EBAHAIGE Komöödia kolmes vaatuses muusika ja tantsuga KOMÖÖDIA TEGELASED: ARGAN, ebahaige. BÉLINE, Argani teine naine. ANGÉLIQUE, Argani tütar ning Cléante´i armsam. LOUISON, Argani väike tütar ning Angélique´i õde. BÉRALDE, Argani vend. CLÉANTE, Angélique´i armsam. HÄRRA DIAFOIRUS, arsti. THOMAS DIAFOIRUS, eelmise poeg ning Angélique´i kosilane. HÄRRA PURGON, Argani arst. HÄRRA FLEURANT, apteeker. HÄRRA BONNEFOY, notar. TOINETTE, teenija. Tegevuskoht Pariisis PROLOOGI TEGELASED: FLORA. KAKS ZEPHYROST, tantsivad. CLYMENE DAPHNE.
Moes olid jandid / farss. Kogu koomika seisnes intriigis ja situatsioonikoomikas. ,,Naeruväärsed eputised" esimene edukam komöödia, intriig tagaplaanil ja karakter esiplaanil. Peale seda teost hakati rohkem analüüsima kombeid. 1164 lavastas komöödia ,,Tratuffe" 3 esimest vaatust. Teos räägib rikastumisest petmise teel. 1669 sai loa kõigi 5 vaatuse etendamiseks. Veel olulisi näidendeid: ,,Misantroop" armukadedusest. ,,Arst vastu tahtmist", ,,Ebahaige", ,,Kodanlasest aadlimees" menukamaid teoseid, koomika väärib tähelepanu, palju erinevat sõnavara. 1673 suri ootamatult laval, etenduses ,,Ebahaige". Kirik ei lubanud pühasse mulda (surnuaia müüridesse) teatriga seonduvaid inimesi matta, aga Moliere siiski sai kuningas Louis XIV käsul. 1886. A. Wiera ,,Ihnus" etendusega jõudis Moliere Eestisse Aforism ehk mõttetera, prantuse kirjanduses moes 17-18.saj. Kirjanikud - moralistid ei
unustusse. Repertuaari kuulus ligi 200 lavateost ning esindatud olid kõik näidendiliigid. Tuntuimaks näidendiks on "Elu on Unenägu", mida on võrreldud Shakespeare'i "Hamletiga". Klassitsismis (17 saj. lõpp Prantsusmaal) võeti eeskuju antiikkirjandusest, rõhutades selgust ja lihtsust. Jean Bapiste Moliére (Poquellini) (1622-1673) sündis Pariisis, tema isa oli vaiba- ja mööblipoodnik. Võõrasema oli "kuri võõrasema", keda ta arvatavasti kujutas teoses "Ebahaige". 14-selt pandi ta Clermonti kolleegiumi, kus Moliere sai väga hea hariduse. 1643. aastal lõi ta koos sõpradega teatri ,,Hiilgav teater", mille koosseisu kuulus kümneliikmeline teatritrupp. Võlgade tõttu lõpetas teater tegevuse, kuid jätkati rändnäitlejatena, kui Moliére rikas isa võlad ära maksis. Rahvale läksid Moliere komöödiad peale ning nende trupi tuli kõikjalt häid näitlejaid juurde. 1658. aastal mängisid nad juba kuninga juures. Sellest sai alguse
Jutustav luule Novell-lühike kokku Luuletus Komöödia- naerdakse surutud tegevus. D.Kareva elu pahede üle. Püandiga. Puškin Vilde „Pisuhänd“ Tuglas „ Popi ja Huhuu“ Mediere „Tartuffel“ Tšehhov „ Paks ja „Ebahaige“ peenike“ „Naistekool“ Jutustus-Nagu romaan, Sonett-kindel vorm, Draama kuid tegevust vähem. loetud silbid. Ibsen „ Nukumaja“ Luts „ Kevade“, Under“Ekstaas“ Tšehhov „ Palat nr 6“ Petrorca Eepos „Kalevipoeg“, „Ilias“ Miniatuur Tammsaare „Poiss ja liblikas“ Täida tabel Romantism Realism Millal ja kus tekkis
1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksilolevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Keelati ära , autorile nõuti tuleriita. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. Viimasteks kõrgkomöödiateks peenutsevaid salongikombeid ja pretsioosset kirjandust pilkav "Õpetatud naised " ja "Ebahaige", mille peategelane Argan kujutleb arstide sisendusel, et ta on haige, piinates nii oma lähikondlasi. Molieri võitlevamaid komöödiaid on "Tartuffe". Peamise tegelaskonna moodustavad kaupmehe Orgoni kodakondsed, kelle majja on ennast poetanud Tartuffe, kes omandab majas võimu ja laseb lõpuks Orgonil varanduse oma nimele kirjutada. Tartuffe tegevus kutsub esile teiste pereliikmete vastutegevuse., võitlus tema paljastamise eest. Viimases vaatuses heidab Tartuffe maski kõrvale,
· Komödiograaf, lavastaja ja näitleja · Kuninga soosing etenduse ,,Naeruväärsed eputised" tõttu · Satiir tabas kõrgemaid kihte ühiskonnast, seetõttu tagakiusamine, laim ja kriitika · Kopsuhaigus ja ebaõnnestunud abielu · MENUKAMAD NÄIDENDID: ,,Meeste kool", ,,Naiste kool", ,,Tartuffe", ,,Don Juan", ,,Minastroop", ,,Ihnus", ,,Õpetatud naised", ,,Ebahaige" · Peegeldas küll konkreetse ajajärgu elu, kuid tegelastes kajastuvad üldinimlikud jooned, inimloomus koos selle vooruste ja nõrkustega · SÕNAKOOMIKA, MATKIB ERI KIHTIDE KÕNEPRUUKI · MAAILMA LAVADEL TÄNAPÄEVANI!!!
