Bayern Der Freistaat Bayern ist ein Land im Südosten der Bundesrepublik Deutschland. Bayern ist das flächengrößte Bundesland. Die Hauptstadt Bayerns ist die Millionenstadt München. Bayerns fläche ist 70.551,57 km² und einwohnerzahl ist 12.519.312 einwohner. Offizielle Webseite ist www.bayern.de. Drei deutsche Dialekte wurden im Bayern gesprochen: Austro- Bayerischer, Swabian Deutscher und Osten fränkischer Deutscher. Die gröte Städte sind München, Nürnberg, Augsburg und Würzburg. Der überwiegende Glaube ist Römischer Katholizismus. Bayern hat ein Multi-Partei System. In Bayern gibt es drei gröere Parteien: der Konservative Christliche Sozialanschluß, die Sozialdemokratische Partei Deutschlands und Bündnis 90/Die Grünen. Minister-President ist Horst Seehofer. Bayern neigen, einen großen Wert auf Nahrung zu setzen und zu trinken. Bayern auch verbrauchen viele Nahrungsmittelprodukte und trinken, di...
Frankfurdi parlamendi poliitiline katastroof. - Konservatism. Keskuseks Preisimaa. Saksa ühendamise ideoloogia. See annab saksa rahvuslusele konservatiivsuse, samas säilivad regionaalsed erinevused, Saksamaa riigikorralduslik jaotus enne 1848.a. revolutsiooni: - Absoluutne monarhia: Preisimaa, Austria, Oldenburg. - Seisuslik monarhia: Mecklenburg, Holstein. - Konstitutsiooniline monarhia: 1. Lõuna-Saksa (1814-20) Nassau, Saksi-Weimar, Baier, Baden, Württemberg, Hessen-Darmstadt, 2. Kesk- ja Põhja-Saksa(1830/31) Saksimaa, Hannover, Braunschweig, Hessen-Kassel. - Vabariik: Lübeck, Hamburg, Bremen. Saksamaa teel semi-liberaalse ühtsuse suunas (dilemmasid): 1871, aasta ühendamine -Semiliberaalne riik. Kuid vale väita, et tegemist oli diktatuurse riigiga. Kindlasti oli saksamaa puhul nähe tugevaid regionaalseid erinevusi nii poliitilises mõtetes kui ülesehitustes.
a. mais saabub F. Stephan Viini. Keiser määrab ta Ungari asehalduriks. Pärast esialgseid kõhklusi võtab F. Stephan ametikoha vastu. 1733. a. puhkeb sõda Poola trooni pärast, mis lõpeb Karl VI ebasoodsalt. Ta pidi loovutama Napoli ja Sitsiilia, ähvardas ka Lotringi kaotamine Prantsusmaale. Sellega ei oleks F.Stephanile jäänud üldse maid. Aga Habsburgide järeletulija tohtis abielluda vaid vürstiga, kellel oleks riigis olulisi maavaldusi ja mitte väiksemaid kui Preisimaa või Baier. Niisiis muutus F.Stephani ja M.Theresia abielu üha ebatõenäolisemaks. Samal ajal ilmnes, et M. Theresia ei olnud noore F. Stephani vastu enam väha ükskõikne. Karl VI seisis raske valiku ees. M. Theresia ja F. Stephani abielu kasuks rääkis peale isikliku sümpaatia ka see, et nii oleks väljasuremisele määratud dünastia võinud edasi kesta. Karl VI kaalus asja kaua. Lõpuks ta nõustus. 1736. a. 01.31 tuleb F. Stephan oma pruudile kosja. Pärast tseremooniat naases ta Ungarisse
