1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa Protestantlik kirik: vaimulikud võisid abielluda kirikukeel- emakeel kirikutegelane- pastor võim ilmaliku valitseja käes jumal annab patud andeks Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad :anglikaanid , baptistid, arminiaanid , adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased , viimsepäevapühakud,
portugallased, poolakad, leedukad, ungarlased, tsehhid, slovakkia (pole 100%selt), iirlased, horvaadid ja sloveenid. ÕIGUSLIKUD RAHVAD 1054 skisma, kreeklased, Balkani poolsaared- bulgaarlased, rumeenlased, serblased, makedoonlased, venelased, ukrainlased ehk väikevenelased, valgevenelased. Kaukaasia- grusiinid, armeenlased, azerbaitsaanlased. PROTESTANDID 1517 reformatsiooni usupuhastusega tekkis, 1.)luterlased: rootslased, taanlased, norralased, soomlased, islandlased, eestlased EELK 2.) Anglikaanid-inglased ISLAM türgi, albaania, Kosovo. Sakslased on 50:50 pooled katoliiklased ja pooled luterlased, luterlased on ida ja põhjaosa (DDR) Katoliiklikud on lääne ja lõunaosa, pluss veel baierlased. Läti on 50:50 põhja-läti on luterlik ja lõuna-läti on katoliiklik. Austria austria-sakslased, katoliiklik maa. Sveits - katoliiklik.
Laavakõrbete pindala: 11 000 km² Järved: 3000 km² Liivapinnas, kõnnumaa: 4000 km² Rahvastik: 278 717 elanikku Keskmine eluiga: naistel 76, meestel 70 Pealinn: Reykjavik (u 108 351 elanikku) Haldusjaotus: 124 kohalikku omavalitsust (sellest 30 linna) Rahvuspüha iseseisvuspäev 17. juuni (1944) Riigikeel: islandi keel Religioon: valdavalt luterlased (89,4%) Rahaühik: Islandi kroon Põllumaj %SKPst: 10% Tööstuse % SKPst: 22% Teeninduse %: 68% Linnastumine: 92% Hekla vulkaan Pisike osa Vatnajökullist Strokkur Kuumaveeallikas Gulflossi juga Samblaga kaetud laavaväli Kliima Majandus Põllumajandus Rahvastik Reykjavik
Sellest ajast saati hakati mäge kutsuma „Pühtitsaks“ ehk pühitsetud kohaks. Selle sündmuse mälestuseks rajati mäele väike kabel. Nunnakloostri territoorium Kloostri territooriumil on ka kloostri võimsad puuriidad, kloostri peavärav kellatorniga, püha allikas, kloostri peakirik, kalmistu, nunnade elumajad (Kuremäe võõrastemajad). Kloostriaias kasvab tamm tüveümbermõõduga 4,3 meetrit. Seda kutsutakse usklike hulgas pühaks puuks. Ajalugu Ka luterlased soovisid Kuremäele kirikut ehitada ja sinna surnuaia jaoks maad saada, sest lähimad kalmistud asusid 20-30 km kaugusel Jõhvis ja Iisakus. Luba taotles Illuka mõisnik Dieckhoff, keda toetasid ja aitasid pastorid ja talurahvas. Algselt olevat kuberner Polivanov andnud suulise loa ja kirjalik pidi järgnema. Aleksander III trooniletulekuga (1881.-1894.) algas aga venestamisaeg. 1885.a. sai Eestimaa kuberneriks vürst Sergei Sahhovskoi, tuline õigeusu ja venestamise pooldaja
paavstivõimu niivõrd, et ükski vürst ega keiser pole seda nii palju lammutanud. Mina ei teinud midagi, seda kõike tegi ja saavutas Sõna" (raamatust "Kaheksa Wittenbergis peetud jutlust"). Luther suri oma sünnilinnas, kuhu ta oli sõitnud Wittenbergist, et anda ühes tüliküsimuses nõu sealsele krahvile. Luterlus · Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana. · Luterlased ise on oma kirikut nimetanud ja nimetavad õigupoolest evangeelseks, kristlikuks või apostellikuks · Nimetus "luterlased" (ladina keeles Lutherani) pärineb algselt katoliiklastelt ning seda tarvitati selleks, et kuulutada protestandid ketseriteks. Alles hiljem hakati end ise selle sõnaga nimetama, et eristuda nii teistest. · Luterlased peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks:
appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Protestantlus Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused.Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti s Judaism Judaismi alged on 11. sajandist eKr, kui tekkis
