Vinni-Pajusti Gümnaasium Prantsusmaa 17 ja 18 sajand Filosoofide kodumaal Prantsusmaal oli võimul absoluutne monarhia, aga 18. Sajandi keskpaiku hakkas see ilmutama nõrkuse märke.Riiki, mille Louis XIV oli muutnud Euroopa võimsaimaks jõuks, vaevas mitmepalgeline poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis, mille jaoks uudsetel valgustusideedel oli pakkuda küll ohtralt kriitikat, aga vähe konstruktiivseid lahendusi, kuidas Prantsusmaad ja selle riigiaparaati ümber kujundada. Võimu Jaotus Louis XIV ajal oli poliitiline võim koondunud põhiliselt Versailles`s asuvasse kuninga õukonda.Prantsusmaal ei olnud mingit tõhusamalt tegutsevat esindusorganit, sest generaalstaadid olid viimati koos käinud aastal 1614.Oma sõna seaduses oli öelda parlamentidel, aga need kujutasid enesest eeskätt juristidest koosnevaid privilegeeritud kogusid, millel ei olnud rahv...
Tallinnast sai vene laevastiku sõjasadam. Linnaelanike osakaal rahvastikus vähenes. Tartu hakkas arenema seoses ülikooli taasavamisega 1802. Narva kuulus Peterburi kubermangu ja allus teistsugustele seadustele. Narvast sai manufaktuuritööstuse keskus. Narvas oli oluline sadam ja kaubalinn. 18. sajandil rajati postijaamade ja maanteede võrk, mille ülalpidamise kulud lasusid rüütelkondadele. 5.2 Eesti 18. sajandi teisel poolel Esimesed reformikatsed 1760 oli pärisorjuslik mõisamajandus end ammendanud. Mõisate tulud polnud vastavuses väljaminekutega. Talupojad muutusid tõusvate koormuste tõttu rahutuks. Tugevnev Vene riik soovis kaotada Balti erikorda. Saabus valgusajastu ja moodi läksid orjusevastased ideed. Hakati propageerima pärisorjuse piiramist talupoegade laskmist raharendile ja mõisate majandamist motiveeritud palgasulaste abil. Asehalduskord Katariina II kehtestatud Venemaa uus halduskord laienes Baltikumile 1783
5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, drama...
Riik ja ühiskond prantsusmaal suure revolutsiooni ajal Siim Hirse Reformikatsed absolutistliku monarhia raames · Jacques Turgot määrati rahanduse peakontrolöriks 1774. aastal; · Kuningas andis vilja- ja leivakaubanduse vabaks; · Kõik reformid tühistati peale Turgot´i erru saatmist; · Uus peakontrolör Jacques Necker; · Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17
kujunemine lääneosa tugevaimaks suurriigiks. Vahemere · 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide piirkonnas allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). · Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõdad 133 30 eKr · Vendadest rahvatribuunide Gracchuste e ja reformikatsed 2.saj lõpul eKr talupoegade vabariigi vaesumise takistamiseks. langus · 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. · Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. · Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena
Reformikatsed Absolutistliku monarhia raames · 1774-Louis XVI-sobimatu valitsemiseks. (Marie Antoniette), viljaikaldus · Turgot- rahanduse peakontrolör-kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid, maksustada aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, ...
Fra Kunnid: Henry IV (1589 1610) läks üle katoliku usule, mõrvati protsetantide poolt. Louis XIII (1610 1643) + Austria Anna, absolutismi kujunemisaeg, kardinal De Richilien(valitses tegelt) Louis XIV (1643 1715) päikesekuningas, abs. Kõrgaeg, riik see olen mina, Versailles, Hugenotid lõplikult maas. Louis XV (1715 1744) XIV lapselaps, pärast mind tulge või veeuputus. Louis XVI (1774 1792) paks ja lühinägelik, Marie Antoinette, 1791 üritas põgeneda, tapeti 21 jaan 1793 Louis XVIII (1814 1824) XVI vend, Charles X (1824 1830) ultrarojalist, 1830 revo. Kukutati, Louis Philippe (1830 1848) sama dünastia kõrvaline vend. Kodanlaste toetaja. Napoleoni ümberkorraldused: 1804 tsiviilkoodeks (eraomandi puutumatus), uute ettevõtete soodustamine riigi poolt, kontinentaal blokaad Inglismaa vastu. 1807 Tilsiti rahu Rus ...
