Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist transboundary movements) käsitlev konventsioon, Basel (1989) ÜRO kliimamuutuste konventsioon, New York (1992) Läänemere kaitse konventsioon, Helsingi (1992) Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede ja kaitse kasutamise konventsioon Helsingi (1992) Osoonikihi kaitse konventsioon (1985) ja selle Montreali Protokoll (1987) Laevadelt lähtuva saastuse konventsioon – MARPOL, London (1973) Õlireostusega seotud tsiviilvastutus konventsioon, Brüssel (1971)
Reformatsioon 16. saj. alguseks toimusid maailmas väga ulatuslikud muutused. Suur Maadeavastus laiendas oluliselt inimeste silmaringi ning põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi. Paljud seni loomulikud, tõestust mittevajavad tõed, pandi äkki kahtluse alla. Üldlevinud arusaam lamedast kolmekihilisest (põrgu-maa-paradiis) maailmast asendus arusaamaga kerakujulisest maast, selgus, et maailmas leidub inimtõugusid, kellele ei leidu piiblis ühtegi vihjet. Näiteks vaieldi pikalt teemal, kas indiaanlased ongi üldse inimesed. 15. saj. kujunes uue ideoloogiana humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. Kui varem keskenduti usule, s.o. Jumalale, siis humanistid leidsid, et keskenduma peab inimesele, alles seejärel tuleb Jumal. Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel. Pärast seda, kui paavstid olid võitluses ilmalike valitsejate vastu alla jäänud, tabas kirikut tõsine sisekriis. "...
Der Rhein ist ein Strom im Übergangsbereich von Zentral- und Westeuropa. Sein Einzugsgebiet bedeckt weite Teile der Schweiz, Deutschlands und der Niederlande, daneben vor allem den Osten Frankreichs und den Westen Österreichs. Die größten zum rheinischen Fluss-System gehörenden Flüsse sind Aare, Mosel und Main, bis 1904 auch die Maas. Der Rhein ist der größte Nordseezufluss und eine der verkehrsreichsten Wasserstraßen der Welt. Zu den bedeutendsten Orten an seinem Ufer zählen Basel, Straßburg, Bonn, Köln, Düsseldorf und Rotterdam. Der Rhein hat eine Gesamtlänge von ungefähr 1.324 km, 883 davon sind für die Großschifffahrt nutzbar. Viele Städte entnehmen Wasser aus dem Rhein zur Trinkwassergewinnung, dabei handelt es sich meist um Uferfiltrat. Die Niederlande sind darauf besonders angewiesen. Um bei Unfällen mit wassergefährdenden Stoffen schnell reagieren zu können, wurde eine Alarmzentrale eingerichtet.
2007 aasta lõpus oli sveitsis 7,593,494 elanikku, ajavahemikus 1860 kuni 2014 on rahvaarv neljakordistunud, viimastel aastakümnetel isegi väga kiiresti. http://fr.wikipedia.org/wiki/G %C3%A9ographie_de_la_Suisse#mediaviewer/File:D Mari-Liis Bergman , 15.11.2014 Kodutöö : rahvastiku analüüs %C3%A9mographie_de_la_Suisse.PNG 3. Šveitsi asustustihedus on riigi erinevates kohtades erinev, tihedama asustusega on kanton(maakond) Basel-Stadt ligikaudu 5072 inm/km² ja hõredama asustusega on Graubünden ligikaudu 26 inm/km². Basel-Stadt on pindalalt väikseim Šveitsi kanton, ning sellest tingitult on suur asustustihedus, kanton Graubünden on küll pindalalt suurim Šveitsi kanton kuid maastik on seal mägine ning sellepärast ka hõredalt asustatud. Rahvastiku keskmine tihedus kogu riigis on 174 inm/km², ta piirneb põhjast Saksamaaga, lõunast
Euroopa keskpanga ning teiste keskpankade reaktsioon oli kiire ja dramaatiline. 2008 aasta viimase veerandi jooksul ostsid keskpangad 2,5 trillionit USA Dollari väärtuses valitsuse võlgasid ning probleemseid privaatvarasid erinevatelt pankadelt. Euroopa riikide valitsused ning USA kogusid oma pangasüsteemi kaudu kapitali 1,5 trillioni USA Dollari ulatuses ostes uusi eelisaktsiaid riigi suurematelt pankadelt. Aastal 2010 tutvustasid Euroopa regulaatorid pankadele uut Basel III eeskirja. Basel III tugevdab pankade kapitalinõudeid ja uusi regulatiivseid nõudeid pankade likviidsus ja finantsvõimekuse suhtes. Euroopa Liidu riigipeade tippkohtumistel on arutatud ja heaks kiidetud väga erinevaid meetmeid, mille eesmärgiks on tasakaalustada liikmesriikide majandusi. Neis on määratletud euroala riikide juhtimisstruktuur, asutatud eraldiseisvaid finantseerimisskeeme, kirjutatud riikide põhiseadustesse tasakaalus eelarve nõudeid jne. Olulisemate meetmete loetelu on järgmine:
mis annab mudelitele voolu ning määrab sõidusuuna. Võistleja tööks on puldist reguleerida auto kiirust ja mööda rada sõites ettenähtud ajaga võimalikult palju ringe läbida. MAAILMAREKORDID Klass Aeg Nimi Riik Tulemus Võistlus 1 09.12.2006 Jan-Erik Falk Rootsi 268,697 Örebro, Rootsi 2 22.08.1998 Gualtiero Picco Itaalia 283,139 Basel, Sveitsi GP 3 13.08.2004 Mart Sepp Eesti 293,375 Tallinn, MM 4 10.09.2006 Jan-Erik Falk Rootsi 308,194 Hannover, Saksa MV 5 23.07.2006 Mats Böhlin Rootsi 338,425 Örebro, Rootsi EUROOPA REKORDID Klass Aeg Nimi Riik Tulemus Võistlus E-1 09.12.2006 Jan-Erik Falk Rootsi 268,697 Örebro, Rootsi E-2 22.08
