Juli 1903, dem Tag ihrer Weihung, erbaut. Traditionell finden auch die Universitätsgottesdienste der Johannes Gutenberg- Universität Mainz zu Semesteranfang statt. Mainz Schillerplatz Der Schillerplatz ist einer der zentralen Plätze in der Mainzer Innenstadt. Der Name Schillerdenkmal wurde anlässlich des 100. Geburtstags von Friedrich Schiller im Jahr 1859 in Auftrag gegeben. Kultur Im Bundesland Rheinland-Pfalz gibt es fünf größere Theater. FILMZ Das Festival des deutschen Films wird allsommerlich auf der Ludwigshafener Parkinsel in zwei Kinozelten veranstaltet Die Landesmuseen von Rheinland-Pfalz befinden sich in Mainz, Trier und Koblenz. Kultur Kultursommer Rheinland-Pfalz Mit dem Rheinland-Pfalz-Tag wird seit 1984 ein jährliches Landesfest veranstaltet. Die beiden großen Freilichtmuseen des Landes sind das Volkskunde- und
Kiviõli 1. Keskkool RHEINLAND-PFALZ Referaat Kätlin Sadõkova XI klass Kiviõli 2010 ÜLDISELT Rheinland-Pfalz on Saksamaa Liitvabariigi üks kuueteistkümnest liidumaast, mis asub Lääne- Saksamaal. Selle pindala on 19 846 ruutkilomeetrit ning seal elab ligikaudu nei miljonit inimest. Kohalikuks pealinnaks on Mainz. Liidumaa on tuntud oma kaljuse maastiku ja veinide poolest. See liidumaa toodab tõepoolest 2/3 kogu Saksamaa veinitoodangust ning see on ainus koht, kus on oma veiniminister. See piirkond on ainulaadne oma idüllilise maastiku, rikkumata mägede, ajalooliste linnade,
Saarland Das Saarland ist ein Bundesland im Südwesten der Bundesrepublik Deutschland. Es grenzt im Norden und Osten an das Land Rheinland-Pfalz, im Süden an Frankreich und im Westen an Luxemburg. Zusammen mit der französischen Region Lothringen (Lorraine), dem Großherzogtum Luxemburg, dem deutschen Bundesland Rheinland-Pfalz und der belgischen Region Wallonien bildet das Saarland die Großregion Saar-Lor-Lux. Die West-Ost-Freundschaftsgesellschaft im Saarland ist eine weltanschaulich, von politischen Parteien und staatlichen Institutionen unabhängige Vereinigung. Die Gesellschaft wurde im September 1955 gegründet und feierte 2005 ihr 50-jähriges Jubiläum. Der Verein wirkt in den Bereichen Wirtschaft, Ökologie, kultureller Austausch und humanitäre Projekte in und mit den ehemaligen Republiken der Sowjetunion.
Fläche: 35.751,46 km² Einwohnerzahl:10,842 Mio. Geschichte Württemberg wurde von den Römern erobert 1 Jahrhundert n. Chr. dort bauen eigene Versicherung. In 496 der König der Franken eroberten die Region Chlodowech ich zurückkomme. Später wurde das Gebiet Teil des deutsch-römischen Reiches. Baden-Württemberg wurde offiziell der 25. Staat April 1952. Geographie Baden-Württemberg hat gemeinsame Grenzen Frankreich, Schweiz, Rheinland- Pfalz, Hessen und Bayern Ländern. Rhein bildet die westliche Grenze des Landes, und ein großer Teil der südlichen Grenze. Land des Haupt-Gebirge ist Schwarzwald. Administrative Teilung Baden-Württemberg ist in die folgenden Landkreise aufgeteilt: 1. Freiburgi wahlkreis 2. Karlsruhe wahlkreis 3. Stuttgardi wahlkreis 4. Tübingeni wahlkreis Union County hat 35 Bezirks-und neun südwestlichen Stadt. Kreisfreie Städte 1. Baden-Baden 2. Freiburg 3. Heidelberg 4. Heilbronn 5
aastal Augusburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk". Vürst määrab alamate usu. Selle tagajärjed olid: 1)katolooklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa ning vaimulikud vürstkonnad Reini ääres, Loode-Saksamaal jm. 2)protestantlikud riigid, mis asusid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaal:Brandenburg, Saksi, Hessen, Braunschweig, väikesed Põhja-Saksa vürstkonnad; lõuna poolt kuulusid siia rühma Pfalz ja Wüttemberg. Martin Luther suri 18. veebruaril 1546 ja maeti Wittenbergi lossikirikusse. Philipp Melanchthon, kes tegeles oma elu lõpuni peamiselt ajalooga, suri 19. veebruaril 1560 ja maeti samuti Wittenbergi, Lutheri kõrvale.
