Tartu Ülikool Peeter Luur Maksukoormus Eestis Tallinn 2010 Sisukord: 1.Sissejuhatus_______________________________________ 3 2.Maksukoormus____________________________________4 3.Eesti maksukoormus 2009___________________________5 4.Maksukoormuse mõju elanikkonnale__________________5 5.Varjatud maksude mõju maksukoormusele_____________6 6.Kokkuvõtteks______________________________________8 7.Kasutatud kirjandus________________________________9 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest
.............................................................................6 2.1 Majanduskasv..............................................................................................................7 2.2 Inflatsioon..................................................................................................................8 2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8 2.4 Maksukoormus.............................................................................................................9 2.5 Väliskaubandus.............................................................................................................9 3. EESTI JA ROOTSI MAJANDUSSUHTED.........................................................................10 3.1 Majanduslepingud................................................................................................................10 3
sest muidu tekib eelarve puudujääk, ja võlad 6.Mis on eelarvedefitsiit? olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud 7.Millised on eelarvedefitsiiidi kasutamise peamised põhjused? majanduskriis ja reformi elluviimine 8.Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? võetakse laenu, valitsus koostab lisaeelarve-seal näid. kulud ja tulud 9.Mis tehakse siis kui tekib eelarve ülejääk? palk tõuseb, tööd jätkub paljudele, laekub rohkem maksuraha 10.Mida näitab maksukoormus? Kõigi maksude kogusummat võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust 11.Kuidas mõjutab maksupoliitika riigi majanduse ja ühiskonna arengut? 12.Iseloomusta proportsionaalset ja progresseeruvatmaksusüsteemi. proportsionaalne- selline maksustamise põhimõte mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga progresseeruv- astmeline, selline maksustamise põhimõte mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse 13
Suuresti on see tingitud sellest, et Eestil on sotsiaaltoetusteks eraldatud vähe raha. Kaupade ja teenuste käive kujuneb nõudluses ning valitsuse ülesandeks on nõudluse ergutamine. Seega tuleb majanduse elavdamiseks langetada makse. Aastaid on läbi meedia massidele pähe taotud müüti Eesti madalatest maksudest ning ülisoodsast maksu ja ettevõtluskeskkonnast. Tegelikkuses on Eesti maksukoormus üks maailma kõrgemaid, asudes 183 riigi arvestuses 131. kohal. Võimule tulles surus Thatcher Alamkojas läbi ametiühingute õigusi piiravad seadused. Eestis on ametiühingud nõrgad. Nad ühendavad vähemat arvu inimesi ja selle tõttu ei lähe nad nii kergesti streikide peale nagu mujal LääneEuroopas. Näiteks Soomes on ametiühingu liikmed rikkamad ja streikiv ametiühinguliige ei kaota sissetulekutes midagi. Eesti ametiühinguliikumine pole võimeline
" (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded: - põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine - turu toimimist ja tulemust kujundav ülesanne; kaitsta mingit tootmisharu, mingi tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust; Maksustamisel on kaks põhimõtet: - maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 31-32 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides). Proportsionaalne maksusüsteem samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest. Progresseeruv (astmeline) tulumaks tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem
ja mille eest riik makse kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarveaasta tasakaalu küsimustega, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Riigieelarve peab olema tasakaalus, et väljaminekud ei oleks suuremad kui sissetulekud, vastasel juhul jääks riik miinustesse. Puudujäägid kaetakse valitsuse poolt raha laenamisega või elatakse reservi arvelt. Kõige rohkem läheb raha sotsiaalhooldusele(32%), siis tervisehoiule(15%) ja alles siis ainult 10% haridusele. MAKSUKOORMUS - kõigi maksude kogusumma, võetud protsendina ühiskondlikust kogutulumaksust. MAKSUMÄÄR - tuluosa, mille maksumaksja maksudena ära maksab. MAKSUSÜSTEEM - ühes riigis kehtivate maksude ja maksustamise põhimõtted. PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM - maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt. PROGRESSEERUV ehk ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse.