TAGAJÄRJED: ulatuslik usupuhastus Euroopas; kristluse lihtsustumine; rahvusluse tõus; emakeele areng; katoliku kiriku uuenemine; vastureformatsioon; kapitalismi tekke soodustamine. 5) Nantes`i edikt 13. aprillil 1598. aastal Henry IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katolitsism. Oma veendumusi lubati kuulutada ka reformeeritud usutunnistuse pooldajatel. Pariis pidi jääma katoliiklikuks. 6) Anglikaani kirik, hugenotid, kalvinistid, luterlased, katoliiklased ANGLIKAANI KIRIK protestantluse haru, kuhu kuulub arvukalt koguduste ühendusi. Rajajaks inglise kuningas Henry VIII, kes läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. HUGENOTID Prantsusmaa kalvinistid 16.-18. sajandil KALVINISTID protestantliku usuvooli esindajad, mis rajati 1536. aastal Johann Calvini poolt LUTERLASED kristliku konfessiooni esindajad, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest. Peavad end autentse
Omavaheliste pingete leevendamiseks ja välissuhete parandamiseks pidasid Vana-Liivimaa seisused (Liivi ordu, piiskopid, vasallid ja linnade esindajad) alates 15.sajandi algusest maapäevi. Valitsevateks ehitus- ja kunstistiilideks olid romaani stiil (kuni 13.sajandi lõpuni) ja gooti stiil (13.sajandi lõpp-16.sajand). 1520-ndatel aastatel jõudis Eesti alale usupuhastus, mille tulemusena jäi Eesti ala kuni 17.sajandi alguseni usuliselt jagatuks ,½ olid katoliiklased ja ½ luterlased. Usupuhastuse tulemusena pandi alus eestikeelsele kirjasõnale- 1525 esimene teadaolev eestikeelne trükis; 1535 esimene osaliselt säilinud trükis, Wanradt-Koelli katekismus. Keskaja lõpu ja Liivi sõja olulisemaks allikaks oli 1578 ilmunud Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika". Kristina Harun 10a
Andres Hillep Marsruut · Eesti (Tallinn lj) · Rootsi · Norra · Island (Reykjaviki lj) · Linnulennult 2400 km · Kogu reis 6 päeva Riigi geograafiline asend · Loode Euroopas · 65N 18W · Idast Norra · Lõunast Iirimaa ja Suurbritannia · Läänest ja põhjast Gröönimaa (Taani) Riigi iseloomustus · Pealinn: Reykjavik · Pindala: 103 000km2 · Riigikord: Unitaarne vabariik · Keel: Islandi keel · Religioon: 84% on luterlased Rahvastik · Rahvaarv: 305 300 (2006) · Rahvaarvu poolest väikeriik · Rahvastiku tihedus: 3 in/km2 · Linnades 92% rahvastikust · Rahvastik kasvab ja vananeb Loodus · Loodusvöönd: tundra · Pinnamood: mägine · Meri Islandi ümber ei jäätu · Kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel · Suved lühikesed ja jahedad · Talv suhteliselt pehme Islandi majandus · Kõrgelt arenenud majandusega riik
Jüri Kuuskemaa kirjutab priskest söömisest ja õllejoomisest ning pirukast, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Pereliige, kes juhtus oa või herne endale saama, kuulutati pidulikult oa- või hernekuningaks. Kui aga leidjaks oli naine, siis juhtis pidu oa- või hernekuninganna. Leitud uba tähistas idanemisaega ja õnnistust uue aasta andidele. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, et saada osa vee õnnistamisest ja tuua sealt pühitsetud vett ehk nn jordanivett koju arstimiseks ja muuks otstarbeks. Vesi püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud
On toodud välja näiteid ka minevikust. 3) SAARPOLL'i uuring on esitatud väga põhjalikult diagrammide ja tabelitena, teksti on väga vähe. Ajakirjandustekstides on harva diagramme ja tabeleid, seal on väga palju teksti. Uuringu eesmärgiks on koostada statistika, kuid artikli eesmärgiks on lugejate meelt lahutada. 4) Eesti on üks maailma kõige uskmatum riik, kus usku peab elutähtsaks vaid 14% elanikkonnast. Suurema osa usklikest moodustavad õigeusklikud ja luterlased. Neid usklikke, kellele pole usk elutähtis, on Eestis üle neljandiku selle elanikkonnast. Eestlased pole nii väga usklikud kui teised maailma rahvad. Eesti 81% rahvast, kes defineerib end mitteusklikuna on maailma üks kõrgemaid protsente. Seega saab järeldada, et eestlased on pigem uskmatud kui usklikud. Samuti on Atko Remmel oma arvamusloos öelnud ''Eestlased on ateistid. Usu möga meid ei köida.''. Minu arvates eestlased pole uskmatu rahvas, kuna inimesed ikkagi usuvad
Saamid elavad Põhja- Euroopas. Kokku on maailmas 80 000100 000 saami. Nad räägivad oma keelt ehk saami keelt. Kokku on 10 erinevat saami keele murret. Saamid on peamiselt Soome, Rootsi, Norra ja Venemaa aladel. Saamid tegelevad karusloomade küttimise, kalapüügi ja põhjapõtrade kasvatamise. Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on joigude laulmine ehk joigamine Saamidel on oma rahvausund, kuid tänapäeval on suurem osa saame luterlased. Saamide kultuuripärandit tunnustatakse ja väärtustatakse aina rohkem.