Suur Prantsuse revolutsioon Reformikatsed Louis XIV määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgoti, kes kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadli ja kiriku. Tema pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja- ja leivakaubanduse. Tuli kehv viljasaak, viljahinnad kasvasid ja kogu asi lõppes jahusõjaga. Tsunftiusunduse kaotamise vastu olid käsitöömeistrid ja sellid, sest nad kartsid vaba konkurentsi puhul kaotada oma privilegeeritud seisundit. Järgmine peakontolör oli Jacques Necker. Riigikassa säästmiseks seadis ta sihiks kokkuhoidmise õukonna luksusliku eluviisi arvelt. See ei meeldinud Marie Antoinette'le ja ebaõnnestus. Siis võttis ta suurte protsentidega laenu, Prantsusmaa oli nüüd võlgades. Otsides teid finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolematuse vaigistuseks, kutsus kuningas üle pika aja (viimati oli 1614) jälle kokku seisuste esinduse generaalstaadid. Seal...
iseloomulikud usuline *Versailles' õukonnaelu tulgu või jõudis jooned lõhestatus * "Üks kuningas, üks veeuputus" revolutsiooni seadus, üks usk" äärele Milliseid probleeme ühiskonnas põhjustas Louis XV riigivalitsemise põhimõtte ,,pärast mind tulgu või veeuputus"? Talle olid tähtsad pidustused ja lõbustused, raiskab riigiraha. Miks ebaõnnestusid reformikatsed Louis XVI valitsemise ajal? Reform tõi kaasa hindade tõusu ja alamkihtide mässu. Reformide vastu astus välja kuninganna Marie Antoinette´i juhitud õukonnapartei. Kuivõrd põhjustas lapskuningate troonilesaamine probleeme riigis? Kogenematu, liiga noor ja ei kuulanud teisi. Legendid valitsesid kuni lapskuningas sai täiskasvanuks. Mida tõi kaasa põhimõte ,,kuningasvõim on piiramatu", samal ajal kui kuningas ise ei tegelenud riigiasjadega? Parlamentaarne Inglismaa
7.PRANTSUSE ABSOLUTISM 17.-18. SAJANDIL Kuningavõim 17. sajandi algul Kuningas Henri IV langes mõrvari käe läbi 1610. aastal Tema suurimaks saavutuseks oli Prantsusmaad laastanud ja ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine 1593. aastal võttis omaks katoliikluse Pärast kuninga mõrvamist ähvardas kujunenud stabiilsus kokku variseda Probleemiks oli kuninga suhe feaodaalaadliga, eriti kuninglike printsidega, kes nõudsid suuremaid õigusi Vastuseis kodanluse ja vana aristokraatia vahel Välispoliitilised probleemid Habsburgide ja Hispaaniaga Generaalstaadid (1614) Kuninglike printside opositsiooni juht prints Condé nõudis regendilt seisuste esinduste (generaalstaatide) kokkukutsumist Sellega loodeti nõrgestada asevalitseja võimu. Sama aasta oktoobris algasidki generaalstaatide istungid Pariisis Sinna kogunesid kõigi kolme seisuse (vaimulike, aadli...
Enamus olid talupojad. Vallutuste tagajärjel tõusis aga tohutult rooma linna poliitiline tähtsus. Linna elanike arv kasvas kogu aeg ja see edendas oma korda kaubandust. Vallutussõjad tõid kaasa rooma ja itaalia ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostamise. Eriti rängalt said itaalia talupojad kannatada II puunia sõjas. Ühtlasi kaasnes vallutussõjadega orjanduse areng. Roomas kujunes orjanduslik ühiskond. Vendade gracchuste reformikatsed. Kuna talupojad läksid sõjaväkke pidid nad oma varustuse ise muretsema, see põhjustas nii mõnegi talupoja laostamise. Vennad tiberus ja gaius püüdis muuta olukorda reformi teel. Nende eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülemmäär ja sundida suurmaaomanike loovutama sellest ülejääva osa maast kodanikele. Selline valduste kärpimise kava ajas senaatorid vastasseisu. Nad said surma ning nende maareform jäi pooleli ja itaalia talupoegade laostumine jätkus.