Töötuskindlustus: 1,5%/ 1,5% Töövõimetuskindlustus: -/ sõltub (maksustamise klassist, laste arvust) · IV maksustamise klass · Kohustuslik pensionisammas · Protestant · Tervisekindlustus BRUTO: 3695 eurot BRUTO: 3695,00 -tulumaks 645,58 -solidaarsusmaks 24,93 -kirikumaks 36,27 -kogumispension (9,45%) 349,18 -töötuskindlustus (1,5%)55,43 -tervise kindlustus 291,91 -töövõimetuskindlustsu 37,87 =NETO 2253,83 Maksukoormus kokku: 1441,17 ehk 39% bruto palgast Sakslase maksukoormus VS eestlase maksukoormus BRUTO: 3695,00 -tulumaks 645,58 BRUTO: 3695,00 -solidaarsusmaks 24,93 -kogumispension 73,90 -kirikumaks 36,27 -töötuskindlustus 73,90 -kogumispension (9,45%) -tulumaks 714,67 349,18 -töötuskindlustus (1,5%) 55,43 -tervise kindlustus 291,91 - töövõimetuskindlustus37,8 7
- Maksuhalduri ettekirjutus ettekirjutus mingi makse tasumiseks või muu toimingu sooritamiseks. - Maksu kinnipidaja isik, kes maksuseaduse alusel on kohustatud maksumaksjalt maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma. - Maksukohustus seaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel vahetult tekkiv kohustus. - Maksukohuslane isik, kes maksuseaduse kohaselt on kohustatud maksma maksu. - Maksukoormus näitaja, mis arvutatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena rahvamajanduse kogutoodangusse. - Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutus ning maksuvaidluste lahendamise kord. - Maksukuritegu maksudeklaratsiooni esitamisest või maksude tasumisest
IV = abielus, abikaasaga sarnane sissetulek V = abielus, abikaasal on suurem sissetulek VI= teine töökoht Laste hulk mõjutab solidaarsus ja kirikumaksu suurust ning töövõimetus kindlustuse suurust. Erinevalt teistest Euroopa riikidest kehtib Saksamaal kirikumaks, mida peavad maksma protestantliku või Rooma- katoliku kiriku liikmed. Kirikumaksu suurus on vähemalt 8-9% kuusissetulekust. Nagu ka Eestis, peab tööandja kinni makse töötaja palgalt, kusjuures maksukoormus töötaja ja tööandja vahel on jaotunud võrdselt 50:50. tööandja/töötaja Kohustuslik kogumispension: 9,45%/ 9,45% Tervisehoid: 7,3%/ 8,2% Alates 2013 võib töötaja, kes teenib üle 52200/aastas, valida era tervisekindlustuse, ka sel juhul maksab tööandja poole kindlustussummast, kuid mitte rohkem, kui 314,02 /kuus. Töötuskindlustus: 1,5%/ 1,5% Töövõimetuskindlustus: -/sõltub maksustamise klassist, laste arvust. Töötaja maksukoormuse näites on toodud abielus, ehk siis 4
.............................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................14 lisad...............................................................................................................................15 Lisa 1. 15 - 74-aastased tööhõive seisundi järgi, 2011, 2012....................................15 Lisa 2. Tööjõu maksukoormus (EL)..........................................................................17 Lisa 3. Astmelise tulumaksumäärad Itaalias.............................................................18 Lisa 4. Astmelise tulumaksumäärad Maltal..............................................................19 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on tööjõu maksustamine Eestis ja Euroopa Liidus.
· Finantstulud Tulud varadelt Valitsuse kulud · Toetused · Pensionid · Tervishoiukulutused · Riigikaitse · Intressid riigivõlgadel · Toetused kohalikele omavalitsustele · Avaliku sektori palgad Makse kogutakse, et: · mingit tootmisharu kaitsta - tollimaks · et pidurdada tegevust mida valitsus peab kahjulikuks Maksusüsteemid Proportsionaalne maks: Üksikisiku tulumaks on 21%. Tulude kasvades kasvab sama palju ka maksukoormus. Progressiivne maks: Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt. Regressiivne maks: Tulude kasvades kahaneb maksu koormus. Nt käibemaks Raha 1. Kaupraha - bartertehing 2. Metallraha 3. Paberraha 4. Pangakaart Raha on maksevahend. Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus kaasaskantavus kulumiskindlus ühtlus jagatavus äratuntavus Maksevahendid
a) intressid-ettevõtlus-majandusareng, Kui intressid on madalad, võtavad ettevõtted palju 10. Mis juhtub, kui majandus: laene, et saaks oma firmat arendada ja a) kuumeneb üle – Majanduse ülekuumenemise laiendada, ja majanduse areng saab hoo sisse. põhjuseks on liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. b) maksukoormus-tarbimine-majandusareng Kõrge inflatsioon omakorda põhjustab inimestes Üldine maksukoormuse alandamine soodustab ebakindlust, teenitud raha püütakse kiiremini tarbimist, kuna jätab majapidamistele ja kulutada, välditakse raha säästmist. ettevõtetele rohkem ressursse. Tarbimise kasv b) satub depressiooni – Kogu toodang langeb ja omakorda elavdab majanduse arengut
• Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on Põhiseadus, Riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad. Riigirahanduse põhisõnumid 2015 • Säilib valitsussektori struktuurne ülejääk, 2015. a 0,8% SKPst • Valitsussektori nominaalne puudujääk ulatub 0,5%ni SKPst • Riigieelarve tulud kasvavad 7%, sh maksutulud 6,1% • Maksukoormus püsib selle aasta tasemel ehk 32,7% SKPst • Valitsussektori võlakoormus väheneb 9,3%ni SKPst, sh EFSF moodustab sellest ligikaudu veerandi Suuremad kulukasvud • riiklik pension 100,5 mln eurot • peretoetused (universaalse lapsetoetuse tõstmine) 76,4 mln eurot • eraldis Eesti Haigekassale ravikindlustuseks 48 mln eurot • riigi kanded kohustuslikku pensionifondi 33,6 mln eurot • töötuskindlustusmaksed 27,6 mln eurot