umbes 25 km pikkune lõhe · Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla · Kõrgeim vulkaan on Hvannadalshnjúkur · Pisikesi purskeid on saarel pidevalt, ohtlikke esineb iga 5 6 aasta tagant · Vulkaane on peaaegu 200, tegutseb neist umbes 30 Rahvastik · Üle 99% rahvastikust on islandalased · Enamik elab saare äärealadel ja jõeorgudes · Saare siseosas asustus peaaegu puudub · Loomulik iive on suur, väljaränd väike · Peaaegu kõik usklikud on luterlased · Suuremad linnad peale pealinna on Kopavogur (15000 elanikku), Akureyri (14000 elanikku) ja Keflavik (7000 elanikku) Majandus · Kuulub Euroopa arenenuimate maade hulka · Majandus põhineb kalandusel · Üle 95% elektrienergiast saadakse hüdroelektrijaamadest · Toodetakse alumiiniumi, ferrosiliitsiumi, tsementi, toiduaineid, jalatseid ja tekstiilkaupa · Haritavast maast hõlmavad 90% heina- ja karjamaad · Veonduses on oluline lennu- ja
hakkas üles ehitama uut kirikut. Riik võttis kiriku varad ja maavaldused üle. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused. Hävitati ja rüüstati kirikuid. Jumalateenistused muutusid rahvakeelseteks. Sooviga taastada jumalik õiglus, nõudsid talupojad tagasi aadlike kätte läinud valdustele ühiskasutusõigust. 1524- 1524 Saksa talurahvasõjad. 1529. A üritasid katoliiklased luteri usku keelustad, luterlased protestisid-neid hakati kutsuma ka protestantideks. 1555. a Augsburgi usurahu- luteri usk kuulutati katoliku kiriku kõrval teiseks riigiusuks. Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, Saksamaal Luther, samal ajal. Võrdlus: *Sveitsis ja Saksamaal võisid vaimulikud abielluda, jagati armulaual veini ka ilmalikele. *Lutheri arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli arvates oli see
Suur osa (44%) Lätist on kaetud metsadega. Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest (2005). Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusklikud. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad (Dievturba). 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam. Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan. Inflatsioonitase oli 2007. aasta juulis 9,5% ja 2007. aasta augustis 10,1%, mis oli viimase 10 aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, kütte ja majutuse hinnad. Läti keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 8741 Eesti krooni kuus (kasv 2006.
Õigeusu levik maailmas 15 Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh / Moskva patriarh (sõltub õigeusu suunast) Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega. 16 PROTESTANTLUS · Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. · Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist (16. saj.) · Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. · Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. 17 PROTESTANTLUS · Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. · Protestantismi alla kuuluvad: anglikaanid, baptistid, arminiaanid,
muutused ka põhiliselt vabamad kui näiteks kalvinismi muutused. Seni toodud näidete põhjal tundub mulle, et katoliiklased on õnnelikumad kui protestandid. Seda võib muidugi vaadata veel paljudest teistest seisukohtades ning seeläbi ka vastupidisele arvamusele jõuda. Minu arvates on kõige õnnetumad inimesed kalvinistid, sest nende elus on kõik vähegi lõbus keelatud. Protestantidest on kõige õnnelikumad inimesed luterlased, kes küll loobusid paljudest kirikupühadest ning kiriku välisest hiigusest, kuid siiski tegid jumalateenistuse oma rahvale arusaadavaks ja keelustasid induligentside müügi.
Juudas andis Jeesuse üles Pontius Pilatuse ette, kus rahvahulk nõudis Jeesuse ristilöömist. Sõbrad palusid reedel luba teda matta (haua sulgesid kiviga). Pühapäeval, kui sabat oli möödas, oli Jeesus üles tõusnud. Temast sai messias. Kristlik õpetus on kirjas Vanas ja Uues Testamendis (4 evangeeliumi). Usutakse Püha Kolmainsust (isa, poeg, püha vaim). Tähtsaimad harud on katoliku kirik, õigeusk, metodistid, baptistid, anglikaanid ja luterlased. Sakramendid: ristimine, armulaud, patukahetsus, konfirmatsioon, abielu. Kloostrid ja palverännakud. Välja kasvanud rühmitused: Viimsepäeva Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Jehoova tunnistajad, Ühenduskirik, Kristlik Teadus.