Suur Prantsuse revolutsioon. 1. Millal oli Prantsuse revolutsioon? Prantsuse revolutsiooniks nimetatakse aastatel 1789-1799 toimunud pöördelisi sündmusi, mille käigus asendati Prantsusmaa senine poliitiline ja sotsiaalne korraldus uuega. 2. Selgita Prantsuse revolutsiooni põhjused: majanduslikud põhjused – riigi finantskriis, suured võlad ühiskondlikud – ühiskondlikud pinged olid nii sügavalt juurdunud, et reformikatsed viisid lõpuks hoopis plahvatuseni, ükski ühiskonnakiht ei olnud valitsuse poliitikaga rahul kuningavõimuga seotud põhjused – kuningavõim oli teoreetiliselt küll absoluutne, kuid tegelikult vajas valitsus reformide elluviimiseks laiema eliidi toetust. 3. Revolutsioonieelne Prantsusmaa oli absolutistlik kuningriik, mida see tähendab? See tähendab seda, et kuninga võim on piiramatu. See oli iseloomulik Prantsusmaale 4. Võrdle kahte Prantsuse kuningat: Louis XIV ja Louis XVI
Kujunenud esialgu piirkonniti, rajas liikumine 1885. a. ülemaalise India Rahvuskongressi, millest sai India juhtiv poliitiline partei. Tema programm oli mõõdukas, reformistlik. Vastukaaluks hindude juhitud India Rahvuskongressile lõid moslemid 1906. a. Moslemi Liiga. 20. sajandi algul tekkis Indias mitu liikumist, mis olid suunatud Suurbritannia ülemvõimu vastu: võitlus omamaise eelistamise eest, inglise kaupade boikoteerimine, liikumine omavalitsuse eest. Inglaste reformikatsed ei andnud loodetud tulemusi. Esimese maailmasõja aastail hakkasid Indias populaarsust võitma Mahatma Gandhi ideed vägivallatust vastupanust Suurbritannia ülemvõimule ning mittekoostööst inglastega. India rahva iseseisvusvõitlust juhtis kahe maailmasõja vahel erinevaid poliitilisi suundi ühendav India Rahvuskogress. Pärast teise maailmasõja lõppu kandis võitlus lõpuks vilja. 1947. a jaotas suurbritannia valitsus India usu põhjal kaheks dominioonik: hindulistlikuks
maksustatud. Kohalikesse asjadesse ei sekkunud roomlased siingi. Provintsi valitses asehaldur, kes pidi kaitsma provintsi välisvaenlaste eest . Muutused Rooma ühiskonnas vabariigi ajal: Poliitiline tähtsus tõusis. Elanike arv suurenes, see edendas kaubandust. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. Rängalt said kannatada II Puunia sõja tõttu. Talupojad olid sunnitud oma maatüki rikastele maha müüma. Orjanduse aeg. Vendade Gracchuste reformikatsed: Eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja sellest ülejääva osa anda maata kodanikele. Lootsid taastada elujõulise talupoegkonna. See kava aga põhjustas senaatorite vastuseisu..Edust rahvatribuunina hoolimata, ei suutnud nad senati vastuseisu murda. Vabariigi langus ja varane keisririik-vabariigi languse põhjused:Mariuse sõjaväereform. Kujunes elukutseline palgaline sõjavägi. Gracchuste reformi nurjumine
KORDAMINE TURGOT Rahanduspea kontrolör, suure Prantsuse võla välja tulemiseks: *Kaotada kõik senised feodaalide privileegid *Kaotada tsunftid *Maksustada aadli ja kiriku *Vabaks vilja- ja leivakaubandus Halva viljasaagi tulemusena saadeti ta erru. NECKER uus rahandus kontrolör, 1776. aastast. Tema reformid: *Õukonna pealt kokkuhoida *Laenamine * 5. mai 1789 generaaltaatide kokkukutsumine. Kehtestada üleriigiline maamaks. DANTON revolutsiooni üks juht, kelle eestvedamisel kõlasid 10. augustil Pariisi häirekellad, puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati kuningaloss. Kuningas kõrvaldati troonilt. ROBESPIERRE montanjaaride tunnustatud juht, 1793 moodustati diktatuur, mille tähtsaima organi Rahvapäästekomitee juht oli ta, saadeti giljotiini alla. TALLEYRAND piiskop, kelle ettepanekul võõrandati kirikuvarad. NAPOLEON 18. brümääri riigipöörde järe...