loomine aktsiisimaksuga maksustatavate kaupade jaoks, vastava seadusandluse vastuvõtmise ja rakendamise. Seetõttu võib prognoosida, et eelolev periood toob kaasa mootorikütuse, tubakaaktsiisi ja alkoholiaktsiisi tõusu. Maksud tööjõule (enamus tulumaksust, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse) moodustavad ligi poole Eesti maksutuludest. Eesti maksukoormust loetakse madalaks (kuni 37% SKP-st), samuti kuuluvad siia gruppi Jaanap, USA, Sveits, kesmine maksukoormus on 37 50 % SKP- st, sinna seltskonda kuuluvad Kanada ja Euroopa riigid Saksamaa ning Itaalia, kõige kõrgema maksukoormusega riigid (50 % ja enam SKP-st) on peamiselt Euroopa jõukamad riigid: Prantsusmaa, Norra, Taani, Holland. Aastal 2011 oli Euroopa Liidu liikmesriikide kaalutud keskmine maksukoormus 38,8 protsenti SKPst, mis on 0,5 protsendi võrra enam kui 2010. aastal. Kõrgeima maksukoormusega Euroopa Liidu riigid 2011. aastal olid Taani ja Rootsi, kus maksukoormus
kehtestamine/kogumine. Majanduse langusfaas- maksukoormuse vähendamine või suurendamine, suurendab tarbimist ja edendab seejärel majandust Majanduse tõusufaas- kulutuste piiramine, suurem maksustamine- saab piirata tarbimise kasvu, et maj. Üle ei kuumeneks. Maksud. Kaudne maks- toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud(aktsiisimaks,käibemaks) Otsene maks- sissetulekutelt makstav maks(tulumaks,sotsiaalmaks) Kõrge maksukoormus- tagab valitsusele suuremad tulud(võimalik pakkuda avalikke kaupu ja teenuseid)Paks riik Madal maksukoormus- jätab võimaluse kasutada teenitud tulu suuremal määral tarbimiseks ning investeerimiseks. Õhuke riik Õiglane maksusüsteem: 1)neutraalsus/võrdsus maksud võrdselt kõigile 2.)suunatus- maksustamine võimaldab suunata turumajanduse toimimist 3.) Lihtsus- maksud peavad olema üheselt tõlgendatavad Maksumäär- teenitud tulust maksudeks minev osa :
elektrienergia- ning pakendiaktsiisi. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub ka kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud on nt müügimaks, paadimaks, reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Eestis moodustas maksutulu 2012. aasta seisuga 32,5% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Euroopa Liidu keskmine maksukoormus oli 39,4%. Kõrgeim maksukoormus oli Taanis (48,1%) ja madalaim Leedus (27,2%). Soomes on maksukoormus sellest aastast 46%. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Käibemaksumäär on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. Mõnedel juhtudel rakendatakse ka 9% (nt raamatud ja õppetööks kasutatavad töövihikud, ravimid ja meditsiiniseadmed, majutusteenused, ja perioodilised väljaanded). Ettevõte peab Eestis
Siirdeühiskond riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale; sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Paks riik suur riigiettevõtlussektor, laiaulatuslik sotsiaalkindlustussüsteem, suurem maksukoormus. Õhuke riik liberaalriik, kindlustatus sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. Põllumajandusüh tegel karjakasvatus, põlluharim, linnad vähetähtsad. Tööstusüh masinad, linnastumine, rahakapital ja tööjõud. Infoüh teenindussektor, tööaeg lühem. Postindustriaalneüh kõrgtehnoloogia kasutam, haritud spetsialistid; teadmised, ülikool. Ideoloogia korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi
...........................................................................................................3 Maksustamise üldised põhimõtted.........................................................................................3 Maksusüsteem Eestis..............................................................................................................4 Maksusüsteemi stabiilsus.......................................................................................................4 Maksukoormus.......................................................................................................................5 Maksude haldamine................................................................................................................5 Kokkuvõte..............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus........................................................................................
..................................................................................................... 3 Maksustamise üldised põhimõtted ......................................................................................... 3 Maksusüsteem Eestis ............................................................................................................. 4 Maksusüsteemi stabiilsus ....................................................................................................... 4 Maksukoormus....................................................................................................................... 5 Maksude haldamine ............................................................................................................... 5 Kokkuvõte .............................................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus ...................................................................................