Kulinarische Spezialitäten Kieler Sprotten (zumeist hergestellt in Eckernförde) Fliederbeersuppe Kieler Art Köm ( Kümmelschnaps ) Unterkunft Jugendherberg Hostel 19.50 e Kiel Hotel am Zwei Sterne 29 - 69 Sophienhof GHOTEL hotel Drei Sterne 39 67.50 & living Kiel ATLANTIC Vier Sterne 159 - 295 Hotel Kiel Veranstaltungen WeinMesse Rheinland-Pfalz Kiel Fr. 16. März 2012 - So. 18. März 2012 Weinerlebnis Holiday on Ice "Festival" Kiel Fr. 23. März 2012 - So. 25. März 2012 Kulturelles Kieler Woche 2012 Kiel Sa. 16. Juni 2012 - So. 24. Juni 2012 Feste Schleswig-Holstein Musik Festival Kiel Sa. 7. Juli 2012 - So. 26. August 2012 Musikalisches Aktivitäten Stadtrundfahrt mit dem Bus Rundfahrt durch die Fördestadt mit ihrem imposanten Portalkran.
rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal[. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta.Keskmine eluiga on 79,9 aastat.91% elanikkonnast moodustavad sakslased. 2004. aasta seisuga registreeriti Saksamaal seitse miljonit välisriikide kodanikku.Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 10,9/1000 inimese kohta aastal 2011.Saksamaa suurimad linnad on Berliin,München,Hamburg,Frankfurt,Köln ja Stuttgart. Suurim liitvaba riik on Rheinland-Pfalz(Reini-ruhi piirkond). Liid Elan Koh Linn uma ike t a arv Pilleriin Tamm Saksamaa 3 Berli Berli 1 439 in in 100 1 Ham Ham 2 769 burg burg 117 1 Mün Baie 3 330 chen ri 440 Nord rhein 1 4 Köln - 000 West 660 falen Fran
Sellist märki omavad veinid kuuluvad nn "Saksamaa Grand Cru Classe" mõisate hulka. 9 Saksamaa veinipiirkonnad on Euroopa põhjapoolseimad Kokku on Saksamaal 13 veinipiirkonda, millest ainult kahes kasvatatakse rohkem tumedaid marju kui heledaid Württenberg ja Ahr. Heledate marjade parimad piirkonnad on Mosel- Saar-Ruwer, Rheingau, Nahe, Franken. Suurimad on Rheinhessen, Pfalz ja Baden. Mosel-Saar-Ruwerist tulevad madalaima alkoholi sisaldusega, puuviljased ja väga elegantsed valged veinid. VDP mõisa kotkas kapsli peal kindlustab alati väga hea veini. Rohkem, kui 91% heledad marjad, 55% Riesling. Rheingau on üks Saksamaa väiksemaid kuid parimaid Rieslingu piirkondi. Väikesed tipp mõisad ning veinid on kontsentreeritumad, mineraalsemad ning ka alkohoolsemad. Piirkonnas pole suuri mahuveinide tootjaid. 78% Riesling.