Asukoht: Saksamaa asub Kesk Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga, idas Tšehhiga, kagus Austriaga, lõunas Šveitsiga, edelas Prantsusmaaga, läänes Luksemburgi ja Belgiaga ning loodes Hollandiga. Saksamaa riigipiir on 3757 km. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asub Põhja- Euroopa tasandikul ja Põhja- Sakas madalikul. Kesk Saksamaad kujundab vana mägine maa, kus kõrgeimad tipud ulatuvad 1,5 kilomeetrini. Lõuna- Saksamaa kerkib tasapisi kõrgemeale üle Baier kiltmaa kuni Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze tipp (2963m). Põhja- Saksa madaliku rannikualal asuvad merepinnast madalamad maršitasandikud, mis on merevee eest tammidega kaitstud maa-alad. Madaliku lõunapoolses osas on künklik maastikureljeef, mida kaunistavad ilusad järved. Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Taimestik: Saksamaa taimestik on üsna mitmekesine: Tasandikel kasvavad peamiselt rohttaimed, mägedes aga valdavad mastaapsed metsad
emeraldinsight.com/Insight/), 7.9. küsimusele andmebaasist EbscoHost (http://search.epnet.com), 10.15. küsimusele RRi andmebaasist ISE (http://ise.nlib.ee). 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolis. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Võtan Find Article otsingu. Kirjutan esimesse kasti information literacy ning teiselahtrisse university, alumisele kastile valin ka täiendi, et key word. Klopfer, L., Baier, R., Karabenick, S. A. (2004). Benefits of Librarian Leadership in University Teaching and Learning Centers: An Overview and Case Study. MLA Forum, 3 (2). 2. Leidke artikkel, mis sisaldab nõuandeid teadusartikli kirjutamise kohta. Otsisõnad peavad asuma artikli pealkirjas. Esitage artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valin artikli otsingu ning panen ühte kasti writing ning lisan, et see asuks pealkirjas, teise kasti
Clodovech I ajal (481 – 511) vallutasid frangid enamuse Galliast (tänapäeva Prantsusmaa). Merovingide dünastia ajal hakkasid kujunema feodaalsuhted. 7 sajandil läks tegelik võim majordomuste kätte. 751 võttis majordomus Pippin Lühike endale kuninga tiitli ja pani aluse Karolingide dünastiale. Tema poeg Karl Suure (768 – 814) ajal oli frangi riigi hiilgaeg – vallutati Lombardia (Põhja-Itaalia) ja Saksimaa ning Baier. Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks – sellega tunnistas Katoliku kirik Karli Rooma imperaatoriks. Toimus ka teatav kultuuriline taaselavnemine- karolingide renessanss. Tema järglase Ludwig I Vaga ajal hakkas riik lagunema. Verduni lepinguga 843 jagati kolmeks osaks - Prantsusmaa, Saksamaa ning nende vahele jääv alal (Põhja-Itaalia jm), mis oli kuni viimase ajani tüliõunaks prantslaste ja sakslaste vahel. Järgnev sada aastat oli vist pimedaim aeg Lääne-Euroopa ajaloos
saksa tippharitlased, esialgselt ühineda rahvuslikult. Algul tõlgendati rahvuslikku ühtsust kultuurilisena ja levis vaid kitsas ringis ja seda nim. elitaarseks liikumiseks. Prantsuse revolutsiooni mõjul moodustati Reini-saksa vabariik- esimene vabariik saksamaa pinnal. Napoleon Bonabarte juhtimisel peetud sõjad tõid kaasa muutused Saksa riikide süsteemis.1803 likvideeriti keskajast pärit piiskopkonnad ja väiksed ilmalikud riigikesed, mida oli üle 100. Suurimad Baier, Baden, Württemberg. 1806 moodustati nende baasil Reini liit seal viidi läbi reforme, vähenes aadli mõju, eriline rõhk koolisüsteemile ja gümnaasiumidele. 1807. kaotati pärisorjus, kehtivaks tunnistati ilmalik abielu, juudid said kodanikuõiguse, 1811. kaotati tsunftisundus. Pärast viini kongressi(1815) saksamaa killustatus püsis kuigi saksa riikide arv vähenes 34-le, millele lisandus neli vabalinna(hamburg, bremen, lübeck ja frankfurt).