Kujunenud esialgu piirkonniti, rajas liikumine 1885. a. ülemaalise India Rahvuskongressi, millest sai India juhtiv poliitiline partei. Tema programm oli mõõdukas, reformistlik. Vastukaaluks hindude juhitud India Rahvuskongressile lõid moslemid 1906. a. Moslemi Liiga. 20. sajandi algul tekkis Indias mitu liikumist, mis olid suunatud Suurbritannia ülemvõimu vastu: võitlus omamaise eelistamise eest, inglise kaupade boikoteerimine, liikumine omavalitsuse eest. Inglaste reformikatsed ei andnud loodetud tulemusi. Esimese maailmasõja aastail hakkasid Indias populaarsust võitma Mahatma Gandhi ideed vägivallatust vastupanust Suurbritannia ülemvõimule ning mittekoostööst inglastega. Sipoide mässul olid tõsised tagajärjed. Lõppes moguli riigi eksisteerimine. Lõppes ka Inglise Ida-India Kompanii tegevus. India läks Inglise otsese võimu alla. Inglismaa kuninganna Victoria kuulutati India keisrinnaks. India areng pärast sipoide mässu 19
1. Reformikatsed absolutistliku monarhia raames Jacques Turgot kavatses kaotada tsunfid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadel ja kirik. 1776. Aastal saadeti Turgot erru ja kõik tema kavandatud reformid tühistati. Teine reformaator oli Jacques Necker, kes püüdis seada piiranguid õukonnale, keelates neil priisata, pidutsda ja käskis kokku hoida. Ka tema ebaõnnestus, seega reformid Ei saavutanud edu! 2. Generaalstaatide valimised finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolemattuse vaigistamiseks kutusti generaalstaadid taas kokku. Viimati 175 aastat tagasi. Seisuste esindajad tulid 5.mail 1789. Aastal Versaille´s kokku. Kolmas seisus lahkus üksmeele puudumise tõttu ja nimetas end rahvuskoguks kuningal polnud õigust nende otsusied tühistada. 3. Bastille´ vallutamine 14.juuli 1789 vallutas relvastunud rahvas e. rahvuskaart monarhistliku sümboli Bastille` vangla/kindluse Pariisis. See sü...