tarbimine kulukamaks. Aktsiisid on kehtestatud alkoholile ja sigarettidele, et piirata nende tarbimist. Riigil on võimalik soodustada majandustegevust maksupoliitika kaudu. Näiteks on riigil võimalus soosida investeeringuid, andes maksuvabastusi. Eestis on tulumaksvaba kasum, mida ei maksata omanikele välja, vaid kasutatakse edasise äri laiendamiseks ja investeeringuteks. Samuti on maksusoodustused firmadele, kes võtavad tööle puutega inimesi. Eesti maksukoormus võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on madal. Skandinaavia riikides on maksukoormus märgatavalt kõrgem kui Eestis. See mõjutab suuresti pakutavade hüvede kvaliteeti ja suurust, seetõttu on Põhjamaades kõrgem pensioni-ja palgamäär kui ka kvaliteetne tasuta haridus ja meditsiiniabi. Eesti riigi majanduselu sõltub oluliselt välismajanduse arengust. Arvan, et meie riik peaks ennekõike panustama ettevõtlusesse. Soodne ärikeskkond meelitab investoreid
8. Progressiivne maks – on maks, kui maksustatav tulu suureneb, siis suureneb ka keskmine maksumäär. Ja kui maksustatav tulu väheneb, siis väheneb ka keskmine maksumäär. 9. Regressiivne maks – tähendab seda, et kui tulude suurenedes väheneb tulu pealt makstava maksu osakaal ehk keskmine maksumäär väheneb. 10. Sissetuleku piirkasulikkus - mida suuremat sissetulekut saadakse, seda väiksemaks jääb tema kasulikkus täiendava ühiku lisandumisel. Palgasumma 11. Liigne maksukoormus (excess burden of taxation) - liigne maksukoormus on see osa maksustamisest tingitud maksumaksja heaolukaost, mida maksukoguja ehk valitsus maksutulude näol endale ei saa 12. Maksustamise heaolukadu (welfare loss of taxation) - Seega, maksustamise heaolukaoks võib seda nimetada seetõttu, et maksumaksja heaolu alaneb ja see heaolu lähebki ühiskonna jaoks kaduma, kuna kellegi teise heaolu selle tulemusel ei tõuse 13
tagasimaksmisele kuuluvate võlanõuete ja võlakohustuste vahe Eelarvepoliitika põhieesmärk on tagada majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikust, turude paindlikkuse ja efektiivsuse ning vähendada stabiilsust ohustavaid riske. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kaudne maks toote ja teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. Otsene maks sissetulekutelt makstav maks Maksukoormus näitab, kui suur osa SKP-st kulub maksudele. Kõrge maksukoormus tagab valitsusele rohkem tulu, mille pealt suurenevad võimalused pakkuda rohkem kaupe ja teenuseid Madal maksukoormus väiksem tulu riigile ja mida kasutatakse tarbimiseks ja investeeringuteks Maksumäär teenitud tulust maksudele minev osa Proportsionaalne kõikidele on määratud sama protsendiga maks Progressiivne maksumäär suureneb vastavalt tuludele
suurfirmadega, kes lubavad endale hindade langetamist. Sellel juhul suureneks kindlasti konkurents eri suurfirmade vahel, mis tooks kaasa massipsühhoosi sooduspäevadel. Samuti võib mõnel juhul tekkida monopol, mis tähendaks, et müüja/firma saaks hindasid ise määrata. Kui riik langetaks makse, tähendaks see seda, et riigieelarvet ei pruugi kokku saada. Selleks, et riigil oleks raha, tuleks tulusid tõsta erinevate toetuste vähendamisega. Eesti maksukoormus võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on madal. Skandinaavia riikides on maksukoormus märgatavalt kõrgem kui Eestis. See mõjutab suuresti pakutavade hüvede kvaliteeti ja suurust, seetõttu on Põhjamaades kõrgem pensioni-ja palgamäär kui ka kvaliteetne tasuta haridus ja meditsiiniabi. Eesti riigi majanduselu sõltub oluliselt välismajanduse arengust. Enne kõike peaks Eesti panustama ettevõtlusele. Soodne ärikeskkond meelitab investoreid piiritagant samuti kasvab
makse? - et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks tubaka- ja alkoholiaktsiis - et teatud tegevusi soodustada Maksusüsteemid - proportsionaalne - progressiivne - regressiivne Proportsionaalne maks Kõik maksavad samasuguse % tuludest. Tulude kasvades, kasvab sama palju ka maksukoormus. Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks Progressiivne maks Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt Regressiivne maks Tulude kasvades, kahaneb maksukoormus. Eestis on 18% käibemaks. Kõik maksavad küll käibemaksu 18%, kuid selle osakaal võrreldes inimeste sissetulekuga on erinev. Eelarve puudujääk ja Võimalikud selgitused eelarvedefitsiidi riigivõlg õigustamiseks:
" (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded: - põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine - turu toimimist ja tulemust kujundav ülesanne; kaitsta mingit tootmisharu, mingi tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust; Maksustamisel on kaks põhimõtet: - maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 32-33 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides). Proportsionaalne maksusüsteem samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest. Progresseeruv (astmeline) tulumaks tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem
Sotsiaalsus-ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda Kvant.uurimism.-tunnuste kirjeldamine läbi mõõtmise, et saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid, näitajad arvulised kvalitatiivne uurimism.-kirjeldab, meetodiks vaatlus,intervjuu,vestlus,andmed hinnangulised õhuke riik(liberaalriik)-võimalikult väike sekkumine majandusse,kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus Paks riik(sotsiaalriik)-jõuline sekkumine majandusse,suur ettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem,suur maksukoormus,et valitsuse tegevust finantseerida Heaoluriik e sotsiaalriik *Riik vähendab ebavõrdsust ning tagab võrdse võimaluse võtta osa ühiskonna üldisest heaolust Heaoluriigi tunnused: *üldine elatustaseme tõus *Suurenenud keskklass *Vaesuse leevendamine Ühishüve-kaup/teenus mis jõuab tarbijani turu vahenduseta,näiliselt tasuta