Alam-Saksi (Niedersachsen) Pealinn: Hannover (9) Baden-Württemberg (1) Pealinn: Stuttgart Baieri (Bayern) (2) Pealinn: München Berliin (Berlin) (3) Brandenburg (4) Pealinn: Potsdam Bremen (5) Hamburg (6) Hessen (7) Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) Pealinn: Schwerin Nordrhein-Westfalen (10) Pealinn: Düsseldorf Rheinland-Pfalz (11) Pealinn: Mainz Saarimaa (Saarland) (12) Pealinn: Saarbrücken Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) (14) Pealinn: Magdeburg Saksimaa (Sachsen) (13) Pealinn: Dresden Schleswig-Holstein (15) Pealinn: Kiel Tüüringi (Thüringen) (16) Pealinn: Erfurt Saksamaa lipp Saksamaa vapp Asukoht, asend Saksamaa jaguneb pinnalt ja maastikult kolmeks suureks alaks. Kolmandiku maast hõlmab Põhja-Saksa madalik
000 0 Osten 400.00 Karibik 420.000 430.000 440.000 300.000 250.000 230.000 240.000 0 Ozeanien 24.000 28.000 32.000 35.000 74.000 81.000 75.000 59.000 Zahlen der einzelnen Bundesländer Bisher hat das RKI die Zahlen für das laufende Jahr für sechs Bundesländer veröffentlicht. Die Angaben für die zehn Länder Brandenburg, Hessen, Mecklenburg-Vorpommern, Niedersachsen, Rheinland-Pfalz, Saarland, Sachsen, Sachsen-Anhalt, Schleswig-Holstein und Thüringen sollen am Dienstag folgen, wie die Pressestelle mitteilte. In Baden-Württemberg leben laut RKI rund 7800 HIV-Infizierte und Aidskranke, darunter 5900 Männer und 1900 Frauen. Neu infiziert haben sich 330 Menschen (290 Männer und 40 Frauen), und die Aids-Erkrankung brach bei 70 Menschen aus. Rund 50 Aidskranke sind gestorben.
Baden-Württemberg Das drittgrösste Bundesland Baden-Württemberg liegt in Südwestdeutschland. Diese Gegend wird auch als ,,Länderdreieck" bezeichnet, weil da Deutschland, Frankreich und die Schweiz aneinander liegen. In Deutschland grenzt das Bundesland an Rheinland-Pfalz, Hessen und Bayern. Fläche: 35 371 km² Einwohner: 10,7 Millionen Landeshauptstadt: Stuttgart Gegründet: 25.April 1952 Natur http://www.schwarzwald.com/typisch/bollenhut.html http://www.kuckucksuhren-paradies.de/de/uhrenstrasse/index.php Baden-Württemberg ist sehr vielseitig: Es gibt Mittelgebirge, Flüsse und Flachland. Die Westgrenze entlang fliesst der grösste deutsche Fluss, der Rhein. Auch die Donau entspringt im Schwarzwald. TYPISCH SCHWARZWALD
sümfoonia ,,Strata", 2007), hr-Sinfonieorchester ja Cincinnati Sümfooniaorkester (Seitsmes sümfoonia ,,Pietas", 2009), Soti Kammerorkester (Kaheksas sümfoonia, 2010) jt. Tüüri muusika esiettekandeid on teinud Hilliard Ensemble ("Excitatio ad contemplandum", 1996), David Geringas ja Lausanne´i Kammerorkester (Tsellokontsert, 1997), Birminghami Sümfooniaorkester ja Paavo Järvi ("Exodus", 1999), Staatsphilharmonie Rheinland-Pfalz Ralf Otto dirigeerimisel ("Aditus", 2000), Pedro Carneiro ja BBC Walesi Rahvusorkester (marimbakontsert "Ardor", 2001), löökpillimängija Evelyn Glennie ja Flandria Kuningliku Filharmoonia orkester ("Magma", 2002), Lääne-Saksa Ringhäälingu raadiokoor ja Raschèr Saksofonikvartett ("Meditatio", 2004), Austraalia Kammerorkester ("Whistles and Whispers from Uluru", 2007), vioolamängija Lars Anders Tomter ja Lõuna- Jüütimaa Sümfooniaorkester (Vioolakontsert ,,Illuminatio", 2008) jt.