Sveitsi rahvastik Birgit Klee Rahvastiku paiknemine ja tihedus Keskmine tihedus 182.94 in/km2 59.kohal maailmas. Sarnane keskmine tihedus: Mikroneesia ja Nepal Kõige tihedam paiknemine põhja pool. Põhjus: lõunapoolne osa on mägine (Alpid) Asustus ja linnastumine 74% rahvastikust elab linnas. Suurimad linnad: Zürich, Geneve, Basel, Bern Suurimad linnad paiknevad põhja pool. Pealinn Pealinn: Bern Rahvaarv: 127,515 inimest (2012 seisuga) Aare jõe kaldal Pikad sirged tänavad Linnastumise tagajärjed Inimesed liiga tihedalt Huvitavaid fakte Üks rikkamaid riike maailmas. Ühe kõrgeima elueaga maailmas. Kasutatud materjal http://www.citypopulation.de/cities.html https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ http://sedac.ciesin
Jean Arp Jean Arp 18871966 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Jean Arp või Hans Arp 16. september 1886 Strasbourg ( Prantsusmaa) 7. juuni 1966 Basel (Sveits) saksa päritolu prantsuse maalikunstnik, skulptor ja luuletaja Isa sakslane, ema prantslane Õppis Strasbourgi kunsti ja käsitöökoolis, Prantsusmaal Academie Julian´i koolis ja Weimaris Esimene abikaasa oli Sophie TaeuberArp, teine Marguerite Hagenbach Osales paljudel näitustel Koostööd teinud Max Ernst´i ja Alfred Grünwald´iga 1916. aastal Zürichi linnas Sveitsis asutati nn. Voltaire´i kabaree Dada kunst 1917. aastal dada kunstigalerii
east. Switzerland is one of the smallest countries in Europe. With an area of 41285 km² Switzerland is smaller than Estonia, but the population is 7,6 million people. Switzerland is well known for the Alps in the south of the country . Most of the population lives north from Alps, on Swiss plateau Switzerland is one of the richest countries in the world. The capital of the country is Bern. Three biggest cities are Zürich,Geneva and Basel. Zürich and Geneva have respectively been ranked as having the first and second highest quality of life in the world. The country has a long history of neutrality -- it has not been at war since 1815. It is not a member of the European Union. Switzerland has four national languages: German, French, Italian and Romansh. Bern The capital of Switzerland is Berne. It is located in central Switzerland. The city is founded on
Roger Federer Roger Federer [rdr] (* 8. August 1981 in Basel) ist ein Schweizer Tennisspieler. In seiner bisherigen Karriere gewann Federer die Rekordanzahl von 17 Grand-Slam- Turnieren im Einzel und beendete die Jahre 2004, 2005, 2006, 2007 und 2009 an der Spitze der Tennis-Weltrangliste. Insgesamt gewann Federer bisher 78 Titel im Einzel und acht im Doppel. Federer ist der einzige Spieler, der dreimal in seiner Karriere drei Grand-Slam-Titel in einer Saison gewann. Dies gelang ihm 2004, 2006 und 2007. Zudem ist der Schweizer
· Riigikord: konföderatsioon · Pealinn: Bern · Rahvaarv: 7 739 100 (2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Pindala: 41 285 km2 · Riigi keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romansi (retromaania keel) · Rahaühik: Sveitsi frank · Linnaelanikke: 60,8% · Keskmine eluiga: 78 aastat · Imikute suremus: 5% · Kirjaoskamatus: 1% · Tööpuudus: 3,6% · Rahvastiku kogutoodang: 39 980 $ elaniku kohta Suurimad linnad: · Zürich - 343 000 inimest · Basel - 176 000 inimest · Genf - 172 000 inimest Mäed Sveitsis: · 1. Monte Rosa - 4634 m · 2.Dufour - 4643 m. · 3.Domi mägi - 4545 m. · 4.Weisshorn - 4505 m. · 5.Matterhorn - 4478 m. · 6. Dent Blanche - 4357 m. · 7.Grand Combin - 4314 m. · 8. Finstraarhorn - 4274 m . · 9.Aletschhorn - 4195. · 10. Jungfrau - 4158 m. Kliima : · Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured
Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 1991. KESKKONNAMAJANDUS Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: *Maksustamine (teenusmaks nt prügi, kaudsed maksud hinnalisa toodetele) *Subsideerimine *Pant *Turu loomine *Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Normatiivid: *saasteainetele *mürale Standardid: 1) keskkonnakvaliteet 2) keskkonnakorraldus RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Aarhus- keskkonnateabe kättesaadavus Ballastvee- laevade reostus Basel- ohtlike jäätmete kontroll Bern- Euroopa looduskaitseleping Bonn- rändeloomade kaitse Helsingi- Läänemere kaitse Kyoto- vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Marpol- merereostus laevadelt Minamata- kaitse elavhõbeda eest Montreal- osoonikihi kaitse New York- ÜRO kliimamuutuste konverents Pariis- rahastamine: kliimafond Ramsar- kõige vanem konventsioon Rio de Janeiro- mitmekesisuse konventsioon UNESCO- 1972, Eesti 1995 Washington- vaalapüügi konventsioon
dzhässlaulu erialal. Hiljem pühendus vanamuusikale. Ta on õppinud Euroopa prestiizhikamas vanamuusika õppeasutuses SCHOLA CANTORUM BASILENSIS (Shveits) Dominique Vellardi juures laulmist ja keskaja muusikat. ROBERT STAAK (lauto, löökpillid) Pärast Tallinna Muusikakooli lõpetamist klassikalise kitarri erialal pühendus ta lautole ja teistele vanadele näppepillidele (theorb, barokk-kitarr). Ta on õppinud Leif Karlsoni (Helsinki) ja Hopkinson Smithi (Basel) juures. Ta on hinnatud ka basso continuo mängijana ja õpetab Eesti Muusikaakadeemias klassikalistele kitarristidele generaalbassi ja lautot. Viimastel aastatel on ta tegelenud ka vanade löökpillide mängimisega, õppides seda Poul Høxbro (Taani) juures. Robert Staak on töötanud muusikatoimetajana Eesti Raadios ja aastatel 1991-1998 lautomängijana ansamblis Hortus Musicus. Programmid Rondelluse repertuaar koosneb nii vaimulikust kui ilmalikust muusikast,