vaatust. See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks.,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse.,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks.,,Kodanlasest aadlimees" (1670) kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda.Oma 1673. aastal valminud näidendi ,,Ebahaige" lavastuses mängis Molière ka peaosa, liialdatult haigusi ja surma kartvat meest. Just selle teose etendusel tabas teda ennast ootamatu surm. Kirik keelas tollal näitlejate matmise pühitsetud mulda. Louis XIV käsul maeti Molière siiski St
ühiskondklikku rolli: ,,...teatril on suur võime pahesid parandada. Me anname pahedele raske löögi, kui esitame nad üldiseks naeruks. Noomitusi talutakse kergesti, kuid pilget mitte." Teosed Tema käsikirju pole leitud, kuid siiski on ta loomingust on säilinud 32 näidendit. Neist tuntumad on: · "Arutu" (1653) · "Naeruväärsed eputised" (1659) · "Meeste kool " · "Naiste kool" · "Don Juan" ( 1665) · "Ihnus" (1668) · "Õpetatud naised " · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Arst vastu tahtmist" · "Kodanlasest aadlimees" (1670) · "Scapini kelmused" ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pil- kab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. ,,Tartuffe" (1664)
· 2008 Bruno (Janno Põldma, Heiki Ernits, Priit Pajusaar "Detektiiv Lotte") · 2009 Muusik (ÖdönvonHorvath "Lood Viini metsadest") · 2009 Bruno (Janno Põldma, Heiki Ernits "Lotte ja Bruno muusikatund") · 2010 Arnu (Mati Unt"Huntluts") · 2010 Hr Mooney / Politseinik /Baarmen / Dr Marston (DanGordon "Vihmamees") · 2011 Esimene statist,Sõdur (Mati Unt "Viimnepäev") · 2011 Lysander (Henry Purcell "Haldjakuninganna") · 2011 Cleante (Molière "Ebahaige") · 2012 - Zlava (Uku Uusberg "Karjäär") · 2013 - Thomas Magill (Enda Walsh "Härrasmees") Rollid Draamateatris: · 2013 - (John Hodge "Kollaborandid") · 2014 - (Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahmani, Piret Saul-Gorodilovi ,,Laul, mis jääb") · 2014 - (Paavo Piik, Mari-Liis Lill "Varesele valu..")
Ta hakkas visandame rolle improvisatsiooniteatriga (commedia dell'arte) ning saavutas menu. Need aastad laiendasid Moliere'i silmaringi ning tänu sellele oskas ta kirjutada näidendeid, mis köitsid inimesi. Naastes Pariisi saavutas edu tema näidend "Naeruväärsed eputised". Moliere ründas oma näidenditega silmakirjalikkust. Näidendit "Tartuffe" prooviti keelustada, kuid seda saatis ikkagi menu. Moliere tuli näidendi "Ebahaige" ajal lavalt ära kanda ning hiljem ta suri. Vaimulikud ei tahtnud Moliere'i matta kiriklikult, kuid tänu Louis XIV saadi luba ta matta surnuaeda. Loomingu üldiseloomustus Moliere ründas oma näidenditega silmakirjalikkust. Moliere Loomingu üldiseloomustus peegeldas oma näidendites omaaegse Prantsusmaa elu ja kombeid, ta tegi seda kriitiliselt, kasutades satiiri. Ta pilkab peenutsevat aristokraatlikku seltskonda, oma teadmistega eputamist,
ja meeldis ka kuningale (Louis IV) ning seejärel kuulus Moliere´ile kuninga soosing. Kuid oma järgnevate komöödiate julge satiiriga vihastas Moliere vanameelseid ja vaimulikud ringonnad välja ning Päiksekuninga poolehoiust hoolimatta sai ta loa ühe oma kuulsaima näidendi ,,Tartuffe" lavastamiseks alles pea viie aasta pärast. Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. 1660. aastate keskel, loomingu kõrgperioodil, algas Moliere´il kopsuhaigus. Ta suri näidendi ,,Ebahaige" neljanda etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa mängis. LOOMING Kümmekonna aastaga kirjutas Moliere hulga suurepäraseid komöödiaid, mida mängitakse teatrites edukalt tänapäevani. 1661-1673 ,,meeste kool", ,,naiste kool", ,,tartuffe", ,,don juan", ,,misantroop", ,,ihnus", ,,ebahaige" Moliere peegeldas oma näidendites omaaegse Prantsusmaa elu ja kombeid, ta tegi seda kriitiliselt, kasutades satiiri. Ta pilkab peenutsevat aristokraatlikku seltskond,
paranemisele. Kalduvus oli karakterkoomika suunas. Küpse klassitsistliku draama sisuks on eraelu intriigid ja psühholoogilised konfliktid. Teatris ei käsitletud teatavaid poliitilisi või ideoloogilisi probleeme. See meeldis ka kuningale. 7.tuntumad klassitsistid-Moliere, Nicolas Boileau, Pierre Bayle, Jean Hardouin. Valmikirjanikud- Jean de la Fontaine 8.Moliere näidendid-Meeste kool " "Naiste kool" "Don Juan" "Ihnus" "Õpetatud naised " "Ebahaige" (1673) "Tartuffe" (1664) . iseloomu jooned-ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Moliére'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli
tegevuskohaga lavalt üheleainsale tegevuspaigale, et säilitada tragöödias nõutavat kohaühtsust. Komöödiasse võeti see põhimõte üle ilmselt commedia dell'arte mõjul, kuna rändtrupid olid sunnitud lavakujundust lihtsustama. Molière aga kasutas oma lavastustes juba ka maalitud dekoratsioone ja keerukaid mehhanisme. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. Moliére näidendeid: "Naeruväärsed eputised", "Meeste kool", "Naiste kool", "Don Juan", "Ihnus", "Õpetatud naised", "Ebahaige", "Tartuffe", "Misantroop", "Arst vastu tahtmist", "Kodanlasest aadlimees", "Arutu", "Scapini kelmused"