Sureb Hispaania kuningas, Habsburgist CARLOS II. Oma testamendis jätab ta Louis IX, Hispaania Riiginõukogu ja paavsti kuuria soovitusel kõik oma valdused Anjou Philippe`ile, kes oli Louis XIV pojapoeg. See tähendanuks Prantsusmaa liiga suurt ja ohtlikku tugevdamist, mille vältimiseks moodustub 1701. aastal Suur allianss: Suurbritannia, Holland, Austria, Preisimaa, Hannover, Portugal, keisririik ja Savoia on Prantsusmaa vastu ning Prantsusmaad toetab Baier. Sõja käigus 1704. aastal vallutavad inglased Gibraltari. 1711. aastal tekib võimalus, et ühinevad hoopiski Austria ja Hispaania, mistõttu otsitakse võimalusi sõja lõpetamiseks. 1713. aastal Utrechti rahuga sõda lõpetatakse. Bourbonid said küll Hispaania troonile, kuid tingimusega, et kahte riiki ei ühendata. LOUIS XV (1715-1774) Oli eelmise kuninga pojapojapoeg. Kuninga täiskasvanuks saamiseni valitses Louis
Austerlane Gustav Hügel oli iluuisutamise maailmameister 1897., 1899. ja 1900. aastal. 1901. aastal kerkis iluuiustamise areenile uus täht rootslane Ulrich Salchow, kelle kontosse jäi 9 Euroopa ja 10 maailmameistri tiitlit. 1903. aastal startis maailmameistrivõistlustel koos meestega inglanna Madge Cave- Syres, ning tuli siis teisele kohale. 1908.aastal võitis ta olümpiamängud ja sai ka koos oma abikaasaga paarissõidus pronksmedali. Saksa paar Maxie Herber ja Ernst Baier tulid võidule 1936. aasta taliolümpiamängudel. Sveitslane Hans Gerscwiler oli maailmameister 1947. aastal. Kanadalanna Barbara Ann Scott hülgas Austria kooli ja stiili, ning tuli 1947. ja 1948. aastal maailmameistriks. Richard Button oli aga mees, kes demonstreeris jääl kõike, mis suutis ja selle tõttu oli ta ka tuntuim artist jääl. Inglanna Jeanette Altwegg oli klassikalise iluuisutamise esindaja ja võtis maailmameistri tiitli 1951. aastal.
23 võitjana välja tuleb , miks saksamaa ei ühine katoliiklike piirkondade juhtimise alla. Esile tõuseb oluline element, mis ka tänapäevani saksa pol teemat mõjutab : Baieri positsioon Saksa pol kontekstis.Otsustavaks 1848 a , millal Saksamaa ühendamise pol suunad paika pannakse on katoliiklik saksamaa jagunenud kaheks põhiliseks riigiks , kellel on tõsine mõju saksa poliitikale : Austria ja Baier. 1848 a Saksamaal toimuvate sündmuste kontekstis , kui tõuseb üles saksa ühendamise temaatika on sakslased jagunenud suursakslastega ( katoliiklikud, näevad ette saksamaa ühendamist austria e Habsburgide võimu alla. Suursakslased ilmselt ei arvesta sellega, et Baier on liiga suur ja mõjuvõimas , et üks üheselt Austriale alluda ja tunnistada vaid Austria positsiooni katoliiklaste hulgas. Kui SuurSaksa suund oleks kuidagimoodi ellu rakendunud oleks
kaupmeestele ja käsitöölistele. Killustatus Pärast Kolmekümneaastast sõda oli Saksa-Rooma riik niivõrd killustunud, et saksa vürstid said poliitilise iseseisvuse. Habsburgide soost keisritel ei olnud kogu Saksamaa üle enam tegelikku võimu. See säilis ainult Habsburgide pärusmaadel, mille põhiosaks oli Austria. Ülejäänud Saksamaa koosnes mitmesajast väikeriigist. Öeldi, et neid on sama palju kui aastas päevi. Suuremad neist olid Brandenburg, Saksi Baier, Hesse-Kassel. Kaheksa (hiljem üheksa) riigi valitsejad kandsid kuurvürsti tiitlit. Nende tähtsaim eesõigus oli keisri valimine ning valitu õiguste kindlaksmääramine (tegelikult piiramine). Seejuures tuli valimisel arvestada pärilikkust. Saksa riigi esindusorgan oli Riigipäev. See jagunes kolmeks kuuriaks, millest tähtsaim oli eespool mainitud kuurvürstide kuuria. Teine vürstide kuuria esindas ilmalikke ja vaimulikke vürstkondi