on vaja tagada riiklikult tasuta kvaliteetne ja kõigile kättesaadav haridus lasteaiast ülikoolini, arstiabi ning kindlustus töötuse, tööõnnetuse või kutsehaiguse puhuks. On vaja paigutada raha tööhõiveprogrammidesse, et tuua töötud tagasi aktiivsesse ellu. Noorte Mõõdukate arvates on selleks vaja radikaalseid muudatusi poliitikas. Tõsta tuleb lastetoetusi, kümnekordistada tööhõiveprogrammide raha, toetada senisest enam lasterikkaid peresid ning jagada maksukoormus õiglasemalt. Ennekõike aga lõpetada nurjunud eksperiment ettevõtete maksuvabastusega. 19.11.2012 Mõnedele Tallinna suurettevõtjatele suunatud soodustus on tehtud ülejäänute arvelt ega ole saavutanud ühtegi seatud eesmärkidest -- töökohti pole juurde tekkinud, investeeritud on rohkem Lätisse kui uutesse tehnoloogiatesse, Eesti pole konkurentsivõimelisem teistest sama taustaga riikidest. Küll aga on kaotatud hulk väärtuslikku raha
...........................................................................................................5 Eesti maksud.......................................................................................................................5 Maksustamise üldised põhimõtted......................................................................................... 6 Maksusüsteemi stabiilsus...................................................................................................7 Maksukoormus................................................................................................................... 8 Maksusoodustused..............................................................................................................8 Rahvusvaheline maksustamine...........................................................................................9 Maksude haldamine............................................................................................................9
välisvaluutareserv. 4)Fiskaalpoliitika Kui rahapoliitika on suunatud hindade stabiilsusele, siis fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust.Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksude alandamine soodustab tarbimist ja tarbimise kasv elavdab majandust. Maksukoormuse tõstmine piirab tarbimist, sest osa sissetulekust peab riigile andma. 5)Maksud riigi majanduses Makduse osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Maksukoormust peab vaatama ühes riigi funktsioonidega. Kui on suuremad maksud, peab riik tagama ka rohkem. Näiteks Skandinaavia riikides on kõrgem maksukoormus kui Lõuna-Euroopas, kuid seal pakutakse ja tasuta haridust ja meditsiiniabi oluliselt suuremal määral. Võib muuta ka maksude struktuuri.Näiteks käibemaks mõjutab rohkem vaeseid, rikkamatele avaldab mõju kapitalimaks. Aktsiisimaksuga (nt
maailma riikide seas 32. kohal. *Eesti nominaalne SKP on hinnaguliselt 4,2 miljardit eurot. * Taani peamised ekspordiallikad on tööstustoodang/tööstuskaubad. *Eesti peamised ekspordiallikad on õlu,siider, lond-drink ja mahl. * Taanil on üleriigiline heaolu süsteem, mis tagab kõigile taanlastele maksudega rahastatud tervishoiu süsteemi ja töötuskindlustuse. * Taani maksukoormus on 47,5%, mis on OECD riikide seas üks kõrgeimaid. *Eestis on maksukoormus 36%. * Taani Kuningriik on koduks ligi 5,6 miljonile inimesele. * Taani rahvastiku tihedus on keskmiselt 129 in/km². *Eesti rahvastiku tihedus on 28,6 in/km². * Taani rahvaarv oli 2013. aasta alguse seisuga 5 602 628[2] *Eesti rahva arv on 1 286 540. * Taani keskmine eluiga on meestel 76,3 ja naistel 80,7 aastat.
Turg määrab ka hinna. Segamajangus: Kõik majandused segunenult. Tulumaks 21%, töötuskindlustus 2%, Pensionifond 2%. Sotsiaalmaks 33%, Käibemaks 22%. Miinimumpalk 320 eurot, Tulumaksuvaba miinimum 144 eurot. Aktsiisid Kütus, tubakas, alkohol, pakendid. Peamised maksusüsteemid: · Progressiivne: Keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega · Proportsionaalne: Kõigil sama protsent. PROPORTSIONAALNE ON KA EESTIS! Maksukoormus on 33% SKP-st. (madal) Otsene maks Maksab tööline. Kaudne maks maksab kaupmees, tööandja. Eelarve koosneb TULUDEST ja KULUDEST. Eelarve koostab VALITSUS, kinnitab RIIGIKOGU. Leibkond inimesed, kes elavad koos.
kasutusse andmisest ja võõrandamisest; tulu riigile kuuluvatelt aktsiatelt, osadelt ja muudelt osalustelt; intressid laenudelt ja pangakontodelt; riigiasutuste muu tulu; muud seaduses ettenähtud riigi tulud. 9. Miks on eelarvetasakaal oluline? Et ei tekiks võlgasid ja ei liigutaks pankroti poole 10. Kõrge ja madal maksukoormus. Eesti maksukoormusest kirjuta . Enamasti mõõdetakse maksukoormust suhtena SKPst. Madal maksukoormus suurendab majanduslikku aktiivsust, kõrgem maksukoormus aga võimaldab kvaliteetsemat ettevõtluskeskkonda ja suurendab inimkapitali mahtu majanduses. Eesti maksukoormus on viimastel aastatel tõusnud, kuna maksu ja tolliamet on suutnud rohkem makse kokku korjata. 11. Mis on maks
+t��d saab vahetada kui ei meeldi -v�imalik kaotada t��koht -t�� v�ib olla f��siliselt raske -ei saa ise palka endale t�sta -v�ib vigade eest t��kohta kaotada -rikkaks saamise v�imalus v�iksem Ettev�tja +on iseendale �lemuseks +kogu kasumi saad endale +ise otsustad millal t��le tulla ja millal puhata +ise valib mida muuta +valib ise kellele t��d anda ja keda vallandada -kasum ei pruugi suur olla -v�imalus kaotada k�ik -suur maksukoormus -vastutus k�ige eest -ise pead soetama k�ik resurssid Ise alguses olen palgat��line ,sest ettev�tluseks pole ideid ja algkapitali.