Mida saatis erakordne edu. Näiden meeldis ka monarhile, mis järel kuulus Moliere'ile tema isiklik soosing. Päikesekuninga enda poolehoiust hoolimata kulus ligi viis aastat, enne kui Moliere sai loa lavastada ühe oma kuulsama näidendi ,,Tartuffe". Ta langes väga tugeva kriitika alla. Teda rünnati, laimati ja sõimati pidevalt. Juba loomingu kõrgperioodil, 1660-ndate keskel, algas Moliere'il kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. Moliere suri näidendi ,,Ebahaige" 4. etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa mängis. Vaevalt kümmekonna aastaga suutis Moliere luua suure hulga oivalisi komöödiaid, mis on kindlasti jäänud koomilise teatri klassikalisse varamusse: ,,Meeste kool"(1661), ,,Naiste kool" (1662), ,,Tartuffe" (1664) ,,Don Juan" (1665), ,,Misantroop"(1666), ,,Ihnus"(1668), ,,Õpetatud naised" (1672), ,,Ebahaige" (1673). Tema teatri paeluvuse üks allikaid on kindalsti see, et ta peegeldas
02.1673)- Isa oli tapetsiir(kujundaja lossides); kaotab ema 10-a; õpib jesuiitide kolleegiumis; käis vanaisaga tänavateatris; kohtus perekonnaga, kes armastas teatrit ning lõi nendega teatri, mis läks pankrotti; sattus võlgade pärast vangi; Madeleine Bejart- Moliere'i sõber; läksid rändteatriga rändama; suri peaaegu etendusel (hakkas verd köhima, mängis edasi) Looming- ,,Naeruväärsed eputised", ,,Scapini kelmused", ,,Õpetatud naised", ,,Naiste kool", ,,Ebahaige", ,,Ihnus", ,,Tartuffe", ,,Don Juan", ,,Misantroop", ,,Arst vastu tahtmist" 10. Valgustusaja(1688-1789) iseloomulikud jooned- teaduslik-tehniline progress; inimmõistuse ülistamine; teadmiste, hariduse väärtustamine; inglise parlamentaarne monarhia-poliitilised debatid-laiem ühiskondlik arutelu; ajakirjanduse ajastu algus; filosofeerimine läks moodi; traditsiooniliste autoriteetide eitamine; materialistliku
*rännates ühest riigist teise, jõuti küpsus kogemuseni. *1658.a pealinna naasemise järel lavastas trupp 1659.a erakordse menuga lühinäidendi ,,Neruväärsed eputised"-see meeldis ka monarhile, misjärel M 'ile kuulus tema isiklik soosing. *läks viis aastat, ennem kui M sai lavastada oma ühe kuulsaima näidendi ,,Trtuffe".*Teda kritiseeriti palju. Loomingu kõrgperioodil(1660-keskel) algas M kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. M suri näidendi ,,Ebahaige" 4.etenduse järel, millles ta ise näitlejana kaasa mängis. *M'ist on kirjutanud Mihhail Bulgakov biograafilise romaani ,,Härra de Moliere'i elu" (1978). *Tema tähtsaimad komöödiad: ,,Meeste kool" (1661), ,,Naiste kool" (1662 e.k 1961, 1974), ,,Tartuffe" , ,,Don Juan" , ,,Misantroop" , ,,Ihnus" , ,,Õpetatud naised" ,,Ebahaige" *M'i teatri paeluvuse üks allikaid on kindlasti see, et ta peegeldas oma kaasaja Prantsm elu ja kombeid
· ,,Tuulepea" (1655) · ,,Armutusk" (1656) · ,,Naeruväärsed eputised" (1659) · ,,Meeste kool" (1661) · ,,Naiste kool" (1662) · ,,Versailles' improvisatsioon" (1663) · ,,Tartuffe" (1664) · ,,Don Juan" ( 1665) · ,,Misantroop" (1666) · ,,Arst vastu tahtmist" (1666) · ,,Ihnus" (1668) · ,,Georg Dandin" (1668) · ,,Amphitryon" (1668) · ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) · ,,Scapini kelmused" (1671) · ,,Õpetatud naised" (1672) · ,,Ebahaige" (1673) Kasutatud kirjandus · Eesti Entsüklopeedia 6. köide · http://et.wikipedia.org · 10. klassi kirjanduse õpik · Pildid võetud www.google.com -st
nende pahede pärast. Ta ei tunnista silmakirjalikkust, hindab otsekohesust ja lihtsust. 6 Moliére kirjutas ka komöödiaid, kus ta viskab nalja arstide ja nende ravimeetodite üle. "Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, kus kirjanik kasutab kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. Näidend "Ebahaige" (1673) on aga mehest, kes oma liialdatud surmahirmus kujutleb arstide sisendusel, et ta on haige, piinates nii kõiki oma lähikondlasi. "Kodanlasest aadlimees" (1670) on komöödia lihtsast kodanlasest, kes püüab iga hinna eest aadliseltskonda pääseda. Auahnus teeb ta aga naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Komöödiates "Meeste kool" ja "Naiste kool" naeruvääristab kirjanik iganenud kiriklikku moraali
satiiri. Ta varjas oma mõtted nalja ja naeru taha. Moliere kritiseeris silmakirjalikkust, peenutsemist, teadmistega eputamist, võltsi vagadust, mille rüpes peitub saamahimu. Ta pilkas naiivsust ja kergeusklikkust. Moliere on öelnud: ,, Parim, mida võin mina teha, on minu sajandi pahede paljastamine naeurväärsetes kujudes. Teosed: ,,Meeste kool" (1661), ,,Naiste kool"(1662), ,,Tartuffe" (1664), ,,Don Juan" (1665), ,,Mosantroop" (1666), ,,Ihnus" (1668), ,,Õpetatud naised" (1672), ,,Ebahaige" (1673). Misantroop- kreeka keeles misanthropos- inimeste vihkaja, inimesepõlgur (vastand filantroop). Moliere elu kohta M.Bulgakov ,,Härra de Moliere elu". Valgustus · Kodanluse kujunemise aeg, absolutismi kriis. Kirikuõpetus hakkab mõju kaotama, aadlikuid sunnitakse loobuma mitmetest privileegidest. Tähtsaks muutus õiglus ja mõistus, teadus, haridus ja kultuuri arendamine. Ideaaliks oli loomulik inimene. · Valgustajad nõudsid mõttevabadust, kodanikutunnet, vastutustunnet
Toetuse hankimiseks esitas ta näidendit kõigepealt kitsamates aadliringkondades; kasu oli ka jätkuvast tööst õukonnapidude sisustamisel, samuti teiste teoste menust. 1669. aastal sai Molière lõpuks loa ,,Tartuffe'i" (kogu 5-vaatuselise näidendi) etendamiseks. ,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. Selles teoses ei pilgata mitte ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. Auahnus teeb härra Jourdaini naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Jourdain on otsene vastand Alceste'ile: kui Alceste eitas seltskonda,