Essee Reformatsioon Eestis ja Saksamaal Minu Nimi Tallinn 2009 Reformatsioon oli 16. Sajandil usuline uuendusliikumine,mis tahtis katoliku kirikud muuta paremaks. Reformatsioon sai alguse sellest , et Martin Luther , teoloogia professor ning augustiinlasest munk 1517a.pani Wittenbergi kiriku ustele 95 teesi.Need teesid levisid paari kuuga paljudes Euroopa linnades. Luterlased ehk Lutheri pooldajad mõtlesid , et katoliiklased olid Jumalast väga eeldunud ning üks tähtsaim luterliste nõudmine oli kirikuteenused ning piiblid rahvakeeles, et lihtrahvas, kes ei osand ladina keeles lugeda,sai aru , millest teenused ütlevad.Selle reformatsiooni alguse peetakse mõni kord keskaja lõpuks. 1523a. Jõudis see reformatsioon Eestini. Reformatsioon oli sama luterlus kui Saksamaal,kuid muidugi erinevate riikide reformatsioonidel olid erinevused ja sarnasused
Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. 1517. aastal pani Martin Luther kirja oma kuulsad 95 teesi, andes sellega tõuke ühele suurimale muutuste perioodile Euroopa ajaloos kiriklikule reformatsioonile ehk usupuhastusele. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel. Ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Kuna inimese mõttemaailma on raske muuta, tekkis reformatsiooni liidritel vaidlusi ja hoiatusi keisrite ja piiskoppide poolt, samuti hakkas reformatsioonis ilmnema eri arusaamu ja taotlusi. Üha rohkem leiti, et lisaks ümberkorraldustele kirikuelus tuleb pöörata rohkem tähelepanu igapäevaelu probleemidele ja keskenduda sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele
Nii sündis mitu korda järjest. Koju tagasi pöördunud, jutustas karjus sellest ilmutusest ka teistele külaelanikele. Mned neist suundusid teise päeva varahommikul mäele ja nägid samuti allika läheduses imekaunist Naist heledas hiilgavas rivastuses. Ent niipea kui nad ligemale astusid, kadus ilmutus kohe. Kolmandal päeval kordus seesama lugu. Siis tusid külaelanikud mäkke ning leidsid kohalt, kus oli end näidanud suursugune Emand, vanaaegse pühakuju... Kuna nad kik olid luterlased, siis ei suutnud nad mista, mis on ikoonil kujutatud. Eestlased andsid pühakuju lähimasse misa teotööle tulnud vene igeusklikele talupoegadele Jaama külast ning jutustasid, kuidas nad olid selle leidnud. igeusklikud mistsid kohe, et see on Jumalaema Uinumise pühakuju. 1885. aastal asutati Pühtitsa igeusklik kogudus. Kuid kohalikud misnikud ei andnud igeusklikele rahu. Abi osutamise eest preester Karp Tiisikule tema teenistustest teatamisega
Sümbolid: 1986. aastal kehtestatud saami rahvuslipu keskel olev rõngas sümboliseerib nõiatrummi, punane pool temast paremal päikest, sinine vasakul kuud. Värvid punane, roheline, kollane ja sinine pärinevad saami rahvarõivastelt. Usundid: Saamid ristiusustati 16.-17. sajandil. Erakordse julmusega hävitati ristiusustamise käigus saamide omausku. Näiteks hävitati või rööviti kõik saamide samaanitrummid, mille enamus säilib praegu Kopenhaagenis. Enamus saame on luterlased, koola saamid ja koltad tunnistavad apostellikku õigeusku. Väga suur tähtsus on lestadiaanlusel, saami päritolu pastori Lars Lavi Laestadiuse (1800-1861) algatatud äärmuslikult hardal äratusliikumisel. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Saamid http://www.fennougria.ee/index.php?id=11843 http://www.suri.ee/r/sami/index-ee.html
rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Guovdageaidnus tegutseb saami rahvuslik teater Beaivvás Sámi Teáhter. Usund Saamide ürgne usund oli loodususk (animism, samanism). Selle asemele asus koos uusasustuse levimisega ristiusk. Saamid ristiusustati 16.17. sajandil. Enamus saame on luterlased, koolasaamid ja koltad tunnistavad apostellikku õigeusku. Väga suur tähtsus on lestadiaanlusel, saami päritolu pastori Lars Lavi Laestadiuse (1800- 1861) algatatud äärmuslikult hardal äratusliikumisel. Sümbolid 1986. aastal kehtestatud saami rahvuslipu keskel olev rõngas sümboliseerib nõiatrummi, punane pool temast paremal päikest, sinine vasakul kuud. Värvid punane, roheline, kollane ja sinine pärinevad saami
ise oma haigustes suudi. Nad tunnistavad, et osad haigused ja viirused on paratamatud ja selles ei ole suudi nende kaitumine ega moraal. 3) kannatusi? Kannatusi on kohustuslik ennetada ja leevendada. Kannatus ei ole Jumala karistus. Juudid palvetavad uksteise nimel. 4) surma? Defineerivad surma kui hingamise ja sudamelöökide loppu. Pooldavad elu parast surma, kus kohtutakse uksteise surnud peredega. B. Kuidas moistetakse kristluses (oigeusklikud//luterlased) 1) tervist? Lahutamatu osa elust, mis on pohjusatud Adama ja Eva patust. // Jumal loob inimese tervikuna, mida mojutavad mitmed tegurid (fuusilised, vaimsed, sotsiaalsed, hoolimine); Jumala teenimine tervendab inimest; paranemine ja tervis tulevad tanu palvele; haigusi tuleb ennetada. 2) haigust? Usuvad tanapaeva selgitusi ja pohjusi haiguste kohta. Haigus ja karistus ei ole seotud Jumalaga. // Koik inimesed on allutatud