kõvendada Rooma riiki. Seda oli võimalik teostada ära võttes suurmaaomanikelt nende poolt ebaseaduslikult omandatud riigimaad. Niisugust reformi kavatsesidki vennad Gracchused. Nad kuulusid suursugusesse sugukonda. Gracchuste isa oli mitmel korral Vabariigi kõrgetel ametikohtadel ja nende ema Cornelia oli Scipio Africanuse tütar. Mõlemad vennad said hiilgava hariduse ja olid tuntud oma demokraatlike vaadetega. Vendade Gracchuste reformikatsed 133 eKr 122 eKr: 133 eKr valiti Tiberius Gracchus rahvatribuuniks ja viis (senati ägedast vastuseisust hoolimata) rahvakoosolekul läbi seaduse eraisikute poolt omastatud ager publicuse (reformimata riigimaa) tagasivõtmiseks ja ümberjaotamiseks. Astunud ametisse, esitas Tiberius rahvakoosolekule oma seadusprojekti. Vastavalt sellele polnud ühismaa valdajail õigust kasutada rohkem kui 500 jugerumi (umbes 125 ha) maad
maaomanikele. 1785 sõlmis Prantsusmaa liidu Hollandiga, mis oli suunatud Inglismaa vastu. Hiljem, 1787aastal, kui Preisimaa tungis kallale Hollandile, jättis Prantsusmaa oma liitlase kohustused täitmata. Holland jäi Inglismaa ja Preisimaa mõju alla. Revolutsiooni eel, 1788 aastal sõlmisid Inglismaa, Preisimaa ja Holland sõjalise liidu Prantsusmaa, Venemaa ja Austria vastu. Esimest kolmikut toetasid veel Türgi ja Rootsi. Louis XVI (1774-1792) reformikatsed ebaõnnestusid. 05.05.1789 kokku kutsutud generaalstaadid kuulutasid enda Rahvuskoguks (17 juuni) ja hiljem Asutavaks Koguks (9 juuli). Bastille vangla vallutamist (14 juuli) loetakse revolutsiooni alguseks. Juba monarhia ajal oskasid prantslased korraldada Välisministeeriumi töö territoriaalse ja kultuurilise põhimõtte järgi. Diplomaatilisi suhteid on võimatu reguleerida ühe osakonna kaudu. Ühte osakonda juhtisid Lääne- ja Kesk-Euroopa ning USA asjatundjad.
Puunia sõda: Hamilcar Barca ja Hannibal Hispaanias; Hannibali sissetung Itaaliasse; Cannae lahing; sõda Sitsiilias, Scipio sissetung Aafrikasse ja Zama lahing; sõja lõpp ja tulemused. III Puunia sõda = Kartaago hävitamine. 4. Makedoonia ja Kreeka alistamine: Rooma hegemoonia algus; Pydna lahing; Korintose hävitamine. 5. Võimukorraldus provintsides. 19) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus 1. Itaalia talupoegkonna laostumine, selle põhjused ja tagajärjed. 2. Gracchuste reformikatsed. 3. Marius ja sõjaväe ümberkorraldamine. 4. Liitlassõda ja Rooma kodakondsuse laienemine itaallastele. 5. Kodusõda ja Sulla diktatuur. Spartacuse ülestõus. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias. 7. Kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel; Caesari diktatuur. 8. II triumviraat, Antoniuse ja Octavianuse vastuolud; Antonius ja Kleopatra; Actiumi lahing ja Octavianuse tõus Rooma riigi valitsejaks. 20) Kultuur vabariigi ajal 1
Vallutussõdadega kaasnes ka orjanduse areng . Kujunes orjanduslik ühiskond . Orje hakati kasutama ka suurel hulgal põllumajanduses põldudel , viinamarja-ja oliivikasvandustes . Nii pääsesid vabade talupoegade majapidamiste asemel Itaalias aja jooksul domineerima orjatööl põhinevad suurmaavalduses . See ei tähendanud vabade talupoegade kadumist, vaid nende osatähtsuse vähenemist . 23.7 Vendade Gracchuste reformikatsed . Rooma sõjavägi koosnes talupoegade omal varustuse sõjaväkke ilmumisel . Itaalia talupoegkond aga laostus ja see mõjutas Rooma sõjaväge . Vennad Tiberius Gracchus ja Gaius Gracchus püüdis seda reformide abil muuta . Nad püüdis määrata suurmaaomanike valdustele ülempiiri ja panna nad ülejäänud maad andma maata kodanikele . Senat oli sellel aga vastu . Gracchused lasksid end valida rahvatribuunideks ja kehtestasid oma plaanidele vastavad seadused rahvakoosoleku toel
b. Pärast Põhjasõda langes talurahva õiguslik seisund absoluutsesse madalseisu 1739 nn Roseni deklaratsioon: · Talupojad olid õigusteta pärisorjad, kelle vara kuulub mõisnikule. · Talupojad sõltusid täielikud mõisnikust, kes võis neid oma suva järgi müüa, kohut pidada ja koormisi määrata. c. Talurahva protest väljendus sageli pagemises mere taha, enamasti aga Venemaale, kus õigeusku läinud talupoegi välja ei antud. d. Katariina II reformikatsed: · Tema poliitikat viis ellu Liivimaa kindralkuberner George von Browne. · 1765 oli Liivimaa rüütelkond sunnitud nõustuma keisrinna ettepanekutega talurahva olukorra parandamiseks: · Talurahval on õigus vallasvarale. · Määrati koormiste ülempiirid. · Piirati kodukariõigust 30 vitsahoobiga. Eestimaal samalaadseid seadusi ei kehtestatud. e. Nn pearaharahutused (1784): · Balti provintsidele laiendati asehalduskorra ajal ka Venemaa maksusüsteem ühtne pearahamaks.