ja Lago Maggiore. 7 Ajalugu Kasvuperiood 1. augustil 1291 ühinevad kolm kantonit Uri, Schwyz ja Unterwalden eesmärgiga võidelda ühiselt ümbritsevate vaenlaste vastu. 1332. aastal ühineb nendega Luzern, 1351. aastal Zürich, aasta hiljem Glarus ja Zug. 1353. aastal lisandub Bern. Need kaheksa kantonit moodustavad ,,acht alten Orte" (kaheksa vana riiki). Aastatel 1480 1520 lisanduvad veel Fribourg, Solothurn, Basel, Schaffhausen ja Appenzell. 1648. kuulutatakse välja Sveitsi iseseisvus. 1803. aastal lisanduvad Sankt Gallen, Graubünden, Thurgau, Ticino, Aargau ja Vaud. 1812. kuulutab Sveitsi föderatsioon end neutraalseks. 1815. aastal lisanduvad Valais, Neuchâtel ja Genf - Sveitsi föderatsioon saavutab oma tänapäevased piirid. 1815. kuni tänapäev 1848. aastal muudetakse Sveits osariikide ühendusest konföderatsioonikas. Vastu võetakse esimene põhiseadus. 1978
(Eesti Kunstiakadeemia, s.d.) Rahutu võitlusaeg ei olnud kultuuri arenguks soodus, kuid sellele vaatamata kujunes 16. sajandi esimene veerand saksa kultuuri õitsenguks. Kui 15. sajandil valitses skolastiline, kirikule allutatud mõtteviis, siis 16. sajandil kerkisid esile humanismiideed, millega kaasnesid edusammud matemaatikas, astronoomias, geograafias, meditsiinis ja teistes teadustes. Trükikunsti leiutamise järel muutusid Nürnberg, Augsburg, Strasbourg ja Basel raamatute kirjastamise ja trükkimise, ühtlasi vaimuelu keskusteks. Eriti populaarseks sai Saksamaal maali kõrval ka graafika, muutudes tõeliselt rahvalikuks kunstiks. (Tartu Ülikooli raamatukogu, s.d.) Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Esile tõusis poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Saksa renessansile oli iseloomulik karmus, kainus ja maalähedus. Peamisteks suurmeistriteks renessansiaegsel Saksamaal oli
· Kapitali adekvaatsus näitab riskide kaetust omakapitaliga ehk omakapitali suhe riskidesse. Peab moodustada sellest kindla %, praegu see on 80% · Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma Eesti Pangas, praegu on see 15% · Riskikontsetratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. · Investeerimispiirangud krediidasutuse seadus §81. Basel II 26 juunil 2004 kiitsid G-10 riikide keskpankade finantsjärelevalve asutuste esindajad heaks Baseli Pangajärelevalve Kommitee poolt väljatöötanud pankadele mõelnud uue kapitali adekvaatsuse raamistiku. Miks Basel II? Kasutusele on võetud uued finantsinstrumendid, millest tuleneb vajadus rakendada suurema riskitundlikkusega meetmeid (seos riskijuhtimise süsteemiga). Soov vähendada regulatiivse kapitali arbitraazi võimalusi (st et pank saaks valida milisse
· Kapitali adekvaatsus see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskidesse. Peab moodustama sellest kindla %. · Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma Eesti Pangas. · Riskikontsentratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. · Investeerimispiirangud krediidiasutuse seadus §81. 17 Basel II 26. juunil 2004 kiitisid G-10 riikide keskpankade ja finantsjärelvalve asutuste esindajad heaks Baseli Pangajärelvalve Komitee poolt väljatöötatud pankadele mõeldud uue kapitali adekvaatsuse raamistiku. Jõustus 31.12.2006. Seni kehtis 1988. a valminud Basel I. Krediidi- ja operatsiooniriski uusi meetodeid hakati rakendama al 2007. a algusest. Miks Basel II? Kasutusele on võetud palju uusi finantsinstrumente, millest tuleneb vajadus rakendada suurema
aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Liidukogule, täidesaatev võim on 7- liikmelisele liidunõukogule. Põhiandmed: Pindala: 41 288 km2 Rahvaarv: 7 277 000 inimest Pealinn: Bern Keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani keeled on riigikeeled Rahaühik: Sveitsi frank Suurimad linnad: 1. Zürich - 343 000 inimest 2. Basel - 176 000 inimest 3. Genf - 172 000 inimest Kõrgeimad mäed: 1. Monte Rosa - 4634 m 2. Dom - 4554 m 3. Weisshorn - 4512 m 3 1.1. Loodus Sveitsil on viis naaberriiki. Ta piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Pinnaehituses on eristunud kolm osa: lõunaosas Alpid, mis moodustavad ligi 60 % riigi pindalast, läänepiiril on Juura mäestik, mis on madalate ahelikega ja
palju mõjuvaid ravimeid, seega jäi iatrokeemia ja Paracelsuse panus meditsiini rohkem teoreetika poole peale. Revolutsioonilisi uusi ravimeid ei leitud, kuid suhtumine haigesse inimesse ja haigusesse muutus märgatavalt. Tria Prima idee on jäänud siia maani püsima, kuid sellele ei ole leitud praegusel hetkel uut väljundit. Kasutatud kirjandus http://www.britannica.com/EBchecked/topic/442424/Paracelsus/5504/Career-at-Basel http://ls.poly.edu/~jbain/mms/handouts/mmspara.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Paracelsus http://chemistry.about.com/od/alchemy/a/three-primes-alchemy.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Iatrochemistry http://en.wikipedia.org/wiki/Alchemical_symbol http://www.eestiarst.ee/static/files/092/ea1206lk294-303.pdf http://www.toxipedia.org/display/toxipedia/Iatrochemistry