etendus Pariisis kukkus läbi. Järgnevalt mingi Lõuna-Prantsusmaale esinema, kus Moliere avastas enda jaoks komöödia. Tema menutükk oli ,,Naeruväärsed eputised Pariisis", mille kuningas heaks kiitis. Kuigi tal oli palju austajaid oli ka neid kes teda laimasid. Teda laimati vaimuliku ringkonna ning vanameelsete poolt. Tähtsamad teosed ,,Don Juan", ,,Tartuffe", ,,"Meeste kool", ,,naiste kool", ,,Misantroop", ,,ihnus", Õpetatud naised", ,,ebahaige" Tema loomingu väärtus seisneb selles, et ta on kirjeldanud tolleaegse Pariisi elu ja kombeid ning toonud välja inimloomuse voorused(loomulikkus, inimlik lihtsus) ja pahed (võlts, peenutsemine, silmakirjalikkus) Argetüüpsed tegelased Don Juan südametevallutaja, pärist rikkast perekonnast ja harjunud saama seda mida ta tahab. Tema eluhoiakuks oli anda järele kõikidele oma ihadele. Teised olid talle kui mänguasjad ja meelelahutajad
Kuulsaim näidend om ,,Tortuffe". Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. Tema teatri tegi paeluvaks see ,et ta peegldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid laiemalt ja värvikamalt kui keeegi teine tollane näitekirjanik, ta ei piirdunud lihtsalt eluolu kirjeldamisega vaid tegi seda kriitiliselt. Tema tegelased olid üliinimlikud oma nõrkuste ja voorustega.Ta oli loomulikuse ja lihtsuse pooldaja. Moliere suri näidendi ,,Ebahaige järel" järel, kus ta ka ise kaasa mängis. Valgustuskirjandus.(18. sajand) Valgustuse all on hakatud mõistma vaimset liikumist, mis kujunes Lääne Euroopas, eelkõige prantsuse kirjanduses, mille eesotsas oli üleeuroopalise kuulsusega Voltaire, Rousseau, Didero. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest, mis pidi põhinema õigluse ja mõistuse põhimõttel. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ja hariduse ning kultuuri kättesaadavust rahvahulkadele
Õppis Jesuiitide kolleegiumis, sai vaimuliku hariduse. Hiljem sai advokaadipaberid. Lõi teatritrupi Kuulus Teater. See langeb pankroti küüsi, Moliere pannakse võlavanglasse. Vabanedes ühineb rändteatritrupiga. Võidab kuninga soosinuga saab õiguse õukonnas mängida. Näidendite autor, lavastaja, näitleja. Kõrgseltskonna suhtes kriitiline. Kuhjab vaenlasi. Kuningas vabastab uuest vanglaminekust. Tervis läheb kehvaks. ,,Ebahaige" mängib seal, kirjutas. Peategelane kujutab haigusi ette. Etenduse ajal tabab teda haigushoog, paar tundi pärast etendust sureb. · Looming. Alustab kirjanikuteed: Commedia dell'arte Itaalia rahvakomöödia. Välja kujunenud karnevalipidustustest. Oli olemas sõna, muusika, tants. Kasutatakse antonüümi. Kindlad tegelastüübid: kaks armastajapaari, koomiline vanamees, teenijaskond. (,,Armastus kolme apelsini vastu" vanameheks
* Õppis õigusteadust * Tõlkis Lucretiuse poeemi ,,Asjade loomusest" * Oli üks Illustre Theatre rajajaid (1643-1645) * Veetis alates 1645. aastast 13 aastat oma lavatrupi riismetega provintsi ringreisil (1645-1658) * Mängisid/lavastasid improvisatsiooniteatrit * Pariisi naasdes ,,pööras" näidendid õukonna poole * ,,Naeruväärsed eputised" 1659 * Loomingu kõrgperiood oli 1660 keskel * Oli vastuolus õukonna ja vaimulikega * Suri kopsuhaigusesse ,,Ebahaige" neljanda etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa oli mängunud * ,,Meeste kool"; ,,Naiste kool"; ,,Tartuffe"; ,,Don Juan"; ,,Misantroop"; ,,Ihnus"; ,,Õpetatud naised"; ,,Ebahaige"; ,,Naeruväärsed eputised" (17.sajand) ,,Don Juan" Don Juan uskus sellesse, et 2+2=4 (=ratsionalism) Oli jumalasalgaja. Ta uskus ka sellesse, et kõik naised on õnnelikud, kui nad saavad temaga suhelda ...et ta on väärtuslik armastaja ...et tunded on tähtsad, spontaansed
MOLIERE (1622- 1673) Jean Baptiste Poquelin. Sündis Pariisis, isa oli jõukas käsitöö meister. Vaimuliku hariduse sai. Edasi õppis õigusteadust, aga sellega ta tegeles vähe. Ta tegi oma teatrigrupi ,,Kuulus Teater!, mis langeb pankrotti ning Moliere pannakse võlgade parast vanglasse. Vabanedes rändab ta rändgrupiga ringi. Võidab sellega kuninga tähelepanu ja saab õiguse õukonnas mängida. Ta on autoe, lavastaja ja näitleja. Kuhjab palju vaenlasi. Tervis läheb kehvaks. ,,Ebahaige" kujutab haiguse ette ja paar tundi parast etendust ta sureb. Tal olid pikad juuksed. ,,Commedia dell' arte"(Itaalia rahvakomöödia" Välja kujunenud Karnvali pidustustest. Muusika, sõna, tants. Kasutatakse pantoniini. Kindlad tegelastüübid: 2 armastavat paari ja koomiline vanamees ja teenijaskond. (Pantolane: ,,Armastus kolme apelsini vastu") Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" pilgates kõrgseltskonna eputust ja peenutsust. Kodub vaenlasi ,,Meeste kool ja naiste kool"
seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse. Üksinduses ja vabaduses kasvanud Alceste ei tunnista silmakirjalikkust, ta hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. Õnnetuseks armub ta seltskonnadaami Celimene'i, kes esindab just kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. · ,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel · ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. · ,,Kodanlasest aadlimees" kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. · Klassitsistliku komöödia tunnused- nali (jant), moraal 3. Fontaine valmimeister · Rohutirts ja sipelgas, Rebane ja viinamari, Hunt ja lambatall, Katkuhaiged loomad
Jimena on siiralt armastanud ja armastab Rodrigot, kuid aukohus nõuab, ta
oma isa tapmise eest kätte maksaks Rodrigole.