Väljaspool Itaaliat vöeti vöidetult ära kogu maa. Need alad said provintsi staatuse säilis omavalitsus ja roomlased kohalikesse asjadess ei sekkunud. Asehaldur kogus makse ja vajaduse korral kaitses välisvaenlaste eest, hoidma ära kohalikud vastuhakud ning täitma ülemkohtuniku ülesandeid. Muutused ühiskonnas Rooma linna tähtsus töusis. Toimus suurem varanduslik kihistumine ja talupoegade laostumine. Suur orjanduse areng. Vendade Gracchuste reformikatsed Kuna talupoegade olukord oli väga halb, ei suutnud nad enam endale söjaväe varustust osta. Kaks nobiliteedi hulka kuuluvat riigimeest, vennad Tiberius ja Gaius Gracchus, püüdsid olukorda reformi teel muuta. Nende eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiiri ja sundida suurmaa omanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. See aga pöhjustas senaatorite suure vastuseisu. Nad hukusid ning nende maa reform jäi pooleli ja talupoegade laostumine jätkus.
Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas...
o Preestreid pidas üleval mõisast makstav kümnis, annetused o 7 sakramenti o Missad ladina keeles (pidulikud) · Liivimaa kirikuelu suurim nuhtlus võimuvõitlus ordu ja piiskoppide vahel o 13. saj ehitati üles kirikustruktuurid, rahvas ristiti o 15. saj reformipüüded emakeeleline jutlus, kinnistada kristlikke tavasid maal, rangemad elukombed vaimulikele (pole teada, kas need rakendusid) · Reformikatsed o 16. saj Saare-Lääne piiskopid (Kyvle) o Regulaarsed visiidid maapiirkondadesse, kirikutesse o Eesmärgiga kontrollida kui palju on õpetatud usuõpetust (vaimulike töö kontroll) o Sinodid (kõrgemate vaimulike kogu), kus anti õpetusi, juhtnööre maarahva õpetamiseks · Maarahvas ja katoliku usk o Koos kristlaste jumalaga austasid eestlased edasi oma jumalaid ja haldjaid
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
u tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks kujunemin suurriigiks. e 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide Vahemere allutamine ja Kartaago lõplik purustamine piirkonnas (146 eKr). Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõda 133 – 30 eKr Vendadest rahvatribuunide Gracchuste de ja reformikatsed 2.saj lõpul eKr talupoegade vabariigi vaesumise takistamiseks. langus 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane
u tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks kujunemin suurriigiks. e 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide Vahemere allutamine ja Kartaago lõplik purustamine piirkonnas (146 eKr). Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõda 133 30 eKr Vendadest rahvatribuunide Gracchuste de ja reformikatsed 2.saj lõpul eKr talupoegade vabariigi vaesumise takistamiseks. langus 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane
ülemvõimu löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis kujunemine Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. Vahemere · 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide piirkonnas allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). · Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõdade 133 30 eKr · Vendadest rahvatribuunide Gracchuste reformikatsed ja vabariigi 2.saj lõpul eKr talupoegade vaesumise langus takistamiseks. · 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. · Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. · Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena
15. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Diplomaatiliste esinduste tekkimine. Tihenes riikidevaheline suhtlemine ja 16.-17. Sajandil hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Eeskuju pakkus Rooma paavst, kelle saadikud olid sajandite jooksul külastanud paljusid maid. Ka paavst Leo X määras oma alalise esindaja, kelleks oli nuntsius. Järjest hakkasid alalisi esindajaid ametisse nimetama ka ilmalikud valitsejad. Tekkis arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati suurriikide saadikuid nimetama suursaadikuteks ning erakorralisi suursaadikuid( tänapäeval erakorraline ja täievoliline suursaadik) peeti tähtsamateks kui alalisi diplomaatilisi esindajaid. Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel. Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kinde...