konventsioon (teema olulisus Läänemere jaoks), ÜRO mereõiguste konventsioon, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992) ja Kyoto protokoll (sh roheline investeerimisskeem (näited Eestist), Pariisi kliimakonverents ja selle tulem?), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987) (sh riiklik programm), Genfi konventsioon, Stockholmi konventsioon, Espoo konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989). Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis). Keskkonnapoliitika. Mõisted ,,keskkonnapoliitika", ,,keskkonnastrateegia", ,,keskkonnategevuskava". Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv, otsus, soovitus. Euroopa Liidu VII keskkonnaprogrammi ,,Hea elu maakera võimaluste piires". Programmi
jumalateenistuse alused: 1) lihtne jumalateenistus 2) emakeelne jutlus 3) lihtne kirik 4) ilmalik võim valitseb kiriku üle 5) kaotati reliikviate kultus 1555- oli keiser sunnitud seda tunnistama ja kuulutas välja Augsburgi usurahu( kelle maa, selle usk) sellega muudeti luterlus katoliikluse kõrval seaduslikuks. Sveits Sveits oli jagatud kantoniteks. Elanikke kokku oli ligikaudu 1 milj. Tähtsaimad keskused Genf ja Basel. Rahvas oli äärmiselt lihtne ja töökas, mistõttu vaimulike kombe lõtvus ja kirikute ahnus ei olnud seal vastuvõetavad. 16. saj tekkisid tugevad taotlused kiriku reformeerimiseks. Kaks eestvedajat: 1) Ulrich Zwingli taotles lihtsat ja vaest kirikut. 1525 saavutas kirikutest kaunistuste eemaldamise. Lihtsad jumalateenistused ja kirikumaade ära võtmise. Tema algatusel rajati vaeste hoolekanne, varjupaigad ja kirikukoolid.
protestantlikud riigid Thomas Müntzer keskendus sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. 1524-26. talurahva sõda, pildirüüste. SVEITS: koosnes kantonitest, mis moodustasid Sveitsi Liidu. Feodaalsuhted polnud veel täielikult välja kujunenud. Metsakantonid raskesti läbipääsetavate mägede vahel, piimakarjandus (juust). Linnakantonid maaviljelus, viinamarjakasvatus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ja pangad (Genf). Transiitkaubanduse sõlmpunkt Basel. Majanduses arenesid jõudsalt kapitalistlikud suhted, edu alusena nähti töökust. Hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Suureks probleemiks palgasõdurid. Põhjused kujunes kapitalistlik majandsüsteem, vaimulike elukombed, suured kirikumaksud. Zwingli hoiakut mõjutas Lutheri õpetus. 1523. diskussioon, kus vaidlustas paastu, preestrite tsölibaadi, indulgentsid, pühakukummardamise. Seal langetati otsus tema kasuks ja hakati läbi viima
metsade vahel. Teede ja kaubanduse arenedes ei tasunud teravilja kasvatus seal enam ära, selle asemel tuli piimakarjakasvatus, mille pöhitoodanguks kujunes juust. Linnakantonites Zürichis, Baselis, Bernis jt jäi peamiseks maaviljelus. Olulised olid viinamarjakasvatus, veinitootmine, käsitöö, kaubandus, tekkisid manufaktuurid, pangad, rauamaagi kaevandamina. Kaubanduse, käsitöö ja manufaktuuride keskuseks sai Genf, tähtis oli ka Basel, kus esinesid paljud humanistid (Johannes Reuchlin, Rotterdami Erasmus), oli transiitkaubanduse sölmpunkt. Majanduses arenedesid jöudsalt kapitalistlikud suhted. Sveitslased olid töökad ning ei talunud katoliku kiriku kombeid, et vaimulikud vöisid ilmalikke mönusid nautida, pealegi kui rahvas pidi maksma makse ning kohustusi kandma. Hakati taotlema kirikumaade vöörandamist. Suureks probleemiks Sveitsis oli palgasödurlus.
PRESENT SIMPLE PRESENT CONTINUOUS 1. For repeated or regular actions in 1) actions happening at the moment of the present time period. speaking •I take the train to the office. Peter is reading a book now. 2. For facts. 2) fixed plan in the near future •The President of The USA lives in She is going to Basel on Saturday. The White House. 3) temporary actions 3. For habits. His father is working in Rome this •I get up early every day. month. •They travel to their country house 4) actions happening around the every weekend. moment of speaking (longer actions) 4. For things that are always / My friend is preparing for his exams. generally true
pole muud kui juba valmis sõnaraamat, mille sõnu saab seletada üksnes teiste sõnade abil, ja nii lõpmatuseni: nagu juhtus näiteks noore Thomas de Quin cey'ga, kes, nagu kirjutab Baudelaire, oli nii tugev kreeka keeles, et tõlkimaks sellesse surnud keelde läbinisti kaasaegseid mõtteid ja kujundeid ,,lõi endale käepära se sõnaraamatu, palju keerulisema ja mahukama kui need, mis rajanevad puhtkirjanduslike tõlgete lihtla basel rittaladumisel" (,,Kunstlikud paradiisid"); Autori järeltulija, skriptor, ei kanna endas enam ei kirgi, tujusid, tundmusi ega muljeid, vaid seda hiigelsõna raamatut, kust ta ammutab oma kirjutuse, mis iial ei seisku: elu saab ainult jäljendada raamatut, ja see raa mat ise on üksnes märkide kude, kadunud, igavesti kaugenev jäljendus. * Kui Autor on eemaldatud, muutub igasugune teksti ,,desifreerimise" püüe tarbetuks.