ja Põhjas (Reini piir) - Liitlaste ostmine abirahadega (Subsiidiumid, nt.Rootsi) Diplomaatia - Louis XIV sõjad: 1.Devolutsioonisõda Hispaania vastu (1667-68), ajend Flandria devolutsioonireegel. Prantsusevastane koalitsioon: Hispaania, Holland, Inglismaa ja Rootsi. Tulemus: Prantsusmaa saab mõne Flandria linna endale. 2.Rünnaksõda Hollandi vastu (1672-78). Põhjused:kättemaks, Hollandi usuline sallivus ja kaub. rivaliteet. · Doveri salaleping: Inglismaa, Rootsi ja Baier toet. Prantsusmaad. · Hollandi päästab tammide avamine. · Oranje wilhelmist kujuneb Louis XIV sihikindlam vastane: Suur Prantsuse- vastane liit (Holland,Habsburg-riigid Hispaania ja Saksa keiser, brandenburg) · Tulemus: Prantsusmaa saab endale Hispaaniale kuulunud piirkondi Elandriast ja Franche Comte (Sveitsi piiril) 3. Prantsusmaa reunioonipoliitika Reini piiriala ,,Rahumeelseks" hõivamiseks= apelleeritakse keskaegsetele feodaallepingutele, mida tõlgend
IMPERIALISM 1870 - 1914 Imperialism on maailma jagamine suurriikide vahel majanduslikeks ja poliitiliseteks mõjusfäärideks. Suurriikide mõjukuses tominub muutus: 1. USA muutub maailma suurimaks majandusjõuks. 2. Saksamaa on Euroopas esikohal. 3. Inglismaa majandus on kinni jooksnud, aga ta on kolmas tänu rahandusele, merendusele jms. 4. Prantsusmaa on arengus peatunud, aga tänu oma pangandusele ja luksuskaupadele neljas. 5. Venemaa püsib heal positsioonil tänu laiale siseturule ja odavale tööjõule. · Kaug-Idas on uus tõusev majandusjõud Jaapan. 1867. a. viiakse Jaapanis õnnestunult läbi Meiji reformid, mis tagavad riigi moderniseerumise. · Hiina avaneb ja Euroopa suurriigid hakkavd dikteerima Hiina tegevust : rendivad linnu, dikteerivad kaubandust. Hiina majandus allutatakse lääne huvidele. Hiinas hakkab kodusõdade ajajärk. (2009-11-02) JAAPAN Jaapani tõusu põhjuseks...
732 Potiers' lahing- tungivad Gibraltarilt Euroopasse, peatatakse frankide poolt ning üle Püreneede ei laiene. Córdoba emiraat- kestab sajandeid Kristlikud asundused Astuurias ja Kantaabrias- rekonkista algus u 800 Kataloonia Põhjaosa - karolingid Reconquista (1031-1260, lõplikult 1492) Sitsiilia (827-1016, Sardiinia (711-1016) 19. Rahvaste rände keelelised tagajärjed: ladina keele kadumine ja säilimine Ld k kadus piirkondades, mis enne olid latiinis nt Baier, Sveits, Austria, Rhaetia, illüüria ja pannoonia- slaavlaste tulek (dalmaatsia keel säilis), britannia- anglosaksid, bretagne- bretoonid, kartaago- ld k kadus täielikult, bütsants, araablased. Ld k säilis piirkondadades; oli madalamas staatuses nt Ibeeria, Ld k võtavad omaks valitsevate klasside gootide, sueebide, burgundide kuningriigid, Pikaajaline kakskeelsus: frangid, langobardid. 20. „Straatide“ teooria: substraadi, adstraadi ja superstraadi mõiste