Mis on uusaeg? · Maailmavaade, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärtuse ja vabadusega · Uus maailmapilt, uus ideoloogia · Alguseks loetakse: o 1453 Konstantinoopoli vallutamine o 1492 Kolumbuse Ameerikasse jõudmine o 1517 Luterliku reformatsiooni käivitumine o Suur Prantsuse revolutsioon o 1640 Inglise kodanlik revolutsioon Majandusliku arengu erijooned · Kapitalismiajastu uus majandussüsteem · Koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut · Kaubandussuhted laienesid · Maailmakaubanduse kujunemine · Kultuurialane koostöö, uute ideede levik Põllumajandus · Suured erinevused Lääne-ja Ida-Euroopa vahel · Lääne-Euroopas: o Pärisorjus kadunud o Kapitalistlikud suhted o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas: o Feodaalne mõisamajandus o Talupoegade pärisorjastam...
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a....
Senat koosnes endistest ja ametis olevatest riigiametnikest. Kujunes ring perekondi ehk nobiliteet, millest pärines põlvest põlve enamus ametnikke. Muutused rooma ühiskonnas vabariigi ajal Rooma ühiskond oli peamiselt põllumajanduslik. Käsitöö oli arenenud Lõuna-Itaalias, Kreeka linnades. Linnaelanike arvukasv tõi kaasa kaubandusarengu. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. Sõdadega kaasnes orjanduseareng orje hakati kasutama põllumajanduses. Vendade Gracchus'te reformikatsed Rooma sõjvägi koosnes peamiselt isikliku varustusega talupoegadest. Talupoegade laostumine ohustas Rooma sõjaväe võitlusvõimet. Vendade Gracchuste eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja sundida suurmaa omanike loovutama ülejäägi maata kodanikele. Vennad hukkusid ja reform jäi pooleli. 4.3 Vabariigi langus ja keisririik Teise ja esimese sajandivahetusel e.Kr. viis väepealik Marius läbi sõjaväe palkamise. Prometaare
liiduvahekorras, andis Korintose häving soovitud tulemuse ja lõpetas pikemaks ajaks kreeklaste vastuseisu Rooma ülemvõimule. Ka hellenistlik Pergamon (mis Rooma liitlane) muutus 133 eKr Rooma (Aasia) provintsiks läbi kuningas Attalos III pärandi. Nii Balkani poolsaar kui ka suur osa Väike-Aasiast olid nüüd kindlalt Rooma võimu all. 22) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus 1. Itaalia talupoegkonna laostumine, selle põhjused ja tagajärjed. 2. Gracchuste reformikatsed 2.saj IIp. Tiberius ja Gaius. Armee mehitamise probleemi lahendamiseks algatas rahvatribuun Tiberius Gracchus 133 eKr agraareformi: soovisi taaskehtestada väidetavalt ammust ülempiiri ager publicuse valdamiseks, konfiskeerida ülemäärase maa ning jagada see tähtajatuks ja võõrandamatuks kasutamiseks maatutele kodanikele. Tugev vastuseis. Pop rahva seas, kuid senat süüdistas teda kuningavõimu haaramise katses ning valimiste ajal tema ning ta 300 pooldajat tapeti.