aastal rahapesu andmebüroode esindajad Arenbergis Brüsselis ja otsustasid luua mitteametliku grupi, kelle eesmärk on kaasa aidata rahvusvahelisele koostööle. Tänasel päeval Egmont grupina tuntud, kohtuvad rahapesu andmebürood regulaarselt, leidmaks võimalusi teabevahetuseks, koolitusteks ja kogemuste vahetamiseks. Peale OECD, ÜRO, FATFi ja ELi on ka pangandusorganisatsioonid olnud seadusandluse väljatöötamise juures. Üheks selliseks on BCBS (Basel Committe of Banking Supervision), standardeid sätestav organisatsioon, kuhu kuuluvad pankade juhatuste liikmed ja keskpangad. Teiseks on IOSCO (International Organization of Securities Commissions) organisatsioon, mis ühendab väärtpaberite regulatsioonidega tegelejaid. 10 Pangasaladuse poliitika oli FATFi ja ELi poolt nimetatud oluliseks probleemiks ja seda poliitikat peeti rahapesule kaasaaitavaks
juhivad valuuta vahetuskursse, korraldavad pankadevahelisi arveldusi, mõjutavad riikide rahanduspoliitikat ja korraldavad valitsuste rahaasju. 26. Rahvusvaheliste Arvelduste Pank. BIS ehk rahvusvaheliste arvelduste pank asutati 1930. aastal Baselis ning see asub ka praegu seal. See ühendab 60 keskpanka, mille seas on ka Eesti Pank (1 asutajaliikmetest on Eesti). BIS on pankade usaldusväärtusnormatiivide kehtestaja. Basel I. 1988. Aastal seadis Baseli kommitee miinimumkapitali nõuded pankadele. Baaseli I akkord? Keskendus põhiliselt krediidiriskile ning asjakohasele varade hindamisele. Pankade varad jagati viite gruppi vastavalt krediidiriskile- 1) 0% riskiga (sularaha, riigi võlakirjad), 20% riskiga (kõrgelt hinnatud kinnisvara), 50% riskiga (eluaseme hüpoteegid), 100% riskiga (enamus ettevõtete võlad) ning varad, millele ei antud reitingut.
Kui kasvatusest saab kiusamine" (,,Am Anfang war Erziehung" , ilmunud 1980. aastal) sellise käitumise uurimist. Alice Milleri (sündinud 12. jaanuaril 1923. aastal) sulest on tänaseks ilmunud 13 raamatut. Ta on tunnustatud oma tööga laste väärkohtemise uurimises, sealhulgas ka füüsiline, emotsionaalne ja seksuaalne väärkohtlemine. Miller on sündinud Poolas, kuid 1964 aastal emigreerus Sveitsi. Miller omab teaduskraadi filosoofias, psühholoogias ja sotsioloogias (Basel, 1953. aastal) Järgmised 20 aastat õppis ja praktiseeris ta psühhoanalüüsi. Osaliselt just psühhoanalüüsist saadud teadmistest sündis raamat ,,Sinu enese pärast. Kui kasvatusest saab kiusamine" , mis püüab lahata lapsepõlve traumasid ja nende päritolu. Oma kirjutistes näitab ta väga selgelt, et need traumad kanduvad edasi põlvest põlve ja sageli on just lapsevanemad süüdi lapse häirumuslikus käitumises. Alice Miller toob
trial of high-dose supplementation with vitamins C and E, beta carotene, and zinc for age- related macular degeneration and vision loss. (2001). AREDS report no. 8, Arch. Ophthalmol. 119 1417 – 1436. 10. Schalch, W. (1992). Carotenoids in the retina—a review of their possible role in preventing or limiting damage caused by light and oxygen. I. Emerit, B. Chance (Eds.), Free Radicals and Aging, Birkh7user Verlag, Basel. 11. Kohlmeier, M. (2003). Nutrient Metabolism. Pages 464-478 12. Harrison, E.H. (2014). Reference Module in Biomedical Sciences. This article is a revision of the previous edition article by Robert B. Rucker, Francene M. Steinberg, volume 8, pp. 735–742, © 1997, Elsevier Inc. 13. Canter, P.H., Ernst, E. (2003). Anthocyanosides of Vaccinium myrtillus (Bilberry) for Night Vision—A Systematic Review of Placebo-Controlled Trials. Complementary Medicine,
sellega seotud kartograafilistest algutustest. Joonis.3. Venemaa kaart. Gravüür puul Münsteri ,,Kosmograafias". Basel, 1544.a. (, 2004) Inglane Anthony Jenkinson, kes 1558.a. Moskvast Buhhaarasse sõitis, koostas Moskva tsaaririigi kaardi ja andis selle 1562.a. Londonis välja. Nimetatud kaart säilinud ei ole, Andmed sellest on meieni jõudnud vaid tänu koopiatele, mis on Orteliuse ja de Jode atlastes. 7 Vene kaardistamine 16. kuni 19. sajand 1601.a
sobiks tänapäeval modelliks kuulsatele moeloojatele. Üllatab ka noormehe poos ja ilme. Selline ülikelmikas Johannes nagu meelitaks meid kaasa lööma mingis salapärases lustipeos. Kolme seesugust Caravaggio pintsli all sündinud "Ristija Johannest" saab tänapäeval imetleda Roomas. Kuid Caravaggiol on seesuguseid Johanneseid veel teisteski muuseumides. Andrea del Sarto. Ristija Johannes. Palazzo Pitti, Firenze. Caravaggio. Ristija Johannes. Kunstimuuseum, Basel. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Uues Testamendis mainitakse kahte Johannese-nimelist meest. Kes nad on? 2. Mis on rituaal? Millise rituaali pärandas kristlastele Ristija Johannes? 3. Evangelist Luukas väidab, et Jeesuse ema ja Ristija Johannese ema olid head tuttavad. Miks teised evangelistid sellest midagi ei räägi? Põhjenda! 4. Madonnapiltidel näeme tihti Jeesust mängimas väikese Johannesega. Kuidas me neid lapsi eristame? 5. Kuidas kirjeldab Ristija Johannest evangelist Matteus? 6
