlik liikumine - massilise osalusega vabatahtlik üritus, mille eesmärgiks on olulise probleemi lahendamine. Nt. Balti kett, naisõiguslaste liikumine, roheliste liikumine. MÕISTED Moraal kõlbelisus- ja käitumisnormis , pole kirja pandud. Ise aga tead, et ,,pole ilus" midagi teha. Eetika käitumisnormide kogum (moraale palju) Tava - komme Õigus seaduste kogum Õiglus aus; tuleb sõnast õiglane
, nende tegevus ja nõudmised on läbi aegade suhteliselt püsivad. Kategooriakaitse grupid huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest b) Edendamisgrupid on org. Ja liikmete poolest hägusemad. Nende liikmeskond võib kiiresti muutuda,samuti pole see piiratud mingi sotsiaalse klassi või katekooriaga. Näiteks muinsuskaitse- või keskkonnakaitseorganisatsioonidesse kuulub firmaomanikke, pensionäre ja õpetajaid. Seda liiku survegrupp tekib tavaliselt kodanikualgatuse põhjal. Edendamisgrupid edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele. Näiteks jalgratta liiklus linnades.
liikumised. Kõik nad täidavad enam-vähem ühesuguseid funktsioone – esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. Teisalt leidub nende kolme vahel ka erinevusi. 6.1 Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond püüab saavutada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies. Survegrupp taotleb aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt, ilma ise võimul olemata. Erinev on ka erakonna ja survegrupi programmiliste nõudmiste ulatus. Erakonna programm katab kogu valdkondade spektri, alates näiteks välispoliitikast ja lõpetades perepoliitikaga. Survegrupp keskendub aga mingile ühele valdkonnale või probleemile – näiteks keskkonnahoiule või kodumaise põllumajanduse toetamisele. Erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga
teisiti mõtlemine. Tänapäeval demokraatlikes riikides on enamik parteisid bürokraatlikud. 4. Diktartuurlik partei: Rangelt allutatud kesksele juhtimisele,teisiti mõtlemine on keelatud peab olema ustav partei ideoloogiale. Neil on põhikiri, allorganistasioonid ja liikmemaks. Need parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. 5. Survegrupid: on inimeste ühendused aga nad ei ürita võimule tulla vaid avaldavad võimul olevatele partidele survet. Survegrupp ei käsitle poliitika kõiki valdkondi vaid ühte valdkonda või probleemi. Survegrupid on tavaliselt ametiliidud või mingid edendusgrupid. 6. Laiahaardepartei: Need tekkisid 1970ndatel. Laiahaardeparti eesmärgiks on et, inimesed hääletaksid oma partei poolt. Selleks et, rahvas hääletaks kindla partei poolt tuleb anda palju lubadusi. Partei liikmeskond ei ole arvukas aga ta on aktiivne rahva hulkade mõjutaja. Poliitilised ideoloogiad
Sotsiaalne risk asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist (töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine) Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel Spiiker parlamendi esimees/esinaine Streik ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine Surverühm, survegrupp ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas Suveräänsus riigi või institutsiooni iseseisvus Süütuse presumptsioon korrakohase õigusemõistmise põhimõte, mille kohaselt kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist Tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes
Erakonnaseadus Parteiline paljusus Eristamine: parempoolne/vasakpoolne koalitsiooni-/opositsioonierakond Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Erakonna liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda. HUVIRÜHM ehk huvigrupp ehk sidusrühm ehk survegrupp on ühiskonnas füüsiline isik, füüsiliste isikute kogum, juriidiline isik või mitteformaalne ühendus, kellel on selgelt väljendatud huvid otsustatavas valdkonnas, keda kavandatav otsus võib mõjutada või kes osaleb otsuse rakendamisel. Avalikus sektoris peame KAASAMISEGA silmas partnerlust kaasatavate osapooltega/huvigruppidega strateegiliste dokumentide (näit. eelnõude, kontseptsioonide, strateegiate) väljatöötamisel. Õigusloomevallas toimuv kaasamine või kaasamata jätmine
Jagunevad kategooriakaitsegruppideks ja edendamisgruppideks. Kategooriakaitsegrupp: Eesti Õdede Liit, Eesti Õliliit, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts Edendamisgrupp: rohelised, südamepäevad Vt. tabel õ.lk.84 Mille poolest erinevad erakonnad ja survegrupid? 1) erakonna eesmärgiks on võimule saada ja teostada poliitikat. Survegrupi eesmärgiks on avaldada võimule survet e poliitikat mõjutada. 2) Erakond tegeleb paljude erinevate valdkondadega (lai spekter). Survegrupp keskendub reeglina konkreetsele valdkonnale. 3) Erakond kasutab oma tahte läbiviimiseks valijate toetust ning meediat. 16 Survegrupp kasutab lobismi e kuluaaripoliitikat. Maksud Otsesed maksud maksud, mis laekuvad riigile ilma vahendajateta Kaudsed maksud maksud, mis sisalduvad hinnas (kaubad või teenused) ja mis läbivad vahendaja (nt kauplus) NB! Makse saavad kehtestada
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