Heitlusi armastuse (kui kire) ja kohuse (kui tahte) vahel Jimena hinges
kujutab Corneille suure meisterlikkusega.
Tahe ja mõistus piiravad ning pidurdavad Corneille teoses tegelaste kirgi,
puhastavad neid
Molière´i teosed kui 17. sajandi ühiskonna peegel
Don Juan. Ihnus. Misantroop. Ta rtuff. Ebahaige. Naiste kool
Molieri komöödia peegeldas kaasaegsed igapäevaolu, päevaprobleemi
kujutamine
Peegeldas kaasaja Pr elu ja kombeid kriitiliselt, satiiri kasutas
Tema satiiri märklauaks on nii salongide peenutseb aristokraatlik seltskond
(Misantroop)
Tegelased on kodanikust keskklassist või alamast rahvakihist
Tegelaste tüpiseerimine: kindel karakter, ideed, iseloomujooned (Tartuffe –
*Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. Moliére * klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik *Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. *Näiteks ,,Don Juanis" ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. *Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta ,,Ebahaige" 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. VALGUSTUS 18.saj * Valgustusideed seisnevad suveräänsuses, inim- ja kodanikuõigustes, ratsionalismis ja materialismis *Valgustus levis neljal viisil: · Ajakirjandus kujunes välja ühiskonna peegliks. · Kirjandusühingud avalikustusid ega olnud enam suletud. · Filosoofia hakkas kirjandust (eriti ilukirjandust) mõjutama. Filosoofia ja ilukirjandus olid läbipõimunud. · Teater *Tundeid enam ei hinnatud.
vastu"). Kõik tegelased peale armastajapaari kannavad maske, peategelastele alati vastandatud teenjaskond. (Buratino: Perrot kurb kloun) Mõne aja pärast hakkab kirjutama värsskomöödiaid.Väitis, et kirjandus peab näitama ühiskonna pahesid. Tähtis on elutruudus. Eelkõige ironiseerib ahnuse ja rumaluse üle. Tegi ka näitlejana kaasa, tunnustatud näitleja. Viimane komöödia on ,,Ebahaige". Pärast seda etendust tabab Moliere'i haigushoog ja ta sureb. Olulisemad näidendid ,,Naeruväärsed eputised" - pilkab aristrokraatide võltspeenustamist, tekitas vastuolulisi tundeid: lihtrahvale meeldis, kõrgklassile mitte. ,,Meestekool" ja ,,Naistekool" - omavahel temaatiliselt seotud, valikuvabadus armastuses, soolise võrdsuse teema (et naistel on õigus vabale otsusele armastuses) ,,Tartuffe" - petmine vagaduse maski all ,,Don Juan" - iroonia liiderlikkuse ja valetamise suhtes.
*Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. Moliére * klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik *Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. *Näiteks ,,Don Juanis" ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. *Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta ,,Ebahaige" 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. VALGUSTUS 18.saj * Valgustusideed seisnevad suveräänsuses, inim- ja kodanikuõigustes, ratsionalismis ja materialismis *Valgustus levis neljal viisil: · Ajakirjandus kujunes välja ühiskonna peegliks. · Kirjandusühingud avalikustusid ega olnud enam suletud. · Filosoofia hakkas kirjandust (eriti ilukirjandust) mõjutama. Filosoofia ja ilukirjandus olid läbipõimunud. · Teater *Tundeid enam ei hinnatud.