19. Protestandid on üldnimetus katoliku kiriku vastaste kohta, kes jagunesid kalvinistideks ja luterlasteks ning keda nimetati eri maadel erinevalt. 20. Kalvinistid on Sveitsi protestandid, kes lähtuvad Calvini õpetusest, mille kohaselt inimene peab tööd tegema ja kooliharidus on kohustuslik. Presbüterlased on kalvinistliku kiriku pooldaja Sotimaal. Puritaanid on kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal. Hugenotid on kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal. Luterlased on protestandid Saksamaal, kes lähtuvad luterlusest. Anglikaani kirik on kuningale alluv kirik, mille pea on kuningas 21. Kuidas olid kuningas Henry 8 isiklik elu seotud usupuhastusliikumisega Inglismaal? Ta kuulutas end kirikupeaks. Ta tahtis uuesti abielluda. 22. Kuidas lahendas kuningas probleemi, et talle oli vastumeelne nii paavst kui ka luterlus ja kalvinism? Tegi uue kiriku- Anglikaani kiriku. 23. Vastureformatsioon Usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku
85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat. Vahe on siis ainult 4a mis on üpris vähe. 2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba. 83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles. Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Kopenhaageni järel on
rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Rassid: Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid. Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidseid kui mongoliidseid jooni. See kõik lubab oletada, et rassism peaks oma hõimuvendadest teadlikule soomeugrilasele võõras olema. Usundid: Eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid on luterlased. Ungarlased on peamiselt katoliiklased. Euroopa-Venemaal elavad soomeugrilased on enamasti õigeusklikud. Udmurtide ja maride hulgas on veel elav vana loodususund (animism). Siberi ugrilaste ja samojeedide seas on alles veel samaane. Kultuuritüübid: Eestlased, soomlased ja ungarlased on tüüpilised Euroopa rahvad. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel
kõrgkoolidest, ka õppureid nimetati üliõpilasteks. (Salupere 2004: 17) 1.3Rootsi aeg Rootsi kuninga Gustav II Adolfi väed hõivasid 1625. aastal Tartu. Viis aastat hiljem asutati Tartus õuekohus ja gümnaasium. Kuningas otsustas gümnaasiumi muuta ülikooliks ja seoses sellega rajati 1631 esimene trükikoda Eesti pinnal. 1632. Aastal avati ülikool, mis tegutses alguses jesuiitide kolleegiumi hoones Maarja kiriku ja Toome nõlva vahel. Kuna Rootsi valitsejad olid fanaatilised luterlased, siis tõi see Eestis kaasa laialdase kirjaoskuse. (Salupere 2004:17) 4 1.4Vene aeg 1665. aastal said linna uuteks peremeesteks venelased. 1667. Aastal hävitas suur tulekahju kolmandiku kesklinna parematest majadest ning tuli levis ka lossile Toomel ja Maarja kirikule. Seejärel tuli sajandilõpu suur nälg, mis viis hauda ligi viiendiku elanikkonnast
Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Protestantlus Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased,
Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi. Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Keskaeg on just nagu nüüdisaeg, ainult et siis olid asjad vähem arenenud. Tol ajal jagati
MÕISTED Indulgents patukustutuskiri, müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine. Protestandid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvooluude pooldajad. Augsburgi usurahu Saksamaa ühiskond oli jagunenud usuküsimuses kahte leeri. 1555. aastal sõlmitud usurahu tähendas mõlemale leerile võrdsete õiguste tagamist. Luterlased protestandid, kes lähtuvad Martin Lutheri õpetusest. Kalvinistid protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest. Hugenotid kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal. Puritaanid kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal. Prsbüterlased kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal. Anglikaani kirik reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglise kirik, õpetus sisult oli sisult protestantlik; kirikukorraldus Inglismaal.
Näiteks: 18. sajandist eesti rahvus; kaasajal Euroopa- erinevad rahvused, Põhja-Aafrika ja Edela-Aasia- araabia rahvus, Aafrika- hõimud, Põhja-Ameerika- ameeriklased ja kanadalased, Ladina-Ameerika- mestiitsid, mehhiklased. Usundid: Kristlus- vanus 2000 aastat; rajaja Jeesus Kristus; püha raamat- piibel- Uus Testament. Harud: katoliiklus (Kesk-, Lääne-, Lõuna-Euroopa, Ladina-Ameerika); protestandid jagunevad luterlased, metodistid, baptistid, nelipühalised, anglikaanid (Põhja-Ameerika, Põhja-Euroopa); õigeusk (Venemaa). Kristlus väärtustab inimeste võrdsust, armastust, halastust, individualismi. Islam- tekkis 7. sajandil; rajajaks Muhamed; püha raamat- koraan; jumal- Allah; sallimatu teiste usundite suhtes; levik: Põhja-Aafrika, Edela-, Kesk-Aasia; usu tugev mõju haridusele, ärile, kultuurile, poliitikale, käitumisele; kindlad traditsioonid: riietud, 5 korda päevas palvetamine, ei tohi
VAHEL Rahvuslikku koosseisu kuulub 88% rootslasi, eestlaste suhe on vastavalt 71,8%, mis näitab, et nad tahavad hoida ja ka hoiavad kultuuripärandit KEELED Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlikuks keeleks Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt USK Religioon jaguneb järgnevalt: 93% evangeelsed luterlased, kes usuvad armastusõpetusse (usku, lootusesse ja armastusse). Usuvad, et Jeesus Kristuse ideeks oli muuta inimeste hingi, neid puhastada ja õilistada 5% muu usk 2% Rooma Katolik usk KASUTATUD ALLIKMATERJALID http://www.slideshare.net/MeeliSonn/rootsi-majandus http://www.estemb.se/est/rootsi/majandus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvastik TÄNAME KUULAMAST!