Belgia ja Holland. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast): Baden-Württemberg (1) - Pealinn: Stuttgart Baieri (Bayern) (2) - Pealinn: München Berliin (Berlin) (3) Brandenburg (4) - Pealinn: Potsdam Bremen (5) Hamburg (6) Hessen (7) - Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) - Pealinn: Schwerin Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover (9) Nordrhein-Westfalen (10) - Pealinn: Düsseldorf Rheinland-Pfalz (11) - Pealinn: Mainz Saarimaa (Saarland]) (12) - Pealinn: Saarbrücken Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt]) (14) - Pealinn: Magdeburg Saksimaa (Sachsen) (13) - Pealinn: Dresden Schleswig-Holstein (15) - Pealinn: Kiel Tüüringi (Thüringen) (16) - Pealinn: Erfurt Loodus Saksamaa asub Kesk-Euroopas, seal on parasvöötmeline kliima ning Saksamaa asub sega- ja lehtmetsa vööndis. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest
Devon und Unterkarbon ab. Die Heraushebung der Gesteine und damit die Gebirgsbildung setzte jedoch erst im späten Pliozän ein. Am Nordrand des Rheinischen Schiefergebirges finden sich Gesteinsschichten aus dem Karbon, in denen die gewaltigen Steinkohlevorkommen im Ruhrgebiet eingelagert sind (Ruhrkarbon). Im Mesozoikum (Erdmittelalter) wurden jene Gesteinsschichten gebildet, die in zahlreichen süd- und ostdeutschen Regionen überwiegen. In der Pfalz, in Thüringen, Teilen Bayerns und Sachsens wird der Untergrund von Gesteinen der Trias dominiert, des frühen Mesozoikums. Die Juragebirge (vor allem Schwäbische und Fränkische Alb) gehen auf die Jurazeit zurück. Anders als in der Trias in Deutschland, die von Sandstein geprägt ist, herrscht bei den jurassischen Gesteinen der Kalkstein vor. Im Känozoikum (Erdneuzeit) erfolgte vor allem die Verfüllung der Flussniederungen und -becken.
1995), festival Bachwoche Ansbach ("Lighthouse", 1997), Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester (Viiulikontsert, 1998, Klaverikontsert, 2006), Cabaza löökpillikvartett ("Motus II", 1998), Dortmundi ooperiteater ("Wallenberg", 2001) jt. Tüüri muusika esiettekandeid on teinud Hilliard Ensemble ("Excitatio ad contemplandum", 1996), David Geringas ja Lausanne´i Kammerorkester (Tsellokontsert, 1997), Birminghami Sümfooniaorkester ja Paavo Järvi ("Exodus", 1999), Staatsphilharmonie Rheinland-Pfalz Ralf Otto dirigeerimisel ("Aditus", 2000), Pedro Carneiro ja BBC Walesi Rahvusorkester (marimbakontsert "Ardor", 2001), löökpillimängija Evelyn Glennie ja Flandria Kuningliku Filharmoonia orkester ("Magma", 2002), Lääne-Saksa Ringhäälingu raadiokoor ja Raschèr Saksofonikvartett ("Meditatio", 2004), Austraalia Kammerorkester ("Whistles and Whispers from Uluru", 2007) jt. Tüüri helitööd on kõlanud paljudel festivalidel, näiteks Border Crossings Torontos (1990: "Arhitektoonika IV")