40 10 20 0 0 j v m a m j j a s o n d j v m a m j j a s o n d 40 4 Ganges Rhein (Basel) 30 3 (Harding) tuh m /s tuh m /s 3 3 20 2 10 1 0 0
Venemaa Louvre. Teoseid: Paul Cezanne “Natüürmort eesriidega,” Jean-Mar Nattieri Peeter Suure portree, Paul Gauguini “Kolm tahiititari,” Rembrandti “Danae.” Rootsi: Rahvusmuuseum Stockholmis – Aadress: Södra Blasieholmshamnen, Stockholm. Rootsi kunst. Teoseid: Carl Larssoni “Vähipüük,” Alexander Roslini “Daam looriga,” August Strindberg “Päikeseloojang.” Šveits Ernst Beyeleri kunstikollektsioon – Aadress: Baselstrasse 101, Riehen/Basel. Kunstikaupmees Ernst Beyeler vahendas mitmeid tuntuid kunstnikke, kelle loominguid saab näha selles muuseumis. Teoseid: Francis Bacon “In memory,” Nicolas de Stael “Vaikelu pirnidega.” Muuseumihoone projekteeris Renzo Piano. Kunsthaus Zürich – Aadress: Heimplatz 1, Zürich. Dokumenteerib konföderatsiooni kunstiajalugu täielikult. Teoseid: Gioavanni Segantini “Edevus ehk kurjuse allikas,” Johann Heinrich Füssli “Vaikimine,” Alberto Giacometti pronksskulptuur “Väljakut
cancer, Delaunay was unable to endure being moved around, and his health deteriorated. He died from cancer on 25 October 1941 in Montpellier. The Aichi Prefectural Museum of Art (Japan), the Albright-Knox Art Gallery (Buffalo, New York), the Art Institute of Chicago, the Berkeley Art Museum, the Bilbao Fine Arts Museum (Spain), National Museum of Serbia in Belgrade, the Fine Arts Museums of San Francisco, the Guggenheim Museum (New York City), the Honolulu Academy of Arts, Kunstmuseum Basel (Switzerland), the Museum of Modern Art (New York City), the National Gallery of Victoria (Australia), the National Galleries of Scotland, the New Art Gallery (Walsall, England), Palazzo Cavour (Turin, Italy), Palazzo Ruspoli (Rome), the Peggy Guggenheim Collection (Venice) and the Philadelphia Museum of Art are among the public collections holding works by Robert Delaunay. Jazz expert Charles Delaunay is Robert and Sonia's son. Charles continued to devote his
Karl V kaotas teise sõja ja sõlmiti 1555 Augsburgi usurahu- "kelle maa, selle usk". 32Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin: riigis valitses kantoni süsteem, mis koos olles moodustas sveitsi riigi. 16.saj algul koosnes see 13 kantonist ~850 000inimest. Metsakantonid- raskesti läbipääsvates kohtades, nt mäed. Piimakarjakasvatus, tehti juustu.Linnakantonid- peamiseks jäi maaviljelus, veinitootmine. Pangad ja manufaktuur. Keskuseks oli Genf ja transiitkaubanduse keskpunkt oli Basel. Palgasõdurlus- tõi sisse palju raha, kuid riigis tekkis meestepuudus. Zwingli ja reformatsioon- kirikureform 16.saj Ulfich Zwingli poolt. Vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakummardumise. Pidas iga hommik jumalateenistust, tunnistas Lutheri seisukohti, kuid mitte tervikuna.1523.a hakati linnavõimude abil reformatsiooni ellu viima, lõpetati 1525. Jumalateenistus lihtsustati, kõrvaldati maale, vähendati kirikuteenistujate arvu ja saadud raha
tegevustest ei tekiks kahju teiste riikide kekkonnale või aladele, mis ei allu ühegi riigi jurisdiktsioonle. - ühiste, kuid erinevate kohustuste printsiip. Lähtub põhimõttest, et riikide ajalooline panus keskkonna kahjustamisse, aga ka materiaalsed võimalused on erinevad. Avaldub nt Kyoto protokollis. RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Neid on üle 1000. Olulisemad: - ohtlike jäätmete piiriülne liikumine, Basel 1989 - rahvusvahelise tähtsusega märgalad, Ramsar 1971 - eluslooduse ohustatud likidega rahvusvaheline kauplemine, CITES, Washington 1973 - bioloogiline mitmekesisus, Rio de Janeiro, 1992 - ÜRO kliimamuutuste konventsioon, New York 1992 - Läänemere kaitse, Helsinki 1992 - piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamine, Helsinki 1992 - osoonikihi kaitse, Viin 1985 ja selle Montreali protokoll 1987 - Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse, Bern 1979
koostööd tegema. Tänapäeval on koostöövajadus eriti tähtsaks muutunud. Üha sagedamini esineb rah-vusvahelises panganduses olukordi, kus näiteks USA panga Baseli põhimõtteid kohaldatakse läbi siseriiklike regulatsioonide. Üldiselt on komitee lubanud ka mõningast paindlikkust selles osas, mil moel kohalikud ametivõimud soovitusi ellu viivad. Seetõttu varieerub Baseli-kohane seadusandlus mõnevõrra liikmes-riigiti. Euroopa liidus on kohaldatud Basel I, II ja III põhimõtted oma direktiividega, mille kohaldamine on alates 2007. a kohustuslik kõikidele liikmesriikidele. lk. 241-252 (lisaks: Väärtpaberite teejuht lk. 67-82) 16. Investeerimisfondide eelised ja puudused 17. Fondide tüübid: avatud, kinnised, kasvufondid, väärtusfondid, tulufondid AVATUD: •tegemist pole iseseisva juriidilise isikuga; •fond on kohustatud igal ajahetkel, kui investor seda soovib, oma osakuid tagasi ostma;