eitas tragöödia deus ex machina lahendust kolme ühtsuse reeglid Molière (1622-1673) Jean Babtiste Poquelin – teatridirektor, lavastaja, dekoraator, dramaturg, näitleja, näitekirjanik. Kirjutas komöödiaid: “Naeruväärsed eputised”(1659), “Naiste kool”(1662), “Tartuffe”(1669), “Don Juan”(1665), “Misantroop”(1666), “Ihnus”(1668), “Kodanlasest aadlimees”(1670), “Ebahaige”(1673) jt Enamik tema näidenditest meenutavad mingit olulist pöördepunkti kirjaniku elus (“Meeste kool”, “Naiste kool”, “Misantroop”, “Tartuffe”). M on nimetatud orjastatud geeniuseks, sest enamik tema teoseid arvestab ilmselt oma aja publiku ja eriti kuninga maitset; jagas oma ajajärgu eluvaadet, hindas maailma (keskmisele, arukale) enamikult omaste möödupuude järgi, mis võimaldasid hea kontakti publikuga
Oma järgmiste komöödiate julge satiiriga vihastas ta vanameelsed ja vaimulikud põhjalikult välja. Kulus ligi 5a enne, kui ta sai loa lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. Kümnekonna aastaga suutis ta luua suure hulga oivalisi komöödiaid, mis on jäänud koomilise teatri klassikalisse varamusse. ,,Meeste kool", Naiste kool, Tartuffe, Don Juan, Misantroop, Ihnus, Õpetatud naised, Ebahaige. Ta peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid elavamalt ja värvikamalt, kui ükski tollane näitekirjanik. Boileau, luulekunst- (1636-1711),,Luulekunst". kehtestas 17 saj Prantsusmaal poeetika seadused. Normatiivne poeetika. üldised reeglid: peab hoiduma kõigest, mis ei ole tõepärane, tegevuse, aja ja koha ühtsuse reegel(1 lugu,1 ööpäeva pikkune,koht sama). Tõepärasuse nõu karakterite valikul, igal zanril on oma kangelane
Õukonnaetendused kindlustasid Moliére´ile kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Aastal 1664 lavastas ta ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku. Tartuffe paistab silma omapärase ülesehitusega: nimitegelane ilmub lavale alles 3 vaatuse alguses. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. ,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. ,,Ebahaige" ´s ei pilgata ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. See komöödia oli Moliére menukamaid teoseid. Moliére´i komöödiad moodustavad tänini koomilise teatri klassika raudvara. Tema näidendid kujutasid kaasaegseid prantslasi. Tema tugevus oli see, et ta tundis Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid paremini kui ükski teine tolle aja näitekirjanik
1665 on Moliere'l verejooks kopsus, põeb tiisikust, on raskelt haige, elab perest lahus, kirjutab ,,Arst vastu tahtmist", ,,Misantroop", ,,Ihnus", taotleb luba ,,Tartuffe" lavastamiseks, kirik on vastu 1669 lavastatakse ,,Tartuffe" täielikult 1670 kuninglikud pidustused, ,,Suurejoonelised armastajad" - Louis XIV tantsib ka, ,,Kodanlasest aadlimees" 1672 on Moliere 50, ,,Õpetatud naised", lepib oma perega, sünnib veel üks poeg, kes aga sureb 1673 ,,Ebahaige", Moliere ise mängib selles ka, IV korral mängimisel verejooks, sureb sama päeva õhtul 2. Ülevaade Moosese I raamatust Pilet 17 Voltaire'i, Rousseau' ja Diderot' elu ja ülevaade loomingust; Vabalt valitud raamatu analüüs 1. Voltaire'i, Rousseau' ja Diderot' elu ja ülevaade loomingust Voltaire 1694 1778 Rääkis suuri sõnu, aga ise nii ei elanud =Nagu C. R. Jakobson Kirjanik, luuletaja, ajaloolane, filosoof =Tegelik nimi Arouet Sai elitaarse hariduse
1664 sünnib poeg, kes sureb. Näidend ,,Tartuffe", mille kuningas ära keelas, sest see ründas kirikut ja oli usuvastane. 1665 näidend ,,Don Juan", mille aluseks on mingi hispaania lugu. Don Juan valib omale täiesti suvaliselt igasuguseid naisi, ta on Moliere ainuke läbinisti negatiivne tegelane. Shakespeare tervis jääb halvemaks ja abielu läheb metsa. 1669 saadakse siiski luba ,,Tartuffe" mängida. Näidendid ,,Kodanlasest aadlimees", ,,Scapine kogemused". 1673 etendub ,,Ebahaige". Selle neljandal etendusel hakkab ta köhima ja samal õhtul ka sureb. 1817 maetakse ta Pere- Lochaise kalmistule. ,,Tartuffe" on aegade jooksul mitmeti tõlgendatud. Nt Tartuffe kui lihtsakoeline talupoeg, liiderdaja, jesuiitlik (eesmärk pühitseb abinõu). Kokku kirjutas ta elu jooksul 33 näidendit, nende käsikirju pole enam olemas. Ta ei kasutanud remarke, kuna kirjutas rolle teades täpselt, milline inimene seda mängima hakkab ja kuidas ta tegelast kujutab
eneseanalüüsi absurdi piirini. Vetemaa tegelased jälgivad end aina kõrvalt, teoretiseerivad oma hoiakute ning käitumisviiside üle kuni sinnamaani, et nende elusisuks saab mitte enam elamine ise, vaid oma hingeseisundite jälgimine. Keskseks ei kujune mitte tegu ja elamus kui omaette nähtused, vaid teo ja elamuse analüüs. Niisiis mitte autentsus, vaid koopia, mitte elu. vaid mäng. Ehedat, autentset surmaelamust saavutada püüdvast Jaanist saab romaanis «Munad hiina moodi» hoopis ebahaige. Ta peab lõpuks tunnistama, et on oma surmagi ära rikkunud ning autentsuse asemel sünnib masohhistlik lõõp. «liiderlik eputamine surmaga», nagu juhtus ka «Illuminatsioonide» tegelaskonnaga. Surmaprobleem vaevab samuti «Pillimehe» Ruubenit, kes on sunnitud tõdema, et surm on meist ikka kavalam ning et me temast kuidagi ega kunagi enne aimu ei saa, kui ta tõeliselt käes on. Jaan ja teised temalaadsed tegelased esindavad otsekui teoreetilist piirjuhtumit