septembril. 23. oktoobril toimus esimene suurem kokupõrge, Edgehilli lahing, mis lõppes küll selge võitjata, kuid parlamendi väed pidid seejärel taanduma. 1643. aastal õnnestus rojalistidel vallutada Oxford, millest sai kuninga uus residents, sinna kogunesid ka teda toetavad parlamendisaadikud (nn Oxfordi parlament). Kuid Londonit ei õnnestunud kuninga vägedel siiski vallutada. Sõja esimestel aastatel tõusis väejuhina esile Charles I sakslasest õepoeg, Rupprecht von der Pfalz (Prince Rupert of Rhine). Kuid 1643. aastal said rojalistid kaks olulist kaotust Newbury ja Winceby lahingus ning parlamendil õnnestus sõlmida liit sotlastega, kellele lubati presbüterliku kiriku vabaduste austamist. Seetõttu tekkis kuningale oht, et tema vägesid rünnatakse selja tagant, põhjast. Sõja käik 16441646 1644. aasta 22. juulil said rojalistid parlamendi ja sotlaste ühisväelt Marston Moori lahingus lüüa, see tõi kodusõja käiku pöörde
nimetus on seetõttu "maad". Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Alam-Saksi (9) Baden-Württemberg (1) Baieri (2) Berliin (3) Brandenburg (4) Bremen (5) Hamburg (6) Hessen (7) Mecklenburg-Vorpommern (8) Schwerin Nordrhein-Westfalen (10) Rheinland-Pfalz (11) Saarimaa (12) Saksi-Anhalt (14) Saksimaa (13) Schleswig-Holstein (15) Tüüringi (16) Saksamaa asub Kesk-Euroopa ajavööndis, mis on maailmaajast üks tund ees. Kesk-Euroopa suveaeg on maailmaajast ees kaks tundi. Kesk-Euroopa aeg kehtib suuremas osas Euroopa Liidu liikmesriikides, v.a Iirimaal, Suurbritannias ja Portugalis, kus kehtib Lääne-Euroopa aeg
Maria Theresa oli teine aga vanim elusolev laps püha Rooma keisril Charles VI ja Elisabeth Christine Brunswick Wolfenbüttelil. Maria sündis 13. mai varahommikul 1717 aastal Hofburgi palees, Viinis, ja polnud möödunud just palju aega tema vanema venna peahertsog Leopoldi surmast. Maria ristiti sel samal õhtul kui ta sündis. Lesknaistest keisrinnad Wilhelmine Amalia Brunswick Lüneburg, kes oli Maria Theresa tädi ja Eleonor Magdalene Pfalz Neuburg kes oli ta vanaema ,hakkasid neiule ka ristiemadeks. Paljud kirjeldused tema ristimisest rõhutavad seda et imik oli arenenum kui ta nõod, Maria Josepha ja Maria Amalia, kes olid Charles VI vanima venna ja eelkäia Joseph I ja ta selleks ajaks leseks jäänud naise keisrinna Wilhelmine Amalia tütred. Oli näha et Maria Theresa saab enne neid valitsejaks , kuigi nende vanaisa püha rooma kuningas Leopold I oli oma poegadel lasknud alla
Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)): Alam-Saksi (Niedersachsen) Pealinn: Hannover (9) Baden-Württemberg (1) Pealinn: Stuttgart Baieri (Bayern) (2) Pealinn: München Berliin (Berlin) (3) Brandenburg (4) Pealinn: Potsdam Bremen (5) Hamburg (6) Hessen (7) Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) Pealinn: Schwerin Nordrhein-Westfalen (10) Pealinn: Düsseldorf Rheinland-Pfalz (11) Pealinn: Mainz Saarimaa (Saarland) (12) Pealinn: Saarbrücken Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) (14) Pealinn: Magdeburg Saksimaa (Sachsen) (13) Pealinn: Dresden Schleswig-Holstein (15) Pealinn: Kiel Tüüringi (Thüringen) (16) Pealinn: Erfurt Rahvastik Rahvastik numbrites ja paiknemine Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes
ümbritsevatest kongidest, kloostriülema majast, koolist, võõrastemajast, haiglast ning mitmeotstarbelistest majandusruumidest. Tähtsamad kloostrihooned paiknesid neljatiivalise sulushoonestuse ehk klausuurina ümber siseõue, mida ümbritses ristikäik (kaetud sammaskäik, mis ühendas erinevaid kloostrihooneid ja kirikut). Hoonestu lõuna- või põhjatiival oli kirik, selle vastas söögisaal ehk refektoorium. Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks. Losside ehitamisel tugineti vanade germaan- laste ja keltide või siis rooma impeeriumist pärit ehitustraditsioonidele Joonis 9. Theoderichi mausoleum 10 ROMAANI Ehitustegevuse peamisteks keskusteks olid kloostrid, mis koosnesid kindlakskujunenud hoonete kompleksist. Kloostri keskseks hooneks oli kirik, misehitati kas basilikaalse-, saal-, koda- või kuppelkirikuna. Kiriku pikihoone jaotati sammaste või piilaritega löövideks
Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)): · Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover (9) · Baden-Württemberg (1) - Pealinn: Stuttgart · Baieri (Bayern) (2) - Pealinn: München · Berliin (Berlin) (3) · Brandenburg (4) - Pealinn: Potsdam · Bremen (5) · Hamburg (6) · Hessen (7) - Pealinn: Wiesbaden · Mecklenburg-Vorpommern (8) - Pealinn: Schwerin · Nordrhein-Westfalen (10) - Pealinn: Düsseldorf · Rheinland-Pfalz (11) - Pealinn: Mainz · Saarimaa (Saarland]) (12) - Pealinn: Saarbrücken · Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt]) (14) - Pealinn: Magdeburg · Saksimaa (Sachsen) (13) - Pealinn: Dresden · Schleswig-Holstein (15) - Pealinn: Kiel · Tüüringi (Thüringen) (16) - Pealinn: Erfurt Rahvastik Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19
Ehitustehnika: rakendati varasemat aegade ehitusvõtteid, ehitustesse lülitati sisse antiikarhitektuurist pärinevaid detaile (nt sambad). Varakeskaegset ehituskunsti iseloomustab massiivsus ja kohmakus. Basiilikad moodustasid enamlevinud kirikutüübi. Need ehitati tavaliselt kolmelöövilistena, ühe või kahe põiklööviga ja lamedate lagedega. Tsentraalehitiste püstitamisel võeti eeskuju varakristlikust või bütsantsi arhitektuurist. Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks. Losside ehitamisel tugineti vanade germaanlaste ja keltide või siis rooma impeeriumist pärit ehitustraditsioonidele. Sisekujundus. Varakeskaegse ruumi kujundamisest on säilinud vähe andmeid. Suurt tähelepanu pöörati sakraalhoonete ehitamisele ning nende sisemus püüti kujundada selliselt, et see mõjutaks pühakotta astunuid. Merovingide ajastu sisekujundus jäi siiski veel suhteliselt tagasihoidlikuks,
Holland , Taani ja Rootsi ning Kat. Prantsusmaa (ka. Inglismaa) - Sõda algab usuvõitlusena - Selles vallanduvad: 1. Üldine Euroopa kat. ja prot. vaheline pinge 2. Saksamaa kat.habsburg-monarhia ehk keisri ja prot. territoriaalvürstide omavaheline pinge 3. Saksamaa prot. Riigilinnade (vabalinnade) ja kat. keisri vah. pinge 4. Prantsusmaa ja Habsburgide dünastia vaheline pinge (nb. mõlemad on kat.) Osapooled: I Protestandid: Põhja-, Ida- ja Kesk-Saksamaa territoriaalvürstid (mh. Pfalz, Brandenburg), alguses Böömimaa, seejärel Taani ja Rootsi. Lisaks prot. toetasid (eelkõige Rahaliselt) madalmaad ja kat. Prantsusmaa II Katoliiklased: Lõuna-Saksamaa territoriaal vürstid (mh Baier), Saksamaa keiser (Austria alad) ja Hispaania.Lisaks veel Paavsti rahaline toetus. Mitmesugused eesmärgid: 1. Usulised eesmärgid kõikidel (va Prantsusmaa) 2. Sõltumatuse eest võitlemine (Territotiaalvürstid, vabad riigilinnad, madalmaad ehk Holland, Böömimaa)
· Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover (9) · Baden-Württemberg (1) - Pealinn: Stuttgart · Baieri (Bayern) (2) - Pealinn: München · Berliin (Berlin) (3) · Brandenburg (4) - Pealinn: Potsdam · Bremen (5) · Hamburg (6) · Hessen (7) - Pealinn: Wiesbaden · Mecklenburg-Vorpommern (8) - Pealinn: Schwerin · Nordrhein-Westfalen (10) - Pealinn: Düsseldorf · Rheinland-Pfalz (11) - Pealinn: Mainz · Saarimaa (Saarland]) (12) - Pealinn: Saarbrücken · Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt]) (14) - Pealinn: Magdeburg · Saksimaa (Sachsen) (13) - Pealinn: Dresden · Schleswig-Holstein (15) - Pealinn: Kiel · Tüüringi (Thüringen) (16) - Pealinn: Erfurt Rahvastik Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 18 Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19
Saksamaa asukoht Euroopas Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast: 1. Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover 2. Baden-Württemberg - Pealinn: Stuttgart 3. Baieri (Bayern) - Pealinn: München 4. Berliin (Berlin) 5. Brandenburg - Pealinn: Potsdam 6. Bremen 7. Hamburg 8. Hessen - Pealinn: Wiesbaden 9. Mecklenburg-Vorpommern- Pealinn: Schwerin 10. Nordrhein-Westfalen- Pealinn: Düsseldorf 11. Rheinland-Pfalz - Pealinn: Mainz 12. Saarimaa (Saarland) - Pealinn: Saarbrücken 13. Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) - Pealinn: Magdeburg 14. Saksimaa (Sachsen) - Pealinn: Dresden 2 15. Schleswig-Holstein - Pealinn: Kiel 16. Tüüringi (Thüringen) - Pealinn: Erfurt 3 2. Riigikord ja riigi sümboolika Saksamaa Föderaalne vabariik
ka liikmesriikide võimet „kujundada poliitiliselt ja sotsiaalselt elutingimusi omal vastutusel“.*19 Põhi- seaduse sisustamine põhiseaduslikkuse järelevalve kaudu on osa seda laadi autonoomsest, kogukonda rajavast tegevusest. 11 EIKo 30.06.2005, 45036/98, Bosphorus Hava Yollari Turizm AS vs. Iirimaa, p 155. 12 EKo 14.05.1974, 4/73, Nold vs. komisjon; EKo 13.12.1979, 44/79, Hauer vs. Rheinland-Pfalz, p 15. 13 Lissaboni lepingule lisatud deklaratsioon Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohta. 14 Lissaboni leping, art 4 p 2. 15 Internationale Handelsgesellschaft (viide 5), p 3. 16 EKo 05.10.2000, C-376/98, Saksamaa Liitvabariik vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. – ECR 2000, lk I-8419. Mõni aasta hiljem EK siiski jaatas liidu pädevust tubakatoodete reklaami keelustamiseks, vt ühendatud kohtuasju C-465/00, C-138/01 ja C-139/01,
suhted, seaduses määratletud teenistusredeli aluseks olid sõjaväelised auastmed. Teenistusastmete võrdsuse korral eelistati sõjaväelasi, tsiviil- ja õukonnaametnike ees. 14.astet. Türgi vasallriigid Euroopas. Tansilvaania, Valahhia, Moldova Euroopa poliitiline kaart Prantsuse revolutsiooni eelõhtul (1789). Ajalooline geograafia: Aragón, Brandenburg, Bretagne, Burgundia, Böömimaa, Dalmaatsia, Flandria, Kastiilia, Lombardia, Määrimaa, Navarra, Pfalz, Pommeri, Saksimaa, Savoia, Sileesia, Skåne, Transilvaania, Valahhia. Maailma koloniaalne jagamine Hispaania ja Portugali vahel. 1494. aastal sõlmitud Tordesillase lepinguga tõmmati Hispaania ja Portugali valduste eraldusjoon Roheneeme saartest umbes 1770 kilomeetrit lääne suunas. Alles hiljem selgus, et portugallastele, kelle esmane huvi oli hoida hispaanlased eemal Aafrika rannikust, langes ka suur osa Lõuna- Ameerika mandrist – tänapäeva Brasiilia. 1529