Reformatsioon: ootamatu murrang või pikema arengu tulemus 1517. aastal pani Martin Luther kirja oma kuulsad 95 teesi, andes sellega tõuke ühele suurimale muutuste perioodile Euroopa ajaloos kiriklikule reformatsioonile ehk usupuhastusele. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Reformatsioon muutis usku paljudes maades luterluseks, kuid üht või teist moodi mõjutas ta kõiki Euroopa riike ja maid, olles põhjuseks mitmetele hilisematele sündmustele. Usupuhastusest ei jäänud kõrvale ka Eesti. Sel ajal kui katoliku kiriku piiskopid meie maal ametis olid reformitöö elustamise ja teostamise katsetega ja püüetega, hakkasid vähehaaval ilmsiks tulema päris isesugused
Suurimad muutused toimusid 20. sajandil maailmasõdade, emigratsiooni, baltisakslaste lahkumise, Holokausti ja Nõukogude Liidu okupatsiooni tõttu. Läti põlisrahvad on lätlased ja liivlased (59,2%). Suurimaks vähemusrahvuseks on venelased (28% rahvastikust). (Vikipeedia, 21.09.2009) Ehkki Lätis on palju kirikuid, peetakse jumalateenistusi ja kirikukellad helisevad üle kogu maa, ei ole Läti eriti reliogioosne maa ning suur hulk lätlasi ei kuulu kirikusse. Suurimad usukogukonnad on luterlased, katoliiklased ja õigeusklikud. Siiski peavad naised enne kirikusse sisenemist katma pea, meestel aga on keelatud habet ajada. (Aizpuriete, 2006: 23-24) Lätis peetakse palju pühi ja pidustusi, see tuleb sellest, et suur osa rahvast on vene päritolu ja kasutab kirikupühade arvestamisel endiselt Julianuse ehk vana kalendrit. See erineb kahe nädala võrra läänes kasutatavast Gregoriuse ehk uuest kalendrist. Seega tähistatakse Lätis jõulusid, uut aastat ja lihavõtteid kaks korda
(Islam-1.5 miljardit, kasvab kõige kiiremini.) Hinduism- (900 miljonit) Hiina traditsioonilised usundid-394 miljonit Budism-376 miljonit. Hõimureligioonid-300 miljonit. Aafrika traditsionaalsed usundid-100 miljonit KRISTLASKOND Rooma-katoliku krik-1.05 miljonit idakirikud-240 miljonit Aafrika iseseisvad kirikud-110 miljonit nelipühalised-105 miljonit kalvinistid-75 miljonit anglikaaid-73 miljonit baptistid-70 miljonit metodidtid-70 miljonit luterlased-64 miljonit SAMUEL HUNTINGDON TSIVILISATSIOONIDEST jaotab maailma 8 erinevaks tsivilisatsiooniks 1.HIINA EHK SINOILINE-hiina tsivilisatsioon on rohkem kui konfutsianism, see kirjeldab ühte ühiskultuuri hiinas a hiina kogukondades kagu aasias ning mujal väljaspool hiinat, sauti on sellega seotud vietnami ja korea kultuurid 2. JAAPANI TSIVILISATSIOON- hoiakutelt väga erinev lääne kulturist, kuigi teaduse ja tehnoloogia järgi väga lääne-sarnane ühisond. 3
Varem elasid Saksamaa metsades veel sellised imetajad nagu karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud. Rahvastik Sakslased on kujunenud germaanlaste hõimuliitude segunemisel. Igas piirkonnas on kohalikul rahval oma kombestik ja eneseteadvus, kuid neid seob tugev saksa rahva ühtsustunne. Viimastel aastakümnetel on Saksamaale rännanud inimesed Türgist, Itaaliast, Balkanimaadest ja Hispaaniast. Suurem jaolt on sakslased luterlased ja katoliiklased, kuid on ka islami-ja juudiusulisi. 86% riigi elanikest elavad linnas. Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik[1]. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal[viide?]. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Keskmine eluiga on 79,9 aastat. Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 7,9 1000 inimese kohta aastal 2009. Need näitajad on ühed maailma madalaimad.[2]
MAJANDUS eurionistid · britid-protestandid (luterlased) · iirlased-katoliiklased kvartal = 3 kuud Toota-eksportida Rahuldada inimeste ja riikide põhivajadusi MAJANDUSE VASTUOLU vastuolu vajaduse ja võimalustega (vajadus suureneb- võimalused, kõike ei saa, tuleb valida, mida, kuidas ja kellele) RESURSS inimene (tööjõud) kapital (raha) tooraine tehnika ettevõtlikkus (ettevõtlus suurim USAs, eestlased on samuti ettevõtlikud) Rikkust ühiskonnas luuakse läbi majanduse Kuidas hinnata kuidas majandusel läheb?