liitlased, pidid andma sõjaväe Rooma käsutusse, makse polnud. Kodakondsust jagati ka teenete eest. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid provintsid. Sealne maa kuulus Rooma omandusse, maksustatud. Linnad säilitasid omavalitsuse. Provintsi valitses asehaldur mõni endine magistraat kaitses välisvaenlaste eest, hoidis ära kohalikud vastuhakud, oli ülemkohtunik, kogus makse; ei saanud palka, mõni kasutas ametit rikastumiseks ära. Gracchuste reformikatsed sõjavägi koosnes isikliku varustusega talupoegadest, talupoegade laostumine kahjustas võitlusvõimet; riigimehed, vennad Tiberius ja Gaius Gracchus püüdsid olukorda reformide teel muuta, tahtsid kehtestada maavalduse suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikel ülejäänu andma maata kodanikele, senaatorite vastuseis; Gracchused lasksid end valida rahvatribuuniks ja kehtestasid vastavad
Kreeka liideti Makedoonia provintsiga. 149 146 kolmas Punia sõda: Sõda seisnes Kartaago kolmeaastases piiramises ja lõppes 146 Kartaago vallutamise ja hävitamisega Scipio Aemilianuse juhtimisel. Kartaago aladest moodustati Rooma Aafrika provints. 133 pärandas Pergamoni kuningas Attalos III riigi surres roomlastele. Tekkis Rooma Aasia provints. Hiline vabariik ehk kodusõdade periood 133 30 eKr Vendade Gracchuste reformikatsed 133 122: 133 valiti Tiberius Gracchus tribuuniks ja algatas rahvakoosolekul seaduse eraisikute poolt omastatud ager publicus'e tagasivõtmiseks ja ümberjaotamiseks. See põhjustas senati terava vastuseisu. Gracchust süüdistati türannia taotlemises. 132 tapeti T. Gracchus tänavavõitlustes. 123 valiti tribuuniks Gaius Gracchus, kes püüdis jätkata oma venna poliitikat. Ühtlasi püüdis piirata senati võimu, algatas odava vilja müügi vaestele ja soovitas laiendada
Euroopa rahvastik: -1500a. umbes 80-85 miljonit -1600a. umbes 100-110 miljonit -1700a. umbes 185-190 miljonit - Gregoriuse kalender (uus. K) kasutusele 1582 - Esialgu Kat. maades - Prot maades 18 saj. (nt. SB 1752,Rootsi 1753) - Eestis 1918 Reformatsioon 1. Eellugu keskajal (14.-15.saj.) - Roomakat. kiriku ülemvõim ja autoriteet hakkas devalveeruma: - Paavsti Avignoni vangistus (1303-77) - Suur skisma (1378-1418): Kirikukogud ...Kes juhib kirikut ? Reformikatsed nurjuvad Reformimiskatsed: I Inglane John Wycliff(e) oli esimene kes seadis usuelu kõrgeimaks autoriteediks piibli kat. kiriku paavsti asemel. (suri 1384) II Tsehh Jan Hus taunis avalikult kat. kiriku sekulariseerumist ja vaimulike pahelist eluviisi (hukati 1415) Böömimaal sai temast rahvuslik märter (hussiitide sõjad 1419-1485: ususõdade 1 .eelvaatus) III Tomas de Torquemada oli roomakat. kiriku vastureformatsiooni pioneer: Inkivisitsiooni tõhustamine Hispaanias (suri 1498)
sunnitud pöörduma abipalvega Makedoonia kuninga Antigonos Dosoni (229 221) poole, leppides Akrokorinthose loovutamisega makedoonlastele. 222. a. purustas Antigonose juhitud Makedoonia-Ahhaia ühisvägi Lakonika piiril Sellasia lahingus Kleomenese väe ja vallutas seniajani kindlustamata Sparta. Kleomenes põgenes Egiptusesse, kust oli seni toetust saanud, kuid tapeti seal 219. a. Sparta reformid tühistati ja riik liideti Ahhaia liiduga. Sparta sõltumatuse ja reformikatsed polnud siiski lõppenud. 207 192 a. valitsenud türann Nabis lasi ehitada Sparta linnamüürid, tühistas uuesti võlad ja jaotas ümber maad ning olevat täiendanud kodanikkonda helootidega (orjadega). Tema tapmise järel sai Spartast taas Ahhaia liidu liige. Rooma ülemvõimu algus Kreekas. Pärast Roomlaste võite Kartaago üle esimeses ja teises Puunia sõjas (vastavalt 264 241 ja 218 201) pöörasid nad senisest suuremat tähelepanu suhetele Makedoonia ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