2) Riigi majanduspoliitika eesmärgid. Eelarvepoliitika ja rahapoliitika: eesmärgid ja elluviijad (3.10) Eelarve poliitika: Ellu viib poliitika ja eesmärk on majanduse mõjutamine maksudega, tulu teenimise ja ka kulude kaudu. Rahapoliitika: Ellu viib Keskpank, kes jälgib valuuta stabiilsust ja tarbijahinde inflatsiooni. Eesmärk on majanduse mõjutamine nõudluse ja pakkumise läbi. 3) Maksud kui riigieelarve tuluallikas. Maksukoormus ja selle seos elanike heaoluga (3.11) Maksukoormus: On riigi põhiline tuluallikas, seos elanike heaoluga, kui kodanikud maksavad makse vastavalt seadusele on võimalik riigil rohkem tulusid jaotada, tagada erinevaid sotsiaaltoetuseid, arstiabi, pensioni väljamaksed. 4) Maksustamise eesmärgid ja põhimõtted. Maksude liigid (kaks jaotusvõimalust). (konspekt, 3.11) Maksud jaotatakse kaheks, otsesed ( tasumine on selgelt nähtav) ja kaudsed (maks on hinnalisa).
Majandus peaks olema Eestis võimalikult vaba ja piirangud võimalikult väikesed. Meie erakond toetab võimalikult väikest riigi sekkumist majandusse. Riik peaks tagama avatud turu ning vaba konkurentsi. Liigume selle poole, et ka kogu Euroopa Liidus oleks vabaturumajandus. Pooldame võimalikult väikseid tollimakse ja üldiseid kaubanduspiiranguid. Meie erakond pooldab väiksest maksukoormust. Kõrgemad maksud pigem pärsivad ettevõtluse arengut. Kõigil peaks olema sama maksukoormus, me pooldame proportsionaalset tulumaksusüsteemi, sest võrdne kohtlemine on kõige alus. Eesmärgiks on veelgi väiksemad maksud, mille oleme seadnud endale ka üheks põhieesmärgiks. Avaliku sektori kulutused peaksid olema võimalikult väiksed, edasiviivaks jõuks on erasektor. Riigi osalust ettevõtetes tunnustame vaid siis, kui see on strateegiliselt oluline ning konkurents puudub. LUBADUSED: Tulumaksu alandamine 18% - kõrgem palk soodustab suurema tarbmist.
tarbimisse võtmisel. Eesmärk on näidata, millised on võimalused ettevõtluses teenitud raha jooksvalt kasutada ja anda ka soovitus, millises vormis oleks lihtsam ja kasumlikum ettevõtjal tegutseda. Väikeettevõtjatel tihti tekib küsimus, kas tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada osaühing. Varem ei ole FIE ja OÜ ainuomaniku ettevõtluse tulu maksustamist võrreldud. Autor leidis, et kuigi FIE maksukoormus on OÜ omast mõnevõrra suurem, kaalub FIE võimalus oma raha vabalt igaks otstarbeks aasta jooksul kasutada üles OÜ võimaluse dividendide kaudu kokkuvõttes rohkem puhastulu teenida. SISUKORD SISSEJUHATUS Ettevõtluse eesmärk on ennekõike igapäevaseks äraelamiseks raha teenimine. Iseseisvalt raha teenimist alustatakse enamasti üksi, nö iseendale töö andmisest. Sellisel juhul on valida kahe
AT-09 Ettevõtja plussid: 1. Saab teostada oma ideid ja kasutada oma võimalusi. 2. On iseendale ülemuseks ja ei pea kellelegi alluma. 3. On võimalus valida tegutsemiseks kohta. 4. Teenitud rahaline kasum jääb endale. 5. Ühiskondlik tunnustus. Ettevõtja miinused: 1. Äritegevus sõltub paljuski ümbritsevast majandusolukorrast. 2. Kasum ei pruugi olla nii suur kui loodab. 3. Suur maksukoormus. 4. Kui ta omab alluvaid, siis vastutab nende töötingimuste ja tulemuste eest. 5. Ei pruugi olla kindlat tööaega, kohustused ja vastutus käivad kaasas 24/7. 1. Töötaja plussid: 1. Kindel igakuine palk. 2. Kindel tööaeg vastavalt graafikule. 3. Vastutab ainult oma töölõigu eest. 4. Firma poolt on töövahendid ja sisustatud töökoht. 5
Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud võib kehtestada kohalik omavalitsus teatud piirkonna infrastruktuuri või muude ressursside kasutamise eest. OTSESED JA KAUDSED MAKSUD: OTSENE - tulumaksu, maamaksu ja raskeveokimaksu puhul. Otsese maksu puhul tuleb teie ettevõttel kanda maksukoormust. KAUDSED - käibemaks, aktsiisid ja tollimaks. Kaudse maksu puhul tasub selle lõpptarbija ja maks liidetakse kauba või teenuse hinnale. 17. Mis on maksukoormus ja milline on see teie arvates Eestis? Põhjendage Maksukoormus on kõigi maksude kogusumma, protsentuaalselt, kogutulust. Eestis on maksude koormus absoluutselt üle kõikide piiride, sest enamus kodanike peavad oma palgast umbes veerand riigile ära andma.