tsaarinna Maria Aleksandrovna. Ludwig külastas Elisabethi veel mõned korrad, ent siis äkki ei võtnud daam oma paazi enam kuulda, keeldus andmast talle luba teda Bad Ischlis külastada, mida Ludwig oli temalt palunud ja milleks Elisabeth oli talle lootust andnud. Naine laskis keisril kuningale kirja kirjutada, milles ei seisnud sõnakestki küllakutse kohta. 1867. aasta 22. jaanuaril oli Baier kuningas Ludwig II andnud Baieri hertsoginnale Sophie'le, Elisabethi noorimale õele abiellumistõotuse. Algusest peale polnud tal tekkinud hetkekski kahtlust, et Sophie saab olla üksnes number kaks number ühe järel, tema suure sõbra Wagneri järel, kellega ta jääb ühte elus ja surmas. Pulmad määrati pärast mõningast edasi- tagasi veeretamist 1867. aasta 12. oktoobrile. Sisimas ei tahtnud Ludwig tegelikult abielluda, kuupäeva lükati edasi, kuni lõpuks
liikumine sidusid meid Euroopaga, saksa kultuuri, kirjanduse ja kunsti varjus või ka toel on võrsunud see, mida me omaks peame. Ka eesti kirjakeel ja grammatika on osaliselt tulnud saksa keelest Saksamaa on föderaalne vabariik Kes-Euroopas. 82,2 miljoni elanikuga Saksamaa Liitvabariik on Euroopa Liidu kõige suurema rahvaarvuga riik ning suuremaid ka pindalalt: tervelt 357 000 ruutkilomeetrit. Saksamaa jaguneb 16 liidumaaks. Saksamaa liidumaadest on suurim Baier ja väikseimad Hamburg ja Bremen. 3 1. Riigi üldiseloomustus Pindala: 357 023 km2 Rahvaarv: 82 002 400 (2008) Pealinn: Berliin Pealinna elanike arv: 3 432 000 (2009) Keel: saksa (riigikeel) Rahaühik: euro 82, 4 miljoni elanikuga Saksamaa Liitvabariik ( Bundesrepublik Deutschland) on Euroopa Liidu kõige suurema rahvaarvuga riik ning suuremaid ka pindalalt: tervelt 357 000 ruutkilomeetrit.
..) ning laulu meloodia pärines kuulsalt heliloojalt Franz Joseph Haydnilt, sai 1922. aastast Saksamaa rahvushümn. 1830. aastal sõlmisid Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa omavahel, kokkuleppe, millega Kreeka sai täiesti iseseisvaks riigiks, kuid iseseisvuse saavutamine ei tasandanud sisepingeid Kreekas ja seetõttu poliitilise võitluse käigus tapeti riigi president ja kõrgem võimuorgan Rahvuskogu kuulutas seejärel Kreeka kuningriigiks, mille esimeseks valitsejaks (kuningaks) valiti Baier prints Otto, kes hakkas valitsema Otto I nime all ja määras kuningriigi pealinnaks Ateena. 21. Inglismaa 19. sajandil Inglismaal puudus Euroopa mandririikidele 18. sajandil iseloomulik vana kord oma seisuslike vastuoludega ning absolutism oli Inglismaalt ammu kaotatud, seega riigis valitses parlamentaarne monarhia, aga sellegipoolest ei jäänud Inglismaa revolutsiooniideede poolt puutumatuna, kuna oli
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
Riik, mille ümber Saksamaa ühines, oli Preisimaa. Presimaa oli Viini kongressiga saanud läänepoolsed alad ning haaras haald Königsbergist kuni kaugele + Sileesia(Austria pärilussõja käigus 1740ndatel). Brandenburg ning Ida Preisimaa oli väga agraarne ala. Preisimaa koosnes paljudest provintsidest ning hakkas teostama tollipoliitikat, mis tõi talle hiljem väga suurt edu. 1818 kaotas kõik tollid Preisimaal ning muutis Preisimaa ühtseks majanduslikuks ruumiks. Fürstenberg ja Baier lõid oma, Lõuna Saksa tolliliidu 1828a. Nüüd, olulise sammuna 1834 moodustati ühtne, Saksa Tolliliit, kus Preisimaa ja Baieri Fürtenbergi(?) kaks tolliliitu ühinesid kõoik Presimaa alla. Sisuliselt toimus Saksamaa majanduslik ühinemine 1830ndatel. Rahvuslik ühinemine oli täiesti välistatud Metternichi süsteemis. Hoffmanni loodud hümn. 1848 - avati Frankfurdi Rahvuskogu, siis seda lauldi suurelt. Majanduslik tolliliit oli Preisimaale ülimalt edukas,