Aadliku lehma varastamine raskem kuritöö kui mitteaadlku lehma varastamine. Rahamaks on lunastus veritasust. Kui lunamaks on liiga suur, võib juhtuda, et kurjategija peab end orjaks müüma. Vangistust ei kasutata v.a kui vaja, et süüalune otsuse tegemiseni paigal püsiks või et ära ei põgeneks aga otseselt karistusviisina vangistamist ei kasutatud. Hiliste Karaolingide ajal õigusnormide kirjapanemine lakkab. Valitseja otsustab ise ja otsuse täideviimine sõltub temast endast. Pfalz maa ala, kus kuningas riigis ringirändamise ajal peatus. Kuningal endal oma perekonna valdused ja riigi valdused, mida ta saab kasutada kuningaks valimisel. Kui kuningas reisib pole tal arhiivi, raamatukogu seega on mälu tähtis. Kuninga administratsiooni tugevnemine. Kirikuõigus lähtub kiriklikest kaanonitest. 15 Kirikus kogu aeg olnud kirjalikkultuur. 12. sajandil saab paavstidest pea Euroopa õiguse mõttes.
kasutamisest. Väravaehituse alumise osa ehituses on ilmselt lähtutud rooma triumfikaarest, kolme kaarega värav on kaunistatud nelja korintose kapiteeliga lõppeva poolsambaga. Antiigihõngu on tunda ka ülemise korruse seinte liigenduses siin ilmestavad seinapinda joonia kapiteeliga lõppevad pilastrid. Kitsad ümarkaarelised aknad, kunstipäraselt erivärvilistest kividest laotud sein, siksakfriis ning kõrge viilkatus on aga karolingide arhitektuuripärandisse kuuluv. Lossiehitisi (nim. pfalz) karolingide ajast säilinud ei ole, kuigi Karl Suure ajal ehitati neid (kindlasti kindluslossidena) palju. Esialgu rändas kuningas oma kaaskonnaga lossist lossi, seetõttu oli iga lossikompleks ka omaette majandusüksus. Üheks pidevamaks residentsiks kujunes Aachen (9.saj.), mis oli ehitatud vanade germaanlaste ja keltide ehitustraditsioone silmas pidades. Pfalzi ristkülikukujuline peahoone oli jaotatud mitmeks ühesuuruseks saaliks. Teise tuntud residentsi Ingelheimi lossi (9.saj
Kohaliku omavalitsuse organid Tingituna ajaloolistest eeskujudest, II maailmasõja võtjariikide mõjutustest ja liidumaade seaduste ülimuslikkusest, on SLV-s välja kujunenud erinevad KOV-i struktuuritüübid: 1) Linnaseadus: (Hessen, Schleswig-Holstein): linna esinduskogu valib kodanikkonna esindajana magistraadi, mis juhib kollegiaalselt KOV organit. Esinduskogu ja valitsusorgan on seega selgelt lahutatud. 2) Bürgermeistri seadus: (Reinimaa-Pfalz, Saarimaa): linna esinduskogu valib bürgermeistri ja selle asetäitjad. Bürgermeister juhatab asetäitjate toetusel valitsust. Samaaegselt on ta ka esinduskogu juhataja. 3) Põhja-Saksa raadiseadus (Alam-Saksimaa, Põhja-Rein-Vestfaal): valla või linna esinduskogu valib bürgermeistri esinduskogu juhina ja valla (linna) esindajana ning valla- või linna direktori valitsusorgani juhina. Kodanike esindusel on
annaabi.ee 