See aga pikemas persvektiivis lööb majanduse konkurentsi võimest välja, kuna välisinvestoreid Eesti elu eriti ei huvita. Tänasel päeval ongi ettevõtetest enamik Eesti mastaabis suurtest tegijatest on välismaise kapitali all. Ja siinne rahva heaolu ei huvita kedagi. Inimeste palgad jäävad samaks, samas kui riik laseb ettevõtetel massiliselt hindu tõsta ja rahval pole enam tagavarasid millele toetuda. Selle põhjuseks on majanduskasvu jahenemine ja inimeste suur maksukoormus.. Nüüdseks elatakse peost suhu. Ons see siis jätkusuutlik areng? EL kohustused, mida peaks täitma riik suratakse järjest enam rahvale selga. Tugevam jääb ellu, kuid tekib küsimus, et milleks siis EV on, võiks selle ümber nimetada näiteks: "Kasusaamis OÜ"-ks. Kas tõesti on riik nii suures rahanäljas, et kui mujal hinnad langevad, siis meil ei tehta teist nägugi. Kõrvad ei kuule ja silmad ei näe. Lihtsalt surutakse valitsuse poolt rahvas põlvili
makse? et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks tubaka- ja alkoholiaktsiis et teatud tegevusi soodustada Maksusüsteemid proportsionaalne progressiivne regressiivne Proportsionaalne Kõik maksavad samasuguse % tuludest. Tulude kasvades, kasvab maks sama palju ka maksukoormus. Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks. Progressiivne maks Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt Regressiivne maks Tulude kasvades, kahaneb maksukoormus. Eestis on 18% käibemaks. Kõik maksavad küll käibemaksu 18%, kuid selle osakaal võrreldes inimeste sissetulekuga on erinev. 7. Raha ja pangandus. Mõiste Definitsioon
3. õnnelikul juhusel põhinevad maksud tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks. 4. tublidusele ja edukusele põhinevad maksud tulumaks; sotsiaalmaks; käibemaks. * maksuseaduste käsitlemisel on oluline lähtuda alati konkreetsest käsitletavast maksuseadusest, tema loogikast ja terminoloogiast. * maksud peaks kohtlema kõiki võrdsetes tingimustes olevaid maksukohustuslasi ühtmoodi. Praktikas on aga väga palju erandeid, kus maksukoormus on kellelegi rängem või vastupidi leebem võrreldes teistega. (võrreldes teistega rohkem tööandja; võrreldes teistega soodsamalt eksport ja käibemaks 0%) * maksude arvestuses tuleb lähtuda RPseadusest, mis nõuab maksude arvestust tekkepõhiselt. * maksuseadused võivad nõuda maksude arvestust ka kassapõhiselt, seega tekib maksuarvestuses 2x arvestus sõltuvalt, millised seadused arvestust reguleerivad.
aastase kehtivuse printsiip – eelarve võtab vastu iga aasta kohta; 12. Maksud Otsesed maksud- maksusubjekt ja maksukandja langevad kokku: •tulumaks; •kasumimaks; •sotsiaalmaks; •varandusemaksud · maamaks. Kaudsed maksud -maksumaksja ja maksukandja ei lange kokku: •käibemaksud; •tarbimismaksud; •aktsiisid; •tollid. · hasartmängumaks 13. Liigne maksukoormus? Tarbimine, tootmine, tööhõive ja heaolu vähenevad ja makstakse vähem makse kui maksukoormus on liiga suur. 14. Optimaalne maksustamine? Makse tõstetakse seni kuni kõik maksavad ja keegi kisa ei tõsta. 15. Milline oleks optimaalne avaliku sektori suurus arvestades Eesti majandust käesoleval ajal? 16. Niskaneni mudel? Töömahu maksimeerimise kaudu toimub eelarve maksimeerimine:
meile näiteks kruusa aktiivset tarbevaru vaid 34 aastaks ning ehitusliiva aktiivset tarbevaru 40 aastaks. Seega tuleb Eesti maavarade jätkusuutlikku haldamist ja majandamist tõhustada. ÖMR mõiste ja eesmärk ÖMR on maksusüsteemi ümberkorraldamine eesmärgiga enam maksustada keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse tööjõu ja ettevõtete maksukoormust tulumaksumäära langetamine ja maksuvaba tulu tõus. Üldine maksukoormus ei muutu. ÖMR eesmärgid: · suurendada majanduse konkurentsivõimet tekitades soodsa keskkonna tehnoloogiliseks innovatsiooniks, · luua tööjõu maksustamise vähendamisel keskkond uute töökohtade moodustamiseks, · mõjutada tootjaid ja tarbijaid keskkonnasõbralikult tootma, tarbima ja käituma. ÖMR vaatab pikalt ette ÖMR on üks meede keskkonnapoliitika toetamiseks ÖMR aitab kaasa majandusarengule ja
Peamiselt eelistavad inimesed proportsionaalset maksusüsteemi, kus on maksud jaotatud võrdselt kõigi vahel, ehk kõik on võrdsed ja peavad makse maksma. Kuid samas on ka selliseid, kes eelistavad progresseeruvat maksusüsteemi, kuna siis peavad suuremapalgalised maksma rohkem makse. Kokkuvõtteks arvan, et maksupoliitika mõjutab suuresti nii indiviidide toimetulekut kui ka majandusedu. Indiviidide toimetulekut mõjutavad suuresti nende sotsiaalne staatus, maksukoormus ja töökohtade olemasolu. Majanduse edu mõjutavad pigem just maksud, mis laekuvad riigikassasse. Kätlin Lumi Ülenurme Gümnaasium