põhimõtteliselt ka jõudude tasakaalu printsiip. Samas tunnistati Vestfaalis, et sellele eelnenud pikk ja verine sõdade periood on miskit, mida tuleb vältida – seega on mõneti ka tänaste julgeolekuorganisatsioonide eelkäija (OSCE, ÜRO). Vestfaali põhjal kehtis riikide suhetes siiski teatav hierahia: a) de facto ja de jure suveräänsed riigid/riigipead, nagu keiser; Prantsuse ja Rootsi kuningas etc, b) de facto suveräänsed riigid nagu Brandenburg (Preisimaa algidu), Baier, c) sõltuvad, kuid ulatusliku iseseisvusega territooriumid – Madalmaade lõunaosa. Vestfaal taastunnistas printsiipi cuius regio eius religio, legitimeerides sellega riigi ülemuse kiriku ees (keskajal pigem vastupidi, vähemalt teoorias). XVII sajandil hakkasid välja kujunema ka tänapäevase rahvusvahelise õiguse alused. Tuntuim rajajaist on kahtlemata Hugo Grotius (‘De Jure Belli ac Pacis’), jurist ning Madalmaade (pidas läbirääkimisi Richelieuga) ja Rootsi diplomaat
Stiilid. Konspekt II osa 12 Tuntumadf historitsismis esinevad neostiilid. neostiilid, ajalooliste stiilide uusvormid, mis tekkisid varasemate stiilikaanonite taas kasutuselevõtmisel teatud ajalise vahemaa tagant; neo-liitelised stiilid on iseloomulikud eriti 19. ja 20. sajandile (20. saj. II poolel tähistavad vastandumist modernismile). Rundbogenstil (sks. 'ümarkaarestiil'), saksa 19. saj. ja 20. saj. alguse eklektiline arhitektuuri- ja sisekujundussuund, keskuseks Baier. Eeskujuks olid bütsantsi ja varakristlik kunst, itaalia romaanika ja renessanss. Selles stiilis on rajatud Leo von Klenze Köningsbau (1826-37) ja Friedrich von Gärtneri Ludwigskirche (1829-1844). neogootika, Inglismaal 18. saj. kujunenud ning 20. saj. alguseni viljeldud gootikal põhinev historitsistlik arhitektuuri- ja sisekujundussuund. Gootika avaldub pms. hoonete välisilmes, konstruktsioon on aga kaasaegne. Oli levinud pms. kirikuarhitektuuris. Tuntuimaks ehitiseks peetakse
· Hegemooniataotlused. Algselt kujunes maailmapoliitiliseks suurjõuks Hispaania 1701-1714 Hispaania pärilussõda · Tüüpiline "hegemooniaperioodi" sõda. · Puhkes pärast viimase Habsburgi soost Hispaania kuninga Carlos II surma. Carlos kutsus Hispaania troonile Louis XIV pojapoja Philippi. Teised riigid kartsid Hispaania-Prantsusmaa dünastilise suurriigi teket ja alustasid sõda. · Ühel pool Hispaania, Prantsusmaa ja Baier, teisel pool Saksa-Rooma keisririik, Inglismaa, Holland, Portugal ja Savoia. · Hispaania kaotas oma valdused Madalmaades ja Põhja-Itaalias. Prantsusmaa loovutas Newfoundlandi ja Nova Scotia. Inglased said Gibraltari. Loius XV · 1715 suri Louis XIV ja troonile sai 5-aastane Louis XV. · Prantsusmaa kuningakoda hakkavad kummitama finantsprobleemid. "Pärast mind tulgu või veeuputus!" · 1738 sekkus ta Poola pärilussõtta ja 1740 Austria pärilussõtta