16 Kinnisvarariski hindamise mudelis (property risk scoring model) on Adair ja Hutchison (2005: 262) jaganud vara koguriski neljaks alamkategooriaks: ● turu läbipaistvuse risk; ● investeeringu kvaliteedi risk; ● juriidiline (lepinguline) risk; ● amortisatsiooni ja kulumi risk. Kapitali hindamise adekvaatsust ja sealhulgas kinnisvarahindamise mudelite parendamist reguleerib Basel komitee (Basel Committee on Banking Supervision) riskide hindamise süsteemi väljatöötamise ja juurutamisega mitmete Euroopa pankade jaoks. Kinnisvarasektorile on enamasti iseloomulik tugev finantsvõimendus. Kui usutakse, et sissetuleku suurus tulevikus kasvab, suurendatakse tarbimist kas säästude kulutamise või laenamise abil (Deaton 1992: 134). See tähendab, et mida kiiremini ja kõrgemale tõusevad kinnisvarahinnad, seda rohkem saab kinnisvara tagatisel laenu võtta ja saadud
lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse (2017- 99% osooni kahjustavatest ainetest on käibelt kõrvaldud). Piiriülese õhusaaste konventsioon (Genfi 1979)- protokollides (8) on lepitud kokku ühistes õhuseirereeglites ja -protseduurides ning heitmete vähendamises. Püsivate orgaaniliste saasteainete konventsioon (Stockholmi 2001), Piiriülese KMH konventsioon (Espoo 1991)- keskkonnamõju hindamise Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989), Elavhõbeda konventsioon (Minamata 2013), Keskkonnaõiguste konventsioon (Aarhus 1998): I konventsioon Euroopas, mis tunnustas otseselt keskkonnaalaseid õigusi, konventsiooni 3 sammast: keskkonnateabe kättesaadavus (teabenõue), otsustamise menetluses osalemine (planeerimismenetlus, lubade menetlus), juurdepääs õigusemõistmisele (õigus esitada vaie, halduskaebus kohtusse). Keskkonnainfo on
· Metsakantonid: raskesti läbipääsetavate mägede vahel, põlismetsad. Viljavajadust rahuldati sisseveo abil. Põlluharimise asemel piimakarjakasvatus, juust. · Linnakantonites: peamine maaviljelus. Genfi ja Zürich: suur tähtsus viinamarjakasvatusel ja veinitootmisel; ka käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ning pangad põhikeskus Genf. Teiste Euroopa maadega oli tihedalt seotud transiitkaubanduse sõlmpunkt Basel. · Majanduses kapitalistlikud suhted. Edu alus on töökus. Inimeste silmis muutusid talumatumaks katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Vastuvõtmatu katoliku kiriku püüded. · Probleemiks oli Sveitsi elus palgasõdurlus kodumaale toodi palju raha, värbajad maksid kantonitele. Kantonitel tuli hoolitseda võõrsil hukkunute leskede ja orbude eest, tekkis meestepuudus. ZWINGLI JA REFORMATSIOON
Riiklikku programmi kuuluvad projektid: institutsioonide tugevdamine; külmainete kogumine ja taasväärtustamine; külmamajandustehnikute õpetajate väljaõpe. Genfi konventsioon: Piiriülese õhusaaste konventsioon. Konventsioon käsitleb erinevate saasteainete õhku heite piiramist. Protokollides (9) on lepitud kokku ühistes õhuseirereeglites ja - protseduurides ning heitmete vähendamises. Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989): Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli konventsioon. Konventsioon määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra ega käsitle radioaktiivseid jäätmeid ja merelaevade normaalse funktsioneerimise tagajärjel tekkivaid jäätmeid. Aarhusi konventsioon: Esimene konventsioon Euroopas, mis tunnustas otseselt keskkonnaalaseid õigusi. 3 alustala: Keskkonnateabe kättesaadavus;
Läänemerre lähtuvat reostust selleks, et tagada merekeskonna talutav ökoloogiline seisund, arendada teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel, koordineerida merekeskonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist ja töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis. Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989): vähendada ohtlike jäätmete transporti, vähendada ohtikke jäätmeid ning nende tekkimst ning ladustada neid võimalikult lähedale nende tekkimiskohale, kindlustada kindel kontroll ohtlike jäätmete liikumise üle piiride, keelata vähearenenud riikidest ohtlike jäätmete läbivedu, aidata arenevatel riikidel hakkama saada nende endi ohtlike jäätmetega. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): kasvuhoonegaaside
Läänemerre lähtuvat reostust selleks, et tagada merekeskonna talutav ökoloogiline seisund, arendada teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel, koordineerida merekeskonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist ja töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis. Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989): vähendada ohtlike jäätmete transporti, vähendada ohtikke jäätmeid ning nende tekkimst ning ladustada neid võimalikult lähedale nende tekkimiskohale, kindlustada kindel kontroll ohtlike jäätmete liikumise üle piiride, keelata vähearenenud riikidest ohtlike jäätmete läbivedu, aidata arenevatel riikidel hakkama saada nende endi ohtlike jäätmetega. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): kasvuhoonegaaside