Tart tähendab silmakirjateenrit. Majaperenaine kirjutab asjad tema nimele. T pannakse lõpuks kinni. 1665 valmis tal kuulus ,,Don Juan". De Molina ümbertöötlus.. seda mängitakse 15 korda. Kuningas kaitsed, kuulutab moliere'i näitetrupi isiklikuks. 6000 liivrit. ,,Armastus arstina" ,,Ihnus" ,,Misantroop" inimeste vihkaja. Esinäitleja, juht, esikirjanik. Põeb tuberkoloosi. 68 on võidelnud tart.. eest, see saab lavale. Levivad kuuldused ta surmast. ,,Ebahaige" 4. etendusel tabab verejooks ..kuskilt.. 17.02 sureb, 21. veebruaril pidid olema matused aga teda polnud kuhugi matta., kui pimedaks läks sis ,,matsid"... 1674 kaevati välja, ühishauda(kuulujutt), 1792 maetakse ümber Pariisi raekotta. 1817 maetakse Mol Pere-Laschaise kalmistule. 25. Ühe Moliere'i komöödia lähivaatlus ,,Amfitrüon" Komöödia kolmes vaatuses. Tegelased: Jupiter, Mercurius, Amfitrüon- Teeba väepealik,
korraga mingil eluperioodil. Tema lavanimeks sai Moliére. Ta kuulus rändnäitegruppi. Pärast erakordselt menukat „Naeruväärsed eputised“ lavastamist, pälvis Moliére kuninga soosingu. Samas vihastas ta oma julmade satiiridega* välja vanameelsed ja vaimulikud ringkonnad. Kuigi tal oli juba kuninga soosing, kulus tal enne 5 aastat, et oma esimene näidend „Tartuffe“ lavastada, sest teda kritiseeriti, laimati ja rünnati pidevalt. Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta „Ebahaige“ 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. Moliére peegeldas Prantsusmaa elu ja kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Ta ei piirdunud ka lihtsalt eluoluga, vaid tegi seda kriitliselt, vaheda satiiri vahendusel. Ta näitas oma tegelasi siiski inimlikena. Varjates oma mõtteid nalja ja naeru taha, pani ta kõik oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat. Ta pooldas kõikjal loomulikkust ning inimlikku siirust
- Preemiad, pensionid, karistused - Prantsuse keelest sai Euroopa eliidi suhtluskeel. - Prantsuse ilukirjandus, eriti draamakirjandus: 1. Pierre Corneille: El Cid, tragöödiad. 2. Jean Racine: (suri 1699): heroilised kangelastragöödiad Rooma antiigi ainetel, L.XIV ajaloolane 3. Moliere (1622-73): Erandlik meister, kes on ka tänasel päeval ajakohane ! - Kirjanik ja näitleja ja trupijuht - Karakterkomöödiad sisaldavad palju kriitikat nt: Tartuffe (Vagatsemise taunimine) Ebahaige (Arstide küündimatus) Kodanlasest aadlimees (Tõusikluse satiir), naeruväärset kenitlejad. - Taunis igasugust silmakirjalikust ja teesklemist, üldinimlikud nõrkused. - Rajas Come´die-Francaise - Omal ajal ebasoosingu ohver. - Kujutavas kunstis väljendus ortodoksne keskvõimu vaim: oli isevalitsuse teenistuses, suursugune hiilgus - Õukondlik kunst: kõrgest soost isikud (antiik-mütoloogilises) rõivastuses - Poussin - Arhitektuuris Prantsuse klassitsism - Rene Decartes (s.1650):
a. (It kardinal). Louis XIV pulmapeol esitatakse Cavalli "Armunud Herakles" Komöödia-ballett (Pr comedie-ballet) tekib 1664.a. Moliere'i ja Lully koostöös. Valmis komöödia-ballett "Kodanlasest aadlimees", mille aluseks on komöödia, kuid juurde on lisatud ballett, ka laulude soololõigud (aariad, retsitatiivid), ansamblid. Lully ja Moliere'i koostöö kestis koguni kümmekond aastat. Lully oli selle aja Pr. tähtsaim helilooja. Moliere-Charpentier "Ebahaige" 1673 (komöödia ballett). (Prantsuse ooperis ei kasutatud kastraate) 8. Prantsuse klassitsistlik tragöödia Tragedie lyrigue ehk tragedie en musigue (muusikaline tragöödia, tragöödia muusikas) on prantsuse stiilis tõsine ooper, mis ei pea isegi traagiline olema. Zanri eeskujuks oli prantsuse näitekirjanduse klassitsistlik tragöödia, mis omakorda tuleneb Vana-Kreekast. Iseloomulik · ulatuslik (5 vaatust) · Prantuse stiilis avamäng (aeglane-kiire-aeglane)
misjärel sai Moliere keisri soosingusse. Ent oma järgmiste komöödiate julge satiiriga vihastas Moliere Pariisi vanameelseid ja vaimulikke ringkondi. Kulus 5a, et mainest vabaneda ja et lavastada uus näidend. ,,Tartuffe" sellest sai üks kuulsam näidend, siiski kritiseeriti, rünnati ja laimati meest pidevalt ning 1660ndate keskel algas Moliere'il kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielud. Moliere'i elu lõppes traagiliselt: suri ,,Ebahaige" etenduse järel, milles ise näitlejana kaasa lõi. ~10 aastaga suutis mees aga luua hulga oivalisi komöödiad, mis kuuluvad koomilise teatri klassikasse. Lisaks eelmainitutele ,,Don Juan", ,,Ihnus" ja ,,Misantroop". Autori paeluvuse üks põhjus on, et ta peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine toonane näitekirjanik. Elu-olu kirjeldas kriitiliselt, vaheda satiiri abil
autor keisri soosungisse. Ent oma järgmiste komöödiate julge satiiriga oskas Moliere Pariisi vanameelsed ja vaimulikud ringkonnad põhjalikult välja vihastada. Kulus 5 aastat, et mainest lahti saada ja et lavastada uus näidend. ,,Tartuffest" sai aga autori üks kuulsam näidend. Siiski kritiseeriti, rünnati ja laimati meest pidevalt ning 1660-ndate keskel, algas Moliere'il kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. Molieri elu lõppes traagiliselt: ta suri ,,Ebahaige" etenduse järel, milles ise näitlejana kaasa mängis. Kümnekonna aastaga suutis mees aga lua suure hulga oivalisi komöödiad, mis kuuluvad koomilise teatri klassikasse. Lisaks eelpool mainitutele näiteks ,,Don Juan", ,,Ihnus" ja ,,Misantroop". Autori paeluvuse üks allikatest on kahtlemata see, et ta peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Eluolu suutis mees kirjeldada kriitiliselt, vaheda satiiri abil