Arvatakse, et umbes 8.saj tõid araablased Euroopasse lõimevaibad. NB! Koelõngade arvu järgi loetakse väärtust: neid 8-30. Tänapäeval värvimõju on kadunud. Must kadunud, roh muutunud siniseks jne. Napoleon lasi vaiba Pariisi tuua, sealt Inglismaale. Hitler tahtis endale. 1) Halberstadti St Miikaeli kirikus: Kõik kolm on lõimevaibad, suhteliselt hästi säilinud. Alates reformatsioonist kuni 19s neid ei kasutatud. Luterlased ei vajanud kaunistusi. 1930ndatel Pühavaimu kirik müüs Wotke altari. Niguliste tagastamine. A) Kas püst- või vertikaaltelgedel, värvilaikude kaupa tehtud. Mõnikord tuntud ka Miikaeli ja inglite vaibana. Moosese I rmt 18 ptk sisuks. Lõpeb perspektiivis antud meandri motiiviga. Vaipa ümbritseb tervikuna tekst. Vaiba üldtoon sinine, sellel soojades toonides figuurid. Kõik kontuurid ja voldistik on toonitatud tugeva lõimega. Perspektiivi see aeg ei tunnista. Nimed antud
vaikuse kuulamine ,kui tühine jutt. Soomlased kuulavad juttu väga hoolikalt.Täpselt sama teevad ka eestlased. Soomes on väga oluline sprot,eriti tähtis on soomlaste spordisaavutused. Neile meeldib, kui teiste riikide inimesed nende tublisid sportlasi või kultuuriinimestega ning saavutustega kursis on. Soomlastele pakub huvi, mida mujal maailmas nende riigist kirjutatakse ning kuidas teised suhtuvad nende riiki. Nagu enamus eestlastestki on suur osa soomlastest luterlased. Samuti on mõlemas riigis võimalus saada kirikuõpetajaks ka naistel. Usk soomlaste ja eestlaste elu igapäevaselt ei mõjuta. Soomlased, erinevalt eestlastest pole harjunud tühjade lubadustega. Nad mõtlevad, enne kui midagi ütlevad ning peavad lubaduse andmist ja täitmist väga oluliseks. Soomlased võõrastega juttu väga ei alusta , kuid abi on nad nõus alati andma ning on väga külalislahked.Soomlased on väga viisakad inimesed nii liikluses kui ka tavaolekus
1. Esteetiline inimese tähelepanu on koondatud naudingule 2. Eetiline märksõnaks kõlbeline kohus 3. Religioosne inimene seisab vastamisi jumalaga ning jääb teiste inimeste seas üksi. Peamised usutunnistused: 1. Sloveenia katoliiklus 2. Bulgaaria ortodoksid ehk õigeusklikud 3. Albaania islam 4. Inglismaa angligaanid ehk väliselt katoliiklased, põhimõtetelt protestandid 5. Island protestandid ehk luterlased O.Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. Inimesed jäävad, aga kultuuri ei ole juhul kui uut kultuuri ei teki. Anaximenes miletose koolkond. Maa on taldrik, mis hõljub õhus. Õhk on ürgaine, mis seostub eluga. T.Hertzl sionism. Juutide rahvuslik vabadusliikumine. Juudid ei ole kusagil kaitstud, tuleb luua juudiriik, kus ei ole antisemitismi. K.Popper kirjeldas, kuidas kaasajastamisega vabaneda diktatuurist. Kaasajastamine eeldab ühiskonan avardamist.
rööv toimus kuna Friedrich Tark ei saanud avalikult abi pakkuda Luther heidab seljast munga rüü ja keskendub reformeerimisele Wartburgi loss on Saksamaal tuntud kui: „luterlike sakslaste indentideedi sünnikoht“ seda sellepärast, et seal toimus: - piibli tõlkimine - korrektse saksa keele grammatika kirjapanek Kolmekümneaastane sõda ususõda Wartburgi loss Reformatsiooni kaasmõtlejad läksid eri teed Luterlased: - piibel kui jumala tõeline sõnum, kuid seda võib ise tõlgendada - kõik usklikud pääsevad põrgust, Jeesus on kõik patud enda peale võtnud - katoliiklaste küljelt säilis traditsioon lapsi ristida Kalvinistid - ainult usk ei aita põrgust päästa - tuleb jälgida piiblit kui jumala tõelist sõnumit - tuleb lasta ennast juhtida kirikuinimestel Anabaptistid - arvavad, et lapsed ei ole võimelised ise otsustama oma
Suur osa Lätist (44%) on kaetud metsaga. Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlaseid on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% rahvastikust. Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb negatiivse iibe ja väljarände tõttu alates 1990 aastate algusest. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusulised. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad. Majanduses on ülekaalus toiduainetööstus. 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam. Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan. Inflatsioonitase oli 2007 juulis 9,5% ja augustis 10,1%, mis on viimase 10 aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, majutuse ja kütte hinnad. Läti keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 8741 Eesti krooni kuus (kasv 2006
Martin lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine.Paljud maad lõid Lääne- ja Põhja-Euroopas katoliku kirikust lahku. Augsburgi usurahu-sõlmiti 1555. Aastal kahe poole vahel, selle järgi tagati mõlemale leerile võrdsed õigused. Kehtima jäi põhimõte kelle võim, selle usk. Protestandid- reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad. Luterlased- Lutheri usu pooldajad kalvinistid- Jean Calvini usu pooldajad hugenotid-Prantsuse kalvinistid puritaanid-Inglise kalvinistid kutsusid end puritaanideks ehk puhasteks. prespüterlased-reformeeritud kiriku liikmed (Sotlased) anglikaani kirik-Inglismaa kirik, mille pea on kuningas, õpetus oli sisult protestantlik dogma-lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena. Jesuiit-Katoliikliku vaimuliku ordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liige.