Valikkogu ,,Kunas kodu saab valmis?" (2014). Peep Ilmet alustas 1960ndate lõpul undergroundkirjanduses alternatiivse hoiakuga. Olulisi mõjutusi Alliksaarelt. Valikkogu ,,Sõõlatud luule" (2013). Hando Runnel tugev laulutaustaga (erinevaid laule tema tekstidele). ,,Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi" (2018). Leelo Tungal (,,Täisminevik" (2007). ,,Seltsimees laps", mis sai just filmiks. Dokumentaalse taustaga proosakirjandus. Otseselt laulusõnu ja muusikalitõlkeid kirjutanud). Priidu Baier (laululine alge tema loomingus). Vana, suure ilusa luulega seostuvad: Kalle Käsper (klassikalise lihvitud vormiga. Huvitav segu ilusast andunud hoiakust, armastusluule, kuid samas ka inimlikke alatoone). Indrek Hirv (,,Hingekiri" (2013). 90ndatel oli kõige järjekindlam vormimotiveerija, rangest vormist kinnipidaja luules). Tõnu Õnnepalu alguses loodussõbralik luuletaja. 1980-90ndate vahetusel hakkas silma midagi enamat. Hirv ja Õnnepalu estetiseeriv joon
omavahel mitmeid Prantsusmaa-vastaseid liite. 17.sajandi lõpetavad kaks üheaegset suurt sõda Euroopas: 1) Hispaania pärilussõda (1701-1713/1714) Lõuna- ja Lääne-Euroopas. Kuna Carlos viimane oli infantiilne siis avaldas ____ talle muljet ja tegi ettepaneku, et Carlos pärandaks Hispaania trooni Bourbonitele aga teised riigid polnud sellega nõus ja puhkes Hispaania pärilussõda (I uusaja ,,maailmasõda"). Osapoolteks olid Prantsusmaa ja Baier ning Inglismaa, Holland, 22 Habsburgide keisririik & Austria, Preisimaa jne. Võidab Inglismaa, kaotab Prantsusmaa. Kui Louis XIV sureb, siis riik on praktiliselt pankrotis ja Prantsusmaa ei pea majandusraskustele vastu. Olukord lahenes nii, et kuigi Prantsusmaa sai endale Hispaania trooni ja Bourbonid olid mõlemas riigis troonil, keelati Prantsusmaa ja Hispaania ühinemine.
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
Kuid tõsi eelmine argument paistab kummutavat vähemalt ekstreemse altruismi seisukoha, et omahuvist lähtuvaid tegusid üldse teha ei tohiks. Eetilise egoismi poolt III · Moraalireeglite järgimine on meile endile kasulik. · Näiliselt altruismi soosivaid moraalireegleid järgides käitume tegelikult omahuvi ajel. (erineb psühholoogilisest egoismist siiski selle poolest, et tunnistab altruismi võimalikkust.) Hobbes Egoismieetika kriitika Kurt Baier: moraali ülesandeks on lahendada huvide konflikte. Igaüks ei saa toimida ainult oma huvidest lähtuvalt, sest erinevate inimeste huvid võivad põrkuda. Individuaalegoist ei pruugi nõustuda, et moraali ülesandeks on konflikte lahendada, personaalegoist lihtsalt ei hooli sellest teadmisest. Eetilise egoismi kriitika Egoismi-eetika arvestab vaid oma heaoluga ning ei muretse järeltulevate põlvede pärast ("Pärast meid tulgu või veeuputus").
Leibnitz – kogi inimlik ühiskond põhineb loodusõigusele, see on igaveste ideede süsteem, on rajatud igavese õiguse ideele Wolff – ei ole olemas ühtegi õigust ilma moraalse kohustuseta, kaasasündinud inimõigused ja kohustused, need on kõigile inimestele samased. Inimesed on loomult vabad – kellelgil ei ole õigus teist in käskida. Lodusõigus põhineb puhtal mõistusel ja moodustab enesest moraali süsteemi. Loodusõigusel põhinevad suured kodifikatsioonid 18 saj-l: Baier, Preisi, Austria, Prantsuse revolutsiooni tulemusena Code Civile . Kõiki loodusõiguslikke õpetusi tuleb vaadelda vastavalt valitsevale absolutismile – kõik on suunatud selle piiramisele ja ratsionaliseerimisele 12. ÕIGUS KUI RAHVA ÜLDISE TAHTE VÄLJEND Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – vaatleb in olemust eetilise autonoomia seisukohalt. Õigusnorm omab ainult siis legitiimset siduvust, kui temale allutatud inimesed
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