dramaturgile ette repliike, süzeesid jne. Maskis sisaldab see, mida kirjanik kirjutuslaua taga välja ei mõtlne. Nt Tartuffe üllatas kõiki oma tegudega, ka Moliere'i. ,,Õpetatud naiste" puhul sellist maskilist üllatusmomenti pole, seal teevad kõik tegelased seda, mida autor käsib teha. Hiljem selles suunas kirjutavad edukalt just valgustajad. Oma loomingu lõpul saavutab ta edu uue lavategelase otsinguil. Ta köhis palju, lämbumishood, sai laval mängida aind haiget tegelast - ,,Ebahaige" - tema viimane näidend. Louis hoidis Moliere'i endiselt oma eeskoste all, tema haigus on nagu pealetükkiv veidrus, etiketi kohaselt kuulusid kõik veidrused välja naermisele Moliere oli ise selle tekkimises süüdi. Tema elu lõpul naerdi välja just teda ennast. Teeb oma tegelase selliseks, kes ainult mängib haiget. Peategelane hüpohondrik liialdatult oma tervise pärast muretseja. Selles näidendis tal ei olnud enam mingit jõudu näidelda, põhiline oli peita oma tõelist haigust
"Tartuffe'ist", kuid kunn ei anna luba kogu lavastuse lavale toomisex: Tartuffe tuleb jõukasse ja jumalakartilkku majja igavasex kostilisex ning sunnib peremeest oma soove täitma. Lõpux pannaxe kõrgema võimu sekkudes T. vangi. Komöödia "Don Juan"(1665) on järgmine, mängiti 15x. 1666"Misantroop", 1668"Ihnus", 1672"Õpetatud naised". M. saab õiguse nimetada oma näitetrupp "kuninglikux". "Kodanlasest aadlimees", "Scrapier'i kelmused", viimane teos "Ebahaige"(1673). Peale surma mitu korda ümbermaetud (kodu raekotta, kloostrisse, Pere Lachaisle'i). 11.2.G.de Maupassant´i elu ja looming, ühe romaani ja paari novelli analüüs 18501893. Pärit Normandiast, isa poolt vana aadlisuguvõsa, aga isa lahkus pere juurest, kui oli alles laps. Laste kasvatamine ema mureks. Ema oli avara mõistusega ja haritud naine. Toetas Mi harrastusi, millest peamiseks oli kehakultuur (purjetamine, jooksmine) ja kirjanduslikud kalduvused
silmakirjalikkust. Teosele heideti ette, et pilkab vaimulikke ja etendus keelati viieks aastaks ära. Alguses 5 vaatusega, siis 3 vaatusega. Kärbiti. „Don Juan“ „Misantroop“ – inimestevihkaja. Peategelaseks noormees, keda häirib silmakirjalikkus, võltsid inimesed. Ta on lihtne ja otsekohene inimene. Armub noorde daami, kes kehastab just seeda, mida noormees vihkab. Noormehel on kainet mõistust, ütleb neiust lahti. „Arst vastu tahtmist“, „Ebahaige“ – kujutab haigusi ette, kardab surma, arstid petavad temalt raha välja. Moliere pilkab arste, kes ei tea, mis inimesel viga, aga ikkagi küsivad raha. „Kodanlasest aadlimees“ – kodanlane tahab saada aadlikuks ja kuuluda väljavalitute hulka. Tahab väärikat nime. Soovib ainult väliselt aadlik olla, sest mingit teadust õppida ei viitsi. Nagu uusrikas. Moliere kehastas „Ebahaiget“, suri. Alguses ei lubatud teda Pariisi pühasse mulda matta, aga
üle ilmselt commedia dell'arte mõjul, kuna rändtrupid olid sunnitud lavakujundust lihtsustama. Molière aga kasutas oma lavastustes juba ka maalitud dekoratsioone ja keerukaid mehhanisme. Klassitsismi põhimõtted kehtisid prantsuse teatris 19. sajandi alguseni, kuid ka selle suuna hääbudes jäid Molière'i näidendid edasi elama. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. Näidendid · "Naeruväärsed eputised" (1659) · "Don Juan" (1665) · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Kodanlasest aadlimees" (1670) Dorine,Orgoni ja TArtuffe`i põhjalikum karakteriseering Orgon rumal,naiivne ,endas kindel,uskus pimesi Tartuffe`i. Uskus, et Tartuffe on hea ja korralik mees,igati sobiv tütrele kosijaks. Tartuffe omakasupüüdlik, kahepalgeline, variserlik, rahaahne. Kiire taibuga, kaval, kindlameelne. Alati, kui talle midagi öeldi, oskas kohe midagi vastu öelda
,,silmade avanemise" seisukohast. Himurus osutubki Tartuffe´i nõrgimaks kohaks. Komöödia lõpus- deus ex machina, mis pidi näitama austust monarhi vastu. Tema komöödiaid mängitakse siiamaani, kuna ta oskas kaasaja inimestes peensusteni näha ja välja tuua inimese tegeliku olemuse jooni, mis on inimesi saatnud läbi aegade. Veel tema näidendeid: ,,Meeste kool", ,,Naiste kool", ,,Ihnus", ,,Õpetatud naised", ,,Ebahaige". Moliére´ile ja tema teostele iseloomulik: o elu ja kommete peegeldamine satiiri kasutades. o loomulikkuse ja lihtsuse pooldaja o häiris võltsus, silmakirjalikkus o naeruvääristab eputamist ja silmakirjalikku vagadust o tegelased ei ole ühemõttelised. ntks don Juan pole mitte lihtsalt eputaja, vaid tolle aja Prantsusmaa ühiskonnas levima hakanud vabameelse vaimu kandja, silmakirjaliku moraali kriitik. o kunstlikud lõpud (ntks don Juan)
Ent oma järgmiste komöödiate julge satiiriga oskas Moliere Pariisi vanameelsed ja vaimulikud ringkonnad põhjalikult välja vihastada. Kulus 5 aastat, et mainest lahti saada ja et lavastada uus näidend. ,,Tartuffest" sai aga autori üks kuulsam näidend. Siiski kritiseeriti, rünnati ja laimati meest pidevalt ning 1660-ndate keskel, algas Moliere'il kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. Molieri elu lõppes traagiliselt: ta suri ,,Ebahaige" etenduse järel, milles ise näitlejana kaasa mängis. Kümnekonna aastaga suutis mees aga lua suure hulga oivalisi komöödiad, mis kuuluvad koomilise teatri klassikasse. Lisaks eelpool mainitutele näiteks ,,Don Juan", ,,Ihnus" ja ,,Misantroop". Autori paeluvuse üks allikatest on kahtlemata see, et ta peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Eluolu suutis mees kirjeldada kriitiliselt, vaheda satiiri abil
annaabi.ee 