Läänemerre lähtuvat reostust selleks, et tagada merekeskonna talutav ökoloogiline seisund, arendada teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel, koordineerida merekeskonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist ja töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis. Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989): vähendada ohtlike jäätmete transporti, vähendada ohtikke jäätmeid ning nende tekkimst ning ladustada neid võimalikult lähedale nende tekkimiskohale, kindlustada kindel kontroll ohtlike jäätmete liikumise üle piiride, keelata vähearenenud riikidest ohtlike jäätmete läbivedu, aidata arenevatel riikidel hakkama saada nende endi ohtlike jäätmetega. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): kasvuhoonegaaside
Konventsioon. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. HELCOM: Komisjon tuleb kokku kord aastas. Eesistuja vahetub iga kahe aasta tagant vastavalt tähestikule(inglise keelse). Töövormid: koosolekud, delegatsioonide koosolekud ja peamist töörühma. Kohtumised ministrite tasandil, aegajalt.Komisjon võtab vastu soovitusi,millest liikmed peavad lähtuma vastavates riiklikes kavades ja õigusaktides. Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989) · Konventsioon ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta. · Ohtlike jäätmete piiriülene liikumine. · 1989, jõustus 1992 · Eesti 1992 · Konventsioon määratleb ohtlikejäätmete impordi, ekspordi jatransiitvedude korra ega käsitleradioaktiivseid jäätmeid ja merelaevadenormaalse funktsioneerimise tagajärjeltekkivaid jäätmeid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992) · ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon · 1992, jõustus 1994
40 10 20 0 0 j v m a m j j a s o n d j v m a m j j a s o n d 40 4 Ganges Rhein (Basel) 30 3 (Harding) tuh m /s tuh m /s 3 3 20 2 10 1 0 0
osa revolutsioonilistest sündmustest, jäi kuni surmani truuks teadusele. Rahvuskonvent ja vabariigi väljakuulutamine. 22.sep kuulutas Rahvuskonvent välja Prantsusmaa Vabariigi. Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele 21.jaan 1973 raiuti kun.pea maha, 16.okt Marie Antoinette hukati. Paljud kun.kojad hakkasid kartma, et rev.ideed võivad levida ka nende maale. revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793 (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Austria ründas Pr.maad, juma 1792 löödi Austriat ja Preisimaad. Pr.maa kuulutas sõja ka UK’le, Hollandile ja Hispaaniale. Sõjaline tegevus mobiliseeris suurt osa prantslasi, suur osa vabatahtlike asus sõjaväkke. 1794 vallutatu Holland, kuna hakati levitama rev.ideid. 1795 sõlmiti rahu, Holland kuulutati Bataavia Vabariigiks. Preisimaaga sõlmiti rahu. Vendée ülestõus. talupoegade ülestõus, mis peagi kasvaks rojalistide mässuks.
Montreali protokoll (1987): o eesmärk: riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine o riiklik programm: lõpetada kõikide ainete kasutamine aastaks 2015 Genfi konventsioon: o teema: piiriülese õhusaaste konventsioon Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989): o teema: ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise konventsioon Arhusi konventsioon: o allkirjastati 1998. aastal, jõustus 2001. aastal o alustalad: keskkonnateabe kättesaadavus (teabenõue), otsustamise menetluses osalemine (planeerimismenetlus, lubade menetlus), juurdepääs õigusemõistmisele (õigus esitada vaie, halduskaebus kohtusse)
Mõlemal on kohustus esitada finantsinspektsioonile aruandeid. Toimkond on minimaalselt 5 liikmeline, maks 7 liikmeline. Toimkond nimetatakse ametisse kohtu poolt ja ettepaneku teevad pankroti haldurid. Finantsjärelevalve 2002 EP RM RM Pi Kindlustuseseltside ül väärtpaberi turu üle ÜFJV 1. RM 2. EP Tegevuse ja loomise aluseks on Finantsinspektsiooni seadus. BASEL I printsiip: Asutus peab olema suhteliselt sõltumatu. II selleks, et järelevalvet efektiivselt teostada, peavad olema sellel asutusel piisavad ressursid, nii personali kui ka finantsi osas ja piisavad volitused teostamiseks. 3. kõrged nõudmised/ personal 4. aruande kohustuslikkus/ läbipaistvus 5. koostööprintsiip Finantsjärelevalve funktsioonid. 1. õigusnormide täitmise kontroll nii ettevõtja turule sisenemise eel, kui ka pidevalt tegutsemise ajal 2
Saksamaalt kiiresti Sveitsi, madalmaadesse (Holland), Prantsusmaale, Böömimaale , Ungarisse (alt ülespoole) ja põhjamaadesse (ülevalt alla) 1. Luterlased (Wittenberg) - Saksamaal, Põhjamaades (1527,1530),P-Baltikumis - Linnakodanlus, vürstid-valitsejad, aadlikud. - Kirik allub maisele valitsejale - Õndsaks teeb jumala arm, usu juhtnöör piibel, nn üleüldine preesterlus. 2. Zwingli Sekt (Zürich) - Ulrich Zwingli (langeb ususõjas 1531) - Sveitsi linnad (nt Bern, Basel) - Linnakodanlus - Demokraatlik. Levib spontaanselt alt ülespoole - Piiblile põhinev ,,Puhas Usk" , pildirüüstajad, range moraal - Sveitsis algab ususõda 1529 ja maa lõhestub usuliselt 3. Anabaptistid ehk uuestiristijad (Zürich): täiskasvanute ristimine - Konrad Grebel (suri 1526): soovis taastada algkristluse, Münzer (saksamaal) - Protestantismi kõige radikaalsem (,,Ohtlik") vool, demokraatlik. - Kirik tuleb lahutada riigist - Linnade alam keskklass (väikekodanlus)
annaabi.ee 