Fifth level Kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana Lähtub M. Lutheri usupuhastusest ja usukäsitlusest Sai alguse 16, saj Saksamaal Kuni 19. sajandi lõpuni olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud valdavalt saksakeelsed Lutheri roos Luterlased peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks Oma kirikuid ja kogudusi nimetavad nad luterlikeks, luteriusu, evangeelseteks või evangeelseteks luteriusu kirikuteks ja kogudusteks Erinevus katolikust kirikust vahendajate/vahenduse puudumine või väiksem tähtsustamine Puudub pattude andeksandmine Vähe rituaale Luterliku õpetuse alus Pühakirja pidamine normatiivseks autoriteediks Luterlaste üldise preesterluse põhimõte (s.t
Elukoha järgi võib elanikke jagada maa-ja linnainimesteks, samuti tallinlasteks ja väiksemate linnade elanikeks. Ja saare-ning mandriinimesteks. Majandusliku seisundi alusel jagades tuleks kokku leppida mingid leibkonna sissetulekute vahemikud, näiteks 10 000-100 000 eek sissetulekut leibkonna kohta kuus, 3000-10 000eek leibkonna kohta kuus, alla toimetulekupiiri elavad leibkonnad jne. Kes midagi usub, selle jaoks on oluline elanikkonna jagamine usutunnistuse alusel. Näiteks luterlased, katoliiklased, jehoovatunnistajad, muhameedlased jne. 3.Kas Eestis esineb mõni siirdeühiskonna ohtudest, mis võiks ühiskonda ohustada? Siirdeühiskond: üleminekuühiskond ühelt korralduselt teisele. Eesti on heaoluühiskond, kus on küll palju siirdeühiskonna probleeme. Siirdeühiskonna ohud: 1. Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. 2. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. 3
*Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania *Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo) *Rahvuspüha: 12. oktoober (Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492) *Religioon: katoliiklased 96%), muud - muhameedlased, luterlased jne (4%) *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://www.vm.ee/est/kat_211/1296.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/hispaania.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania.htm http://www.miksike.ee/en/forum.html
Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine - Nirvaana - Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel - Sloveenid - katoliiklus - Bulgaarlased õigeusklikud ehk ortodoksid - Albaanlased - islamiusulised - Inglased anglikaanid , väliselt katoliiklased, põhimõtetelt protsestandid - Islandid protestandid ehk luterlased 4. Kes olid: - O.Spengler väitis et iga kultuur hukkub kord, st et inimesd jäävad aga kultuuri ei ole (väärtuste süsteemi)juhul kui uut kultuuri ei teki - Anaximenes miletose koolkond, maa on taldrik,mis hõljub õhus, õhk seostub eluga, ürgaine on õhk - T. Hertzl sionism, juudi rahvuslik vabadusliikumine, juudid ei ole kuskil kaitstud, tule luua juudiriik, kus ei ole antisemitismi - K
*Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania *Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo) *Rahvuspüha: 12. oktoober (Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492) *Religioon: katoliiklased 96%), muud - muhameedlased, luterlased jne (4%) *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://www.vm.ee/est/kat_211/1296.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/hispaania.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania.htm http://www.miksike.ee/en/forum.html
Jumalaema Uinumise peakirik, mis ehitati aastatel 1908- 1910. Legendi järgi näinud kohalikud talupojad XVI sajandil siinsel mäel imepärast ilmutust ja leidnud hiljem iidse tamme jalamilt ülipüha õigeusu ikooni. ( Illuka vald ) Sündmust kujutav maal on näha Kuremäe kloostri värava juures. Sellest ajast hakati mäge kutsuma ka nimega 'Pühtitsa' ehk pühitsetud koht. Imeväärse sündmuse mälestuseks rajati mäele väike kabel. ( Illuka vald ) Ka luterlased tahtsid Kuremäele kiriku ehitada ja sinna kalmuaia jaoks maad saada, sest lähimad kalmistud asusid 20-30 km kaugusel Jõhvis ja Iisakus. Luba taotles Illuka mõisnik Dieckhoff, keda toetasid pastorid ja talurahvas. Alguses olevat 6 kuberner Polivanov andnud suulise loa ja kirjalik pidi järgnema. Aleksander III trooniletulekuga (1881.-1894.) algas aga venestamisaeg. 1885.a. sai Eestimaa
annaabi.ee 