Laste- ja sünnitoetused on tagatud igale lapsele sõltumata perekonna sissetulekust. Samuti on värsketele emadele tagatud emapalk ja -puhkus samas kui liberaalse korraldusega USAs puuduvad tasustatud lapsehoolduspuhkus ja sünnitoetused ja toetusi makstakse ainult lastega peredele kelle sissetulek jääb alla vaesuspiiri ja on teinud vaesustesti. Samas Eesti maksusüsteem ei sarnane eriti sotsiaaldemokraatliku korralduse omaga. Sotsiaaldemokraatliku riigi maksukoormus on kõrge, kuid riigi kodanikud saavad tänu sellele mimeid hüvesid nagu tasuta haridus ja kõrgekvaliteediline arsti abi. Eesti maksusüsteem sarnaneb pigem liberaalse ühiskonnakorralduse omaga, kuna maksud on suhtelised madalad. Selline maksusüsteem on soodne ettevõtetele - nad on ka vabastatud tulumaksu tasumisest kui nad ettevõtte kasumi investeerivad. Eesti pensioni- ja tervisekindlustuse süsteem erineb aga liberaalsest tunduvalt. Liberaalse
Suur Prantsuse revolutsioon (1789 – 1799) 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: I ja II seisuse (3%) privileegid III seisuse (97%) maksukoormus b) Poliitiline kriis: Absolutism kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi c) Rahandus- ja majanduskriis: riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) maksude tõstmisega rahva elu halvenes ikaldusaastad (1787 ja 1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni: GENERAALSTAADID I, II ja III seisus ▼ III seisus lahkub ja moodustab
Ma arvan, et see oli eestlastele kahjulik, kuna tekkisid uued maksud ning uus asehalduskord taotles piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kuigi uus asehalduskord tõi kaasa ka mõningaid demokraatlike elemente valitsemisse, olid siiski valitsusorganid riigivõimu kontrolli all. 3.Mis on reduktsioon ? Riigi poolt erakätese antud riigimaade tagasivõtmine Miks see teostati ? Riigi sissetulekute suurendamiseks. Millised olid selle tagajärjed mõisnikele ja talupoegadele ? Suurem maksukoormus, mõisnikud ei saanud enam kindlad olla, et mõis on kogu aeg nende valduses jne. 4.Milline oli talurahva olukord vene aja alguseks ? Talurahvas ei olnud pärisorjad nagu olid Vene talupojad, talupojad ei kuulunud ka 18. Saj lõpuni nekrutikohustuse alla. Talupoegadel oli alles kaebeõigus, koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon ning talupoegda võimalik pagemine. Milliseid sätteid sisaldasid positiivsed määrused? *Tunnustada talurahva omandiõigust
Tänapäeva arenenud riikides ongi enamasti tegemist segamajandusega. Alati on selliseid kaupu ja teenuseid, mille nõudmist ja pakkumist turg ei reguleeri ja mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus. Samuti peab valitsus mitmeid ühiskonnaliikmeid aitama ja toetama. Kaks põhilist majanduskoolkonda: 1.Majanduslik liberalism (vabadus) turg saab iseenesega hakkama, ressursid paigutuvad efektiivselt. Üksikisik ja tema otsused on olulised. Väike maksukoormus ja riigi vähene sekkumine. Adam Smith ja tema "nähtamatu käe" teooria. Milton Friedman. 2.Heaolumajandus turg ei saa iseendaga hakkama, ressursid paigutuvad ebaefektiivselt ja valitsusel on oluline roll majanduses. Suur maksukoormus. J.M.Keynes. MAJANDUSTEOORIA ALUSTALAD On olemas kindlad reeglid, mis kehtivad igas olukorras ja mis loovad keskkonna, kus majanduses osalejad oma ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid otsuseid langetavad. Ressursside piiratus
Erasektor eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ühiskondlik tegevus, mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Ülesanne: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem, suur maksukoormus. Ühishüve Ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem. Majanduslik ühishüve: riiklik meedia, korrastatud linnaruum,
Tänapäeva arenenud riikides ongi enamasti tegemist segamajandusega. Alati on selliseid kaupu ja teenuseid, mille nõudmist ja pakkumist turg ei reguleeri ja mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus. Samuti peab valitsus mitmeid ühiskonnaliikmeid aitama ja toetama. Kaks põhilist majanduskoolkonda: 1.Majanduslik liberalism (vabadus) – turg saab iseenesega hakkama, ressursid paigutuvad efektiivselt. Üksikisik ja tema otsused on olulised. Väike maksukoormus ja riigi vähene sekkumine. Adam Smith ja tema “nähtamatu käe” teooria. Milton Friedman. 2.Heaolumajandus – turg ei saa iseendaga hakkama, ressursid paigutuvad ebaefektiivselt ja valitsusel on oluline roll majanduses. Suur maksukoormus. J.M.Keynes. MAJANDUSTEOORIA ALUSTALAD On olemas kindlad reeglid, mis kehtivad igas olukorras ja mis loovad keskkonna, kus majanduses osalejad oma ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid otsuseid langetavad. Ressursside piiratus
annaabi.ee 
