Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Kesk ja uusaja piir nõukogude ajalookirjutistes: Nõukogude ajalookirjutis nihutas
Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500 1800. Sellisest varauusaja dateeringust on lähtutud ka käesolevas raamatus. Varauusaega võib vaadelda kui üleminekuajajärku eelmodernsest ühiskonnast modernsele
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, e
suursugune hiilgus - Õukondlik kunst: kõrgest soost isikud (antiik-mütoloogilises) rõivastuses - Poussin - Arhitektuuris Prantsuse klassitsism - Rene Decartes (s.1650): · Uusaja filosoofia rajaja -Analüütiline meetod, autoriteetidest vabanemine: ,,Cogito,ergo,sum": Mõtlen , järelikult olen. - Matemaatik:analüütiline geomeetria - Loodusteadlane - Jesuiitide kasvandik, elas Hollandis, suri Rootsis. Hispaania Varauusaja alguse suurriik. - Kelle võim devalveerub 17.saj. Vajadus ühendab konsolideerida! · Hispaania riigi kujunemine: Kat. valitsejate kastiilia Isabelli ja Aragoni Fernando II abielu (1469) Kuningavõimu tugevdamine · Rekonkista (Tagasivallutamine) võit (Granada 1492): Ristitud vs Araablased (711-...) · Inkvisitsioon! Hispaaniast saab fanaatiliselt religioosne maa, kus töö tegemist peetakse ristitutele ebaväärikaks tegevuseks!
rohkesti kolooniaid. Kultuuri ja teaduse õitseng (Marlowe, Bacon, de Vere). 17. saj-l kujuneb Inglismaast Euroopa võimsaim protestantlik riik. Koloniaalriigi edukusele panevad aluse ärimehed: kompaniide rajamine, transiitkaubandus. Inglismaa on võimsaim koloniaalriik 20. saj-ni. 17. saj-l toimuvad Inglismaal kuninga ja parlamendi vahelised võimuvõitlused. Parlamendi võit tagab Inglismaa maj edukuse. Inglismaast saab konstituts monarhiaga riik. Varauusaja võimsaim Mandri-Euroopa riik on katoliiklik Prantsusmaa. 16. saj II poolel laastavad Prantsusmaad hugenottide sõjad. Henri IV Bourboni võimuga saab alguse Prantsusmaa stabiilne areng. Uusaeg on eelkõige absolutismi tippajastu. Riiklik konsolideerumine ja tsentraliseerumine (1562 1610). 1610 1661 kehtestatakse absolutism. A-st 1614 generaalstaate enam kokku ei kutsuta. Absolutism on eelkõige Louis XIV valitsusaeg (1643 1715), kellel on eelkõige suured välispoliitilised
Uus julge, ettevõtlik vaim 2) Reformatsioon eriti kalvinismi mõju moodsa kapitalismi tekkimisele Sveitsis ja Hollandis (Weber): Kalvinismi järgi just majanduslik heaolu on kindel märk sellest, et kuulutakse jumala poolt väljavalitute hulka. Selle kõige tulemuseks on majanduse elavnemine ja struktuuride keerulisemaks muutumine. Uusaja individualistlik inimene on tunduvalt julgem kui keskaja kollektiivne inimene oli olnud ja kogu elu on nüüd dünaamilisem. Varauusaja seiklev ja riskiv vaim kehastub kaupmeestes, maadeavastajates, teadlastes ja renessansivürstides. 16saj muutus nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Uusaeg (1500 paiku) tõi kaasa uut moodi mõtlemise, vaimse vabanemise (renessanss, reformatsioon). See väljendus ka uue riigikorra (tsentraliseeritud ,,rahvus-" riigid) ja uut moodi majanduse näol varakapitalismi tekkimine Näiteks uusaja muutustest võib tuua Rootsi (1521-...), siis likvideerus Kalmari unioon, kuhu
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduse
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
Kõik kommentaarid